EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006DC0474

Roheline raamat õiguskaitse-, tolli- ja muude julgeolekuasutuste töös kasutatava ohu avastamise tehnoloogia kohta

/* KOM/2006/0474 lõplik */

52006DC0474

Roheline raamat õiguskaitse-, tolli- ja muude julgeolekuasutuste töös kasutatava ohu avastamise tehnoloogia kohta /* KOM/2006/0474 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.9.2006

KOM(2006) 474 lõplik

ROHELINE RAAMAT

õiguskaitse-, tolli- ja muude julgeolekuasutuste töös kasutatava ohu avastamise tehnoloogia kohta

(komisjoni esitatud)

SISUKORD

Sissejuhatus 4

I. STANDARDITE KEHTESTAMINE JA JULGEOLEKUALANE TEADUSTÖÖ 7

1. Standardite kehtestamine 7

2. Julgeolekualane teadustöö 8

II. VAJADUSED JA LAHENDUSED 9

1. Tehnoloogilised vajadused ja lahendused 9

1.1 Mitmekülgsed lahendused 9

1.2 Teisaldatavad ja mobiilsed lahendused 10

2. Süsteemide koostalitlusvõime 10

3. Ohu avastamise erinevate tehnoloogiate abil saadud teabe koondamine jaandmete täiustatud analüüs 10

III. SEADMETE JA VAHENDITE KASUTAMINE JA SERTIFITSEERIMINE 12

1. Parimad tavad ning olemasolevate vahendite ja seadmete kasutamine 12

2. Parimate tavade väljaselgitamine ja levitamine ning uute vahendite jaseadmete kasutamine 12

3. Andme- ja tekstimahukate vahendite kasutamine 13

4. Seadmete ja vahendite kvaliteedi kontrollimine ja nende sertifitseerimine 15

IV. UURINGUD 16

V. KONSULTATSIOONITULEMUSTE RAKENDAMINE 17

1. Tõhustatud konkreetne avaliku ja erasektori vaheline dialoog ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kohta 17

2. Tegevuskava 17

ANNEX 19

I. Background information on the preparation of the Green Paper 19

II. Standardisation and the exchange of personal data 20

III. Studies 20

1. Protection of mass events 20

2. Cooperation and information-sharing among forensic laboratories and security research institutes 21

3. Law and specific detection technology 21

4. Specific detection technology and its practical use 21

5. Personal detection technologies and biometrics 21

ROHELINE RAAMAT

õiguskaitse-, tolli- ja muude julgeolekuasutuste töös kasutatava ohu avastamise tehnoloogia kohta (EMPs kohaldatav tekst)

SISSEJUHATUS

Julgeolek on komisjoni poliitika nurgakiviks. Julgeolekupoliitika oluliseks mõõtmeks on võitlus kuritegevuse ja terrorismiga. Komisjoni terrorismivastane poliitika on sätestatud 2004. aasta oktoobri teatises Terrorirünnakute ärahoidmine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine. Teatises rõhutatakse avaliku ja erasektori vahelist julgeolekualast dialoogi kui võimalust kaasata avalik ja erasektor tulemuslikku dialoogi Euroopa julgeolekuvajaduste üle. 2004. aasta novembris Euroopa Ülemkogu vastuvõetud dokument Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus , mis on praegu Euroopa Liidu poliitiliseks programmiks justiits- ja siseküsimustes, juhib samuti tähelepanu avaliku ja erasektori koostoime olulisusele organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses. Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on anda ainest kõnealuse dialoogi algatamiseks ohu avastamise tehnoloogia valdkonnas.

Julgeolekuasutused kasutavad oma igapäevatöös võitluses terrorismi ja muu kuritegevusega aina enam ohu avastamise tehnoloogiat. Seda kasutatakse laialdaselt lennuki pardale minevate reisijate ja spordiüritusi jälgivate spordihuviliste kaitsmiseks ning ohtlike ainete tuvastamiseks õhus, vees ja toidus. Julgeolekuasutused kasutavad kõnealust tehnoloogiat ka piiride kaitsmisel ja Euroopa Liidu territooriumile sisenevate kaupade kontrollimisel. Lisaks on ohu avastamise tehnoloogia vajalik ka eraomandi ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel. Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on selgitada välja, mis võiks olla Euroopa Liidu ülesanne selleks, et edendada ohu avastamise tehnoloogiat oma kodanike julgeoleku tagamiseks. Teisalt on ohu avastamise tehnoloogia oma olemuselt eraellu sekkuv ning võib piirata vabadusi ja õigusi. Seega tuleks ohu avastamise tehnoloogia täiustamise ja kasutamise kaalumise korral seda aspekti ja põhiküsimust, missuguseid piiranguid saaks kõnealuse tehnoloogia rakendamisele kehtestada, põhjalikult analüüsida. Komisjon kavatseb käesoleva algatusega anda panuse mõlemasse teemasse.

Komisjon korraldas 28.-29. novembril 2005. aastal Brüsselis konverentsi teemal Avaliku ja erasektori vaheline julgeolekualane dialoog: ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiad terrorismi vastases võitluses[1] . Asjaolu, et konverentsil osales üle saja esindaja Euroopa olulistest tööstus- ja ettevõtete ühendustest kui ka avalikust sektorist, näitas sidusrühmade huvi järgida kõnealuse valdkonna poliitikat. Avalikku sektorit esindasid õiguskaitse-, tolli- ja muude julgeolekuasutuste esindajad.

Euroopa roll sellistes valdkondades nagu julgeolekualane teadustöö ja standardite kehtestamine on selgelt kindlaks määratud. Kuigi tihedas koostöös liikmesriikide, tööstuse ja teiste huvitatud osapooltega on teatud valdkondades tehtud märkimisväärset tööd, saab siiski ohu avastamise tehnoloogia alast Euroopa poliitikat veelgi tõhustada. Lennundusjulgestuse valdkonnas on määrustes (EÜ) nr 2320/2002 ja (EÜ) nr 622/2003[2] sätestatud üksikasjalikud nõuded kasutatavate läbivaatusseadmete tööle ja metoodikale. Selles valdkonnas on standardid ja katseprotokollid välja töötatud tihedas koostöös Euroopa tsiviillennunduskonverentsiga, mis hõlmab asjatundjaid liikmesriikide ja teiste Euroopa riikide asjakohastest ametiasutustest. Lisaks on komisjon korrapäraselt tihedas kontaktis tööstuseesindajate ja teiste huvitatud sidusrühmadega (sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühm).

Selleks et tugevdada ühist lähenemisviisi ohu avastamise tehnoloogia suhtes, algatas komisjon avaliku ja erasektori vahelise koostöö tõhustamise, keskendudes ohu avastamise süsteemide standardiseerimisse, sertifitseerimisse, koostalitlusvõimesse ja kõnealuse valdkonna teadustöösse investeerimisele ning teadustöö tulemuste kasutamisele. Luua tuleb vastastikku kasulik suhe, kus avalik sektor, teades, mida ta soovib saada ja mida erasektoril on pakkuda, juhib erasektori teadustööd ja kulusid. See peaks aitama välja arendada ohu avastamise toodete ja julgeolekulahenduste turu, mis omakorda peaks kaasa aitama madalama hinnaga toodete ja teenuste suuremale kättesaadavusele.

Selle eesmärgini jõudmiseks on vaja võtta ühismeetmeid ning parandada kõigi Euroopa osapoolte vahelist kooskõlastamist ja teabevahetust. Vajadusi tuleb paremini määratleda ning leida tuleb nii tehnoloogiliselt kui ka majanduslikult elujõulisi lahendusi. Kindlasti ei ole käesoleva rohelise raamatu eesmärk dubleerida teisi riikliku või Euroopa tasandi tegevusi. Komisjon ei soovi taasavastada tuntud lahendusi, vaid täiendada olemasolevaid häid lähenemisviise ja tavasid ning toetada ja levitada neid üle kogu Euroopa Liidu.

Komisjonile on väga tähtis, et käesolev roheline raamat põhjustaks võimalikult palju mõtlemapanevaid vastuseid ja konkreetseid ettepanekuid edasise suhtes. Seega on liikmesriikide, erasektori ja teiste asjakohaste sidusrühmade ulatuslik osalemine hädavajalik. Siiski on komisjon teadlik julgeoleku- ja majanduslikel kaalutlustel kehtestatud avaliku ja erasektori konfidentsiaalsusnõuetest. Seepärast palutakse vastajatel ära märkida avalikustamiseks liiga tundlikud vastused ja esitada alternatiivne lähenemisviis, mis arvestaks selliste probleemidega.

Ohu avastamise tehnoloogiat ja sellega seotud tehnoloogiaid käsitlev poliitika peab täielikult vastama olemasolevale õiguslikule raamistikule, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, inimõiguste Euroopa konventsioonile ning direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmekaitse põhimõtetele ja eeskirjadele. Sellega seoses rõhutab komisjon, et ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kavandamine, tootmine ja kasutamine ning õigusaktid ja muud meetmed, mille eesmärk on kõnealuseid tehnoloogiaid reguleerida või edendada, peavad täielikult järgima põhiõigusi , nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja inimõiguste Euroopa konventsioonis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et vastata nõuetele, mis käsitlevad isikuandmete kaitset ja õigust eraelule. Kuna ohu avastamise tehnoloogia kasutamine toob endaga tõenäoliselt kaasa selliste põhiõiguste nagu õigus eraelule ja isikuandmete kaitse ohustamise, peab igasugune põhiõiguste piiramine olema kooskõlas inimõiguste Euroopa konventsiooniga. Eelkõige peab see olema kooskõlas seadusega, vajalik demokraatlikus ühiskonnas avaliku huvi kaitsmiseks ja proportsionaalne kaitstava huviga.

I. STANDARDITE KEHTESTAMINE JA JULGEOLEKUALANE TEADUSTÖÖ

1. STANDARDITE KEHTESTAMINE

Ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate ning julgeolekuasutuste töö valdkonnas on suur hulk tehnoloogilisi võimalusi. Seega on vaja miinimumstandardeid. Arvestades erinevate võimaluste suurt hulka, tuleb standardite kehtestamise protsessis seada prioriteedid, mis on võimalik ainult avaliku sektori (vajadused) ja erasektori (lahendused) piisava koostöö korral. Euroopa tasandil peab nii avalik kui ka erasektor kõnealust koostööd ebapiisavaks. Lisaks on väljatöötamisel mitmeid häid algatusi nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Siiski puudub toimuvast üldine ülevaade, mida on vaja dubleerimise vältimiseks ja prioriteetide seadmise parandamiseks. On selge, et julgeolekukaalutlustel ei saa standardite väljatöötamist avalikult arutada. Seega keskendutakse arutelus peamiselt küsimusele, kui suures ulatuses soovitakse ühiseid standardeid.

Ohu avastamise vahenditega kogutud andmete ja teabe kasutamine ja töötlemine, näiteks tõendusmaterjalina kohtumenetluses, on samuti tihedalt seotud standardite kehtestamisega. Kõnealuses valdkonnas võib pädevaid asutusi aidata parimate tavade väljaselgitamine ja nende vahetamine. Samuti tuleks käsitleda tehniliste standardite loomist, mis tagaks kogutud andmete vastavuse seaduses sätestatud nõuetele, et andmeid saaks kasutada kohtumenetluses[3].

Küsimused

Kas julgeolekuasutuste töös kasutatava ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate vallas on vaja ühiseid standardeid? Missuguseid standardeid peate esmatähtsaks?

Missugustel standarditel puudub standardite kehtestamise eelses etapis rahaline toetus?

Kas ohu avastamise tehnoloogia ja sellega tihedalt seotud tehnoloogia valdkonna varasemaid, käimasolevaid ja kavandatavaid riiklikul ja Euroopa tasandil standardite alast tegevust sisaldav korrapäraselt ajakohastatav nimekiri/käsiraamat/otsingumootoriga andmebaas oleks vajalik, et vältida dubleerimist ja parandada läbipaistvust?

Kas oleksite huvitatud ohu avastamise vahenditega kogutud andmete ja teabe kasutamist ja töötlemist käsitlevate parimate tavade väljaselgitamisest ja nende vahetamisest, et täielikult vastata kohtumenetluses tõendite kasutamist käsitlevatele asjakohastele õigusaktidele ja eeskirjadele?

Kuidas saaks selliseid tavasid kõige paremini välja selgitada ja vahetada?

2. JULGEOLEKUALANE TEADUSTÖÖ

Julgeolekualane teadustöö on liikmesriikide julgeolekuasutustes kasutatavate uute julgeolekulahenduste ja –toodete väljatöötamise seisukohast teine oluline valdkond. Seoses sellega tuleb rõhutada Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu (EJTN) rolli. EJTN võtab kõnealuses valdkonnas vastu üldise lähenemisviisi ning nõustab komisjoni nii tehtava teadustöö sisu ja rakendamise küsimustes kui ka teiste programmide asjakohaseid arenguid jälgivate mehhanismide valdkonnas.

Praegu tehakse mitmeid julgeolekualaseid teadustöid nii Euroopa tasandil kui ka liikmesriikides. Siiski ei ole mehhanismi, mis koguks ja jagaks teavet varasemate, praeguste ja kavandatavate julgeolekualaste teadustööde kohta nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ja erasektoris. Selline mehhanism võiks tagada, et nappe vahendeid ei raisataks dubleerimisele ega kattuvatele projektidele. Lisaks võiks vajadusel kavandada sellise eraldi mehhanismi salastatud julgeolekualase teadustöö tegevuse kajastamiseks, mis tagaks teabele ainult selleks luba omavate isikute juurdepääsu.

Pärast enam kui aastast tööd on valmimas EJTNi aruanne, mis avaldatakse 2006. aasta septembris. Aruandes tuuakse välja umbes 120 julgeolekuvahendit ja 100 olulise tähtsusega tehnoloogiat, mida tuleb Euroopa Liidu tasandil edasi uurida ja arendada, samas kui mitme teise tehnoloogiaga tegelemine toimub riiklikul tasandil.

Küsimused

Kuidas tuleks jagada teavet Euroopas tehtava julgeolekualase teadustöö kohta, et suurendada konkurentsivõimet ja samas hoiduda nappide vahendite raiskamisest?

II. VAJADUSED JA LAHENDUSED

1. TEHNOLOOGILISED VAJADUSED JA LAHENDUSED

Häid, tõhusaid ja kasutamiskõlblikke lahendusi ja tooteid saab ainult siis välja töötada, kui nende lahenduste ja toodete tootjatel on piisavalt teavet lõppkasutaja tegelike vajaduste kohta. Euroopa tasandil tundub olevat vajadus tehnoloogilisi lahendusi vajavate osapoolte (st pädevad julgeolekuasutused) ja lahendusi pakkuvate osapoolte vahelise koostöö parandamiseks. Selline koostöö peaks püüdma tuvastada vajadusi lühikeses, keskmise pikkusega ja pikaajalises perspektiivis. Teisalt peaksid lahenduste pakkujad esitama ajakava, mille jooksul lahendused välja töötatakse.

Lisaks tuleks tootjate ja kasutajate vahelises dialoogis küsida ja lahendada meie ühiskonna olemuse ja ohu avastamise tehnoloogia rolliga seotud põhiküsimusi. Selline arutelu on vajalik ka meie ühiskonna väärtuste ja olemuse säilitamiseks.

Küsimused

Kas olete huvitatud laiemast arutelust ohu avastamise tehnoloogia rolli üle ja mõju üle, mida võib selle kasutamine avaldada Euroopa ühiskonnale?

Missugustes konkreetsetes valdkondades vajavad pädevad julgeolekuasutused tehnoloogilisi uuendusi? Palun täpsustage konkreetsete vajaduste prioriteetsustase.

Kas ohu avastamise vahenditele esitatavate nõuete ja praegu turul pakutava tehnoloogia vahel on lõhe? Missugused on võimalikud lahendused selle probleemi lahendamiseks?

Missugustes nimetatud konkreetsetes valdkondades erasektor pakub või kavatseb pakkuda tehnoloogilisi lahendusi? Palun märkige ajakava, mille jooksul kõnealused lahendused välja töötatakse, ja tasuvusaeg.

Kas oleks kasulik ja vajalik luua üleeuroopalise otsingumootoriga nimekiri/andmebaas, mis sisaldaks pädevate julgeolekuasutuste vajadusi konkreetsetes valdkondades ja erasektori pakutavaid lahendusi?

Kui mitte, missuguseid muid lahendusi pakute selleks, et parandada teabe liikumist tehnoloogilisi lahendusi vajavate osapoolte ja lahendusi pakkuvate osapoolte vahel?

1.1 Mitmekülgsed lahendused

Tänapäeval on kuritegevusest ja terrorismist tulenevad ohud mitmepalgelised, pidevalt muutuvad ning esinevad erinevatel tasanditel erinevates olukordades ja erinevates vormides. Seega nõuavad need erinevat kaitsetaset ja reageerimist eri aegadel, st mitmekülgseid lahendusi.

Küsimus

Missuguste olemasolevate vahendite ja seadmete kasutatavust ja tõhusust saab parandada nende mitmekülgsuse suurendamisega?

Missuguseid uusi mitmekülgseid vahendeid ja seadmeid vajate?

1.2 Teisaldatavad ja mobiilsed lahendused

Terrorismist ja kuritegevusest tuleneva ohu olemus mitte ainult ei muutu aja jooksul, vaid oht muutub ka mobiilsemaks. Seega vajavad julgeolekuasutused teisaldatavaid lahendusi. Sellised lahendused võivad parandada kulutasuvust ja neid on lihtne teisaldada ühest kohast teise, kus neid kõige enam vajatakse, sest ühesuguse julgeolekutaseme tagamine igas piiriületuspunktis või probleemses kohas ei ole teostatav. Lisaks võivad teisaldatavad ja mobiilsed lahendused anda uusi operatiivseid lähenemisviise.

Küsimus

Missuguseid olemasolevaid vahendeid ja seadmeid võiksid pädevad julgeolekuasutused oma töös paremini ja tõhusamalt kasutada, kui need oleksid mobiilsed ja teisaldatavad?

Missuguseid uusi teisaldatavaid ja mobiilseid vahendeid ja seadmeid vajate?

2. SÜSTEEMIDE KOOSTALITLUSVÕIME[4]

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDEL JA NENDE PÄDEVATEL ASUTUSTEL ON JUBA MITMEID SÜSTEEME, MIS AITAVAD VÕIDELDA KURITEGEVUSE JA TERRORISMIGA. SIISKI EI OLE KÕNEALUSED SÜSTEEMID SAGELI VÕIMELISED ÜKSTEISEGA SUHTLEMA. SEE VÕIB TAKISTADA KURITEGEVUSE JA TERRORISMI VASTASES VÕITLUSES ÜHISTE JÕUPINGUTUSTE TEGEMIST NII RIIKLIKUL KUI KA EUROOPA TASANDIL. TEISALT PEAVAD SÜSTEEMID VASTAMA OLEMASOLEVALE ÕIGUSLIKULE RAAMISTIKULE JA MUUDELE SUUNISTELE (NT ANDMEKAITSE, OHU AVASTAMISE SÜSTEEMIDE SEKKUMISE ULATUS).

Küsimus

Missuguste süsteemide koostalitlusvõimet on vaja parandada?

Kas uuring üleeuroopaliste süsteemide koostalitlusvõime õiguslike ja muude piirangute kohta oleks vajalik?

3. Ohu avastamise erinevate tehnoloogiate abil saadud teabe koondamine ja andmete täiustatud analüüs

Ohu avastamise erinevate tehnoloogiate kasutamise abil saadud andmete koondamine ühte andmeid analüüsivasse süsteemi võib muuta ohu avastamise süsteemid tõhusamaks. Iga sellega seoses võetud meede peab vastama andmekaitse-eeskirjadele.

Küsimus

Missugustes valdkondades parandaks teie arvates ohu tuvastamise erinevate tehnoloogiate kasutamise abil saadud teabe koondamine üldist tulemuslikkust?

Missugustes valdkondades on vaja parandada andmete analüüsi meetodit?

III. SEADMETE JA VAHENDITE KASUTAMINE JA SERTIFITSEERIMINE

1. PARIMAD TAVAD NING OLEMASOLEVATE VAHENDITE JA SEADMETE KASUTAMINE

Olemasolevate või uute ohtudega tõhusaks võitlemiseks ei ole alati vaja täiesti uusi tehnoloogilisi lahendusi. Sellised lahendused on sageli riigieelarve jaoks liiga kallid. Seega tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevaid ja varem soetatud vahendeid saaks kasutada senisest tõhusamalt või neid täiendada. See võib olla kulutasuv viis tõhususe parandamiseks, usaldusväärsuse suurendamiseks ja valehäirete arvu vähendamiseks.

Praegu puudub mehhanism kõnealustes küsimustes erinevate liikmesriikide asutuste vahel kogemuste jagamiseks. Näiteks võiks jagada teavet töökorras tehtud muudatuste või tulususe parandamise kaudu saavutatud tõhustamise kohta.

Küsimused

Kuidas saaks parimaid tavasid kõnealuses valdkonnas kõige paremini välja selgitada ja neid jagada?

Parimate tavade väljaselgitamine

Kas seda tuleks teha vastastikuse hindamise või liikmesriikidele saadetava küsimustiku kaudu?

Parimate tavade levitamine

Kas seda tuleks teha otsingumootoriga turvalise andmebaasi või koosolekute ja seminaride kaudu?

Palun nimetage muid võimalusi, kuidas saaks kõnealuse valdkonna parimaid tavasid parimal viisil välja selgitada ja levitada.

Kui mõne vahendi või seadme täiustamist peetakse vajalikuks, kuid ühegi teise liikmesriigi asutused ei ole seda teinud, kas siis võiks selles küsimuses konsulteerida erasektoriga?

2. PARIMATE TAVADE VÄLJASELGITAMINE JA LEVITAMINE NING UUTE VAHENDITE JA SEADMETE KASUTAMINE

Riiklikke asutusi võib nende töös aidata süsteem, mis hõlbustaks teabevahetust uute vahendite ja seadmete kasutamise kohta, võimaldaks neil õppida üksteiselt ja toetuda teiste kogemustele. Vahendite ja seadmetega seotud teabevahetus, kogemused ja parimad tavad võivad aidata asutustel tuvastada seadmeid, mis vastavad nende konkreetsetele vajadustele.

Lisaks sellele võiks edendada selliste uute ja katsetatavate seadmete proovimist, mida kaasrahastatakse ühenduse eelarvest ja/või erasektori poolt. Selliste seadmete laiem katsetamine võiks aidata Euroopa tööstusel kasutada julgeolekualase teadustöö tulemusi tõhusate ja konkurentsivõimeliste toodete väljatöötamiseks.

Küsimused

Kuidas saaks teabevahetust ja parimaid tavasid kõnealuses valdkonnas kõige paremini välja selgitada ja jagada?

Parimate tavade väljaselgitamine

Kas seda tuleks teha vastastikuse hindamise või liikmesriikidele saadetava küsimustiku kaudu?

Teabe ja parimate tavade levitamine

Kas seda tuleks teha otsingumootoriga turvalise andmebaasi või piiratud osalusega koosolekute ja seminaride kaudu?

Kas teil on muid ettepanekuid, kuidas selgitada välja kõnealuse valdkonna parimad tavad ja neid tõhusalt levitada?

Katsetatavad ja uued vahendid

Kas olete huvitatud uute või katsetatavate vahendite ja seadmete katsetamisest?

Kui jah/ei, siis palun selgitage.

Kas teile pakuks huvi selliste uute või katsetatavate vahendite ja seadmete katsetamine, mida osalisest rahastatakse ühenduse ja/või erasektori poolt?

3. Andme- ja tekstimahukate vahendite kasutamine

Riiklikud ja Euroopa julgeolekuasutused seisavad vastamisi pidevalt kasvava dokumentatsiooni ja teabe hulgaga, mida tuleb töödelda. Kõnealuse väljakutsega tõhusalt tegelemiseks on olemas andme- ja tekstimahukate allikatega toimetulevad tänapäevased tarkvaravahendid. Selline tehnoloogia võib aidata leida asjakohast teavet suurest hulgast dokumentidest. Näiteks on võimalik teksti ja dokumente targalt filtreerida, et niimoodi toetada navigeerimist (dokumentide rühmitamine), automaatset kategoriseerimist (dokumentide voo juhtimine ja prioriteetide määramine uurimismeeskonnas) ja kasutatava koodi õigsuse kontrollimist. Eesmärgid on järgmised:

- kiire ülevaate saamine peamistest üksustest dokumentide kogudes;

- eeltöötlemine dokumendi sihtotsingu korral;

- dokumentide sisupõhine klassifitseerimine, et aidata keskenduda edasistele analüüsidele;

- mitmete allikate automatiseeritud teabeanalüüs.

Kõnealuste tänapäevaste vahendite võimalusi ei ole liikmesriikides piisavalt ära kasutatud. Siiski tuleb kõnealuste tehnoloogiate kasutamise edendamisel hoolega arvestada, et nende kasutamine teatavates rakendustes, näiteks e-kirjade jälgimisel, kahjustab kodanike põhiõigust eraelule. E-kirjad kuuluvad kirjavahetuse hulka ja seega laieneb neile õigus korrespondentsi salastatusele, mis on sätestatud inimõiguste Euroopa konventsioonis. Igasuguse andme- ja tekstimahuka tehnika kasutamine peab olema kooskõlas seadusega, vajalik demokraatlikus ühiskonnas avaliku huvi kaitsmiseks ja proportsionaalne kaitstava huviga. Selliste vahendite olemus ja nende kasutamine peaksid toetama põhiõiguste ja andmekaitse-eeskirjade järgimist. Kõnealune tegevus peab olema pädevate asutuste kontrolli ja järelevalve all.

Küsimused

Teadlikkuse suurendamine

Kas liikmesriigid ja Euroopa pädevad asutused oleksid huvitatud andme- ja tekstimahukate vahendite kasutamisest tulenevate parimate tavade ja võimalike eeliste jagamisest?

Kas kõnealust tehnoloogiat kasutavate liikmesriikide asutused soovivad jagada oma kogemusi kolleegidega?

Kas liikmesriikide, Euroopa Politseiameti või Euroopa Pettustevastase Ameti korraldatud piiratud osalusega seminar kõnealusel teemal oleks kasulik?

Euroopa Liidu võimekuse suurendamine andme- ja tekstimahukuse küsimustes

Kas Euroopa tasemel kõikidele liikmesriikidele ja nende pädevatele asutustele avatud tippkeskus toetaks kõnealuste vahendite võimaluste paremat kasutamist?

Kui mitte, missuguseid muid lahendusi pakute kõnealuste vahendite võimaluste maksimeerimiseks?

Parimate tavade väljaselgitamine ja levitamine

Kas vastastikune hindamine või liikmesriikidele saadetav küsimustik kõnealuste vahendite kasutamise parimate tavade väljaselgitamiseks oleks kasulik?

Kui mitte, missuguseid muid lähenemisviise pakute kõnealuses valdkonnas parimate tavade väljaselgitamiseks?

Piirkondliku suutlikkuse suurendamine andme- ja tekstimahukuse küsimustes

Kas liikmesriigid ja Euroopa asutused on piisavalt suutlikud aitama kõnealust tehnoloogiat mitte omavaid liikmesriike dokumentide käsitlemisel?

Kui sellist suutlikkust ei ole või see on piiratud, kas siis oleks Euroopa Liidu poolt rahastatav liikmesriikide või Euroopa tasandil suutlikkuse tõhustamine kasulik ja praktiline?

Kas liikmesriigid, kel puudub andme- ja tekstimahukuse küsimustes suutlikkus, kaaluksid teiste asutuste vahendite kasutamist, kui need tehakse kättesaadavaks?

Kas oleks võimalik luua andme- ja tekstimahukusega seotud küsimustega tegelemiseks selline Euroopa või piirkondlik keskus, mida mitmed liikmesriigid ja nende asutused saaksid kasutada kõnealuste küsimuste lahendamisel?

Kas olemasolevad andme- ja tekstimahukuse vahendid võtavad piisavalt arvesse erinevaid keeli Euroopas?

Kas on olemas asjakohaseid vahendeid, mis toetavad võõrkeelsete tekstide ja dokumentidega töötavaid ameteid?

Muu

Kui te ei ole nõus mõne ülalnimetatud lahendusega, kuidas lahendaksite kõnealuses punktis tõstatatud küsimusi?

4. SEADMETE JA VAHENDITE KVALITEEDI KONTROLLIMINE JA NENDE SERTIFITSEERIMINE

Turul on juba hulk ohu avastamise tooteid. Siiski on sageli keeruline määratleda, missugused vahendid ja tooted on parimad või missugused vastavad vähemalt miinimumnõuetele. Seda probleemi võiks lahendada kvaliteetseid tooteid sertifitseeriv ja toodete võrdlusuuringuid tegev üleeuroopaline süsteem, mis aitaks teha otsust, missugune vahend või seade vastab konkreetse asutuse konkreetsele vajadusele. See võib lihtsustada riikliku asutuse seadmete ja vahendite ostu otsuste tegemist ning aidata asutusel kasutada oma nappe vahendeid optimaalsel viisil.

Vahendite kvaliteedi määramise süsteemi puudumist saab leevendada kogemusi ja teadmisi jagavate riiklike sertifitseerimisasutuste võrgustiku loomisega. Need asutused lepiksid ka kokku võrdlusuuringute ja kvaliteetsete tehnoloogiliste lahenduste sertifitseerimisstandardid. Seda laadi sertifitseerimist saab kasutada nii selleks, et aidata riiklikel asutustel otsustada vahendi kvaliteedi üle, kui ka selleks, et reklaamida Euroopas väljatöötatud lahendusi teistel turgudel. On selge, et julgeolekukaalutlustel ei saa katseprotokollide väljatöötamist avalikult arutada.

Küsimus

Kas kogemusi ja teadmisi jagavate riiklike sertifitseerimisasutuste võrgustiku ning kvaliteedi sertifitseerimise ja võrdlusuuringute süsteemi loomine oleks kasulik?

Kui mitte, missuguseid muid lahendusi pakute tõstatatud probleemi lahendamiseks?

Kas ühised sertifitseerimis- ja võrdlusuuringute standardid oleksid vajalikud?

Kui mitte, kuidas tagaksite kõnealuse protsessi läbipaistvuse ja tulemuste tunnustamise kogu Euroopa Liidus?

IV. UURINGUD [5]

KONVERENTSIL OSALENUD TUVASTASID MITU TEEMAT, MIDA ON VAJA EDASI UURIDA. SEEGA TEEB KOMISJON ETTEPANEKU VIIA LÄBI UURINGUD JÄRGMISTEL TEEMADEL:

1. tehnoloogia ja massiürituste kaitse;

2. kohtuekspertiisilaborite ja julgeolekualast teadustööd tegevate instituutide vahelise koostöö ja teabevahetuse takistused;

3. õigusnormid, mis reguleerivad ohu avastamise teatud tehnoloogia kasutamist;

4. ohu avastamise teatud tehnoloogia praktiline kasutus;

5. õiguslik raamistik, mis reguleerib isikute tuvastamist (sealhulgas jälgimine) kogu Euroopa Liidus;

6. isiku tuvastamise kokkulepitud tase (sealhulgas jälgimine ja biomeetria kasutamine) kogu Euroopa Liidus.

Üldiselt on uuringute eesmärk parandada asjaosaliste sidusrühmade teadmisi ja tagada ohu avastamise tehnoloogia ettevalmistamisel või kasutamisel selle vastavus olemasoleva õigusliku raamistikuga. Muudel juhtudel võib uuringuid kasutada poliitiliste valikute ja edasiste praktiliste sammude kaalumisel.

Küsimus

Kas sooviksite saada teavet lisas esitatud taustteabele tuginevate ja kõnealuseid teemasid käsitlevate uuringute kohta?

Kui mitte, palun täpsustage põhjused ja pakkuge muid võimalusi, kuidas lahendada tõstatatud probleeme.

V. KONSULTATSIOONITULEMUSTE RAKENDAMINE

1. TÕHUSTATUD KONKREETNE AVALIKU JA ERASEKTORI VAHELINE DIALOOG OHU AVASTAMISE TEHNOLOOGIA JA SELLEGA SEOTUD TEHNOLOOGIATE KOHTA

Käesolev roheline raamat kajastab mitmeid võimalikke meetmeid, mis võivad aidata parandada avaliku ja erasektori vahelist koostööd ohu avastamise tehnoloogia valdkonnas ja seega aidata liikmesriikide julgeolekuasutustele kättesaadavaks teha parimad võimalikud vahendid, lahendused ja parimad tavad. Teisalt võivad kõnealused meetmed aidata erasektoril keskenduda oma investeeringutele ja vastata avaliku sektori vajadustele. Siiski on selge, et see nõuab avaliku ja erasektori vahelist tõhusat koostööd. Seega on vaja kõnealuses valdkonnas tõhustatud konkreetset avaliku ja erasektori vahelist dialoogi. Seda võib teha mitut moodi, muu hulgas lähitulevikus eriorgani või -rühma loomisega julgeolekuga seotud avaliku ja erasektori vahelise horisontaalse partnerluse raamistikus.

Sellise tegevuse eesmärk ei oleks võistlemine olemasolevate organitega, vaid tähelepanu pööramine Euroopa tasandil pädevaid julgeolekuasutusi kaasava avaliku ja erasektori vahelise koostöö puudustele. See ei peaks olema alaline organ, vaid tal peaksid olema selgelt määratletud eesmärgid, mille täitmise korral lõpetaks ta oma tegevuse. Organ toimiks avaliku ja erasektori asjatundjate foorumina, kus aidatakse tähelepanu pöörata käesolevas dokumendis tõstatatud teemadele või uutele väljakutsetele, mis võivad tekkida käesolevat dokumenti käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste rakendamise käigus.

Teisalt on selge, et käesolevas dokumendis kavandatud mitmed võimalikud meetmed nõuaksid liikmesriikide poolset tegevust ilma erasektorit kaasamata. Lisaks peaksid avalik ja erasektor kokku leppima oma koostöö raames lahendatavate ülesannete määratluses, mille tulemusel suudaksid liikmesriigid oma liikmesuse kaudu mõjutada nende rolli ja rõhuasetust. Dialoog peaks tähelepanu pöörama ka konfidentsiaalse teabe jagamisele avaliku ja erasektori vahel, kuigi tuleb rõhutada, et avalik sektor ei ole tundliku teabe ainus hoidja.

Küsimus

Kas selline vahend nagu tõhustatud konkreetne avaliku ja erasektori ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate alane dialoog oleks vajalik käesolevat dokumenti käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste rakendamiseks?

Kui jah, kas nõustute eespool nimetatud ettepanekutega või on teil muid ideid?

Kui mitte, missuguseid muid mehhanisme soovitate käesolevat dokumenti käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste rakendamiseks?

Kas oleksite huvitatud dialoogi panustama või selles otseselt osalema?

2. TEGEVUSKAVA

Riiklikul ja Euroopa tasandil on tegevuskavad osutunud oluliseks vahendiks selliste keeruliste valdkondade nagu terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemise meetmete haldamiseks. Nii konverentsil kui ka käesolevas dokumendis on tõstatatud mitmeid probleeme seoses pädevate julgeolekuasutuste töös kasutatavate ohu avastamise tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiatega. Et jälgida kõnealuses valdkonnas tehtavaid edusamme ja määrata eesmärke, tuleks luua kõnealustele küsimustele antud vastustele ja vajaduse korral edasistele konsultatsioonidele tuginev tegevuskava.

Küsimus

Kas tegevuskava oleks vajalik vahend käesoleva dokumendi kohta saadetud vastustes esitatud meetmete rakendamiseks?

Lõppmärkus

Tagasiside käesolevale dokumendile tuleks saata elektrooniliselt 10. jaanuariks 2007 järgmisele aadressile: JLS-D1-Detection @ec.europa.eu . Kõik avalikust ja erasektorist laekunud vastused avaldatakse komisjoni veebilehel, välja arvatud juhul, kui vastajad selgelt märgivad, et nad soovivad hoida teatud teavet konfidentsiaalsena.

ANNEX

I. BACKGROUND INFORMATION ON THE PREPARATION OF THE GREEN PAPER

This Green Paper is based on the results of the conference and raises themes and issues that featured prominently in the discussions (e.g. standardisation, security research, improvement of technological solutions, protection of privacy, the legal framework and other guidelines by which technologies have to abide, etc.). Over one hundred participants from business, industry and the public sector engaged in the debate. The public sector was represented by the members of law enforcement, customs and other security authorities, by the Commission and by representatives of the Member States. The title of the conference suggests that it focused on the fight against terrorism. However, it became clear from the outset that a broader security approach was inevitable if important security concerns were not to be omitted. This broad approach was reaffirmed by the December 2005 Council decision to base European critical infrastructure protection on an 'all hazards' approach. Moreover, the conference took a holistic approach by bringing together stakeholders from different areas of expertise to discuss the following topics:

- Detection technologies in the protection of infrastructure

- Personal detection technologies and biometrics

- Detection of explosives and chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) substances.

All themes focused on the work of law enforcement, security and customs authorities. This approach enabled the conference to identify numerous areas of common concern for both public and private sectors (e.g. interaction between solution-providers and those who need solutions in the public sector). This is reflected throughout the document.

Definition of detection technologies and relevant categories

For the purposes of the consultation, the term 'detection technology' is used in the broadest sense. Detection technologies can be "in situ" or external and probably the more sophisticated means to deal with some of the security challenges in various scenarios are when integrated into the complex system (such as transport system). A detection technology can be almost anything used to detect something in a security or safety context, with the focus on law enforcement, customs or security authority. It is possible to identify several categories[6] which, if taken into consideration when responding to the questions outlined in this document, may help to sharpen the answers:

- Hand-held detectors

- Detection portals

- Surveillance solutions

- Detection of biometrics

- Data- and text-mining tools

- Other software-based detection tools, etc.

Furthermore, respondents should also consider associated technologies when replying to the questions, as technologies which help humans to make sense of the data collected by the detectors are also important for effective solutions. Technology is needed to integrate solutions and to make systems interoperable. Despite having highlighted these categories, respondents should not feel constrained by them, and are encouraged to go beyond them.

II. STANDARDISATION AND THE EXCHANGE OF PERSONAL DATA

The Commission points out that, in terms of handling personal data, Directive 95/46/EC already provides the legal framework for exchange of information containing personal data in respect of activities relating to the "first pillar". As regards exchange of information as part of judicial and criminal cooperation, and under the principle of availability, the Commission has tabled a legislative proposal, which is under discussion.

III. STUDIES

1. Protection of mass events

Every year EU Member States organise several public mass events of national, European, but also of international importance. In today’s security environment the costs of security for such events may take up a substantial part of their budgets. All Member States could benefit from a common approach to this problem.

To prepare the ground for eventual steps to be taken in this area, the Commission proposes to organise a study on the protection of mass events. The study would analyse what security tools, equipment and expertise applied in the protection of mass events are transferable from one event/site to another. The study would also consider the practicality and implications of Community-owned equipment, of Community-shared equipment, of developing a business model for services provided by the private sector or of a combination of all three approaches. This part of the study should determine which solution:

- is the most cost-effective and flexible enough to fit diverse needs of Member States;

- can ensure access to this solution by all Member States together with appropriate sharing of the costs by the Member States.

When the results of the study are ready, the Commission would consider further steps in this area in conjunction with the Member States and other relevant stakeholders.

2. Cooperation and information-sharing among forensic laboratories and security research institutes

The participants in the conference highlighted the fact that legal and other obstacles exist at national level which prevent effective cooperation and information-sharing among national forensic institutes at European level. Therefore, the Commission suggests conducting a study on the subject. This study could also address options for remedying the situation.

A similar concern was raised regarding cooperation and information exchange among security research institutes. A separate study addressing this issue could also be conducted.

3. Law and specific detection technology

Law enforcement, customs and other security authorities are often scrutinised for whether they comply with applicable legal standards. Even if the technology as such is not in breach of legal standards, the manner of its use may raise concerns. Accordingly, identifying the legal framework governing the use of, and setting limits for, technological solutions could help to raise greater awareness in both public and private sectors and facilitate compliance with existing standards. The private sector could also benefit from such a study when proposing and designing technological solutions and services for the public sector.

4. Specific detection technology and its practical use

Similarly, guidance and best practice in the use of technologies, particularly detection technologies, must take into account how users of these technologies actually use such tools in practice, and how they act in relation to persons subject to detection. A specific technology as such may not breach legal standards, but its real world use by an operator may raise concerns. In addition, the development of new technologies or the changing use of existing technologies may result in situations where a law regulating their use does not exist. Alternatively a particular use of a technology may not be in breach of the law, but it may run counter to best practice or codes of conducts developed to supplement legal provisions. Knowledge of regulations (instruments) in this area might provide guidance on whether they comply with the legal framework (in particular fundamental rights and data protection) and on what is acceptable or not in a situation where legal provisions have not been developed.

5. Personal detection technologies and biometrics

Personal detection (including surveillance) and biometrics are issues which affect individuals directly, and therefore a sensitive political debate is ongoing on the use of these tools for the purposes of improving security in Europe. The Commission suggests that a study should be undertaken to identify the legal framework governing personal detection technology and biometrics. This study would analyse the legal systems of the Member States and the EU and thereby establish what existing rules govern personal detection and biometrics. A study of this kind is particularly important when making technological solutions proposed by the private sector compliant with the law. In simple terms, it would help the private sector to understand the legal and other constraints on technological solutions they develop.

Special studies could also be drawn up on the levels of acceptance of surveillance and biometrics by the population in individual Member States and in the EU. The methodology of these studies would have to ensure that there is no confusion between the two subjects – surveillance and biometrics. Such studies could help the EU and national governments to deploy adequate communication strategies on these issues. In general, both studies would further contribute to the political debate in Europe on these important matters.

[1] Täiendav taustateave on esitatud lisa I osas.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1) ja komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (ELT L 89, 5.4.2003, lk 9).

[3] Isikuandmete vahetamist käsitlevad õigusnormid on esitatud lisa II osas.

[4] Lisaks infosüsteemidele tuleks arvesse võtta ka muid süsteeme.

[5] Lisaks kõnealuste uuringute vajadusele on ideede täiendav kirjeldus esitatud lisa III osas.

[6] This is a non-exhaustive list of categories.

Top