EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006DC0874
Fifth Report from the Commission on the operation of the inspection arrangements for traditional own resources (2003-2005) (Article 18(5) of Council Regulation (EC, Euratom) No 1150/2000 of 22 May 2000)
Komisjoni aruanne - Komisjoni 5. aruanne traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta (2003–2005) (nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 artikli 18 lõige 5)
Komisjoni aruanne - Komisjoni 5. aruanne traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta (2003–2005) (nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 artikli 18 lõige 5)
/* KOM/2006/0874 lõplik */
Komisjoni aruanne Komisjoni 5. aruanne traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta (2003–2005) (nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 artikli 18 lõige 5) /* KOM/2006/0874 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 9.1.2007 KOM(2006) 874 lõplik KOMISJONI ARUANNE Komisjoni 5. aruanne traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta (2003–2005) (nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 artikli 18 lõige 5) 1. SISSEJUHATUS | Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta. [1] Traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra aluseks on nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ, EURATOM[2], nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus nr 1150/2000[3] ja nõukogu 10. mai 1999. aasta määrus nr 1026/1999[4]. Käesolev on viies seda tüüpi aruanne[5]. Aruandes kirjeldatakse ning analüüsitakse traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimist aastatel 2003–2005, antakse aru sel perioodil komisjoni võetud kontrollimeetmetest, antakse neile hinnang ning tehakse järeldusi.[6] Samuti tuuakse aruandes välja nende kontrollide finants-, õiguslikud ning korralduslikud tagajärjed. Viimaks antakse kõnealuses aruandes ülevaade muude komisjoni meetmete tulemustest, mille eesmärk on eelkõige kõnealusel perioodil sissenõudmise parandamine ja liituvate riikide ettevalmistamine. Käesoleva aruande lisas näidatakse, millised on kontrollide eesmärgid ja kuidas kontrollisüsteem ühenduse tasandil toimib. | Traditsioonilised omavahendid: tollimaksud ja kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel nõutavad põllumajandusmaksud ning suhkrumaksud | 2. Komisjoni kontrollitegevus aastatel 2003–2005 Komisjoni kohapealsed kontrollimised põhinevad konkreetsel meetodil, mille eesmärk on kontrollida menetluste kooskõla ühenduse normidega. Kontrollimised nähakse ette iga-aastases kontrollikavas, milles sätestatakse teatavad valdkonnad, mida ühes või mitmes liikmesriigis tuleb kontrollida. Kõik kontrollimised viiakse läbi ja need kulgevad ühtse korra kohaselt, mis hõlmab liikmesriikidele eelnevalt saadetud küsimustike kasutamist, kohapeal kontroll-lehtede kasutamist, et tagada kontrollimise sidusus ja aruande koostamist pärast kontrollimise lõppemist. | 2.1. Kontrollitegevuse põhitulemused | Aastatel 2003–2005 viis komisjon määruse 1150/2000 artikli 18 lõigete 2 ja 3 alusel läbi 73 kontrollimist (aastatel 2000–2002 oli neid 65), millest 70 ühis- ning 3 iseseisvat kontrollimist. Üheksa neist kontrollimistest toimus Joint Audit Arrangement’i meetodi kohaselt[7]. Avastati 297 kõrvalekallet (aastate 2000–2002 puhul oli neid 304), millest 130 finantsmõjuga kõrvalekallet (43,80% kõigist kõrvalekalletest), 101 regulatiivse mõjuga kõrvalekallet (34%) ning 66 muud kõrvalekallet (22,20%). Täheldatud kõrvalekallete finantstagajärgede osas võttis komisjon asjakohased meetmed. | 73 kontrolliga ilmnes 297 kõrvalekallet finantsmõjuga 127 miljonit eurot (ilma viivisteta). Joint Audit Arrangements: eriline ühiskontrollimeetod, kus liikmesriigi sisekontrolliorganid viivad kontrollimise (auditi) läbi komisjoni poolt heaks kiidetud metoodika järgi. | 2.1.1. Tolliprotseduuride korraldusega seotud kontrollid | Kohapeal kontrolliti järgmisi tolliprotseduure: - elektroonilised tollideklaratsioonid, - seestöötlemine, - ühenduse õhutransiit, - kalatoodete import, - tolliladustamine ja - mõned väga kindlad valdkonnad. Seestöötlemine: tolliprotseduur, mis võimaldab imporditollimaksude peatamise kaudu importida kolmandatest riikidest pärit tooteid eesmärgiga need pärast ümbertöötlemist reeksportida. Ühenduse lihtsustatud õhutransiit: transiit, mis seisneb lennukompaniide poolt transiidideklaratsioonide asemel kaubamanifestide kasutamises. Tolliladustamine: tolliprotseduur, mis võimaldab ladustada imporditollimaksude peatamise kaudu kolmandatest riikidest pärit kaupu. | 2003. ja 2004. aastal alustas komisjon elektrooniliselt esitatud tollideklaratsioonide haldamise kontrollimist. See viidi läbi kõigis 2003. aastal Euroopa Liitu kuulunud riikides, välja arvatud Madalmaades ja Luksemburgis. Avastati mõningaid kõrvalekaldeid, ent liikmesriikides kehtestatud süsteemid olid kokkuvõttes rahuldavad. Komisjon soovitas arendada infotehnoloogiavahendeid veelgi, et parandada tollivormistuse korraldamist ja omavahendite kogumist. Lisaks kontrolliti aastatel 2003 (NL), 2004 (FR, IE, IT, AT) ja 2005 (DE, UK) seestöötlemise tolliprotseduure, mis tõid päevavalgele teatavaid nõrkusi seoses tolliprotseduuri korraldamise ja kontrollimisega, millest osa oli toonud kaasa ka finantstagajärjed. Vastavad liikmesriigid on komisjoni teavitanud, et nad on vajalikud meetmed võtnud. 2004. aastal Saksamaal, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis läbiviidud ühenduse õhutransiidi lihtsustatud korda puudutav kontroll näitas tõsiseid selle korraldamise ja kontrollimisega seotud probleeme. Olukorra parandamiseks on kolm asjaomast liikmesriiki võtnud rangeid meetmeid. Seevastu ei ilmnenud tõsiseid kõrvalekaldeid kontrollimistel, mis viidi läbi 2004. aastal seoses ühendusse kalatoodete importimisega[8] ning 2005. aastal seoses tolliladustamisega[9]. Neis asjus võib välja tuua üksikud puudused seoses ühelt poolt kalatooteid puudutavate teatavate kindlate tolliprotseduuride (seestöötlemine, mingil erilisel eesmärgil vabasse ringlusesse lubamine) jälgimise ning teiselt poolt tolliladude kontrollimisega. Viimaks tuleb märkida Hispaanias 2004. aastal läbi viidud (iseseisvat) kontrolli seoses Kanaari saartele C-suhkru eksportimisega, 2005. aastal Austrias läbi viidud sooduskorrakontrolli, ning Madalmaades 2004. aastal läbi viidud kontrolli seoses vabasse ringlusesse lubamisega. Nende protseduuride korralduse kohta kontrollitud liikmesriikides komisjon erilisi märkusi ei teinud. | 2.1.2. Raamatupidamiskontrollid | Eraldi raamatupidamisarvestuse korraldamist kontrollib komisjon korduvalt kõigis liikmesriikides.[10] Kõnealune raamatupidamisarvestus on rikkalik teabeallikas selle kohta, kuidas haldusorganid täidavad oma ülesandeid traditsiooniliste omavahendite valdkonnas (maksude kindlaksmääramine, tagatiste haldamine, sissenõudmise jälgimine, tühistamised, lootusetute nõuete mahakandmine). 2003.–2005. aasta kontrollimistel leidsid enamasti kinnitust ühekordsed vead. Teatavates liikmesriikides aga jätkuvad süstemaatilised vead, mille tõttu on alustatud rikkumismenetlusi (vt punkti 2.2.2). 2004. ja 2005. aastal viidi 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides läbi erikontroll. See seisnes asjaomaste riikide traditsiooniliste omavahendite kogumise süsteemi hindamises. Kontrollide tulemused lubasid järeldada, et üldiselt olid vastavad liikmesriigid hästi ette valmistunud ning et sisseviidud kogumissüsteemid olid kohased, olgugi et ilmnesid mõned ülesehituslikud ja ühekordsed vead. Need olid eelõige seotud maksusummade arvestusse kandmise tähtaegade, tollivõlgade A- ja B-kontodel kirjendamise tähtaegade ning teatavate summade komisjoni käsutusse andmise tähtaegadega. Tuleb siiski märkida, et enamik vigadest esines ühinemisele järgnenud esimestel kuudel ning et hiljem on asjaomased riigid kohandanud nende parandamiseks oma protseduure, tollivormistuse infosüsteeme ja raamatupidamisarvestust mitu korda. | Liikmesriigid tagavad traditsiooniliste omavahendite raamatupidamisarvestuse kahel viisil: - A-konto saadud või tagatisega kaetud summade kohta (need summad makstakse ühenduse eelarvesse) - B-konto saamata summade ja selliste tagatisega kaetud summade kohta, mis on vaidlustatud. Traditsiooniliste omavahendite kogumise süsteem: kõik traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääramise, arvestamise, sissenõudmise ja maksmise tagamiseks liikmesriikides kehtestatud süsteemid ja menetlused. Arvestuskande tegemine: maksusumma kirjendamine tolli raamatupidamisregistrisse. | Lisaks tuleb nimetada 2004. aastal Madalmaades läbi viidud iseseisvat kontrolli. Eesmärk oli kontrollida kohapeal andmeid, mille Madalmaad olid esitanud lootusetute ja mahakantud nõuete ELile loovutamisest vabastamise taotluste põhjendamiseks. Selle kontrolli tulemusel sai komisjon üksikasjalikult põhjendades jätta kaks kolmandikku vabastamise taotlustest rahuldamata. Viimaks viidi 2005. aastal iseseisev kontroll läbi Taanis, et kontrollida selle riigi poolt alates 2001. aastast komisjonile makstavates traditsiooniliste omavahendite summades pidevalt tehtavate korrektuuride põhjusi ja korrektsust. | Lootusetute ja maha kantud nõuete ELile loovutamisest vabastamise taotlus: menetlus, mille kaudu komisjon saab kontrollida, kas nõude lootusetus on tingitud liikmesriigi tegevuse(tuse)st või mitte. Taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb vastav summa komisjonile ära maksta. | 2.2. Komisjoni kontrollide tagajärjed 2.2.1 Regulatiivsed tagajärjed Kui liikmesriikides toimunud kontrollide käigus tuvastatakse ebakõlasid või puudusi riigi õigusaktides, tehakse neile riikidele ettepanek võtta oma tegevuse ühenduse nõuetega kooskõlla viimiseks vajalikud meetmed, sealhulgas õiguslikud või korralduslikud meetmed. Sellised nii tolli- kui rahandusvaldkonnas tehtavad parandused on komisjoni kontrollitegevuse vahetuks ja ilmselgeks tagajärjeks. Lisaks on tuvastatud kõrvalekalded peamiseks teabeallikaks liikmesriikidel tollimääruste kohaldamisel tekkinud probleemide ning nende mõju kohta omavahenditele. | 2.2.2 Vaidlused | Teatavad õigusaktide sätted tekitavad liikmesriikide ja komisjoni vahel erimeelsusi. Sellisel juhul ei ole asja lahendamiseks muud võimalust kui asutamislepingu artiklis 226 sätestatud rikkumismenetlus. Seisuga 31.12.2005 oli eri menetlusetappides (märgukiri, põhjendatud arvamus, hagi esitamine Euroopa Kohtusse) 25 rikkumismenetlust 10 liikmesriigi vastu. Euroopa Kohtu poolt rikkumismenetlustele antud hinnangutest tulenevad järeldused peavad võimaldama vaidlusalustesse küsimustesse selgust tuua ning tõlgenduslikud erimeelsused lõpetada. | 31.12.2005 oli käimas 25 rikkumismenetlust | 2005. aastal tegi Euroopa Kohus komisjoni algatatud rikkumismenetlustes mitu olulist otsust. Esiteks nõustus Euroopa Kohus Saksamaa ja Madalmaade vastu algatatud menetluses 14. aprilli 2005. aastal tehtud kahes otsuses[11] komisjoni seisukohaga ning leidis, et need kaks riiki olid teinud arvestuskanded ning loovutanud transiiditehingutest tulenevad maksud, mis olid õigusaktides sätestatud tähtaegadeks tasumata, hilinenult. Nende otsuste järel nõudis komisjon Madalmaadelt umbes 2,4 miljoni euro ja Saksamaalt 11,4 miljoni euro ulatuses tekkinud viiviseid. Teiseks kinnitas Euroopa Kohus 15. novembri 2005. aasta otsuses[12] komisjoni seisukohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid vastutama ühenduse eelarve ees oma vigade eest maksude kindlaksmääramisel. Seetõttu tuleb liikmesriigil oma ametiasutuste vea tõttu kindlaks määramata (ja seetõttu sisse nõudmata) jäänud summad tasuda komisjonile. | Komisjoni seisukohta toetavad kolm Euroopa Kohtu 2005. aasta otsust, mis käsitlevad esiteks ühenduse transiiti ning teiseks liikmesriikide vigade finantstagajärgi. Transiidi lõpetamata jätmine: transiit, mille puhul kaubad, mille suhtes on (tolli)maksude tasumine peatatud, sihtkohta ei jõua. Sellisel juhul tuleb (tolli)maksu arvestada ja see sisse nõuda. 2006. aastal kinnitati komisjoni seisukohta kohtuotsuses maksude arvestamise tähtaegu puudutav kohtuotsus. Järelkontroll: liikmesriikide tollikontroll, mida ei teostata kaupade tollimisel, vaid hiljem. TIR-märkmik: võimaldab erinevate TIR-konventsiooni (rahvusvahelise maanteetranspordi konventsioon) osalisriikide vahel kaupade liikumist (tolli)maksustamise peatamisega. 05.10.2006. a kinnitas Euroopa Kohus komisjoni seisukohta mitmes kohtuasjas, mis puudutasid tagatisega kaetud või sisse nõutud, ent Euroopa Liidu eelarvesse tasumata summasid. | 23. veebruaril 2006. aastal[13] kinnitas Euroopa Kohus samuti komisjoni seisukohta seoses küsimusega, millise tähtaja jooksul peavad liikmesriigid tegema arvestuskande järelkontrolli raames. Selle kohaselt peab nimetatud arvestuskande tegema hiljemalt 14 päeva jooksul alates hetkest, kui tolliasutused on võimelised maksusumma välja arvutama (eriti seoses võlgniku kaitseõiguste tagamise menetlusega). Arvestuskande tegemine ei takista ühelgi juhul kaitseõiguste realiseerimist. Tuleb samuti märkida, et 5. oktoobril 2006. aastal kinnitas Euroopa Kohus komisjoni seisukohta, leides väära olevat selle, et mõned liikmesriigid keeldusid maksmast ühenduse eelarvesse teatavat liiki summasid. Tegemist oli osade kaupa tasumise plaani kohaselt osaliselt sisse nõutud traditsiooniliste omavahendite summadega (Belgia[14]) ning tagatisega kaetud ja vaidlustamata maksusummadega, mis olid tekkinud kas ühendusesisese transiidi (Belgia[15]) või TIR-märkmike alusel (Saksamaa[16] ja Belgia[17]) toimunud lõpetamata transiidi raames. Samal päeval jättis Euroopa Kohus tõendamiskohustusega seotud asjaoludel rahuldamata Madalmaade vastu esitatud hagi, märkides siiski, et liikmesriigid peavad rikkumisest või eeskirjade eiramisest teatama kohe, kui nad sellest teada saavad ning seega enne tähtaegade möödumist (TIR-konventsiooni artikli 11 lõige 1). Sama kehtib ka vastavalt maksetaotluste kohta (TIR-konventsiooni artikli 11 lõige 2). Euroopa Kohus leidis, et viimast tuleb käsitleda teavitamisena määruse nr 1150/2000 artikli 2 tähenduses[18]. Lisaks tunnistas kohus liikmesriikide kohustust säilitada maksude kindlaksmääramist tõendavad dokumendid nii kaua, et oleks võimalik kindlaksmääratud maksusummasid parandada ja kontrollida[19]. | 2.2.3 Finantstagajärjed | Vaatlusalusel ajavahemikul (2003–2005) on komisjoni iseseisvate või ühiskontrollide aruannetes esitatud märkuste, kontrollikoja kontrollide või komisjoni muude kontrollimiste järel komisjonile täiendavalt makstud (ilma viivisteta) üle 127 miljoni euro Lisaks nõuti määruse nr 1150/2000 artikli 11 alusel komisjoni või kontrollikoja kontrollide tulemusel tuvastatud omavahendite hilinenult ELi käsutusse andmise eest viiviseid. Ajavahemikul 2003–2005 ulatus liikmesriikide tasutud viiviste summa üle 77 miljoni euro.[20] | 2.3. Komisjoni tegevus traditsiooniliste omavahendite sissenõudmise tugevdamiseks | Samaaegselt liikmesriikides läbiviidud kohapealsete kontrollidega on komisjonil mitmeid muid vahendeid, mis võimaldavad tal traditsiooniliste omavahendite sissenõudmist jälgida. Nende vahendite kohane kasutamine lubab sissenõudmist tõhusalt tugevdada. Kuni 2005. aastani tugines ühenduse tegevus sissenõudmise jälgimisel peamiselt eri üksikanalüüsidele, mida tehti liikmesriikide poolt määruse nr 1150/2000 artikli 6 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel, st teabe alusel, mis esitati üle 10 000 eurot hõlmavate pettusejuhtumite ja eeskirjade eiramise kohta. Selle teabe põhjal teostas komisjon maksude sissenõudmise järelevalvet, jälgides aruande vormis teatavate esinduslike juhtumite (B-valim) sissenõudmistoiminguid kuni nende lõpuleviimiseni.[21] Viimane selline komisjoni koostatud aruanne esitati eelarvepädevale asutusele 7. jaanuaril 2005.[22] Nagu selles märgiti, edaspidi taolisi aruandeid enam ei koostata. Pärast määruse nr 1150/2000 muutmist 2004. aastal paluti liikmesriikidel teatada komisjonile kõigist üle 50 000 euro suurustest saamata summadest ning seda hiljemalt viis aastat pärast võla lootusetuks tunnistamise kuupäeva (pärast hindamist, taasläbivaatamist või apellatsiooni). Niisiis peavad kõik liikmesriigid nende juhtumite kohta aru andma, mis võimaldab komisjonil saada parem ülevaade liikmesriikide sissenõudmistegevusest. Tänu uue andmebaasi OWNRES kasutuselevõtule, lootusetute nõuete mahakandmist käsitlevate eeskirjade muutmisele, Euroopa Kohtu praktikale liikmesriikide vigade finantstagajärgede kohta ning ühinevatele riikidele suunatud kontrollimeetmetele on komisjon saanud ajavahemikul 2003–2005 liikmesriikides toimuva sissenõudmise järelevalvet tugevdada. | 2.3.1 Lootusetuks tunnistatud nõuete mahakandmine | Liikmesriigid peavad võtma traditsiooniliste omavahendite Euroopa Liidu käsutusse andmiseks vajalikud meetmed, välja arvatud juhul, kui nende saamine on osutunud võimatuks (lõplikult lootusetuks tunnistatud summad) vääramatu jõu tõttu või põhjustel, mille eest ei saa liikmesriik vastutada. Aastatel 2003–2005 edastas 13 liikmesriiki komisjonile teavet 176 juhtumi kohta kogusummas ligikaudu 39 miljonit eurot. Samal ajal vaatas komisjon läbi 309 taotlust (pooleliolevad vanad juhtumid ja uued sisse tulnud juhtumid), millega seotud kogusumma oli üle 166 miljoni euro. Rahuldamata jäeti 62 taotlust (mille kohased summad tuleb Euroopa Liidu eelarvesse tasuda), millega seotud kogusumma oli üle 41 miljoni euro. 16. novembri 2004. aasta määruse nr 2028/2004 vastuvõtmise eesmärk oli eelkõige teha liikmesriikidele paremini arusaadavaks lõplikult lootusetuks tunnistatud summade mõiste. | Esitatud taotluste läbivaatamise eesmärk on hinnata liikmesriikide hoolsust sissenõudmisel. Selle eesmärk on suunata neid oma ülesandeid korralikult täitma. Juhul kui komisjon taotluse rahuldamata jätab, tuleb vastav summa Euroopa Liidu eelarvesse ära maksta. Algselt vaadati läbi üksnes juhtumid, kus asjassepuutuv summa oli suurem kui 10 000 eurot. 16. novembri 2004. aasta määruse nr 2028/2004 vastuvõtmisega viidi see lävi 50 000 eurole. | 2.3.2 Traditsiooniliste omavahendite kaotuse põhjustanud vigade käsitlemine | Kuna liikmesriikide ülesanne on tagada traditsiooniliste omavahendite kogumine parimatel tingimustel, leiab komisjon, et liikmesriigid peavad vastutama oma vigadest tingitud traditsiooniliste omavahendite kaotuse eest, hüvitades need Euroopa Liidu eelarvele. Seda lähenemist kinnitas Euroopa Kohus eespool nimetatud 15. novembri 2005. aasta kohtuasjas (komisjon vs Taani) tehtud otsuses. Euroopa Kohus tunnistas sõnaselgelt, et liikmesriikidele tekib kohustus ühenduste traditsiooniliste omavahendite maksu kindlaks määramiseks (ja seejärel see ühenduse eelarve käsutusse andmiseks) niipea, kui on täidetud tollieeskirjade sellekohased tingimused. Seega ei ole vaja, et maks ka tegelikult kindlaks määratud oleks. Ainult juhul, kui on täidetud määruse nr 1150/2000 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimused (see tähendab vääramatu jõu korral või kui liikmesriik suudab näidata, et tal ei ole võimalik makse saada temast mitteolenevatel põhjustel), on liikmesriik kõnealuste omavahendite ELi käsutusse andmise kohustusest vabastatud. Kõnealusest otsusest nähtub seega selgelt, et liikmesriigid peavad oma vigade finantstagajärgede eest vastutama. Tänu nimetatud kohtuotsusele ei saa liikmesriigid enam keelduda ühenduse eelarvesse selliste maksusummade maksmisest, mis on jäänud kindlaks määramata nendepoolse vea tõttu, nagu see varem sageli juhtus. | Euroopa Kohus kinnitas, et liikmesriigid peavad vastutama maksude kindlaksmääramisel tehtud vigade finantstagajärgede eest. | 2.3.3. Uus andmebaas OWNRES | Vastavalt määrusele nr 1150/2000 peavad liikmesriigid saatma komisjonile andmeid pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramise kohta, millega seotud maksude suurus on üle 10 000 euro. Need andmed esitatakse OWNRES’i kaudu. Komisjon lõi uue, internetipõhise andmebaasi (OWNRES) arvestades pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramise kohta esitatud teadetega seonduvaid kõrvalekaldeid. Nüüd saavad liikmesriigid kasutada funktsionaalsemat vahendit, mis võimaldab komisjonile edastada ja ajakohastada pettusjuhtumeid ja eeskirjade eiramist puudutavaid andmeid reaalajas. See uus rakendus toimib alates 2003. aasta juulikuust. Andmete korrektse töötlemise eest vastutatavad seega liikmesriigid kui selle töövahendi peamised haldajad. Kõnealune andmebaas võimaldab komisjonil saada maksude sissenõudmise jälgimiseks ja kohapealsete kontrollide ettevalmistamiseks vajalikku teavet. Esitatud andmeid analüüsib ka Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF). Kuna komisjonil on viimastel aastatel olnud kahtlusi seoses liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega, otsustas ta võrrelda liikmesriikide (EL-15) B-kontodesse kirjendatud üle 10 000 euro suurusi summasid ning vastavaid summasid OWNRES’is. Ilmnes, et tulemused ei olnud rahuldavad. 31.12.2001 ja 31.12.2003 oli vastavus vastavalt 32% ja 50%. Olles liikmesriikidelt tungivalt nõudnud OWNRES’i kaudu edastatavate andmete kvaliteedi parandamist, viis komisjon 2005. aastal läbi uue võrdluse (EL-25) Sedakorda olid tulemused oluliselt paremad, vastavusprotsent oli keskmiselt 90 ning enam kui poolte liikmesriikide puhul oli vastavus 100%. | Andmebaas OWNERS: andmebaas, mida täidavad liikmesriigid ning milles kajastatakse kõik pettuse- ja liikmesriigi tuvastatud eeskirjade eiramise juhtumid, millega seostuvate maksude suurus on üle 10 000 euro. | 2.4. Ühinejariikidele suunatud järelevalvemeetmed | Seoses kümne uue liikmesriigi ühinemise ettevalmistamisega tegi komisjon 2003. aastal kõigisse kümnesse liikmesriiki traditsiooniliste omavahendite valdkonna uurimiseks kontrollkäike. Need kohapealsed kontrollimised ning liikmesriikide tehtud raamatupidamissimulatsioonid andsid komisjonile piisava kindluse nende haldussuutlikkuses traditsiooniliste omavahendite valdkonda käsitleva ühenduse seadustiku kohaldamiseks. 2004. ja 2005. aastal läbi viidud kohapealsete kontrollide põhjal võib üldiselt järeldada, et asjaomased liikmesriigid olid hästi ette valmistunud ning et sisseviidud omavahendite kogumise süsteemid toimisid korrektselt. Komisjoni teenistuste antud tehniline abi ning kohapealsed kontrollimised on rahuldavate tulemuste saavutamisele kahtlemata kaasa aidanud. Mis puudutab Rumeeniat ja Bulgaariat, siis viidi 2004. ja 2005. aastal läbi samasugune tehnilise abi ja kontrolliprogramm nagu 2004. aastal liitunud liikmesriikide puhul, et valmistada ette ühinemine parimatel võimalikel tingimustel. See tegevus jätkub ka 2006. aastal. | 3. KONTROLLISÜSTEEMI HINNANG | Ajavahemikul 2003–2005 traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimises täheldatud kõrvalekalded kinnitavad, nagu varasemadki uuringud, kui palju on komisjonile nende kontrollide läbiviimisest kasu. Komisjoni kontrollitegevuse tavapärased järelmeetmed on liikmesriikide poolne oma ebakõlaliste menetluste parandamine, raamatupidamise korrastamine (aegumistähtaja piires), täheldatud kõrvalekallete ühekordne korrigeerimine, ühenduse õigusaktide selgitamine, püsivate toimimispuuduste korral ühenduse õigusaktide kooskõlastatud parandamine jne. Finantstagajärjed on kohapealsete kontrollide nähtavaks tagajärjeks, siiski ei ole need üksi kontrollimise põhjuseks. Tegelikult annab kogu liikmesriikidelt kogutud teabe põhjal tehtud eelarvevahendite käsutaja erikontroll pärast analüüsimist võimaluse mõjutada parema õigusliku reguleerimise protsesse nii, et Euroopa Liidu finantshuve hästi arvesse võetaks. | 4. KOKKUVÕTE | Aastate 2003–2005 tulemused kinnitavad komisjoni läbiviidatavate traditsiooniliste omavahendite kontrollide vajalikkust. Need kontrollimeetmed võimaldavad tõhusalt tagada liikmesriikide võrdset kohtlemist nii tolli- ja raamatupidamisalaste õigusaktide kohaldamisel kui ka seoses Euroopa Liidu finantshuvide kaitsega. Tulevikus kavatseb komisjon: säilitada oma tavapärase rolli kohapealsete kontrollide osas, parandades seejuures kontrollitehnikat (auditimeetodid jne); jätkata maksude sissenõudmise järelevalve tugevdamist liikmesriikides, seades eelkõige sisse infotehnoloogilise vahendi komisjonile edastatud taotluste hõlpsamaks töötlemiseks ning lootusetuid ja mahakantud nõuete käsitlemiseks. jätkata ühinejariikide järelevalvet, mille eesmärk on saada piisav kindlus selles, et traditsiooniliste omavahendite kogumise süsteemid vastavad neis riikides ühenduse nõuetele hiljemalt nende liitumise hetkeks. | Jätkata tuleb klassikaliste kontrollimeetmetega ning maksude sissenõudmise järelevalve tugevdamisega liikmesriikides. | [1] Määruse nr 1150/2000 artikli 18 lõige 5. [2] EÜT L 253, 7.10.2000, lk 0042–0046. [3] EÜT L130, 31.5.2000, lk 1–9, muudetud nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 (ELT L 352, 27.11.2004, lk 1. [4] EÜT L 126, 20.05.1999, lk 1. [5] 4.1.1994. aasta KOM (93) 691 (1. aruanne aastate 1989–1992 kohta), 1.12.1997 KOM (97) 673 (2. aruanne aastate 1993–1996 kohta), 5.2.2001 KOM (01) 32 (3. aruanne aastate 1997–1999 kohta), 11.6.2003 KOM(03)345 (4. aruanne aastate 2000–2002 kohta). [6] Aruandes käsitletakse ühenduse institutsioonide (komisjon ja kontrollikoda) läbi viidud kontrolle. See ei hõlma liikmesriikide läbi viidud kontrolle, mille tulemused selguvad asutamislepingu artikli 280 kohaselt esitatavas aruandes. [7] Nimelt Taanis, Madalmaades ja Austrias läbi viidud kontrollid. [8] BE, DE, GR, ES, FR, IT, PT, UK, FI, SE. [9] BE, DK, DE, GR, ES, FR, IE, IT, PT, NL, UK, FI, SE [10] Kõik kontrollkäigud sisaldavad lisaks põhivaldkonnale seda valdkonda. [11] Kohtuasi C-460/01, komisjon vs Madalmaad ja kohtuasi C-104/02 komisjon vs Saksamaa. [12] Kohtuasi C-392/02, komisjon vs Taani. [13] Kohtuasi C-546/02, komisjon vs Hispaania. [14] Kohtuasi C-378/03, komisjon vs Belgia. [15] Kohtuasi C-275/04, komisjon vs Belgia. [16] Kohtuasi C-105/02, komisjon vs Saksamaa. [17] Kohtuasi C-377/03, komisjon vs Belgia. [18] Kohtuasi C-312/04, komisjon vs Madalmaad. [19] Kohtuasi C-275/04, komisjon vs Belgia. [20] Eriti 2005. aasta kohta on need arvud osalised, pärast komisjoni kontrolle toimuv võlgade sissenõudmine sõltub sissenõudmiskorralduste andmiseks vajaliku raamatupidamisteabe kogumise riigisisesest korrast. [21] Lisaks esinduslikule B-valimile kontrollitakse eraldi ka mõnesid sissenõudmise juhtumeid (nn valimivälised juhtumid). [22] KOM(2004) 850, 7.1.2005.