52007DC0649

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 6.11.2007

KOM(2007) 649 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Terrorismivastase võitluse tõhustamine

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Terrorismivastase võitluse tõhustamine

I. Oht

Tänapäeva terrorism on rahvusvaheline. Kuigi terrorismiohu tõrjumises on nii ülemaailmselt kui ka ELi tasandil tehtud olulisi edusamme, ei ole rahvusvahelise terrorismi ülemaailmne oht kuhugi kadunud. Terroristlikud rühmitused kohandavad jätkuvalt oma tegevust vastavalt terrorismivastastele jõupingutustele. Terroristlikud rühmitused on laiali hajutatud erinevatesse riikidesse ning tegutsevad üle riigipiiride, kasutades sidetehnoloogia võimalusi, näiteks Internetti ja mobiilsidet pahatahtlikel eesmärkidel. Terroristid kasutavad laialdaselt Internetti propaganda levitamiseks, koolitamiseks, oma põhimõtete väljakujundamiseks, värbamiseks ja vahendite kogumiseks. Mõningad terroristlikud organisatsioonid kasutavad Internetti ka operatsioonide kavandamiseks ning teatavad Interneti vahendusel väidetavalt sooritatud rünnakutest.

Kõnealune oht kujutab endast Euroopa Liidule ja tema liikmesriikidele märkimisväärset väljakutset. Europolil ning Eurojustil on ja peakski olema kindel roll kõnealuse ohuga tegelemisel, kuid otsustava tähtsusega on siiski koostöö liikmesriikide ja nende riiklike ametiasutuste vahel. Kõnealune koostöö on viimastel aastatel ühise jagatud ohu tõttu märkimisväärselt paranenud.

Terroristid ründavad sellisel ajahetkel, sellistes kohtades ja sellisel viisil, millel on nende arvates kõige suurem mõju. Tänapäeval on nende kasutuses keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumarelvad. Arvestamata tuumamaterjale, on tegemist suhteliselt odavate vahenditega ning traditsioonilistest relvaliikidest ei ole nende vastu erilist kasu.

Me ei tohi kaotada valvsust. Viimastel aastatel terroristide ohvriteks langenud linnade elanike käitumine on meile kõigile eeskujuks. Hirmule alistumata jätkavad nad meie ühiskondade alustalaks olevate põhiõiguste nautimist ja järgimist, teades samas. et radikaalselt meelestatud rühmitused võivad olla kavandamas uusi rünnakuid. Peame kõnealuse ohu enda jaoks teadvustama ning võtma pädevaid ja proportsionaalseid meetmeid, millega takistada selle realiseerumist ning mitte laskma sellel häirida meie igapäevast elu. Terroristide peamine eesmärk on ühiskonnaelus häirete põhjustamine.

II. ELi tegevuse taust: peamised meetmed

Euroopa Liit toetab oma liikmesriike ülemaailmse ohu vastases võitluses. Meie kodanike kaitsmine õnnestub ainult siis, kui me tegeleme kõnealuse ühise probleemiga üheskoos. Me ei saa tunda end turvalisena, kui me ei võta vastutust turvatunde pakkumise eest.

Euroopa on osalenud julgeoleku tagamisel, kuid võib ja peaks sellega tegelema rohkem ka tulevikus. Me ei saa suhtuda oma väärtustesse ja eluviisi iseenesestmõistetavalt – tegemist on hapra struktuuriga, mida tuleb pidevalt kaitsta. Terrorismiga tuleb võidelda põhiõiguseid täielikult järgides. Terroristid ohustavad meie põhiõiguseid. Komisjon on täielikult pühendunud põhiõiguste kaitsele ja nende edendamisele. Põhiõiguste raames tuleb meil välja töötada vajalikud ja seaduslikud turvameetmed.

Peame ühendama jõud terrorismivastaseks võitluseks kogu ELis. Peame tegutsema solidaarselt. Terrorism ohustab meid kõiki – meie julgeolekut, eluviisi ja ideaale. Peame leidma ühisele väljakutsele ühise vastuse.

Terrorismiohuga tuleks tegeleda peamiselt riiklikul tasandil, kuigi oleme teadlikud, et oht on peamiselt rahvusvaheline. ELi tasandil tehtav töö täiendab kõnealuseid jõupingutusi ning hõlmab ennetamist, kaitset, vastutusele võtmist ja reageerimist võimalikule rünnakule. Kõnealused neli tegurit moodustavad tuumiku ELi terrorismivastase võitluse strateegiale, mis võeti esimest korda vastu 2001. aastal ja ajakohastati viimati 2005. aasta detsembris. Strateegia rakendamise tegevuskava ajakohastati viimati 2007. aasta kevadel.

Kuna terrorism on ülemaailmne nähtus, teeb EL tihedat koostööd ka partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega terrorismivastaste õigusaktide, õiguskaitse ja õigusalase koostöö valdkonnas. Terrorismivastane võitlus oma erinevate tahkudega on püsiv teema justiits- ja siseministrite kohtumistel strateegiliste partneritega ja muudel foorumitel, näiteks ÜRO või G8. Kõnealuse koostöö tulemusena on sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga broneeringuinfo edastamise leping, mis võimaldab paremini tuvastada terrorismist tulenevaid ohte ning tagada samal ajal isikuandmete kaitse. EL on ülemaailmselt oluline tehnilise abi osutaja kolmandatele riikidele, aidates neil rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001).

ELi terrorismivastase võitluse strateegias määratakse kindlaks vahendid, millega EL saab terrorismivastasele võitlusele kaasa aidata. Strateegias kindlaks määratud peamised meetmed hõlmavad:

- vägivaldse radikaliseerumise peatamist;

- esmatähtsa infrastruktuuri kaitset;

- teabevahetuse tõhustamist riiklike ametiasutuste vahel ning koostöö parandamist kõigi sidusrühmade vahel;

- uut laadi ohtudele reageerimist;

- ohtude avastamise tõhustamist;

- terroristide rahastamisallikate sulgemist;

- ohvrite toetamist;

- teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist.

Komisjon esitas 2006. aasta juunis ettepaneku selle kohta, kuidas hinnata vabaduse, julgeoleku ja õigluse valdkonna poliitikat[1] Terrorismivastase võitluse poliitika hindamine on eriliselt tähtis, kuna lisaks ohtude hinnangute muutumisele tuleb arvestada ka kõnealuse poliitika mõju põhiõigustele ja turgude toimimisele. Komisjon hindab pidevalt varem heakskiidetud terrorismivastast poliitikat ning täna vastu võetud paketis sisalduvaid meetmeid.

VÄGIVALDNE RADIKALISEERUMINE

Terrorismi põhjuste mõistmine moodustab ennetamise olulise osa. Komisjon töötab praegu välja meetmeid, millega tuvastada vägivaldse radikaliseerumisega seotud tegureid ja mis aitaksid nendega tegelda.[2] Kõnealuse keeruka valdkonna uurimine on oluline ning komisjon rahastab uuringuid, konverentse ja projekte, et jagada kogemusi ning probleemi paremini mõista. Käesoleval aastal on näiteks tellitud uurimused tegurite kohta, mis põhjustavad vägivaldset radikaliseerumist, radikaalide ideoloogia kohta ning värbamismeetodite kohta, mida kasutatakse terrorismile toetuse kogumiseks. Kõik kõnealused tegevused toimuvad ELi radikaliseerumisevastase strateegia ja tegevuskava raames. Strateegias märgitakse, et „komisjon toetab seda, suunates tõhusalt oma poliitikat, investeerides sealhulgas teadusuuringutesse ja konverentside korraldamisse, hariduse ja kultuuridevaheliste kontaktide toetamisega ning järelevalve teostamisega üle-euroopalisel tasandil”.

ESMATÄHTSA INFRASTRUKTUURI KAITSE

On erakordselt tähtis kaitsta esmatähtsat infrastruktuuri, milleks on teed, raudteed, sillad, teabe- ning sidekommunikatsioonid ja elektrijaamad. Kõnealune infrastruktuur on vastastikku sõltuv nii ELis kui ka ülemaailmselt: iga üksiku riigi julgeolekutase sõltub teiste riikide julgeolekutasemest.

EL lisab väärtust, kehtestades turvalisuse miinimumnõuded ja kõrvaldades võimaluse piires nõrgad lülid ja haavatavused.[3] ELi tasandi meetmetega toetatakse liikmesriike subsidiaarsuspõhimõtet järgides. Lõppkokkuvõttes on iga liikmesriigi enda ülesanne vastutada tema territooriumile jääva esmatähtsa infrastruktuuri kaitse eest.

Nõukogus on praegu arutusel esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva üldraamistiku ettepanek ning komisjon loodab, et varsti on oodata ka tulemusi. See peaks võimaldama meil keskenduda infrastruktuuridele ja valdkondadele, mis vajavad suuremat tähelepanu.

LINNATRANSPORDI JULGEOLEK

Vastusena ELi riigi- ja valitsusjuhtide palvele[4] hindas komisjon, kuidas saaks Euroopa Ühendus kõige paremini kaasa aidata Euroopa linnatranspordi[5] turvamisele terroristlike rünnakute vastu.

Linnatranspordisüsteemide julgeoleku parandamine nii, et samal ajal säilitatakse täielik ja piiranguteta teenus, on äärmiselt raske väljakutse. Linnatranspordis kasutatavad seadmed ja infrastruktuur ei ole esialgselt valitud või ehitatud julgeolekukaalutlusi arvestades, välja arvatud väga vähesed erandid. Euroopa linnatranspordisüsteemide parema julgeolekutaseme saavutamiseks on vajalik tihe koostöö liikmesriikide ja kõigi osalevate riiklike ametiasutuste ja ettevõtjate vahel Euroopa tasandil. Sellise koostöö lihtsustamiseks moodustab komisjon linnatranspordi julgeolekut käsitleva ekspertide töörühma, mis hakkab tööle tihedas koostöös muude töörühmadega, mis on moodustatud esmatähtsa infrastruktuuri kaitset käsitleva üldraamistiku alusel. Kõnealuse meetme tausta kohta saab teavet käesoleva teatise lisas.

TEABEVAHETUS

Väga tähtis on ka teabevahetus, mille käigus järgitakse põhiõigusi, sealhulgas andmekaitset käsitlevaid õigusi. Üks näide sellest on meetmetepaketti kuuluv broneeringuinfot käsitlev ettepanek. Komisjon on selles küsimuses palju teinud. Telekommunikatsiooni- ja Interneti-teenuste osutajad peavad andmete säilitamise direktiivi tulemusena nüüd oma andmed säilitama. Kättesaadavuse põhimõtte rakendamisel on Prümi lepinguga tehtud esimene samm: varsti on kõigi liikmesriikide sõrmejälgede, DNA ja mootorsõidukite registreerimisega seotud andmed kättesaadavad teiste liikmesriikide ametiasutustele.

Komisjon kavatseb rahastada meetmeid, mille eesmärk on edendada ja arendada lepingu toimimist. Kokkuleppele on jõutud selles, et õiguskaitseasutustele antakse juurdepääs viisainfosüsteemile (VIS), kui see kasutusele võetakse. Juurdepääs VISile võimaldab politseil ja muudel õiguskaitseasutustel, näiteks Europolil, kasutada viisainfosüsteemi andmeid. VISis säilitatakse kuni 70 miljoni inimese viisaandmeid, mis käsitlevad nende reisimist Schengeni alale või Schengeni ala kaudu. Kõnealused andmed sisaldavad taotleja fotot ja tema kümmet sõrmejälge. VISist saab suurim kümmet sõrmejälge talletav süsteem maailmas.

Kõik kõnealused arengud peavad toetuma tugevale andmekaitse raamistikule. Loodetakse, et nõukogu jõuab aasta lõpuks rahuldavale tulemusele aruteludes, mis käsitlevad komisjoni ettepanekut raamotsuse kohta.

KEEMILISED, BIOLOOGILISED, RADIOLOOGILISED JA TUUMARELVAD (CBRN-RELVAD)

Kuigi terroristid kasutavat kõige sagedamini lõhkeainet, on oluline takistada nende kätte sattumast CBRN-relvi. Mõned neist relvadest suudavad nakatada tuhandeid inimesi, reostada pinnast, ehitisi ja transpordi infrastruktuure, mõjuda hävitavalt põllumajandusele, nakatada loomapopulatsioone ning mõjutada toiduainete tarneahelat. Bioloogiliseks ohuks valmisolekut käsitlev roheline raamat võeti vastu 2007. aasta juulis.

Õiguskaitse, tervishoiu ja teadusvaldkonna töötajatega korraldatakse seminare, et töötada välja parimate tavade suunised bioloogiliseks ohuks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks. Eesmärk on tuua kokku paljudes erinevates valdkondades tegutsevad ametiasutused: tolliasutused, politseiasutused, sõjavägi, biotööstus, tervishoiuringkonnad, akadeemilised asutused ja bioloogiliste teadusuuringute instituudid. Komisjon kogub eksperdiarvamusi ka radioloogia ja tuumatehnoloogia valdkonnas. Räpaste pommide ja tuumaterrorismi oht varjutab meie ühiskonda ja valmistab muret neile, kes vastutavad selle kaitse eest. Terroristid ja teised kurjategijad on selliste relvade vastu juba huvi näidanud. Tänapäeva omavahel seotud majandused ja ühiskonnad ei ole ainult ülemaailmse arengu ja koostöö aluseks, vaid lihtsustavad ka radioaktiivsete ja tuumaainete ebaseaduslikku kaubandust. Komisjon kavatseb esitada CBRN-relvi käsitlevate meetmete ettepanekud 2009. aasta alguses.

OHU AVASTAMISE TEHNOLOOGIAD

Laitmatud, kontrollitud, kergesti kasutatavad, vastuvõetava hinnaga ja vastastikku tunnustatud ohu avastamise tehnoloogiad on terrorismivastase võitluse asendamatud tööriistad. Uued tehnoloogiad ei tohi jääda ainult terroristide kasutada. Ohu avastamise vahenditel on otsustav roll julgeolekuasutuste töös. Koostöö erasektoriga on ülioluline ning komisjon on asunud seda lihtsustama. Roheline raamat ohu avastamise tehnoloogia kohta avaldati 2006. aastal, sellele saadud vastuseid parasjagu analüüsitakse. Ohu avastamisega seotud küsimused on esile kerkinud ka käesolevate meetmete osana vastuvõetud lõhkeaineid käsitlevas ELi tegevuskavas.

TERRORISTIDE RAHASTAMISALLIKATE SULGEMINE

Tuleb jätkata ja tugevdada meetmeid terroristide rahastamisallikate sulgemiseks. Kõnealust küsimust käsitlevad EÜ õigusaktid on praegu juba olemas, kuid üha enam on suurenenud vajadus võtta laiaulatuslikumaid mitteseadusandlikke meetmeid nagu näiteks läbipaistvusega seotud meetmed, tagamaks, et ELi liikmesriikidel on olemas vahendid, millega võidelda terrorismi rahastamise vastu. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et parandada võimalusi, kuidas külmutada ja konfiskeerida terrorismi ja kuritegevusega seotud finantsvahendeid ning kehtestada finantsuurijate koolituse ühtsed miinimumnõuded, ning samuti edendab komisjon rahapesu andmebüroode seas tõhusat ELi tasandi koostööd.

TERRORISMI OHVRID

Komisjon on võtnud kohustuse edendada terrorismi ohvrite suhtes solidaarsust ja neid toetada.

Komisjon annab finantsabi[6] ohvrite huve esindavatele organisatsioonidele. Komisjon on rahastanud innovatiivseid ja piiriüleseid projekte, mille eesmärk on aidata ohvritel naasta võimalikult sarnase elukorralduse juurde, võrreldes sellega, mis neil oli enne terrorirünnakut.

TEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIA ARENDAMINE

Komisjon võttis 2004. aastal julgeolekualase teadustöö kolmeaastase ettevalmistava meetme ( Preparatory Action for Security Research (PASR)). Kolme aasta vältel igaks aastaks eraldatud 15 miljoni euro suuruse eelarvega oli ettevalmistav meede esimene samm seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raamesse kuuluva uue julgeolekualase teemavaldkonna suunas.

PASRi alusel on rahastatud 39 projekti[7]. PASRi abil tõusis seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi (2007–2013) julgeolekualase teadustegevuse eelarve märkimisväärselt 1,4 miljardi euroni. Teadustegevus hõlmas selliseid teemasid nagu lõhkeainete avastamine, kaitse CBRN-terrorismi vastu, kriisiohjamine ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse.

Paralleelselt loodi ka Euroopa julgeolekualase teadustöö ja innovaatika foorum (ESRIF).[8] ESRIF jätkab mõjukate isikute rühma[9] ja Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu (EJTN)[10] tehtud tööd.

EJTIFi eesmärk on toetada tsiviiljulgeolekuga seotud poliitika kujundamist sobiva tehnoloogia ja teadmistebaasiga, koostades keskmist ja pikka perspektiivi arvestava ühise julgeoleku-uuringute tegevuskava, mis hõlmab kõiki Euroopa sidusrühmi nii pakkumise kui ka nõudluse poole pealt. Tegevuskava peaks sisaldama teadusuuringute kava, mis põhineb avaliku ja erasektori lõppkasutajate tulevastel vajadustel ning tipptasemel julgeolekutehnoloogiatel.

Ühise julgeoleku-uuringute tegevuskava eesmärk on olla viitedokument, mille alusel kavandatakse järgmistel aastatel riiklikul, piirkondlikul ja tööstuse tasandil julgeoleku-uuringuid, võttes arvesse Euroopa tasandil seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi alusel teostatavaid teadusuuringuid. Komisjon tagab, et erinevate terrorismivastase võitluse meetmete ja asjaomaste ESRIFi töörühmade vahel luuakse vajalikud ühendused.

III. Uued ettepanekud: terrorismivastase võitluse tõhustamine

Ettepanekute erinevad osad põhinevad komisjonile esitatud selgetel üleskutsetel, mida on esitanud peamiselt Euroopa Ülemkogu või justiits- ja siseküsimuste nõukogu. Ette pandud meetmed põhinevad hoolikalt tehtud ettevalmistustööl, mis hõlmas laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide esindajatega, valitsusväliste organisatsioonidega ning muude avalike ja eraõiguslike organisatsioonidega. Hiljutised luhtunud rünnakud Saksamaal, Taanis ja Austrias on meile kõigile meeldetuletuseks, et terrorismioht on kahjuks siiani reaalselt olemas ning vaja on võtta täiendavaid meetmeid. Lisaks ELi terrorismivastase võitluse strateegia rakendamisele aitavad kavandatavad meetmed kaasa ka 2006. aasta septembris ÜRO üldkogul vastu võetud üldise ÜRO ülemaailmse terrorismivastase strateegia rakendamisele.

Kõnealuste julgeolualaste meetmete eesmärk on parandada Euroopa julgeolekut ning astuda terrorismile vastu järgmiste meetmete abil:

- Terrorismi toetajate kohtlemine. Terrorismi propageerimine, terroristide koolitamine, terrorismi rahastamine, pommide ja lõhkeainete valmistamisjuhiste levitamine ning terrorirünnakute sooritamisele avalik ässitamine tuleks kõikjal Euroopa Liidus kuulutada karistatavateks kuritegudeks, mille suhtes määratakse asjakohaseid kriminaalkaristusi. 2002. aasta raamotsuse kavandatav muudatus tagab, et kõik liikmesriigid kuulutavad kõnealused tegevused kuritegelikeks ning kohaldavad nende toimepanijate suhtes kriminaalkaristusi, sealhulgas vanglakaristust. Samuti tuleb täies ulatuses kasutusele võtta Euroopa vahistamismäärus ja tõendite hankimise Euroopa määrus.

- Praktilised meetmed lõhkeainete kasutamise tõkestamiseks Võetakse mitmeid erinevaid meetmeid, mille eesmärk on muuta terroristide juurdepääs lõhkeainetele või lõhkeainete lähteainetele raskemaks ning tõhustatakse õiguskaitseasutustele kättesaadavaid vahendeid, millega takistada terrorirünnakuid, kus kasutatakse müügis olevaid või isevalmistatud lõhkeaineid. See hõlmab kadunud ja varastatud lõhkeainete ning kahtlaste tehingute kiirhoiatussüsteeme, pommiekspertide võrgustikku ning kõnealuse tööstusharu töötajate hoolikat kontrollimist käsitleva kava loomist. Avaliku ja erasektori vaheline koostöö on otsustava tähtsusega.

- Broneeringuinfo vahetamise Euroopa süsteemi loomine Liikmesriigid peavad kõnealuseid andmeid koguma, töötlema ja vajadusel omavahel vahetama. Broneeringuinfot seostatakse peamiselt ELiväliste läbirääkimistega, peamiselt seoses USAga. Euroopa Liit on vähemalt sama oluline sihtmärk kui Ameerika Ühendriigid. Broneeringuinfo on oluline, kuna varasem kogemus näitab et paljud terroristide plaanid hõlmavad mingis etapis reisimist ELi ja kolmandate riikide vahel.

- Komisjon kiidab heaks ka aruande käesoleva terrorismi käsitleva raamotsuse rakendamise kohta . Liikmesriigid peavad tegutsema otsustavamalt 2002. aastal vastu võetud süsteemi ülevõtmisel oma õigusaktidesse, et toetada oma politseijõudude, prokuratuuri ja kohtunike tööd.

Kokkuvõte:

ELi tasandil tuleb jätkata tööd terrorismiohu vastu võitlemisel, ent samal ajal tuleb nõuetekohaselt arendada ka kõnealuse poliitika välismõõdet. See on vältimatu, kuna terrorismioht on rahvusvaheline ja piiriülene ning ühised huvid ühendavad meid ELi tasandil ELi eduka arengu tõttu. EL lisab väärtust, toetades liikmesriike ja tegeledes piiriüleste küsimustega. Liikmesriigid vastutavad eelkõige ise oma kodanike kaitse eest. Julgeolekupoliitika eesmärk peab olema nii ELi kodanike kaitse kui ka põhiõiguste järgimine. Terrorism on mitmetahuline ja keerukas väljakutse. ELi tasandil tehtava töö eesmärk on tegeleda kõnealuse väljakutse kõigi aspektidega, milleks on ennetamine, kaitse, vastutusele võtmine ja võimalikule terrorirünnakule reageerimine. Käesolevad meetmed osutavad, et Euroopa Komisjon on jätkuvalt pühendunud nende väljakutsete lahendamisele ning esitatud ettepanekud tugevdavad veelgi ELi terrorismivastast kaitset.

LISA: Linnatranspordi julgeoleku tõhustamine

Linnatransport on väga keeruline süsteem, mis hõlmab paljusid erinevaid transpordiettevõtjaid, kohalikke teenuseosutajaid ja miljoneid igapäevaseid reisijaid. Linnatransporti on lihtne kasutada paljude peatuste ja liinivahetuste tõttu. Reisijate turvakontrolli tavaliselt ei toimu, samuti on vähene reisijate kontroll liiklusvahenditesse sisenemisel. Peale selle varieeruvad hinnangud erinevate transpordiliikidega seotud ohtude ja nende haavatavuse kohta oluliselt. Kõnealuse olukorra keerulisusega kaasneb see, et kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi julgeolekule ei ole olemas.

Praegu vastutavad linnatranspordi julgeoleku eest transpordiettevõtjad ning kohalikud ja riiklikud ametiasutused. Lennu- ja meretranspordis ning rahvusvahelistes kaubavedudes kohaldatakse Euroopa meetmeid, võrreldavaid meetmeid linnatranspordis ei eksisteeri. Lisaks sellele tuleb tõdeda, et kui lennu- ja meretranspordi meetmete puhul saab eeskujuks võtta rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud eeskirju, siis linnatranspordi puhul rahvusvahelisi organisatsioone ega eeskirju ei eksisteeri.

Nagu on märgitud käesoleva teatise punktis 3, moodustab komisjon kõnealuste küsimustega tegelemiseks linnatranspordi turvalisust käsitleva ekspertide töörühma. See võimaldab vahetada parimaid tavasid ja saadud kogemusi (nii positiivseid kui negatiivseid) neljas peamises valdkonnas: korralduslikud meetmed; järelevalve ja avastamine; vastupidavam varustus ja sisseseade; ning kriisijuhtimine. Pikemas perspektiivis võib see viia ühiselt kokkulepitud julgeolekualaste kriteeriumide ja näitajate koostamiseni, mis võimaldaksid ametiasutustel ja ettevõtjatel enda tööd hinnata ning välja töötada julgeolekukavu.

Komisjon kutsub liikmesriike üles määrama kontaktisikud, kelle ülesanne on lihtsustada linnatranspordi turvalisust käsitleva ekspertide töörühma tööd, tagades selle eesmärkide selguse ja riiklike meetmete järjepidevuse ning edusammude järelevalve. Kontaktisik peaks olema liikmesriigi transpordi julgeoleku eest vastutava asjakohase ametiasutuse esindaja.

Liikmesriike, ametiasutusi ja ettevõtjaid kutsutakse üles võtma kasutusele ja katsetama uusi julgeolekukontseptsioone, tehnoloogiaid ning riist- ja tarkvaralahendusi. Saadud kogemustest on ühendusele suurem kasu siis, kui neid jagada linnatranspordi turvalisust käsitleva ekspertide töörühma või Euroopa tehnoloogiaregistri kaudu, või töö käigus õppimise algatuse abil ettevõtjatevahelise koostöö tulemusena. Lisaks sellele koostab komisjon püsiloetelu kõnealuse valdkonna käimasolevate avaliku sektori rahastatavate teadus- ja arenguprojektide kohta ning soodustab erilise rõhu asetamist inimteguritele ja uutele tehnoloogiatele. Esindajaid julgustatakse osalema ja võimalusel aitama kindlaks teha uusi julgeolekualaseid uurimisvajadusi.

Komisjon astub vajalikud sammud selle tagamiseks, et ELi rahastatavatel linnatranspordiprojektidel oleks vajadusel piisav julgeolekumõõde.

[1] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Hinnang Euroopa Liidu poliitikale vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas (KOM(2006) 332), 28.6.2006-{}-

[2] Vt näiteks 2005. aasta septembri teatis KOM(2005)313.

[3] Komisjon võttis 12. detsembril 2006 vastu teatise Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi kohta KOM(2006) 786(lõplik) ja ettepaneku järgmise nõukogu direktiiv kohta: nõukogu direktiiv Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta KOM(2006) 787(lõplik).

[4] Euroopa Liidu Nõukogu, Terrorismivastase võitluse deklaratsioon, 29. märts 2004, dokument 07906/04

[5] Linnatranspordi all mõeldakse reisijate kollektiivset maismaatransporti busside, maapinnal või maa all sõitvate rongide ja trammidega (kergraudtee).

[6] Nõukogu otsus, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Kriminaalõigus”.

[7] 39 teadusprojekti kirjeldus, sealhulgas vahekokkuvõtted ja lõpptulemused on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/security/articles/article_2007-02-23_en.htm

[8] ESRIFi loomine kuulutati välja komisjoni teatisega avaliku ja erasektori vahelise dialoogi kohta Euroopa julgeoleku-uuringute ja innovaatika valdkonnas (KOM(2007)511 lõplik), 1.9.2007.

[9] Teadustöö mõjukate isikute rühm moodustati 2003. aastal. Lõpparuandes („Teadustöö turvalise Euroopa nimel: julgeolekualase teadustöö mõjukate isikute rühma aruanne“, 15. märts 2004, http://ec.europa.eu/enterprise/security/doc/gop_en.pdf), soovitas rühm tuua 7. raamprogrammi sisse julgeoleku-uuringute teema, mille rahastamise miinimumlävi oleks 1 miljard eurot aastas, ning samuti moodustada Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu (EJTN).

[10] EJTN loodi komisjoni 22. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/516/EÜ ning selle lõpparuanne avaldati 22. septembril 2006. Aruandes soovitatakse alustada multidistsiplinaarset ülesandekeskset teadustööd. See peaks projektide määratlemisse ja nende teostamisse kaasama nii lõppkasutajad kui ka tarnijad. Aruandes nimetati mitmeid valdkondi, sealhulgas infrastruktuuride julgeolekut, mille abil saaks stimuleerida innovaatikat ning parandada teadustöö kasutamist toodete ja teenuste puhul. Samuti soovitati EJTNi aruandes „luua Euroopa julgeolekunõukogu (hilisem ESRIF), et edendada dialoogi ja jõuda Euroopa julgeolekualaste vajaduste suhtes ühistele seisukohtadele. Nõukogu peaks mittebürokraatlikul viisil ühendama avaliku ja erasektori autoriteetseid esindajaid, kes arendaksid üheskoos välja julgeolekualase strateegilise tegevuskava ning tegutseksid olemasolevate programmide ja algatuste elluviimisel keskse organina“.