52007DC0758

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.11.2007

KOM(2007) 758 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis {SEK(2007) 1584}

SISUKORD

1. Taust 3

1.1. Komisjoni teatis maksupettuste kohta 3

1.2. Teatise järelmeetmed 3

1.2.1. Nõukogus 3

1.2.2. Komisjonis 4

1.2.3. Koostöös ettevõtjatega 4

2. Esimene teetähis: Majandus- ja rahandusministrite nõukogu 5. juuni 2007. aasta järeldused 4

3. Tulevikusuundade määratlemine olemasolevas õiguslikus raamistikus 5

3.1. Esimene tähelepanek: maksuametitel on käibemaksusüsteemide kontrollimiseks vaja täpset teavet 6

3.2. Teine tähelepanek: liikmesriikidel ei ole piisavalt ELi lähenemisviisi ühise käibemaksusüsteemi toimimise tagamiseks 7

3.3. Kolmas tähelepanek: ettevõtjate käibemaksukohustust käsitleva ajakohase teabe tähtsus 9

3.4. Neljas tähelepanek: vajadus suurendada maksuametite suutlikkust käibemaksuvõlgade sissenõudmisel pettuste korral 10

4. Järeldused 11

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis

1. TAUST

1.1. Komisjoni teatis maksupettuste kohta

31. mail 2006 esitas komisjon teatise maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia väljatöötamise vajaduse kohta.[1] Eesmärk oli algatada kõigi sidusrühmade (nõukogu, Euroopa Parlament, ettevõtjad) arutelu mitmesuguste küsimuste üle, mida tuleb arvesse võtta pettusevastases strateegias ELi tasandil. Tuletati ka meelde, et edukas strateegia eeldab eri valdkondi kaasavat lähenemisviisi, sh nii uurimisasutuste kui ka kohtuorganite kaastegevust. Seoses sellega viidatakse nendes valdkondades tehtud algatustele, sh määruse ettepanekule[2] ja määruse 515/97 muudatusele,[3] mis on juba nõukogule esitatud.

Teatises püstitati arutluseks rida pragmaatilisi ja realistlikke ideid, mis aitaksid kaasa praeguse olukorra parandamisele. Lisaks tõstatati küsimus, kas käibemaksupettuste tõhusaks takistamiseks on vaja põhjalikult muuta praegust käibemaksusüsteemi, kas pakkudes liikmesriikidele võimalust kasutusele võtta üldine pöördmaksustamise süsteem või kehtestades ühendusesiseste kaubatarnete maksustamissüsteemi.

1.2. Teatise järelmeetmed

1.2.1. Nõukogus

Majandus- ja rahandusministrite 7. juuni 2006. aasta nõukogul kiideti teatise koostamine heaks ning kinnitati, et uuritakse kõiki teatises kavandatud meetmeid.

Seejärel nõukogu tehtud tehnilise analüüsi tulemuseks olid majandus- ja rahandusministrite nõukogu 28. novembri 2006. aasta järeldused. Nõukogu väljendas selgelt, et käibemaksupettused on tema peamine mure ning määratles mitmed aspektid, millele komisjon peaks erilist tähelepanu pöörama. Sellest alates on käibemaksuküsimustele pööratud suurt tähelepanu ning erinevalt eespool nimetatud teatisest käsitletakse käesolevas teatises üksnes käibemaksupettusi.

Lisaks kinnitas nõukogu, et jätkab tööd pöördmaksustamise süsteemi ja ühendusesiseste kaubatarnete maksustamise vallas.

1.2.2. Komisjonis

Vastuseks majandus- ja rahandusministrite nõukogu 28. novembri 2006 järeldustele lõi komisjon koos liikmesriikidega uue ekspertide rühma, maksupettuste vastase strateegia (ATFS) eksperdirühma, et konkretiseerida nõukogu nimetatud eelisvaldkondi.

1.2.3. Koostöös ettevõtjatega

Komisjon korraldas 29. märtsil 2007 käibemaksupettusi käsitleva konverentsi, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele võimalus avaldada oma arvamust, kuidas takistada tänapäeval käibemaksupettusi, arutleda komisjoni teatises esitatud ideede üle ning esitada muid ideesid, mis aitaksid kaasa käibemaksupettuste vastasele võitlusele.

Konverentsi üldine järeldus oli, et ettevõtjad ja maksuametid on ühiselt huvitatud pettuse vastu võitlemisest ning ettevõtjad on valmis maksuameteid selle ülesande täitmisel aitama. Sellega seoses on oluline nende kahe osapoole vahelise teabevahetuse parandamine. Praegu ei ole maksumaksjad veendunud, et teavet, mille nad maksuametitele esitavad, kasutatakse tõhusalt.

Selgesti öeldi ka, et eri riikide erinevatest aruannete esitamise nõuetest johtuvad ettevõtjate ebaproportsionaalsed kulud. Ettevõtjad toetasid lahendust, millest võidaksid kõik: aruandekohustuste võimalik ülevaatamine võimaldaks ühelt poolt saada maksuametitel õigel ajal asjakohast teavet ning teiselt poolt hõlbustaks nende kohustuste ulatuslik ühtlustamine, sh teatavate riigi tasandil kehtestatud kohustuste tühistamine, ettevõtjatel oma kohustuste täitmist.

2. ESIMENE TEETÄHIS: MAJANDUS- JA RAHANDUSMINISTRITE NÕUKOGU 5. JUUNI 2007. AASTA JÄRELDUSED

Nõukogu järeldused on jagatud kahte põhivaldkonda: tavapärased meetmed olemasoleva käibemaksusüsteemi tugevdamiseks ning kaugemaleulatuvad meetmed süsteemi uuendamiseks.

Tavapäraste meetmete osas esitas komisjon eduaruande majandus- ja rahandusministrite nõukogu eelmisest, 2006. aasta novembris toimunud kohtumisest alates tehtud töö kohta.

Sellele eduaruandele tuginedes seadis nõukogu prioriteediks mitmed meetmed ning kutsus komisjoni üles tegema hiljemalt 2007. aasta lõpuks vajalikke seadusandlikke ettepanekuid, sh mõjuhinnangut, et nõukogu saaks need 2008. aasta lõpuks vastu võtta.

Kõne all on sagedasem aruandlus ühendusesiseste tarnete kohta ja sellekohase teabe kiirem vahetus maksuametite vahel; võimalus kohaldada solidaarvastutust, kui teave kõnealuste ühendusesiseste tarnete kohta ei ole nõuetekohaselt esitatud, ja täiustada ühendusesiseses kaubanduses tegutsevatele ettevõtjatele kättesaadavat teavet käibemaksukohustuslastest ettevõtjate kohta.

Komisjon kavatseb järgmise aasta alguses esitada neid küsimusi käsitlevad asjakohased seadusandlikud ettepanekud, võttes vajadusel arvesse teisi nende küsimuste tehnilisi arutelusid ja mõjuhinnangu tulemusi. Käibemaksukohustuslastest ettevõtjaid käsitleva teabe puhul ei ole olukorra parandamiseks vaja teha mingeid muudatusi õigusaktides.

Lisaks soovis nõukogu jätkata komisjoni eduaruandes nimetatud kõigi muude meetmete arutelusid ning palus esitada aruande nende arutelude seisu kohta 2007. aasta lõpuks.

Komisjoni talituste täna esitatud töödokumendis „Eduaruanne liikmesriikide soovitatud tavapäraste meetmete arutelude olukorra kohta” [SEK(2007) … …/11/2007] tuuakse välja ATFSi eksperdirühmas toimunud arutelude üksikasjalik seis.

Ühendusesiseste tarnete maksustamise kohta märkis nõukogu, et ühendusesiseste tarnete maksustamine sihtliikmesriigis tekitas arvukaid kahtlusi. Kõnealuste tarnete maksustamist lähteliikmesriigis toetasid liikmesriigid rohkem ning seepärast kutsus nõukogu komisjoni üles seda süsteemi lähemalt uurima.

Nõukogu täheldas ka, et enamik liikmesriike väljendas kahtlust vabatahtliku üldise pöördmaksustamise kehtestamise suhtes. Seepärast kutsus nõukogu komisjoni üles analüüsima sellise võimaluse mõju siseturule ning eelkõige võimalust piiratud ajaga katseprojekti käivitamiseks ühes huvitatud liikmesriigis.

Nõukogu kutsus komisjoni üles esitama oma järeldusi mõlema kaugemaleulatuva meetme kohta 2007. aasta lõpuks.

Vastuseks nõukogu sellekohastele nõuetele on tehtud palju ettevalmistustöid (ankeet liikmesriikidele, välisuuringud, avalik arutelu ja kohtumised ettevõtjatega, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega). Silmas pidades nõutud analüüsi olulisust ja fakti, et kõik liikmesriigid ei esitanud komisjonile nõutud andmeid määratud tähtajaks, saab komisjon järelduste aruande esitada alles järgmise aasta alguses.

Lisaks on pärast seda, kui komisjon on lõpule viinud oma analüüsi ühendusesiseste tarnete maksustamise ja üldise pöördmaksustamise kehtestamise kohta, vaja edasise tegevuse poliitilist arutelu nõukogu tasandil. Kõnealuse arutelu üheks olulisemaks küsimuseks on kindlasti piiratud ajaga katseprojekti käivitamine ühes huvitatud liikmesriigis. Praegu analüüsitakse selle keerulise küsimuse tehnilist külge ja juba on toimunud kaks kahepoolset kohtumist asjaomase liikmesriigiga ning veel üks kohtumine on kavandatud enne käesoleva aasta lõppu.

3. TULEVIKUSUUNDADE MÄÄRATLEMINE OLEMASOLEVAS ÕIGUSLIKUS RAAMISTIKUS

Hoolimata kohustusest teostada käibemaksusüsteemi võimalike muudatuste analüüs ei näe komisjon vastuolu paralleelselt ka n-ö tavapäraste meetmete arutelu jätkamiseks. Maksuametitele kaasaegsemate ja tõhusamate vahendite andmine maksupettuse vastaseks võitluseks on eesmärk, mis tuleb igal juhul saavutada, sõltumata otsustest, mis võetakse vastu kaugemaleulatuvate meetmete kohta.

Sellega seotud arutelud on siiani olnud elavad ja nende käigus on tekkinud palju erinevaid ideid. Paljude võtmetegurite puhul on aruteludega jõutud punktini, kus on vaja teha strateegilisi otsuseid tulevikusuundade kohta ELi lähenemisviisi määratlemiseks. Komisjon on toimuvast arutelust teinud eelkõige järgmised järeldused.

3.1. Esimene tähelepanek: maksuametitel on käibemaksusüsteemide kontrollimiseks vaja täpset teavet

Üks peamine probleem on, et 1993. aastal kehtestatud liikmesriikidevaheline teabevahetuse süsteem ühendusesiseste tarnete kohta ei võimalda saada asja- ja ajakohast teavet, mis võimaldaks tõhusalt takistada käibemaksupettusi.

Järgmise aasta algusesse kavandatud seadusandlikes ettepanekutes sätestatakse sagedasem aruandlus ühendusesiseste tarnete kohta ja kiirem teabevahetus maksuametite vahel ning sellega aitavad need ettepanekud kõnealust probleemi lahendada.

Mõned liikmesriigid soovivad kaugemale minna ning on avaldanud arvamust, et elektrooniliste tehnoloogiate pakutavaid võimalusi arvesse võttes vastab nende vajadusele leida asjakohane vahend tõhusaks maksupettusevastaseks võitluseks kõige paremini tehingu tasandil teabevahetus ühendusesiseste tarnete kohta.

Kõigepealt tuleb siiski meeles pidada, et kõigi käibemaksupettusevastase võitlusega seotud meetmete üle arutlemisel tuleb arvestada muude ELi poliitikavaldkondadega, eelkõige Euroopa Ülemkogu üldise eesmärgiga saavutada 2012. aastaks praeguse halduskoormuse vähenemine 25 % võrra, nagu on sätestatud teatises „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus”[4].

Lisaks ei tohiks piiriülesele kaubandusele kehtestatud kohustused olla ebaproportsionaalsed riigisiseste tehingute suhtes ega muuta sellega ELi siseturgu vähem atraktiivseks kui omamaist turgu.

Kas 1 kuu jooksul esitatav kõrgetasemeline tehingupõhine teave riigisiseste ja ühendusesiseste tehingute kohta on käibemaksusüsteemi kontrollimise parim lahendus?

On selge, et eespool väljendatud (Lissaboni uuendatud strateegia ja siseturu nõuetekohase toimimisega seotud) probleemid tuleb nende mõju tõttu kõigile ettevõtjatele lisada võimalike uute aruandluskohustuste kui pettusevastase võitluse vahendi arutelusse.

Täiendavad aruandlusnõuded ei peaks hõlmama rohkem teavet kui seda, mis on juba ettevõtjate raamatupidamissüsteemides kättesaadav, nii et ettevõtjad saaksid neid nõudeid suuremate raskusteta täita. Lisaks tuleb tagada teabe elektrooniline edastamine maksuametitele, et vähendada nõuetele vastavusega seotud kulusid ja võimaldada tõhusat andmetöötlust.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes ei osale ühendusesiseses kaubanduses, ei tuleks täiendavaid aruandlusnõudeid kohaldada.

Minimaalne teabehulk, mis tuleks maksuametitele esitada ja mida need omavahel vahetavad, tuleks kindlaks määrata ühenduse tasandil.

Käibemaksualaste aruandluskohustuste ulatuslik ühtlustamine ELis vähendaks mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate nõuetele vastavusega seotud kulusid. Ettevõtjad on korduvalt väitnud, et 27 erinevat aruandluskohustuse tüüpi on nende jaoks segadust tekitavad ning tõstavad oluliselt nõuetele vastavusega seotud kulusid, kuna neil tuleb oma tarkvara kohandada iga konkreetse liikmesriigi olukorraga.

Sellega seoses võiks kaaluda ka arvete esitamise korra suuremat ühtlustamist.

Uute aruandluskohustuste kehtestamist võib kaaluda vaid juhul, kui selle kompenseerib halduskoormuse vähendamine muudes valdkondades

Enne uute aruandluskohustuste kaalumist tuleks tagada, et maksuametid on võimelised kogutud andmeid tõhusalt kasutama.

Üksikasjaliku teabe kogumine ettevõtjatelt võimaldaks tarnija ja ostja esitatud teabe automaatset kõrvutamist. Enamik teabest käsitleb tõelisi tehinguid, kuid olulised vead ja eeskirjade erinev tõlgendamine põhjustab ilmselt mitmeid lahknevusi, millele siis maksuametite tähelepanu juhitakse.

Ülisuure teabevoolu haldamiseks tuleb kasutusele võtta eriti tõhusad riskianalüüsi- ja riskijuhtimissüsteemid, et lahknevate andmete hulgast saaks välja valida need tehingud ja ettevõtjad, kellele tuleks pöörata erilist tähelepanu.

Maksuametitel ei ole õigel ajal piisavalt teavet, et tegutseda tõhusalt käibemaksupettuste, eelkõige varifirmadega seotud pettuste vastu. On vaja süvaanalüüsi praegu ettevõtjatelt kogutava teabe täpsuse kohta ja selle kohta, kuidas maksuametid seda teavet kasutavad. Aruandluskohustuste läbivaatamisel tuleb siiski silmas pidada Lissaboni uuendatud strateegia eesmärki vähendada 25 % võrra bürokraatiat, millega ettevõtjad kokku puutuvad.

3.2. Teine tähelepanek: liikmesriikidel ei ole piisavalt ELi lähenemisviisi ühise käibemaksusüsteemi toimimise tagamiseks

Praegu nõukogus arutlusel olev ettepanek muudatuste kohta teenuste osutamise koha osas on esile toonud, kui tähtis on, et liikmesriigid ei kaitseks mitte ainult oma käibemaksutulusid, vaid etendaksid ka suurt osa teiste liikmesriikide käibemaksutulude kaitsmisel.

See küsimus on muidugi palju laiem. Siseturu loomise ja ühise käibemaksusüsteemi siseturu nõuetele kohandamise (kohustuslike maksuesindajate kaotamine) põhjustatud piiriülese kaubanduse kasv tähendab, et on järjest rohkem tehinguid, mille puhul käibemaksukohustuslase maksustamise koht ja registrijärgne asukoht on kahes eri liikmesriigis.

Siseturu areng kohustab liikmesriike eraldama rohkem vahendeid halduskoostööks, et tagada ühise käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine

Komisjon tunnistab, et see nõuab liikmesriikidelt rahalisi ja muid jõupingutusi.

Samas on võimalik vähendada maksuametite halduskulusid. Teiste liikmesriikide maksuametite automaatne juurdepääs mittetundlikele andmetele kõrvaldaks teavet omavas liikmesriigis tavapäraste teabepäringute töötlemise inimkulud.

Soovitav oleks arutelu kaugemaleulatuvate ideede üle, nt stimuleeriva süsteemi rakendamine või kulude jagamine ELi lähenemisviisi soodustamiseks. Niisugune süsteem annaks liikmesriikidele rahalise ajendi suurendada jõupingutusi piiriülese kaubanduse kontrolli parandamiseks. Vastastikune abi maksude sissenõudmisel oleks asjakohane valdkond sellise mehhanismi tõhususe kontrollimiseks.

Mõned liikmesriigid on toetanud veelgi ambitsioonikamat lähenemisviisi, nimelt sellise mitteametliku struktuuri loomist, mis koosneks riikide maksuametite ametnikest ning mille eesmärk oleks oluliselt lihtsustada riikide maksuametite vahelist teabevahetust. Niisuguse struktuuri loomine aitaks kõrvaldada teatavad takistused praeguses halduskoostöös (keel, ressursid), aga ka mõned uute vahenditega (nt automaatne andmetele juurdepääs) seotud õigusalased probleemid. Kui sellist lähenemisviisi ei saavutata olemasolevate struktuuride arendamisega ning see ei vii ELi tasandil olemasolevate struktuuridega kattumiseni, on komisjon valmis ideed edasi uurima, juhul kui liikmesriigid on sellest piisavalt huvitatud.

Riskijuhtimisel tuleb ära kasutada teiste liikmesriikide kogemusi

Lisaks ilmsele vajadusele jagada vastutust kontrollimisel on ka teisi olukordi, nt varifirmade varajane avastamine, kus ühele liikmesriigile kättesaadav teave on oluline võimaliku saamata jääva käibemaksu varajaseks avastamiseks mõnes teises liikmesriigis.

Teises liikmesriigis teatavate pettusega seotud tehingute või ettevõtjate kohta kogutud teabe väga kiire kättesaamine, et kasutada seda teavet enda riskijuhtimissüsteemis, on liikmesriikide oluline vahend võitluses varifirmadega seotud pettusega.

Belgia maksuamet on koostöös teiste liikmesriikidega ja komisjoni toetusel välja töötanud kiire ja valikulise teabevahetuse ning riskianalüüsi süsteemi. Praegu osaleb selles projektis 24 riiki. Komisjon tunnistab kõnealuse vahetuse suunatud lähenemisviisi eeliseid. Seepärast oleks tähtis kõrvaldada olemasolevad poliitilised tõkked, et kõik liikmesriigid saaksid selles vahetuses osaleda.

Petturite vastu algatatud kriminaalmenetlus

Nõukogus ja ATFSi eksperdirühmas on mitmel korral arutatud küsimust teises liikmesriigis saamata jäänud maksudega seotud pettustes osalevate isikute kriminaalvastutusele võtmisest.

Kuna riikidevaheliste käibemaksupettuste korral kriminaalvastutusele võtmisel ei ole vastastikkus liikmesriikides veel piisavalt tagatud, tuleb võtta vastu vajalikud õigusaktid, et parandada käibemaksulaekumiste kaitset kriminaalõiguse abil.

Nõukogu peaks selgitama, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon hõlmab ka käibemaksu kaitset.

Vastuseks ATFSi eksperdirühma ettepanekule, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu kutsuks justiits- ja siseküsimuste nõukogu esitama asjakohase seaduseelnõu, tuletab komisjon meelde, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon juba pakub teataval määral kriminaalõiguskaitset, mida kõik liikmesriigid peavad kohaldama ühenduse finantshuve kahjustavate pettuste, sh käibemaksupettuste puhul.

Petuskeeme, millega lõigatakse kasu siseturu eelistelt, ei saa korralikult takistada põhiliselt siseriikliku lähenemisviisi abil. Tõelise ELi lähenemisviisi kaasamine riigi ametiasutuste hallatavasse käibemaksusüsteemi peaks andma tulemuseks kõigi liikmesriikide tulude parema kaitse.

3.3. Kolmas tähelepanek: ettevõtjate käibemaksukohustust käsitleva ajakohase teabe tähtsus

Ühendusesisese kaubanduse käibemaksukorra põhinäitaja on käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Kliendi käibemaksukohustus on tarnija jaoks oluline tegur otsustamisel, kas ta saab oma tarned teha käibemaksuvabalt või mitte. Käibemaksukohustuslaste registrit on vaja pidevalt ajakohastada, et tagada ettevõtjatele vajalik õiguskindlus.

Praegu on ettevõtjatel selle kohta tihti võimalik saada vaid väga katkendlikku teavet. Kui ettevõtja teeb selle katkendliku teabe põhjal vale otsuse oma äripartneri käibemaksukohustuse kohta, riskib ta sellega, et maksuametid püüavad hiljem seda maksu temalt endalt sisse nõuda. Seepärast peaksid liikmesriigid vastutama teabe eest, mis nad on registrisse sisestanud, ning vastutama ka registris leiduvast aegunud või vigasest teabest tulenevate tagajärgede eest.

Juba on saavutatud kokkulepe käibemaksukohustust käsitlevatele andmetele keskse juurdepääsu parandamiseks Euroopa veebisaidil, et ettevõtjad saaksid kinnitust kõigis liikmesriikides tegutsevate kaubanduspartnerite käibemaksukohustuslase numbri, nime ja aadressi kohta. Ainult sellest siiski ei piisa – tõsta tuleks ka kättesaadava teabe usaldusväärsust.

Valvsus käibemaksukohustuslase numbri väljaandmisel peaks vältima libamaksukohustuslaste sisestamist süsteemi ja tagama, et maksuametid kontrollivad hoolikalt kahtlasi ettevõtjaid, kelle maksukohustuslaseks registreerimisest ei saa keelduda.

Võimalik lahendus oleks kehtestada liikmesriikidele kohustus jälgida hoolikalt hiljuti registreeritud isikuid ning teha kuue kuu või ühe aasta jooksul kontrollkäik, et veenduda, kas käibemaksukohustuslasena registreeritud isik teeb ka tegelikult maksustatavaid tehinguid.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul võiksid maksuametid ettevõtjaid toetada ja koolitada, osutades vajalikku abi, et neist saaksid nõuetele vastavad ettevõtjad; see võib osutuda eriti kasulikuks väikeettevõtjatele.

Sama tähtis on ka maksukohustuslaste kustutamine andmebaasist kohe, kui nad on lõpetanud maksustatava tegevuse. Kahjuks on tõendeid, et praegu jäävad käibeta ettevõtjad ja mõnikord isegi tuvastatud varifirmad rangete siseriiklike menetluste tõttu liiga kauaks käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) andmebaasi. Seepärast on oluline, et maksuametid kontrolliksid automaatselt, kas käibemaksukohustuslaste numbrid on veel kehtivad, ja kustutaksid need VIESi andmebaasist niipea, kui need seda enam pole.

Ilma liikmesriikide pühendumuseta selle pikaajalise probleemi lahendamisele ja valmiduseta muuta siseriiklikke menetlusi võivad petturid seda praeguse käibemaksukorra toimimise nõrka kohta edasi kuritarvitada.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise ja arvelt maha võtmise miinimumstandardite kehtestamine ELi tasandil oleks samm edasi, kuna see suurendaks ettevõtjate ja maksuametite usaldust ettevõtjate käibemaksukohustusega seotud teabe vastu, mida nad saavad VIESi kaudu.

Võitluses käibemaksupettusega on ajakohastatud teave isiku käibemaksukohustuse kohta maksuametitele ja ettevõtjatele väga oluline. On vaja ühist lähenemisviisi ettevõtjate registreerimiseks ja arvelt maha võtmiseks. Ühes liikmesriigis teise liikmesriigi poolt andmebaasi hooletu ajakohastamise tõttu saamata jäänud käibemaksu peaks hüvitama viimati nimetatud liikmesriik.

3.4. Neljas tähelepanek: vajadus suurendada maksuametite suutlikkust käibemaksuvõlgade sissenõudmisel pettuste korral

Järgmine probleem, millega maksuametid pettuse takistamisel kokku puutuvad, on raha sissenõudmine asjaosalistelt, kui pettuse paljastamine on õnnestunud. Lähemalt tuleks vaadata kaht eri tegurit, mis liikmesriike selles valdkonnas aitavad.

Solidaarvastutus

Ühenduse käibemaksualastes õigusaktides on liikmesriikidele juba sätestatud õiguslik alus selliste eeskirjade kehtestamiseks, mille alusel pannakse solidaarvastutuse korras kõnealust summat riigieelarvesse maksma teine isik kui see, kes on käibemaksukohustuslane, eeldusel et arvesse on võetud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid.

Varifirmadega seotud pettuste puhul, kui mitu osalejat ühineb ainsa eesmärgiga varjata petturluse tunnuseid tehinguahelas ning muuta sellega avastamine keerulisemaks, peab komisjon kasulikuks toetuda kõnealusele sättele.

Kõnealuse sätte kasutamine nõuab aga sobivat tasakaalu, et tagada tõeliste ettevõtjate õiguskindlus ning parandada maksuametite võimet nõuda sisse käibemaksupettuste tõttu laekumata jäänud hiiglaslikud käibemaksusummad.

Seda küsimust on juba mitmel korral arutatud ja komisjon on loomulikult valmis ka edaspidi sellesse arutellu panust andma ning vajaduse korral tegema asjakohaseid seadusandlikke ettepanekuid, et määrata kindlaks mõned ühtsed alused.

Sissenõudmise direktiivi läbivaatamine

Teine vahend, mida ühenduse õigusaktid liikmesriikidele pakuvad, et aidata neil võlgnetavat raha sisse nõuda, on vastastikuse abi kava maksude sissenõudmiseks. Selle sissenõudmise kava praegused tulemused näitavad selgelt, et vahendit tuleb täiustada. Kehtivate eeskirjade puuduste kõrvaldamiseks valmistab komisjon ette seadusandlikke ettepanekuid, mis esitatakse 2008. aastal. Uued õigusaktid peaksid hoogustama vastastikuse abi kasutuselevõttu maksude kogumisel ja lihtsustama selle kohaldamist praktikas.

Ka võlgnetava raha sissenõudmine pettusjuhtumite korral on kõigi maksuametite tõsine probleem. Seepärast on oluline edasi arendada solidaarvastutuse tingimusi ning tõhustada ja tugevdada halduskoostööd maksude kogumisel.

4. JÄRELDUSED

Komisjon esitab lähemal ajal erinevad aruanded ja algatused, mida nõukogu nõudis 2007. aasta juunis.

ATFSi eksperdirühma arutelude põhjal on komisjonile aga selge, et nagu eespool punktis 3 nimetatud, on ikka veel vaja arutada olemasoleva käibemaksukorra pettuse vastu kindlustamise aspekte.

Seepärast palutakse nõukogul kinnitada, et ta kiidab eespool toodud tähelepanekud heaks, ja anda vajalikke poliitilisi suuniseid komisjoni edasiseks tööks selles valdkonnas.

[1] KOM(2006) 254, 31.5.2006.

[2] KOM(2006) 473, dokument 2004/0172/2006.

[3] KOM(2006) 866, dokument 2006/0290(COD).

[4] KOM(2007) 23 (lõplik), 24.1.2007.