52007DC0332

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.6.2007

KOM(2007) 332 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Väärikas vananemine infoühiskonnas i2010 algatus Info- ja sidetehnoloogiat ning vananemist käsitlev tegevuskava {SEC(2007)811}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Väärikas vananemine infoühiskonnasi2010 algatusInfo- ja sidetehnoloogiat ning vananemist käsitlev tegevuskava(EMPs kohaldatav tekst)

1. Väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia: sotsiaalne vajadus ja majanduslik võimalus 3

1.1. Sissejuhatus 3

1.2. Tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas” 4

2. Takistustest ülesaamine ja võimaluste ärakasutamine 5

2.1. Eaka kasutaja vajaduste mõistmine 5

2.2. Nähtavus turul ja läbipaistvus 6

2.3. Regulatiivsed takistused 6

2.4. Tehnilised takistused 7

2.5. Peamised tõkked juurdepääsule ja sobivate lahenduste puudumine 7

2.6. Muud takistused 7

3. Info- ja sidetehnoloogia ning väärika vananemise tegevuskava eesmärgid ja meetmed 8

3.1. Teadmiste levitamine ja konsensuse saavutamine 9

3.2. Võimaldavate tingimuste loomine 9

3.3. Kasutuselevõtu soodustamine 10

3.4. Valmistumine tulevikuks 11

4. Järeldus 11

1. Väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia: sotsiaalne vajadus ja majanduslik võimalus

1.1. Sissejuhatus

Euroopa elanikkond vananeb: keskmine eluiga on tõusnud 55 aastalt 1920. aastal enam kui 80ni tänapäeval. Beebibuumi põlvkonna pensionile jäämisega kasvab 65–80aastaste inimeste arv aastatel 2010–2030 ligi 40%. See demograafiline muutus tekitab Euroopa ühiskonnale ja majandusele olulisi probleeme[1]. Info- ja sidetehnoloogia saab nende probleemide lahendamisel mängida tähtsat osa.

Info- ja sidetehnoloogia võib aidata eakatel üksikutel inimestel parandada elukvaliteeti, püsida tervemana ning elada kauem kõrvalise abita. Esile on kerkimas uuenduslikud lahendused, mis aitavad lahendada vanusega tekkivaid mälu-, nägemis-, kuulmis- ja liikumisprobleeme[2]. Info- ja sidetehnoloogia võimaldab eakatel inimestel olla aktiivne ka töö- ja ühiskonnaelus. Nende kogemustel ja oskustel on suur väärtus, eelkõige teadmistepõhises ühiskonnas .

Nõudlus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele kasvab koos väga vanade ja abi vajavate inimeste arvu kasvuga (üle 80aastaste inimeste arv peaaegu kahekordistub 2050. aastaks), samal ajal kui selliste teenuste majanduslik jätkusuutlikkus on juba praegu suur probleem[3]. Info- ja sidetehnoloogia võimaldab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tõhusamalt hallata ja neid abivajajateni viia, samuti suurenevad kogukonna- ja enesehoolduse ning teenuste uuenduse võimalused. Märkimisväärset kasu saavad majandus ja ühiskond tervikuna .

Kuigi vanemate inimeste ostujõud on suur ja rahvastiku vananemine on muutumas ülemaailmseks nähtuseks, on väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia turg infoühiskonnas alles tekkimas ning info- ja sidetehnoloogia pakutavate lahenduste kättesaadavus ja kasutuselevõtt ei ole veel täielikult tagatud. Põhjusteks on muuhulgas vähesed teadmised võimalustest ja kasutaja vajadustest ning ebapiisav kogemuste vahetamine, hüvitamis- ja sertifitseerimiskavade killustatus, koostalitlusvõime puudumine ning arendamise ja valideerimise suur maksumus.

Seetõttu on komisjon otsustanud käivitada käesolevas teatises esitatud ja algatuses i2010[4] välja kuulutatud infoühiskonnas väärika vananemise tegevuskava . Tegevuskava eesmärk ei ole mitte ainult parema elukvaliteedi tagamine eakatele inimestele koos tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kulude kokkuhoiuga, vaid ka kaasabi tugeva tööstusliku baasi loomisele info- ja sidetehnoloogia ning väärika vananemise jaoks Euroopas. Tegevuskava on komisjoni esimene reageering ministrite 2006. aasta Riia deklaratsioonile e-kaasamise kohta[5] ning see toetab ELi poliitikat sellistes valdkondades nagu majanduskasv ja konkurentsivõime muudetud Lissaboni tegevuskavas, demograafilised muutused, tööhõive, tervishoid ning võrdsed võimalused[6].

Komisjon teeb ettepaneku toetada asutamislepingu artikli 169 põhjal ka uut Euroopa riikide uuringuprogrammi „Väärikas vananemine infoühiskonnas” .

1.2. Tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”

Selle tegevuskava eesmärk on anda poliitiline ja tööstuslik impulss märkimisväärsetele pingutustele, mida tehakse kasutajasõbralike info- ja sidetehnoloogia vahendite ja teenuste väljaarendamiseks ja kasutuselevõtuks, üldiseks arvestamiseks eaka kasutaja vajadustega ning teiste poliitikavaldkondade toetamiseks vananemisega seotud probleemide lahendamisel. Käesolev tegevuskava toetab eelkõige puuetega inimeste tegevuskava 2003–2010, mille on esitanud komisjon[7].

Käesolevas tegevuskavas käsitletakse info- ja sidetehnoloogia teenuste ja vahendite turutõkkeid ning püütakse rakendada võimalusi eelkõige tänaste ja homsete eakate jaoks nende teavitamise, ühise strateegia loomise, tehniliste ja juriidiliste tõkete kõrvaldamise ning kasutuselevõtu, ühisuuringute ja innovatsiooni soodustamisega. Tegevuskavaga koordineeritakse juba tehtavaid jõupingutusi ning lisatakse uusi meetmeid, et tööd integreerida, täiendada ja tõhustada. Käsitleda on vaja kasutaja vajaduste kolme valdkonda:

Väärikas vananemine tööelus ehk aktiivne vananemine tööelus: püsida kauem aktiivse ja teovõimelisena, mis tagab kvaliteetse töö ja parema töö- ja eraelu tasakaalu, tänu hõlpsalt juurdepääsetavale info- ja sidetehnoloogiale, kohandatavaid, paindlikke töökohti loovale uuenduslikule töö organiseerimisele, info- ja sidetehnoloogia alastele oskustele ja pädevustele ning info- ja sidetehnoloogia põhisele õppele (vastavalt „e-oskused” ja „e-õpe”).

Väärikas vananemine ühiskonnas : püsida sotsiaalselt aktiivse ja loovana[8] tänu info- ja sidetehnoloogia lahendustele sotsiaalsete suhete loomisel ning juurdepääsu võimaldamisel avalikele ja kaubandusteenustele, mis parandab elukvaliteeti[9] ja vähendab sotsiaalset isoleeritust (mis on eakate inimeste üks põhiprobleeme hõredalt asustatud maapiirkondades ja linnades, kus perekonna tugi on väike).

Väärikas vananemine kodus : elada tehnoloogia abil kauem tervemat ja kvaliteetsemat igapäevaelu, säilitades iseseisvuse, sõltumatuse ja väärikuse kõrge taseme .

Euroopa info- ja sidetehnoloogia tootjad (sealhulgas VKEd) ning tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste pakkujad võivad töötada välja mitmeid eakatele klientidele ettenähtud teenuste pakkumiseks vajalikke komponente. Era- ja avaliku sektori partnerlus võib tegelda ulatusliku kasutajatepoolse omaksvõtu ning uuenduslike lahenduste kulutasuvuse kontrollimise küsimustega.

Kui Euroopa lahendab probleeme õigeaegselt ning ületab tehnilised, juriidilised ja käitumuslikud takistused, võib väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia muutuda töökohtade loomise ja majanduskasvu liikumapanevaks jõuks[10] ning edukaks Euroopa juhtturuks[11] .

Väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia: sotsiaalne vajadus ja majanduslik võimalus

Infoühiskond võimaldab eakatel inimestel – kui nad seda soovivad – osaleda täielikult ühiskonna- ja majanduselus, olla täieõiguslike kodanikena aktiivsed ning luua samal ajal hüvesid äriettevõtetele ning majandusele ja ühiskonnale laiemalt.

2. Takistustest ülesaamine ja võimaluste ärakasutamine

2.1. Eaka kasutaja vajaduste mõistmine

Väärikat vananemist toetavate info- ja sidetehnoloogia toodete ja teenuste turg on alles kujunemisjärgus. Nende kasutuselevõttu takistavad turuosaliste vähene informeeritus ja toodete vähene nähtavus, standardite ja koostalitlusvõime puudumine ning ebakindlus ärimudelite jätkusuutlikkuse suhtes. Killustumine toob kaasa palju erinevaid kalleid lahendusi. Eetilised küsimused ja üldise koordineerimise, tarbijate ja tootjate koostöö ning ühise strateegia puudumine lükkavad kasutuselevõttu edasi. Takistuste ületamiseks – ja võimaluste ärakasutamiseks – peavad tähelepanu keskmes olema kasutajad. Siinkohal pööratakse tähelepanu kahele kasutajat iseloomustavale tunnusele.

Kui eakad inimesed puutuvad kokku uue tehnoloogiaga, võivad nad avastada, et on suhteliselt kehvas olukorras . See võib olla tingitud nende isiklikust olukorrast (sissetulek, haridus, geograafiline asukoht, tervis, võimalikud puuded ja soolised probleemid), tehnoloogia keerukusest või spetsialistide (arstide, taastusravi spetsialistide, iseseisva elu ja töökoha kohandamise valdkondade spetsialistide) vahendamisest, ametlikest ja mitteametlikest hooldajatest ja pereliikmetest. Lisaks ei ole tooted ja teenused sageli kohandatud eaka kasutaja jaoks või ei ole need piisavalt kättesaadavad, mis suurendab kasutaja meelehärmi ja teistest sõltumise tunnet. Kui meetmeid ei võeta, hakkab see olema nii ka nn homsete eakate puhul, kui võtta arvesse, kui kiiresti tehnoloogia areneb.

Tervishoius ja sotsiaalhoolduses kasutatakse hüvitiste maksmisel ja kindlustusskeemides sageli keerulisi menetlusi. Kui need mingil etapil ei toimi, võib eakas inimene tunda end täiesti võimetuna.

Info- ja sidetehnoloogias on tasakaalustavaks ja oluliseks suundumuseks kasutajale suuremate volituste andmine . Eakad kasutajad võivad olla palju paremini informeeritud kui eales varem ning võtta endale seega üha suurema vastutuse oma tervise, füüsilise vormisoleku ja iseseisva elu eest, saades abi Internetis olevast teabest, temaatilistest telekanalitest ning info- ja sidetehnoloogia võimalustest igapäevaelu, tervise ja füüsilise vormisoleku küsimuste lahendamiseks. Kulude piiramiseks ja tõhususe suurendamiseks muudetakse praegu paljudes riikides ka hooldus- ja kindlustussüsteeme nii, et kohustused antakse valitsusasutustelt üle kodanikele ja erasektorile.

2.2. Nähtavus turul ja läbipaistvus

Euroopa info- ja sidetehnoloogia tööstuse, vahendajate ja lõppkasutajate puudulikud teadmised tugitehnoloogia kohta[12] on peamine põhjus, miks info- ja sidetehnoloogias ei ole eakate turule pööratud piisavalt tähelepanu.

Eaka kasutaja teadmised võimalike lahenduste kohta on sageli piiratud. Süsteemseid ülevaateid ja võrdlevaid hinnanguid klientide teavitamise tehnoloogia kohta peaaegu ei ole. Teadmiste tase isegi töökoha tavatehnoloogia kasutajasõbralike (juurdepääsu hõlbustavate) rakenduste kohta on väga ebaühtlane. Telemeditsiini ja koduhoolduse tugirakendused on end hästi tõestanud, kuid nende kasutamine on ikka veel piiratud, sest nende võimalikud kasutajad, näiteks kohalikud asutused, ei tea küllalt hästi nende võimalusi.

Tootjate teadmised kasutajate vajaduste (näiteks info- ja sidetehnoloogia kasutamist takistavad sotsiaalmajanduslikud tegurid, soolised vajadused ja sissetulek, isiklik suhtumine info- ja sidetehnoloogiasse ja tundlikkus selle suhtes ning isegi elulaad) kohta on ikka veel piiratud. Ettevõtjad ja kohalikud asutused tegutsevad seega ikka veel katse-eksituse meetodil. Süsteemse turusuundumuste käsitluse puudumine muudab teadusuuringud ja turukontrolli kalliks . Kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas innovaatiliste lahenduste tugiskeemide ebapiisav läbipaistvus on takistuseks nii kasutajatele kui ka tootjatele ning muudab lahendused kalliks.

Turu arengut takistab tavaliselt ka vähene praktiliste kogemuste vahetamine . Näiteks ei ole olemas parimaid nn targa kodu rakendusi iseseisva elu või töökoha jaoks. Innovaatilisi häid tavasid rakendatakse sageli väheses ulatuses, kuna riskide hajutamine on killustatud ja tulevase kasutuse (sealhulgas riigihangete innovaatilise korraldamise) alane tegevus on ebapiisav. Investeeringute kasvu takistavad tehnoloogia piiratud levik, kasutajate puudulikud teadmised kulutasuvuse ja innovaatiliste teenuste vastuvõtmise kohta ning tehnoloogilised raskused (näiteks koostalitlusvõime).

2.3. Regulatiivsed takistused

Elektroonilise side regulatiivset raamistikku käsitlevates direktiivides esinevate puudeid käsitlevate sätete erinev kohaldamine liikmesriikides takistab puudega inimestel – kelle hulgas on palju eakaid – sideteenuste kasutamist ja killustab hõlpsalt kasutatava tehnoloogia turgu.

Ühiste standardite ja vastavushindamise korra puudumine takistab olemasolevate ja uute teenuste ja tehnoloogialahenduste (näiteks nn tark kodu, tervishoiu ja sotsiaalhoolduse komplekssed info- ja sidetehnoloogiasüsteemid ning tugitehnoloogia) suurele turule jõudmist ja konkurentsivõimaluste tekkimist.

Tervishoiu ja sotsiaalhoolduse hüvitamiskavade erinevus liikmesriikides ning ebaselgus info- ja sidetehnoloogiapõhiste teenuste (näiteks telemeditsiin ja iseseisev elu) meditsiinilise litsentseerimise õigusnõuetes vähendab võimalust, et nende teenuste alustamiskulusid võiks katta kollektiivsetest kindlustuskavadest; see takistab nende arengut ja rakendamist.

2.4. Tehnilised takistused

Vananevale ühiskonnale kõrgetasemeliste pakett-teenuste pakkumise eelduseks on abivahenditele ja teenustele juurdepääs, nende kättesaadavus ja kasutajasõbralikkus . Info- ja sidetehnoloogia tavalahendustes ei ole arvesse võetud eaka kasutaja vajadusi (näiteks eaga kaasnevate mitmeste kaugelearenenud kahjustuste olemasolu). Turud kalduvad eaka kasutaja vajadusi eirama – vähe on suuniseid, vabatahtlikult järgitavaid või kohustuslikke standardeid ja asjakohaseid reguleerivaid raamistikke.

Lõppkasutajatele ettenähtud tehnoloogiliste lahenduste puhul on tihti vaja endal kokku panna ja ühendada erinevaid teenuseid ja seadmeid, mis käib enamikule lõppkasutajatest üle jõu[13]. Turul endal ei ole siiski piisavalt stiimuleid, et tagada erinevate seadmete ja teenuste koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus ; see muudab maksumuse lõpptarbija jaoks kallimaks, takistab mastaabisäästu kasutamist ning väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia siseturgu.

2.5. Peamised tõkked juurdepääsule ja sobivate lahenduste puudumine

Oht jääda ilma infoühiskonna hüvede kasutamise võimalusest on kõige suurem eakate inimeste puhul, kuna paljudel neist ei ole elementaarset juurdepääsu sidevõrkudele, näiteks lairibaühendust, või infotehnoloogiale. Ainult 10% üle 65aastastest inimestest kasutavad korrapäraselt Internetti, samas kui EL 25 keskmine on 47%[14]. Piiratud juurdepääsu põhjuseks on kõige sagedamini motivatsiooni, raha, arvutioskuse ja sobiva koolituse puudumine.

Turul ei investeerita praegu piisavalt eakale kasutajale ettenähtud mõttekatesse ja taskukohastesse innovaatilistesse lahendustesse, näiteks terviklikesse ja lihtsalt kasutatavatesse iseseisva ja tervisliku elu teenustesse. Tuleb lõhkuda nõiaring , mille on tekitanud sobivate lahenduste, teadmiste, mastaabisäästu, standardite ja jätkusuutlike ärimudelite puudumine, mis omakorda takistab piisavat investeerimist teadusuuringutesse ja innovaatilistesse lahendustesse.

2.6. Muud takistused

Lahendustest on kasu vaid siis, kui kasutajatel on juurdepääs info- ja sidetehnoloogia seadmetele, neil on kohane haridus ja motivatsioon ning õigesti on arvesse võetud ka eetilisi ja psühholoogilisi asjaolusid . Väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia puhul ei ole eraldi eetilist käsitlust, näiteks inimväärikuse ja sõltumatuse kaitsmiseks olukordades, kus lahendused nõuavad teatud määral järelevalvet ja sekkumist.

Väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia kannatab selgelt koordineerimise puudumise tõttu, mis peegeldab nõudluse ja pakkumise killustatust . Koos ettevõtete uute liitude tekkega on peamistes tööstusharudes (info- ja sidetehnoloogias, tervishoius) olukord mõningal määral paranemas, kuid tugiteenuste valdkond on endiselt väga killustunud. Kasutajaorganisatsioonid on Euroopas ikka veel nõrgemad kui sarnased organisatsioonid näiteks Ameerika Ühendriikides või Kanadas – see aga piirab nende mõju tootjate ja ametiasutustega sõlmitavates partnerlustes.

Viimaks, turuosaliste omavahelise koordineerimise ja koostöö puudumine teenuste kogu tarneahelas on selliste tõkete üks olulisemaid põhjusi. Tootjate, kasutajate ja ametiasutuste koostööd on vaja selleks, et tooted hakkaksid esile tõusma, et neid hakataks paremini teadma, kuna sellega paraneb kulutasuvus, läbipaistvus ja kasutaja vajaduste mõistmine, koostalitlusvõime tagamine, regulatiivsete raamistike kooskõlastamine, teadusuuringute ja innovatsiooni riskide jagamine ning üldiselt edasiliikumise jälgimine.

Võimalusi iseloomustavad andmed

- Üle 65aastastele eurooplastele kuulub üle 3000 miljardi euro väärtuses varasid ja sissetulekuid.

- Aastatel 2005–2020 kolmekordistub nn. targa kodu turg (abi poeskäimisel, riietumisel, iseseisval liikumisel) 13 miljonilt inimeselt kuni 37 miljoni inimeseni.

- 2005. aastal oli 68 miljonil inimesel mitmesuguseid vanusega kaasnevaid puudeid. 2020. aastaks kasvab selliste inimeste arv 84 miljonini.

- Patsientide varasem haiglast kojulubamine tervise mobiilse jälgimise kasutuselevõtmise tulemusel säästaks ainuüksi Saksamaal 1,5 miljardit eurot aastas.

- ELi teadusuuringute projektide raames on töötatud välja tehnoloogialahendused individuaalseks orienteerumiseks, koduhoolduseks, tervise kaugkontrolliks ja -nõustamiseks, intelligentsed alarmseadmed, loomulikud, hõlpsalt kasutatavad info- ja sidetehnoloogiatoodete liidesed.

3. Info- ja sidetehnoloogia ning väärika vananemise tegevuskava eesmärgid ja meetmed

Tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas” eesmärk on viia selle hüved Euroopa kodanike, ettevõtete ja asutusteni:

- kodanike jaoks – parem elukvaliteet ja parem tervis pikema iseseisva elu, tööelus aktiivse osalemise (tagades eakate töötajate võime end pidevalt täiendada) ja suurema sotsiaalse kaasatuse kaudu;

- ettevõtete jaoks – suurem turg ja rohkem turuvõimalusi Euroopa väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia siseturul, oskuslikum ja suurema tootlikkusega töötajaskond ning tugevam positsioon maailma kasvavatel turgudel;

- asutuste jaoks – väiksemad kulud, suurem tõhusus ning tervishoiu- ja sotsiaalhooldussüsteemide üldine kõrgem kvaliteet.

Tegevuskavas on neli valdkonda:

1. teadmiste levitamine ning konsensuse ja ühiste strateegiate saavutamine;

2. võimaldavate tingimuste loomine;

3. kontrollitud lahenduste kasutuselevõtu kiirendamine ja neisse investeerimine;

4. tulevikuks valmistumise jõupingutuste koordineerimine teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu.

3.1. Teadmiste levitamine ja konsensuse saavutamine

Edu eeltingimuseks on teada nii võimalusi kui ka takistusi. Teadmiste levitamise eest vastutavad peamiselt riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi huvitatud osapooled. Lisaväärtus Euroopa tasandil tekib sellest, et väärikat vananemist toetavale info- ja sidetehnoloogiale antakse ELi poliitikas silmapaistev koht.

Vaja on ühiseid arusaamu, strateegiat ja partnerlusi, mis kaasaksid huvitatud osapooli: eakaid inimesi ja nende esindajaid, ministeeriume ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi asutusi, tootjaid ja tarnijaid, tööandjaid, riiklikke ja erasektori tervisekindlustusasutusi, teadlasi ja akadeemilisi ringkondi, telekommunikatsiooni- ja ehitusettevõtjaid ning standardimisasutusi.

Näiteks võib tuua iseseisva elu integreeritud lahenduste väljatöötamise – õiguslike, tehniliste ja finantstõkete ning kasutajate vajaduste mõistmine peab olema üks osa reguleerimisest, teadusuuringutest, kontrollist ja kasutuselevõtust ning kõiki osapooli hõlmavast teadmiste levitamisest.

2007. aasta jooksul aitab komisjon kaasa ettevõtlussektori ja mittetulundusühingute jõupingutustele luua infoühiskonnas väärika vananemise innovatsiooniplatvorm (teadusuuringute, kasutuselevõtu ja rakenduste strateegilise innovatsiooni kavade koostööfoorum), et töötada kogu tarneahelas välja ühised teekaardid, tutvustused ja rakendused.

2007. aasta teisel poolel Portugali eesistumise ajal nõukogus peetaval ministrite arutelul jätkatakse tööd ettepanekute kallal, milliste meetmetega edendada info- ja sidetehnoloogia kasutamist aktiivses tööelus vananemise toetamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse eakate naiste raskustele infoühiskonnas.

E-kaasamise Euroopa algatuses 2008. aastal on väärikat vananemist toetaval info- ja sidetehnoloogial võtmeosa ning rajatakse ka info- ja sidetehnoloogia ja väärika vananemise Interneti-portaal.

3.2. Võimaldavate tingimuste loomine

Komisjon uurib 2007. ja 2008. aastal täiendavalt iseseisva elu alaste tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu takistavaid turutõkkeid ning annab omapoolsed soovitused. Arvestades raadiosagedustuvastamise (RFID) potentsiaali iseseisva elu süsteemides, hindab komisjon nende tehnoloogialahenduste kaasmõju ja võimalusi. Komisjon koostab 2007. aastal liikmesriikidele soovituse eraelu puutumatuse ja täiendava RFID-alaste teadusuuringute rahastamise ning suuremahuliste prototüüpide edendamise kohta[15].

Komisjon aitab kaasa liikmesriikide pingutustele Riia ministrite deklaratsiooni eesmärkide täitmisel, selgitades välja valikuvõimalused, määrates tähtajad ning koostades iseseisva elu alaste tehnoloogialahenduste kasutuselevõtu juriidiliste ja tehniliste tõkete (näiteks erinevad hüvitamis- ja sertifitseerimiskavad, info- ja sidetehnoloogia süsteemide koostalitlusvõime puudumine) kõrvaldamise suunised . Komisjon töötab liikmesriikide esindajatega eelkõige asjakohastes i2010 töörühmades, et muuta kättesaadavaks teave riikide regulatiivsete ja organisatsiooniliste lähenemiste kohta ning vahetada kogemusi.

Arvestades seost invaliidsuse ja vananemise vahel, tuleks liikmesriikidel tugevdada kehtivate e-juurdepääsetavust käsitlevate õigusnõuete rakendamist ja toetada sellealast standardimist. Komisjon kasutab ka võimalust e-side õigusliku raamistiku läbivaatamiseks ja täiendavate õigusaktide vajalikkuse hindamiseks vastavalt oma 2005. aasta e-juurdepääsetavuse teatisele[16].

Kooskõlas e-tervise tegevuskavaga[17] avaldab komisjon 2007. aastal soovituse e-tervise koostalitlusvõime kohta, milles käsitletakse põhilisi e-tervise infrastruktuuri andmeid (patsiente käsitlevad ülevaated, hädaseisundite andmekogud).

Liikmesriigid, huvitatud isikud ettevõtlussektoris, kasutajaorganisatsioonid, piirkondlikud ja kohalikud asutused peaksid lairibaühenduse kaudu edendama juurdepääsu väärikat vananemist toetavatele info- ja sidetehnoloogia teenustele ning parandama eakate inimeste arvutioskust, et vähendada 2010. aastaks kooskõlas ministrite Riia deklaratsiooniga poole võrra eakate inimeste erinevust keskmisest näitajast Internetile juurdepääsul. Komisjon annab rajatavas Interneti-portaalis võimaluse heade tavade vahetamiseks ja teeb kättesaadavaks programmid, teenused, lahendused ja sidusrühmade ühisalgatused. Komisjon vaatab 2007.–2008. aastal läbi ka eakate elanikkonnarühmade arvutioskuse toetamise poliitika ja mõõdab edasiliikumist sel alal.

2008. aasta esimesel poolel Sloveenia eesistumise ajal nõukogus peetaval ministrite arutelul käsitletakse väärika vananemise info- ja sidetehnoloogia eetilisi küsimusi. Turukontrolli alaste teadusuuringute, analüüside ja pilootprojektide kaudu toetab komisjon eetiliste küsimuste käsitlemist tootjate ja kasutajaorganisatsioonide poolt ning eetiliste suuniste kehtestamise võimaluste uurimist.

3.3. Kasutuselevõtu soodustamine

Laialdast kasutuselevõttu piirab praegu võimalike lahenduste ja rakendamise mõjude sotsiaal-majanduslike hinnangute puudumine. Komisjon käivitab konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP) osana rea info- ja sidetehnoloogia pilootprojekte , mida rakendavad tootjad, teenindajad, piirkondliku, kohaliku ja riigi tasandi asutused, pöörates 2007. aastal esialgu tähelepanu iseseisvale elule ja krooniliste haiguste seirele.

Komisjon toetab ka tööelus väärika vananemise info- ja sidetehnoloogia kriteeriumide täitmist ja võimaluste uurimist (konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames), ühendust struktuurifondidega ning väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia innovaatiliste riigihangete läbiviimist kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi asutustes.

Luuakse targa kodu ja iseseisva elu rakenduste tunnustamise Euroopa kava . 2008. aastaks tuleks igas liikmesriigis tunnustada ühte i2010-kohast tarka kodu, 2010. aastaks peaks nende arv märgatavalt tõusma, see aitaks luua Euroopa kogemuste ja heade tavade vahetamise võrgustiku.

Kutseühinguid, tootjaid, akadeemilisi ringkondi ja kasutajaorganisatsioone innustatakse looma koolituskavasid, sealhulgas kavasid veebilehtede ning tähtsamate info- ja sidetehnoloogia vahendite ja -teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning kõigile sobiva kujunduse tagamiseks. Komisjon taotleb koostoimet käimasolevate ELi projektidega, et hõlbustada magistritaseme programmi „Kõigile sobiv kujundus” väljatöötamist, toetudes tootjatest partnerite ja kasutajaorganisatsioonide võetud kohustustele.

3.4. Valmistumine tulevikuks

Väärikat vananemist toetav info- ja sidetehnoloogia on alles oma arengu algstaadiumis: teadus ja tehnoloogia arenevad kiiresti ja loovad palju võimalusi järjest kasutajasõbralikumate, intelligentsemate ja kulutõhusamate lahenduste väljatöötamiseks. Juhtpositsioon innovatsiooni alal võib olla Euroopa tööstuse edu põhitegur.

Innovatsiooni hüvede kiirem kasutuselevõtmine ja säilitamine tähendab ühiste teadusuuringute kavasid, piiratud vahendite ühendamist ja ühiste platvormide väljatöötamist. Komisjon on juba hoogustanud väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia alaseid teadusuuringuid infoühiskonna tehnoloogia seitsmenda raamprogrammi teemade e-tervis ja e-kaasamine raames, pöörates suuremat tähelepanu kasutajate kaasamisele ja väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia üldkättesaadavaks muutmisele. Selle kaudu saab ELi uurimis- ja arendustegevuse ja muudest projektidest panustada info- ja sidetehnoloogia ja eakatele ettenähtud teenuste ühise koostalitlusvõime raamistikku.

Komisjon teeb asutamislepingu artikli 169 põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku toetada uut teadusuuringute algatust „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, mille sihiks on koordineerida liikmesriikides (intelligentse elukeskkonna uuringualgatuse raames) koostatud väärikat vananemist toetava info- ja sidetehnoloogia alaste teadusuuringute programme. See algatus elavdab iseseisva elu rakenduste turule suunatud teadusuuringuid. See ühendab seitsmenda raamprogrammi alusel toimuvad pikaajalised teadusuuringud konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi suurte innovatsiooniprojektidega. Komisjon innustab Euroopa tehnoloogiaplatvorme kindlasti käsitlema oma strateegiliste teadusuuringute kavades väärikat vananemist toetavat info- ja sidetehnoloogiat.

4. Järeldus

Tegevuskavas „Väärikas vananemine infoühiskonnas” on määratletud prioriteetvaldkonnad ja -meetmed, mille kaudu info- ja sidetehnoloogia saab kõige paremini kaasa aidata Euroopa elanikkonna vananemisest tingitud raskuste ja võimaluste käsitlemisele. Selles vaadeldakse, millised on peamised takistused, mille tõttu tooted ja teenused ei ole turukõlblikud, piisavad ja taskukohased, ning analüüsitakse teenuste osutamise jätkusuutlikkust ja ärimudeleid. Tegevuskava eeldab kõigilt osapooltelt tõhusamat koostööd ning selle eesmärk on avada võimalused, mida info- ja sidetehnoloogia pakub väärika vananemise toetamiseks Euroopas ning ka mujal.

Komisjon kutsub kõiki sidusrühmi kodanikuühiskonnas, asutustes ja ettevõtetes üles tegutsema partnerluses, et saavutada eesmärk väärikalt vananeda infoühiskonnas. Liikmesriike kutsutakse üles neid meetmeid aktiivselt toetama ja rakendama. Euroopa Parlamenti kutsutakse õigusliku raamistiku ja ELi programmide kontekstis üles toetama infoühiskonnas eakate inimeste õiguste ja võimaluste tugevdamist ning võimaldama seeläbi kõigi täielikku osalemist Euroopa majanduses ja ühiskonnas.

[1] KOM(2005) 658; KOM(2006) 57.

[2] 75aastastest ja vanematest on 45%-l igapäevaeluga toimetulek raskendatud.

[3] Järgmistel aastakümnetel suurenevad pensioni-, tervishoiu- ja hoolduskulud 4–8% SKPst. Tööl käivate inimeste (kelle töö arvelt tehakse neid kulutusi) ja pensionäride suhe langeb 2050. aastaks 5:1-lt 2:1-le.

[4] KOM(2005) 229: i2010 juhtalgatus „vananeva ühiskonna vajadused, täpsemalt hoolitsus inimeste eest vananevas ühiskonnas, kasutades heaolu, iseseisvat elu ja tervishoidu toetavaid tehnoloogialahendusi”.

[5] Osalusühiskonna info- ja sidetehnoloogia alane ministrite konverents Riias ja ministrite Riia deklaratsioon, juuni 2006.

[6] Vastavalt: KOM(2005) 658, op.cit , KOM(2006) 30, KOM(2005) 525, Aho töörühma aruanne, nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ; SEK(2006) 1195; KOM(2003) 650.

[7] KOM(2003) 650.

[8] Näiteks kasutades Internet 2.0 / Web 2.0, digitaal-TV-d, tingimusel, et see on kõigile kättesaadav, ja mobiilsidet.

[9] Kooskõlas suunistega „2007 – Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile””.

[10] Nn hõbedase majanduse võrgustik.

[11] Aho aruanne, op. cit .

[12] 48% üle 50aastastest arvavad, et praeguste info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenuste puhul ei ole piisavalt pööratud tähelepanu nende vajadustele. – Senior Watch.

[13] Näiteks toetava tehnoloogia ühendamine tavatehnoloogiaga.

[14] Eurostat, ühenduse 2006. aasta uuring info- ja sidetehnoloogia kasutamise kohta kodus ja üksikisikute poolt.

[15] KOM(2007) 96.

[16] KOM(2005) 425.

[17] KOM(2004) 356.