52007DC0409

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.7.2007

KOM(2007) 409 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Mobiiltelevisiooni siseturu tugevdamine

{SEK(2007) 980}{SEK(2007) 981}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Mobiiltelevisiooni siseturu tugevdamine

1. Mobiiltelevisioon : uus võimalus ELi jaoks

Mobiiltelevisioon tähendab audiovisuaalse sisu edastamist mobiilsesse seadmesse[1]. See võib oluliselt muuta viisi, kuidas tarbijad televisiooni- ja audiovisuaalteenuseid kasutavad. See pakub võimaluse näha mis tahes infosisu igal ajal ja igas kohas ning avab ka uue interaktiivse maailma, kus traditsioonilist ja tellitavat loomingulise sisu tarbimist täiendavad iga tarbija vajadustele ja eelistustele vastavad teenused. Mobiiltelevisioon on kahe võimsa ühiskondliku suundumuse kokkupuutepunkt. Need suundumused on suurem liikuvus ja uued viisid meediasisule juurdepääsuks. Seepärast võiks mobiiltelevisioon olla üks järgmistest kiiresti arenevatest tarbijatehnoloogiatest.

Ühendades personaalse mobiilside , mis on üks dünaamilisemaid turge Euroopas, ja audiovisuaalse sisu , on mobiiltelevisioon väärtuslike ja uuenduslike teenuste esirinnas. Hinnangute kohaselt võib 2011. aastaks mobiiltelevisiooni turg olla 7–20 miljardi euro suurune ning klientide arv maailmas ulatuda 200–500 miljonini[2]. See on näide digitaalsest konvergentsist, mis on komisjoni infoühiskonna strateegia – i2010 keskne osa. Digitaalne konvergents toob Euroopasse uusi ärivõimalusi, uusi töökohti ja tarbijateenuseid, aidates kooskõlas majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia ning 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul vastuvõetud meetmetega kaasa Euroopa konkurentsivõimele ja heaolule. Mobiiltelevisiooni areng sobib hästi Lahtis toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel esitatud komisjoni teatises „Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa”[3] sätestatud eesmärkidega.

Euroopa seadmetootjatel ja teenuseosutajatel on mobiiltelevisiooni testimisel ning turuletoomisel kogu maailmas oluline roll. Sellele vaatamata on mobiiltelevisiooniteenuste turuletoomine ja kasutuselevõtt olnud ELis siiani aeglane. Euroopa peamistest partneritest konkurendid, eelkõige Aasiast ja Ameerika Ühendriikidest, on teinud märkimisväärseid edusamme ja Euroopal on oht kaotada mobiilsideteenuste turul konkurentsieelis [4] ning hea võimalus kasvuks ja uuendusteks, kui kogu Euroopas ei hakata piisava hooga ja asjakohaselt koordineeritult tegutsema.

Seetõttu on Euroopas vaja koostada sobiv plaan. Praegu on mobiilitelevisiooniturg veel väga varajases staadiumis: 2006. aasta oli katseprojektide ja uute algatuste väljakuulutamise osas oluline aasta; 2007. aastal on Itaalia ja Soome ning väiksemal määral ka Saksamaa ning Ühendkuningriik alustanud vastava äritegevusega ja üleriigiline kasutuselevõtt on kavandatud Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kasutuselevõtmise protsess on aga tehnoloogilise ja õigusalase ebakindluse tõttu väga aeglane. 2008. aastat peetakse üldiselt ELis mobiiltelevisiooni kasutuselevõtmise jaoks määrava tähtsusega aastaks, kuna toimuvad sellised olulised spordisündmused nagu jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ja olümpiamängud, mis pakuvad ainulaadse võimaluse suurendada tarbijate teadlikkust uutest teenustest ja julgustada neid kasutama. Euroopa Liidu proaktiivset lähenemist õigustavad üldist huvi pakkuvad eesmärgid on Euroopa kodanikele 2008. aastal uuenduslikele teenustele juurdepääsu võimaldamine ja Euroopa ettevõtjatele selles uuendustegevuses osalemise tagamine.

Selliste uuenduslike teenuste edukas kasutuselevõtmine ELis sõltub soodsa keskkonna loomisest, mis võimaldab operaatoritel ja tarbijatel siseturust kasu saada ja saavutada vajalikku mastaabisäästu .

Mobiiltelevisiooni edastus võib toimuda eri vormides – otseülekannetena, lindistatud või tellitavate teleülekannetena. Mobiiltelevisiooniteenuste edastamine võib toimuda paljudes võrkudes, sealhulgas mobiilside-, maismaa-, satelliit- ja Interneti-põhises võrgus. Kasulik oleks eristada mobiiltelevisiooni üksikedastust (ühelt saatjalt ühele vastuvõtjale) ja leviedastust (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale)[5]. Käesolevas teatises ja sellele lisatud mõju hindamises tähendab „mobiiltelevisioon” üksnes maismaavõrgus edastatavaid mobiiltelevisiooniteenuseid . Valiku põhjuseks on see, et mobiilsidevõrkude kaudu osutatavaid teenuseid käsitlevad poliitikasuunad ja reguleeriv raamistik on juba paigas ning kõnesolevad teenused on ELis enamiku 3G operaatorite teenusevaliku osana hästi arenenud. Lisaks saab sama infosisu paljudele kasutajatele edastada üksnes ringhäälingu kaudu, millel on seetõttu põhiroll suurtele turgudele mobiiltelevisiooniteenuste osutamisel. Liikuvad kosmosesideteenused ( Mobile Satellite Services , MSS) võivad samuti toetada mobiiltelevisioonirakendusi. Kõnesolevate teenustega kaasnevad aga teistsugused probleemid kui maismaavõrgus edastatavate mobiiltelevisiooniteenustega ning seetõttu käsitletakse neid komisjoni eraldiseisvas algatuses[6].

2. PEAMISED EDUTEGURID

2006. aastal algatas komisjon dialoogi sidusrühmadega, et kindlaks määrata ja käsitleda mobiiltelevisiooniteenustega seonduvaid probleeme. Komisjoni talitused aitasid luua tööstusharu katusorganisatsiooni Euroopa Mobiilse Ringhäälingu Nõukogu (EMBC) , foorumi, mis ühendas esmakordselt kõik peamised asjaomased ettevõtjad, sealhulgas ringhäälinguorganisatsioonid, tootjad, infosisuteenuste osutajad ja telekommunikatsioonioperaatorid. EMBC andis tööstusharu käsitlevad soovitused välja 2007. aasta märtsis. Liikmesriikidega konsulteeriti konkreetsetes küsimustes regulaarselt institutsiooniliste foorumite raames, kuhu kuulusid raadiospektripoliitika töörühm, raadiospektrikomitee ja sidekomitee[7]. Komisjon jätkab konsultatsioone sidusrühmade ja tarbijaorganisatsioonidega ning kutsub tööstusharu jätkama tööd koostalitlusvõime valdkonnas, eelkõige edastamise ja teenuste osutamise tasandil.

Konsultatsioonide tulemusena on mobiiltelevisiooni edukaks kasutuselevõtmiseks kindlaksmääratud kolm peamist edutegurit :

- tehnilised aspektid (standardid/koostalitlusvõime);

- uuendustegevust ja investeeringuid soodustav reguleeriv keskkond;

- kvaliteetse spektri tagamine mobiiltelevisiooniteenustele.

2.1. Tehnilised aspektid (standardid/koostalitlusvõime)

Mobiiltelevisiooni ühtses tehnilises standardis kokkuleppimine annaks Euroopa tarbijatele ja tööstusharule olulisi eeliseid. See annaks kindlustunde tehnoloogiliste otsuste kohta kõigile mobiiltelevisiooni väärtusahelas osalejatele, kelle hulka kuuluvad seadmetootjad, rakendustearendajad, ringhäälinguorganisatsioonid, infosisuagregaatorid ja mobiilsideoperaatorid. Üksnes prognoositav keskkond võib kaasa tuua investeeringud seadmete tootmisse ja teenuste arendamisse ning aidata seega saavutada teenuste turuletoomiseks vajalikku mastaabisäästu. Seadmete ja teenuste kättesaadavus ja hinnalangus suurendavad nõudlust, mis omakorda aitab saavutada kriitilist massi, mis tagab mobiiltelevisiooni ärimudeli jätkusuutlikkuse .

GSMi ülemaailmne edu, mis tegi Euroopast mobiilsideturul liidri, tõestab, millist kasu võib saada, kui kõik tööstusharu ettevõtjad lepivad kokku uue teenuse arendamises ühtse standardi põhjal. Ringhäälinguvaldkonnas on ühtseid standardeid käsitlevad kokkulepped samuti levinud. Praegu põhinevad edastustehnikad iga digitaalringhäälingu platvormi jaoks Euroopas vastavatel digitaalse videoringhäälingu ( Digital Video Broadcasting – DVB) standarditel,[8] mille kasutamist Euroopa Komisjon oma suhetes kolmandate riikidega aktiivselt soodustab ja mida toetavad Euroopa teadusuuringud. Üksmeel ühtse standardi osas lihtsustaks mobiilse vastuvõtja võimet töötada ükskõik millises Euroopa mobiiltelevisioonivõrgus, pakkudes sellega tarbijatele kindlustunnet. Mobiiltelevisiooni tootjatel oleks lihtsam tehnoloogiaalaseid valikuid teha. Mobiiltelevisiooniteenuste edukas kasutamine Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Ameerika Ühendriikides põhineb ühtsel standardil.

Praegu on Euroopas siseturu killustumise oht , kuna eri platvormide jaoks on mitmeid mobiiltelevisiooni tehnoloogiaid, mistõttu eespool osutatud eelised võivad mitte realiseeruda. Maapealsetel digitaaltehnoloogiatel[9] põhinevatel testimistel ning turuletoomisel kasutatakse enamikus riikides DVB-H [10]standardit, mida peetakse üldiselt avatud ja lihtsaks standardiks. Muudel testimistel ja turuletoomistel kasutatakse T-DMB standardit[11]. Euroopas hakatakse testima ka muid tehnoloogiaid[12].

Komisjon soosib standardite määratlemisel ja koostalitlusvõime küsimustes ning eelkõige kiiresti arenevate tehnoloogiate puhul tööstusharu juhitavat lähenemist. Mobiiltelevisiooniga seoses nõustus EMBC ühtsest standardist saadava kasuga, mis võiks võimaldada Euroopas märkimisväärset mastaabisäästu. Sellele vaatamata ei teinud EMBC ühtset standardit käsitlevat ettepanekut. Seetõttu on vaja teha edasisi jõupingutusi. Praegust olukorda vaadates tundub, et DVB-H oleks Euroopa maapealse mobiiltelevisiooni toimimise standardi tugevaim kandidaat . See on juba praegu kõige laialdasemalt kasutatav standard Euroopas ning muutumas populaarseks kogu maailmas. Kogu maailmas, sealhulgas Ameerika Ühendriikides ja Aasias, on testimiseks käivitatud ligikaudu 40 DVB-H katseprojektide võrku. Nendest testidest 25 on läbi viidud Euroopas. ELis on teste tehtud 15 liikmesriigis, kusjuures esimesena võttis DVB-H teenused äritegevusena kasutusele Itaalia, kellele nüüd on järgnenud Soome. Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania teevad samuti ettevalmistusi toimivate DVB-H võrkude kasutuselevõtmiseks 2007. aastal.

Turul tegutsevad ettevõtjad on mitmel põhjusel valinud Euroopas just DVB-H standardi . DVB-H on DVB-T-ga täielikult tagasiühilduv. Ühilduvus on eriti oluline nüüd, kus Euroopa läheb üle digitaalringhäälingule, kuna DVB-T standardit kasutatakse kogu Euroopas maapealseks digitaalseks edastamiseks. Lisaks on võrguoperaatoritel oskusi ja kogemusi DVB-T võrkude ehitamisel ja käitamisel. Enamik Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Aasia seadmetootjatest pakuvad DVB-H-ga ühilduvaid seadme- ja süsteemilahendusi, kuna DVB-H on täielikult standarditud süsteem.

Komisjon leiab seega, et DVB-H on alus maapealse mobiiltelevisiooniteenuste edukale turuletoomisele ja kasutuselevõtule ELis. Komisjon õhutab tööstusharus dialoogi, et saavutada DVB-H rakenduste osas laiaulatuslik üksmeel. Üksmeele saavutamiseks kavatseb komisjon teha vajalikke ettevalmistusi lisamaks DVB-H standardite loetellu ,[13] mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas [14]. DVB-H lisamine standardite loetellu tähendaks, et liikmesriigid peaksid soodustama DVB-H standardi kasutamist maapealsete mobiiltelevisiooniteenuste osutamiseks. Komisjon kutsub tööstusharu tagama, et DVB-H standardiga seonduvad intellektuaalomandi õiguse küsimused lahendatakse viivitamata[15]. Komisjon jätkab olukorra jälgimist ELis ja võib teha 2008. aasta keskpaiku ettepanekuid, muutes sealhulgas vajaduse korral avatud standardi kohustuslikuks[16].

Koostalitlusvõime on samuti jätkuvalt oluline eesmärk . Varasemad kogemused eelkõige interaktiivse televisiooni valdkonnas näitasid, et ainuüksi ühtsest standardist ei piisa koostalitlusvõime tagamiseks, seda eriti signaali füüsilisest edasikandmisest kõrgematel tasanditel. Seepärast õhutab komisjon sidusrühmi tegutsema ühise eesmärgiga maksimeerida tarbijate juurdepääsu teenustele, toetudes eelkõige avatud standarditele.

2.2. Mobiiltelevisiooni valdkonna uuendustegevust ja investeeringuid soodustav reguleeriv keskkond

Mobiiltelevisiooni lubade andmise kord erineb riigiti olulisel määral. Paljudes liikmesriikides kohaldatakse mobiiltelevisiooni suhtes ringhäälingulubade saamise üldist korda. Osades liikmesriikides konkreetsed eeskirjad kas puuduvad või on kõnealuste uute teenuste reguleeriv raamistik alles arutlusel. Seni on vähe kogemusi ringhäälinguteenustega, mille puhul kasutatakse üksnes mobiilset edastust (st teenusel puudub meediaõiguse kohane „tavapärane” ringhäälinguluba). Selline olukord tekitab märkimisväärse õigusliku ebakindluse ning mõnel juhul õigusliku vaakumi , mis avaldab negatiivset mõju võimalikele mobiiltelevisiooni operaatoritele siseturul.

Mobiiltelevisiooni kasutuselevõtmine vajab läbipaistvat ja vähe koormavat reguleerivat keskkonda . Kuigi on selge, et lubade andmise üle otsustatakse riigi tasandil, ootab tööstusharu lubade andmise valdava raamistiku selgitamist ning püüab saavutada asjaomases küsimuses mõistlikku kindlust, eriti mobiiltelevisiooniteenuste käivitamisel eri liikmesriikides.

Mobiiltelevisiooniteenuste lubade andmise kord peab arvestama siseturu vajadustega ja eesmärk peaks olema võrdsete võimaluste tagamine, mis võimaldaks eri osalejatel sarnastes tingimustes tegutseda. Reguleeriva lähenemise järjepidevus ELis on vajalik, et selgitada kohaldatavaid õigusakte ja luua uuendustegevust ja investeeringuid soodustav reguleeriv keskkond. Komisjon leiab, et mobiiltelevisioon on alles tärkav teenus ja sellele ei tohiks kehtestada põhjendamata kohustusi. Näiteks edastamiskohustused ei ole tekkiva teenuse[17] puhul lubatud ja muud tavapärased ringhäälingukohustused ei pruugi mobiiltelevisiooni jaoks asjakohased olla. Lisaks ei tohi liikmesriigid keelata infrastruktuuri ühiskasutust[18] ning peavad soodustama ühispaiknemist, kui see on vajalik võrgu kasutamise lihtsustamiseks, ja selle kehtestama, kui see on vajalik võimalike keskkonnaprobleemide lahendamiseks[19].

Reguleerimise ja lubade andmise korraga seoses soodustab komisjon liikmesriikide vahelisi kontakte teabe vahetamiseks ja parima tava kindlakstegemiseks. Komisjon annab juhiseid õigusküsimustes, tehes seda vajaduse korral suuniste ja soovituste abil.

2.3. Kvaliteetse spektri tagamine mobiiltelevisiooniteenustele

Mobiiltelevisiooni eduka kasutamise põhieeldus on juurdepääs raadiospektrile. Spekter on mobiiltelevisiooniteenuste jaoks määrava tähtsusega, mõjutades koostalitlusvõimet, tarbijasõbralikkust ja operaatorite kulusid. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad koos nõu pidama, et leppida kokku spektripoliitikas, mis vastab tarbijate ja tööstusharu nõutavale kõrgele koordineerimistasemele. Liikmesriikides valitseb sellise üleeuroopalise lähenemisega saavutatavate eeliste suhtes üksmeel.

Arvestades spektrivajaduste mitmekesisust, on praeguse uuendustsükli põhieesmärk tagada, et nõutavat tüüpi raadiospektriressursid oleksid viivitamata võimalikult paljudes Euroopa piirkondades kättesaadavad. Seepärast on ülioluline, et liikmesriigid tagaksid viivitamata mobiiltelevisiooni spektri kättesaadavuse sobivatel sagedusaladel.

Oluline on arvesse võtta digitaaltelevisioonile üleminekut Euroopas, mis on teatavates liikmesriikides juba hästi edenenud, ning analoogtelevisiooniedastuste lõpetamist aastaks 2012[20]. Kõnealuse protsessi käigus vabaneb suurel hulgal väärtuslikku sagedusressurssi (nn digitaalne dividend ). Koordineeritud lähenemine selle spektri jagamisele Euroopa tasandil on oluline, et üleminekust kasu saada ning võimaldada uute ja innovatiivsete teenuste osutamist kogu Euroopa Liidus. Mobiiltelevisioon on üks peamisi teenuseid, mis saab digitaalsest dividendist kasu[21]. Loomulikult tuleb arvesse võtta ka muid sagedusalasid ning ajastuse ja rakendatavusega seotud küsimusi. Vajalik on käsitleda ka piiriüleseid nõudeid .

UHF sagedusala (470–862 MHz) peetakse mobiilsete multimeediateenuste jaoks selle tehniliste omaduste tõttu kõige sobivamaks. Sellel on ka DVB-H ja DVB-T ühilduvusest tulenevaid eeliseid. Sellele vaatamata on kõnealuse spektri kasutamine piiratud digitaalset dividendi käsitlevate riigisiseste poliitikasuundade mitmekesisuse ja ELi tasandi koordineerimise puudumise tõttu. Komisjon õhutab liikmesriike tegema osa UHF spektrist selle vabanemisel mobiiltelevisiooni jaoks kättesaadavaks. Komisjoni talitused on palunud liikmesriikidel hinnata, kas oleks võimalik reserveerida teatav sagedusala digitaalse dividendi raames mobiiltelevisioonile . Komisjoni teatises digitaalse dividendi kohta , mis on kavandatud 2007. aasta lõpuks, sätestatakse komisjoni strateegia üleminekul vabaneva spektri kasutamine, eelkõige UHF sagedusalal.

Lisaks teeb komisjon juba liikmesriikidega koostööd tagamaks, et mõned ühtlustatud sagedusalad oleksid mobiiltelevisiooniteenuste osutamise alustamiseks kättesaadavad . Nn L-sagedusala (1452-1492 MHz), mida mõned liikmesriigid kasutavad praegu DAB[22] tehnoloogial põhineva digitaalraadio jaoks, võib olla tagavaralahendus paljudel turgudel, kus muu spekter ei ole kättesaadav. Komisjon on teinud ettepanekuid kõnealuse sagedusala kasutuselevõtmiseks, et rakendada laiemat tehnoloogiate valikut, sealhulgas mobiilseid multimeediateenuseid.

3. Integreeritud poliitiline lähenemine mobiiltelevisioonile

Käesolevas teatises keskendutakse küsimustele, mis seonduvad ELi elektroonilist sidet reguleeriva raamistikuga (tehnoloogia, lubade andmise kord ja spektripoliitika). Sellele vaatamata sõltub mobiiltelevisiooni edukas toimimine ja kasutuselevõtmine oluliselt muudest teguritest, nagu infosisu kättesaadavus . Uus kavandatav direktiiv audiovisuaalmeediateenuste kohta peaks looma ajakohastatud raamistiku ka mobiiltelevisiooni infosisule nii ringhäälingu kui ka tellitava infosisu puhul.

Teine põhiprobleem on mobiiltelevisiooni olulise sisu pakkumine paindlikul viisil, mis ei sõltu platvormidest ja piiridest, tagades samal ajal õiguste valdajate asjakohase tasustamise. Mobiiltelevisiooni nautimise võimaldamine igal ajal, igas kohas ja mis tahes seadme abil nõuab autoriõigusi käsitlevat lähenemist ning poliitikat, mis võiks hõlmata eelkõige üleeuroopalist õiguste litsentsimist.

Komisjoni teatis Interneti-põhise infosisu kohta, mis võetakse vastu 2007. aasta jooksul ja milles käsitletakse mõningaid eespool osutatud küsimusi, on samuti mobiiltelevisiooni jaoks oluline.

4. Järgmised sammud

Mobiiltelevisioon on uus, paljutõotav ja konvergentne platvorm, millel on potentsiaalselt oluline roll telekommunikatsiooni- ja audiovisuaalsektori ühendamisel. Konvergents on algatuse i2010 keskmes, kuna toob Euroopasse uusi ärivõimalusi, uusi töökohti ja tarbijateenuseid ning aitab seega kaasa Euroopa konkurentsivõimele ja heaolule. Mobiiltelevisiooni edukas turuletoomine ja kasutuselevõtmine ELis vajab kõigi sidusrühmade toetust ning aktiivset koostööd. Järgmiseks on kokku võetud nõutavad tegevused.

Liikmesriike kutsutakse :

- lihtsustama mobiiltelevisiooni kasutuselevõtmist, võttes arvesse vajadust tagada maksimaalne koostalitlusvõime, mis hõlmab DVB-H standardi rakendamise soodustamist nende territooriumil;

- looma mobiiltelevisiooniteenuste osutamiseks soodsat reguleerivat keskkonda ja tegevust omavahel koordineerima, et vahetada lubade andmise korra parimaid tavasid;

- tegema mobiilringhäälingule võimalikult kiiresti kättesaadavaks spektrit, sealhulgas UHF sagedusala, kui see vabaneb;

Tööstusharu kutsutakse :

- tegutsema maksimaalse koostalitlusvõime saavutamise nimel, leppides eelkõige kokku ühtses avatud standardis (DVB-H);

- kaasa aitama mobiiltelevisiooni edukale kasutuselevõtmisele Euroopas, tehes seda vajaduse korral järjepideva dialoogi ja koostöö abil.

Komisjon kavatseb:

- saavutada üksmeele ühtse avatud standardi suhtes ning konkreetsete tegevustena õhutada tööstusharus dialoogi ja valmistada ette DVB-H standardi lisamise ELi standardite ametlikku loetellu;

- jälgida eelmise tegevuse elluviimist liikmesriikides ja teha vajadusel 2008. aasta keskpaiku ettepanekuid, astudes sealhulgas vajaduse korral samme avatud standardi kohustuslikuks muutmiseks;

- anda juhiseid ELi lubade andmise korra ühtse raamistiku loomiseks ning määratleda ELi parimad tavad ja õhutada nende kasutuselevõtmist liikmesriikides;

- määratleda ELi digitaalse dividendi (UHF sagedusala) strateegia, mis hõlmaks spektri eraldamist mobiilringhäälinguteenuste jaoks.

[1] Mobiiltelevisiooni vastuvõtmiseks on mitmeid seadmeid, kuid kõige tavalisem on mobiiltelefon.

[2] Vt mõju hindamine turuanalüüsist ülevaate saamiseks.

[3] Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule (20. oktoobril 2006 Soomes Lahtis toimunud mitteametlik kohtumine) Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa, KOM(2006) 589, 12.10.2006, ELT C 332, 30.12.2006, lk 42.

[4] Näiteks 2007. aasta kevadel oli Lõuna-Koreas üle nelja miljoni kasutaja ja Jaapanis üle seitsme miljoni kasutaja. Võrdluseks oli ELis maksimaalselt 500 000 klienti.

[5] Euroopa Mobiilse Ringhäälingu Nõukogu kohaselt on mobiilne ringhäälinguteenus multimeediasisu samaaegseks edastamiseks paljudele (võimalikele) tundmatutele vastuvõtjatele.

[6] Komisjon on koostöös liikmesriikidega vastu võtnud otsuse 2007/98/EÜ (ELT L 43, 15.2.2007, lk 32), millega reserveeritakse raadiospektri 2 GHz sagedusala liikuva kosmoseside süsteemide, sh komplementaarsete maakomponentide rakendamiseks, luues sellega võimaluse mobiiltelevisiooniteenuste võimalikuks kasutamiseks kõnealustel sagedusaladel. Komisjon teeb ka ettepaneku koordineerida ELi tasandil lubade andmise menetlust ja operaatorite valikut, et käsitleda asjakohaselt satelliidisüsteemide piiriülest olemust.

[7] Lubade andmise allkomitee.

[8] DVB-S ja DVB-S2 satelliitlevi jaoks, DVB-C kaabellevi jaoks ning DVB-T maapealse digitaaltelevisiooni jaoks.

[9] Arendatakse ka satelliit-/maapealseid hübriidsüsteeme, mis pakuvad alternatiivi ainult maapealsetele süsteemidele, kuna neil on suurem katvus kui ainult maapealsetel süsteemidel. DVB-SH on selline süsteem, mis koosneb S-sagedusalale kohandatud DVB-H-st ja (satelliit-/maapealsest) hübriidtoimimiskontseptsioonist.

[10] Digitaalne videoringhäälinguteenuse edastamine pihuterminalidele, DVB-T standarditel põhinev ETSI standard.

[11] Maapealne digitaalne multimeediaringhääling, ETSI standard, mis põhineb T-DAB standardil ja hõlmab ka DAB-IP standardit (DAB protokolli kaudu edastatav IP-televisioon). T-DMB standardit kasutati Saksamaal teenuse turuletoomiseks seoses 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega. DAB-IP standardit kasutatakse praegu Ühendkuningriigis.

[12] Eelkõige MediaFLO standard (Media Forward Link Only).

[13] Komisjoni otsus 2007/176/EÜ, 11. detsember 2006, elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu kohta, millega asendatakse kõik eelmised versioonid (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6364 all) -(2007/176/EÜ), ELT L 86, 27.3.2007, lk 11.

[14] Direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 23). Osutatud menetlus on kirjeldatud artikli 17 lõikes 1, millega nähakse ette konsulteerimine liikmesriikidega ja komisjoni edasine otsus kõnealuse avaldamise kohta.

[15] DVB-T standardi edule tuginedes on DVB-H standardi jaoks kehtestatud patendi ühiskasutus.

[16] Nagu on ette nähtud direktiivi 2002/21/EÜ artikli 17 lõikega 3. See tähendaks, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teatis ja kõiki asjaomaseid pooli kutsutakse avalikult arvamust avaldama. Artikli 17 lõike 3 kohase komisjoni ettepanekuga kaasneks üksikasjalik mõju hindamine.

[17] Universaalteenuse direktiivi 2002/22/EÜ (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51) artikliga 31 lubatakse kehtestada mõistlikke edastamiskohustusi ainult võrkudele, mille puhul märkimisväärsele hulgale selliste võrkude lõppkasutajatest on need võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend.

[18] Selliseid kokkuleppeid on sõlmitud teatavatel turgudel seoses GSM ja/või UMTS infrastruktuuriga ning komisjon on teinud neile ELi konkurentsieeskirjade alusel erandi. Nt komisjoni 16. juuli 2003. aasta otsus (kohtuasi COMP/38.369: T-Mobile Deutschland/O2 Saksamaa: Network Sharing Rahmenvertrag), (ELT L 75, 12.3.2004, lk 32), ja esimese astme kohtu 2. mai 2006. aasta otsus (kohtuasi T-328/03).

[19] Kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikliga 12.

[20] Nõukogu toetab seda tähtaega, kuigi mõned liikmesriigid näevad ümberlülitumise jaoks ette hilisema tähtaja.

[21] Nagu tõdeti ELi sideministrite mitteametlikul kohtumisel, mille korraldas eesistujariik Soome 10. detsembril 2006 Brüsselis.

[22] Digitaalne audioringhääling. DAB on digitaalraadio valdkonnas kasutatav oluline tehnoloogia.