24.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/14

(1)

Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult laienenud, kasvab Üldkohtule esitatavate kohtuasjade arv pidevalt.

(2)

Menetlemisele kuluv aeg ei ole praegu menetlusosalistele vastuvõetav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.

(3)

Üldkohus on sellises olukorras põhjustel, mis on muu hulgas seotud nii sellega, et liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide hulk ja mitmekesisus on kasvanud, kui ka asjaoluga, et Üldkohtule esitatavad kohtuasjad on mahukamad ja keerulisemad, eriti konkurentsi, riigiabi ja intellektuaalomandi valdkonnas.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklis 257 ette nähtud erikohtute moodustamise võimalust ei ole kasutatud.

(5)

Seetõttu tuleks selle olukorra lahendamiseks võtta asjakohaseid korralduslikke, struktuurilisi ja menetluslikke meetmeid, mille hulka kuulub eelkõige kohtunike arvu suurendamine. Kui kasutada aluslepingutes ettenähtud võimalust suurendada Üldkohtu kohtunike arvu, võimaldaks see lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka Üldkohtu menetluste liiga pikka kestust.

(6)

Võttes arvesse Üldkohtu töökoormuse arengut, peaks kohtunike arv kolmeetapilise protsessi lõpuks olema 56 – iga liikmesriigi ettepanekul nimetataks ametisse kaks kohtunikku –, mis tähendab, et ühe liikmesriigi ettepanekul ametisse nimetatud kohtunike arv Üldkohtus ei või kunagi ületada kahte.

(7)

ELi toimimise lepingu artiklis 255 ette nähtud komitee võtab eelkõige arvesse kandidaatide sõltumatust, erapooletust, asjatundlikkust ning kutsealast ja isiklikku sobivust.

(8)

Selleks et kiiresti vähendada menetluses olevate kohtuasjade arvu, peaksid käesoleva määruse jõustumisel astuma ametisse veel kaksteist kohtunikku.

(9)

2016. aasta septembris tuleks Üldkohtule anda pädevus arutada esimese astme kohtuna Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu („Avaliku Teenistuse Kohus”) seitsme kohtuniku ametikohad tuleks üle viia Üldkohtusse, võttes aluseks Euroopa Kohtu poolt juba teatavaks tehtud taotluse seadusandliku akti vastuvõtmiseks. Kõnealuses taotluses käsitletakse Avaliku Teenistuse Kohtu seitsme kohtuniku ametikoha, koos oma töötajate ja ressurssidega, üleviimise korda.

(10)

2019. aasta septembris peaksid ametisse astuma ülejäänud üheksa kohtunikku. Kulutõhususe tagamise eesmärgil ei tohiks see kaasa tuua täiendavate õigusnõunike või teiste tugitöötajate värbamist. Institutsioonisiseste ümberkorraldusmeetmetega tuleks kindlustada olemasolevate inimressursside tõhus kasutamine, mis peaks olema kõigi kohtunike puhul võrdne, ilma et see piiraks Üldkohtu poolt oma sisemise korralduse kohta tehtud otsuste kohaldamist.

(11)

Väga tähtis on tagada Üldkohtus sooline tasakaal. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks korraldada Üldkohtus osalised väljavahetamised nii, et liikmesriikide valitsused hakkavad järk-järgult esitama sama osalise väljavahetamise korral kaks kohtunikku ning püüavad seetõttu valida ühe naise ja ühe mehe, tingimusel et järgitakse aluslepingutes sätestatud tingimusi ja menetlusi.

(12)

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja sätteid, mis käsitlevad kohtunike ja kohtujuristide iga kolme aasta järel toimuvat osalist väljavahetamist, tuleb kohandada vastavalt.

(13)

Nagu Euroopa Liidu Kohus on juba teatanud, esitab ta Üldkohtu reformi järelmeetmena igal aastal arvandmed oma tegevuse kohta ja teeb vajaduse korral soovituse asjakohaste meetmete võtmiseks. Üldkohtu laienemise teises ja kolmandas etapis toimub Üldkohtu olukorra hindamine, mis võib vajaduse korral viia teatavate kohandusteni, eelkõige seoses kohtu halduskuludega.

(14)

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse pooled kohtunikud. Kui kohtunikke on paaritu arv, vahetatakse vaheldumisi välja selline arv kohtunikke, mis on ühe võrra suurem poolte kohtunike arvust ning ühe võrra väiksem poolte kohtunike arvust.

Esimest lõiku kohaldatakse ka kohtujuristide iga kolme aasta järel toimuva osalise väljavahetamise suhtes.”

2)

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Üldkohus koosneb

a)

alates 25. detsembrist 2015 ametisse nimetatud 12 täiendava kohtuniku puhul lõpeb kuue kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2016. Need kuus kohtunikku valitakse nii, et kuue liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2016. aastal. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2019;

b)

alates 1. septembrist 2016 ametisse nimetatud seitsme täiendava kohtuniku puhul lõpeb kolme kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2019. Need kolm kohtunikku valitakse nii, et kolme liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2019. aastal. Ülejäänud nelja kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2022;

c)

alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul lõpeb nelja kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2022. Need neli kohtunikku valitakse nii, et nelja liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2022. aastal. Ülejäänud viie kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2025.