16.3.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/369,

15. märts 2016,

erakorralise toetuse andmise kohta liidus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastastikune abi ja toetus katastroofide korral on nii inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm kui ka moraalne kohus, kuna selliste katastroofide tagajärjel võib tekkida olukord, kus paljud inimesed ei suuda rahuldada oma põhivajadusi, mis võib tõsiselt ohustada nende tervist ja elu.

(2)

Nii inimtegevusest tingitud kui ka looduskatastroofide mõju liidus on üha suurem. See on seotud rea teguritega, nagu kliimamuutused, aga ka muude väliste tegurite ja sündmustega liidu naabruses. Liitu praegu mõjutav rände ja pagulastega seotud olukord on tähelepanuväärne näide olukorrast, mis olenemata liidu jõupingutustest tegelemisel olukorra algpõhjustega kolmandates riikides võib mõjutada otseselt liikmesriikide majandusolukorda.

(3)	Selle olukorra tulemusel kutsus Euroopa Ülemkogu 19. veebruaril 2016 komisjoni üles looma suutlikkuse anda humanitaarabi liidu siseselt, et toetada riike, kuhu on saabunud suur arv pagulasi ja teisi sisserändajaid.

(4)

Inimeste põhjustatud või looduskatastroofid võivad olla sellise ulatuse ja mõjuga, et võivad tekitada ühes või mitmes liikmesriigis suuri majandusraskusi. Samuti võivad need juhtuda ühes või mitmes liikmesriigis, kes juba seisavad silmitsi majandusraskustega muudel põhjustel, ning selle tagajärjeks on asjaomaste liikmesriikide üldise majandusolukorra edasine halvenemine. Kummalgi juhul oleks sellel negatiivne mõju asjaomaste liikmesriikide reageerimisvõimele, mis omakorda mõjutaks negatiivselt puudust kannatavatele inimestele antavat abi ja toetust.

(5)

Kuigi liit suudab juba praegu anda liikmesriikidele makromajanduslikku toetust ja väljendada Euroopa solidaarsust katastroofipiirkondadega nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (1) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) kaudu, puudub praegu siiski asjakohane liidu tasandi rahastamisvahend, mille kaudu piisava prognoositavusega ja sõltumatult vastata liidus katastroofis kannatada saanud inimeste humanitaarabi vajadustele, näiteks toidu- ja esmaabi, majutus, vesi, sanitaar- ja hügieenitingimused, kaitse ja haridus. Vastastikust abi saab anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (2) kohase liidu kodanikukaitse mehhanismi alusel, kuid selle mehhanismi toimimine põhineb liikmesriikide vabatahtlikel panustel. Abi ja toetust võidakse pakkuda ka olemasolevate liidu tegutsemis- ja rahastamisvahendite kaudu, näiteks nende kaudu, mille eesmärk on luua liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Kogu selline abi ja toetus oleks nende rahastamisvahendite peamiste poliitikaeesmärkide kõrval siiski teisejärguline ning seega piiratud kohaldamisala ja ulatusega.

(6)	Seepärast tundub asjakohane, kui liit tegutseb solidaarsuse vaimus, et rahuldada katastroofis kannatada saanud inimeste põhivajadusi liidus ja aidata vähendada kõnealuste katastroofide majanduslikku mõju asjaomastele liikmesriikidele.

(7)

Võttes arvesse sarnasusi liidus katastroofis kannatada saanud inimeste põhivajaduste rahuldamiseks erakorralise toetuse andmise ning kolmandates riikides inimtegevusest tingitud ja looduskatastroofidest mõjutatud inimestele humanitaarabi andmise vahel, peaksid kõik käesoleva määruse kohased toimingud olema kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud humanitaarabi põhimõtetega. See tegevus seisneb selliste meetmete võtmises, mis on kõnealuste raskustega silmitsi seisvate liikmesriikide majandusliku olukorra seisukohast sobivad ning täiendavad liidu meetmeid, millega soodustatakse liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme.

(8)	Võttes arvesse vajadust toimida solidaarsuse vaimus, tuleks käesoleva määruse kohaselt erakorralise toetuse andmist rahastada liidu üldeelarvest ning panustest, mida võivad teha muud avalik-õiguslikud või erasektori abiandjad.

(9)

Käesoleva määrusega seotud kulude hüvitamine, riigihankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, (3) võttes arvesse erakorralise toetuse spetsiifilist laadi. Seepärast on asjakohane sätestada, et toetusi võib anda ja riigihankelepinguid sõlmida otse või kaudselt ning et toetustest võib rahastada kuni 100 % abikõlblikest kuludest ja neid võib anda tagasiulatuvalt. Komisjon peaks suutma rahastada mis tahes organisatsiooni erakorralise toetuse meetmeid, olenemata organisatsiooni õiguslikust seisundist, mis võib olla nii eraõiguslik kui ka avalik-õiguslik, kui tal on olemas vajalikud kogemused ning kasutab selleks vastavalt vajadusele kas eelarve otsest või kaudset täitmist.

(10)

Peale selle on asjakohane tugineda nendele organisatsioonidele, kellega komisjon on sõlminud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/96 (4) partnerluse raamlepingud, võttes arvesse nende organisatsioonide kogemusi humanitaarabi pakkumisel tihedas koostöös komisjoniga. Alati kui võimalik, tuleks püüda kaasata kohalikke valitsusväliseid organisatsioone, kasutades selleks partnerluse raamlepingutega hõlmatud partnerorganisatsioone, et maksimeerida igasuguse käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetuse koostoimet ja tulemuslikkust.

(11)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(12)

Käesolevas määruses tuleks sätestada alus rahalise toetuse andmiseks solidaarsuse vaimus selliste inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide korral, mille puhul liidul oleksid võrreldes üksi ja kooskõlastamatult tegutsevate liikmesriikidega suuremad võimalused asjakohasel määral rahastamiseks ja kasutada neid rahalisi vahendeid kokkuhoidlikult, tõhusalt ja tulemuslikult potentsiaalselt elusid päästa võivate meetmete rakendamiseks, saavutades seeläbi tänu oma ulatusele ja vastastikusele täiendavusele paremaid tulemusi.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)	Käesoleva määruse kohast erakorralise toetuse andmist tuleks kohaselt jälgida, tuginedes vajaduse korral kõige asjakohasemale liidu tasandil kättesaadavale oskusteabele. Samuti tuleks hinnata käesoleva määruse üldist rakendamist.

(15)	Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse raamistik liidu erakorralise toetuse andmiseks erimeetmete kaudu, mis vastavad majanduslikule olukorrale käimasoleva või potentsiaalse inimtegevusest tingitud või looduskatastroofi korral. Sellist erakorralist toetust võib anda ainult juhul, kui katastroofi erakordsel ulatusel ja mõjul on tõsised ja laiaulatuslikud humanitaartagajärjed ühes või mitmes liikmesriigis, ning ainult erakorralistel asjaoludel, kui ükski muu liikmesriikidele ja liidule kättesaadav vahend ei osutu piisavaks.

2.   Käesoleva määruse alusel antav erakorraline toetus toetab ja täiendab mõjutatud liikmesriikide võetavaid meetmeid. Sel eesmärgil tagatakse tihe koostöö ja konsulteerimine mõjutatud liikmesriikidega.

Artikkel 2

Erakorralise toetuse aktiveerimine

1.   Otsuse käesoleva määruse alusel erakorralise toetuse aktiveerimise kohta käimasoleva või potentsiaalse katastroofi korral võtab nõukogu vastu komisjoni ettepaneku alusel, milles on asjakohasel juhul täpsustatud toetuse aktiveerimise kestus.

2.   Nõukogu vaatab lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku viivitamata läbi ja võtab vastavalt olukorra pakilisusele vastu otsuse erakorralise toetuse aktiveerimise kohta.

Artikkel 3

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.   Käesoleva määruse alusel antav erakorraline toetus pakub vajadusepõhist erakorralist abi, mis täiendab mõjutatud liikmesriikide meetmeid, eesmärgiga hoida inimelusid, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust alati, kui selleks artiklis 1 osutatud katastroofi tulemusel vajadus tekib.

2.   Lõikes 1 osutatud erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid, millel on vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklitele 2, 3 ja 4 õigus liidu poolsele rahastamisele, ning võib seetõttu hõlmata abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel. Seda toetust võib kasutada ka mis tahes muude kulude rahastamiseks, mis on otseselt seotud käesoleva määruse kohase erakorralise toetuse rakendamisega.

3.   Käesoleva määruse kohast erakorralist toetust antakse ja rakendatakse kooskõlas kesksete humanitaarpõhimõtetega, milleks on humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus.

4.   Lõikes 2 osutatud meetmeid võtavad komisjon või tema valitud partnerorganisatsioonid. Komisjon võib nimelt valida partnerorganisatsioonideks valitsusväliseid organisatsioone, liikmesriikide eriotstarbelisi asutusi või rahvusvahelisi asutusi ja organisatsioone, kellel on vajalikud eriteadmised. Seejuures jätkab komisjon tihedat koostööd mõjutatud liikmesriigiga.

Artikkel 4

Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1.   Komisjon rakendab liidu rahalist toetust kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Käesoleva määruse kohaste toetusmeetmete liidu poolset rahastamist rakendatakse eelkõige eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu kooskõlas nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punktidega a või c.

2.   Käesoleva määruse alusel antavat erakorralist toetust rahastatakse liidu üldeelarvest ning panustest, mida võivad teha muud avalik-õiguslikud või erasektori abiandjad, kui sihtotstarbelisest välistulust, vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4.

3.   Käesoleva määruse alusel võetavate, eelarve otsese täitmise teel rakendatavate toetusmeetmete liidu poolset rahastamist võib komisjon pakkuda otse, ilma toetusetaotluste esitamise kutsete avaldamiseta, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 128 lõikega 1. Selleks võib komisjon sõlmida partnerluse raamlepinguid või toetuda olemasolevatele partnerluse raamlepingutele, mis on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohaselt.

4.   Kui komisjon rakendab erakorralise toetuse meetmeid valitsusväliste organisatsioonide kaudu, loetakse finants- ja tegevussuutlikkuse kriteeriumid täidetuks, kui asjaomase organisatsiooni ja komisjoni vahel on sõlmitud määruse (EÜ) nr 1257/96 kohane partnerluse raamleping.

Artikkel 5

Abikõlblikud kulud

1.   Liidu poolne rahastamine võib katta igasugused otsesed kulud, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud rahastamiskõlblike meetmete rakendamiseks, sealhulgas nimetatud meetmete raames kaupade ja teenuste ostmine, ettevalmistamine, kokkukogumine, transport, ladustamine ja jaotamine.

2.   Samuti võib kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 katta partnerorganisatsioonide kaudsed kulud.

3.   Liidu poolne rahastamine võib katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmetega seotud kulud, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetuse haldamiseks.

4.   Käesoleva määruse kohase erakorralise toetuse meetmete liidu poolne rahastamine võib katta kuni 100 % abikõlblikest kuludest.

5.   Liidu vahenditest võib rahastada partnerorganisatsiooni kulusid, mis on tekkinud enne rahastamistaotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 6

Liidu meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus

Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, eelkõige seoses selliste vahenditega, mille raames on võimalik pakkuda mingis vormis erakorralist abi või toetust, nagu näiteks määrus (EÜ) nr 2012/2002, otsus nr 1313/2013/EL, määrus (EÜ) nr 1257/96, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014 (9).

Artikkel 7

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmeid ning tõhusat kontrolli, nõudes rikkumiste avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib läbi viia uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ette nähtud sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide eriotstarbeliste asutustega sõlmitud lepingud ja toetuslepingud, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õiguse teha selliseid auditeid ja inspekteerimisi vastavalt nende pädevusele.

Artikkel 8

Jälgimine ja hindamine

1.   Käesoleva määruse alusel rahalist toetust saavaid meetmeid jälgitakse korrapäraselt. Hiljemalt 12 kuud pärast erakorralise toetuse aktiveerimist eriolukorra tõttu kooskõlas artikliga 2 esitab komisjon nõukogule aruande ja, kui see on asjakohane, teeb ettepaneku toetuse andmise lõpetamiseks.

2.   Hiljemalt 17. märtsiks 2019 esitab komisjon nõukogule hinnangu käesoleva määruse toimimise kohta koos käesoleva määruse tulevikku käsitlevate soovitustega ning, kui see on asjakohane, esitab ettepanekud selle muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Artikkel 9

Jõustumine ja aktiveerimine

1.   Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

2.   Nõukogu otsustab aktiveerida käesoleva määruse kohase erakorralise toetuse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kolmeaastaseks ajavahemikuks seoses praeguse pagulaste ja teiste sisserändajate sissevooluga liitu.

---

(1)  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4)  Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JSK (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(11)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

---