52007DC0071

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.2.2007

KOM(2007) 71 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö tulemuste kohta vaidluste vältimise ja lahendamise korra ning ELi siirdehindade eelkokkulepete suuniste küsimuses{SEK(2007) 246}

SISUKORD

1. Eesmärk ja kontekst 5

2. ELi ühise siirdehindade foorumi tegevus 2005. aasta märtsist 2006. aasta septembrini 6

2.1. Samaaegsed maksukontrollid 6

2.2. Eksperdiarvamus või vahendus 6

2.3. Eelnev teatamine, eelnev konsulteerimine või eelkokkulepe 6

2.4. Siirdehindade eelkokkulepped 7

2.5. Mis on ELi APA suuniste olulisemad punktid? 7

3. Vahekohtu konventsioon ja sellega seotud küsimused 8

4. Foorumi edasine töökava 9

5. Komisjoni järeldused 9

LISA 11

1. Õigusraamistik 11

2. APA menetluste läbiviimine liikmesriikides 11

3. APA programmiga liitumine 12

4. Lõivud 12

5. Keerukusläved 12

6. Dokumenteerimine 13

7. APA menetlus 13

7.1. Taotluse esitamisele eelnev ja mitteametliku taotluse etapp 13

7.2. APA ametlik taotlus 14

7.3. APA hindamis- ja läbirääkimismenetlus 14

7.4. Ametlik APA 16

8. APAde kohaldamise konkreetsed valdkonnad 16

8.1. APA tehingud ja osalised 16

8.2. Olulised eeldused 17

8.3. Tagasiulatuv kohaldamine 17

8.4. Statistika avaldamine 18

8.5. Ühepoolsed APAd 18

8.6. APAde lihtsustamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks 18

EESMÄRK JA KONTEKST

1. ELi riiklike siirdehindade eeskirjade, milles on sätestatud, et ühise aktsionäri kontrolli all olevate maksumaksjate vahelisi tehinguid tuleb maksustada sarnaselt sõltumatute maksumaksjate vaheliste tehingutega, erinevus pärsib siseturu nõuetekohast toimimist ja suurendab maksumaksjate halduskoormust.

2. Selleks et leida kõnealusele probleemile pragmaatilisi lahendusi, asutas komisjon 2002. aasta oktoobris ELi ühise siirdehindade foorumi (Joint Transfer Pricing Forum – JTPF). Komisjon on esitanud ühise siirdehindade foorumi töö tulemuste kohta kaks teatist. Esimeses teatises[1] esitati topeltmaksustamise vältimise konventsiooni (vahekohtu konventsioon[2]) tegevusjuhend,[3] et tagada konventsiooni tõhusam toimimine. Teises teatises[4] esitati ELi siirdehindade dokumenteerimisnõuete (ELi siirdehindade dokumenteerimise süsteem) tegevusjuhend.[5] ELi siirdehindade dokumenteerimise süsteemi tegevusjuhendis on sätestatud nende dokumentide kogus ja tüüp, mida liikmesriigid nõuavad ja võtavad vastu siirdehindade riigisiseste eeskirjade kohaselt.

3. Maksumaksja ja maksuameti vahelised siirdehindadega seotud vaidlused põhjustavad tihti topeltmaksustamist ja seega ka maksuametite vahelisi vaidlusi kõnealuste topeltmaksude vähendamise küsimuses. Kuna 2004. aasta detsembris liimesriikide vastuvõetud tegevusjuhend (vahekohtu konventsiooni tõhusa rakendamise kohta) peaks põhimõtteliselt aitama vältida siirdehindade topeltmaksustamist ELis mitte enam kui kolme aasta jooksul, oleks eelkõige väga soovitav vältida selliseid vaidlusi maksuametite vahel.

4. Seepärast on käesoleva kolmanda teatise peamine eesmärk vältida vaidlusi siirdehindade üle ja nendega seonduvat topeltmaksustamist, kehtestades siirdehindade eelkokkulepete (Advance Pricing Agreements – APA) ELi suunised. Siirdehindade eelkokkulepped on ELi asjaomaste liikmesriikide maksuametite vahelised kokkulepped, milles määratletakse, kuidas maksustatakse kahes või enamas liikmesriigis asutatud seotud maksumaksjate vahelisi tulevikutehinguid. Suunised tuginevad JTPFi kindlaks määratud heale tavale.

5. Komisjon leiab, et APA suunised on vaidluste vältimise tõhus vahend, millel on olulised eelised maksuametitele ja maksumaksjatele. APA suunised pakuvad kindlust siirdehindade määramise meetodi valimisel ja seetõttu lihtsustavad või väldivad APAga hõlmatud tehingute kulukat ja aeganõudvat kontrolli, mis peaks aitama kõigil APA osalistel saavutada kokkuhoidu.

6. Käesolevates APA suunistes selgitatakse, kuidas liikmesriigid peaksid APA protsessi raames toimima ning esitatakse menetlusega seotud maksumaksjatele juhised. Suunised toetavad kiiret ja tõhusat APA protsessi, mis omakorda peaks soodustama APA kasutamist ELis, millega välditakse vaidlusi ja topeltmaksustamist.

ELI ÜHISE SIIRDEHINDADE FOORUMI TEGEVUS 2005. AASTA MÄRTSIST 2006. AASTA SEPTEMBRINI

7. JTPFi koostatud terviklik aruanne on esitatud töödokumendis.[6] Vaidluste lahendamise ja vältimise üldises raamistikus kaalus JTPF mitmeid võimalusi, millega võiks vähendada siirdehindadega maksumaksjatele kaasnevat koormust ELis. Kaaluti samaaegseid maksukontrolle, eksperdiarvamust või vahendust, eelneva teatamise süsteemi, konsulteerimist või kokkulepet ja APA menetluste eri võimalusi.

Samaaegsed maksukontrollid

8. Samaaegsete maksukontrollide puhul on tegemist meetodiga, mil kaks või enam liikmesriiki ühendavad jõupingutused, et auditeerida maksumaksjaid koos. Kuigi JTPF tunnistas, et kõnealusel meetodil on liikmesriikide jaoks eelised nõuetele vastavuse kontrollimise seisukohast, on võimalused vaidluste lahendamiseks selle meetodi puhul väiksemad kui uute vaidluste tekkimise võimalus.

Eksperdiarvamus või vahendus

9. JTFP käsitles OECD maksustamisalase näidiskonventsiooni artikli 25 kommentaarides esitatud seisukohta, et liikmesriigid võivad paluda eksperdilt topeltmaksustamise juhtude lahendamiseks nõuandvat arvamust. Maksuametite eksperdid ei leidnud, et kolmandast osalisest eksperdi kaasamine oleks kasulik vahend topeltmaksustamise vältimiseks, pidades silmas vahekohtu konventsiooni, mille alusel juba sunnitakse lahendama juhtusid sõltumatu vahekohtu vahendusel.

Eelnev teatamine, eelnev konsulteerimine või eelkokkulepe

10. JTPF uuris võimalusi eelkokkuleppe raamistiku või vähemalt eelneva konsulteerimise kehtestamiseks, mida kohaldatakse enne, kui maksuametid teevad siirdehindadega seotud muudatusi. Vastastikust mõju võib piirata ainult siirdehindadega seotud muudatustest teatamisega (mis võib kiirendada vaidluste lahendamist), laiendada maksuametite vahelise eelneva konsulteerimisega, enne kui siirdehindadega seotud muudatused lõplikult kinnitatakse (mis võib taas kiirendada järgmiste vaidluste lahendamist või üldse vältida vaidluste tekkimist) või võib kasutada eelkokkuleppe süsteemi (mille puhul maksuamet peaks esitama vastava muudatuse, millega kaotatakse enne maksumuudatuste lõplikku kinnitamist mistahes topeltmaksustamine), et vältida vaidluste tekkimist eos.

11. JTPF leidis, et kuigi eespool nimetatu saavutamine on võimalik olemasolevate mehhanismide alusel, oleks tõhusate mehhanismide väljaarendamine aeganõudev ja võib vajada põhjalikke muudatusi riiklikes õigusaktides. JTPF leidis, et kuna kõnealune küsimus ei kuulu tema töövaldkonda, tuleks JTPFi aega ja ressursse kasutada APA menetluste väljatöötamiseks.

12. Komisjon leiab, et eelkokkuleppe süsteemiga kaotataks mistahes topeltmaksustamine ELis ja seepärast on komisjon seisukohal, et kõnealust küsimust võib tulevikus laiendada.

Siirdehindade eelkokkulepped

13. APA on maksuametite vaheline kokkulepe, millega määratakse kindaks, mil viisil maksustatakse tulevikus maksumaksjate vahelisi teatavaid siirdehindade tehinguid. Seega välditakse APAga sageli maksuametite vahelisi vaidlusi APAga hõlmatud tehingute üle. APA puhul on tegemist vaidluste vältimise näidismeetodiga.

14. JTPF uuris põhjalikult APA poolt- ja vastuargumente ja jõudis järeldusele, et APAst võivad tuleneda maksumaksjatele ja maksuametitele olulised eelised. Üks olulisi eeliseid on kindlustunne APAga hõlmatud tehingute maksustamiskorra suhtes – kindlustunne maksuametite jaoks (kes ei pea enam õiglase siirdehinna määramiseks teostama auditit, vaid ainult kontrollima, et APAt kohaldatakse nõuetekohaselt) ja maksumaksjate jaoks, kes teavad, kuidas määrata kindlaks õiglane siirdehind, kuna siirdehinna kindlaksmääramise meetod on eelnevalt kokku lepitud asjaomaste maksuametite vahel.

15. Võttes arvesse APA märkimisväärseid eeliseid, leidis JTPF, et on asjakohane määratleda APA menetluste läbiviimise hea tava ELis. Kõnealune hea tava on esitatud käesoleva teatise lisa suunistes.

Mis on ELi APA suuniste olulisemad punktid?

16. Suunistega nähakse ette tõhusa APA protsessi menetlused ja täpsustatakse APA protsessi tavapärased etapid ja igas etapis soovitavad tegevused.

17. Kõnealustes suunistes keskendutakse kahe- ja mitmepoolsetele APAdele, kuna neid peetakse topeltmaksustamise vältimise kõige tõhusamateks vahenditeks. Samas hõlmavad suunised ka ühepoolsete APAde peatükki.

18. Suunistega nähakse ette nelja-etapiline protsess ja kirjeldatakse igas etapis toimuvat.

19. APA menetlust alustatakse maksumaksja taotluse alusel. Suunistes soovitatakse, et tuleks võtta mitteametlikult ühendust kõigi asjaomaste maksuametitega ja antakse juhiseid, mida tuleks kõnealuses mitteametlikus etapis teha, et tagada APA taotluse tõhus käsitlemine. Ametlikus taotluses esitatava teabe üksikasjad määratakse kindlaks, võttes arvesse, et kuigi iga APA juhtum on erinev, jääb vajalik põhiteave enamikel juhtudel samaks.

20. Suunistes kirjeldatakse, kuidas tuleks pärast ametliku taotluse saamist toimida, et tagada protsessi tõhusus. APA suunistes nõutakse, et iga asjaomane maksuamet kontrolliks taotlust, et otsustada, kas taotluses esitatud siirdehinna menetlus on vastuvõetav. Siirdehinna menetluse üksikasjad tuleb samuti leppida kokku asjaomaste maksuametite vahel. Kõnealuste menetluste üksikasjad on sätestatud suunistes.

21. APA suunistega nõutakse asjaomaste maksuametite ametlikku kokkulepet, millega maksuametitele ja maksumaksjatele tagatakse kindlus tehingute maksustamise korra suhtes. Suunistega nähakse ette ametlikus kokkuleppes kajastatavad üksikasjad, millega tagatakse kõnealune kindlus.

22. Suuniste lisas on esitatud tüüpiline ajakava, et kirjeldada APA menetlust.

23. Suunistes käsitletakse samuti probleeme, mis tõstatuvad APA menetluse jooksul või isegi enne menetlust ning üksikasjalikke võimalusi, kuidas probleeme saaks käsitleda viisil, mis takistaks võimalikult vähe APA tõhusat menetlust. JTPF keskendus valdkondadele, kus kogemuste põhjal on olnud kõige enam probleeme: maksustamise korra tagasiulatuv rakendamine APA puhul, lõivud ja keerukusläved (millega võivad APA menetlusele kaasneda soovimatud takistused) ning APAga hõlmatud tehingute liigid ja suurus.

VAHEKOHTU KONVENTSIOON JA SELLEGA SEOTUD KÜSIMUSED

24. Vahekohtu konventsiooniga seotud töö jätkamine on JTPFi jaoks pidev protsess. On oluline, et liikmesriigid peaksid kinni vahekohtu konventsioonis ja selle 2004. aasta detsembris vastuvõetud tegevusjuhendis kokkulepitud tingimustest.

25. 12 liikmesriiki ratifitseerisid 2006. aasta septembriks konventsiooni vahekohtu konventsiooniga[7] ühinemise kohta ja teised liikmesriigid on teatanud, et ratifitseerivad konventsiooni lähikuudel.

26. JTPF on samuti jälginud soovituse rakendamist, mis on esitatud maksude kogumise peatamist käsitlenud esimeses tegevusjuhendis. 2006. aasta septembri lõpus kinnitasid 16 liikmesriiki, et nad lubavad peatada maksude kogumise vaidluse lahendamise menetluse ajaks ning teised liikmesriigid on teatanud, et koostavad kõnealust võimalust tagavaid dokumente. Kõnealust küsimust tuleb tulevikus täiendavalt kontrollida.

27. Ajakohastatud küsimustikust ELi vahekohtu konventsiooni kohase vastastikuse kokkuleppe menetluse kohta, mille täitsid liikmesriikide maksuametid, selgus, et 1, jaanuariks 2000 esitatud 24st taotlusest ei olnud ühtegi saadetud vahekohtu komisjonile.

28. Komisjon leiab, et võttes arvesse paljusid pikaajalisi siirdehindadega seotud topeltmaksustamise juhtusid, ei suuda vahekohtu konventsioon täiendavat uurimist vajavatel põhjustel vältida siirdehindadega seotud topeltmaksustamist piisavalt hästi. See kahjustab ühtse turu nõuetekohast toimimist. Komisjon kavatseb arutada, kuidas kõnealust puudust kõrvaldada. On tõenäoline, et ühtse turu vajadusi silmas pidades on vaja õigusakti, millega välditakse topeltmaksustamist kiiremini ja tõhusamalt. Komisjon märgib samuti, et vahekohtu konventsioon tegeleb ainult siirdehindadega seotud topeltmaksustamisega ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni näidislepingu artikli 25 uued sätted ja lisatud märkused on laiema mõjuga, nähes topeltmaksustamise vältimiseks ette lepingupooltele siduva kohustusliku vahekohtumenetluse.

FOORUMI EDASINE TÖÖKAVA

29. Võttes arvesse hiljutisi saavutusi siirdehindade küsimuses ELis ning vajadust tagada kontroll uute vahendite rakendamise üle ja jätkata mitmete küsimuste uurimist, on komisjon otsustanud pikendada JTPFi volitusi kahe aasta võrra.

30. JTPF on alustanud võimaliku uue töökava väljatöötamist 2007.–2008. aastaks.

31. JTPFi praeguse töökava kohaselt on vaja veel uurida trahvide ja intressidega seotud siirdehindade muutusi.

32. Kahtlemata jääb vaidluste vältimise ja lahendamise kord võtmeteemaks ka tulevikus, võttes arvesse, kuivõrd oluline on kõnealune küsimus maksumaksjate ja maksuametite jaoks.

33. Foorum peaks samuti aitama komisjonil jälgida, kuidas liikmesriigid rakendavad tegevusjuhendit ja ühise siirdehindade foorumi järelduste kohaselt välja antud suuniseid. Liikmesriigid peavad esitama aruandeid eri vahendite rakendamise ja sellest tulenevate praktiliste probleemide kohta. Sellega tagatakse kõnealuste vahendite tõhusus topeltmaksustamise vältimisel asjaomaste ettevõtete kasumi korrigeerimise korral.

34. Vahekohtu konventsiooni kohta on komisjon pärast tegevusjuhendi vastuvõtmist saadud täiendava tagasiside alusel toonud välja järgmised küsimused, mida on vaja selgitada, et tagada konventsiooni parem toimimine: vahekohtu komisjoni loomise tähtaeg, ühtne arusaamine range karistuse mõistest, reguleerimisala võimalik laiendamine enam kui kahele liikmesriigile, lõpliku otsuse rakendamise tähtaeg, maksumaksja tegevus ning mida täpselt hõlmab siirdehindade kohandamine (nt kas võetakse arvesse alakapitaliseeritust). Komisjon on saanud märkusi, milles tehakse ettepanek asutada alaline ja sõltumatu sekretariaat.

KOMISJONI JÄRELDUSED

35. Komisjon tänab JTPFi töö ja panuse eest üldiselt siirdehindade eeskirjade koormuse vähendamisel ja eelkõige vaidluste vältimise ja lahendamise korra küsimuses, mis on oluline parema majanduskeskkonna loomiseks ELis. Alates 2002. aasta oktoobrist on JTPFi saavutustega kaasnenud mitmed parandused, mis on lihtsustanud piiriülest kaubandust ja seetõttu parandanud ühtse turu toimimist.

36. Vaidluste vältimise ja lahendamise korra küsimuses toetab komisjon täielikult JTPFi järeldusi ja soovitusi APA kohta. Foorumi töö alusel on komisjon koostanud APA suunised ELis, mis on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

37. Kõnealused suunised on väärtuslik alus APAde sõlmimiseks kogu ELis. Liikmesriigid soodustavad suuniste järgides APAde sõlmimist, millega välditakse paremini vaidlusi ja topeltmaksustamist. Sellega aidatakse kõrvaldada maksutõkked ja saavutada ühtse turu peamised eesmärgid: suuremad investeeringud, konkurentsivõimelisem ettevõtluskeskkond, kiirem majanduskasv ja suurem tööhõive.

38. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku kiita heaks esitatud suunised siirdehindade eelkokkulepete kohta ELis ja kutsub liikmesriike üles kiiresti rakendama suunistes esitatud soovitusi riiklikes õigusaktides või halduseeskirjades.

39. Liikmesriike kutsutakse üles esitama komisjonile iga-aastaseid aruandeid kõnealuste suuniste kohaselt rakendatud meetmete ja nende praktilise toimimisega seotud küsimuste kohta. Kõnealuste aruannete alusel vaatab komisjon suunised regulaarselt läbi.

LISA

SUUNISED SIIRDEHINDADE EELKOKKULEPETE KOHTA EUROOPA LIIDUS

ÕIGUSRAAMISTIK

40. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni maksustamisalase näidiskonventsiooni artikli 25 lõikega 3 lubatakse riikidel sõlmida siirdehindade eelkokkuleppeid (Advance Pricing Agreements – APA).

41. APA on kokkulepe, millega määratletakse enne kontrollitavaid tehinguid asjakohased kriteeriumid (nt meetod, võrdlusandmed ja nende asjakohane kohandamine, tulevikusündmuste olulised eeldused), mille alusel määratakse kindlaks kõnealuste tehingute siirdehinnad konkreetsel ajavahemikul.

42. APAs ei kajastata täpselt tulevikus maksustatavat tegelikku kasumit.

APAga tuleks poolte sõltumatuse põhimõtte kohaselt määratleda tulevikutehingute siirdehindade kindlaks määramise kord.

43. APAga tuleb tagada maksumaksjale ja maksuametile kindlustunne. Viis, kuidas seda teha, võib olla erinev, sõltudes maksumaksjat maksustava liikmesriigi seadustest.

44. Kõigil juhtudel kohaldatakse maksumaksja suhtes maksuametite tavapäraseid nõudeid. APAst olenemata on maksuametil õigus teostada audit. Tavaolukorras teostatakse siiski auditit ainult APA kontrollimiseks ja järgimiseks, vaadates läbi APA aluseks olevad tingimused ja olulised eeldused.

45. Kahe- või mitmepoolsete APAde puhul on vaja maksuametite vahelist kokkulepet ning iga maksuameti ja asjaomase maksumaksja vahelist nõusolekut. Ühepoolsete APAde puhul on vaja maksuameti ja asjaomase maksumaksja vahelist nõusolekut.

APA MENETLUSTE LÄBIVIIMINE LIIKMESRIIKIDES

46. Maksuametid peaksid suutma koondada oma oskused ja ressursid siirdehindade eelkokkulepete sõlmimiseks.

APA programmid tuleks keskselt kooskõlastada.

Maksuametitel on APA taotluste käsitlemisel kaks peamist ülesannet: esiteks hinnata taotlust ja teiseks sõlmida läbirääkimiste teel kokkulepe teiste maksuametitega.

47. Maksuametite läbirääkimisi peaksid läbi viima pädevad asutused. Pädev asutus vastutab APA kontrollimise ja hindamise ning teiste liikmesriikidega peetavate läbirääkimiste eest. See kehtib ka juhul, kui pädev asutus pöördub erialaste teadmiste saamiseks maksuameti muude talituste poole.

APA PROGRAMMIGA LIITUMINE

48. Maksumaksja otsustab, milliseid tehinguid peaks APA taotlus hõlmama.

Maksuamet võib taotluse läbi vaadata ning seda kohandada või selle tagasi lükata.

Kui kõik nõuded on täidetud, peaks maksuamet taotluse heaks kiitma.

Maksumaksja ja maksuamet peaksid tegema koostööd, et kehtestada vastastikuselt vastuvõetavad APA tingimused.

APA taotluse tagasivõtmisega ei peaks automaatselt kaasnema audit.

49. Riiklikud asjaolud mõjutavad õiguspäraselt viisi, kuidas maksuamet teostab APA programmi.

50. Maksuametid võivad kohaldada lõivusid ja keerukuslävesid käsitlevaid eeskirju, millega tagatakse, et APAsid saab kohaldada ainult juhtudel, mida maksuametid peavad asjakohasteks.

LÕIVUD

51. Liikmesriik otsustab, kas lõivusüsteem on asjakohane.

Lõiv ei tohiks olla eeltingimus tõhusaks teenuseks, mida tuleks osutada enesestmõistetavalt.

52. Lõivude kohaldamisel tuleks lõiv maksta üldsummaga seotud sissemaksena ja/või siduda see täiendavate kuludega, mida maksuamet APA menetluse jooksul kannab.

53. Lõivud on eriti asjakohased juhul, kui maksuamet ei ole nendeta võimeline APA programmi teostama. Kuid lõivud ei tohiks olla nii suured, et sunniksid maksumaksja loobuma APA kohaldamisest.

KEERUKUSLÄVED

54. Keerukuslävede kohaldamise korral tuleks neid kasutada juhendina APA sobivuse kindlaksmääramisel, need peaksid sõltuma konkreetsest juhust ja olema mitte liiga ettekirjutavad.

Keerukuslävesid tuleb kohaldada järjekindlalt kõigi maksumaksjate suhtes.

55. Konkreetse APAga otseselt seotud teiste maksuametite võimalik hoiak peaks samuti olema tegur keerukuslävede kohaldamisel: keerukusläve võib vähendada, kui teised maksuametid nõustuvad APA taotlust vastu võtma.

Küsimust, kas keerukusläve kohaldamine võib takistada maksumaksjate liitumist APA programmiga, tuleks arutada järgmistel kohtumistel.

56. Tehingute arv ega suurus ei tohiks olla ebakindluse või siirdehindade riski hindamise tegur. Keerukusläved peaksid võtma arvesse tehingute suhtelist suurust ja maksumaksjale tulenevat siirdehindade riski.

DOKUMENTEERIMINE

57. Kui rahvusvaheline ettevõte kohaldab ELi siirdehindade dokumentatsiooni, on see kasulik alus APA taotluste koostamisel.

Siirdehindade poliitikat käsitlevad dokumendid, mille alusel taotlus on koostatud ja aruanded, millele taotluses tuginetakse võib olla kasulik lisamaterjal. Dokumenteerimisnõuded ei tohiks maksumaksjat liigselt koormata, kuid maksuametile peab jääma võimalus täielikult hinnata APAga hõlmatud tehinguid.

A ja B liidetes on esitatud loend dokumentidest, mida on tõenäoliselt vaja esitada iga APA taotluse puhul. Konkreetses ametlikus taotluses nõutavad dokumendid tuleb kokku leppida taotluse esitamisele eelnevas etapis.

58. APA taotluse läbivaatamiseks vajalik eriteave tuleb alati kokku leppida APA läbirääkimiste raames. Maksumaksja peab säilitama dokumendid kogu APA menetluse jooksul, et maksuamet saaks APA kohaldamist kontrollida.

APA MENETLUS

59. Maksuametid ja maksumaksjad peaksid tegema võimalikult tihedat koostööd, et tagada APA võimalikult tõhus teostamine.

APA taotluse puhul võib eristada nelja etappi:

60. taotluse esitamisele eelnev etapp/mitteametlik taotlus;

61. ametlik taotlus;

62. APA hindamis- ja läbirääkimismenetlus;

63. ametlik kokkulepe.

Taotluse esitamisele eelnev ja mitteametliku taotluse etapp

64. Eelkohtumine võimaldab pooltel hinnata APA võimalikku edukust. Maksuametile tuleb kõnealuseks hindamiseks esitada piisavalt teavet. Kõnealuses teabes tuleks kirjeldada vähemalt APAga hõlmatavaid tegevusi ja tehinguid, asjaomaseid maksumaksjaid, eelistatavat metoodikat, APA soovitavat kestust, tagasiulatuvat kohaldamist ja asjaomaseid liikmesriike.

Taotluse esitamisele eelneval etapil peab maksuametil võimaldama teha põhjendatud otsuse taotluse sobilikkuse kohta.

Jõudes selgusele APA raames kavandatavates tegevustes, peaksid maksumaksjad võtma maksuametiga ühendust võimalikult vara.

65. Maksuametid võivad kaaluda maksumaksjate anonüümseid taotlusi, kuid midagi siduvat ei saa anonüümselt kokku leppida. Igal juhul peaksid maksumaksja kavatsused olema anonüümsel kohtumisel suhteliselt selged ning selline anonüümne lähenemisviis ei saa kaua kesta.

66. Maksuamet peaks maksumaksjat võimalikult aegsasti teavitama, kas tema järgnev ametlik taotlus võetakse tõenäoliselt vastu ning samuti võimaluse korral osutama, millised taotluse aspektid on vastuolulisemad.

67. Maksumaksja peaks võtma ühendust kavandatud APAga otseselt seotud kõigi liikmesriikidega. Kui konsulteeritakse enam kui ühe maksuametiga, tuleks kõigile maksuametitele esitada sama teavet (see kehtib kogu APA menetluse jooksul).

68. Taotluse esitamisele eelneva etapi jooksul peaksid pädevad asutused vajaduse korral üksteisega konsulteerima. Kui sellist konsulteerimist peetakse vajalikuks, peab see toimuma võimalikult kiiresti.

Taotluse esitamisele eelneval etapil peaksid maksumaksja ja maksuamet arutama, millised dokumendid tuleks lisada ametlikule taotlusele. Samuti tuleks arutada keerukuslävega seonduvaid küsimusi. Taotluse esitamisele eelneval etapil saab maksuamet mõjutada taotluse sisu, kui see on vajalik tõhusa tulemuse saavutamiseks.

APA ametlik taotlus

69. Võttes arvesse APAga hõlmatud aastaid, tuleb APA ametlik taotlus esitada võimalikult vara, eelkõige varsti pärast mitteametlikku taotlust. Maksumaksja peaks esitama ametliku taotluse maksuametile, kellele ta maksab makse, ning samuti kõigile teistele asjaomastele liikmesriikidele. Kui liikmesriikidel on erinevad haldus- või õigusmenetlused, vastutab maksumaksja taotluste õigeaegse esitamise eest. Maksuamet peaks maksumaksjale teatama võimalikult kiiresti, kas APA taotlus on ametlikult menetlusele võetud ning nõudma võimalikult kiiresti APA hindamiseks ja seisukoha kujundamiseks vajalikke täiendavaid dokumente.

Ametliku taotluse sisu

70. Esialgses ametlikus taotluses peaks maksumaksja üritama esitada kogu asjakohase teabe, mida maksuamet vajab taotluse hindamiseks ja seisukoha kujundamiseks metoodika kohta, mida kasutatakse hiljem turuväärust kajastava hinna arvutamisel. A ja B liidetes on esitatud üksikasjalik teave, mida on vaja esitada kõigil juhtudel, kuid mis ei pruugi olla minimaalne ega maksimaalne teave. Ametlikus taotluses vajalikku täpset teavet tuleb iga konkreetse juhu puhul kohandada.

71. Maksuametil on õigus nõuda APA taotluse hindamiseks täiendavat teavet.

APA hindamis- ja läbirääkimismenetlus

72. Kuigi mõnikord on asjakohane viia hindamine ja läbirääkimine läbi osaliselt koos, on nende eesmärk erinev. Tuleks kohaldada tasakaalustatud lähenemist, millega tagatakse, et hindamine toimuks võimalikult kiiresti ja läbirääkimised algaksid võimalikult vara.

Hindamise käigus peaks maksuamet sõnastama oma seisukoha ja APA tingimused. Läbirääkimiste käigus teiste asjaomaste maksuametitega tuleb lahendada kõik maksuametite vahelised erimeelsused, et kõigile asjaomastele maksumaksjatele saaks esitada samad seisukohad ja tingimused.

73. Võimalikult kiiresti pärast ametliku taotluse saamist peavad asjaomaste maksuametite pädevad asutused võtma teineteisega ühendust ja koostama APA ajakava. Ka maksumaksja tuleks kaasata kõnealuse ajakava koostamisse, mille näidis on esitatud C lisas. Mitmepoolsete APAde puhul peaksid pädevad asutused kokku leppima, et üks pädev asutus koordineerib menetlust.

74. Maksumaksja peaks vajalikku teavet esitades aitama maksuametil taotlust hinnata. Hindamine tuleks lõpule viia võimalikult kiiresti, et läbirääkimised saaksid alata.

75. Nõudes ainult asjakohast teavet, peaksid maksuametid andma endast parima, et hoida maksumaksjale hindamisest tulenev koormus võimalikult madalal, samas kui maksumaksjad peavad omakorda esitama nõutud teabe võimalikult kiiresti. Peaks olema võimalik kokku leppida, missugune teave on asjakohane.

76. Ühele maksuametile esitatud teave tuleks esitada samuti kõigile teistele asjaomastele maksuametitele. Samuti tuleks teatada millist teavet nõuti. Iga APA puhul tuleb sõlmida kokkulepe, milles määratletakse, kas teabe jagamise eest vastutab maksumaksja või erandlikult maksuamet teabe vahetamise teel.

77. Kui maksuamet koostab maksumaksja taotluses esitatust erineva hinnangu, tuleb kõnealust hinnangut maksumaksjaga arutada.

78. Hindamise osana peaks maksuamet üritama saavutada maksumaksja nõustumist maksuameti seisukohaga. Nii maksuameti kui ka maksumaksja jaoks on kasulik teha koostööd, et jätkata menetlust mõlemale vastuvõetavatel tingimustel.

79. Maksuametid ja maksumaksjad peaksid tegema APA sõlmimisel koostööd, et vähendada viivitusi, eelkõige nõudes ja esitades teavet õigeaegselt. Maksuametid peaksid alati kaaluma, kas esitada ühiseid teabenõudeid, et täiendavalt vähendada viivitusi.

80. Kohe pärast hindamise lõpetamist peaks maksuamet üritama alustada läbirääkimisi ning vajaduse korral peaksid teised asjaomased maksuametid üritama lõpule viia hindamise, et läbirääkimised võiksid alata.

81. Hindamisetapis tuleks töösse kaasata ka pädevaid asutusi, kui see aitaks kaasa APA sõlmimisele. Võimaluse korral tuleks sõlmida esialgne kokkulepe. Siiski on soovitav, et maksuametil oleks enne pädevate asutuste läbirääkimiste algust vähemalt esialgne hinnang.

82. Vajaduse korral võivad eelläbirääkimised alata enne hindamise lõpetamist, kuid see ei tohi anda maksuametitele alust hindamise lõpetamise asjakohatuks edasilükkamiseks.

83. Enamiku APAde puhul peaks iga pädev asutus esitama seisukohti käsitleva dokumendi, mis hõlmab maksuameti hinnangut. Ametlik seisukohtade vahetus peaks toimuma pädevate asutuste seisukohti käsitlevate dokumentide kaudu. See peaks toimuma võimalikult kiiresti pärast taotluste vastuvõtmist.

84. Vajaduse korral ei pea pädevad asutused seisukohti käsitlevaid dokumente vahetama, kui see aitab APA menetlust tõhustada ja kiirendada. Kuid enamikel juhtudel aitavad enne läbirääkimiste algust pädevate asutuste esitatud seisukohti käsitlevad dokumendid kaasa võimalike vaidluste kiirele ja tõhusale lahendamisele. Kui üks pädev asutus on esitanud seisukohti käsitleva dokumendi, peaksid teised asjaomased pädevad asutused vähemalt teatama, millises küsimuses neil on lahkarvamusi.

Pädevate asutuste seisukohti käsitlevate dokumentide sisu

85. Seisukohti käsitlevates dokumentides tuleks sätestada asjaomase maksuameti vaated APA-le. D lisas on esitatud mõned üksikasjad, mida pädeva asutuse seisukohti käsitlevas dokumendis tuleks tõenäoliselt kajastada.

86. Läbirääkimisi tuleks alustada pädevate asutuste seisukohti käsitlevate dokumentide esitamisega. Tuleks kokku leppida läbirääkimiste ajakava. Maksumaksjaid tuleb kõigist olulistest arengutest teavitada.

Pädevate asutuste loal võivad maksumaksjad osaleda pädevate asutuste kohtumistel, esitades faktilist teavet.

87. Vajaduse korral võivad pädevad asutused korraldada korrapäraseid kohtumisi, et ajakohastada kogu APA programmi, kuid see ei tohiks takistada üksikjuhtusid käsitlevate kohtumiste korraldamist ja läbiviimist.

Ametlik APA

88. Ametlik APA peaks jõustuma ametlike kokkulepete kaudu, mis on sõlmitud asjaomaste maksuametite vahel (mitmepoolse APA puhul võiks olla üks kokkulepe kõigi maksuametite vahel või kahepoolsed kokkulepped üksikute maksuametite vahel).

APA tingimused peaksid olema üksikasjalikult esitatud kõigis kokkulepetes.

89. Kõnealuste kokkulepetega tuleks anda kindlus APAga seotud tehingute osapooltele ning tagada, et asjaomaste APA tingimuste täitmise korral vastavad siirdehinnad APA-le ning et maksuametid ei tõlgendaks kõnealuseid tehinguid erinevalt. Maksuametid peaksid tagama, et nad on võimelised kõnesolevat kindlust pakkuma.

90. E liide sisaldab teavet, mis on tõenäoliselt vajalik kõigi APA ametlike kokkulepete jaoks.

APADE KOHALDAMISE KONKREETSED VALDKONNAD

APA tehingud ja osalised

91. Esialgu on maksumaksja otsustada, milliseid tehinguid ning üksusi ta soovib APA osana näha. Kuid maksuameti otsustada on, kas ta kiidab maksumaksja taotluse heaks.

92. On oluline, et maksuametid on võimalikult paindlikud ning võimaldavad maksumaksjal APAsse lisada seda, mida ta soovib. On soovitatav, et maksumaksja põhjendab taotluses, miks ta ühe või teise ettevõtte või tehingu APAsse lisas või sealt välja jättis.

93. Maksuamet peaks vahetama teise maksuametiga omaalgatuslikult teavet (selle puhul kehtivad riigisisesed õiguslikud piirangud), mis tuleks esimese arvates APAsse lisada. Maksumaksjale tuleks nõu anda, milliseid maksuameteid APAsse kaasata, sest on vaja saada maksumaksja nõusolek APA tingimuste kohta.

Olulised eeldused

94. Maksumaksja peab taotluses kirjeldama neid eeldusi, millele toetub metoodika, millega on täpselt võimalik väljendada tulevaste tehingute reaalset turuväärtust.

95. Olulised eeldused on oma olemuselt APA jaoks väga tähtsad ning need tuleks koostada tähelepanelikult, et tagatud oleks APA võime väljendada reaalturuväärtust.

96. Maksumaksjad ja maksuametid peaksid püüdma määratleda sellised olulised eeldused, mille aluseks on võimaluse korral vaadeldavad, usaldusväärsed ja sõltumatud andmed.

97. Olulised eeldused tuleks kohandada maksumaksja konkreetsele olukorrale, asjaomasele ettevõtluskeskkonnale, metoodikale ja hõlmatud tehingute liigile.

98. Olulised eeldused ei tohiks olla nii ranged, et APAga tagatud kindlus oleks ohtu seatud, vaid need peaks hõlmama nii suurt hulka aluseks olevaid eeldusi, kui APA osalised peavad vajalikuks.

99. APA kokkulepe peaks teatavate eelduste kohta juba eelnevalt sisaldama vastuvõetava lahknevuse taseme parameetreid ning uusi läbirääkimisi oleks vaja üksnes juhul, kui kõnealuseid parameetreid ületatakse.

100. Maksumaksjad peaksid oma maksuametitele teatama oluliste eelduste mittetäitmisest.

Kõik APA osalised peaksid omavahel nõu pidama, et uurida põhjusi, miks teatav oluline eeldus ei ole täidetud ning saada teada, kas APA metoodika on ikka veel asjakohane.

Kui see on üldse võimalik, tuleks püüda APA osas uuesti läbirääkimisi pidada.

Tagasiulatuv kohaldamine

101. Tagasiulatuvat kohaldamist, kui see on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega, võib kaaluda, kui sellega lahendatakse vaidlused või see võimaldab varajases staadiumis vaidlusi ennetada.

102. Tagasiulatuv kohaldamine peaks olema üksnes APA teisejärguline tulemus ning seda tuleks rakendada üksnes siis, kui see on asjakohane. Selleks et tagasiulatuv kohaldamine oleks asjakohane, oleksid APAs sisalduvad asjaolud pidanud eelmistel ajavahemikel olema samasugused.

103. APA tagasiulatuv kohaldamine tuleks kehtestada üksnes maksumaksja nõusolekul.

104. Maksuametil on võimalik kasutada tavapäraseid siseriiklikke meetmeid, kui ta avastab APA protsessi raames teavet, mis mõjutab maksustamist eelmistel ajavahemikel. Kuid maksuametid peaksid maksumaksjale teatama kavatsusest võtta meetmeid, et anda maksumaksjale võimalus selgitada ilmseid vastuolusid enne, kui maksuamet viib läbi eelmisi ajavahemikke hõlmava maksude ümberarvutamise.

Statistika avaldamine

105. Oleks kasulik, kui iga maksuamet avaldaks APAsid käsitlevat statistilist teavet.

Ühepoolsed APAd

106. Kuigi võib leiduda olukordi, kui maksumaksjal on head põhjused arvata, et ühepoolne APA on kahepoolsest asjakohasem, eelistatakse ühepoolsetele APAdele kahepoolseid. Kuigi ühepoolse APAga on teatava määrani võimalik vähendada topeltmaksustamise riski, tuleb hoolitseda selle eest, et ühepoolsed APAd oleksid kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega samuti nagu kahe- või mitmepoolsed APAd.

107. Kõigepealt on maksumaksjal õigus otsustada, kas on vaja ühe- või kahepoolset APAt.

108. Liikmesriik, kes valmistab ette ühepoolset APAt, võiks kaaluda võimalust kaasata APAsse teine liikmesriik. Maksumaksjatele ei tuleks siiski kahepoolset APAt peale suruda.

109. Maksuametitel on õigus tagasi lükata ühepoolsete APAde taotlused, kui maksuameti arvates on kahe- või mitmepoolne APA asjakohasem või kui APA ei ole tema arvates üldse asjakohane.

110. Teiste maksuametite ja maksumaksjate õigusi ei tohiks ühepoolse APA olemasolu mõjutada. Ühepoolse APA sõlmimine ei tohiks hiljem välistada vastastikuse kokkuleppe menetlust.

111. Tegevusjuhendi (äriühingute maksustamine) alusel on liikmesriigid kohustunud omaalgatuslikult vahetama üksikasju sõlmitud ühepoolsete APAde kohta. Teabe vahetamine peaks toimuma ühepoolse APAga otseselt seotud kõigi maksuametitega ning see peaks toimuma võimalikult kiiresti pärast APA sõlmimist.

APAde lihtsustamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks

112. Maksuametid peaksid kasutama oma kogemusi, mis on seotud väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid hõlmavate probleemidega, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu APAdele, kui need on kasulikud vaidluste vältimiseks või nende lahendamiseks.

A liide – Loetelu sellist liiki teabest, mis on tõenäoliselt vajalik kahe- või mitmepoolse APA ametliku taotlemise puhul.

Sõltuvalt juhtumi asjaoludest on tegelik teave erinev ning maksumaksjad ja maksuametid peaksid seda arutama, ideaaljuhul taotluse esitamisele eelneval kokkusaamisel.

Kõnealuse teabe võib jagada kaheks: teave mineviku kohta (ajalooline teave), mis võib juba mingil kujul olemas olla, kuid mis on vaja APA jaoks koondada ning just APA jaoks koostatav teave.

Seoses ajaloolise teabega peaksid liikmesriigid meeles pidama, et APAd hõlmavad tulevikku ning ajalooline teave võib tuleviku seisukohast olla vähemtähtis. Seega on ajalooline teave vajalik, et koostada APA ning võimaldada teha tulevikus paremaid otsuseid.

Taotlemiseelne etapp on kasulik aeg selleks, et maksuamet ja maksumaksja saaksid otsustada, milline teave tuleks ametlikule taotlusele lisada. Eesmärk peaks olema luua tasakaal kahe poole vahel: et maksuametil oleks piisavalt teavet taotluse asjakohaseks käsitlemiseks ning et maksumaksja ei peaks esitama mittevajalikku koormavat teavet.

Igal juhul on maksuametil õigus täiendavat teavet nõuda ning maksumaksjal õigus seda esitada.

113. Kõigi APAga seotud sidusettevõtete (sealhulgas püsiv tegevuskoht) nimi ja aadress.

114. Kontserni struktuur, mis sisaldab kõiki APAga hõlmatud ettevõtete vahelistesse kaubandussuhetesse kaasatud üksusi.

115. Nende tööstus- ja turusuundumuste analüüs, mis eeldatavasti mõjutavad äritegevust. Samuti tuleks vajaduse korral esitada kõnealuse eelduseni viivad äritegevuse alased turundus- või finantsuuringud. Tuleks esitada ka selle äristrateegia kavand, mida APAga hõlmatud ajavahemikul eeldatavasti kasutatakse ning muudel juhtudel eelmistel ajavahemikel kasutatud strateegia kavandid. See võib sisaldada ka tulevikuvisandeid, halduseelarveid, teavet prognoositavate ärisuundumuste ja konkurentsi kohta ning tulevaste strateegiate kohta turunduse, tootmise või teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Võib esitada üksikasjad selle kohta, kellel on võim ja vastutus seoses äristrateegia arendamise ja juhtimisega.

116. Ajavahemik, mille suhtes maksumaksja soovil kohaldatakse APAt, sealhulgas taotlused tagasiulatuvaks kohaldamiseks.

117. Funktsionaalne analüüs (vt B liide) APAga hõlmatud osaliste ja tehingute kohta.

118. Põhjus, miks maksumaksja käsitab APAt teatavate asjaomaste tehingute puhul asjakohasena.

119. APAs sisalduvad olulised eeldused.

120. Üksikasjad hõlmatud tehinguid käsitleva metoodika ja selle tõhusust tagava tõendusmaterjali kohta, mis on samas kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Sõltuvalt metoodikast ja selle kohaldamisest võib kõnealune tõendusmaterjal sisaldada järgmist:

121. viie OECD võrdlusteguri läbivaatamine, sealhulgas võrdlusandmed ja võrreldavuse saavutamiseks vajalik kohandamine;

122. APA taotluses esitatud metoodika valimise põhjus;

123. finantsteabe alusel näide selle kohta, kuidas hakatakse kavandatud metoodikat rakendama.

124. Loetelu maksuametile mitteteadaolevatest APAdest, milles asjaomase APAga seotud sidusettevõte on juba osaline ning mis on seotud samade või samalaadsete tehingutega.

125. APAle eelnevat kolme aastat hõlmavad üksikasjad APAga seotud majandusüksuste finantsteabe kohta. See võib sisaldada:

126. kolme aastat hõlmavat seadusjärgset raamatupidamisaruandlust;

127. toote/teenuse analüüsi, milles APAsse lisatavate toodete/teenuste puhul on ära märgitud neto- ja brutomarginaalid koos kaasnevate kuludega, kui analüüs on kättesaadav ja kasulik.

128. Loetelu mis tahes sidusettevõtete vahelistest õiguslikest kokkulepetest, mis mõjutavad APAga hõlmatud tehinguid. Näiteks litsentsilepingud, ostulepingud, turustuskokkulepped, teadus- ja arendamisteenuste alased lepingud.

129. Iga aasta kohta, mille puhul taotletakse tagasiulatuvat kohaldamist (kui see on riiklike õigusaktide raames võimalik), iga asjaomast üksust hõlmava maksupositsiooni üksikasjad, nt heakskiidetud maksudeklaratsioon; esitatud, kuid mitte heakskiidetud maksudeklaratsioon; esitatud ja auditeerimisel olev maksudeklaratsioon koos veel käimasolevate vastastikuse kokkuleppe menetluste üksikasjade ning iga asjaomase jurisdiktsiooni raames kehtestatud seadustega, milles käsitletakse tähtaegu, et näidata, kas hinnatavate aastate puhul on võimalik teha kohandusi.

B liide: Funktsionaalne analüüs

Funktsionaalne analüüs on siirdehindade alase töö võtmevahend. Sisu peab olema täpselt koostatud konkreetse maksumaksja ja APA tehingute jaoks. Sõltuvalt olukorrast peaks APA taotlus teatavas ulatuses näitama ka seda, millised on iga üksuse ülesanded rahvusvahelise kontserni üldises äritegevuses. Maksuametid peaksid siiski meeles pidama, et nad ei hinda APAga hõlmamata tehinguid. Kõnealune teave peab olema nende jaoks piisav, et aidata neil mõista vaatlusaluste tehingute mõlemaid pooli.

Tegevus ja ülesanded

Kogu tegevust, mis käsitleb APAga hõlmatud tehinguid, tuleb kirjeldada (teadus- ja arendustegevus, tootmine, jaotamine, turustamine, osutatava teenuse liik jne). Kõnealuse tegevuse majanduslik ja ettevõtlusalane väärtus tuleks kindlaks määrata koos üksikasjadega selle kohta, kuidas kõnealused tegevussuunad on seotud teiste kontserni üksuste tegevusega. Tuleks kirjeldada turgu ja üksuse kohta turul koos üksikasjadega tarbijatüübi, müüdava toote ja selle arendamise või omandamise kohta ning selle kohta, kellelt see omandati või kellele müüdi.

Riskid

Riske, mida üksus võtab seoses APA tehingutega, tuleks kirjeldada ja hinnata. Tavapärased riskid võivad olla seotud: toote, tehnoloogia, vananemise, turu, krediidi, välisvaluuta ja õigusaktidega.

Kasutatavad varad

Kirjeldada tuleks APA raames kasutatava käibekapitali hulka ja liiki, materiaalseid ja immateriaalseid varasid. Võimaluse korral tuleks jälle analüüsida nende suhtelist tähtsust äritegevuses.

Kui APA tehingutes kasutatakse intellektuaalset omandiõigust, on vaja täiendavaid üksikasju. Tuleks esitada teave selle kohta, kuidas intellektuaalne omandiõigus kontserni raames loodi või kuidas kontsern selle omandas. Tuleks teha selgeks, millisele üksusele intellektuaalne omandiõigus nüüd kuulub ning kuidas ta selle omandas, kuidas seda kasutatakse ning mis on selle lisandväärtus.

C liide: Esialgne ajakava APA sõlmimiseks

Iga APA on erinev ning seepärast on ohtlik kehtestada igat APAt hõlmav ühine ajakava. Parim tava on see, kui kõik osalised koostavad ajakava võimalikult kiiresti pärast APA taotluse saamist. Maksuametid võivad aega kokku hoida sellega, et hoiavad läbirääkimised APA kohta võimalikult lühikestena ning uurivad teavet kiiresti ja tõhusalt, maksumaksjad võivad teha sama, kui esitavad kiiresti täieliku teabe. Allpool esitatud ajakava on illustreeriva tähendusega, kuid see hõlmab kõiki APAga tavaliselt seotud etappe.

Taotluse esitamisele eelnev etapp – mitteametlik taotlus – 0-kuu

Maksumaksja võtab kahe maksuametiga mitteametlikult ühendust ning taotleb APAt. Maksuametid kuulavad ära seletused ja annavad mõista, kas selle konkreetse juhtumi suhtes saab APAt kohaldada. Maksuametid konsulteerivad üksteisega, et tagada mõlema heakskiit. Kumbki konsulteerib lühidalt maksumaksjaga teemal, milline teave tuleks üldse esitada ning uurib, milline metoodika on asjakohane.

1.–3. kuu

Mõlemad maksuametid saavad ametliku taotluse. Pädevad asutused kehtestavad 1. kuul ajakava APA hindamiseks ja selle kohta läbirääkimiste pidamiseks. Mõlemad maksuametid teostavad iseseisvalt esialgse läbivaatamise ja väljastavad taotlused täiendava teabe saamiseks.

4.–12. kuu

Maksuametid jätkavad iseseisvat hindamist, mida toetab maksumaksja täielik koostöövalmidus. Võib toimuda esimene kohtumine, kus maksumaksja teeb kõigile asjaosalistele ettekande. Vajaduse korral konsulteerivad pädevad asutused omavahel. Maksumaksja osaleb asjaomases hindamises ning temaga konsulteeritakse. Kõnealuse ajavahemiku lõpuks on mõlemad maksuametid võtnud seisukoha. Pädevad asutused võivad omavahel vahetada seisukohti käsitlevaid dokumente. Nad lepivad kokku kohtumise suhtes, et arutada seisukohti14. kuul.

13. kuu

Mõlemad pädevad asutused hindavad teineteise seisukohti käsitlevaid dokumente ja saavad vajaduse korral täiendavat teavet. (Teise võimalusena annab üks pädev asutus 12. kuul välja oma seisukohta käsitleva dokumendi ning 13. kuul annab teine pädev asutus välja kõnealust seisukohta kummutava dokumendi ning teeb ettepanekud alternatiivide kohta.)

14.–16. kuu

Pädevate asutuste vahel toimuvad arutelud. Maksumaksjalt saadakse täiendavaid selgitusi ning teda hoitakse pädevate asutuste vaheliste läbirääkimistega kursis.

17. kuu

Pädevad asutused jõuavad kokkuleppele. Maksumaksjaga konsulteeritakse ning neid teavitatakse kokkuleppele jõudmisest.

18. kuu

Pädevad asutused jõuavad APA suhtes ametlikule kokkuleppele. Vahetatakse ametlikke dokumente. Maksumaksjad saavad kinnitused, et APA on vastuvõetav.

Keerulisemate juhtude korral võib vaja minna rohkem aega, kuid kõikide osaliste vahelise koostöö ja kavandamise korral peaks APA sõlmimiseks vajalik aeg olema võimalikult lühike.

D liide: Pädevate asutuste seisukohti käsitlevate dokumentide sisu

Kuna iga juhtum on erinev, erinevad ka seisukohti käsitlevad dokumendid. Kuid allpool on esitatud üldsuunised, mida on võimalik kohaldada kõigi seisukohti käsitlevate dokumentide sisu suhtes. Võti APA menetluse kiireks lõpuleviimiseks on alustada pädevate asutuste vahelisi läbirääkimisi üldjuhul seisukohta käsitleva dokumendi kaudu võimalikult kiiresti pärast taotluse saamist.

Seisukohta käsitlev dokument sisaldab tihtipeale järgmisi komponente.

130. Pädeva asutuse järeldus koos põhjendusega. See peaks hõlmama eelistatava metoodika üksikasju ning selle valimise põhjendust.

131. Põhjused esialgselt maksumaksja eelistatud meetodi tagasilükkamiseks või muutmiseks.

132. Eespool osutatud järelduse tegemisel kõige tähtsamatena käsitatud andmete üksikasjad. Vajaduse korral tuleks erilist tähelepanu pöörata andmetele, mis ilmnesid APA menetluse käigus ning mida esialgses taotluses ei ole.

133. Üksikasjad APA aluseks olevate oluliste eelduste kohta.

134. Seisukoht, milles käsitletakse tagasiulatuvaid elemente ning APA edasist kestust.

135. Ettepanekud selle kohta, kuidas tuleks APA üle järelevalvet teostada.

136. APA suhtes kehtivate ja maksumaksjale kindlust tagavate topeltmaksustamise vältimise lepingute ja riiklike õigusaktide kirjeldus.

E liide: Üksikasjad, mis on APA kokkuleppe raames tõenäoliselt vajalikud

137. APA kehtivusaeg ja jõustumiskuupäev.

138. Üksikasjad siirdehindade määratlemiseks heakskiidetud metoodika ja oluliste eelduste (vt F liide) kohta, mida peab APA kohaldamisel järgima.

139. Kokkulepe selle kohta, et APA on asjaomaste maksuametite jaoks siduv.

140. Kokkulepe selle kohta, kuidas teostada APA alast järelevalvet.

141. Kokkulepe selle kohta, milliseid dokumente peab kogu APA kehtivuse jooksul säilitama, et võimaldada järelevalvet, nt iga-aastane aruanne.

142. Kokkulepe mis tahes tagasiulatuva kohaldamise kohta.

143. Asjaolud, mille pärast tuleb APA läbi vaadata.

144. Asjaolud, mille tulemuseks on APA edaspidine või isegi tagasiulatuv tühistamine (näiteks valeteabe esitamine).

F liide – Olulised eeldused

Sõltuvalt APAst endast on olulised eeldused erinevad, kuid on võimalik, et eeldusi tuleb teha järgmiste valdkondade osas:

145. asjakohane riiklik maksuõigus ja topeltmaksustamise vältimise lepingu sätted;

146. tariifid, tollimaksud, impordipiirangud ja valitsuse määrused;

147. majandustingimused, turuosa, turutingimused, lõpphind ja müügimaht;

148. tehingutes osalevate ettevõtete ülesannete ja riskide olemus;

149. vahetuskursid, intressimäärad, krediidireiting ja kapitalistruktuur;

150. haldamine või finantsaruandlus ning tulude ja kulude liigitamine;

151. igas jurisdiktsioonis tegutsevad ettevõtted ning vorm, kuidas nad seda teevad.

[1] ELT C/2004/122, 30.4.2004, lk 4.

[2] ELT C/2006/176, 28.7.2006, lk 8.

[3] EÜT L/1990/225, 20.8.1990 – Konventsioon 90/436/EMÜ.

[4] ELT C/2006/49, 28.2.2006, lk 23.

[5] ELT C/2006/176, 28.7.2006, lk 1.

[6] Seni avaldamata.

[7] ELT C/2005/160, 30.6.2005, lk 1–22.