16.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 320/6

1.

2000. aasta märtsis Lissabonis ja 2002. aasta märtsis Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku Euroopa Liidu strateegiline eesmärk saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks ja ühiskonnaks, saavutada aastaks 2010 Euroopa Liidu haridus- ja kutseõppesüsteemides maailmatase ning luua Euroopa teadus- ja innovatsiooniruum;

2.

Euroopa Ülemkogu rõhutas 2008. aasta märtsis Brüsselis toimunud kohtumisel eesmärki kõrvaldada takistused teadmiste vabalt liikumiselt „viienda vabaduse” loomise kaudu, mis suurendaks muu hulgas teadustöötajate, üliõpilaste, teadlaste ja ülikoolide õppejõudude piiriülest liikuvust;

3.

kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega, mille alusel luuakse hariduse ning elukestva ja kogu noorust hõlmava õppe tegevusprogrammid aastateks 2007–2013, seatakse eesmärgiks edendada liikuvust; sama eesmärk on ka Euroopa programmidel ja meetmetel teadusuuringute ja ettevõtluspoliitika valdkonnas ning struktuurifondidel;

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta (2006) esitati peamised põhimõtted, millega tagada võimalikult head tingimused teises liikmesriigis aset leidva noorte liikuvuse perioodide ettevalmistamiseks, toetamiseks ja hindamiseks;

5.

kõrgharidust edendava Bologna protsessi ja kutseharidust ja -koolitust toetava Kopenhaageni protsessi eesmärk on luua üliõpilaste ja õppejõudude liikuvuse suurendamiseks üleeuroopaline ruum, suurendada läbipaistvust kutsekvalifikatsioonide ning õppe- ja koolitusperioodide tunnustamisel ja parandada institutsioonidevahelist koostööd;

6.

Erinevate juba kasutusel olevate Euroopa vahendite (EQF, Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (ECTS) ja Europass) ja tulevaste vahendite (kutseõppe ja -koolituse Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi (ECVET)) eesmärk on anda Euroopa Liidu kodanikele paremad võimalused nende kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamiseks ja tõhustamiseks ning anda neile teavet õppimisvõimaluste kohta kogu Euroopas (portaalid „Ploteus” ja „Õpingud Euroopas”) (1);

7.

oma 2008. aasta maikuu järeldustes kultuuridevaheliste pädevuste kohta rõhutab nõukogu liikuvuse rolli selliste pädevuste omandamisel;

8.

nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovituses noorte vabatahtlike liikuvuse kohta kõikjal Euroopa Liidus käsitletakse konkreetselt noorte vabatahtlike liikuvusega seotud küsimusi.

—

tugevdada Euroopasse kuulumise tunnet;

—

edendada sotsiaalset ja kutsealast integratsiooni;

—

tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime ülemaailmses kontekstis.

1.

liikuvus puudutab kõiki noori eurooplasi, olgu nad õpilased, üliõpilased, praktikandid, vabatahtlikud, õpetajad, noorteadlased, koolitajad, noorsootöötajad, ettevõtjad või noored tööturul osalejad;

2.

liikuvust tuleks eelkõige käsitada füüsilise liikuvusena, mis tähendab teises riigis viibimist õppimise, tööpraktika, ühiskondliku töö või elukestva õppe raames täiendõppe saamise eesmärgil. Sellele vaatamata võib liikuvusele, eriti seoses koolidega märkimisväärselt kaasa aidata „virtuaalne liikuvus”, näiteks IKT kasutamine partnerluste või kaugsuhtluse arendamiseks teiste riikide noortega osana struktureeritud haridus- või koolitusprojektist;

3.

noorte liikuvust ei tuleks pidada eesmärgiks omaette, vaid eelistatud vahendiks, millega tugevdada Euroopa kodanikutunnet ja suurendada konkurentsivõimet, rikastada noorte koolitust ja kogemusi, suurendada nende kohanemisvõimet ja tööalast konkurentsivõimet ning kultuuridevahelist mõistmist keelteoskuse ja teiste kultuuride tundmaõppimise kaudu;

4.

liikuvust käsitleva ambitsioonika valdkondadevahelise poliitika elluviimiseks Euroopas on vaja äratada kõikide noorte hulgas huvi liikuvuse vastu, seada eesmärgiks, et teatavaks perioodiks teise Euroopa riiki suundumine saaks järk-järgult reegliks kõigile, ning eraldada sellele väljakutsele vastavad rahalised vahendid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele üliõpilastele, kes oma sotsiaal-majandusliku tausta või erivajaduste tõttu vajavad täiendavat rahalist toetust. Selline poliitika peaks keskenduma ka liikuvuse ettevalmistamise ja toetamise korrale ning liikuvusperioodi õpitulemuste tunnustamisele ning edendama sellise korra puhul võtmerolli täitvate õpetajate ja koolitajate liikuvuse arendamist;

5.

Liikuvust käsitleva poliitika eesmärk on eelkõige Euroopa sisene liikuvus, kuid sellega võib kaasa aidata ka liikuvuse arendamisele Euroopa riikide ja kolmandate riikide vahel.

1.

võtma vastu eesmärgi, et välisriigis õppimise perioodidest saaks järk-järgult reegel, mitte erand kõikide noorte eurooplaste jaoks, suurendades piiriülese liikuvuse võimalusi erinevates haridus- ja koolitusvaldkondades ning võttes vabatahtlike tegevuste puhul asjakohaselt arvesse siseriiklikke raamistikke ja õigusakte;

2.

seda silmas pidades saavutama ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatud eesmärgid Euroopa Liidu hariduse, noorte, kultuuri, kodakondsuse ja teaduse valdkonna programmide raames;

3.

püüdma kõrgetasemelise ekspertkogu menetluste alusel vastavalt võimalustele saavutada pärast 2013. aastat järgmisi eesmärke:

4.

viima kõnealused eesmärgid ellu erinevatel tasanditel, et suurendada liikuvuse võimalusi noortele ning luua liikuvust edendavaid partnerlusi, kaasates kõiki sidusrühmi — ametiasutusi, ettevõtteid ning õppe- ja koolitusasutusi — ning kodanikuühiskonda.

1.1.

paremini hallata avaliku sektori toetust liikuvusele, toetades poliitiliste sidusrühmade (Euroopa Liit, riik, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud) ning haldustasandi sidusrühmade (eelkõige ühenduse programmide haldamise eest vastutavad riigiasutused) tegevuse koordineerimist;

1.2.

täielikult ära kasutada Euroopa Liidu programmide poolt pakutavad liikuvuse võimalused, sealhulgas virtuaalne liikuvus, mis on kavandatud noortele, ent ka üldisemalt haridustöötajatele;

1.3.

võtta arvesse vajadusi eelkõige seoses ebasoodsamas olukorras üliõpilaste rahastamisega, kes vastasel korral ei saaks liikuvusprogrammides osaleda;

1.4.

arendada uusi liikuvuse võimalusi, milleks on eelkõige:

2.1.

tõsta teadlikkust liikuvuse eelistest noorte, nende eest vastutavate isikute hulgas ja nende sotsiaalses keskkonnas (esmajärjekorras nende perekonna, õpetajate ja haridustöötajate hulgas); selleks edendada kõigi võimalike vahenditega nende sihtrühmade juurdepääsu teabele;

2.2.

tõhustada jätkuvalt Euroopa Liidu hariduse, noorte, kultuuri, kodakondsuse ja teaduse valdkonna programmide edendamist ja rakendamist.

3.1.

jätkata Euroopa Liidu programmide rakendamise korra lihtsustamist, eelkõige hoolitsedes mitmeaastaste lepingute üldise kasutamise eest eriti hariduse ja kutseõppe valdkonnas. Sellised lepingud on eeltingimus koolitusasutuste ja ettevõtete vaheliste püsivate partnerluste loomiseks;

3.2.

rakendada rahalise stimuleerimise strateegiat või soodustada selle väljatöötamist nende organite või sidusrühmade, eelkõige õpetajate, koolitajate ja noorsootöötajate puhul, kes korraldavad nende vastutusalasse kuuluvate noorte liikuvust Euroopas;

3.3.

parandada liikuvusega seotud õpitulemuste tunnustamist, võttes võimaluse piirides üldiselt kasutusele kõigi Euroopas liikuvuse perioodidel saadud õpitulemuste valideerimise — seda eesmärki lihtsustavad liikmesriikide kvalifikatsioonisüsteemide vastavusse viimine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga 2010. aastaks ning Euroopa vahendid, nagu näiteks Europass, Youthpass, Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (ECTS) ning kutsehariduse ja -koolituse Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem (ECVET).

4.1.

toetada noorte liikuvust finantsraamistiku piirmäärade ulatusesasjakohase ühenduse rahastamise kaudu eelkõige struktuurifondidest — kasutades peamiselt paremini ära Euroopa Sotsiaalfondi pakutavaid võimalusi — ning pikas perspektiivis kohandades nende suuniseid ja haldamist kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega liikuvuse eesmärgi arvesse võtmiseks;

4.2.

soodustada noorte liikuvuse projektide rahastamismeetodite mitmekesistamist ja vastastikust täiendavust, kasutades avaliku ja erasektori vastava suutlikkuse piires nende rahastamisallikaid (riik, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, ettevõtted, pangaasutused, sealhulgas Euroopa Investeerimispank, fondid, Euroopa kutseühingud jne);

4.3.

võtta arvesse vähem soodsa sotsiaal-majandusliku taustaga või erivajadustega üliõpilaste rahastamisvajadusi, et neil oleks võimalik liikuvusprogrammides osaleda;

5.1.

innustada heade tavade vahetamist, mis võimaldab suurendada vastuvõttu Euroopa noorte liikuvusprogrammidesse ja selle vastuvõtu kvaliteeti;

5.2.

kutsuda liikuvusprogrammides osalevate Euroopa noorte majutus-, elu- ja töötingimuste kvaliteedi eest vastutavaid sidusrühmi üles parandama neid tingimusi, eelkõige ülikoolilinnakutes;

5.3.

parandama keelelist ja kultuurilist ettevalmistust noorte liikuvuseks.

6.1.

koostada ülevaate liikuvuse voogudest Euroopas, koondades ja vajaduse korral analüüsides usaldusväärseid ja võrreldavaid statistilisi andmeid;

6.2.

tõhusamalt levitada ja koguda teostatud uuringute tulemusi;

6.3.

vajaduse korral korraldada mõjuhindamisi, et hinnata liikuvusest tulenevat konkreetset kasu Euroopa noortele kultuurilisest, hariduslikust ja kutsealasest vaatekohast.

1.

kehtestama tööplaani piiriülest liikuvust toetavate tegevuste integreerimiseks kõikidesse Euroopa programmidesse, eelkõige noortega seotud programmide edendamise vahendite loomise ning koos pädevate asutustega ühtsete kontaktpunktide arendamise hõlbustamise ning samuti Euroopa noorte liikuvusportaali abil, et parandada teabe levitamist noorte ja asjakohaste institutsioonide seas, ära kasutama kõikide programmide võimalusi virtuaalse liikuvusega seotud tegevusteks ning looma koostoimet eri programmide vahel;

2.

avaldama enne 2010. aasta lõppu aruande noorte liikuvuse arengust kõikjal Euroopas keskpikas perspektiivis ning koostama ühise vahearuande osana iga nelja aasta tagant regulaarseid aruandeid noorte ja õpetajate liikuvuse olukorrast Euroopa Liidus;

3.

koostama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, õppe- ja koolitusasutuste ning noortepoliitikaga seotud osaliste jaoks juhised, mille eesmärk on aidata neil kasutada teisi liikuvust toetavaid Euroopa poliitikaid, näiteks struktuurifonde ning teadusuuringutega seotud programme ja poliitikaid;

4.

uurima uute rahastamisvahendite väljatöötamise teostatavust, et aidata noortel kasutada piiriülese õppega seotud liikuvuse perioode, sealhulgas Euroopa üliõpilaslaenude võimalus, ning esitama nõukogule aruande tehtud edusammudest.