24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) II osa I jaotise II peatüki 1. jaoga on nähtud ette koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima kava.

(2)

Praeguste koolikavade kohaldamisel saadud kogemused, välishindamiste järeldused, erinevate poliitikavalikute ja liikmesriikide sotsiaalprobleemide analüüsi tulemused osutavad järeldusele, et mõlema kõnealuse koolikava jätkamine ja tugevdamine on äärmiselt tähtis. Praeguses olukorras, kus värske puu- ja köögivilja ning piimatoodete tarbimine väheneb, eriti laste hulgas, ja laste ülekaal suureneb tarbimisharjumuste tõttu, mille puhul kiputakse eelistama töödeldud toitu, millele on tihti lisatud märkimisväärselt suhkrut, soola, rasva või lisaaineid, peaks liidu toetus lastele haridusasutustes teatavate valitud põllumajandustoodete jagamiseks aitama senisest enam edendada tervislikke toitumisharjumusi ja kohaliku toodangu tarbimist.

(3)

Erinevate poliitikavalikute analüüs näitab, et ühtlustatud lähenemisviis ühise õigus- ja finantsraamistiku kaudu on kõige asjakohasem ja tõhusam viis saavutada konkreetseid eesmärke, mida ühine põllumajanduspoliitika koolikavade kaudu taotleb. Selline lähenemisviis võimaldaks liikmesriikidel saavutada jagamise maksimaalse mõju eelarvet muutmata ja suurendada haldamise tõhusust. Selleks aga, et võtta arvesse puu- ja köögivilja (sealhulgas banaanid) ning piima ja piimatoodete, st koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima, nagu on määratletud käesolevas määruses, ja nende tarneahelate erinevusi, peaksid teatavad elemendid, nagu näiteks vastavad eelarvepaketid, jääma eraldi. Arvestades praeguste kavade puhul saadud kogemusi, peaks koolikavas osalemine olema liikmesriikidele jätkuvalt vabatahtlik. Võttes arvesse liikmesriigiti erinevaid tarbimistavasid, peaks osalevatel liikmesriikidel ja piirkondadel olema võimalik oma strateegiate raames valida, milliseid lastele haridusasutustes pakkumiseks toetuskõlblikke tooteid nad soovivad jagada. Lisaks võiksid liikmesriigid kaaluda suunatud meetmete kasutuselevõtmist, et peatada sihtrühmas piimatarbimise vähenemist.

(4)

On kindlaks tehtud, et eelkõige värske puu- ja köögivilja ning joogipiima tarbimine on vähenemas. Seetõttu on asjakohane jagada koolikavade raames ennekõike kõnealuseid tooteid. See aitaks vähendada koolide korralduslikku koormust ja suurendada jagamise mõju piiratud eelarve raames ning oleks kooskõlas praeguse tavaga, kuna kõnealuseid tooteid jagatakse kõige sagedamini. Siiski tuleks kaltsiumi omandamist käsitlevate toitumissoovituste järgimiseks ja konkreetsete toodete tarbimise edendamiseks või reageerimaks oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, ning arvestades piimas leiduva laktoosi talumatusega kaasnevaid järjest sagedasemaid probleeme, lubada liikmesriikidel jagada ka teisi ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota piimatooteid, nagu jogurt ja juust, mis on laste tervisele kasulikud, tingimusel et nad juba jagavad joogipiima või selle laktoosivaba alternatiive. Liikmesriikidel tuleks lubada jagada ka töödeldud puu- ja köögiviljatooteid, tingimusel et nad juba jagavad värskeid puu- ja köögivilju. Samuti tuleks püüda tagada, et jagatakse kohalikke ja piirkondlikke tooteid. Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja oma strateegiates esitatud eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, tuleks neil lubada lisaks ülalnimetatud toodetele jagada teatud muid piimatooteid ja piimapõhiseid jooke. Kõik nimetatud tooted peaksid olema täiel määral liidu toetuse kõlblikud. Mittepõllumajanduslike toodete puhul peaks toetuskõlblik olema üksnes piimakomponent. Selleks et võtta arvesse teaduse arengut ja tagada jagatavate toodete vastavus koolikava eesmärkidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevas määruses sätestatud keelatud lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu ning määrata kindlaks lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalne määr töödeldud toodetes.

(5)

Kaasnevad haridusmeetmed, millega toetatakse jagamist, on vajalikud selleks, et muuta koolikava selle lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, s.o valitud põllumajandustoodete tarbimise suurendamisel ja tervislikuma toitumise edendamisel tulemuslikuks. Arvestades selliste meetmete tähtsust, peaksid need toetama nii koolipuuvilja ja -köögivilja kui ka koolipiima jagamist. Kaasnevad haridusmeetmed on oluliseks vahendiks, mis aitab laste jaoks taastada seost põllumajanduse ja liidu mitmesuguste põllumajandustoodetega, eriti oma piirkonna toodanguga, kasutades selleks näiteks toitumisekspertide ja põllumajandustootjate abi. Koolikavaga taotletavate eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud hõlmata oma meetmetega suuremat valikut erinevaid põllumajandustooteid, samuti muid kohalikke, piirkondlikke või riigi tüüpilisi tooteid, nagu mesi, lauaoliivid ja oliiviõli.

(6)

Tervislike toitumisharjumuste edendamiseks peaksid liikmesriigid tagama oma tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise jagatavate toodete loetelu koostamisel või neilt nimetatud loetelule asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

(7)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte liidu toetuse kõlblike kulude ja meetmete kindlaksmääramiseks.

(8)

Liidu toetus tuleks eraldada koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks eraldi kooskõlas vabatahtliku lähenemisviisiga jagamisele. Kõnealune toetus tuleks eraldada igale liikmesriigile, võttes arvesse 6–10aastaste laste arvu liikmesriigis ja kõnealuse liikmesriigi eri piirkondade arengutaset, et rohkem toetust eraldataks vähem arenenud piirkondadele, Egeuse mere väikesaartele ning äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada, mis toob kaasa suuremad transpordi- ja hoiustamiskulud. Et võimaldada liikmesriikidel säilitada nende praegused koolipiima kavad nende tegelikus ulatuses ning julgustada teisi liikmesriike võtma kasutusele piima jagamist, on lisaks asjakohane kombineerida nimetatud kriteeriumid liidu toetuse varasema kasutamisega lastele piima ja piimatoodete pakkumiseks, välja arvatud Horvaatia puhul, kelle jaoks tuleks kindlaks määrata eraldi kindlasummaline toetus.

(9)

Tõrgeteta asjaajamise ja eelarvehalduse huvides peaksid liikmesriigid, kes soovivad osaleda toetuskõlblike toodete jagamisel, esitama taotluse liidu toetuse saamiseks igal aastal.

(10)

Liikmesriigi koolikavas osalemise tingimuseks peaks olema riikliku või piirkondliku strateegia olemasolu. Iga osaleda sooviv liikmesriik peaks esitama kuueaastast perioodi hõlmava strateegia, milles on esitatud liikmesriigi prioriteedid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud oma strateegiaid korrapäraselt ajakohastada, võttes eelkõige arvesse hindamisi, prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning oma kavade edukust. Strateegiad võivad sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, mis võimaldavad liikmesriikidel saavutada tõhusa haldamise, muu hulgas seoses toetusetaotlustega.

(11)

Selleks et parandada koolikava alast teadlikkust ja suurendada liidu toetuse nähtavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liikmesriigi kohustusega avalikkust selgelt teavitada asjaolust, et ta saab kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses teavitamisvahenditega ning, kui see on asjakohane, seoses ühtse tunnuse või graafiliste elementidega.

(12)

Koolikava nähtavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid oma strateegiates selgitama, kuidas nad kavatsevad tagada oma kava lisaväärtuse, eriti kui haridusasutustes käivad lapsed tarbivad liidu toetuskava alusel rahastatud tooteid muu toiduga samaaegselt. Selleks et saavutada liidu toetuskava hariduseesmärk ja tõhusus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad liidu toetuskava alusel rahastatavate toodete jagamist haridusasutustes kõrvuti muu toiduga ja toidu valmistamist.

(13)

Selleks et kontrollida koolikavade tõhusust liikmesriikides, peaks liit eraldama rahalisi vahendeid saavutatud tulemuste jälgimise ja hindamisega seotud algatustele, pöörates erilist tähelepanu tarbimise muutustele keskpikas perspektiivis.

(14)

Koolipuuvilja ja -köögivilja jagamise puhul tuleks kaotada kaasrahastamise põhimõte.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide piirkondlike või kohalike pädevuste jaotust.

(16)

Määrust (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse õppeaasta perioodilisust, tuleks uusi norme hakata kohaldama alates 1. augustist 2017,

1)

II osa I jaotise II peatüki 1. jagu asendatakse järgmisega:

„1. jagu

Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus

Artikkel 22

Sihtrühm

Põllumajandustoodete jagamisega ja laste toitumisharjumuste parandamisega seotud toetuskava on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt lasteaias, eelkoolis, algkoolis, põhikoolis või õppeasutuses, kus on võimalik omandada keskharidust, mida juhivad või tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 23

Toetus koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima pakkumiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvateks kuludeks

1.   Liidu toetust antakse artiklis 22 osutatud haridusasutustes käivatele lastele:

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 kehtestab nõukogu käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c osutatud meetmeid ja kulusid hõlmava liidu toetuse piirmäärad.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „koolipuuvili ja -köögivili“– lõike 3 punktis a ja lõike 4 punktis a osutatud tooted;

b)   „koolipiim“– lõike 3 punktis b, lõike 4 punktis b ja V lisas osutatud tooted.

3.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, eelistavad siseriiklikke olusid arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

4.   Olenemata lõikest 3, selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võivad liikmesriigid siiski näha ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

5.   Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja lõikes 8 osutatud strateegiate eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, võivad nad lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud toodetele jagada V lisas loetletud tooteid.

Sellisel juhul makstakse liidu toetust ainult jagatava toote piimakomponendile. Kõnealune piimakomponent ei tohi moodustada vähem kui 90 % kaalust V lisa I kategooria toodete puhul ning 75 % kaalust V lisa II kategooria toodete puhul.

Nõukogu määrab kindlaks liidu toetuse määra piimakomponendile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

6.   Koolikava raames jagatavad tooted ei tohi sisaldada ühtegi järgmistest:

Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust võib iga liikmesriik siiski pärast oma tervise ja toitumise eest vastutavatelt riiklikelt asutustelt riiklike menetluste kohaselt asjakohase loa saamist otsustada, et lõigetes 4 ja 5 osutatud toetuskõlblikud tooted võivad sisaldada piiratud koguses lisatud suhkrut, soola ja/või rasva.

7.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud toodetele võivad liikmesriigid näha kaasnevate haridusmeetmete raames ette muude põllumajandustoodete, eelkõige artikli 1 lõike 2 punktides g ja v loetletud toodete hõlmamise.

8.   Liikmesriigid koostavad koolikavas osalemise tingimusena enne selles osalemist ning seejärel iga kuue aasta järel kava riikliku või piirkondliku rakendamisstrateegia. Strateegiat võib muuta selle koostamise eest riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutav asutus, arvestades eelkõige järelevalve ja hindamise tulemusi ning saavutatud tulemusi. Strateegiaga määratakse kindlaks vähemalt täidetavad vajadused, nende tähtsusjärjestus, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja, kui need on kättesaadavad, mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti sätestatakse selles kõige asjakohasemad vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Strateegia võib sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, sealhulgas kava haldamise hõlbustamiseks ette nähtud elemente.

9.   Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks kõigi koolikava alusel korrapärase jagamise või kaasnevate haridusmeetmete raames pakutavate toodete loetelu. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, tagavad nad kõnealuse loetelu koostamisel ka tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise või neilt kõnealuse loetelu kohta asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

10.   Koolikava tõhususe tagamiseks näevad liikmesriigid ette ka kaasnevad haridusmeetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on taastada lastel seos põllumajandusega tegevuste, näiteks põllumajandusettevõtete külastamise kaudu, ning suurema valiku põllumajandustoodete jagamine, nagu on osutatud lõikes 7. Kõnealuseid meetmeid võib kasutada ka laste harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, kohalikud toiduahelad, mahepõllumajandus, jätkusuutlik tootmine või toiduainete raiskamise vastu võitlemine.

11.   Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.

Artikkel 23a

Rahastamissätted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 250 miljonit eurot kooliaasta kohta.

Nimetatud ülemmäära piires ei tohi toetus ületada:

2.   Lõikes 1 osutatud toetuse eraldamisel igale liikmesriigile võetakse arvesse järgmist:

Asjaomastele liikmesriikidele tehtavad eraldised peavad tagama suurema toetuse ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimatele piirkondadele, et võtta arvesse kõnealuste piirkondade eriolukorda toodete hankimisel, ning edendama üksteisele geograafiliselt lähedalasuvatel äärepoolseimatel piirkondadel üksteiselt toodete hankimist.

Käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumide kohaldamisest tulenevate eraldistega koolipiima jaoks tagatakse, et kõikidel liikmesriikidel on õigus saada esimese lõigu punktis a osutatud vanuserühma kuuluva lapse kohta vähemalt liidu toetuse miinimumsumma. Kõnealune summa ei tohi olla väiksem kui liidu toetuse keskmine kasutus lapse kohta kõikides liikmesriikides enne 1. augustit 2017 kohaldatud koolipiima kava alusel.

Nõukogu võtab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed, millega kehtestatakse liidu koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima toetuse soovituslikud ja lõplikud eraldised ning eraldiste ümberjaotamine.

3.   Koolikavas osaleda soovivad liikmesriigid esitavad igal aastal taotluse liidu toetuse saamiseks, täpsustades taotletud summa koolipuuvilja ja -köögivilja jaoks ning taotletud summa koolipiima jaoks, mida nad soovivad jagada.

4.   Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse ülemmäära 250 miljonit eurot.

Nimetatud protsendimäära võib suurendada kuni 25 % ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide puhul ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui liikmesriik peab võtma arvesse erilist turuolukorda koolikavaga hõlmatud sektoris, oma konkreetseid mureküsimusi seoses ühte või teise rühma kuuluvate toodete väikese tarbimisega või muid muutusi ühiskonnas.

Ülekandmisi võib teha kas:

Kolmanda lõigu punktis a osutatud ülekandmisi ei või teha soovituslikust eraldisest toodete rühma jaoks, mille puhul asjaomane liikmesriik taotleb soovituslikku eraldist ületavat summat. Liikmesriigid teatavad komisjonile soovituslike eraldiste vaheliste ülekandmiste summad.

5.   Koolikava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolikava rakendamist. Artiklis 23 ette nähtud liidu toetust võib kasutada olemasolevate riiklike koolikavade või koolidele koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima jagamise kavade kohaldamisala laiendamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks, kuid need ei asenda kõnealuste olemasolevate riiklike kavade rahastamist, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul. Kui liikmesriik otsustab liidu toetuse taotlemise kaudu olemasoleva riikliku koolikava kohaldamisala laiendada või muuta seda tulemuslikumaks, osutab ta artikli 23 lõikes 8 osutatud strateegias sellele, kuidas seda kavatsetakse saavutada.

6.   Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda koolikava rahastamiseks riiklikku abi.

Liikmesriigid võivad kõnealust abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.

7.   Liit võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 alusel rahastada ka koolikavaga seotud teabe-, avalikkuse teavitamise, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks kava eesmärkidest, ning seonduvaid võrgustiku loomise meetmeid, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja parimaid tavasid kava rakendamise ja haldamise hõlbustamiseks.

Komisjon võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõikega 4 töötada koolikava nähtavuse suurendamiseks välja ühise tunnuse või graafilised elemendid.

8.   Koolikavas osalevad liikmesriigid teavitavad avalikkust kooli ruumides või muus sobivas kohas oma osalemisest kavas ning osutavad asjaolule, et liit subsideerib kava. Liikmesriigid võivad kasutada kõiki sobivaid teavitamisvahendeid, nagu plakatid, temaatilised veebisaidid, graafilised teavitusmaterjalid ning teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Liikmesriigid tagavad liidu koolikava lisaväärtuse ja nähtavuse kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

Artikkel 24

Delegeeritud volitused

1.   Selleks et parandada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tagada, et koolikava alusel antav toetus oleks suunatud artiklis 22 osutatud sihtrühma kuuluvatele lastele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte normide kohta, mis käsitlevad:

2.   Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihtotstarbeline kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

3.   Teaduse arengu arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada artikli 23 lõike 6 esimese lõigu punktis e osutatud kunstlike lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu.

Tagamaks, et artikli 23 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt jagatavad tooted vastaksid koolikava eesmärkidele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks artikli 23 lõike 6 alusel liikmesriikide poolt lubatavate ja töödeldud toodete valmistamiseks või tootmiseks tehnoloogiliselt vajaliku lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalsed määrad.

4.   Selleks et parandada koolikavaalast teadlikkust ning suurendada liidu abi nähtavust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse, et koolikavas osalevad liikmesriigid teavitaksid avalikkust selgelt asjaolust, et nad saavad kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses järgmisega:

5.   Selleks et tagada koolikava lisaväärtus ja nähtavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad toodete jagamist kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

6.   Võttes arvesse vajadust tagada, et liidu toetuse saamine kajastub koolikava alusel kättesaadavate toodete hinnas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad oma strateegiates selgitaksid, kuidas see saavutatakse.

Artikkel 25

Kooskõlas kontrollimenetlusega teostatavad rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikke meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).“"

2)

Artikkel 217 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 217

Riiklik abi lastele toodete jaotamise puhul

Liikmesriigid võivad anda riiklikku abi lastele haridusasutustes artiklis 23 osutatud toetuskõlblike tooterühmade pakkumiseks, selliste toodetega kaasnevateks haridusmeetmeteks ning artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud seonduvate kulude katmiseks.

Liikmesriigid võivad riiklikku abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.“

3)

Artiklisse 225 lisatakse järgmised punktid:

4)

V lisa asendatakse järgmisega: