52005DC0488

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 12.10.2005

KOM (2005) 488 (lõplik)

Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: Ühtne lähenemisviis

{SEK(2005) 1253}{SEK(2005) 1289}

SISUKORD

Sissejuhatus 3

1. peatükk Teadusuuringud ja innovatsioon ELi poliitika keskmes 5

1.1. Parem õigusloome uue tehnoloogia heaks 5

1.2. Riigiabi ümbersuunamine teadusuuringutesse ja innovatsiooni 6

1.3. Intellektuaalomandi suurem tõhusus ja parem kasutamine 6

1.4. Atraktiivne ühisturg teadlastele 7

1.5. Riigihangete kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks 7

1.6. Maksusoodustuste parem ja laialdasem kasutamine 8

2. peatükk Teadusuuringud ja innovatsioon ELi finantseerimise keskmes 9

2.1. Riiklike ja erasektori vahendite mobiliseerimine võtmetehnoloogiate heaks 10

2.2. Euroopa struktuurifondid teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimisel 11

2.3. VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine 12

2.4. Siseriiklike programmide ja teiste rahastamisallikate mobiliseerimine Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks 12

3. peatükk Teadusuuringud ja innovatsioon ettevõtluse keskmes 14

3.1. Intensiivsem ülikoolide ja tööstuse partnerlus 14

3.2. Innovatsioonikeskused, teadusuuringutele suunatud klastrid ja tööstusklastrid 15

3.3. Ettevõtjatele pakutavad ennetavad abiteenused teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks 16

3.4. Innovatsiooni juhtimine ja sotsiaalsed muutused 16

3.5. Innovatiivsete teenuste potentsiaal 17

3.6. Euroopa tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni järelevalvesüsteemi kehtestamine ja intellektuaalset kapitali käsitleva aruandluse parandamine 17

4. peatükk Täiustatud teadus- ja innovatsioonipoliitika 19

4.1. Teadusuuringud ja innovatsioon kui kasvu ja töökohtade riiklike reformikavade prioriteedid 19

4.2. Täiustatud poliitikaanalüüsi vahendid 19

4.3. Poliitika tundmaõppimise ja koostöö toetamine 20

Kokkuvõte 21

Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: Ühtne lähenemisviis

Sissejuhatus

Üldise säästva konkurentsivõime saavutamiseks ei ole Euroopa Liidul muud valikut kui muutuda energiliseks teadmistel põhinevaks majanduseks. Seetõttu tõi Euroopa Ülemkogu uue Lissaboni partnerluse käivitamisel majanduskasvu ja töökohtade nimel[1] välja teadmised ja innovatsiooni kasvu nimel kui ühe kolmest peamisest tegevusvaldkonnast. Käesolevas teatises täpsustatakse selle valdkonna meetmed kooskõlas üldise uue ühenduse ja liikmesriikide partnerlusega, mis põhineb riiklike reformiprogrammide ettevalmistamise integreeritud suunistel[2] ( Integrated Guidelines , IG) ja ühenduse Lissaboni kaval[3] ( Community Lisbon Programme , CLP). Selleks et rõhutada täielikku kooskõla Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud ühenduse Lissaboni kava ja integreeritud suunistega, esitatakse iga peatüki sissejuhatuses viited asjakohastele dokumentidele. Innovatsioon ja teadusuuringud on selles peamised, kuna need koos katavad kõik küsimused, mis mõjutavad uute teadmiste ja ideede tekkimist ning nende üldist ja ärieesmärgil kasutamist.

Tugeva ja säästva kasvu saavutamine eeldab energilist integreeritud poliitilist vastust. Euroopa Liit peab kasutama ühtset vahendite kogumit, mis hõlmab teadusuuringuid, innovatsiooni ja teisi nendega seotud poliitikavaldkondi. On vaja koordineerimist liikmesriigi, piirkonna ja Euroopa tasandi vahel ning Euroopa meetmed peaksid toetama ja täiendama riigi ametiasutuste ja erasektori püüdlusi. 2002. aasta Barcelona Ülemkogu püstitas eesmärgi tõsta teadusuuringutesse tehtavate investeeringute maht ELis 1,9%-lt SKPst ligi 3%-le 2010. aastaks, suurendades erasektori panust rahastamisel 55%-lt kahele kolmandikule. Liikmesriigid peavad reformima ja tugevdama oma riiklikke teadus- ja innovatsioonisüsteeme, soodustama avaliku ja erasektori partnerlust, tagama soodsa regulatiivse keskkonna, aitama välja töötada toetavad finantsturud ning looma atraktiivsed haridus-, koolitus- ja karjääritingimused nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

Eesmärk 3% ja järelevalve tegevuskava[4] suuremateks investeeringuteks teadusuuringutesse on mõjunud liikmesriikidele mobiliseerivalt. Peaaegu kõik on püstitanud eesmärgid, mille täitmisel tõuseks investeeringud teadusuuringutesse ELis 2010. aastaks 2,6%-le. Siiski on ELi teadusuuringute intensiivsus kasvamise asemel püsinud enam-vähem muutumatuna.[5] Enamikus liikmesriikides on riiklike ja erainvesteeringute kasv ning poliitiliste algatuste ulatus ja ambitsioon jäänud alla siseriiklike eesmärkide nõuetele, rääkimata ELi eesmärkidest. Erainvesteeringud on eriti madalad. Samal ajal ei ole Euroopa innovatsiooni tulemuslikkus piisavalt kasvanud.[6]

Ülemaailmne konkurents teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute ligimeelitamiseks on kasvamas. Lisaks atraktiivsetele asukohtadele, nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, on tekkinud uued konkurendid, nagu Hiina, India ja Brasiilia. Euroopa Liit vajab konkurentsivõimeliseks jäämiseks ning oma ühiskonnamudeli säilitamiseks kiiresti kaugeleulatuvaid reforme. Lisaks on konkurentsitase selline, et ükski liikmesriik eraldi ei saavutaks edu. Riikidevahelist sünergiat tuleks täies ulatuses ära kasutada. See on ainus viis parandada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust ning muuta see efektiivselt suuremaks majanduskasvuks ja enamateks töökohtadeks Euroopas. Uurimis- ja arendustegevuse kulutuste kõrge tase ja head innovatsiooninäitajad aitavad kaasa rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. Lisaks on teadusuuringud ja innovatsioon vajalikud selleks, et muuta Euroopa Liidu majandus jätkusuutlikumaks, leides mitmepoolselt kasulikke lahendusi majanduskasvu, sotsiaalse arengu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Käesolev teatis tugineb partnerlusele majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks.[7] See käsitleb kogu teadusuuringute ja innovatsiooni spektrit, kaasa arvatud mittetehnoloogiline innovatsioon. See väljendab sõnaselgelt ühenduse Lissaboni kavaga võetud kohustusi, täpsustades teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavaid meetmeid, mida Lissaboni kavas kirjeldati üldsõnaliselt. Selles antakse ülevaade ambitsioonikatest meetmest, mis ulatuvad üle praeguse 3% tegevuskava ja innovatsioonipoliitika[8]. See tugevdab seoseid teadusuuringute ja innovatsiooni vahel, nii keskendub teaduspoliitika enam uute teadmiste arendamisele ning nende rakendustele ja teadusuuringute raamtingimustele ning innovatsioonipoliitika keskendub teadmiste muutmisele majanduslikuks väärtuseks ning äriliseks eduks. Kooskõlas ühenduse parema õigusloome põhimõttega tuleb meetmete puhul, millel on potentsiaalne mõju konkurentsivõimele, läbi viia mõju hindamine.

1. peatükk Teadusuuringud ja innovatsioon EL I POLIITIKA KESKMES

TEADUSUURINGUD JA INNOVATSIOON VAJAVAD PROGNOOSITAVAT JA SOODSAT REGULATIIVSET KESKKONDA , et meelitada ligi erainvesteeringuid ning aidata uusi ideid turule viia. Nendes poliitikavaldkondades tuleks arvesse võtta ka sektorite eripära, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ning riiklike teadusorganisatsioonide rolli, andes samal ajal oma panuse ELi poliitilistesse eesmärkidesse sellistes valdkondades nagu keskkond, ohutus, tervishoid ja transport. Mitmed teadusuuringuid ja innovatsiooni mõjutavad regulatiivsed ja haldusküsimustega seotud tavad on liikmesriikide vastutusel. Sellest hoolimata saab ühendus näidata eeskuju oma pädevusvaldkondades ning toetada liikmesriike nende pädevusvaldkondades – mitte rohkem sekkudes, vaid parema ja keskendunuma õigusloome ja poliitika abil.

Seda silmas pidades peaksid kõik poliitikavaldkonnad liikmesriikide ja ELi tasandil olema häälestatud teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele kus vähegi võimalik. Need peaksid edendama tipptasemel põhi- ja rakendusuuringuid, võimaldades samal ajal ettevõtetel luua, omandada ja kasutada tehnoloogiaid, teadmisi ja rahalisi vahendeid, mida nad vajavad uute turuvõimaluste kasutamiseks.

1.1. Parem õigusloome uue tehnoloogia heaks

Õigusloome võib teadusuuringuid ja innovatsiooni aidata või takistada. Kuidas ta seda teeb, sõltub selle kavandamisest, sealhulgas selle mõjust äririskile ja õiguskindlusele, selle ajastamisest ning selle võimest kaasata alternatiivseid tehnilisi lahendusi. Vastavalt parema õigusloome algatusele ühenduse õiguse parandamiseks on mõju hindamised nüüd kohustuslikud kõikide uute ühenduse seadusandlike ettepanekute puhul. Selle raames hinnatakse niisuguste ettepanekute mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Oluline on ka prognoositav, ennetav lähenemisviis õigusaktidele, eriti tooteturu reguleerimise puhul. Selleks peame identifitseerima juhud, kus kehtivad õigusaktid või standardid või nende puudumine on takistuseks uute tehnoloogiate väljaarendamisele ja kasutamisele ning uute turgude tekkimisele. Samas peaks tulevasi reguleerivaid meetmeid arvestama teadus- ja innovatsioonialase tegevuse planeerimisel. Komisjon tõhustab oma dialoogi sidusrühmadega, et teha kindlaks teadusuuringute ja innovatsiooni õiguslikud tõkked , kasutades eriti Euroopa tehnoloogiaplatvorme ja sektorite innovatsioonikomisjone, mis luuakse Europe INNOVA algatuse alusel. See hõlbustab tehnoloogia ja regulatiivse keskkonna ühtset arengut.

Europe INNOVA algatus koosneb reast sektori innovatsiooniprojektidest, mis ühendavad analüüsi ja praktilisi kogemusi. Sellega alustatakse 2005. aasta lõpus ning see hõlmab järgmist: “Sektorite innovatsioonivalve”, et hinnata innovatsiooni tulemuslikkust eri tööstussektorites ning teha kindlaks innovatsiooni edasiviivad jõud ja sellele esitatavad väljakutsed Sektorite kaupa organiseeritud üleeuroopalised tööstusklastrite võrgustikud, mille abil teha kindlaks ja vahetada häid tavasid seonduvates strateegiavaldkondades Sektorite kaupa organiseeritud innovatsiooni rahastajate võrgustikud, mille abil teha kindlaks nende sektorite ettevõtete konkreetsed finantsvajadused Asjaomaste tööstussektorite kõrgetasemelistest ekspertidest, akadeemikutest ja poliitikakujundajatest koosnev innovatsioonikomisjon, kes valideerib projekti raames saadud tulemused ja töötab välja strateegilised soovitused Europe INNOVA foorum, mis koosneb virtuaalsest platvormist, kuhu võib edastada innovatsioonipoliitikaga seotud algatusi ning kus võib vahetada häid tavasid |

- Ärikeskkond sõltub ka õigusloome kvaliteedist ja selle efektiivsest rakendamisest. See tähendab ühenduse õigusloome lisamist riigi õigusloomesse, ilma et siseriiklikud eeskirjad muutuks bürokraatiatlikumaks, ning teadus- ja innovatsioonisõbralike haldustavade vastuvõtmist. Liikmesriike kutsutakse võtma üle ja kohaldama ühenduse õigusakte viisil, millega edendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni.

1.2. Riigiabi ümbersuunamine teadusuuringutesse ja innovatsiooni

Üldiselt arenevad teadusuuringud ja innovatsioon kõige paremini avatud ja konkurentsivõimelistel turgudel. Siiski võivad turuprobleemid takistada teadusuuringute ja innovatsiooni optimaalse taseme saavutamist, nagu on selgitatud riigiabi tegevuskavas[9]. Riigiabiga muude poliitiliste vahendite hulgas võib lahendada turuprobleeme ning muuta turuosaliste soodustusi, hõlbustades seeläbi teadusuuringuid ja innovatsiooni. Kuigi kehtivate eeskirjadega antakse liikmesriikidele juba laialdaselt võimalusi teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks riigiabi kaudu, on komisjon teatanud, et ta vaatab oma eeskirjad läbi, et need kajastaksid paremini ühenduse poliitilisi prioriteete ja vajadust teadus- ja innovatsioonisõbralikuma süsteemi järele. Selleks avaldas komisjon hiljuti innovatsioonile antavat riigiabi käsitleva konsultatiivdokumendi, milles ta esitab konkreetsed ettepanekud innovatsioonile antava riigiabi eeskirjade täiustamiseks ning rahastamisvõimaluste ja õiguskindluse parandamiseks. Jätkuva läbivaatamise eesmärk on riigiabi järkjärguline vähendamine ning selle samaaegne koondamine tegevusele, millel on kõige säästvam mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Eeskätt muudab komisjon uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevat ühenduse raamistikku , et see kajastaks paremini ühenduse prioriteete, nagu piiriülese teaduskoostöö edendamine, avaliku ja erasektori partnerlus teadusuuringutes, teadusuuringute tulemuste levitamine ja Euroopale ühist huvi pakkuvad peamised teadustööprojektid. Lisaks kavatseb komisjon läbi vaadata riigiabi ja riskikapitali käsitlevad eeskirjad.

Komisjon julgustab ka keskkonnahoidlikku uuendustegevust ja tootlikkuse paranemist ökotõhususe kaudu kooskõlas keskkonnatehnoloogia tegevuskavaga, eriti keskkonnaalast riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste läbivaatamise ajal.

1.3. Intellektuaalomandi suurem tõhusus ja parem kasutamine

Enamik kõrgtehnoloogiaettevõtteid peab intellektuaalomandit oma kõige väärtuslikumaks varaks. Intellektuaalomandi tulemuslik ja tõhus kaitse on teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks hädavajalik. Üleöö võib kaotada miljoneid eurosid, kui ettevõttel ei õnnestu oma intellektuaalomandit kaitsta. Seetõttu vajab Euroopa Liit taskukohast, õiguslikult turvalist ja kasutajasõbralikku intellektuaalomandi kaitse süsteemi, kui ta tahab ligi meelitada kõrgtehnoloogiaettevõtteid. Ühenduse kaubamärgi ja ühenduse tööstusdisainilahenduse õiguse loomine oli selles suunas suur edasiminek.

Kahjuks ei eksisteeri veel samasugust protsessi patentide puhul. Ettevõtete patenteerimiskulud on Euroopa Liidus ikka veel märkimisväärselt suuremad kui USAs. See on suures osas tingitud suurtest tõlke- ja halduskuludest ning kuludest, mis tekivad Euroopa patendi kaitsmisel eraldi iga liikmesriigi kohtus kohtuvaidluse korral, mille kaasneb oht jõuda vastuoluliste otsusteni. Ühenduse patendi vastuvõtmine aitaks tugevalt kaasa nende probleemide lahendamisele ühtse patendikohtu loomise ja tõlkekulude vähendamisega.

Kuid sellest ei piisa. Kasutajatel ei õnnestu tihti oma intellektuaalomandit kaitsta, kuna nad ei tunne olemasolevaid võimalusi. Seetõttu tugevdab komisjon olemasolevaid informatsiooni- ja toetusteenuseid , nagu intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, ning julgustab paremale koostööle asjaomaste riigi ametiasutuste vahel . Ühisprojektidele võidakse pakkuda ühenduse kaasfinantseerimist PRO INNO algatuse alusel ning poliitika kooskõlastamisele teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse OMC-Net algatuse alusel.

Samuti algatab komisjon 2006. aastal tööstusharude ja teiste sidusrühmadega dialoogi, et selgitada välja, mida oleks veel võimalik ära teha, et luua Euroopa tööstusele tugev alus intellektuaalomandi õiguse valdkonnas.

1.4. Atraktiivne ühisturg teadlastele

Oma rolli laiendamiseks teaduses, tehnoloogias ja innovatsioonis vajab Euroopa Liit rohkem ja paremaid teadlasi ning ta peab nimetatud inimressursse täielikult ära kasutama. Ta peaks stimuleerima parimaid teadlasi tegema teadlaskarjääri ning jääma või tulema Euroopasse. Viimastel aastatel on ELi teadusuuringute inimressursside tugevdamiseks välja töötatud lai ja integreeritud strateegia liikmesriikidega ning seda rakendatud.

Lõppeesmärk on luua avatud ja konkurentsivõimeline Euroopa tööturg teadlastele, suurendades pädevuste mitmekesistamist ja karjäärivõimalusi riikidevahelisel tasandil. Riigi tasandil on märkimisväärset edu saavutatud mitmetes meetmetes teadlaste liikuvuse teelt tõkete eemaldamisel, erinevates sektorites ja valdkondades karjääri arenguks vajalike oskuste ja pädevuse arendamisel ning nende staatuse ja karjääri kujundamise tugevdamisel.8 Siiski seisavad palju liikuvad teadlased siiani silmitsi õigus-, haldus- ja informatsiooniprobleemidega, eriti seoses maksude ja sotsiaalkindlustusega, ning teiste takistustega sektorite- ja riikidevahelisele liikuvusele. Need takistused tuleb ületada.

Komisjon jälgib, kuidas rakendatakse tema soovitusi Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta, ning toetab nende rakendamist. Sama kehtib pärast dokumentide vastuvõtmist ka direktiivi puhul, mis käsitleb kolmandate riikide teadlaste vastuvõtmist ja riigis viibimist üle kolme kuu, ning sellekohase soovituse puhul, millega ennetatakse direktiivi teatavate sätete kohaldamist, ning nõukogu soovitust kolmandate riikide teadlastele lühiajaliste viisade andmise kohta. Pikaajalist vastuvõtmist käsitleva soovituse rakendamine aitab tagada direktiivi kiire kohaldamise pärast selle vastuvõtmist. Komisjon jätkab koos liikmesriikidega meetmete väljatöötamist ja rakendamist liikuvate teadlaste ees seisvate jätkuvate takistuste ületamiseks . Komisjon edendab ka teadlaste avalikku tunnustamist ja julgustab liikmesriike samamoodi toimima.

1.5. Riigihangete kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks

Äriinvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni mõjutab tugevalt turg, eriti klientide poolt nõutav tulemuslikkuse tase. Riigihanked moodustavad ELi SKTst 16% ja seega on riigi ametiasutused suured turuosalised. Seega on neil võimsad vahendid teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate erainvesteeringute stimuleerimiseks. Seda saaks teha funktsionaalsete nõuete kindlaksmääramisega viisil, mis jätab äriühingutele võimalikult laia valiku innovatiivsete lahenduste pakkumiseks. See annaks äriühingutele tugeva stiimuli nende pakutavate toodete ja teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse maksimeerimiseks, eriti juhul, kui riigi ametiasutused tegutsevad käivitavate klientidena, pakkudes uutele tehnoloogiatele juhtivaid turge. Turud, kus riigi ametiasutustel on tugev potentsiaal stimlueerida nõudlust uute tehnoloogiate järele, hõlmavad transporti, energiat, keskkonda, tervishoidu, haridust ning infot ja sidet.

Selle potentsiaali realiseerimiseks vajavad riigihangetega tegelevad ametnikud poliitilist, juhtimisalast ja praktilist tuge. Poliitikakujundajatele ja riigi ametiasutustele tuleks selgeks teha uue riigihangete õigusraamistiku poolt pakutavad võimalused, eriti võimalus julgustada ettevõtteid pakutavate kaupade ja teenuste tehnoloogilist ja innovatiivst sisu suurendama. Vajalike muudatuste toetamiseks on vaja uusi vahendeid. Keskkonna valdkonnas oli selleks „Keskkonnasäästlike riigihangete käsiraamat” 2004. aastal.

Komisjon tõstab teadlikkust riigihangete teadusuuringutele ja innovatsioonile ümbersuunamise eelistest ning selle võimalustest ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktide alusel. Seda tehakse „Käsiraamatuga riigihangete ning teadusuuringute ja innovatsiooni kohta”.

Seda tööd, mis on täielikus vastavuses riigihankeid käsitlevate direktiividega[10] ja riigiabi käsitlevate eeskirjadega, tuleb vaadelda laiemalt, arvestades eri viise, kuidas riigihangete poliitika võib kaasa aidata Lissaboni kasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimisele. Sellega seoses tagab komisjon käimasolevate algatuste kooskõla ning kaalub, kuidas riigihangete kasutamise märkimisväärset panust kõige paremini Lissaboni eesmärkide saavutamisel ära kasutada. Vastastikune õppimine liikmesriikide sidusrühmade ja riigihankega tegelevate ametnike vahel, sealhulgas heade tavade vahetamine, võiks neid püüdlusi tõhustada.

1.6. Maksusoodustuste parem ja laialdasem kasutamine

Hästi kavandatud maksusoodustused võivad ärialaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni toetada lihtsamal ja prognoositavamal viisil kui toetused, kuid selle hind on vähenenud võime keskenduda konkreetsetele teadus- ja innovatsioonieesmärkidele. Viimastel aastatel on mitmed liikmesriigid kehtestanud uued maksusoodustused või laiendanud märkimisväärselt olemasolevaid, et stimuleerida ärialaseid teadusuuringuid. Need moodustavad nüüd mitmes liikmesriigis olulise osa riigi jõupingutustest ärialaste teadusuuringute toetamiseks. Siiski varieeruvad maksusoodustuste ülesehitus ja rakendamine suuresti ning tulemuseks on segmenteeritud ja ebaatraktiivne maksumaastik.

Maksusoodustused on põhiliselt liikmesriigi vastutus. Siiski saab nende tõhusust ja stabiilsust parandada ühenduse õigusega vastavuses oleva hea tava kindlakstegemise ja levitamise abil ning ELis ühtse lähenemisviisi edendamisega ühistes küsimustes, nagu teadusuuringute piiriülene sisseostmine, noorte intensiivselt teadusuuringutega tegelevate äriühingute laiendamine ja suurtele Euroopa teadusuuringute projektidele antava riikliku toetuse sünkroniseerimine. Uurida tasub ka nende laiendamist teistele innovatsioonivormidele, nagu projekteerimine või tootmistehnika. On loomulikult äärmiselt vajalik, et kõik sellised skeemid vastaksid ühenduse õigusele.

Maksusoodustuste kavandamisel tuleks pöörata tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), kes tellivad tihti oma teadusuuringud väljast või omandavad uusi tehnoloogiaid tehnosiirde kaudu. Noortel innovatiivsetel VKEdel on tavaliselt ka madalam kasum või isegi kahjum ning nad ei pruugi seetõttu maksusoodustustest nii kergesti kasu saada kui suuremad äriühingud.

Komisjon kavatseb võtta vastu teatise, et tagada teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste tõhusam, stabiilsem ja kooskõlastatum kasutamine kogu ELis. Sellega antakse suunised teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kavandamiseks ja rakendamiseks, kaasa arvatud eriskeemid ühist huvi pakkuvate valdkondadega tegelemiseks.

Teadusuuringute ja innovatsiooni asetamine ELi poliitika keskmesse: |

Komisjon: | Liikmesriike kutsutakse: | Viide: |

1.1 | tõhustab dialoogi sidusrühmadega teadusuuringute ja innovatsiooni regulatiivsete tõkete kindlakstegemiseks | ühenduse õigusakte üle võtma viisil, millega edendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni | IG 7 ja 14 |

1.2 | võtab vastu teadus- ja innovatsioonisõbralikuma riigiabisüsteemi | täies ulatuses ära kasutama uue teadusuuringute ja innovatsiooni teostamise raamistiku võimalusi | IG 7 ja 13 |

1.3 | toetab meetmeid intellektuaalomandi õiguste süsteemi parandamiseks ja selle tõhusaks kasutamiseks | vastu võtma ühenduse patenti ja kehtivat süsteemi vahepeal täiustama | IG 8 CLP meede I.1 |

1.4 | toetab, jälgib ja arendab edasi meetmeid teadusuuringute inimressursside strateegia alusel | rakendama teadusuuringute inimressursse käsitlevaid soovitusi ja direktiivi (kui see on vastu võetud) ja muid vahendeid | IG 7 CLP meede III.10 |

1.5 | edendab riigihangete kasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks | kaaluma riigihangete tavade läbivaatamist vastastikuse õppimise kaudu ning kasutama ära uute õigusaktide poolt pakutavaid võimalusi | IG 3 ja 8 |

1.6 | annab suuniseid teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste optimaalse kasutamise edendamiseks | rakendama vabatahtlikul alusel tulevasi suuniseid, võttes arvesse siseriiklikku konteksti | IG 7 CLP meede III.9 |

2. PEATÜKK TEADUSUURINGUD JA INNOVATSIOON ELI FINANTSEERIMISE KESKMES

Riiklikud toetusprogrammid on „teadusbaasi tipptaseme ja atraktiivsuse“, aga ka äriühingute innovatsioonialase tulemuslikkuse jaoks äärmiselt olulised. Riiklike vahendite eraldamisel tuleks kõikidel tasanditel seada teadusuuringud ja innovatsioon tähtsamale kohale. Lisaks sellele tuleks paremini ära kasutada erinevaid riiklikke toetusmehhanisme erainvesteeringute võimendamiseks: toetused, kapitaliväärtpaberid, tagatiskavad ja teised riskijagamismehhanismid.

Komisjon on seda juba teinud oma ettepanekutega 7. teadusuuringute raamprogrammi[11] ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi[12], struktuurifondide[13], maaelu arengu fondi ja teiste asjakohaste rahastamisvahendite kohta. Need on täiendavad rahastamisvahendid, millest igaühel on eraldi juhtimisvorm. Liikmesriigid peaksid samuti oma jõupingutusi tugevdama, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ning õppides teiste kogemustest.

2.1. Riiklike ja erasektori vahendite mobiliseerimine võtmetehnoloogiate heaks

Nõukogu ja Euroopa Parlamenti kutsutakse üles võtma vastu komisjoni ettepanekud 7. teadusuuringute raamprogrammi ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kohta , millega sätestataks rahalised vahendid ja rahastamisvahendid majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitleva uue Lissaboni partnerluse väljakutsetele vastamiseks.

7. teadusuuringute raamprogrammiga seoses teeb komisjon ettepaneku säilitada peamise vahendina riikidevahelised koostööprojektid, mis tavaliselt seovad omavahel riiklikud teadusuuringud ja tööstuse. Lisaks pakub komisjon välja uued lähenemisviisid, millega suurendatakse 7. raamprogrammi olulisust tööstuse jaoks veelgi. Eelkõige teeb komisjon ettepaneku seada sisse avaliku ja erasektori pikaajalised partnerlused ühiste tehnoloogiaalgatuste nime all valdkondades, kus olemasolevad skeemid ei ole piisavad, pidades silmas teadusuuringute ulatust ning nõutavaid materiaalseid ja inimressursse. Partnerlused rakendavad Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt määratletud strateegiliste teadusuuringute kavade osi kooskõlas riiklike kavade ja projektidega samas valdkonnas. Nende eesmärk on kombineerida avaliku sektori allikatest pärinev rahastamine ühenduse ja riigi tasandil erasektorist pärineva rahastamisega. Vajadusel võib osa vahenditest tulla ka Euroopa Investeerimispanga laenudest.

Veel üks uus rahastamisvahend 7. teadusuuringute raamprogrammi alusel on riskijagamisrahastu. Selle eesmärk on parandada juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenurahale suurtes Euroopa teadusuuringute meetmetes osalejate jaoks; meetmed hõlmavad uusi teadusuuringute infrastruktuure ning suuri koostööprogramme, kaasa arvatud EUREKA programmid. Jagades riski Euroopa Investeerimispangaga, võimaldab rahastamisvahend anda teadusuuringute projektidele suurema mahuga laene ning pankade poolt aktsepteeritavate projektide finantseerimist kõrgema riskiga, kui see Euroopa Investeerimispanga jaoks tavapäraselt võimalik oleks.

Komisjoni ettepanekud 7. teadusuuringute raamprogrammi kohta on samuti suunatud VKEde teadusuuringute- ja innovatsioonialase võimekuse tugevdamisele. Komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada 7. teadusuuringute raamprogrammi erimeetmete jaoks saadaolevaid rahalisi vahendeid, et toetada teadusuuringute sisseostmist VKEde ning VKEde assotsiatsioonide poolt. VKEde osalemist 7. teadusuuringute raamprogrammis tõhustatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vajadusi teemavaldkondade sisu määratlemisel ning lihtsustades ja ratsionaliseerides haldus- ja rahastamiskorda. Lisaks sellele jätkab komisjon VKEde osalemise edendamist ELi teadusuuringute programmides.

Info- ja sidetehnoloogiate valdkonnas on komisjon käivitanud algatuse i2010[14]. Selles rõhutatakse info- ja sidetehnoloogiate laialdast rolli innovatsiooni peamiste võimaldajatena. Näiteks traadiga ja traadita lairibaside on äärmiselt vajalikud innovatsiooni ja teadmistel põhineva majanduse alusinfrastruktuuri ülesehituseks. Need aitavad tekitada nõudlust uute rakenduste ja teenuste järele ning annavad äriühingutele vahendid tootlikkuse suurendamiseks tootmisviiside uuendamise kaudu. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga toetatakse info- ja sidetehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu ja paremat kasutamist nii era- kui avalikus sektoris.

Keskkonnahoidlikul uuendustegevusel, sealhulgas energiatõhususe suurendamise meetoditel, on suur potentsiaal konkurentsieeliste loomisel Euroopa ettevõtete jaoks. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettepanek hõlmab toetust katseprojektidele ja keskkonnahoidlike uuenduslike tehnoloogiate turustamisprojektidele, et hõlbustada nende kasutuselevõtmist kooskõlas keskkonnatehnoloogia tegevuskavaga[15].

Täiendav ühendusepoolne rahastamine, et täita lüngad teadusuuringute ja rakendamise vahel, toimub näiteks üleeuroopaliste võrkude eelarveridade kaudu, millega toetatakse tööstusprojekte raadionavigatsioonisüsteemide (GALILEO), raudteede, lennujuhtimise ja teiste arukate transpordisüsteemide rakenduste valdkondades.

2.2. Euroopa struktuurifondid teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimisel

Ühtekuuluvuspoliitika, mida toetavad struktuurifondid, keskendub üha rohkem teadmistele, teadusuuringutele ja innovatsioonile. Juhtudel, kus piirkonnad, liikmesriigid ja komisjon edendavad alt-üles toimivat arengut, mis toetub partnerlusele ja ühisjuhtimisele, on see osutunud oluliseks hoovaks majanduskasvu suurendamisel ja uute töökohtade loomisel. Tugev jõupingutus on juba tehtud käesoleval programmitöö ajavahemikul (2000–2006), kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile moodustavad 7,4% Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusest vähemarenenud piirkondadele (7,5 miljardit eurot) ja 11% toetusest majanduse ümberkorraldamisega tegelevatele piirkondadele (2,4 miljardit eurot). Komisjon on teinud liikmesriikidele ettepaneku suurendada oluliselt selle valdkonna kulutusi järgmisel programmitöö ajavahemikul. Samasuguseid pingutusi tehakse ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel.

Seda lähenemisviisi kajastatakse komisjoni ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste[16] eelnõus, milles nähakse ette majanduskasvule ja tööhõivele suunatud partnerluse täielik rahastamine struktuurifondidest. Rahastada võidakse mitmesuguseid teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmeid, nagu piirkondlike ja piirkondadevaheliste klastrite ning kõrgetasemeliste keskuste loomine, tehnosiire, abiteenuste osutamine ettevõtjatele, meetmed inimressursside arendamiseks ning selleks, et aidata töötajatel ja ettevõtjatel muudatustega kohaneda. Piirkonnad ja liikmesriigid saavad struktuurifondide vahendeid paindlikult kasutada oma erivajaduste rahuldamiseks ning kasutada ära ka teadusuuringute 7. raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevude raamprogrammi vahelist sünergiat. Strateegiliste suuniste ning nende rakendamise kaudu liikmesriikides ja piirkondades edendab komisjon truktuurifondide ja maaelu arengu fondi vahendite kasutamist, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni majanduskasvu nimel .

Liikmesriike kutsutakse üles kasutama täielikult ära struktuurifonde ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, et tugevdada ja ehitada üles hästitoimiv teadus- ja innovatsioonisüsteem.

2.3. VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine

Juurdepääs rahastamisele on ettevõtjatele endiselt suur probleem, sealhulgas innovatiivsetele VKEdele. Innovatiivsetel ning teadus- ja arendustegevusele pühendunud ettevõtjatel on tihti raskusi rahastajate leidmisega nendel etappidel, mis jäävad uue tehnoloogia, protsessi, toote või teenuse demonstreerimise ja selle ärilise ekspluateerimise vahele. Peamiste konkurentidega võrreldes on innovatiivsetele ettevõtetele alates idee-eelsest staadiumist kuni ettevõtte laienemiseni pakutavate rahastamisvõimaluste turg Euroopas vähe arenenud.

Küpsemate innovatiivsete VKEde jaoks on parem juurdepääs kapitalile ja kvaasikapitalile vajalik jätkuinvesteeringuteks, et aidata ettevõtjatel nende potentsiaali täielikult rakendada, tooteid ja teenuseid turule viia ning jätkata teadusuuringute rahastamist. See eeldab soodustusi suuremate riskide võtmisel ning muutusi finantseerimisasutuste, erainvestorite ja ettevõtluse toetajate suhtumises. Seega uurib komisjon täiendavalt majanduskasvu rahastamise erinevaid tahke ning ELi meetmeid teatises 2006. aastal.

Komisjon on esitanud konkreetsed ettepanekud, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu . Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde jaoks kavandatud uue süsteemiga täiustatakse ja tugevdatakse ühenduse mehhanisme riski ning kasu jagamiseks erasektori kapitaliinvestoritega, võimendades märkimisväärselt kapitali pakkumist innovatiivsetele ettevõtetele. Kavandatud VKEde tagatisvahendiga parandatakse VKEde juurdepääsu kapitalile ja kvaasikapitalile (vahefinantseerimine), jagades nende operatsioonide riski. Eritoetust antakse keskkonnahoidlike uuendustega tegelevatele VKEdele. Neid rahastamisvahendeid haldab Euroopa Investeerimisfond ja need täiendavad Euroopa Investeerimispanga kontserni algatust uuenduste rahastamiseks[17]. Nende vahenditega tuleks samuti taotleda sünergiat struktuurifondide meetmetega, nt toetuste ja laenudega, millega parandatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele.

Lisaks sellele viib komisjon kokku sidusrühmad, et selgitada välja täiendavad tõkked rahastamise saamisel ning uurida võimalikke lahendusi. Näiteks ei saa VKEd praegu hõlpsalt kasutada oma intellektuaalomandi õigusi laenude saamiseks, mis moodustab suurima osa nende välisest rahastamisest. Eriti kõrgtehnoloogiliste ja teadustöömahukate VKEde jaoks on see probleem, kuna tihti pole neil finantsasutustele muud tagatist pakkuda, sest intellektuaalomandi õigused on nende peamine vara. Komisjon julgustab finantsringkondi, raamatupidamisasutusi ja intellektuaalomandi kaitsega tegelevaid asutusu uurima intellektuaalomandi õiguste hindamise ulatust.[18]

2.4. Siseriiklike programmide ja teiste rahastamisallikate mobiliseerimine Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks

Ühenduse rahalised vahendid innovatsiooni ja teadusuuringute edendamiseks moodustavad ainult murdosa kogu Euroopa avaliku sektori panusest.[19] Kriitilise massi puudumise kompenseerimiseks tuleb suurendada siseriiklike programmide tõhusust ja vastastikust täiendavust, aidates kaasa täielikult integreeritud Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi loomisele ning mobiliseerides järjekindlalt riiklikke vahendeid Euroopa teadus- ja innovatsioonialaste meetmete toetuseks. ERA-NETi algatus[20] on näidanud selle lähenemisviisi edukust ning avanud väljavaated tihedamaks riikidevaheliseks koostööks.

Komisjon on teinud ettepaneku laiendada ja tugevdada ühenduse rahastamisvahendeid, et edendada veelgi riikidevahelist koostööd ning koordineerimist piirkondlike ja siseriiklike programmide vahel, mis toetavad teadusuuringuid ja innovatsiooni . Nende vahenditega antakse otsest ühenduse toetust liikmesriikidevaheliste ühiste teadus- ja innovatsiooniprogrammide arendamiseks ja rakendamiseks. Vahendite hulka kuuluvad kava ERA-NET Plus, uued EÜ asutamislepingu artikli 169 algatused 7. teadusuuringute raamprogrammi alusel ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi äriuuenduste toetustava, mis tugineb 2006. aasta keskel alustatavale PRO INNO algatusele.

PRO INNO algatuse eesmärk on aidata kaasa riikidevahelisele koostööle innovatsiooniagentuuride ja innovatsiooniprogrammide vahel, milleks: luuakse INNO õppeplatvorm, et vastastikuste eksperdihinnangute ja mõju-uuringute abil selgitada välja innovatsiooni toetavad head tavad ning neid edaspidi hinnata; toetatakse INNO-võrgustike loomist, mille eesmärk on viia kokku piirkondlikud/riiklikud innovatsooniprogrammide juhid, et aidata kaasa riikidevahelisele koostööle; toetatakse konkreetseid riikidevahelisi innovatsioonialgatusi ning avaliku ja erasektori partnerlust INNO-meetmete kaudu. Konkursikutse avaldatakse 2005. aasta oktoobris. |

- Enamikus Euroopa Liidu riikides, v.a Ühendkuningriik, on annetuste osakaal teadusuuringute (eriti alusuuringute) rahastamisel veel tagasihoidlik. Seepärast tuleks välja arendada sihtasutuste ja investeerimisfondide roll teadusuuringutele vahendite kogumisel. See tähendab rea õiguslike, regulatiivsete ja maksualaste küsimustega tegelemist. Sihtasutused peavad olema ka läbipaistvamad ning nende juhtimine vastutustundlikum, et julgustada annetajate usaldust. Komisjon uurib filantroopia kui teadusuuringute rahastamise allika potentsiaali väljaarendamise ja ärakasutamise viise ja võimalusi .

Teadusuuringute ja innovatsiooni asetamine ELi finantseerimise keskmesse: |

Komisjon: | Liikmesriike kutsutakse: | Viide |

2.1 | stimuleerib struktuurifondide kasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni arendamiseks | vastu võtma komisjoni ettepanekuid Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide kohta ning täielikult ära kasutama nimetatud fondide ja maaelu arengu fondi pakutavate uute võimaluste laialdast valikut seoses teadusuuringute ja innovatsiooniga | CLP meede II.1 kuni 3 ning III.1 ja 2 |

2.2 | tagab VKEde parema juurdepääsu rahastamisele | kasutama täielikult ära kapitali- ja tagatisskeeme ning kaasama oma finantskogukondi rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks | IG 8 ja 15 |

2.3 | toetab uute tehnoloogiate arendamist ja nende kasutuselevõtmist | koos Euroopa Parlamendiga vastu võtma komisjoni ettepanekuid 7. teadusuuringute raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kohta | CLP II.4 ja 5 |

2.4 | mobiliseerib siseriiklikke ja piirkondlikke teadus- ja innovatsiooniprogramme ning teisi rahastamisallikaid | maksimaalselt ära kasutama ühenduse toetusskeeme riikidevahelise koostöö edendamiseks | IG 8 CLP II.4 |

3. PEATÜKK TEADUSUURINGUD JA INNOVATSIOON ETTEVÕTLUSE KESKMES

Teadusuuringud ja innovatsioon muutuvad äritegevuse keskmesse asetamisel rikkuse tekitamise ja majanduskasvu mootoriteks. On ka laialdaselt täheldatud, et ettevõtete innovatsioonialane võimekus on suurem, kui need moodustavad klastreid ja võrgustikke. Riikliku poliitikaga ei saa klastreid luua, kuid riikliku rahastamisega võib neid tugevdada. Selleks et Euroopa Liidu teadusbaas tugevdaks selle tööstusbaasi, peab koostöö riiklike teadusuuringute ja tööstuse vahel märgatavalt paranema.

Äritegevusele ja poliitikale võib tulla kasuks parem teavitamine arengusuundadest erasektori teadusuuringute investeeringutes ja innovatsioonis, eriti üksikutes sektorites. Teadus- ja innovatsioonipoliitika formuleerimisel on vaja suuremat rõhuasetust sektorite vajadustele ning ettevõtjatele pakutavaid täiustatud abiteenuseid, et edendada tehnoloogia kasutuselevõttu ja ettevõtluse innovatsiooni, eriti selleks, et aidata VKEdel saada üle nende konkreetsetest probleemidest ja osaleda Euroopa võrgustikes.

3.1. Intensiivsem ülikoolide ja tööstuse partnerlus

Teadusuuringutealane koostöö ja teadmiste edasiandmine avalike teadusorganisatsioonide, eriti ülikoolide ja tööstuse vahel ei ole optimaalne ning see on Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi üks nõrkus. Kuigi mitmed liikmesriigid on selles valdkonnas väärtuslikku tööd teinud, on nad tihti arvestanud vaid siseriiklikku perspektiivi. Selle tõttu on praegused eeskirjad ja tavad Euroopa Liidus killustunud, eriti need, mis käsitlevad avaliku sektori finantseeritavate teadusuuringute omandiõigust ning avalike teadusorganisatsioonide ja tööstuse vahel sõlmitud kokkuleppeid.

Ühtsemate eeskirjade ja tavadega kogu Euroopa Liidus edendataks avalike teadusorganisatsioonide ja tööstuse seoseid ning maksimeeritaks nende mõju. See aitab luua võrdse mänguruumi ülikoolide ja tööstuse teadusuuringute piiriüleste partnerluste jaoks ning seega annab panuse Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi.

Selle eesmärgi saavutamiseks võtab komisjon vastu teatise, milles määratletakse ELi suunised teadusuuringutealase koostöö parandamiseks ning teadmiste edasiandmiseks avalike teadusorganisatsioonide ja tööstuse vahel ning mida liikmesriike ja sidusrühmi julgustatakse vabatahtlikul ja paindlikul alusel rakendama. Nimetatud suunised tuginevad olemasolevale heale tavale (nii liikmesriikides kui ka sidusrühmades), nagu mitme Euroopa tööstus- ja akadeemilise assotsiatsiooni käivitatud vastutustundliku partnerluse algatus[21].

Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada ülikoolide positsiooni Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias, sealhulgas seoses teadmiste loomisega äriringkondade jaoks ja nendega koos ning seoses teadmiste ühiskonnale edasiandmisega. Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerluse ja koostöö mobiilsuse skeemiga 7. teadusuuringute raamprogrammi alusel suurendatakse teadmiste vahetust ühisuuringute partnerluse raames, mida toetatakse kogenud teadlaste töölevõtmise, töötajate lähetuste jms-ga. Uues teadus- ja arendustegevuse riigiabi raamistikus selgitab komisjon ülikoolide ja tööstuse partnerluse küsimust seoses riigiabi eeskirjadega.

3.2. Innovatsioonikeskused, teadusuuringutele suunatud klastrid ja tööstusklastrid

Euroopa Liidus on palju dünaamilisi tööstusklastreid, kuigi need on väiksemad ja vähem integreeritud kui Ameerika Ühendriikides. Seetõttu kannatavad teadusuuringud ja innovatsioon samasuguse killustatuse all nagu siseturg. Et muuta innovatsioonikeskused välisinvestoritele võimalikult atraktiivseks, peavad need keskused ja klastrid saavutama kriitilise massi. Neid ei saa üles ehitada tühjalt kohalt, vaid need sõltuvad tugevast tööstuslikust alusest ning headest ja usaldusväärsetest suhetest teaduse ja tööstuse vahel.

Võrgustike loomine klastrite sees üksteist täiendavate klastrite vahel on oluline nende edukaks arenguks. Koolitus- ja teaduskeskused, finantsasutused, innovatsiooni ja intellektuaalomandi konsultandid, kohalikud ja piirkondlikud arenguasutused ning teised toetusorganisatsioonid on olulised osalejad ettevõtete loova äripotentsiaali maksimeerimisel. Toodete ja protsesside aina suurenev komplekssus ning vajadus integreerida teenuseid, nagu hoodus, logistika ja turundus, tekitavad probleeme isegi kõige edukamatele klastritele. Koostöö klastrite vahel aitab nende probleemidega tegelda.

Algatusega „Teadmiste piirkonnad“ toetatakse riikidevahelist vastastikust õppimist ja koostööd teadusuuringutele suunatud klastrite vahel, tuues kokku piirkondlikud ametiasutused ja arenguasutused, avalikud teadusorganisatsioonid, tööstuse ning muud asjaomased sidusrühmad. Peamised elluviidavad meetmed: piirkondlike klastrite teadusuuringute plaanide analüüs, väljatöötamine ja rakendamine ning klastritevaheline koostöö; vähem arenenud teadusuuringute profiiliga piirkondade “juhendamine” rohkem arenenud piirkondade poolt; meetmed, mis käsitlevad teadusuuringute osapoolte ja asutuste tihedamat integreeritust piirkonna majanduses. |

- Liikmesriike kutsutakse üles arendama välja piirkondlikku ja siseriiklikku poliitikat innovatsiooniklastrite ja -keskuste jaoks, kasutades Euroopa struktuurifondide pakutavat toetust. Mitme ELi meetmega julgustatakse ja toetatakse liikmesriikide ja piirkondade püüdlusi. Komisjon annab neile kaardi, analüüsides Euroopa Liidu olemasolevate klastrite tugevusi ja strateegiaid. Algatuse Europe INNOVA raames toetatakse koostöövõrkude loomist tööstusklastrite vahel , et tihendada riikidevahelist koostööd ning õppida, kuidas teised ehitavad üles ja juhivad edukaid klastrialgatusi.

Veel tehakse 7. teadusuuringute raamprogrammi alusel ettepanek vahendite suurendamiseks, et jätkata ühenduse algatust „Teadmiste piirkonnad“, millega toetatakse teadusuuringutele orienteeritud klastrite arengupoliitika määratlemist ja rakendamist.

3.3. Ettevõtjatele pakutavad ennetavad abiteenused teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimiseks

VKEdel on Euroopa Liidu ettevõttemajanduses juhtiv roll, nad moodustavad umbes 66% erasektori tööhõivest ning 57% lisandväärtusest EL 25s. Siiski on paljudel neist suurusega seotud probleeme, eriti seoses innovatsiooniga, teabele juurdepääsuga, koostöövõrgustike loomise ja partnerite leidmisega. Riigi ametiasutused peaksid tegelema asjaomaste turuprobleemidega, hõlbustades tehnoloogia levitamist VKEdele ning tugevdades nende võimet arendada, omandada, kohandada ja kasutada uusi tehnoloogiaid.

Seega hõlbustab ELi innovatsioonipoliitika riikidevahelist tehnosiiret ettevõtete vahel ja julgustab neid uuendusi turule viima, eriti innovatsiooni levikeskuste võrgustiku [22] kaudu, mis täidavad lünga turul, pakkudes piirkondlikku juurdepääsu Euroopa koostööle ning kombineerides rohujuure tasandil teadmisi üleeuroopaliste kogemuste ja kontaktidega. Komisjon jätkab innovatsiooni levikeskuste võrgustiku toetamist, julgustades sünergiad teiste ettevõtluse toetamise võrgustikega , nagu euroinfokeskused, et võimaluse korral pakkuda tervikteenust ning parandada ja laiendada nende poolt pakutavate teenuste ulatust, tõhusust ja kvaliteeti. Komisjon toetab ka selliste võrgustike loomist, millega tugevdatakse innovatsiooni piirkondadevahelise koostöö kaudu struktuurifondide raames. Need täiustused keskenduvad peamiselt riikidevahelise tehnosiirde meetmetele ja partnerite leidmisele innovatiivsete VKEde, teadusuuringute organisatsioonide ja suurte ettevõtete vahel.

3.4. Innovatsiooni juhtimine ja sotsiaalsed muutused

Innovatsiooni juhtimine on innovatsiooni edukuse eelduseks ettevõtetes. Mitmed ettevõtjad, eriti VKEd, kogevad raskusi innovatiivsete toodete planeerimisel, rakendamisel ja turustamisel ning oma tootmisprotsesside uuendamisel. Innovatsioon ei saa toimida ilma, et inimesi arvesse ei võetaks. Seepärast on lisaks punktis 1.4 esitatud strateegia alusel käsitletatud spetsiifiliste teadusuuringute oskuste ja teadlaste karjääri küsimustele äärmiselt oluline täiendav haridus ja koolitus, et hoida Euroopa inimkapitali ajakohasena innovatsiooniks vajalike oskuste ja teadmiste osas. See hõlmab ettevõtlusalaseid oskusi ning valmidust võtta riske.

Igas suuruses ettevõtjad peaksid olema paindlikumad nõudluses toimuvatele kiiretele muudatustele vastamisel ja uute tehnoloogiatega (nagu näiteks info- ja sidetehnoloogia ja e-äri) kohanemisel ning olema võimelised pidevalt uuenema, et püsida konkurentsivõimelisena. Sel eesmärgil tuleb innovatiivseid töövõtteid edendada ja levitada, nagu on rõhutatud Euroopa tööhõive strateegias. Programm „Haridus ja koolitus 2010“[23] ja ühtne tegevusprogramm elukestva õppe alal[24] on samuti olulised struktuuriliste ja sotsiaalsete muutuste hõlbustamisel.

Innovatsiooni eelduseks on inimestesse ja oskustesse investeerimine. Innovatsioonile ja teadusuuringutele pühendumine on ka ettevõtte sotsiaalse vastutuse[25] ilmutamine. Vabatahtlikud algatused, mis ulatuvad kaugemalt seaduslikest, lepingulistest ja muudest nõuetest, võivad võimendada äriühingu konkurentsivõimet ja kannustada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid uuendusi, milles ärilised eeliseid on ühendatud sotsiaalsete eesmärkidega. Komisjon julgustab selliseid innovatiivseid ettevõtte sotsiaalse vastutuse tavasid Euroopa ettevõtjate hulgas .

Heade innovatsiooni juhtimise tavade levitamise edendamiseks hõlbustab komisjon uute enesehindamise vahendite arendamist, mida seejärel kasutatakse piirkondlike ja siseriiklike innovatsiooniasutuste poolt VKEde toetuseks. Lisaks sellele julgustab komisjon uue Euroopa innovatsiooniauhinna kui „auhindade auhinna“ loomist, et tõsta Euroopa edukate innovatiivsete ettevõtjate profiili.

3.5. Innovatiivsete teenuste potentsiaal

Teenustesektor mängib majanduskasvus ja uute töökohtade seisukohast olulist rolli. Praegusel hetkel ajendavad teenuste innovatsiooni peamiselt uued pakkumised, mis vastavad klientide nõudmistele. Kuid üha enam ajendavad teenuseid ka suuremad investeeringud teadusuuringutesse ning teenused sõltuvad uute tehnoloogiate kasutusele võtmisest.

Tunnustades innovatiivsete teenuste suurenenud tähtsust Euroopa majanduse jaoks, määratleb komisjon 2006. aasta lõpuks strateegia innovatiivsete teenuste edendamiseks Euroopa Liidus , tuginedes ettevõtlusega seotud teenuste Euroopa foorumi[26] tööle ja poliitilistele soovitustele. Innovatsiooni toetamise mehhanismid kohandatakse teenuste erivajadustele ning tehakse erilisi jõupingutusi teenustel põhinevate uuenduste paremaks mõõtmiseks.

3.6. Euroopa tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni järelevalvesüsteemi kehtestamine ja intellektuaalset kapitali käsitleva aruandluse parandamine

Kuigi Euroopa juhtivate ettevõtete teadusuuringute investeeringute tase mitmes valdkonnas on võrreldav Ameerika Ühendriikide ja Jaapani ettevõtete omaga, on Euroopa Liidu teadusuuringute defitsiit põhjustatud peamiselt erasektori investeeringute väikesest mahust, mis on osaliselt tingitud valdkondade erinevast jaotusest. ELil on madalam väljund kui USA-l või Jaapanil mõnes olulises teadusuuringumahukas tööstusharus.[27] See ja teised tegurid, millest osa on valdkonnaspetsiifilised, hoiavad Euroopa Liidu innovatsiooni tulemuslikkust ja konkurentsivõimet tagasi.

Kuigi liikmesriikides on kättesaadavad ulatuslikud andmed ja analüüs teadusuuringute investeeringute ja innovatsiooninäitajate kohta, tuleb andmete kättesaadavust ja võrreldavust ettevõtte ja valdkonna tasandil parandada, et paremini aru saada investeerimistrende ajendavatest teguritest, identifitseerida tekkivaid probleeme ning ennetada tõkkeid ning ette näha võimalusi teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute täiustamisel.

Nagu on sätestatud hiljutises tööstuspoliitikat käsitlevas teatises[28], kehtestab komisjon Euroopa tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni järelevalvesüsteemi. See põhineb eri statistika- ja analüüsimeetodite kooskõlastatud arendamisel ja kasutamisel. Komisjon laiendab oma erasektori teadusuuringute investeeringute järelevalvet ja analüüsi, täiendades iga-aastast Euroopa tööstuslike teadusuuringute investeeringute tulemustabelit, eriti iga-aastaste valdkondade uuringutega tulevikusuundumuste osas. Süsteem põhineb ka valdkonna innovatsiooni näitajate ja tavade jälgimisel, mille käigus jälgitakse ja uuritakse võrdlevalt valdkondade innovatsioonimudeleid. See teabesüsteem aitab poliitiliste otsuste tegijatel optimeerida teadus- ja innovatsioonipoliitikat, arvestades paremini valdkondade vajadusi ja eripära, ning aitab parandada tööstussektorite ja –ettevõtjate konkurentsivõimet.

Vähesed äriühngud inventeerivad süstemaatiliselt oma intellektuaalset kapitali, teadusuuringute kaudu loodud väärtusi ning muid teadmiste ressursse. See intellektuaalse kapitali alaväärtustamine võib põhjustada finantsturgudel pigem traditsiooniliste kui teadusuuringumahukate ettevõtjate eelistamist ning ressursside eraldamist ettevõttesiseselt. Kuigi on välja töötatud mitu intellektuaalse kapitali mõõtmise ja sellekohase aruandluse meetodit, eriti sisejuhtimise eesmärgil, on nende kasutuselevõtt ettevõtetes olnud aeglane. Komisjon aitab veelgi edendada nende meetodite väljaarendamist ja kasutamist, täiustades samal ajal määratluste ja meetodite järjepidevust kogu ELis. Seejuures tuleks arvesse võtta sidusrühmade seisukohti ja raamatupidamiseeskirjade arengusuundi.

Teadusuuringud ja innovatsioon ettevõtluse keskmes |

Komisjon: | Liikmesriike kutsutakse: | Viide: |

3.1. | määratleb ELi suunised teadusuuringutealase koostöö ja teadmiste edasiandmise parandamiseks riiklike teadusuuringute ja tööstuse vahel | suuniseid kohaldama, võttes arvesse siseriiklikku konteksti | CLP III.10 |

3.2. | edendab innovatsioonikeskusi ning teadmistest ajendatud ja tööstuslike klastreid | täielikult ära kasutama struktuurifonde innovatsioonikeskuste arengu jaoks ja osalema ELi klastrialgatustes | IG 8 ja 10 CLP III.1 |

3.3. | pakub ettevõtjatele, eriti VKEdele, spetsiifilisi abiteenuseid, stimuleerides teadusuuringuid ja innovatsiooni | täielikult ära kasutama struktuurifondide ja innovatsiooni levikeskuste toetust innovatsiooni toetamise teenuste parandamiseks, eriti VKEde jaoks | IG 8 ja 15 CLP III.1 |

3.4. | edendab häid innovatsiooni juhtimise tavasid | edendama uute innovatsiooni juhtimise vahendite kasutamist ja kaaluma innovatsiooniauhindade andmist | IG 8 ja 15 |

3.5. | määratleb innovatiivseid teenuseid edendava strateegia ja kohaldab seda | kaaluma innovatiivsete teenuste edendamise viise | IG 8 |

3.6. | laiendab erasektori teadusuuringute investeeringute ja valdkondade innovatsiooninäitajate järelevalvet ja analüüsi | võtma arvesse ELi tasemel järelevalve ja analüüsi tulemusi | ILS[29] 6. peatükk |

4. peatükk Täiustatud teadus- ja innovatsioonipoliitika

Euroopa Liidu riikides ja piirkondades kehtivad erinevad teadus- ja innovatsioonisüsteemid, mis on kohandatud erinevatele kohalikele oludele. Tõhususe suurendamine selles poliitikavaldkonnas eeldab süstemaatilisemat koostööd liikmesriikide vahel, et arendada riikidevahelist arutelu ning teadus- ja innovatsioonisüsteemide vahelist sünergiat. Äärmiselt oluline on ühtse ja vastastikku toetava poliitika väljatöötamine piirkondade, liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide poolt, et tugevdada Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi ning viia ellu Lissaboni partnerlus uuendatud kujul, et toetada suuremat ja säästvamat majanduskasvu, millega kaasneb rohkem ja paremaid töökohti.

Komisjon loob aluse põhjalikuks majandus- ja poliitikaanalüüsiks ning annab poliitiliste otsuste tegijate käsutusse tõhusad vahendid kogemuste vahetamiseks ja riikidevahelise koordineerimise ja koostöö parandamiseks.

4.1. Teadusuuringud ja innovatsioon kui kasvu ja töökohtade riiklike reformikavade prioriteedid

Teadus- ja innovatsioonipoliitika on Lissaboni uuendatud strateegia üks võtmevaldkond. Nõukogu on võtnud vastu uued integreeritud suunised[30], et juhendada liikmesriike nende siseriiklike reformide ettevalmistamisel. Liikmesriigid annavad kord aastas aru oma teadus- ja innovatsioonialastest probleemidest, sihtidest ja poliitilistest suundumustest ning edusammudest nende rakendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide poolt kaasrahastatavatele tegevusprogrammidele.

Paljudes liikmesriikides tuleks teadusuuringud ja innovatsioon identifitseerida siseriiklike reformikavade peamiste väljakutsetena. Kui see on vajalik, analüüsib komisjon siseriiklikke reformikavasid teadusuuringute investeeringute sihtmärkide ning teadus- ja innovatsioonipoliitika arengu seisukohast. Dialoogid liikmesriikidega aitavad välja selgitada nende võimalikud tugevad ja nõrgad küljed ning sobivad poliitilised meetmed teadusuuringute ja innovatsiooni tingimuste parandamiseks.

4.2. Täiustatud poliitikaanalüüsi vahendid

Asjakohase poliitika väljatöötamine teadusuuringutes ja innovatsiooniga seotud investeeringute suurendamiseks eeldab hetkeolukorra usaldusväärset majanduslikku ja poliitilist analüüsi. On vaja omada teavet eesseisvate probleemide, võetud meetmete, nende kohaldamise ja mõju ning teadus- ja innovatsioonisüsteemi edusammude näitajate kohta ja seda teavet analüüsida. Seda on võimalik saavutada, kasutades kindlates kontekstides sobivaid näitajaid ja võrdlusuuringute põhimõtteid ning head tava. Seda analüüsi tuleks progressiivselt laiendada piirkondlikule tasandile.

Sel eesmärgil arendab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega täiendavate vahenditena edasi Euroopa innovatsiooni trendikaarti ( European Trend Chart on Innovation ) ja riikide teaduspoliitika infosüsteemi (ERAWATCH) . See hõlmab innovatsiooni tulemustabelit ja teadusuuringute peamisi arvandmeid. Need vahendid on uue kasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni partnerluse võtmeelemendid ning annavad ülevaate headest tavadest, mida saab laialdaselt kasutada, et tugineda siseriiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevatele külgedele ja tegeleda nende nõrkade külgedega. Vahendid seotakse tulevase institutsioonidevahelise portaaliga, mis võimaldab ühtset juurdepääsu teadust, teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevatele ELi veebimaterjalidele.

4.3. Poliitika tundmaõppimise ja koostöö toetamine

On vajadus poliitika täiendava tundmaõppimise ning heade tavade hindamise järele teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel seoses nende ülekantavuse ja kohaldamismeetoditega, võttes arvesse piirkondlikke ja siseriiklikke eripärasusi. Komisjon jätkab Euroopa platvormide väljatöötamist heade tavade jagamiseks ja valideerimiseks, tuues kokku asjaomased sidusrühmad ja julgustades vastastikuseid eksperdihinnanguid. Selle protsessi kaudu edendab komisjon ka ühtset lähenemist riikidevahelistele küsimustele ja süstemaatilisemat hindamiskultuuri Euroopa Liidus.

Teaduspoliitikat koordineeritakse Euroopa Liidu teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) vahendusel. Selle protsessi tõhustamiseks teeb komisjon CRESTile ettepaneku kohtuda vajaduse korral peadirektorite tasandil. Lisaks sellele käivitatakse katsekava, et toetada mitmete riikide ja piirkondade alt-üles koordineerimisalgatusi teaduspoliitikavaldkonnas (RTD OMC-NET). Seda arendatakse edasi 7. teadusuuringute raamprogrammis. Tõhus koostöö tagatakse ettevõtluspoliitika töörühmaga, kes koordineerib innovatsioonipoliitika küsimusi.

Et hõlbustada veelgi innovatsioonipoliitika tundmaõppimist ja arengut, tugineb komisjon innovatsioonistrateegia väljatöötamisel ja võrdleval uurimisel olemasolevatele vahenditele, nagu näiteks piirkondlikud innovatsioonistrateegiad, mis aitavad piirkondadel nende innovatsioonisüsteeme tõhustada. Seda täiendatakse ja arendatakse veelgi tulevase INNO õppeplatvormi raames, mis keskendub riikidevahelisele koostööle. Komisjon kasutab regionaalseid teadusuuringuid ja innovatsiooni kajastavaid olemasolevaid interaktiivseid õppeplatvorme, mis on koondunud Euroopa innovatiivsete piirkondade platvormi alla, tuues kokku piirkondlikud ja riiklikud sidusrühmad ning andes ülevaate headest tavadest ja juhtumiuuringutest.

RTD OMC-NET on algatus mitmete riikide ja piirkondade algatuste toetamiseks konkursikutsete kaudu, kaasates vajaduse korral sobivaid sidusrühmi. Väljavalitud meetmetega: aidatakse kaasa tõhusama riikliku poliitika väljatöötamisele intensiivsema vastastikuse õppimise, vastastikuste eksperdihinnangute ja heade tavade väljaselgitamise abil; selgitatakse välja küsimused, millel on tugev rahvusvaheline mõõde, mis saaks kasu liikmesriikide kooskõlastatud või ühisest tegevusest või vastastikku tugevdavast tegevusest riigi ja ELi tasandil; valmistatakse ette pind huvitatud liikmesriikide kooskõlastatud tegevuseks ja vajaduse korral ühenduse õigusaktideks või suunisteks |

Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimise täiustamine Euroopas: |

Komisjon : | Liikmesriike kutsutakse: | Viide: |

4.1 | jälgib ja toetab teadus- ja innovatsioonipoliitika siseriiklikku arengut uue Lissaboni kasvu ja töökohtade partnerluse kaudu | vajaduse korral andma aru teadus ja innovatsioonipoliitika siseriiklikust arengust uue Lissaboni kasvu ja töökohtade partnerluse raames | CLP 2. peatükk ILS 3. ja 6. peatükk |

4.2 | arendab edasi poliitilise analüüsi vahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks | täielikult ära kasutama komisjoni pakutavat statistilist ja poliitilist analüüsi | ILS 6. peatükk |

4.3 | toetab poliitika tundmaõppimise platvorme ja hõlbustab riikidevahelist poliitikakoostööd | täielikult ära kasutama riikidevahelist poliitika tundmaõppimist ja koostööd | ILS 4. ja 6. peatükk |

- KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises kirjedatud meetmed tagavad teadus- ja innovatsioonipoliitika maksimaalse efektiivsuse ning on kooskõlas Lissaboni strateegia rõhuasetusega keskendumisele , partnerlusele ja ratsionaliseerimisele . Eriti selgitab see prioriteeti teadmised ja innovatsioon kasvu nimel , luues raamistiku sünergiate arendamiseks kõikidel tasanditel. Varasematele saavutustele tuginedes tuleb kõiki meetmeid, nii uusi kui ajakohastatuid, järgida tarmukalt ja kindlusega, kui tahetakse saavutada eesmärki viia Euroopa jõupingutused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas maailmatasemel intensiivsuse ja tõhususeni. Vajaduse korral võidakse ette võtta algatusi, mis keskenduvad spetsiifilistele valdkondadele.

Riiklikud reformikavad Lissaboni uue partnerluse raames majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks peavad tõsiselt pühenduma teadus- ja innovatsiooniprobleemide lahendamisele. Riiklikke reformikavasid toetavad ühenduse rahaline sihttoetus Euroopa huvi pakkuvale teadus- ja innovatsioonitegevusele, juhised poliitika kooskõlastatud arendamiseks ning vastastikkuse õppimise täiustatud platvormid kõikides valdkondades, kus riikidevaheline koostöö pakub tugevat lisandväärtust. Sel viisil areneb välja tõeline Euroopa teadus- ja innovatsiooniruum, mis tugineb liikmesriikide ja nende piirkondade erilistele tugevatele külgedele.

Käesolevas teatises kirjeldatud meetmete täiendavad üksikasjad on sätestatud lisatud dokumendis. Vajaduse korral uuendatakse käesolevas dokumendis ja selle lisas kavandatud meetmeid pidevalt, võttes arvesse Euroopas teadus- ja innovatsioonitegevuse mahu suurendamisel ja täiustamisel tehtud edusamme ning jätkuvaid arutelusid 2007–2013. aasta finantsperspektiivi üle. Lisaks ajakohastatakse lähenemisviisi sõltuvalt majandusarengu ja tööhõive edendamiseks tehtava koostöö arengust.

1 „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)24 (lõplik)), 2.2.2005.

[1] Nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitus 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldiste suuniste kohta.

[2] „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)330 (lõplik)) ja “ Annex to the Common Actions for Growth and Employment: The Community Lisbon Programme” (SEK(2005)981).

[3] KOM (2003) 226 (lõplik).

[4] http://www.cordis.lu/indicators/publications.htm (Key Figures 2005 on Science, Technology and Innovation) ja http://epp.eurostat.cec.eu.int/ (Eurostati andmed).

[5] http://trendchart.cordis.lu/ (Euroopa innovatsiooni tulemustabel)

[6] „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)330 (lõplik)), 20.7.2005.

[7] „Innovatsioonipoliitika: liidu lähenemisviisi ajakohastamine Lissaboni strateegia taustal” (KOM(2003)112 (lõplik)).

[8] „Riigiabi tegevuskava: vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” http://europa.eu.int/comm/competition/state_aid/others/action_plan/saap_en.pdf

[9] ELi direktiivid 2004/17 ja 2004/18.

[10] KOM (2005) 119 (lõplik)

[11] KOM (2005) 121 (lõplik)

[12] KOM (2005) 299 (lõplik)

[13] „i2010: Euroopa infoühiskond 2010” (KOM(2005) 229 (lõplik): http://europa/eu.int/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm

[14] „Tehnoloogiate toetamine säästvaks arenguks: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogia tegevuskava (KOM(2004) 38 (lõplik)) http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/cnc/2004/com2004_0038en01.pdf

[15] Strateegilistes suunistes sätestatakse strateegiline raamistik uute rakenduskavade jaoks, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist. Vt KOM (2005) 299 (lõplik).

[16] „Innovatsioon algatus 2010”: http://www.eib.eu.int/site/index.asp?designation=i2i

[17] Vt ka intellektuaalse kapitali aruandlust käsitlev meede punktis 3.5.

[18] Näiteks 6. raamprogramm moodustab 5% avaliku sektori rahastatavatest teadusuuringutest ELis

[19] http://www.cordis.lu/coordination/era-net.htm

[20] EIRMA, EUA, Proton ja EARTO, „Handbook on responsible partnering“, http://www.eirma.asso.fr

[21] http://irc.cordis.lu/

[22] Komisjoni teatis „Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest” (KOM(2003) 685 (lõplik)), 11.11.2003.

http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/et_2010_en.html

[23] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse ühtne tegevusprogramm elukestva õppe alal (KOM(2004) 474 (lõplik)), 14.7.2004.

[24] Ettevõtte sotsiaalne vastutus on sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide vabatahtlik arvestamine ettevõtete äritegevuses ning nende suhetes sidusrühmadega (KOM(2002) 347).

[25] http://europa.eu.int/comm/internal_market/services/brs/forum_en.htm

[26] http://eu-iriscoreboard.jrc.es/

[27] KOM(2005) 474 (lõplik).

[28] „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus” (ILS) SEC(2005)622/2

[29] Vt eriti suunised nr 7 (teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine ja täiustamine, eriti erafirmade investeeringute puhul) ja nr 8 (innovatsiooni kõikide vormide hõlbustamine) nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovituses 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005–2008), ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.