52005DC0153

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, xxx

KOM(2005) yyy lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi katastroofidele ja kriisidele reageerimise võime tugevdamine

1. Sissejuhatus

Käesolev teatis on komisjoni vastus ELi tegevuskavale, mis Luksemburgi eesistumise ajal esitati 31. jaanuaril 2005. aastal üldasjade ja välissuhete nõukogus (GAERC) pärast 2004. aasta 26. detsembril toimunud tsunamit.

Euroopa reageerimine tsunami poolt tekitatud katastroofile oli kiire ja heldekäeline. Euroopa Ühendusel oli selles jõupingutuses suur osa. Ühenduse reageering näitas ühisvahendite suurust ja ulatust, mida liit saab kasutada ühenduse ja kahepoolsete programmide ning ka uute sõjaliste võimete raames, samas aga selgus ka katastroofi- ja kriisivalmiduse ning katastroofile ja kriisile reageerimise rakenduslik ja poliitiline keerukus.

Eesistuja tegevuskava käsitleb kolme peamist teemat:

- meetmed, millega rahuldati tsunamist mõjutatud piirkondade vajadusi;

- ELi reageerimisvõime, selle sidususe ja tõhususe parandamise meetmed;

- ennetamise, varajase hoiatamise ja tulevasteks katastroofideks ettevalmistamise edendamise meetmed.

Komisjoni president esitas üldasjade ja välissuhete nõukogus ELi tegevuskavale vastuseks aruande ühenduse poolt tsunamist mõjutatud piirkondadele antud finantsabi kohta ja kava, kuidas pikemas perspektiivis arendada liidu võimet ennetada tulevasi katastroofe ja kriise ning neile reageerida. Nimetatud kava on käesoleva teatise aluseks.

Teatis sisaldab kahte lisa. Esimene lisa on ajakohastatud aruanne komisjoni poolt India ookeani tsunamist mõjutatud piirkondade vajaduste rahuldamiseks rakendatud meetmete kohta. Lisas kirjeldatakse 103 miljoni euro suurust humanitaarabiprogrammi, 350 miljoni euro suurust pikaajalise ülesehitustöö programmi ja mitmeid kõrvalmeetmeid, sealhulgas kaubanduskontsessioone ja Euroopa Investeerimispanga tegevust.

Teine lisa illustreerib mitmeid ühenduse vahendeid ja programme, mis toetavad varajase hoiatamise süsteemi ja katastroofivalmidust kõikjal maailmas.

2. Sidusa ja tõhusa reageerimise tagamine

Ühendus on oma välistegevuseks välja arendanud mitmeid erivahendeid. Need toetuvad erinevatele poliitikatele ja mandaatidele: humanitaarsetele, stabilisatsiooni, ülesehituse ja jätkusuutliku arenguga seotud eesmärkidele, majanduskoostööle ja põhiõigustele. Ühenduse reageerimine tsunamile näitas, et tema käsutuses olevad katastroofi- ja kriisivahendid on rikkalikud, ning tõestas, et lisaks asjassepuutuvatele välissuhetega seotud vahenditele saab reageerimistegevuse tugevdamiseks tervikuna koordineeritult mobiliseerida ka mitmeid sisepoliitilisi vahendeid. Need sisepoliitilised vahendid on nii ühenduse kodanikukaitse mehhanism kui ka teadusuuringute, infoühiskonna, õiguse, vabaduse ja turvalisuse ning kalanduse valdkondade programmid. Ühenduse reageerimise tugevus sõltub sellest, kuidas ta suudab ühendada oma sisepoliitika raames ülesehitatud võime ning meetmed, mille ühendus on välja töötanud välistegevuse erivahendite raames.

Sõjaliste ja tsiviilvõimete arendamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames lisab uue mõõtme.

Selline võimete mitmekesisus on üks liidu tugevaid külgi. Tõhusa, kiire ja paindliku reageerimise tagamine katastroofi puhul ja samas nende ressursside järjekindel arendamine ja nende vastavate tugevate külgede ärakasutamine on kahekordne väljakutse.

Käesolevas teatises esitatud meetmed jagavad ühist eesmärki suurendada erinevate liidu välispoliitikavahendite tõhusust, sidusust ja koordineeritust katastroofi- ja kriisiolukordades, samaaegselt säilitades nende erinevad mandaadid, eriti nn „humanitaarruumi”[1]. Meetmete eesmärk on tagada, et komisjon saab teha järgmist:

- tõhusalt toetada ELi tasandil katastroofidele ja kriisidele reageerimisega seotud poliitika ja praktika arendamist;

- soodustada komisjoni, liikmesriikide ja nõukogu peasekretariaadi töö paremat koordineeritust;

- tegeleda haldussuutlikkuse puudujääkidega;

- toetada laiema rahvusvahelise katastroofidele ja kriisidele reageerimise raamistiku tugevdamist.

EL on juba loonud arvukalt tähtsaid foorumeid, mille raames saab käsitleda katastroofi- ja kriisialase poliitika ja rakendamise sidusust või mis pakuvad mudeleid sellealase tegevuse jätkamiseks. Foorumite hulka kuuluvad üldasjade ja välissuhete nõukogus toimuv iga-aastane arutelu ELi välistegevuse tõhususe üle, Barcelona kohustuste[2] rakendamise programm, mille eesmärk on ühtlustada välisabi poliitika ja protseduurid, komisjoni ja liikmesriikide vaheline pidev ELi humanitaarabi kvaliteedi hindamine ning strateegilise planeerimise stsenaariumid, mille töötab välja tsiviil-sõjaline üksus. Komisjon osaleb nendes foorumites ning ka asjaomastes rahvusvahelistes instantsides, nagu OECD arenguabi komitees ja hea humanitaardoonorluse rahvusvahelistel kohtumistel, täisliikmena.

3. Liidu reageerimisvõime tugevdamine - olemasolevate meetmete, nende tõhususe ja üldise seostatuse parandamine

ELi operatiivse katastroofidele reageerimise peamisteks vahenditeks jäävad nõukogu määruse (EÜ) 1257/96 alusel osutatav ühenduse humanitaarabi ja EÜ kodanikukaitse mehhanismi alusel mobiliseeritud liikmesriikide ressursid/võime. ELi sõjalised vahendid võivad täiendada ja tugevdada abi kohaletoimetamist mõlema mehhanismi raames. Lisaks eeltoodule on hetkel väljakujundamisel nii tsiviil- kui sõjalisi vahendeid kasutavate nn Petersbergi humanitaarülesannete strateegilise planeerimise stsenaariumid.

Vahetult nimetatud meetmete järel annab EL lühiajalist ja keskmise pikkusega katastroofi- ja kriisiabi kiirreageerimise korra[3] ja peamiste välisabiprogrammide alusel. Nimetatud abi täpne ajastamine sõltub sündmuse olemusest ja igal ajahetkel võib kohapeal olla mitmeid erinevaid tsiviil- ja sõjalisi üksusi.

Käesolev osa teatisest määratleb olemasolevate ühenduse vahendite tugevdamise meetmed ja nende seosed ning sidususe laiema ELi ja rahvusvahelise reageerimistegevusega.

3.1. Humanitaarabi

Ühenduse humanitaarabi ainus eesmärk on ära hoida või leevendada inimeste kannatusi. Ühenduse humanitaaroperatsioonid lähtuvad üksnes ohvrite vajadustest ning nende puhul ei lähtuta ega juhinduta poliitilistest kaalutlustest. Humanitaarabi antakse rahvusvahelist humanitaarõigust ja humanitaarse neutraalsuse, erapooletuse ja mitte-diskrimineerimise põhimõtteid järgides. Nimetatud põhimõtted talletati ka põhiseaduse lepingusse. Nimetatud põhimõtted on peamised vahendid, millega tegevuse ajal tagada abi tõhusus ning nii abitöötajate kui ohvrite turvalisus ja kaitse.

Tsunami näitas sõjaliste logistikavahendite väärtust humanitaarabiorganisatsioonide täiendamisel ja toetamisel juhul, kui nende pääste- ja abi kohaletoimetamise võime on ülekoormatud või ebapiisav. Vajalik on siiski tagada, et iga humanitaaroperatsioon, mis kasutab sõjalisi vahendeid, säilitaks oma tsiviil- ja erapooletu olemuse. See on eriti oluline keerulistes hädaolukordades,[4] kus on hädavajalik ära hoida sõjaliste ja humanitaarsete üksuste rollide segiajamine. Eelneva tõttu ja „humanitaarruumi” neutraalsuse säilitamiseks peab komisjon väga oluliseks ÜRO sõjaliste ja tsiviilkaitsevahendite humanitaaroperatsioonis kasutamise juhiste[5] järgimist nii konflikti- kui mitte-konfliktiolukorras. Need rahvusvaheliselt kokku lepitud juhised võimaldavad tsiviilhumanitaarabi korraldajate palvel ja nendega tihedas koostöös humanitaar- ja abioperatsioonidel kasutada sõjalisi vahendeid. Nimetatud juhised on peamised rakenduslikud meetmed, millega tagada abitöötajate ja ohvrite turvalisus ja kaitse.

Komisjon tunnistab ja toetab ÜRO juhtivat rolli rahvusvahelise humanitaarabialase tegevuse koordineerimisel.

Komisjon töötab koos nõukogu tsiviil-sõjalise üksusega tagamaks, et nimetatud põhimõtted ja juhised kajastuksid vastavalt ka kõikides asjassepuutuvates strateegilise planeerimise stsenaariumites, mida üksus välja töötab.

3.1.1. Valmisoleku suurendamine

Ühenduse humanitaarabi edastatakse peamiselt ÜRO spetsialiseerunud agentuuride, Punase Risti liikmeskonna ja Euroopa valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Mitmed nimetatud organisatsioonidest tegutsevad rahvusvahelise mandaadi alusel ja neid peetakse oma ekspertvaldkonnas juhtivateks organisatsioonideks.[6]

Euroopa Humanitaarabi Ameti (ECHO) ja nimetatud organsatsioonide vaheliste partnerluste tõttu suudab ühendus kiirelt reageerida ootamatutele katastroofidele. Ühenduse kohalolek 70 riigis üle maailma, fookus ohualdistele riikidele ja kiirete finantseerimisprotseduuride olemasolu, mis võimaldavad rahastamisotsuseid vastu võtta kriisi esimestel tundidel, võimaldavad ühendusel ootamatute katastroofide puhul olla abiandjana esirinnas.

Komisjon töötab selle nimel, et suurendada valmisolekumeetmete finantseerimise kaudu, eelkõige eluliste hädaabivahendite eelneva kohaletoimetamise rahastamise abil, peamiste partnerite kohaletoimetamisvõimet. Komisjon juba finantseerib seda, et UNICEF toimetaks peamisi meditsiinilisi vahendeid eelnevalt piirkondlikesse keskustesse ja valmistaks ette reaktsiooniplaanid 16s ohualtis riigis; sarnane programm on käivitatud ka WHOga. Hetkel peab komisjon läbirääkimisi Rahvusvahelisele Punase Risti Föderatsiooni ja teiste rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, et ka neile seda programmi laiendada. Lisaks eespool öeldule hindab komisjon oma täidesaatvate partnerite logistiliste võimaluste, eelkõige õhutranspordi, tugevdamise teostatavust, et abitöötajate ja abi kiiret kohaleviimist parandada.

3.1.2. Kiiranalüüsi- ja hindamisvõime parandamine:

Katastroofi puhul tagavad humanitaarse reageerimise tõhususe peamiselt hea koordineeritus ning usaldusväärne ja kiire vajaduste hindamine. Seetõttu suurendab komisjon oma hindamisvõimet, toetudes juba olemasolevale võrgustikule, mille moodustavad 69 üle maailma piirkondlikes väliüksustes töötavat humanitaarabi eksperti ja 250 kohalikku töötajat. Nimetatud eksperdid on spetsialiseerunud peamistele abi- ja humanitaarvaldkondadele (nagu tervishoid, vesi ja kanalisatsioon, toidu, varjupaiga ja eluasemega varustamine) ja neid saab 24 tunni jooksul kohale viia igasse katastroofikohta. See parandab ELi hindamisvõime koostoimimisvõimet ÜRO ja Punase Risti süsteemidega. See süsteem toetab oma tegevusega ÜRO-poolset katastroofireageerimise koordineerimise juhtimist.

Võetakse järgmised konkreetsed meetmed:

- väliüksustes töötavate ekspertide arvu järk-järguline suurendamine 69lt 150ni;

- ekspertide koolitamine ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA), UNDACi[7] ja Punase Risti FACTi[8] hindamise ja koordineerimise metoodikate osas, et luua vajaduste hindamiste läbiviimisel sünergiat ja hindamisi vastastikku täiendada;

- ECHO piirkondlike väliüksuste tasandi võime parandamine, et võimaldada 24 tunni jooksul üles seada mitme-sektorilisi hädaolukordadele spetsialiseerunud meeskondi. Hetkel on olemas finantsressursid ja toimub värbamine esmaseks ekspertide arvu suurendamiseks 100ni.

Hetkel on olemas finantsressursid ja toimub värbamine esmaseks ekspertide arvu suurendamiseks 100ni. Kui kõik 100 eksperti töötavad, hindab ECHO enne edasise tugevdamise läbiviimist uuesti võrgustiku toimimist.

3.1.3. ÜRO kiirhindamisvõime ja meeskondade koostoimimise tugevdamine

EL tunnustab OCHA juhtrolli katastroofide koordineerimisel ja rõhutab oma tsunamijärgses tegevuskavas, et ÜROga “koostoimimine” on väga soovitav. Lisaks eespool nimetatud meetmetele toetab komisjon otseselt OCHA koordineerimisvõimet finantseerimise ja EÜ Teadusuuringute Ühiskeskusega tehnilise koostöö tegemise kaudu. Komisjon finantseerib samuti OCHA käsiraamatu väljatöötamist, mis õpetab rakendama humanitaaroperatsioonides sõjaväe vahendite kasutamist käsitlevaid juhiseid.

3.1.4. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

ELi tegevuskavas kutsuti üles arutlema vabatahtliku humanitaarabikorpuse üle. See peegeldab põhiseaduse lepingus vabatahtlikku humanitaarabikorpust[9] puudutavaid sätteid.

Komisjon on algatanud olemasolevate vabatahtlike humanitaarorganisatsioonide skeemide uurimise (nt ÜRO vabatahtlikud, Punase Risti vabatahtlikud). Analüüs võimaldab välja selgitada ühiseid tunnusjooni ja parimaid tavasid. Analüüsis tehakse soovitusi võimaliku EÜ-poolse toetuse kohta vabatahtlike koolitusele ja ELi koolitatud vabatahtlike nimekirja loomise kohta, kes oleksid reservina kättesaadavad humanitaarabiasutustele.

3.1.5 ELi humanitaaralase tegevuse sidususe parandamine

Ühenduse humanitaarabi ja ELi liikmesriikide katastroofi- ja kriisireageerimise alase kahepoolse abi koordineerimise tugevdamine on kõigile kasulik. Kiiresti arenevates olukordades on otsusetegemise puhul väga oluline, et informatsioon liiguks ühtselt ja reaalajas. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rakendada järgmisi kiiresti elluviidavaid meetmeid:

- arendada välja liikmesriikide humanitaarsete hädaolukordade keskuste võrgustik;

- parandada olemasolevat ELi humanitaartegevuse aruandluse (nn „14 punkti”) süsteemi, viia see ÜRO OCHA rahastamise järelevalve süsteemiga täielikku vastavusse ja suurendada selle kasutamist liikmesriikide poolt;

- võimaldada liikmesriikidel kasutada komisjoni väliüksuste humanitaarabiekspertide nõuandeid ja abi kahepoolse humanitaarabi pakkumisel ja lihtsustada ühenduse ja liikmesriikide selle valdkonna abi koordineerimist.

3.2. Kodanikukaitse mehhanism

Ühenduse kodanikukaitse mehhanism (edaspidi "mehhanism") lihtsustab liikmesriikide eriabivahendite mobiliseerimist nii ELis kui väljaspool ELi toimuvate katastroofide puhul. Väljaspool ELi toimuvate katastroofide puhul võib sekkuda iseseisvalt või panustada rahvusvahelise organisatsiooni poolt juhitud humanitaarabimissioonidesse.[10] Väljaspool ELi toimuvate abimissioonide koordineerimise tagavad omavahel tihedalt konsulteerides komisjon ja ELi eesistuja.

Mehhanismi reageerimisvõimet suurendavad meetmed peavad arvesse võtma mehhanismi kaksikrolli. Nimetatud meetmeid on üksikasjalikumalt käsitletud komisjoni teatises “Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamine”[11]. Mehhanismi töö arendamisel kolmandates riikides peab arvesse võtma teiste rahvusvaheliste organisatsioonide mandaate ja olemasolevaid rahvusvahelisi koordinatsioonimehhanisme.

Peatselt hakatakse mehhanismi parandama ja tema kaudu pakutava abi mõju suurendama olemasolevas õiguslikus raamistikus. Komisjon teeb järgmise ettepaneku:

- tagada ÜRO OCHAga sõlmitud kokkuleppe täielik rakendamine, et kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid ressursse ja tagada koordineeritud reageerimine kolmandates riikides toimuvatele katastroofidele;

- suurendada valmisolekut koolituse ja õppuste kaudu. Liikmesriikide täielikul osalemisel arendada edasi stsenaariumipõhist ELi kodanikukaitsealase võime hindamist;

- arendada välja moodulipõhine lähenemine, mis toetuks riiklikele kiiresti kasutussevõetavatele kodanikukaitse moodulitele; kui selliseid mooduleid tahetakse võtta kasutusele kolmandates riikides, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nad täiendaksid ÜRO OCHA raames väljaarendatavaid mooduleid;

- tugevdada mehhanismi ja varajase hoiatamise süsteemide vahelisi seoseid ning tugevdada komisjoni järelevalve- ja teabekeskuse (MIC) analüüsi- ja planeerimisvõimet. See sisaldab seoste tugevdamist ka ÜRO DACi hoiatuste ja kohustuste süsteemi ja selle virtuaalse kohapealse tegevuse koordineerimise keskusega (OSSOC);

- tugevdada kohapealset kodanikukaitse erivajaduste hindamist ja suurendada ELi kodanikukaitsevahendite ülesseadmise koordineerimise võimet teisi tegutsejaid täielikult arvesse võttes;

- parandada ligipääsu ELi sõjalistele vahenditele, mida saab kasutada katastroofiabiks: ELi sõjaliste vahendite andmebaasi kasutamise parandamine, spetsiaalsete planeerimisstrateegiate väljaarendamine koos tsiviil-sõjalise üksusega ja tegevusprotseduuride väljatöötamine ELi sõjaväelise ametkonnaga;

- toetada ühendusepoolset transpordikulude hüvitamist.

Pikemas perspektiivis võib kaaluda auahnemaid ja struktuursemaid mehhanismi reformimise plaane, mida toetaks suurem finantsressurss, mida komisjon on ette näinud uues finantsperspektiivis[12]. Selle tulemusena tekib ELi tasandil tugevam kodanikukaitsevõime, mis eeldab:

- nende kodanikukaitsevõimete arendamist, mida saab toetada ELi tasandil;

- komisjonile volituste andmist kolmandate riikide teavitamiseks sellest, et neil on võimalus abi paluda iga kord, kui neil on seda kodanikukaitsel vaja;

- liikmesriikidesse selliste ootemoodulite väljatöötamist, mida on abipalve korral võimalik kohe kohale toimetada;

- MICi finantseerimist, et üürida varustust, mis on vajalik Euroopa kiirreageerimise tagamiseks ja mida ei saa liikmesriikide käest või teistest allikatest, samal ajal tugevdades seoseid ÜRO ühise logistikakeskusega;

- katastroofile reageerimise alase rahvusvahelise koostöö propageerimist.

3.3. Rehabilitatsioon, ülesehitus ja arenguabi

Samalaadselt humanitaarabi ja kodanikukaitsega sõltub ELi katastroofi, kriisi ja ülesehituse alase keskpika abi tõhusus sellest, et varases etapis oleks võimalik läbi viia kvaliteetset vajaduste hindamist ja et õigeaegselt kohaletoimetamise võime oleks vajalikul määral paindlik.

Seda silmas pidades loob komisjon hindamise ja planeerimise meeskondi. Meeskondadesse koondatakse ametnikke ja valdkondade spetsialiste tervest komisjonist ja selle 130 delegatsioonist. Meeskonnad on valmis lühiajalise etteteatamisajaga mobiliseeruma kuni ühekuulistele missioonidele ning on võimelised toetuma kättesaadavatele välisekspertidele. Liikmesriike julgustatakse missioonides osalema.

Hindamismeeskondadel hakkab olema mitmeid erinevaid rolle sõltuvalt kriisi olemusest ja komisjoni poolt ettenähtud reageerimise ulatusest, sealhulgas järgmised ülesanded:

- panustamine Maailmapanga või ÜRO poolt läbiviidavasse mitmekülgsesse vajaduste hindamisse;

- EÜ-poolse kriiside ja ülesehituse finantseerimise kavandamine ja üksikasjalike projektide kindlaksmääramine;

- jätkusuutliku arengu eesmärkide ja strateegiate integreerimine hädaabi kavandamisse, et tagada võimalikult sujuv üleminek hädaolukordades rehabiliteerimise ja ülesehitusabi ning pikemaajalise arenguetapi vahel;

- panustamine nõukogu sekretariaadi poolt korraldatavatesse ÜVJP teabekogumiskülastustesse.

Nimetatud meeskondade loomiseks astutakse mitmeid praktilisi samme:

- koostatakse organisatsioonisiseste ekspertide nimekiri;

- töötatakse välja koolituskursus;

- võetakse meetmeid, mis tagavad, et teenistujaid saab oma ülesannete täitmiselt eemaldada ja kiiresti mobiliseerida.

Katastroofile ja kriisile reageerimist planeerides peab komisjon väga väärtuslikuks ühise ja autoriteetse kohapealse olukorra analüüsi väljaarendamist koos liikmesriikide ja nõukogu peasekretariaadiga. Selle põhjal saab edaspidi teha otsuseid ühenduse, ÜVJP ja kahepoolsete abiprogrammide prioriteetide kohta. Esimese sammuna otsib komisjon võimalust viia nõukogu peasekretariaadi kolleegidega läbi ühishindamine.

Lisaks sellele võetakse meetmeid tugevdamaks delegatsioonide rakendusvõimet lühiajalise etteteatamise korral.

3.4. Ühenduse programmide ja ELi tsiviil- ja sõjaliste võimete vaheliste seoste tugevdamine

Tsiviil-sõjalisel planeerimisüksusel hakkab olema oluline mõju ELi kriisireageerimise arengule. Arvestades komisjoni abi- ja konfliktijärgse stabiliseerimise meetmete rakendamise kogemuse ulatust, kriisiolukordadesse puutuvate ühenduse ressursside suurust ja ulatust, on oluline, et komisjon panustaks täielikult üksuse töösse.

Selle eesmärgi saavutamiseks määrab komisjon tsiviil-sõjalisse üksusesse kontaktametnikud. Nende peamine ülesanne on soodustada EÜ ja ÜVJP meetmete planeerimise eelduste sidusust, tuvastada ühenduse tsiviilprogrammide jaoks sõjaliste vahendite kasutamise praktilise korralduse viise ning tagada, et arvesse võetaks eespool nimetatud kaalutlusi, mis puudutasid humanitaaroperatsioone ja „humanitaarruumi” säilitamist. Kontaktametnikel on humanitaarabi, katastroofidele reageerimise ja ülesehituse alase abi juhtimise alased teadmised. Nad on üksuse igapäevatöösse täielikult integreeritud, jätkates samal ajal raporteerimist komisjoni teenistustele.

3.5. Usaldusväärne finantsjuhtimine

Finantsmääruste tulevaste ülevaatamiste käigus tehakse ettepanekuid, kuidas on kõige parem sobitada vajadust paindliku ja kiire kriisi- ja katastroofiabi järele usaldusväärse finantsjuhtimise ja riigihangetega. Lisaks arendab komisjon edasi kontrolli- ja järelhindamismehhanisme, et tagada ühenduse kriisi- ja katastroofiabi usaldusväärne ja tõhus finantsjuhtimine. Sellele mõeldes arendatakse edasi koostööd ja teabevahetust teiste rahastajatega.

4. Vajaduste sobitamine ambitsioonidega - olulised struktuurimeetmed

4.1. Platvorm planeerimise, koordineerimise ja sidususe parandamiseks

Komisjoni president teavitas 31. jaanuari üldasjade ja välisuhete nõukogus kerge kuid tõhusa platvormi loomisest eesmärgiga parandada reaalajas toimuvat poliitika koordineerimise protsessi oma talituste raames, kui on tegemist kriisiolukordadega väljaspool liidu territooriumi. See tugevdab ja konsolideerib ka otsusetegijateni liikuvaid teabevoogusid, aitab suurendada erinevate ühenduse kriisile ja katastroofile reageerimise vahendite vahelist sünergiat ja vastastikkust täiendavust ning toetab kohapealsete talituste tööd. Platvorm parendab liikmesriikide ja nõukogu sekretariaadi vahelisi suhtluskanaleid. Platvorm ühendab komisjoni valdkondliku poliitikakujundamise ekspertiisi katastroofidele ja kriisidele reageerimisega seoses kolmandate riikidega ning tugevdab seda.[13]

Lisaks üritab komisjon tugevdada nõukogu peasekretariaadiga toimuvat koordineerimist järgnevate tegevuste abil:

- esitades ettepanekuid kriisile reageerimise koordineerimise meeskondade töö parandamiseks, nagu näevad ette ELi kriisiohjamise menetlused, mille 2003. aasta veebruaris kiitis heaks poliitika- ja julgeolekukomitee;

- infovahetuse parandamine nõukogu ühendatud kriisivaatluskeskusega ning komisjoni vastavate võimete jagamine;

Ühenduse ja kahepoolse hädaolukordade puhul antava abi alase teabe ringluse parandamiseks viib komisjon ellu järgmised tegevused:

- koostab ettepanekud alalise keskustesüsteemi loomiseks liikmesriikide ülesehitusabi pakkuvates asutustes, toetudes mandaadile, mis on komisjonile antud Iraagi arvelduskodade loomiseks ja tsunamijärgseks abiks.

4.2. Logistika ja hanked

ELi võime käivitada keerulisi katastroofidele ja kriisidele reageerimise missioone eeldab tugevat logistika ja telekommunikatsiooni, julgeoleku ja hangete alast suutlikkust ning administratiivset ja rahalist toetust.

Vajadus sellise suutlikkuse järele ei piirdu vaid kriisiolukordadega. Tähtsatel ühenduse poolt rahastatavatel programmidel nagu valimiste jälgimine (mille raames toimub 8-10 laiaulatuslikku välimissiooni aastas) on samad vajadused ning nad seisavad silmitsi samade väljakutsetega.

Ühenduse programmidega on nendele vajadustele leitud mitmeid erinevaid lahendusi, millel on erinev paindlikkus ja tõhusus. EÜ ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames toimuvate missioonide puhul delegeeritakse kõik need ülesanded missioonijuhile või ELi eriesindajale, kes tegutsevad isiklikult. Missioonijuht vastutab sellisel juhul lisaks oma peamistele poliitilistele ülesannetele ka kogu logistika, finantsjuhtimise ja hangete läbiviimise eest. Missioonijuhti juhendab ja kontrollib komisjon, kellele jääb üleüldine finantsvastutus.

Komisjon leiab, et tänane lahendus ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning ei suuda toetada keeruliste ELi missioonide tähtsuse plaanitud kasvu. Seetõttu teatas komisjoni president, et välistegevuse ühise logistikat ja administreerimist toetava platvormi väljakujundamise osas töö jätkub.

Nimetatud platvorm tagab missiooni õigeaegse administreerimise, logistika ja hanked, tuginedes punktis 4.1 nimetatud meetmetele. Sellise struktuuri märkimisväärse hulga ametnike komplekteerimise vajaduse tõttu vaatab komisjon läbi kõik valikud, mida võimaldab uus finantsmäärus, sealhulgas komisjoni talituse ja rakendusasutuse loomine[14]. Komisjon viib läbi tasuvusanalüüsi, milles võrreldakse neid võimalusi ja võimalust hallata neid funktsioone olemasolevate komisjoni talituste poolt. Komisjon plaanib teha eelarvepädevale institutsioonile enne aasta lõppu ettepaneku.

Selle töö ühe osana jätkab komisjon arutelusid nõukogu peasekretariaadiga ja sätestab mitmeid kokkulepitud vahemeetmeid, et ÜVJP missioonide hankeid kiirendada.

4.3. Rakendamisvõime suurendamine ja stabiliseerimisvahendi kasutuselevõtu ettevalmistus

Komisjoni stabiliseerimisvahendi[15] alase ettepaneku eesmärk on muuta ühenduse katastroofidele ja kriisidele reageerimine sujuvamaks. Ettepanek toetub rahaliste vahendite integreeritud vahendisse koondamise loogikale. Sama mõtteviisi järgides ühendab komisjon järk-järgult vahendi eesmärkidesse puutuvad organisatsioonisisesed eksperdid ja loob vajaliku rakendusvõime. Samal ajal tagab ta kiirreageerimise korra töötajaskonna järk-järgulise suurenemise, et tulevase vahendi vajaduste jaoks olulisi projekti identifitseerimise ja rakendamise metoodikaid arendada ja katsetada.

5. Ennetavate meetmete, varajase hoiatamise ja katastroofideks valmisoleku tugevdamine

5.1. Taust

Kiirreageerimisvõimega peab kaasnema katastroofiennetuse, katastroofiks valmisoleku ja selle eest hoiatamise strateegia. India ookeani tsunamikatastroof tõestas dramaatiliselt vajadust varajase hoiatamise süsteemide järele ja samas näitas olukorra poliitilist ja tehnoloogilist keerukust.

Ühendusel on lai valik poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid, mille abil saab toetada varajase hoiatamise ja häiresüsteemide väljaarendamist. Käesoleva hetkel panustab komisjon India ja Atlandi ookeani ning Vahemere häiresüsteemide arendamisse humanitaarabi, arenguabi, piirkondliku abi ning uurimisprogrammide kaudu. Komisjon arutab ka AKV ja EÜ looduskatastroofi üksuse loomist (ülevaate sellest ettepanekust leiab II lisas). Sobiva poliitikaraamistiku määratlemine, mis võimaldaks nendel erinevatel algatustel seostatult toimida, on väljakutse. Seda arvesse võttes lõi komisjon alalise töögrupi, kuhu kogunevad antud küsimustega seotud poliitikakujundajad, ning teeb ettepanekud strateegia põhiliste osade kohta, mida käsitletakse käesolevas dokumendis edaspidi.

Nõukogus toimuvad diskussioonid samuti mitmes erinevas vormis ja puudub üks töögrupp, kus ühise tervikuna arutataks varajase hoiatamise ja katastroofideks valmisoleku poliitilisi, arenguga seotud ja tehnoloogilisi aspekte.

Nõukogu võiks arutada, kuidas kõige paremini stimuleerida strateegilist arutelu nende küsimuste üle ja kuidas paremini ühtlustada liikmesriikide asjakohaseid poliitikaid.

5.2. Rahvusvaheline poliitikaraamistik

Komisjonil oli oluline osa 2005. aasta Kobe'i katastroofide vähendamise maailmakonverentsi ettevalmistamisel ning ta peab sel konverentsil vastuvõetud Hyogo deklaratsiooni ja tegevusraamistikku aastateks 2005–2015 oma strateegia lähtepunktiks. Seda raamistikku peegeldades paneb komisjon erilist rõhku järgmistele teemadele:

- katastroofiriski vähendamise integreerimine säästva arengu poliitikasse ja programmidesse nendes riikides, mida on mõjutanud katastroof;

- institutsioonide, mehhanismide ja võimete tugevdamine kõikidel tasanditel, mis suurendab vastupidavust ohtude suhtes ja valmisolekut katastroofideks nii ELis kui sellest väljaspool;

- inimkeskse varajase hoiatamise väljaarendamine, riske ja kaitset puudutava teabe parem juhtimine ja vahetamine, haridus ja koolitus;

- katastroofiriskide äratundmine, hindamine ja seire, varajase hoiatamise edendamine;

- baasriskifaktorite vähendamine.

Komisjon suurendab ka ennetavat keskkonnaalast tegevust eesmärgiga võidelda keskkonna- ja looduskatastroofide vastu.

5.3. EÜ toetus katastroofideks valmisolekule ning varajasele hoiatamisele

Kooskõlas rahvusvahelise konsensusega edendab ühendus mitme ohu põhist lähenemist varajase hoiatamise ja häire puhul ning annab oma panuse kõikides etappides ohu tuvastamisest kuni sellele reageerimiseni. Üldreeglina julgustab komisjon piirkondlikke ja allpiirkondlikke organisatsioone varajase hoiatamise ja häiresüsteemide rakendamises osalema. Komisjon hindab riiklike süsteemide toetamise taotlusi kõrvuti teiste riikliku arengu prioriteetidega.

Komisjon toetub järgmistele ressurssidele:

- humanitaarabi ja arenguabi, mis on fokuseeritud kohalikule valmisolekule ja riiklikule tegevusele, teabevahetus hädaolukorras ja leevenduskavad, sealhulgas riiklikul ja piirkondlikul tasandil katastroofide vähendamise suutlikkuse suurendamine;

- uuringute ja arenguabi ühenduse programmidest „Globaalsed muutused ja ökosüsteemid”, „Kosmos” ning „Infoühiskonna tehnoloogiad”. Need toetavad meetodite ja mudelite arendamist, ohtude hindamist ja prognoosimist, tervise-, keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude hindamist, satelliitidelt ja in situ maa jälgimist haavatavuse analüüsi ja kahjude hindamise otstarbel ning riskiohje tehnoloogiate väljaarendamist;

- oskusteabe andmine Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt ja operatiivteenuste osutamine EÜ ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöö raames keskkonna ja turvalisuse seire globaalses algatuses (GMES);

- komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt (ECHO rahastamisel) koostöös OCHAga väljaarendatud spetsiaalsete vahendite propageerimine, nagu globaalne katastroofide häiresüsteem (GDAS), mille eesmärk on edastada reaalajas informatsiooni eriliste riskide ja katastroofide kohta otsuste tegijatele ja abiagentuuridele;

- Euroopa standardiorganisatsioonide tegevus ja võime välja töötada ühtlustatud tehnoloogilisi standardeid, seda näiteks „mobiiltelefonipõhise sidega” seotud tegevuses, mis võimaldab ametivõimudel GSM võrgu kaudu hoiatusi edastada.

Tulemuslik varajane hoiatamine sõltub tuvastamise teadusliku baasi ja tehnoloogiate seostamisest häire- ja otsustussüsteemidega nii riikide valitsustes kui rahvusvahelises üldsuses. Üks tsunamiaegsest tegevusest saadud õppetund on see, et märkimisväärselt peab parandama teabesüsteeme, andmebaase, satelliite ja maapealseid mõõtmisvõrgustikke. Selle töö teaduslike ja tehnoloogiliste aspektide osas arendab komisjon oma programmid välja tihedas koostöös rahvusvahelise kogukonnaga järgmiste foorumite kaudu:

- ÜRO rahvusvaheline katastroofide vähendamise strateegia , millel on oluline roll rahvusvahelise tehnoloogilise koostöö ja Hyogo katastroofide vähendamise strateegia laiemate elementide vahelise koordineerimise tagamisel;

- maakera kaugseire grupp (GEO), mis koondab kõik riiklikud ja valitsustevahelised maakera kaugseire süsteemide rakendajad, sealhulgas Euroopa Komisjoni, asjassepuutuvad ÜRO agentuurid ja valitsustevahelise okeanograafiakomisjoni. GEO kiitis hiljuti heaks 10-aastase kava maakera globaalse kaugseire süsteemide süsteemi (GEOSSi) rakendamiseks. See on ülemaailmne in situ ja kaugsondiseire süsteemide koordineeritud süsteem. Peamine Euroopa panus GEOSSi hakkab olema GMESi seirekomponent.

6. ELi kodanike kaitse ja toetus

Tsunami tõi esile liikmesriikide vahelise suurenenud koostöö vajaduse juhul, kui riigid aitavad suure kriisi poolt mõjutatud Euroopa kodanikke. Komisjon toetab selles küsimuses konsulaarasjade rühma tööd konsulaarkoostöö tugevdamisel ja politseikoostöö töögrupi tööd katastroofiohvrite koordineeritud ELi mehhanismi ülesseadmisel. Komisjon toetab seda tegevust rahaliselt oma üldise programmi "Turvalisus ja vabaduste tagamine" kaudu. Ühenduse kodanikukaitse mehhanism võib samuti sellesse tegevusse oma panuse anda.

Euroopa Välistegevuse Teenistuse loomise ettevalmistamine, nagu näeb ette põhiseaduse leping, annab võimaluse kaaluda senisest institutsionaliseeritumate vormide kasutuselevõttu konsulaarkoostöö reguleerimiseks.

7. Kokkuvõte

Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning regioonide komiteed üles võtma teadmiseks ühenduse katastroofi- ja kriisivalmiduse ja nendele reageerimise võimete suurust ja ulatust. Nad on oodatud toetama meetmeid, mis on selles teatises ette pandud eesmärgiga eespool nimetatud võimeid tugevdada. Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning regioonide komiteed üles tegema endaga koostööd, et tagada ühenduse selle valdkonna välistegevuse poliitika ja rakenduse sidusus.

I lisaArenguaruanne komisjoni tegevuse kohta 2004. aasta 26. detsembri tsunamile reageerimisel

1. Sissejuhatus

1.1. Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2005. aastal vastu ELi tegevuskava, reageerimaks 2004. aasta 26. detsembri tsunamile. Nõukogu tegi 25.–26. aprillil toimuvale üldasjade ja välissuhete nõukogule (GAERCile) ülesandeks senisaavutatut hinnata. Käesolev teatis annab nõukogule aru komisjoni edusammudest ELi tegevuskava rakendamisel, seda nii humanitaar- ja ülesehitusabi kui ka rea kõrvalmeetmete osas.

1.2. Asetleidnud tsunami oli üks tõsisemaid looduskatastroofe ülestähendatud ajaloos. Suured maa-alad Sri Lanka ja Maldiivide saarestikes ning Indoneesia, India ja Tai rannikutel lihtsalt hävisid. Kolm kuud pärast juhtunut on selgunud tragöödia tõeline ulatus. Hukkunuid on 300 000 ringis, miljon inimest on ümber asustatud.

1.3. Samas on vastukaja tsunamile olnud erakordne, näidates inimloomuse parimat külge. Kohalikud inimesed koondusid suurt vaprust üles näidates, et päästa nii oma naabreid kui ka turiste. Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas EL, asusid kiirelt maid abistama pakkudes logistilist, humanitaar- ning pikemaajalist ülesehitusabi. Doonorriigid on annetanud 5,4 miljardit eurot. EL on olnud suurim toetaja, andes ligi 1,5 miljardit eurot. Suured on olnud ka otse valitsusvälistele organisatsioonidele tehtud eraannetused, ulatudes 1,9 miljardi euroni. 2004. aasta 26. detsembri tsunamist kuuldes asus komisjon tegutsema esimeste seas, aktiveerides koheselt ELi kodanikukaitse mehhanismi ning kiites samas heaks otsuse rahastada humanitaaroperatsioone. Esimene abipalve saadeti ELi kodanikukaitse mehhanismi rakendusüksuse – järelevalve- ja teabekeskuse – poolt välja kõigile osalevatele riikidele. Liikmesriigid vastasid neile palvetele heldekäeliselt. Liikmesriigid vastasid neile palvetele heldekäeliselt. Kõik liikmesriigid andsid ühel või teisel viisil oma panuse vältimatu abi osutamiseks; 16 liikmesriiki ning lisaks Bulgaaria ja Rumeenia andsid abi, kasutades selleks ühenduse mehhanismi.

1.4. Euroopa Humanitaarabi Amet (ECHO) ja tema partnerid Punane Rist, ÜRO ja valitsusvälised organisatsioonid on aidanud ära hoida veelgi suuremat tragöödiat, viies läbi kiireid humanitaaroperatsioone. Siiski on endiselt liiga vara põhjalikeks hinnanguteks komisjoni tegevusele esmases kriisiolukorras. Tänaseks on kavandatud ulatuslik ülesehitusabi pakett, mille rakendamist alustatakse, juhul kui liikmesriigid selle heaks kiidavad, aasta keskel.

1.5. Kuid probleemid alles algavad ning mõned riskitegurid on juba ilmnenud, nimelt vähene koordineeritus kohapeal tegutsevate sadade organisatsioonide vahel, piiratud suutlikus toetusi vastu võta, pidades silmas abi taotlevate projektide rohkust ning abi osutamist konfliktipiirkondades Acehis ning Sri Lanka põhja- ja idaosas. Komisjon on välja kujundamas meetmeid, mis peaksid tagama selle, et antud keerulises olukorras oleks tõhusalt ja tulemuslikult võimalik läbi viia pikaajalist ülesehitustööd, kuid eesseisev ülesanne on raske ning komisjon peab end sellega siduma pikemaks ajaks.

2. Humanitaarabi

2.1. Komisjon reageeris katastroofile kohe selle toimumise päeval, eraldades esmase kiirreageerimise korra kohaselt humanitaarabi tarbeks 3 miljonit eurot. Komisjon oli esimene toetaja. Veebruari keskpaigaks oli komisjon eraldanud 103 miljonit eurot Indoneesia, Sri Lanka, Maldiivide, India ja Tai toetuseks, mis võimaldas katta mitte ainult lühiajalise abi, vaid ka väikesemahulisi rehabilitatsioonitegevuste kulusid selleks, et taastada piirkonna elujõulisus.

2.2. ECHO kriisieraldis Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsioonile (IFRC) võimaldas kohe alustada päästeoperatsiooniga katmaks 500 000 maavärina ja tsunami tagajärjel tõsiselt kannatanud ning abita jäänud ja ümberasustatud inimese esmaseid vajadusi. Abi hõlmas nii varjupaikade rajamist kui ka muud abi, pakke perekondadele ja esmaabipakke. ECHO toetusel saatis Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) välja tervisekaitse kriisirühmad ning rahvusvahelisel toiduabi programmil (WFP) aidati tõsta tema logistilist võimet, suurendades ladusid, maa- ja õhutransporti ning inimressurssi toidu ja muude toiduks mittekasutatavate toodete laiali jagamiseks. Kokku on piirkondlikele projektidele eraldatud 20,6 miljonit eurot.

1. Indoneesiale on eraldatud 36 miljonit eurot. Toetust said järgmised tegevused: haiguste varajase hoiatamise süsteemi loomine WHO poolt; esmaste arstiabi teenuste ja psühhosotsiaalse abi võimaldamine 90 000 inimesele; 20 lastekeskuse loomine, mis tegelevad perekonnast eraldatud/saatjata laste registreerimise, nende perekondade otsimise ja taasühendamisega; ligipääsu võimaldamine puhtale veele ja kanalisatsioonisüsteemidele ning toidu jagamine ligi 150 000 inimesele; laagrites elavate inimeste elutingimuste parandamine ning samaaegselt nende inimeste abistamine, kes sooviksid tagasi pöörduda oma endistesse elukohtadesse, et seal ehitada üles kodud ja alustada taas põllumajandus- ja kalandustegevusega.

2. Sri Lankale on eraldatud 28,27 miljonit eurot. ECHO tegevus hõlmab järgmist: WFPi operatsioon, mis varustab toiduga 748 000 inimest, pöörates erilist tähelepanu rasedatele ja lastele ning töö eest toidu ja rahaga tasustamise skeemidele, et taastada hädavajalik infrastruktuur; toetuse jagamine valitsusväliste organisatsioonide kaudu pakkumaks ajutist peavarju, toitu, puhast joogivett, majapidamistarbeid ning esmast kanalisatsioonisüsteemi enam kui 150 000 laagrites elavale inimesele; abi 150 000 perekonnale, et taastada nende tegevus kalandus- ja põllumajandussektoris; mobiilsed kliinikud; psühholoogiline abi; eriarstiabi puuetega inimestele.

3. Maldiividele on eraldatud 2,73 miljonit eurot. ECHO toetab UNICEFi ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) kaudu veemahutite paigaldamist kannatadasaanud koolidesse, väikeste üldkanalisatsioonisüsteemide parandamist, külmkambrite ja -kappide taastamist kannatadasaanud haiglates ning ümberasustatud perekondade abistamist nende kodude parandamisel ning nende tegevuse taasalustamisel kalandus- ja põllumajandussektoris. 10 miljonit eurot on eraldatud Indiale, kus ECHO partnerid aitavad ligikaudu 8700 kalandusega tegeleval perel toime tulla väikeste paatide parandamisega ja kalastusvahendite muretsemisega. Samuti pakutakse psühholoogilist abi, ligipääsu puhtale veele, tööriistadele, ehitusmaterjalidele ja toetust neile naistele ja kogukondadele, kes töötavad kalandusega seotud majandussektorites. 0,5 miljonit eurot on eraldatud Taile, kus abi osutatakse ligikaudu 2000 kalurile kõige haavatavamatest ühiskonnagruppidest.

2.3. Mõistes potentsiaalseid probleeme, mida abi- ja rehabilitatsioonipüüdlustesse kaasatud humanitaarorganisatsioonide rohkus võib põhjustada abi efektiivses osutamises, on komisjon rakendanud mitmeid meetmeid, et tugevdada ÜRO rolli tunnustatud rahvusvahelise humanitaarabi koordineerijana. Esiteks on komisjon eraldanud üle 50% oma humanitaarabist ÜRO ühispöördumise protsessi toetuseks; teiseks, komisjon on andnud enam kui 6 miljonit eurot ÜRO neile agentuuridele, kes on otseselt vastutavad humanitaarabi koordineerimise eest; kolmandaks on ECHO rahastanud ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsiooni Büroo (OCHA) Humanitaarteabekeskuste rajamist ning on aktiivselt osalenud (ning on kutsunud üles ka oma partnereid osalema) kohtumistel, kus koordineeritakse üldist ja valdkondlikku välisektorite tööd.

2.4. Tsunamijärgselt rakendas ECHO koheselt töösse oma Bangkokis ja Indias asuvad kohapealsed eksperdid. Alates sellest ajast on ECHO tugevdanud oma välihindamise ja järelevalvevõimeid Lõuna-Aasias. Banda Acehis ja Colombos avati jaanuaris kaks väliüksust, kummaski neist töötab kaks kohapealset eksperti. Lisaks täiendati olemasolevaid kontoreid Jakartas, Bangkokis ja New Delhis nelja eksperdiga. Kriisiolukorra esimeses faasis mobiliseeriti veel kaks eksperti Aafrika ja Ladina-Ameerika piirkondlikest kontoritest. Ühtekokku on tsunamile reageerides mobiliseeritud ligikaudu 20 eksperti.

3. Abi, rehabilitatsiooni ja arendustegevuse vaheline seos

3.1. On väga oluline, et üleminek esmasest humanitaarsekkumisest ja rehabilitatsioonist ülesehitusfaasi oleks võimalikult sujuv. Selline „Taastumise, rehabilitatsiooni ja arengu ühendamine” (LRRD) on ELi hädaolukorras tegutsemise nurgakiviks.

3.2. See lähenemine on sisse viidud kõigisse ECHO poolt rahastatud operatsioonidesse vastavalt eespool kirjeldatule. Lühiajalised rehabilitatsioonitegevused kestavad kuni 2006. aasta lõpuni, mis võimaldab Euroopa Komisjoni arenguabil tugineda humanitaarabi faasi saavutustele.

3.3. Jätkates ECHO poolt hädaolukorra ja rehabilitatsioonifaasis tehtut, suunab komisjon mahukad rekonstruktsioonifondid pikemaajaliseks ühiskonna ülesehitamiseks ja elujõulisuse toetamiseks. Sri Lankal ja Maldiividel rahastatakse just neid eriprojekte, mis otseselt loovad LRRD seose. LRRDd toetatakse sihtfondide toetuse kaudu nendele ühenduse tasandi projektidele, kus komisjon osaleb. Pikaajalisi tsunami mõjusid käsitletakse järgmistes riiklikes strateegiadokumentides, mida hetkel ette valmistatakse.

3.4. Komisjoni kohapealsed esindajad peavad dialoogi oma partneritega valitsusvälistest organisatsioonidest kindlustamaks seda, et LRRD seos luuakse ka neis pikemaajalistes projektides, mida organisatsioonid rahastavad oma vahenditest.

4. Rehabilitatsioon ja ülesehitusabi

4.1. Hädaolukorra faas on olnud edukas – ohvrid on saanud peavarju ja toetust ning kardetud haigustepuhanguid on suudetud vältida. Tänane ülesanne on laastatud piirkonnad taastada ja võimaldada sealsetel kogukondadel oma eluga edasi minna. Seda tehes peab edendama nende piirkondade jätkusuutlikku arengut.

4.2. Seekordsetes tegevustes on arvestatud varasemate katastroofidele reageerimise kogemustega, näiteks Gujarati ja Hanshin-Awaji maavärinatega saadud kogemusega. Eriti on silmas peetud vajadust hoolika planeerimise järele ja pidevat infoomandamist olukorra muutuste kohta (nt looduslikud, klimatoloogilised, poliitilised või muud muutused), rõhk on valitsusepoolsel juhtimisel ja koordineerimisel, kohalike kogukondade kaasamisel ning paindlikel rakendusprotseduuridel.

4.3. Jakarta doonorriikide konverentsil 2005. aasta jaanuaris lubas Euroopa Komisjoni president 350 miljonit eurot pikaajaliseks ülesehitusabiks. Nüüdseks on see kavva võetud ja ettepanek tsunami soovitusliku programmi loomiseks on esitatud liikmesriikidele heakskiitmiseks, samal ajal kui valmistatakse ette vajalikke muutusi 2005. aasta eelarves. Projektid on välja valitud ja järk-järgult algamas kiireageerimise mehhanismi raames.

4.4. Komisjoni ülesehitusabi keskendub neile riikidele, kes kõige enam kannatasid ja kõige enam abi vajavad, nendeks on Indoneesia, Sri Lanka ja Maldiivid; neile eraldatakse lisatoetust piirkondlikuks tegevuseks, näiteks keskkonnaalastele tegevustele (rannikualad) ja varajase hoiatamise süsteemide kasutuselevõtmiseks. Teised riigid, sealhulgas India, Tai ja Malaisia, kavatsevad ülesehitusega ise toime tulla. Siiski on nii India kui Tai saanud mõningast humanitaarabi ja kõik need riigid võivad saada toetust piirkondlikust abist, näiteks 15 miljonit eurot maksvast tsunamiprogrammist „Pro Eco“, ning saavad toetust ka mitmetest kõrvalmeetmetest.

4.5. Vajaduste hindamine, mille on läbi viinud Maailmapank ja teised organisatsioonid, on loonud aluse selleks, et abi jagamine nii riikide vahel kui ka riikide sees toimub õiglaselt ning põhineb selgetel vajadustel ja võimel raha kasutada. Ühenduse eelarvest on esialgselt vahendeid planeeritud Indoneesiale (200 miljonit eurot), Sri Lankale (95 miljonit eurot) ja Maldiividele (16 miljonit eurot). Plaanitud eraldised 350 miljoni euro ulatuses jagunevad „Pro Eco“ tsunamiprogrammi (15 miljonit eurot), kiireageerimise mehhanismi projektide (12 miljonit eurot) ning piirkondlike ja horisontaalsete projektide (12 miljonit eurot) vahel.

4.6. Programmid ja projektid, mis saavad komisjonilt toetust, põhinevad riikide valitsuste ülesehituskavadel. Samas on need kavandatud selliselt, et tagatud on abi õiglane jagamine kogu kannatanud elanikkonna vahel. Lähtuvalt tsunamikahjustuste iseloomust keskenduvad programmid kolmele valdkonnale: i) kahjustatud piirkondade ülesehitamine, sealhulgas eluasemete ja kogukonna infrastruktuuride, näiteks koolide ja haiglate, taastamine selleks, et mõjutatud kogukondadel oleks taas võimalik toimida; ning toetused tervishoiu- ja haridussüsteemile; ii) eluvõimelisuse taastamine selliselt, et inimesed ja nende pered suudavad taas endale elatist teenida ja iseseisvalt toime tulla; ning iii) laiemate infrastruktuuride taastamine – sealhulgas eriti teede taastamine – selliselt, et rannikualade majandused oleks taas võimelised korralikult toimima. Sealjuures arvestatakse vajalike keskkonnamõjudega.

4.7. Peamised selle ülesehitusabi saajad on kohalikud kannatadasaanud kogukonnad ja laiemad piirkonnad, kus need rannikuäärsed kogukonnad paiknevad. Sihtrühma kuuluvad kalurid, kohalikud ettevõtjad, elanikkond üldiselt, sealhulgas kõige ebasoodsamas/tõrjutumas olukorras olevad rühmad ning eelkõige naised ja lapsed. Turismialased meetmed on abikõlblikud, kuna selle sektori kahjustused olid eriti suured, ning turismil on ka oluline roll rannaalade majanduse taastamises. Üldisemad projektid, mille eesmärgiks on turismi taaselavdamine (nt reklaami- ja teavituskampaaniad) saavad toetust riiklikest eelarvetest ning teistelt doonoritelt, sealhulgas Ameerika Ühendriikidelt ja Maailmapangalt.

4.8. Kunagi varem ei ole ükski piirkond seisnud suurema koordineerimise väljakutse ees, sest asjaomaste doonorite (ligikaudu 70) ja valitsusväliste organisatsioonide (üle 300) ring on sedavõrd lai ning rahasummad (5,4 miljardit eurot avaliku sektori annetusi ja 1,9 miljardit eurot eraannetusi) on sedavõrd tohutud. Koordineerituse saavutamine valitsuse, doonorite ja valitsusväliste organisatsioonide vahel on kogu ülesehitustöö edu või ebaedu võtmeks.

4.9. Komisjon toetab koordinatsiooni parandamist mitmes valdkonnas. Esiteks on komisjon valinud oma meetmed alati koordineerimise hõlbustamist silmas pidades – kõik programmid põhinevad riikide valitsuste tegevuskavadel ja komisjon suunab põhiosa oma vahenditest läbi sihtfondide, mis toetajate vahendeid koondades aitavad oluliselt kaasa koordineerimisele. Teiseks osaleb komisjon aktiivselt riiklikes koordinatsioonimehhanismides ja aitab mõningatel juhtudel parandada kohalike kogukondade konsulteerimist ülesehituskavade osas, nagu see toimus Acehis. Kolmandaks peavad komisjoni esindajad eri riikides läbirääkimisi suurte rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, kes ise omavad arvestatavaid rahalisi vahendeid, et kaasata neid koordineerimisse ja sihtfondide mehhanismidesse.

4.10. Neljandaks, vastates nõukogu soovile koordineerida ülesehitust selle algusest peale, on komisjon maksimeerinud ELi tasandi tegevusi, eesmärgiga teha sellest ELi koordinatsiooni näidisjuhtum ning kindlustada Euroopa Liidu rollile selles vallas piisav nähtavus. Komisjon on loonud virtuaalse võrgustiku, kus avalikkusel on võimalik jälgida komisjoni ja liikmesriikide rahastamisotsuseid ja -lubadusi, mis seonduvad rehabilitatsiooni ja ülesehitusabiga tsunamis kannatanud riikidele. Acehis luuakse ELi liikmesriikide ja komisjoni ühistegevuste edendamiseks ja koordineerimiseks nn Euroopa maja (European House). Arvestades ELi toetuste suurust Indoneesia ja Sri Lanka sihtfondidesse, soovitakse nende juhtimisorganites näha sobilikku Euroopa Komisjoni/ELi esindatust.

4.11. Sihtfondide kasutamine ei ole komisjoni poolt kavandatud pelgalt koordineerimise lihtsustamiseks. See suurendab ka komisjoni sekkumiste efektiivsust (kõigi osalevate doonorite suhtes kehtivad ühed ja samad protseduurireeglid) ning teiste ELi doonororganisatsioonide koondamine annab ELile ülesehitusprotsessi osas suurema strateegilise ja poliitilise kaalu riikide valitsuste ees. Luues sidekanaleid keskvalitsuse ja konfliktipiirkondade võimude vahel, võivad sihtfondid aidata oluliselt kaasa usalduse loomisele ja pikaajaliste konfliktide lahendamisele nendes piirkondades.

4.12. Sihtfondidele omane efektiivsus ja koordineeritus aitab samuti toime tulla vähese võimega toetust vastu võtta, mis on üks peamisi probleeme, kuna suur hulk abivahendeid läheb vähearenenud kohalikele administratiivsetele struktuuridele. Komisjon arvestab vastuvõtuvõime probleemi ning seab seetõttu pikema ajaraamistiku (üle 2-aastane kohustus ja pikenenud väljamaksetähtaeg), tegeleb administratsioonide tugevdamisega (tõstes haldussuutlikust) ning väldib neid valdkondi, millele on keskendunud teised doonorid.

4.13. Tsunamist mõjutatud piirkonnad Indoneesias ja Sri Lankal on olnud ja on jätkuvalt konfliktipiirkonnad. Juhul, kui konfliktijärgsed vajadused jäetakse tähelepanuta, on seal võimalus pingete tõusuks. Kuigi kõik konfliktilahendused kuuluvad ainuõiguslikult riikide endi pädevusse, püüab EL poliitilisel tasandil mõlemat riiki aidata, näiteks läbi ELi kaasjuhtimismenetluse Sri Lankal. Komisjon pakub ka muud abi konfliktide lahendamiseks kiirreageerimise korra raames (mis rahastab vahenduskatseid Acehis) ning oma teiste riiklike programmide kaudu, mis jäävad väljapoole tsunamile reageerimist, näiteks abi sõjas kannatanud piirkondadele Sri Lanka kirdeosas. Lõpetuseks tagab komisjon, et tema abi on konfliktitundlik – näiteks mõistetakse “tsunamist mõjutatud” piirkondi kõige laiemas tähenduses ning kohalike kogukondade ja provintside osalemine sihtfondides avab sidekanali ja tugevdab pooltevahelist usaldust.

4.14. Vahendite kasutamise aruandekohustus on tagatud kõigil tasanditel. ECHO nõuab aruandekohustust valitsusväliste organisatsioonidega sõlmitud partnerluskokkulepete kaudu. Humanitaarprojektide sagedane järelvalve on tagatud ning ECHO 2005. aasta auditeerimisplaan hõlmab kõiki tsunami projekte. Tänu sihtfondide (tavaliselt viib nende auditeerimist läbi Maailmapank) ja otseste projektide nõuetele vastavuse kontrollile, järelvalvele ja auditeerimisele on tagatud ülesehitusfondide kindel ja efektiivne finantsjuhtimine.

5. partnerlused

5.1. ELi tegevuskavas, mis võeti üldasjade ja välissuhete nõukogus vastu 31. jaanuaril, pöörati erilist tähelepanu liikmesriikide algatustele julgustada partnerluste loomist regioonide, linnade, avalik-õiguslike ja eraettevõtete vahel. Võimalusel toetab komisjon selliseid algatusi alati, eriti kui on tegemist haiglate mestimisega, mis aitab valitsustel taastada hädavajalikud teenused kliinikutes, haiglates, laboratooriumites ja väiksemates vastuvõtuüksustes. See tegevus koostöös ELi eesistujariigiga soodustab abi pakkumist vastavalt WHO tehtud hindamistele. Samamoodi toetab komisjoni poolt 17. märtsil 2005. aastal heaks kiidetud Aasia tsunami programm „Pro-Eco“ neid projekte, mis loovad partnerlusi liikmesriikidest ja vastuvõtvatest maadest pärit valitsusväliste osalejate ning riiklike, piirkondlike ja kohalike võimude vahel järgmistes valdkondades: rannikualade majandamine, linnakeskkonna planeerimine, transport, veeressursside majandamine ja kanalisatsioonisüsteemid.

5.2. 18. märtsil 2005. aastal sõlmis ECHO toetuslepingud üle 30 valitsusvälise ja rahvusvahelise organisatsiooniga, et viia humanitaarabi tsunamis kannatanud elanikeni. ECHO on hästi ära kasutanud oma pikaajalist valitsusväliste partnerite kogemust, valimaks komisjoni hädaolukorrale koheseks reageerimiseks välja kõige kogenumad ja efektiivsemad organisatsioonid.

6. Kõrvalmeetmed

6.1. Pärast tsunami põhjustatud hävingut hakkasid komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIB) kohe uurima, millised on EIB võimalused pikaajalise laenuvõimaluse loomiseks, mis aitaks ülesehitustöid rahastada, ning korraldasid kannatadasaanud piirkonda ühismissioone. Võttes arvesse ettearvamatult suuri summasid, mis tulid rahvusvahelistelt doonoritelt nii avalikust kui erasektorist, on enamik infrastruktuuri taastamiseks vajalik kaetud olemasolevate toetuste ja ülimalt soodsate laenudega. Seda kinnitati ühismissioonide käigus. Komisjon on seega arvamusel, et EIB peaks tsunami tõttu kannatanud maade projektidele laenu andma olemasolevatest ressurssidest Aasia ja Ladina-Ameerika (ALA) mandaadi raames. ALA mandaat hõlmab kõiki kannatanud riike, välja arvatud Maldiivid. Sellega seoses kavatseb komisjon teha ettepaneku muuta kehtivat nõukogu otsust ning lisada Maldiivid abikõlblike riikide hulka. Komisjon annab koos EIB laenudega toetust ühiselt välja valitud projektidele, juhul see vajalikuks osutub.

6.2. Komisjon on teinud algust mitmete kaubandusalaste meetmete kehtestamisega, mis on suunatud sellele, et parandada asjaomaste maade juurdepääsu ELi turule. See aitaks neil vastavuses WTO kohustustega oma eksporti laiendada mittediskrimineerivatel alustel. Eraldi väärib väljatoomist komisjoni tihe koostöö liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, et kiirendada uue ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) jõustumist selliselt, et selle eelised oleksid kättesaadavad varasemas staadiumis. Tariifisoodustuste kaudu avaks uus süsteem tsunamis kannatanud maadele ligikaudu 3 miljardi euro väärtuses uusi kaubavooge. Komisjon on ka märku andnud oma valmidusest vaadata läbi nende firmade juhtumid, kes on otseselt tsunami tõttu kahju kannatanud ning kes käivad ELi kaubandustõkete alla.

6.3. Vastavalt tegevuskavale võttis komisjon 16. märtsil 2005. aastal vastu teatise, milles tehakse ettepanek lihtsustada sooduspäritolureegleid, muutes need arengutsoodustavamaks. Uute vastuvõetavate reeglite kohaselt oleksid arengumaadel, sealhulgas neil, kes tsunami tõttu kannatasid, paremad võimalused ELi poolt pakutavaid tariifisoodustusi kasutada. Komisjon töötab välja ka meetmeid, mis soodustaksid tsunami tõttu kannatanud riikide kaupade lühiajalist pääsu ELi turule.

6.4. Komisjon on kavandanud kaks algatust, et abistada kannatadasaanud riikide kalandussektorit. Esimene neist algatustest on võimaldanud doonoritele kalandusekspertide rühma, kes aitab asjaomaseid võime kannatanud riikides. Teine ettepanek, mis võeti nõukogu poolt vastu 16. märtsil 2005. aastal, puudutab reeglite leevendamist, mis reguleerivad ELis mahakantud kalapüügialuste andmist kannatanud riikidele. Komisjon viib hetkel koos ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja asjaomaste maadega läbi uuringut hindamaks nende kalapüügialuste, mida oleks võimalik tarnida, vastavust kohalikele nõuetele ja tingimustele. Eesmärgiks on kalatööstuse taaselustamine tasemel, kus oleks tagatud kalatööstuse jätkusuutlikkus ja vastutustundlikkus.

6.5. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes on alustatud tööd meetmetega, mis tugevdavad koordineerimist katastroofiohvrite tuvastamisel ning liikmesriikidevahelist konsulaar- ja diplomaatilist koostööd. AENEAS programmi raames esitatud ettepanekud on hindamisel ning avatud on toetusetaotlused inimkaubanduse vastase võitluse valdkonna pilootprojektidele.

6.6. Komisjon on teinud tihedat koostööd WHOga, andes organisatsiooni käsutusse ELi laiaulatuslikud tervishoiualased teadmised. Epidemioloogiate sekkumise spetsialistid saadeti kannatanud piirkondadesse ning komisjon on aktiivselt osalenud reageerimisplaanide rakendamisel WHO globaalse epideemia vallandumise ja sellele reageerimise võrgustiku raames. Reageerides tsunami mõjudele kodus, aktiveeris komisjon kiiresti ühenduse epidemioloogilise järelevalve ja nakkushaiguste tõrje varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi. Selle süsteemi eesmärk on jagada liikmesriikide ametnikele ja arstidele informatsiooni nakkushaiguste levimise kõrgenenud riski kohta.

7. Katastroofivalmidus Aasias

7.1. Euroopa Komisjon toetab ECHO kaudu varajase hoiatamise süsteemide ja katastroofivalmiduse hindamist ja tugevdamist maades, mis tsunamis kannatada said. Vastavalt Kobes peetud ÜRO kriisi- ja katastroofitagajärgede leevendamise teemalisel maailmakonverentsil lubatule on OCHA / ÜRO katastroofide ärahoidmise rahvusvahelisele strateegiarühmale (ISDR) kavandatud 2 miljoni euro suurune eraldis, mis annab ÜROle selge juhtpositsiooni selle valdkonna algatuste koordineerimiseks. Samuti tegutses komisjon vahetult katastroofile järgnenud päevadel tihedas koostöös OCHA ja teiste partneritega (näiteks Euroopa Kosmoseagentuuriga), et luua tsunami tagajärgede infosüsteem. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus koordineeris süsteemi rajamist, mille kaudu edastati mõjutatud piirkonna kohta satelliitidelt saadud andmeid, kaarte ja hinnanguid päästeoperatsioonide võtmeosalejatele.

7.2. Oma “Katastroofiks valmisoleku programmi” kaudu jätkab ECHO ka kogukonnapõhiste katastroofivalmiduse projektide toetamist, mis hõlmavad toetust kogukonnapõhistele “inimkesksetele” varajase hoiatamise süsteemidele, teadlikkuse tõstmisele, koolitusele ja väikeseulatuslikele leevendustegevustele Aasias. Ühe osana arendatakse edasi ka globaalset katastroofide häiresüsteemi tulemaks toime tsunamiolukordadega.

7.3. Katastroofivalmidusele pööratakse erilist tähelepanu ELi ja Aasia katastroofialdiste maade vahelises poliitikadialoogis; see puudutab varajase hoiatamise süsteemi loomist India ookeani tarbeks, kus lisaks ECHO toetusele on ette nähtud ka võimalus kasutada tsunami soovituslikku programmi 2005–2006 reservfonde toetamaks kohalikke algatusi ÜRO ülemaailmses raamistikus. Meetmed peaksid samuti olema suunatud kohalike kogukondade suutlikkuse tõstmisele infovahetuse infrastruktuuri ja hädaolukorra infovahetuse planeerimise vallas. Samuti peaks ülesehituskavade väljatöötamisse ja rakendamisse olema süstemaatiliselt integreeritud riskimaandamine.

7.4 Ükski katastroofivalmiduse algatus selles piirkonnas ei tohi jätta arvestamata väga suure enneolematute linnugripipuhangute riskiga. Lisaks tsunamijärgsetele ülesehitusjõupingutustele tuleb õigeaegset tähelepanu pöörata linnugripi tõrjele. Komisjon on võtnud mitmeid meetmeid seoses laiaulatusliku linnugripipuhanguga Kagu-Aasias, mis on juba praeguseks põhjustanud tohutut majanduskahju, mida hinnatakse 8–12 miljardi euroni, ning umbes 50 inimese surma. Hetkel näib, et linnugripp on mitmetes Kagu-Aasia maades (sealhulgas Tais ja Indoneesias) muutunud endeemiliseks. Komisjon on juba kindlustanud kannatanud maadele teatava esmase tehnilise ja rahalise toetuse. 2005. aasta veebruaris Vietnamis toimunud rahvusvahelise konverentsi ning FAO ja WHO poolt doonoritele suunatud üleskutse jätkuna uuritakse hetkel võimalust toetuste eraldamist jätkata.

8. Läbipaistvus ja usaldusväärne finantsjuhtimine

8.1. Komisjon kavatseb endale võetud kohustusi efektiivsel ja läbipaistval viisil täies mahus täita.

8.2. EL on suurim doonorgrupp tsunamijärgses ülesehitustöös ja peaks püüdlema selle poole, et osutatud abi kasutaks täies ulatuses eesmärgipäraselt. Esiteks on komisjon loonud virtuaalse võrgustiku, et avalikkusel oleks võimalik näha komisjoni ja liikmesriikide tsunamiotstarbelisi lubadusi ja rahastamisotsuseid. Sellega on võimalik tutvuda komisjoni kodulehel http://europa.eu.int/comm/world/tsunami/index.htm (vaata ka eelnev lõik 4). Kuigi kõik kesksed teemad määrati kindlaks märtsi alguses, on vaja kiirendada liikmesriikide lubaduste ja rahastamisotsuste kohta andmete saamist. Humanitaarabi osas kasutatakse olemasolevat virtuaalset võrgustikku (14 punkti süsteem).

8.3. Teiseks luuakse Acehis nn Euroopa maja (European House), et koordineerida ja edendada ELi liikmesriikide ja komisjoni ühistegevusi, mille osas eeldab komisjon liikmesriikidelt täielikku koostööd, et tagada selle õnnestumine kohalike elanike hüvanguks.

8.4. Kolmandaks peab olema tagatud asjakohane järelevalve rahade kasutamise üle ka läbi Euroopa Komisjoni/ELi sobiliku esindatuse nii Indoneesias kui ka Sri Lankal loodud sihtfondide juhtorganites. Komisjoni ja Maailmapanga vahel sõlmitud sihtfondide ja kaasfinantseerimise raamdokumendis ette nähtud kontrolli- ja auditeerimismehhanismid pakuvad kindlaid garantiisid ühenduse fondide efektiivseks ja läbipaistvaks haldamiseks.

8.5. Komisjonil on paika pandud ranged süsteemid kindlustamaks ühenduse abi tõhusat finantshaldust. Need süsteemid hõlmavad ranget rakenduspartnerite valikut, süsteemset käimasolevate projektide järelevalvet kohapealsete ekspertide poolt, auditeerimist ning välist järelhindamist. Neid reegleid rakendatakse tsunamiabi suhtes täies mahus.

8.6. Kavandatud programmi haldamine seab suured nõudmised Euroopa Komisjoni kohalikele esindustele Sri Lankal ja Indoneesias. Sel põhjusel on Sri Lanka esindus edutatud täieõiguslikuks esinduseks. Indoneesia esindus avab Acehis kohaliku üksuse sinna kavandatud Euroopa maja osana.

II LISA ÜHENDUSE VARAJASE HOIATAMISE JA KATASTROOFIVALMIDUSE PROGRAMMID

1. INDIA OOKEAN

ECHO on eraldanud 2 miljonit eurot katastroofide ärahoidmise rahvusvahelise strateegiarühma sekretariaadile India ookeani varajaste hoiatamissüsteemide hindamiseks ja tugevdamiseks. Komisjon jälgib huviga rahvusvahelise okeanograafiakomisjoni (IOC) tegevust varajase tsunamihoiatussüsteemi loomiseks India ookeanis vastavalt organisatsioonile Kobe'i konverentsil antud volitustele. Komisjon võib kaaluda sellise süsteemi rahastamisel osalemist, juhul kui tehakse asjakohaseid ja piirkonnas konsensuse saavutanud ettepanekuid.

ECHO toetab järgneva kahe aasta jooksul Lõuna- ja Kagu-Aasias kogukonnapõhiseid valmiduse projekte 9,7 miljoni euroga.

2. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

Kariibi mere riigid on eriti haavatavad troopiliste tormide puhul ja on samuti kannatanud tsunamide tõttu. Ühendus toetab piirkondlikku radaritel baseeruvat varajast hoiatamissüsteemi 13,2 miljoni euroga oma arengukoostöö vahenditest ning töötab 3 miljoni euro suuruse projektiga, mis on suunatud regionaalse katastroofihaldamise võime tugevdamisele. Ühendusel on 39 miljoni euro suurune programm tugevdamaks Guajaana merekaitseehitisi. ECHO jätkab oma pikaajalist tööd toetamaks piirkonna katastroofivalmidust kohalike kogukondade tasandil.

Vaikse ookeani piirkonnas on komisjon reserveerinud kõik võimalikud rahalised reservid („B”-ümbrikud) katastroofiennetuseks ja -valmiduseks. Erilise tähelepanu all on tsükloni riskide alane koostöö piirkondlike organisatsioonide ja teiste doonoritega.

Laiemas perspektiivis arutab komisjon hetkel AKV sekretariaadi algatust luua looduskatastroofide tagajärgede haldamise rahastamisüksus Cotonou lepingu raames. See keskenduks riikide suutlikkuse tõstmisele hallata varajase hoiatamise süsteeme ning tagada elanikkonna tõhus häiretest teavitamine.

3. Vahemeri ja Atlandi ookean

Samal ajal kui Vahemere piirkonna maades on suhteliselt hästiarenenud hoiatussüsteemid üleujutuste ja maavärinate puhuks, ei ole piisavalt tehtud tsunami varajase hoiatamise, katastroofivalmiduse ja kriisiolukorra plaanide osas. Komisjon laiendab oma kodanikukaitse koolituse programmi, lisades sinna tegevusi, mis on suunatud tsunamiohule.

Kahe miljoni euro suurune projekt „Euro Med Bridge“ on suunatud süsteemi loomisele, mis hõlmab nii looduslike kui ka inimtegevusest põhjustatud katastroofide leevendamist, ennetamist ja haldamist Vahemere mõlemal kaldal.

4. Uurimis- ja arendustegevus ning teaduskoostöö

Jätkuvalt rahastatakse ekspertide konsultatiivkohtumisi kuuenda ja seitsmenda teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames (globaalsete kliimamuutuste ja ökosüsteemi uuringute prioriteet). Hiljutised kohtumised on keskendunud hetkeseisu määratlemisele, varajaste hoiatamise süsteemidega seonduvatele mahajäämustele ja uurimisvajadustele. Ühenduse rahastatud uuringud annavad oma panuse ka täienenud tsunamiteadusele, mis hõlmab süvaookeani vaatlust, tsunamide sotsiaalmajanduslikku mõju ning nende tagajärgede analüüsi tervisele ja maakasutusele.

Ühenduse infoühiskonna tehnoloogiate programmid on kõrvale pannud 40 miljonit eurot projektidele, mis on seotud sisseehitatud andurite kasutamisega riskivaatluses ning üldsuse turvalisust puudutava infovahetusega, mis hõlmab ametivõimude ja ohustatud kodanike käsutuses olevaid hoiatusmehhanisme ning selleks kõigi sobivate meediakanalite kasutamist. Koostatud on eraldi projektikonkurss, mille eesmärgiks on Euroopa ja India ookeani tsunamiohu varajase hoiatamise ja häirevõime arendamine ja tutvustamine. See uurimistegevus toetab eespool mainitud infrastruktuuri edasiarendusi.

Ühenduse teadusuuringute infrastruktuuri programm on loonud kiirestitoimiva globaalse telekommunikatsioonivõrgustiku, mis ühendab rahvusvahelisi uurimisorganisatsioone ja teisi avalikke organisatsioone. Euroopa Kosmoseagentuur ja ÜRO satelliidikeskus (UNOSAT) on need vahendid juba täielikult kasutusele võtnud, sealhulgas India ookeani tsunamile reageerimisel (vastav aastane väärtus on 60 miljonit eurot). Komisjon on valmis laiendama selle vahendi kasutamist teistele organisatsioonidele, näiteks toetamaks India ookeani varajase hoiatamise keskust.

Keskkonna ja turvalisuse seire globaalne algatus (GMES) on EÜ ja Euroopa Kosmoseagentuuri algatus, mis pakub teenust informatsiooni saamiseks satelliitidelt ja kohapealt. GMES jätkab peamise humanitaarabi ja katastroofileevenduse programmide toetajana.

Planeeritud on lisatoetusmeetmed ja T&A tegevused selleks, et tagada Euroopa katastroofivähendamise poliitika ja -uuringute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline baas. See hõlmab:

- tehnosiiret ELi ning tsunamiriskiga riikide ja India ookeaniga piirnevate alade vahel, et vahetada parimaid kogemusi kõrgetasemelise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel varajase hoiatamise ja häiresüsteemides, edendada standardeid ning kohandada neid kohalike vajaduste ja tingimustega;

- koostööd Vahemerega piirnevate riikide spetsialiseerunud instituutidega eesmärgiga edendada Vahemere piirkonnas ühtlustatud lähenemist tsunami varajasele hoiatamisele ja häirele;

- muid olulisi seminare ja tööstusfoorumeid, mis on suunatud olemasolevate varajaste hoiatamise süsteemide ja häirete tehnoloogia puuduste identifitseerimisele ning koostalitlusvõime edendamisele.

[1] Rakendamise tingimused, mis võimaldavad humanitaarabi kohale toimetada neutraalselt, erapooletult ja mitte-diskrimineerivalt ning tagada vaba ja vahetu ligipääsu katastroofiohvritele.

[2] Nõukogu võttis nn Barcelona kohustused vastu 14. märtsil 2002. Barcelona kohustused toetuvad rahvusvaheliselt kokkulepitud parimatele tavadele, sealhulgas OECD arenguabi komitee töökonna doonorabi kogemustele, ja on osa liikmesriikide ja ühenduse vahel kokku lepitud välisabi poliitika ja protseduuride ühtlustamise protsessist.

[3] Nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 381/2001, millega luuakse kiirreageerimise kord.

[4] Termin „keeruline hädaolukord” viitab humanitaarkriisile konfliktipiirkonnas.

[5] 1994. aasta Oslo juhised looduskatastroofide kohta ja 2003. aasta sõjaliste ja kodanikukaitse vahendite (MCDA) suunised inimese poolt põhjustatud katastroofide kohta.

[6] Nt UNHCR pagulaste puhul, UNICEF laste puhul, ICRC tsiviilisikute ja vangide kaitse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamise puhul, UNOCHA humanitaarabi koordineerimise puhul jne.

[7] Välihindamise ja -koordineerimise meeskond.

[8] ÜRO kriiside hindamise ja koordineerimise meeskond.

[9] Põhiseaduse lepingu artikli III-321 lõige 5.

[10] Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel.

[11] KOM(2005) 137 lõplik, 20.04.2005.

[12] Vt komisjoni 6. aprilli 2005. aasta ettepanekut KOM(2005) 113 (lõplik) kiirreageerimise ja valmisoleku rahastamisvahendi kehtestamise kohta suurte hädaolukordade puhuks ja komisjoni 29. septembri 2004. aasta ettepanekut KOM(2004) 630 (lõplik) stabiliseerimisvahendi kehtestamise kohta.

[13] Vt ka komisjoni 20. aprilli 2005. aasta teatise KOM(2005) 137 (lõplik) "Kodanikukaitse mehhanismi parandamine" punkti 3.3. See on täielikult kooskõlas komisjoni poolt plaanitud ARGUS süsteemiga, mis ühendab kõik komisjoni spetsialiseeritud kiirhoiatamissüsteemid

[14] Finantsmääruse artikkel 54.

[15] KOM(2004) 630 lõplik, 29.9.2004.