52005DC0515

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.10.2005

KOM(2005) 515 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE,EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JASOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tempus – aastaaruanne 2004

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE,EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JASOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tempus – aastaaruanne 2004

1. EESSÕNA

Programm Tempus III (2000–2006) keskendub koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidega kõrgharidussüsteemi arendamisele 27 partnerriigis. Kõrgkoolidel on eriline tähtsus sotsiaalses ja majanduslikus üleminekuprotsessis ning kultuuridevahelises dialoogis, nendesse on kogunenud asjatundlikkus ja inimressursid ning seal saavad koolitust uued põlvkonnad juhte.

Programmi Tempus üksikasjalik kirjeldus on kättesaadav veebilehel

http://europa.eu.int/comm/education/programmes/tempus/index_en.html

Käesolev aastaaruanne esitatakse kooskõlas programmi Tempus loomist käsitleva nõukogu otsuse artikliga 11 (EÜT L 120, 8.5.1999)

2. PROGRAMMI TEMPUS RAKENDAMINE 2004. AASTAL: PEAMISED TEGEVUSSUUNAD

Programmi Tempus rakendamisel 2004. aastal lähtuti muu hulgas ka 2003. aasta novembris avaldatud vahehindamise järeldustest ja soovitustest. Nimetatud hinnang kinnitas programmi asjakohasust kõrghariduse reformi ja arengu toetajana ning tunnustas programmi sekkumisloogikat ja juhtimisalast lähenemist. Programmi rakendamise suhtes 2004. aastal olid eriti olulised järgmised soovitused:

- Konkreetsete riikidega seotud prioriteetide kujundamist tuleb tugevdada partnerriikide haridusasutustega peetava dialoogi tõhustamise abil.

- Tempuse rahalisi vahendeid tuleb kasutada programmi tugevate külgede edendamiseks, st liikuvuse, vahetuste ning õppeprogrammide uuendamise toetamiseks.

- Siseriiklike ametiasutuste tasandil tuleb rõhutada programmi asjakohasust ja mõju.

- Valikuliselt tuleb taastada kohapealne järelevalve.

Arvestades eelöeldut, olid Tempuse peamised tegevussuunad 2004. aastal järgmised:

1. programmi mõju maksimeerimine, tõhustades „ülalt alla“ lähenemist, tugevdades poliitilist dialoogi ja lisades struktuurimeetmeid;

2. liikuvuse suurendamine üksikisikuile suunatud liikuvustoetuste teel;

3. valiku- ja järelevalvemenetluste kohandamine ja tõhustamine;

4. Tempuse riiklike büroode rolli täpsem määratlemine.

Vastavalt Tempus III loomist käsitleva nõukogu määruse artiklile 12 (EÜT L 120, 8.5.1999) võeti tulevaste Tempuse programmide ettevalmistamisel arvesse vahehindamise aruannet.

Novembris 2003 avaldatud Tempus III vahehindamise aruanne on kättesaadav veebilehel

http://europa.eu.int/comm/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm#TempusIIIinterim1 .

Samal veebilehel on kättesaadav ka Euroopa Komisjoni 8. märtsil 2004. aastal nõukogule esitatud Tempus III vahehindamise aruanne.

3. TÕHUSTATUD „ÜLALT ALLA“ LÄHENEMINE

3.1. Poliitilise dialoogi tugevdamine

2004. aastal soovis Euroopa Komisjon tõhustada poliitilist dialoogi kõrghariduse eest vastutavate asutustega partnerriikides. 2004. aasta märtsis-aprillis toimus Brüsselis mitmeid kahepoolseid kohtumisi. Sellise dialoogi eesmärgiks oli paremini mõista kõrghariduse olukorda partnerriikides, määratleda valdkonnad, kus koostöös Tempusega võiks saavutada parimaid tulemusi (selgitada välja riiklikud prioriteedid) ning tõhustada koostööd kõrghariduses ELi tasandil.

Vaatamata riikidevahelistele erinevustele kõrgharidussüsteemide arengus ja ülesehituses, näitas dialoog, et peamised tegevussuunad – kvaliteedi kindlustamine, akrediteerimine, juurdepääs kõrgharidusele ning hariduse kohandamine tööturu vajadustele – on üllatavalt sarnased.

Tempuse Euroopa partnerriigid on loomulikult kaasatud Bologna protsessi alusel toimuvasse uuendusliikumisse. Dialoog kinnitas, et enamik väljaspool Euroopat asuvaid partnerriike on samuti alustanud reformiprotsessi, et läheneda Euroopa kõrgharidussüsteemile Bologna protsessi alusel.

Kahepoolsetele aruteludele järgnes 2004. aasta juulis liikmesriikide ja Tempuse partnerriikide haridusministeeriumite esindajate ühiskohtumine. Kohtumisel pöörati erilist tähelepanu kahele küsimusele, mis kerkisid esile partnerriikide kõrghariduse reformiprotsessis, nimelt kvaliteedi kindlustamise süsteemidele kõrghariduses ning ülikoolide ja ettevõtete koostööle.

Kvaliteedi kindlustamise strateegiate ja mehhanismide üldine kasutuselevõtt on partnerriikide kõrgharidusreformide jaoks olulise tähtsusega. Mitmed partnerriigid astuvad selles valdkonnas samme, jälgides hoolikalt arenguid ELi liikmesriikides.

Partnerriikides pööratakse suurt tähelepanu kõrghariduse vastavusse viimisele tööturu vajadustega. Mitmed partnerriigid rõhutasid tööturu hetke- ja tulevaste vajaduste parema analüüsi vajadust, et kohandada vastavalt kõrgharidusstruktuure. Kuigi oldi üksmeelselt nõus, et üliõpilaste edukamaks konkureerimiseks tööturul on vaja edendada ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd, näitas arutelu, et ainult vähestes maades oli välja töötatud vastav strateegia. Euroopa Komisjonil on 2005. aastal plaanis uurida nimetatud küsimust ning selgitada Tempuse senist ja tulevast rolli ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamises.

3.2. Euroopa ühisprojektid

Tõhustatud poliitilise dialoogi tulemusena jõudsid partnerriikide ametiasutused ja Euroopa Komisjon kokkuleppele Euroopa ühisprojektide riiklikes prioriteetides. Nende prioriteetide eesmärgiks on tihedamate sidemete loomine Tempuse projektide ja partnerriikide riiklike reformikavade vahel, suurendades seega programmi mõju.

Euroopa ühisprojektid toetavad uuenduslikke mitmepoolseid algatusi, mille osapoolteks on vähemalt üks partnerriigi ülikool, üks ELi liikmesriigi ülikool ning üks akadeemilise või muu konsortsiumi liige muust ELi liikmesriigist. Euroopa ühisprojektide eesmärgiks on edastada ELi ülikoolide õppekavade arendamise, institutsioonide ülesehitamise ja ülikoolide juhtimise alast teavet partnerriikide institutsioonidele. Ühisprojektidele kulub umbes 82% Tempuse iga-aastaste rahaeraldiste kogusummast. 2004. aastal rahastas Euroopa Komisjon 111 ühisprojekti, millele ühendus eraldas kokku ligikaudu 44 miljonit eurot.

3.3. Struktuuri- ja täiendmeetmed

2003. aasta lõpus käivitati Tempuse uut tüüpi projektid – struktuuri- ja täiendmeetmed. Seda tüüpi projekti eesmärgiks on toetada partnerriikide jõupingutusi kõrgharidusreformi strateegia kujundamiseks ja rakendamiseks. See tugevdab programmi „ülalt alla“ lähenemist, püüdes enam kaasata partnerriikide kõrghariduse eest vastutavaid asutusi. Struktuuri- ja täiendmeetmete abil tegeletakse tavaliselt horisontaalsete küsimustega, nagu näiteks ainepunktide ülekandesüsteemide sisseviimine, kvaliteedi kindlustamise mehhanismid, haridustunnistuste tunnustamine või ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöö. Selle programmiosa projektid vajavad riiklike haridusasutuste heakskiitu ning tihti on riiklikud või piirkondlikud asutused neis otsesteks partneriteks.

Arvestades Tempuse partnerriikide üldist huvi Bologna protsessi vastu, algatati 2004. aastal Tempuse ja Socratese ühine projektikonkurss eesmärgiga toetada Bologna protsessiga seotud projekte. Tempuse partnerriikide asutustel paluti esitada struktuuri- ja täiendmeetmetega kooskõlas olevaid ettepanekuid. Kümne välja valitud projekti eesmärgiks on muu hulgas Bologna protsessi toetusrühmade loomine ning Tempuse partnerriikide kaasamine Bologna protsessiga seotud konverentside ja seminaride töösse.

Kui vaadata tagasi kolmele struktuuri- ja täiendmeetmete projektikonkursile, mis on organiseeritud pärast uue meetme käivitamist 2003. aasta oktoobris, võib näha, et senini rahastatud struktuuri- ja täiendmeetmete projektid on võrdselt jagunenud Tempuse erinevate piirkondade vahel.

Projektide eesmärkide lühianalüüs näitab, et enamik neist (58%) on seotud Bologna protsessi tegevussuundadega ning keskenduvad kahele põhipunktile: 1) teabe levitamine luues Bologna protsessi toetusrühmi, ning 2) kvaliteedi kindlustamise süsteemide kujundamine kõrghariduses. Viimane teema on eriti populaarne Tacise programmi piirkonnas (neljandik kõigist Tacise programmi piirkonna välja valitud struktuuri- ja täiendmeetmetest on seotud kvaliteedi parandamisega). Lääne-Balkani riikides moodustavad Bologna protsessiga seotud struktuuri- ja täiendmeetmed 72% kõikidest projektidest, mis on loomulik, kuna kõik piirkonna riigid on allkirjastanud Bologna deklaratsiooni.

Struktuuri- ja täiendmeetmeid kasutatakse ka ülikoolide tegevuse ja teenuste ajakohastamise toetamiseks (35%), eelkõige koolitusprogrammide kaasajastamisel ja ümberkorraldamisel, info- ja sidetehnoloogiate kasutamisel ning välissuhete tugevdamisel (ja õpetajakoolituse kaasajastamisel).

Endiselt kasutatakse struktuuri- ja täiendmeetmeid liiga vähe süsteemsete probleemide lahendamiseks ning üldiseks reformiks kõrgharidussektoris. Seda tüüpi projektid moodustavad ainult 7% projektide koguarvust ning keskenduvad peamiselt Meda programmi piirkonnale.

3.4. Tempuse piirkondlik konverents Kesk-Aasias

2004. aasta novembris korraldasid Euroopa Komisjoni talitused koostöös Usbeki Vabariigi Kõrg- ja keskeriharidusministeeriumiga Taškendis Tempuse programmi konverentsi, mis käsitles kõrghariduse reformi Kesk-Aasias. Konverentsi eesmärgiks oli partnerriikide reformiprotsesside alane teabevahetus ja arutelu ning osalejate kurssiviimine Bologna protsessi viimaste arengutega; ühtlasi püüti uurida võimalusi, kuidas Tempuse programmi abil saaks kaasa aidata piirkonna kõrgharidussüsteemide edasisele kaasajastamisele ja kvaliteedi tõstmisele. Kõik viis konverentsil osalenud delegatsiooni Kesk-Aasiast väljendasid oma riikide kavatsust rakendada Bologna protsessi põhimõtteid ning tutvustasid kõrgharidusstruktuuridesse ja õigusaktidesse sisse viidud muudatusi, mis lähendavad neid nimetatud põhimõtetele.

4. ÜKSIKISIKUTE LIIKUVUSE SUURENDAMINE

Programmi kolmanda etapi hindamine kinnitas nii õppejõudude kui üliõpilaste liikuvuse tähtsust ning rõhutas Tempuse abil toetatava inimestevahelise koostöö olulisust. Enne 2004. aastat kasutati nimetatud meedet vaid piiratud määral. Nõudlus seda tüüpi projektide suhtes on kasvanud koos Tempuse programmi laienemisega Vahemere lõuna- ja idakalda riikidesse; seda kinnitab ka tagasiside muudest piirkondadest, kus soovitakse toetuste arvu suurendamist. Üksikisikuile suunatud liikuvustoetusi peeti kasulikuks ja paindlikuks vahendiks partnerluse loomisel, projektitaotluste väljatöötamisel ning oskusteabe, kogemuste ja heade tavade vahetuse hõlbustamisel; muu hulgas hinnati Euroopa Liidu kõrgharidusekspertide läbiviidud koolitusi partnerriikides. Pärast uue ja lihtsa elektroonilise taotluse kasutuselevõttu ning partnerriikide teavitamist seda tüüpi toetustest 2002. aastal, suurenes üksikisikute liikuvustoetuste arv 2004. aastal hüppeliselt, kui Tempuse programmi piirkondades maksti välja üle 700 toetuse (2003. aastal oli see arv 663).

5. TOETUSTEGA SEOTUD KÜSIMUSED

5.1. Taotlemine, valik ja toetuse määramine

Üksikasjalik teave valiku ja rahastamise kohta on esitatud käesoleva aruande kolmes lisas.

5.2. Toetuslepingud ja väljamaksed

Pärast finantsmääruse jõustumist läks kõikide kulukohustuste ja maksete haldus 2003. aastal Euroopa Koolitusfondilt üle Euroopa Komisjonile. Üleminek langes ajale, mil valmistati ette Euroopa Komisjoni uut raamatupidamissüsteemi (jõustus 1. jaanuaril 2005) ning suurenes üksikisikute liikuvustoetuste arv. Uued pangakontode ja juriidiliste isikute kinnitamist puudutavad nõudmised ning toetuste suur hulk põhjustasid paratamatult viivitusi toetuslepingute sõlmimisel.

Lisaprobleeme tekitas mõnede Tacise 2003. aasta tegevusprogrammide finantskokkulepete hilinenud allkirjastamine. Selle tulemusel hilines toetuslepingute sõlmimine Tempuse projektide osas, milles osalesid kõnealuste riikide asutused.

5.3. Projektide järelevalve

Programmi kolmanda etapi hinnangus soovitati taastada kohapealne järelevalve, mis on vajalik täiendamaks dokumentaalset järelevalvet. Kohapealne järelevalve taastati 2003. aastal kombineerituna teabepäevadega ning see jätkus 2004. aastal. Lisaks võtsid Euroopa Komisjoni talitused 2004. aastal vastu kohapealse järelevalve süstemaatilise programmi. Programm hõlmab 10% käimasolevatest projektidest ehk umbes 30 projekti, mida kontrollitakse igal aastal. Esimesed selle programmi alusel toimuvad kontrollkäigud viis kultuuri ja hariduse peadirektoraat läbi 2004. aasta oktoobris, koostöös riiklike Tempuse büroodega ning Euroopa Koolitusfondi toetusel.

Ennetava järelevalvepoliitika osana korraldas Euroopa Komisjon 2004. aasta septembris Berliinis toimunud kohtumisel koolituse umbes 160le vastvalitud Cards ja Meda projektide esindajale. Vastavad koolitusmaterjalid ja lepingute haldust käsitlevad dokumendid on kättesaadavad Internetis. Viivituste tõttu Euroopa Komisjoni ja Tacise partnerriikide finantskokkulepete allkirjastamisel korraldatakse 2005. aastal erikoolitus projektide kohta, millesse on kaasatud kõnealuste riikide asutused.

Aruandekohustuse lihtsustamiseks töötati välja struktuursete- ja täiendmeetmete ning üksikisikute liikuvustoetuste projektide elektroonilised aruandevormid, mis on alates 2004. aasta teisest poolest kättesaadavad Tempuse veebilehel.

6. TEABEPÄEVAD

Tempuse teabepäevi korraldati enamikes partnerriikides ja mõnes ELi liikmesriigis. 2004. aastal olid kõrghariduse eest vastutavad ametkonnad süsteemselt kaasatud partnerriikides toimuvatesse teavituskampaaniatessse, mille eesmärgiks oli Tempuse riiklike prioriteetide tutvustamine.

7. TEMPUSE RIIKLIKUD BÜROOD JA KONTAKTPUNKTID

Partnerriikide riiklikel Tempuse büroodel on oluline roll programmi rakendamises – nad jagavad teavet programmi tegelikele ja tulevastele kasutajatele ning annavad käimasolevate projektide kohta tagasisidet Euroopa Komisjoni talitustele. 2004. aastal jätkus Euroopa Komisjoni talituste tihe koostöö riiklike Tempuse büroodega, et tugevdada nimetatud võrgustiku ühtsust ning kindlustada piisav teabevahetus. Euroopa Komisjoni talituste eesmärgiks oli riiklike Tempuse büroode rolli edasise tugevdamise huvides suurema horisontaalse kooskõla saavutamine büroode töökavades ja toetuslepingutes.

2004. aastal rajati uued Tempuse riiklikud bürood Venemaal ja Palestiina omavalitsuse territooriumil.

Tempuse riiklikel kontaktpunktidel ELi liikmesriikides on samuti programmis oluline osa – nad lihtsustavad Euroopa Liidu kõrgkoolide osalust, jagades neile teavet ja abi partnerite otsinguis. 2004. aastal jätkasid Euroopa Komisjoni talitused koostöö tugevdamist Tempuse riiklike kontaktpunktidega.

Tempuse riiklike büroode ja kontaktpunktide esindajad kohtusid 2004. aasta märtsis ja novembris Brüsselis.

8. TEMPUS III TULEVIK

Võttes arvesse vahehindamise järeldusi ning kooskõlas Tempus III loomist käsitleva nõukogu otsuse artikliga 12 (EÜT L 120, 8.5.1999), tegi komisjon ettepaneku, et uues programmis ühendataks „alt ülespoole“ suunatud mitmepoolse koostöö lähenemine „ülalt alla“ suunatud täiendmeetmetega, et toetada haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamist, ning püütaks suurendada rahvusvahelise liikuvuse mahtu ja kvaliteeti. Hetkel valmistatakse ette uut Tempuse programmi.

9. JÄRELDUS

Programmi rakendamisel 2004. aastal võeti arvesse Tempus III (2000–2006) 2003. aasta vahehindamise tulemusi. Partnerriikide kõrghariduse eest vastutavate ametiasutustega peetud dialoogi ja arutelude tulemusena tugevdati riiklikke prioriteete, mis aitavad kaasa programmi mõju maksimeerimisele kõnealuste riikide kõrghariduse arengus. Tempuse abil on oluliselt toetatud partnerriikide püüdlusi tõsta Bologna protsessiga seotud küsimuste tähtsust oma reformikavades. Suurenenud toetus kõrgharidustöötajate liikuvusele ning struktuuri- ja täiendmeetmete kasutuselevõtt koos dialoogi ja riiklike prioriteetidega on kõik kaasa aidanud Tempuse programmi kujunemisele partnerriikide kõrghariduspoliitika kujundamise ja rakendamise vahendiks.

1. ANNEX

Financial overview – Tempus 2004 (amounts committed per region in €) |

CARDS | TACIS | MEDA |

JEP | 9,836,694.56 | 14,552,916.00 | 19,711,751.17 |

IMG | 683,830.00 | 768,030.00 | 802,900.00 |

SCM | 1,443,036.56 | 1,918,102.32 | 1,708,116.00 |

NTO | 281,592.00 | 244,488.00 | 627,459.00 |

ETF | 237,500.00 | 337,500.00 | 275,000.00 |

Other | 105,700.10 | 213,098.12 | 213,888.98 |

Total | 12,588,353.22 | 18,034,134.44 | 23,339,115.15 |

- JEP Joint European Project

- IMG Individual Mobility Grant

- SCM Structural and Complementary Measure

- NTO National Tempus Office

- ETF European Training Foundation

2.1. ANNEX

Joint European Projects (JEP) Selection Tables 2004 |

- The tables presented below cover the selection of Joint European Projects (JEPs) carried out in 2004 following the call for proposals closed on 15 December 2003.

- Multi-country projects involve more than one Tempus partner country. For each partner country, the number of multi-country applications indicates the number of applications in which institutions from this country are involved.

- Types of Joint European Projects (JEPs): Curriculum Development (CD), Training Courses for Institution Building (TCIB) and University Management (UM).

JEP – TEMPUS CARDS (Annex 2.1 – Table 1) |

- The tables presented below cover the selection of Structural and Complementary Measures (SCMs) carried out in 2004 following the calls for proposals closed on 15 October 2003, 15 February 2004, and 1 March 2004 (special SCM “Bologna call”).

- Multi-country projects involve more than one partner country. For each partner country, the number of multi-country applications indicates the number of applications in which institutions from this country are involved.

- Types of Structural and Complementary Measures (SCMs): Information and Dissemination (I&D), Pilot Project (PP) and Training Project (TP).

SCM – TEMPUS CARDS (Annex 2.2 – Table 1) |

- The tables presented below cover the selection of Individual Mobility Grants (IMGs) carried out in 2004 following the calls for proposals closed on 15 October 2003, 15 February 2004, and 15 June 2004.

IMG – TEMPUS CARDS (Annex 2.3 – Table 1) |

Partner Country | Total Received Applications | Total Funded Applications | Success Rate | Total Awarded in € |

1244-Kosovo | 12 | 5 | 42 % | 15,650.00 |

Albania | 138 | 55 | 40 % | 237,750.00 |

Bosnia and Herzegovina | 17 | 13 | 76 % | 39,010.00 |

Croatia | 44 | 26 | 59 % | 67,700.00 |

former Yugoslav Republic of Macedonia | 58 | 44 | 76 % | 148,280.00 |

Serbia and Montenegro | 106 | 67 | 63 % | 214,310.00 |

IMG – TEMPUS TACIS (Annex 2.3 – Table 2) |

Partner Country | Total Received Applications | Total Funded Applications | Success Rate | Total Awarded in € |

Armenia | 64 | 27 | 42 % | 90,160.00 |

Azerbaijan | 17 | 15 | 88 % | 30,420.00 |

Belarus | 20 | 10 | 50 % | 36,500.00 |

Georgia | 32 | 16 | 50 % | 50,000.00 |

Kazakhstan | 13 | 8 | 62 % | 18,800.00 |

Kyrgyzstan | 34 | 21 | 62 % | 76,820.00 |

Moldova | 66 | 22 | 33 % | 88,000.00 |

Mongolia | 24 | 14 | 58 % | 68,700.00 |

Russian Federation | 196 | 104 | 53 % | 344,400.00 |

Tadjikistan | 2 | 1 | 50 % | 2,350.00 |

Turkmenistan | 2 | 2 | 100 % | 8,300.00 |

Ukraine | 50 | 22 | 44 % | 68,060.00 |

Uzbekistan | 105 | 49 | 47 % | 190,180.00 |

IMG – TEMPUS MEDA (Annex 2.3 – Table 3) |

Partner Country | Total Received Applications | Total Funded Applications | Success Rate | Total Awarded in € |

Algeria | 103 | 41 | 40 % | 102,500.00 |

Egypt | 247 | 69 | 28 % | 254,000.00 |

Jordan | 12 | 9 | 75 % | 34,900.00 |

Lebanon | 73 | 41 | 56 % | 129,800.00 |

Morocco | 64 | 34 | 53 % | 104,100.00 |

Palestinian Authority | 25 | 18 | 72 % | 60,700.00 |

Syria | 125 | 36 | 29 % | 151,800.00 |

Tunisia | 38 | 17 | 45 % | 32,900.00 |

3. ANNEX

JOINT EUROPEAN PROJECTS (JEP) - STRUCTURAL AND COMPLEMENTARY MEASURES (SCM) SELECTION TABLES BY EU MEMBER STATES’ PARTICIPATION |

- The table below indicates the number of institutions by EU Member State involved in the received and the funded applications.

- Types of Joint European Projects (JEPs): Curriculum Development (CD), Training Courses for Institution Building (TCIB) and University Management (UM).

- Types of Structural and Complementary Measures (SCMs): Information and Dissemination (I&D), Pilot Project (PP) and Training Project (TP).

JEP & SCM – TEMPUS All regions - EU Member States’ Participation |

EU Member State | Total Received Applications | Total Funded Applications | Success Rate |JEP CD |JEP IB |JEP UM | SCM BC |SCM ID |SCM PP |SCM TP | | Austria | 121 | 29 | 24 % | 10 | 1 | 4 | 6 | 1 | 4 | 3 | | Belgium | 147 | 37 | 25 % | 13 | - | 8 | 5 | 4 | 1 | 6 | | Cyprus | 4 | 1 | 25 % | - | - | - | 1 | - | - | - | | Czech Republic | 16 | 4 | 25 % | 1 | 1 | 1 | 1 | - | - | - | | Denmark | 44 | 9 | 20 % | 6 | 1 | - | 1 | - | 1 | - | | Estonia | 3 | - | 0 % | - | - | - | - | - | - | - | | Finland | 71 | 12 | 17 % | 6 | - | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | | France | 296 | 62 | 21 % | 30 | 2 | 9 | 5 | 3 | 8 | 5 | | Germany | 313 | 56 | 18 % | 31 | 3 | 5 | 4 | 2 | 6 | 5 | | Greece | 106 | 23 | 22 % | 14 | 1 | - | 1 | 1 | 4 | 2 | | Hungary | 21 | 5 | 24 % | 3 | - | - | 1 | - | 1 | - | | Ireland | 25 | 7 | 28 % | 2 | - | 3 | - | - | 2 | - | | Italy | 275 | 62 | 23 % | 26 | 2 | 9 | 7 | 3 | 9 | 6 | | Latvia | 7 | 1 | 14 % | 1 | - | - | - | - | - | - | | Lithuania | 10 | 1 | 10 % | - | - | - | 1 | - | - | - | | Luxembourg | 4 | 1 | 25 % | - | - | 1 | - | - | - | - | | Malta | 3 | 3 | 100 % | 2 | - | - | 1 | - | - | - | | Netherlands | 112 | 27 | 24 % | 12 | 3 | 4 | 2 | 2 | 3 | 1 | | Poland | 30 | 8 | 27 % | 4 | 1 | 1 | 1 | - | - | 1 | | Portugal | 47 | 16 | 34 % | 6 | 1 | 6 | 1 | - | 1 | 1 | | Slovak Republic | 15 | 6 | 40 % | 1 | 1 | 1 | 2 | - | 1 | - | | Slovenia | 21 | 6 | 29 % | - | 1 | 1 | 3 | - | 1 | - | | Spain | 173 | 49 | 28 % | 24 | - | 9 | 1 | 2 | 9 | 4 | | Sweden | 105 | 30 | 29 % | 13 | 1 | 4 | 2 | 1 | 6 | 3 | | United Kingdom | 231 | 62 | 27 % | 26 | 7 | 11 | 2 | 4 | 7 | 5 | |