52009DC0184

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.4.2009

KOM(2009) 184 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas

SISUKORD

1. Kontekst ja eesmärgid 3

2. Tulevikutehnoloogiatealase teadustöö keskne roll tipptaseme saavutamisel ja innovatsiooni edendamisel 3

2.1. Tulevikutehnoloogiate tegevuskava – tee täiesti uute infotehnoloogiateni 3

2.2. Tulevikutehnoloogiate teadusuuringute kava ning IKT valdkonna tippteaduse ja innovatsiooni edendamine Euroopas 4

2.3. Probleemid ja võimalused ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamiseks 6

2.3.1. Ebapiisavad investeeringud IKT valdkonna kõrge riskiga transformatiivsesse teadustegevusse 6

2.3.2. Ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja avatult uurida täiesti uusi ideid 7

2.3.3. Suurte ülesannete lahendamiseks on vaja teadlaste valdkondadevahelist koostööd 7

2.3.4. Killustatuse vähendamine ning ühise strateegia väljatöötamine Euroopa teadlaste mõjukuse suurendamiseks 7

2.3.5. Tippteadlaste ja valdkondadevaheliste teadmiste nappus Euroopas 7

2.3.6. Alusuuringute tulemuste tõhusam rakendamine 8

2.3.7. Rahvusvahelise koostöö kasutamata potentsiaal 8

3. Kuidas tõsta Euroopa tulevikutehnoloogiate uurimises ülemaailmsele juhtpositsioonile 8

3.1. Strateegia ja eesmärgid 8

3.2. Tegevusettepanekud 9

3.2.1. Tugevdada IKT teema raames tulevikutehnoloogiate komponenti 9

3.2.2. Käivitada tulevikutehnoloogiatealased suurprojektid 10

3.2.3. Osaleda ühises programmitöös ning Euroopa teadusruumi algatustes 10

3.2.4. Suurendada noorteadlaste osalemist tulevikutehnoloogiate uurimises 10

3.2.5. Kiirendada teadmiste kapitaliseerimist ja innovatsiooni 11

3.2.6. Edendada koostööd juhtivteadlastega kogu maailmast ja kutsuda Euroopasse maailmatasemel tippteadlasi 11

4. Kokkuvõte 12

1. KONTEKST JA EESMÄRGID

Käesolevas teatises esitatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni Euroopa majanduse elavdamise kavaga[1] ettepanekud Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni „ökosüsteemi” tugevdamiseks pikas perspektiivis, suurendades selleks investeeringuid kõrgema riskiga teadustegevusse strateegiliselt olulises info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas.

Teatises rõhutatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (ingl k Future and Emerging Technologies e FET[2], edaspidi „tulevikutehnoloogiad”) alase teadustöö saavutusi ja strateegilist tähtsust alusepanekul tulevastele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ning innovatsiooni edendamisel[3]. Antakse ülevaade pikemaajalisest strateegiast ning 7. raamprogrammi konkreetsetest meetmetest, mis võimaldaksid Euroopal tõusta tulevikutehnoloogiatega seotud teadustöös juhtpositsioonile , tugevdades selle üleeuroopalist ja ülemaailmset mõõdet.. Need meetmed täiendavad ja tugevdavad meetmeid, mida kirjeldatakse komisjoni teatises IKT teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kohta,[4] milles keskendutakse teadusinvesteeringute suurendamisele, prioriteetide kindlaksmääramisele ja killustatuse vähendamisele. Vaadeldakse ka teadus- ja arendustegevust käsitleva 2006. aasta Aho aruande järeldusi[5] seoses tippteaduse rolliga maailmatasemel tööstusettevõtete huvi äratamisel ja seoses tippkeskuste vajadusega luua kompetentsuse „kriitiline mass” strateegilistes valdkondades.

Komisjon avaldab käesoleva teatise ajal, mil maailma majandus on kriisis. Sellisel ajal, mil tulevad ilmsiks valitsevate paradigmade puudused, on eriti oluline investeerida uutesse põhimõtetesse, et kindlustada Euroopale tulevikus tugev positsioon innovatsiooni vallas.

2. TULEVIKUTEHNOLOOGIATEALASE TEADUSTÖÖ KESKNE ROLL TIPPTASEME SAAVUTAMISEL JA INNOVATSIOONI EDENDAMISEL

2.1. Tulevikutehnoloogiate tegevuskava – tee täiesti uute infotehnoloogiateni

Tulevikutehnoloogiaid hakati Euroopa tasandil uurima 1989. aastal ning sestsaadik on sellealane teadustöö aidanud luua ja kujundada täiesti uusi infotehnoloogiaid. Tulevikutehnoloogiate teaduslikku uurimist rahastatakse praegu aastas umbes 100 miljoni euroga, millega toetatakse teadlasi ja insenere, kes uurivad tavapärase IKT piire ületavaid kaardistamata valdkondi, ja edendatakse tipptasemel valdkondadevahelist teaduskoostööd , mis keskendub uudsetele ideedele ja teemadele. Sellise teadustööga muudetakse põhjalikult IKT teadusuuringute programme ning edendatakse olulisel määral tehnoloogilist ja tööstuslikku innovatsiooni ning samuti sotsiaalse iseloomuga uuendusi Euroopas. See töö aitab välja kujundada uusi tavasid, mis muudavad teadustöö tegemise viisi.

Näiteks sotsiaalsete ja bioloogiliste süsteemide iseorganiseerumise ja arengu mõistmine ja nende teadmiste rakendamine lubab lisada uudseid võimalusi järgmise põlvkonna tarkvara- ja võrgutehnoloogiatele. Arusaamine sellest, kuidas töötab inimaju, ei vii mitte ainult arstiteaduslike uuendusteni, vaid aitab luua ka uusi paradigmasid vähese energiatarbega, hea tõrketaluvusega ja kohanemisvõimeliste arvutitehnoloogiate väljatöötamises.

Euroopa tulevikutehnoloogiate teadusuuringute kava ühendab endas järgmisi omadusi:

- alustpanev : kava paneb aluse tulevastele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, kuna selle raames uuritakse uusi omapäraseid ideid ja teaduslikke paradigmasid, mis on rakendusuuringute jaoks liiga pikaajalised või riskantsed;

- transformatiivne : kava juhindub ideedest, mis vaidlustavad meie arusaama praeguste infotehnoloogiate aluseks olevatest teaduslikest mõistetest ning võivad seda põhjalikult muuta;

- kõrge riskiga : kõrget riski tasakaalustab aga suur potentsiaalne kasu ja revolutsioonilise läbimurde võimalus;

- eesmärgipärane : kava eesmärk on mõjutada IKT tulevaste rakendusuuringute programme;

- valdkondadevaheline : kava tugineb eri distsipliinide – bioloogia, keemia, nano-, neuro- ja kognitiivteadused, etoloogia, sotsiaalteadused ja majandusteadus – vahelisele sünergiale ja vastastikusele täiendamisele;

- koostööd edendav : kavaga innustatakse parimaid uurimisrühmi Euroopas ja üha enam ka kogu maailmas tegema ühistes uurimisvaldkondades koostööd.

Tulevikutehnoloogiate teadusuuringute kava rakendatakse kujunemisjärgus valdkondi käsitleva teemapõhise teadustööna (kava proaktiivne osa) ja uudsete ideede avatud ja piiritlemata uurimisena (kava avatud osa).

2.2. Tulevikutehnoloogiate teadusuuringute kava ning IKT valdkonna tippteaduse ja innovatsiooni edendamine Euroopas

Tulevikutehnoloogiate teadusuuringute kavaga edendatakse tippteadust parimate teadlaste ja inseneride koostöö abil. Tulevikutehnoloogiatega seotud teadustöö maailmataset kinnitavad Nobeli preemiad ja muud mainekad auhinnad. Võrreldes nende osakaaluga IKT programmist on tulevikutehnoloogiate projektide raames avaldatud 2,5 korda rohkem teadusartikleid ja muid publikatsioone ning saadud võrdväärsel arvul patente[6]. | Tulevikutehnoloogiate projektides osalevad Euroopa helgeimad pead, sealhulgas Nobeli preemia laureaadid 2005. aastal sai Nobeli füüsikapreemia Theodor Hänsch (Saksamaa) ning 2007. aastal said selle Albert Fert (Prantsusmaa) ja Peter Grünberg (Saksamaa), kes kõik on osalenud mitmes tulevikutehnoloogiate projektis. |

Tulevikutehnoloogiate uurimine toetab innovatsiooni. Täiesti uute majandustegevuse valdkondade, uute tööstusharude ning kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) loomisega mõjutab see Euroopa IKT tööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

Tulevikutehnoloogiate kava on rajanud teed paljudele teadus- ja rakendusuuringute programmidele kogu maailmas ning mõjutanud valdkondadevaheliste alusuuringute toetamist ja korraldamist. See on aidanud kaasa selliste rahastamiskavade loomisele nagu Agence Nationale de la Recherche (ANR)[7] Prantsusmaal ning uue ja kujunemisjärgus teaduse ja tehnoloogia kavad Adventure ja Pathfinder[8] ning nendest välja kasvanud Euroopa Teadusnõukogu[9]. Tulevikutehnoloogiate kava on aidanud kaasa ka selliste uutmoodi valdkondadevaheliste teadusorganisatsioonide tekkele nagu European Centre for Living Technology[10].

Oma teedrajava töö tulemusena on tulevikutehnoloogiate kava andnud suure panuse, tehes kindlaks ja uurides uusi teadusvaldkondi , millest nüüdseks on saanud täieõiguslikud IKT uurimisteemad.

Näiteks on tulevikutehnoloogiate kava toetus olnud väga oluline kvantinfotehnoloogiate uurimisel Euroopas. Need tehnoloogiad tõotavad väga suurt andmetöötlusvõimsust, mis ületab mis tahes tavapäraste arvutite võimalusi, ning lisaks andmeside sajaprotsendilist turvalisust. Sellesse valdkonda varakult investeerides aitas tulevikutehnoloogiate kava väga oluliselt kaasa Euroopa ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamisele[11] ning on mõjutanud liikmesriikide viie- kuni seitsmekordseid investeeringuid. Edasist mõju oodatakse avalduvat selliste uudsete tehnoloogiatena nagu kvantkellad ja kvantvisualiseerimine. Tulevikutehnoloogiate kava raames algatati Euroopas esimesed teadusprojektid bioloogiast ja neuroteadusest mõjutatud infosüsteemide vallas. Bioloogid, neuroteadlased ja informaatikud uurivad koos, kuidas aju töötleb informatsiooni. Selle teadustöö mõju ei piirdu ainult IKTga, vaid hõlmab uudseid neuroimplantaate puuetega inimestele, uusi neuraalsüsteemide mudeleid, uusi neuromorfseid arvutisüsteeme ning töökindlaid isearenevaid digitaalahelaid ja -võrke. Programmi Esprit[12] algusest saadik on tulevikutehnoloogiate kava raames toetatud uurimistööd mikro-, nano- ja optoelektroonika, mikrosüsteemide ja fotoonika vallas. 1990. aastatel kõrgetasemeliselt uuritud teadusteemad[13] on võetud suurel määral üle IKT rakendusuuringutesse. | Andmeside sajaprotsendiline turvalisus Kvanttehnoloogiatealane teadustöö tulevikutehnoloogiate kava raames avas uue võimaluse sajaprotsendiliselt turvalise andmeside tagamiseks; seda võimalust on kasutanud sellised ettevõtted nagu Siemens, Thales ja selle tehnoloogia alal esirinnas olev kõrgtehnoloogiline VKE idQuantique SA. Mõttejõu abil liikumine halvatute liikumisvõime taastamiseks Projektiga MAIA töötati välja uudne mitteinvasiivsetel aju-arvuti süsteemiliidestel põhinev tehnoloogia, mis võimaldab puudega inimesel ajukäskluste abil ratastooli juhtida. Aju täiuslikkuse matkimine Projekti FACETS raames uuritakse viisi, kuidas aju töötleb informatsiooni, ja püütakse seda matkida uudsete vähese energiatarbe ja hea tõrketaluvusega arvutisüsteemide väljatöötamisel. Kognitiivne robotkaaslane Projekti COGNIRON raames töötati välja robotkaaslane, kes mõistab inimtegevust, suhtleb inimestega sotsiaalselt ning õpib uusi oskusi ja ülesandeid. |

Komplekssete süsteemide alased uuringud on loonud uue teadusvaldkonna ning avanud paljudele teadusharudele täiesti uusi võimalusi. Komplekssete tehnilis-sotsiaalsete süsteemide modelleerimine ning IKT vahendite väljatöötamine ähvardavate ohtude kindlakstegemiseks sellistes süsteemides (nt finantsturud või nakkushaiguste levik) aitavad kaasa tõhusamale teaduspõhisele poliitikakujundamisele ning täiesti uute emotsionaalselt intelligentsete ja usaldusväärsete IKT süsteemide väljakujundamisele.

Tulevikutehnoloogiate kava on lülitanud kõrgtasemel robootika Euroopa IKT-alaste teadusuuringute programmi. Samal ajal kui Euroopa tööstuses on kaardistatud teenindusrobotite strateegiad, on kava raames hakatud esmakordselt tähelepanu pöörama robootika peamistele uurimisvaldkondadele. Tulevikutehnoloogiate kava on aidanud ühendada Euroopa robotiteadlasi ning luua Euroopa teenindusrobotite tehnoloogiaplatvorm[14].

Lisaks on tulevikutehnoloogiate kava edendanud teadustegevust sellistes uudsetes valdkondades nagu kunstlikud elusrakud, sünteetiline bioloogia, keemiline sidepidamine, kollektiivne intelligents ja kahesuunaliste aju-masin süsteemiliideste loomine.

2.3. Probleemid ja võimalused ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamiseks

2.3.1. Ebapiisavad investeeringud IKT valdkonna kõrge riskiga transformatiivsesse teadustegevusse

Tulevikutehnoloogiate uurimine edendab innovatsiooni ning on Euroopa IKT tööstuse elujõus hoidmiseks äärmiselt oluline, kuna aitab kõrvaldada takistusi praeguste tehnoloogiliste piiride laiendamisel. Selleks tuleb tulla toime „andmeuputusega” ning ülemaailmsete süsteemide üha kasvava keerukusega, jätkata IKT komponentide miniaturiseerimist määral, mis ületab praeguseid tehnoloogilisi võimalusi, ja muuta IKT keskkonnasõbralikumaks. Tuleb uurida uusi paradigmasid ja hinnata väga erinevaid alternatiive, et need takistused ületada ja valmistada ette järgmise põlvkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.

Euroopa suurimad konkurendid on tunnistanud alusuuringute tähtsust IKT vallas juhtpositsiooni saavutamiseks ja hoidmiseks. USAs soovitati riikliku võrgu- ja infotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi tasakaalustamist laiaulatuslikuma ja pikemaajalise valdkondadevahelise tegevuse ning visiooniuuringutega, millest saadav potentsiaalne kasu on väga suur[15]. Hiina on lisanud infotehnoloogia oma alusuuringute programmi,[16] mis lähtub riigi peamistest strateegilistest vajadustest.

Majanduslikult raskel ajal paistab eriti silma, et Euroopa tööstusettevõtete investeeringud keskenduvad kõrge riskiga IKT teadusuuringute asemel pigem lühiajalistele, turule orienteeritud uuringutele. Seda suundumust tuleb muuta, suurendades avalikke ja erainvesteeringuid kõrge riskiga teadustegevusse.

2.3.2. Ühiskondlike probleemide lahendamiseks on vaja avatult uurida täiesti uusi ideid

On üldteada, et IKT võib majandust ja ühiskonda väga oluliselt muuta. Ühiskondlikud probleemid, mis on seotud selliste küsimustega nagu säästev areng, kliimamuutus, tervishoid, elanikkonna vananemine, sotsiaalne ja majanduslik kaasatus ning julgeolek, nõuavad täiesti uutel paradigmadel põhinevaid lahendusi, mille väljakujundamisel täidab IKT võtmerolli.

Põhjalikud muudatused saavad toimuda üksnes siis, kui teadlastele antakse vabad käed, et uurida uudseid ja omapäraseid ideid ning lähenemisviise ja neist kõige paljutõotavamaid edasi arendada.

Transformatiivsed alusuuringud koos uutmoodi suhtumisega ettevõtlusesse annavad Euroopale soodsa positsiooni uute tekkivate turuvõimaluste täielikuks ärakasutamiseks.

2.3.3. Suurte ülesannete lahendamiseks on vaja teadlaste valdkondadevahelist koostööd

Sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks ja tehnoloogilise konkurentsieelise saavutamiseks on Euroopa teadlastel vaja tõsiselt keskenduda IKT ja teiste teaduste vahelistele piirialadele. Tuleb luua kriitiline mass ning koondada killustunud teadusuuringud suurteks teaduspõhisteks ja eesmärgipärasteks valdkondadevahelisteks teadusprojektideks.

Hiljuti algatatud „Virtuaalse füsioloogilise inimese”[17] ja „Sinise aju”[18] projektid kinnitavad, et selle nimel on mõtet pingutada. „Virtuaalse füsioloogilise inimese” projekti eesmärk on inimkeha individuaalne simuleerimine, mis tõotab enneolematut progressi haiguste ärahoidmisel ja tervishoius. Projekt eeldab nii koostööd 7. raamprogrammi[19] mitme valdkonna teadustegevuse vahel kui ka ülemaailmset koostööd, eelkõige USA teadlastega. „Sinise aju” projekt on esimene laiaulatuslik katse imetajate aju pöördkonstrueerimiseks, et üksikasjalike simulatsioonide abil mõista aju talitlust ja väärtalitlust .

Euroopa peab toetama suuri teadusprojekte, mis ületavad mastaabilt tulevikutehnoloogiatega seotud senist tegevust.

2.3.4. Killustatuse vähendamine ning ühise strateegia väljatöötamine Euroopa teadlaste mõjukuse suurendamiseks

Praegu on IKT alusuuringud Euroopas enamikus valdkondades killustatud, mis põhjustab töö kattumist, prioriteetide lahknemist ja potentsiaali kasutamata jäämist. Vaja on töötada välja ühisel alusuuringute strateegial põhinevad ühised teadusprogrammid ning EL peab tulevikutehnoloogiate kava rakendama koostöös liikmesriikidega.

2.3.5. Tippteadlaste ja valdkondadevaheliste teadmiste nappus Euroopas

Tipptaseme saavutamist IKT-alases teadustegevuses ja selle hoidmist takistab kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste vähesus Euroopas ja ülemaailmne konkurents kõrgtasemel valdkondadevaheliste teadmiste nimel kujunemisjärgus teadusaladel.

Euroopa peab suurendama investeeringuid tippteadmistesse, et äratada maailma parimate teadlaste huvi ja võimaldada andekatel noorteadlastel saada teadusprojektide juhtideks. Mitut valdkonda ühendavat teadlaskarjääri ja vastavaid õppekavasid tuleb tugevamalt toetada.

2.3.6. Alusuuringute tulemuste tõhusam rakendamine

Alusuuringute tulemuste tõhusam rakendamine sõltub eelkõige kõrgtehnoloogilistest ja teadusmahukatest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetest. Nende tihedam kaasamine tulevikutehnoloogiatealasesse teadustegevusse võimaldaks neil avanevaid ärivõimalusi paremini ära kasutada.

IKTga seotud Euroopa tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste strateegilistele teadusuuringute programmidele[20] tuleks kasuks, kui võetakse arvesse pikemaajaliste IKT teadusprojektidega seotud tööstuslikke vajadusi. Tulevikutehnoloogiaid käsitlevate teadusuuringute tulemuste süstemaatiline levitamine tööstusele aitaks kaasa teadustulemuste laiaulatuslikumale rakendamisele.

Tuleb leida uusi võimalusi tööstusettevõtete ja teadlaste vaheliseks koostööks, et ületada peamised tehnoloogilised takistused ning päästa valla tööstuse pikemaajalisem arengupotentsiaal.

2.3.7. Rahvusvahelise koostöö kasutamata potentsiaal

Rahvusvaheline koostöö peaks tulevikutehnoloogiate uurimises täitma palju suuremat rolli. Ressursside jagamine ja tippteaduse edendamine ülemaailmsel tasandil toob ilmselgelt lisandväärtust. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, näiteks epideemiate tõrjeks, toimetulekuks finantsturgude keerukusega või kliimamuutusega võitlemiseks, on vaja ülemaailmset, mitmeid valdkondi ühendavat teaduskoostööd.

Tänu oma alustpanevale olemusele ja käsitletavate teadusprobleemide ülemaailmsele mõõtmele sobib tulevikutehnoloogiate uurimine rahvusvaheliseks koostööks eriti hästi.

3. KUIDAS TÕSTA EUROOPA TULEVIKUTEHNOLOOGIATE UURIMISES ÜLEMAAILMSELE JUHTPOSITSIOONILE

3.1. Strateegia ja eesmärgid

Selleks, et kõige paremini ära kasutada IKT tulevasest arengust tulenevaid sotsiaalmajanduslikke hüvesid, peab Euroopa võtma vastu julge strateegia, mis võimaldab tal tõusta tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate aluste väljaarendamisel ja sellega seotud teadusuuringutes esirinda.

Selle saavutamiseks peaks Euroopa aastaks 2015:

- kahekordistama investeeringuid tulevikutehnoloogiatega seotud transformatiivsetesse alusuuringutesse;

- algatama kaks-kolm uut julget suurprojekti, mis aitaks koondada mitmete valdkondade teadlaste tööd põhjapaneva läbimurde saavutamisele IKT ja teiste teaduste vahelist piiriala käsitlevates alusuuringutes;

- rakendama kolm kuni viis ühist projektikonkurssi riiklike ja Euroopa tasandi programmide vahel, et toetada tulevikutehnoloogiate uurimist ühist huvi pakkuvates valdkondades;

- viima ellu algatusi, mis võimaldavad andekatel noorteadlastel osaleda kõrge riskiga valdkondadevahelises teaduskoostöös ja seda juhtida;

- viima ellu algatusi, mis võimaldavad kõrgtehnoloogilistel teadusmahukatel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel välja arendada tulevikutehnoloogiatega seotud teadusprojekte ja nende tulemusi varakult rakendada.

Euroopa peab panema aluse nende algatuste toetamiseks vajaliku kriitilise massi loomisele, tuginedes selleks koostööle Euroopa tasandi ja liikmesriikide teadusuuringute rahastamise asutuste vahel ning otsides vajaduse korral rahastamisvõimalusi ka mujalt. Euroopa peab tagama riiklikult toetatavast teadustööst välja kasvanud teadmiste ja tehnoloogiliste aluste kiirema kapitaliseerimise ja jagamise ning edendama ja toetama teaduskoostööd kogu maailma juhtivteadlastega.

3.2. Tegevusettepanekud

3.2.1. Tugevdada IKT teema raames tulevikutehnoloogiate komponenti

Euroopa peaks suurendama tulevikutehnoloogiatele IKT teema raames antavat toetust, kuna see on teadus- ja innovatsioonisüsteemi väga oluline osa. Tuleb luua ressursside kriitiline mass eelnevalt kindlaksmääratud, suure muutmispotentsiaaliga teadusalgatuste elluviimiseks (tulevikutehnoloogiate kava proaktiivne osa). Samuti tuleks suurendada toetust kõrge riskiga sihipärasele teadustegevusele, mida ei piira eelnevalt kindlaksmääratud teadusprojektid (tulevikutehnoloogiate kava avatud osa), kuna see edendab loomingulisust ja omapäraseid, potentsiaalselt suure mõjuga ideid ning uudseid teadusteemasid.

Euroopa Komisjon toetab 7. raamprogrammi tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate eelarve suurendamist 2011–2013. aastal 20 % võrra aastas. Komisjon kutsub liikmesriike üles oma investeeringuid samaväärselt suurendama.

Euroopa peaks stimuleerima kõrge riskiga teadustegevust, looma mitut valdkonda ühendavaid teadlaste rühmi ning uurima uusi võimalusi valdkondadevaheliseks teaduskoostööks, mis väljuks olemasolevate struktuuride ja mudelite piiridest. Samuti peaks Euroopa tugevdama oma visiooni IKT-alaste teadusuuringute arengusuundadest, et kaasata teadlased Euroopa teadusprogrammide koostamisse ja välja töötada tulevikutehnoloogiatega seotud tulevasi teadusalgatusi[21].

Euroopa Komisjon toetab koos riiklike rahastamisasutustega tööd, mille eesmärk on luua kõrge riskiga teadustegevusele Euroopas parimad tingimused ning luua alaline visiooniuuringutega tegelev üksus. Samuti kutsub komisjon teadlaskonda üles töötama süstemaatilisemalt välja Euroopa ühiseid teadusuuringute programme.

3.2.2. Käivitada tulevikutehnoloogiatealased suurprojektid

Euroopa peaks käivitama ambitsioonikad ja eesmärgipärased üleeuroopalised projektid, mis ühendaksid Euroopas tehtava teadustöö selgelt määratletud alusuuringuteks mahus, mida praegused algatused ei võimalda. Sellised projektid peaksid edendama ulatuslikku ja kõrgete eesmärkidega koostööd Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ning võimaldama ressursside jagamist, ületades praeguste killustunud algatuste ja programmide võimalusi. Selliste suurte algatuste elluviimiseks võib olla vaja koostööd teiste 7. raamprogrammi teemadega ning nende eesmärk on luua Euroopas elujõulised maailmatasemel tippkeskused ning tõsta Euroopa juhtpositsioonile innovatsiooni edendamisel paljutõotavates valdkondades, suurendades samal ajal kõrge riskiga eesmärgipärasesse teadustöösse suunatud investeeringute tulusust. | Tulevikutehnoloogiate suurprojekt: elu mõistmine aitab kaasa IKT arengule Projekti raames saaks modelleerida ja rakendada mastaapseid simulatsioone, et paremini mõista, kuidas toimub teabe töötlemine looduses, ning rakendada neid teadmisi tulevaste bioarvutite väljatöötamisel. Selline unikaalne teadusprojekt ahvatleks parimaid informaatikuid, biolooge ja füüsikuid Euroopast ja ka kaugemalt. |

Euroopa Komisjon teeb liikmesriikide ja teadlaskonnaga koostööd selle nimel, et teha kindlaks ja määratleda potentsiaalseid üleeuroopalisi suurprojekte ning käivitada 2013. aastaks vähemalt kaks sellist algatust.

3.2.3. Osaleda ühises programmitöös ning Euroopa teadusruumi algatustes

Euroopa peaks tihedamalt kooskõlastama riikide ja ELi tasandi tegevust, et teha kindlaks Euroopa teadusprogrammidest tulenevad ühised teadusprioriteedid ja neid toetada. Liikmesriikidele tuleks anda ka võimalus käivitada ühisprojekte ühist huvi pakkuvates valdkondades, kus on juba olemas riigisisesed projektid. Esialgu võiksid nad keskenduda sellistele valdkondadele nagu kvant- ja neuroinfotehnoloogiad, kus Euroopa teadusprogrammid on juba algatatud, ning seejärel laiendada tegevust järk-järgult teistesse valdkondadesse. Selline kooskõlastatud tegevus aitaks teatavates valdkondades ületada Euroopa teadustöö praegust killustatust ning tugevdada teaduskoostööd Euroopas[22].

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles uurima võimalusi koostöö tugevdamiseks tulevikutehnoloogiate valdkonnas, kasutades selleks eelkõige ära kavade ERA-NET ja ERA NET PLUS raames tehtud algatuste potentsiaali. Liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks algatada ajavahemikul 2010–2013 kolm kuni viis liikmesriikidevahelist ühist projektikonkurssi ühist huvi pakkuvates tulevikutehnoloogiate valdkondades.

3.2.4. Suurendada noorteadlaste osalemist tulevikutehnoloogiate uurimises

Noorte teadlaste loomingulisus ja dünaamilisus aitavad väga oluliselt kaasa praeguse mõtteviisi vaidlustamisele, uue aluse panekule tulevasele IKT-le ning sellise töö edule pikas perspektiivis. Euroopa peaks suurendama pingutusi noorteadlaste ja eelkõige noorte naiste kaasamiseks tulevikutehnoloogiatealasesse teadustegevusse ning looma neile võimalusi valdkondadevahelise teaduskoostöö juhtimiseks. Liikmesriikides ja EIT[23] raames tuleks välja töötada õppekavad, mis arendavad noorte teadlaste võimet juhtida projekte oma teadusvaldkonnas ja valdkondadevahelisi projekte, ning need kiiresti kasutusele võtta.

Euroopa Komisjon käivitab algatused eesmärgiga suurendada noorteadlaste osalemist tulevikutehnoloogiatealases teadustegevuses ning julgustada neid juhtima valdkondadevahelisi teadusprojekte. Teadlaskonda kutsutakse üles eelkõige kooskõlastus- ja toetusmeetme[24] ning Marie Curie stipendiumide[25] abil välja töötama uusi õppekavasid ning edendama nende kasutuselevõttu riiklikes ja piirkondlikes haridusasutustes ja EIT raames.

3.2.5. Kiirendada teadmiste kapitaliseerimist ja innovatsiooni

Teadlaskond ja Euroopa tööstus peaksid elavdama omavahelist dialoogi, et teha täpsemalt kindlaks alusuuringuid vajavad tööstuse vajadused ja tehnoloogilised takistused ning tagada teadusuuringute tulemuste kiire ülevõtmine rakendusuuringutesse.

Teadlaskonda ja Euroopa tööstust kutsutakse üles tugevdama koostööd IKT-alaste Euroopa tehnoloogiaplatvormide kontekstis. Teadlastelt oodatakse suuremaid pingutusi tulevikutehnoloogiate teadustöö tulemuste levitamisel huvirühmadele.

Tuleks stimuleerida tööstuse osalemist alusuuringutes. Eelkõige tuleks jõulisemalt toetada kõrgtehnoloogilisi teadusmahukaid VKEsid, kuna neil on täita keskne roll selles, et teadustulemusi kiirelt ja edukalt tööstuses rakendada.

Euroopa Komisjon käivitab algatused kõrgtehnoloogiliste teadusmahukate VKEde kaasamiseks teadustegevusse ja kõrge riskiga valdkondadevahelise teadustöö tulemuste kiireks rakendamiseks.

Euroopa peaks edendama teaduskultuuri, mis näeb ette mitut valdkonda ühendavate teadmiste vaba jagamist ja laialdast levitamist. Samuti tuleks toetada uudseid lähenemisviise kollektiivsele teaduspõhiste teadmiste loomisele.

Tulevikutehnoloogiate kava osaleb alates 2009. aastast Euroopa Komisjoni pilootprojektis „Avatud juurdepääs”[26]. Teadlasi kutsutakse üles edasi arendama algatusi, mis keskenduvad teadmiste loomisele ning teabe ja teadmiste levitamisele.

3.2.6. Edendada koostööd juhtivteadlastega kogu maailmast ja kutsuda Euroopasse maailmatasemel tippteadlasi

Alusuuringute edukaks läbiviimiseks vajab Euroopa tipptasemel ülemaailmset koostööd. Tippteadlasi kogu maailmast tuleks õhutada Euroopasse elama asuma ja osalema tulevikutehnoloogiatega seotud teadustegevuses. Euroopa peaks aktiivselt osalema koostöös parimate uurimisrühmadega kogu maailmast ja sellist koostööd rahaliselt toetama, kui see toob Euroopale kasu.

Esmatähtsates valdkondades tuleks luua partnerlused välismaiste rahastamisasutustega. Euroopa peaks stimuleerima ja edendama uurimisrühmade vahelist koostööd kogu maailmas, kasutades alt üles suunatud lähenemist. Sellealased algatused peaksid suurendama Euroopa pädevust IKT-alases teadustöös ning Euroopa rolli progressi ja innovatsiooni edendajana kogu maailmas.

Euroopa Komisjon teeb koostööd välismaiste rahastamisasutustega näiteks USAst, Hiinast ja Venemaalt, et luua teaduskoostööd toetavaid mehhanisme ja edendada liitude loomist ülemaailmsete probleemide lahendamiseks.

4. KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises rõhutatakse komisjoni valmisolekut tugevdada IKT valdkonna tulevikutehnoloogiatealast teadustegevust Euroopas. Selles tehakse ettepanekuid algatusteks, mis hõlmavad mitte ainult investeeringute suurendamist, vaid ka koostöö tugevdamist kõigi huvirühmade vahel ning uute ambitsioonikate suurprojektide käivitamist. Liikmesriike kutsutakse üles kavandatavaid eesmärke ja strateegiat kinnitama ning julgustama riigisiseseid ja piirkondlikke ametiasutusi, ülikoole ja riiklikke teadusorganisatsioone ning erasektori huvirühmi osalema tulevase tegevuse ettevalmistamises.

Strateegia eesmärk on suurendada Euroopa atraktiivsust kogu maailma tippteadlaste silmis, suurendada tööstusettevõtete investeeringuid ning edendada innovatsiooni. Investeeringud IKT arengu aluseks olevasse teadustöösse tasuvad ennast ära, sest need suurendavad Euroopa konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

[1] KOM (2008) 800. Euroopa majanduse taastamise kava.

[2] Lühend viitab FETile IKT kontekstis.

[3] Põhjalikumalt on teemat käsitletud ISTAGi 2008. novembri aruandes tulevikutehnoloogiate kohta.

[4] KOM (2009) 116. Info- ja sidetehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Euroopas: suurendame panuseid.

[5] http://ec.europa.eu/invest-in-research/action/2006_ahogroup_et.htm.

[6] Komisjoni andmed.

[7] www.agence-nationale-recherche.fr/.

[8] http://cordis.europa.eu/nest/home.html.

[9] http://erc.europa.eu/.

[10] http://www.ecltech.org/.

[11] Euroopa teadlased avaldasid 2007. aastal 50 % kõigist eksperdihinnangu saanud publikatsioonidest kogu maailmas (www.qurope.net).

[12] http://cordis.europa.eu/esprit/home.html.

[13] Kõnealuse teadustegevusega pandi alus „more-than-Moore” ja „post-CMOS” ajastule Euroopas.

[14] http://ec.europa.eu/information_society/tl/research/priv_invest/etp/index_en.htm.

[15] Presidendi teadus- ja tehnoloogianõukogu 2007. aasta augusti aruanne.

[16] http://www.973.gov.cn/English/Index.aspx.

[17] http://www.vph-noe.eu/.

[18] http://bluebrain.epfl.ch/.

[19] http://cordis.europa.eu/fp7/home_en.html

[20] http://ec.europa.eu/information_society/tl/research/priv_invest/jti/index_en.htm.

[21] Toetudes sellistele meetoditele, nagu on töötatud välja Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Uuringu Instituudi visiooniuuringutega (http://is.jrc.ec.europa.eu).

[22] KOM (2008) 468.

[23] Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology).

[24] ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/wp/cooperation/ict/c_wp_200901_en.pdf.

[25] http://ec.europa.eu/research/fp6/mariecurie-actions/action/fellow_en.html.

[26] http://ec.europa.eu/research/science-society/open_access.