52006DC0275(01)

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.6.2006

KOM(2006) 275 lõplikI osa

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses

Oma strateegilistes eesmärkides aastateks 2005–2006 juhtis komisjon tähelepanu sellele, et on vaja „üldist merenduspoliitikat, mille eesmärk on tagada hästi toimiv merendus ja merendusega seotud tegevusalade kõikide võimaluste kasutamine keskkonda säästval viisil“. Vastavalt komisjoni 2. märtsi 2005. aasta teatisele on komisjon otsustanud, et EL-i tulevast merenduspoliitikat käsitlev roheline raamat, mille komisjon võtab vastu 2006. aasta esimesel poolel, peaks olema esimene samm ELi üldise merenduspoliitika loomise suunas.

Kooskõlas nende otsustega on komisjon vastu võtnud rohelise raamatu. Avalikuks aruteluks ettenähtud tekst on lisatud käesolevale dokumendile. Roheline raamat on üks osa ELi säästva arengu poliitika elluviimise võimalustest. Selle raamatuga püütakse kogu merenduses ergutada Lissaboni strateegias ettenähtud majanduskasvu ja tööhõivet merekeskkonda säästval viisil. Sellega tunnustatakse ookeanide rolli ELi rannikualadel elava, töötava ja puhkava ning pidevalt kasvava elanikkonna elukvaliteedi parandamisel.

Kõik need aspektid on seotud meie kontinenti ja äärepoolsemaid piirkondi ümbritsevate merede ja ookeanidega, mis täidavad mitmesugust otstarvet. Lisaks sellele, et mered ja ookeanid on väärtus iseenesest, loovad need ressursibaasi merendustegevustele. Roheline raamat on koostatud volinike juhtrühma juhtimisel tegutsevale merendusküsimuste töörühmale antud ülesande kohaselt uurida põhjalikult Euroopa majandustegevust, mis on seotud ookeanide ja meredega või avaldab neile mõju, ning vaadata läbi selle tegevusega seotud poliitikavaldkonnad, et leida paremaid viise, kuidas eurooplased ookeanidest rohkem ja sealjuures säästvalt kasu saaksid.

Roheline raamat peaks käivitama ulatusliku avaliku arutelu nii sidusrühmades kui ka igal haldustasandil. Komisjon ergutab seda arutelu ning aitab seda korraldada.

Rohelise raamatu lühitutvustus

Raamatu sissejuhatuses kirjeldatakse praegust olukorda ning esitatakse raamatu põhiidee. Siiani on meretranspordi, tööstuse, rannikualade, avamereenergeetika, kalanduse, merekeskkonna, sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse ning teiste asjaomaste valdkondade poliitikat arendatud eraldi ning nendevahelisi seoseid mere seisukohast ei ole käsitletud süstemaatiliselt. Seda, kuidas neid poliitikavaldkondi ühendada nii, et need üksteist tugevdaksid, ei ole uuritud. Seepärast on aeg küps, et eri valdkondade elemendid ühendada ning töötada välja uus käsitlus meie suhetest ookeanidega.

Rohelise raamatu eesmärk on seega algatada arutelu ELi tulevase, ookeane ja meresid käsitleva tervikliku merenduspoliitika üle.

Sissejuhatuses tunnistatakse, et merenduspoliitika peaks lähtuma Lissaboni strateegiast, peegeldades nii strateegia eesmärke kui ka ökosüsteemil põhineva majandamise põhimõtteid, ning rõhutatakse, et ELi tasandil tegutsemine on nõutav ainult siis, kui see lisab väärtust riiklikele ja kohalikele meetmetele.

2. peatükk: Euroopa juhtrolli säilitamine merenduse säästvas arengus

Teises peatükis vaadeldakse merenduse majanduslikku tähtsust ja kasvuväljavaateid ning loetletakse selle konkurentsivõime allikad. Vaadeldakse, milliseid võimalusi pakuvad merekeskkond, merendusalased teadmised, ettevõtete leidlikkus ja eri sektorite töötajate asjatundlikkus ning millist abi saavad ametivõimud osutada nende võimaluste suurendamiseks. Seejärel käsitletakse majandussektorite omavahelisi seoseid ja reguleerivat raamistikku.

Tõdetakse, et kiiresti globaliseeruvas maailmas tuleb merendussektoritel oma kasv rajada uuenduslikele toodetele. Viidatakse ka ühenduse programmidele, mis edendavad teadustegevust ja innovatsiooni, ning pakutakse välja ideid, kuidas liikmesriike kaasates saavutada ühtsem lähenemine.

Peatükis rõhutatakse merendusstrateegia põhirolli keskkonnasäästlikkuse tagamisel ning meresõiduohutust käsitlevate õigusaktide olulisust.

Analüüsitakse, mida on võimalik teha, et merenduselukutset omandada soovijate arv tulevikus suureneks ning töökohtade kvaliteet paraneks.

Samuti tervitatakse praegu erasektoris kujunevat ühtsemat lähenemisviisi (klastrite moodustamine), ning antakse soovitusi, kuidas merendussektorite regulatiivset keskkonda võiks arendada. Kutsutakse üles arutlema selle üle, kuidas regulatiivset keskkonda lihtsustada, sest sidusrühmad on välja toonud juhtumeid, kus ühe poliitikasuuna vajaduste ja eesmärkide jaoks väljatöötatud õigusaktid võivad avaldada soovimatut või vastupidist mõju teistele merenduseesmärkidele. Peatükis arutletakse ka dilemma üle, mis kaasneb ühenduse võimaliku tegevusega laevaregistrite suhtes ning vabatahtliku ELi registri sisseseadmisega.

Lisaks osutatakse vajadusele võtta arvesse meresid puudutavaid uusi probleeme, arutletakse kliimamuutuste mõju üle, kirjeldatakse mõningaid paljutõotavaid arenguid energiavaldkonnas ning märgitakse ära merebiotehnoloogia suur potentsiaal.

3. peatükk: Rannikualade elukvaliteedi parandamine

Peatükis vaadeldakse rannikualade erilist rolli merenduse seisukohast. Arutletakse, kuivõrd oluline on terve merekeskkond rannikualade üha kasvava elanikkonna elukvaliteedi jaoks. Uuritakse, millised on rannikut ja selle asukaid ähvardavad ohud, kuidas nendega toime tulla ning ohud võimalusteks muuta. Vaadeldakse mereturismi tähtsust kohalikule majandusele ja võimalusi selle jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lõpuks käsitletakse küsimust, kuidas on kõige parem korraldada mere- ja maismaategevusi nii, et need teineteist täiendaksid.

4. peatükk: Vahendid merendusalase tegevuse korraldamiseks

Peatükis käsitletakse mitmeid olulisi ookeanide ja merede säästvaks majandamiseks vajalikke vahendeid.

Vaadeldakse, mis liiki andmed on vaja teha kättesaadavaks nii ookeanide ja merede kui ka nendega seotud inimtegevuse kohta. Osutatakse vajadusele sisse seada ühtne ELi merendusandmete võrgustik ning olemasolevaid võrgustikke täiendavalt ühtlustada ja arendada, et saaks jälgida laevade liikumist ELi rannikuvetes.

Peatükis kutsutakse üles looma rannikuvete majandustegevuse reguleerimiseks ruumilise planeerimise süsteeme, mis rajanevad merendusstrateegias esitatud ökosüsteemipõhisel majandamisel. Ühenduse rahalisel toetusel oleks rannikualadele oluline tähtsus; seejuures eraldataks raha peamiselt struktuurifondidest (ERF ja ESF) ja ühtekuuluvusfondist.

5. peatükk: Juhtimine

Euroopa Liidu tasand

Uued arusaamad ookeanidest ja meredest seavad küsimuse alla traditsioonilised, geograafiliselt või majandussektoritega piiratud lähenemised ning toetavad pigem ühtsemat, subsidiaarsuspõhimõttele rajatud poliitikakujundamist. Tehnika areng, sealhulgas edusammud mereseire valdkonnas, on teinud võimalikuks andmeteenuste ühtlustamise senisest laiemas ulatuses. Tehnikast sõltuv mastaabisääst on kõige paremini saavutatav ühtse poliitika kaudu. Õiguskaitset merel on kõige parem korraldada liikmesriikide väheseid ja kalleid ressursse koordineeritult kasutades. Peatükis kirjeldatakse üksikasjalikult ühtse merenduspoliitika tähendust ning esitatakse merenduspoliitika kujundamise üldpõhimõtted. Samuti antakse soovitusi, kuidas võiks ühenduse ja liikmesriikide vahel ruumilise planeerimise rakendamisega seotud tegevusi jagada.

Merendusalane juhtimine peaks ära kasutama regionaalpoliitika kogemusi, mis on saadud eri sektorite poliitika kooskõlastamisel, heade tavade jagamisel ning sidusrühmade kaasamisel.

Juhitakse tähelepanu sellele, et liikmesriikide tegevus rannikumeredes on vähe integreeritud ning et liikmesriikide ülesanded peaksid olema rohkem koordineeritud.

Peatükis nimetatakse ka ELi ühise mereruumi laiendamist täiendavatele tegevustele (sh rannikulaevandus liikmesriikide vahel) ning ELi rannavalve sisseseadmise ideed. Illegaalse tegevuse, sh inimkaubanduse ja terrorismi kasv on üks teguritest, mis teeb vajalikuks olemasolevate riiklike ressursside parema koordineerimise ning uute, hädavajalike ressursside ühise hankimise. Veel rõhutatakse liikmesriikide merevägede kasvavat osalemist tsiviilülesannete täitmisel.

Rahvusvaheline tasand

Merenduspoliitikal peab olema väline mõõde, kuna maailmamered on omavahel ühenduses ning eeskirjad töötatakse sageli välja ülemaailmsel tasandil. Suures osas ületabki merenduspoliitika oma olemuselt Euroopa piire ning kliimamuutustega, merekeskkonna ja biomitmekesisuse kaitsega, laevandusega ja kalandusega seotud küsimusi saab kõige paremini reguleerida rahvusvaheliste eeskirjadega. EL soovib oma merenduspoliitikaga seotud kavatsusi jagada rahvusvahelisel tasandil. Samuti, kui nähakse vajadust uute rahvusvaheliste eeskirjade järele, soovib EL toetada nende kasutuselevõtmist, osaledes nende väljatöötamisel. Kui tegutsemine rahvusvahelisel tasandil siiski ebaõnnestub, peab EL võtma vastutuse ning kaaluma võimalusi tegutsemiseks asutamislepingu kohaselt. Kui mõnel kolmandal riigil ei ole piisavalt võimalusi või haldussuutlikkust rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirju kohaldada, kasutab EL oma välispoliitika vahendeid olukorra parandamiseks. Lõpetuseks nenditakse, et kuigi Euroopa merenduspoliitika vajab üldist raamistikku, peab selle rakendamisel arvestama Euroopa geograafilise mitmekesisusega.

6. peatükk: Euroopa merepärandi hoidmine ja mererahva identiteedi tugevdamine

Peatükis vaadeldakse, kuidas merepärandi hoidmisega seotud tegevusi saab merendussektorite kaasabil ergutada ning kuidas haridus- ja kasvatustöö aitab tähtsustada merede ja ookeanide rolli meie elus. Hariduse kaudu on võimalik tõsta ka merenduselukutsete prestiiži ning suurendada töö tulemuslikkust merendussektorites.

7. peatükk: Edasine tegevus – konsultatsioonid

Peatükis rõhutatakse komisjoni kavatsust kuulata 2007. aasta juuni lõpuni toimuvate konsultatsioonide käigus ära huvitatud sidusrühmad. Enne 2007. aasta lõppu edastab komisjon teatise nõukogule ja parlamendile, milles võetakse kokku konsultatsioonide tulemused ning tehakse ettepanek edasiseks tegevuseks.