25.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/42

(1)

Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom (3) kehtestatakse ühtsed põhilised ohutusnormid kutse-, meditsiini- ja elanikukiiritust saavate isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

(2)

Nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom (4) on seatud liikmesriikidele kohustus kehtestada tuumaohutuse siseriiklik raamistik ja tagada selle toimimine. Nimetatud direktiivis arvestatakse nõudeid, mis on sätestatud peamises rahvusvahelises õigusaktis tuumaohutuse kohta, nimelt tuumaohutuse konventsioonis, (5) ning samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutuse põhialustes (6).

(3)

Nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom (7) on seatud liikmesriikidele kohustus luua kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik raamistik ja tagada selle toimimine.

(4)

Nõukogu 8. mai 2007. aasta järeldustes tuumaohutuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise kohta on rõhutatud, et „tuumaohutuse eest vastutavad riigid ning vastavaid meetmeid võetakse vajaduse korral ELi raamistikus. Ohutusmeetmete ning tuumaseadmete järelevalve üle otsustamine on eranditult käitajate ja riigiasutuste pädevuses”.

(5)

Fukushima tuumaavarii Jaapanis 2011. aastal viis ülemaailmselt tähelepanu uuesti meetmetele, mis on vajalikud riski miinimumini viimiseks ja tuumaohutuse kõrgeima taseme tagamiseks. Vastavalt 24.–25. märtsil 2011. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustele viisid siseriiklikud pädevad reguleerivad asutused koos komisjoniga komisjoni otsusega 2007/530/Euratom (8) moodustatud tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) raames läbi ulatusliku kogu ühendust haarava tuumaelektrijaamade ohutuse ja vastupidavuse hindamise (edaspidi „vastupidavushindamine”). Hindamine tõi välja mitu soovitust, mida võiks kasutada osavõtvate riikide ohutusmeetmete ja tööstuslike tavade parandamiseks.

Lisaks palus Euroopa Ülemkogu komisjonil vaadata vastavalt vajadusele läbi olemasolev tuumaseadmete ohutuse alane õiguslik ja reguleeriv raamistik ning soovitada, milliseid parandusi tuleks teha. Veel rõhutas Euroopa Ülemkogu, et liidus tuleks rakendada rangeimaid tuumaohutuse standardeid ja neid pidevalt täiustada.

(6)

Ühenduse tuumaohutuse õigusraamistiku põhinõue on sellise tugeva pädeva reguleeriva asutuse olemasolu, kellel on tegelik sõltumatus teha regulatiivseid otsuseid. On äärmiselt oluline, et see pädev reguleeriv asutus saaks rakendada oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja vabana igasugusest põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel, et tagada tuumaohutuse kõrgeim tase. Tuumaohutusalased reguleerivad otsused ja jõustamismeetmed peaksid põhinema objektiivsetel ohutusega seotud tehnilistel kaalutlustel ning need tuleks kehtestada põhjendamatu välismõjuta, mis võiks kahjustada ohutust, nagu muutuvate poliitiliste, majanduslike või ühiskondlike tingimustega seotud põhjendamatu mõju.

Direktiivi 2009/71/Euratom sätteid pädeva reguleeriva asutuse funktsioonide eraldamise kohta tuleks tugevdada, et tagada reguleerivate asutuste tegelik sõltumatus põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel ja neile pandud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalike vahendite ja pädevuse olemasolu. Eelkõige peaks reguleerival asutusel olema piisavad õiguslikud volitused, piisav personal ja piisavad rahalised vahendid talle määratud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

Tugevdatud nõuded ei tohiks aga piirata vajaduse korral tihedat koostööd teiste asjaomaste riiklike asutustega ega liikmesriikide poliitiliste üldsuuniste järgimist.

(7)

Regulatiivses otsustamisprotsessis tuleks arvestada pädevusi ja eksperditeadmisi, mida võivad anda tehnilist tuge pakkuvad organisatsioonid. Need eksperditeadmised peaksid põhinema kaasaegsetel teaduse ja tehnika alastel andmetel, mis pärinevad muu hulgas töökogemustest ja ohutusega seotud uuringutest, teadmushaldusel ja piisavatel tehnilistel vahenditel.

(8)

Kooskõlas IAEA üldiste ohutusnõuete 1. osaga tuleks austada nii liikmesriikide rolli tuumaohutuse raamistiku kehtestamisel kui ka reguleeriva asutuse rolli kõnealuse raamistiku rakendamisel.

(9)

Arvestades tuumatööstuse eripära ning vajalike teadmiste ja pädevusega personali vähesust, mistõttu võib tuumatööstusesse tööle sattuda juhtivtöötajaid reguleerivatest asutustest ja vastupidi, tuleks pöörata erilist tähelepanu huvide konflikti ärahoidmisele. Lisaks sellele tuleks tagada, et ei esineks huvide konflikti selliste asutuste puhul, kes pakuvad pädevale reguleerivale asutusele nõu või teenuseid.

(10)

Tuumaavarii tagajärjed võivad ületada riigipiire, sellepärast tuleks toetada tihedat koostööd, koordineerimist ja teabevahetust tuumaseadme lähedal asuvate liikmesriikide pädevate reguleerivate asutuste vahel, sõltumata sellest, kas nendes liikmesriikides käitatakse tuumaseadmeid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et oleks kehtestatud asjakohane kord sellise koostöö edendamiseks piiriülese mõjuga tuumaohutuse küsimustes.

(11)

Tagamaks, et omandatakse vajalikud oskused ning saavutatakse ja säilitatakse pädevuse piisav tase, peaksid kõik asjaosalised hoolitsema selle eest, et kõik töötajad, kelle ülesanded on seotud tuumaseadmete tuumaohutusega ja kohapeal hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise meetmetega, täiendaksid pidevalt oma teadmisi. Seda saab saavutada koolitusprogrammide ja -kavade väljatöötamise, korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamisega ning koolituseks vajalike eelarveeraldiste olemasoluga.

(12)

Veel üks Fukushima tuumaavariist saadud oluline õppetund on tuumaohutuse küsimustes läbipaistvuse suurendamise tähtsus. Läbipaistvus on tähtis vahend ka selleks, et edendada sõltumatust regulatiivsete otsuste tegemisel. Seega tuleks direktiivi 2009/71/Euratom praegusi üldsuse teavitamist käsitlevaid sätteid täpsustada selles osas, millist liiki teavet tuleks anda. Lisaks tuleks üldsusele anda kooskõlas tuumaohutuse siseriikliku raamistikuga võimalus osaleda tuumaseadmetega seotud otsuste tegemise protsessi asjakohastes etappides, võttes arvesse erinevaid riiklikke süsteeme. Lubade andmisega seotud otsuste tegemise vastutus jääb riiklikele pädevatele asutustele.

(13)

Käesoleva direktiivi läbipaistvuse nõuded täiendavad kehtivaid Euratomi õigusakte. Nõukogu otsusega 87/600/Euratom (9) kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike ning esitama neile teavet nende territooriumil tekkinud kiirgushädaolukorra puhul, kusjuures direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt tuleb liikmesriikidel teavitada üldsust tervisekaitsemeetmetest ja -toimingutest, mida tuleb teha kiirgushädaolukorras, ning anda elanikkonnale, keda hädaolukord tõenäoliselt mõjutab, korrapäraselt ajakohastatud teavet.

(14)

Tuumaohutuse konventsiooni osalised kinnitasid kuuendal läbivaatamiskohtumisel oma seotust Fukushima avarii järel toimunud teise erakorralise kohtumise järeldustega. Eelkõige rõhutasid nad, et „tuumaelektrijaamu tuleks kavandada, ehitada ja käitada nii, et peetakse silmas avariide ärahoidmist ning avarii korral selle mõju leevendamist ja rajatisest väljapoole ulatuva saaste ärahoidmist”, ning „reguleerivad asutused peaksid tagama, et nimetatud eesmärke kohaldatakse asjakohaste ohutuse parandamise võimaluste kindlakstegemiseks ja rakendamiseks olemasolevates elektrijaamades”.

(15)

Pidades silmas IAEA sätete abil ja Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (edaspidi „WENRA”) poolt saavutatud tehnilisi edusamme ja reageerides vastupidavushindamistest ja Fukushima tuumaavarii uurimisest saadud õppetundidele, tuleks direktiivi 2009/71/Euratom muuta, et lisada sellesse ühenduse tuumaohutuse kõrgetasemeline eesmärk, mis hõlmab kõiki olelusringi etappe (tuumaseadme asukoha valik, tuumaseadme kavandamine, ehitamine, kasutuselevõtmine, käitamine, tegevuse lõpetamine). Eelkõige on selle eesmärgi jaoks tarvis tõhustada märkimisväärselt ohutust uute reaktorite kavandamisel, mille puhul tuleks kasutada viimaseid teadmisi ja tehnoloogiat, võttes arvesse uusimaid rahvusvahelisi ohutusnõudeid.

(16)

Kõnealused eesmärgid tuleks eelkõige saavutada tuumaohutuse hindamiste kaudu, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Neid peaks pädeva riikliku reguleeriva asutuse kontrolli all tegema loa omajad ning neid võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (10) kohaselt kasutada suure avarii ohu hindamiseks, tingimusel et käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.

(17)

Tuumaseadme ohutuse seisukohast on väga tähtis mitmekordse kaitse põhimõte ning see on tuumaohutuse kõrgetasemeliste eesmärkide rakendamise aluseks. Rahvusvaheliste standardite ja suunistega ning WENRA poolt tunnustatavate mitmekordse kaitse põhimõtete kohaldamine tagab, et ohutusmeetmetele kohaldatakse mõistliku teostatavuse korral mitme sõltumatu tasandi eeskirju, et tõrke korral see avastataks, kompenseeritaks või parandataks asjakohaste meetmete abil. Iga tasandi toimivus on mitmekordse kaitse põhimõtte oluline aspekt avariide ärahoidmiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks nende tekkimise korral. Mitmekordne kaitse on tavaliselt jagatud viieks tasandiks. Kui ühel tasandil ilmneb tõrge, rakendub järgmine tasand. Esimese kaitsetasandi eesmärk on hoida ära väärtalitlust ja süsteemi tõrkeid. Kui esimese tasandi kaitse ebaõnnestub, võetakse väärtalitlus kontrolli alla või tuvastatakse tõrked teisel kaitsetasandil. Kui teise tasandi kaitse peaks ebaõnnestuma, tagab kolmas tasand, et konkreetsete ohutussüsteemide ja muude ohutusalaste omaduste abil täidetakse täiendavaid ohutusfunktsioone. Kui kolmanda tasandi kaitse peaks ebaõnnestuma, piirab neljas tasand avarii kulgu avarii ohjamise teel, et hoida ära või leevendada raske avarii tingimusi, mil radioaktiivne materjal pihkub rajatisest välja. Viimane eesmärk (viies kaitsetasand) on materjali märkimisväärse pihkumise radioloogiliste tagajärgede leevendamine, reageerides hädaolukorrale väljaspool rajatist.

(18)

Koos mitmekordse kaitsega loetakse tõhusat tuumaohutuskultuuri põhjapanevaks teguriks tuumaohutuse kõrge taseme saavutamisel ja selle pideval parandamisel. Tõhusa tuumaohutuskultuuri näitajate hulka kuuluvad eelkõige: asutuse iga tasandi töötajate ja juhtkonna pühendumus tuumaohutusele ja selle pidevale parandamisele; iga tasandi töötajate võimekuse edendamine suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute täitmisesse, et parandada pidevalt tuumaohutust; töötajate võime teatada õigel ajal ohutusprobleemidest; töö käigus saadud kogemuste kindlakstegemine ning süstemaatiline teatamine normaalsete töötingimuste või avarii ohjeldamise korraga seotud kõrvalekaldumistest, mis võivad mõjutada tuumaohutust. Olulised elemendid, mis aitavad saavutada tugevat tuumaohutust, hõlmavad eelkõige tõhusaid juhtimissüsteeme, asjakohast haridust ja koolitust ning loa omaja meetmeid ohutuse seisukohast oluliste sisemiste ja väliste töökogemuste registreerimiseks, hindamiseks ja dokumenteerimiseks ning tõstatatud probleemide tõhusaks lahendamiseks.

(19)

Kui käesolevas direktiivis kasutatakse väljendit „mõistlikult teostatav”, tuleks seda kohaldada kooskõlas kindlaksmääratud mõistetega, eelkõige WENRA ja IAEA mõistetega.

(20)

Pärast Three Mile Islandi ja Tšernobõli tuumaavariid on Fukushima tuumaavarii taas näidanud, kui tähtis on kaitsekest, mis on viimane tõke inimeste ja keskkonna kaitseks avarii korral tekkiva radioaktiivse pihkumise eest. Seepärast peaks uue tuuma- või uurimisreaktori loa taotleja näitama, et kavandi kohaselt reaktori südamikus tekkiva rikke korral selle mõju kaitsekestast väljapoole ei pääse, st loa taotleja peaks tõestama, et ulatuslik või lubamatu radioaktiivse aine väljumine kaitsekestast on äärmiselt ebatõenäoline, ning ta peaks olema võimeline näitama suure usaldusväärsusega, et sellist radioaktiivse aine väljumist ei juhtu.

(21)

Avariide ärahoidmiseks ja leevendamiseks tuleks nõuda konkreetsemat avarii ohjamise ja hädaolukorra kohapealse lahendamise korda. Need peaksid vastama direktiivi 2013/59/Euratom asjakohastele sätetele ega tohiks nende kohaldamist piirata. Loa omaja peaks nägema ette menetlused, suunised ja korra, mida rakendatakse avarii, sealhulgas raske avarii korral, mis võib juhtuda kõigis töörežiimides, sealhulgas täisvõimsusel töö, seiskamine ja vahepealsed seisundid, tagades järjekindluse ja järjepidevuse kõigi selliste menetluste ja kordade vahel ning tagades, et neid täidetakse, vaadatakse läbi ja ajakohastatakse. Kõnealustes kordades tuleks ette näha ka piisava personali, varustuse ja muude vajalike vahendite olemasolu. Ette tuleks näha vajalik organisatsiooniline struktuur, kus oleks selge ülesannete jaotus, ning reageerivate üksuste tegevuse koordineerimine.

(22)

Vastupidavushindamised on näidanud, et kõikide tuumaohutuse eest vastutavate asjaosaliste tõhusatel koostöö- ja koordineerimismehhanismidel on otsustav tähtsus. Vastastikused hindamised on osutunud heaks vahendiks usalduse loomisel, et omandada kogemusi ja neid vahetada ning tagada rangete tuumaohutuse standardite järgimine.

(23)

Liikmesriikidevaheline tuumaohutusalane koostöö on hästi välja kujunenud ja võib anda lisaväärtust seoses tuumaohutuse, läbipaistvuse ja avatusega sidusrühmade suhtes Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Liikmesriigid peaksid oma pädevate reguleerivate asutuste kaudu, kasutades asjakohasel viisil ära ENSREGi ja tuginedes WENRA eksperditeadmistele, määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Käsitletav konkreetne ühine tehniline teema tuleks teha kindlaks WENRA ohutuse viitetasemete seast või töökogemusega seotud tagasiside, vahejuhtumite ja avariide ning tehnika ja teaduse arengu alusel. Liikmesriigid peaksid läbi viima riikliku enesehindamise ja tegema korraldusi selleks, et teiste liikmesriikide pädevad reguleerivad asutused hindaksid ühiselt vastastikku nende riiklikku enesehindamist.

Kõnealuste vastastikuste hindamiste järelduste kohta tuleks koostada aruanded. Kõnealuseid vastastikuste hindamiste aruandeid arvestades peaksid liikmesriigid koostama riiklikud tegevuskavad, et võtta meetmeid kõigi asjakohaste järelduste ja nende enda riikliku hindamise suhtes. Vastastikuse hindamise aruanded peaksid olema aluseks ka kogu liitu hõlmava temaatilise vastastikuse hindamise tulemusi käsitlevatele koondaruannetele, mille valmistavad ühiselt ette liikmesriikide reguleerivad asutused. Koondaruande eesmärk ei peaks olema anda hinnet tuumaseadmete ohutusele, vaid keskenduda temaatilise vastastikuse hindamise protsessile ja tehnilistele tulemustele, et sellest saadud kogemusi oleks võimalik jagada.

Vastastikuse hindamise puhul peaks valitsema vastastikune usaldus ja seetõttu oleks komisjonil asjakohane teavitada liikmesriike teostatavuse korral sellest, kui ta kavatseb kasutada vastastikuse hindamise aruannete tulemusi oma poliitikadokumentides.

(24)

Liikmesriikide kohustus teatada käesoleva direktiivi rakendamisest ja komisjoni kohustus koostada riiklike aruannete põhjal aruanne peaks andma võimaluse teha kokkuvõte käesoleva direktiivi rakendamise erinevatest aspektidest ja selle tõhususest ning neid hinnata. Rahvusvahelisel tasandil on mitmeid asjakohaseid aruandekohustusi, nagu kohustus koostada tuumaohutuse konventsiooni aruandeid, ning nende tulemusi võib kasutada käesoleva direktiivi rakendamise hindamiseks. Lisaks tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada täiendavad aruandlusnõuded seoses tuumaseadmete temaatiliste vastastikuste hindamiste tulemustega. Eesmärgiga lihtsustada õigusakte ja vähendada halduskoormust tuleks liikmesriikide aruandekohustust seega vähendada nii seoses aruannete esitamise sageduse kui ka aruannete sisuga.

(25)

Kooskõlas ohutaset arvestava lähenemisviisiga sõltub käesoleva direktiivi sätete rakendamine teatavas liikmesriigis paiknevate tuumaseadmete tüübist. Seega peaksid liikmesriigid võtma nende sätete rakendamisel oma õigusaktides arvesse oma kavandatavatest või käitatavatest tuumaseadmetest tuleneva ohu võimalikku suurust ja laadi. Eelkõige peaks ohutaset arvestav lähenemisviis puudutama selliseid liikmesriike, kus on tuumajäätmete ja radioaktiivsete materjalide kogus väike, nt kui tegemist on väikeste uurimisreaktoritega, kus tõsise avarii korral ei teki tagajärgi, mille ulatus oleks võrreldav tuumaelektrijaamades tekkiva avarii tagajärgedega.

(26)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis on oma olemuselt seotud tuumaseadmete olemasoluga, nimelt loa omaja kohustustega seotud sätteid, uusi tuumaseadmete konkreetseid nõudeid ja kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja tegutsemise sätteid ei tuleks kohaldada selliste liikmesriikide suhtes, kus ei ole tuumaseadmeid. Käesoleva direktiivi sätteid tuleks üle võtta ja rakendada proportsionaalselt vastavalt iga riigi oludele ja võttes arvesse asjaolu, et nimetatud liikmesriikides ei ole tuumaseadmeid, kuid tagades, et valitsus või pädevad asutused osutaksid tuumaohutusele asjakohast tähelepanu.

(27)

Vastavalt direktiivile 2009/71/Euratom peavad liikmesriigid kehtestama tuumaseadmete tuumaohutuse siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja korraldusliku raamistiku ja tagama selle toimimise. Liikmesriikide pädevusse jääb selle otsustamine, kuidas siseriiklik raamistik vastu võetakse ning millise vahendi abil seda kohaldatakse.

(28)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(29)

Direktiivi 2009/71/Euratom tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„EESMÄRGID, KOHALDAMISALA JA MÕISTED”.

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

2. peatükis lisatakse pärast pealkirja „KOHUSTUSED” järgmine pealkiri:

„1. JAGU

Üldised kohustused”.

5)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid kehtestavad tuumaseadmete ohutuse tagamiseks siseriikliku õigusliku, reguleeriva ja organisatsioonilise raamistiku (edaspidi „siseriiklik raamistik”). Siseriiklikus raamistikus sätestatakse eelkõige:

Liikmesriikide pädevuses on selle otsustamine, kuidas punktis b osutatud riiklikud tuumaohutusnõuded vastu võetakse ning millise õigusakti abil neid kohaldatakse.”

6)

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad pädeva reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjust reguleerivate otsuste tegemisel. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus:

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädeval reguleerival asutusel on volitused, mis on vajalikud artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud siseriikliku raamistiku kohaste kohustuste täitmiseks. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga antakse pädevatele reguleerivatele asutustele järgmised peamised reguleerivad ülesanded:

7)

Artiklid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Loa omajad

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:

Artikkel 7

Tuumaohutusalased eksperditeadmised ja oskused

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse kõigilt asjaosalistelt, et neil oleks haridus- ja koolituskord oma töötajatele, kes vastutavad tuumaseadmete tuumaohutuse eest, et nad saaksid, säilitaksid ja arendaksid edasi eksperditeadmisi ja oskusi seoses tuumaohutuse ja valmisolekuga kohapealseks hädaolukorraks.

Artikkel 8

Läbipaistvus

1.   Liikmesriigid tagavad, et tuumaseadmete tuumaohutuse ja selle reguleerimise kohta antakse vajalikku teavet töötajatele ja elanikkonnale, pöörates eriti tähelepanu kohalikele asutustele, elanikele ja sidusrühmadele tuumaseadmete läheduses. Nimetatud kohustus hõlmab seda, et pädev reguleeriv asutus ja loa omajad annavad oma pädevusvaldkondades ja oma kommunikatsioonipoliitika raames:

2.   Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja rahvusvahelistele instrumentidele, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjaomaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentidega.

3.   Liikmesriigid tagavad ilma artikli 5 lõike 2 kohaldamist mõjutamata, et pädev reguleeriv asutus teeb tuumaseadme läheduses olevate muude liikmesriikide pädevate reguleerivate asutustega vastavalt vajadusele tuumaseadmete tuumaohutusega seotud koostööd, muu hulgas vahetades ja/või jagades teavet.

4.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse asjakohaste õigusaktide ja rahvusvaheliste instrumentide kohaselt asjakohane võimalus osaleda tõhusalt tuumaseadmete lubade andmise otsustamise protsessis.”

8)

Artikli 8 järele lisatakse järgmine jagu:

„2. JAGU

Erikohustused

Artikkel 8a

Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärk

1.   Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku tuumaohutuse raamistikuga nõutakse, et tuumaseadmete asukohad valitakse, tuumaseadmed projekteeritakse, ehitatakse, võetakse kasutusele, neid käitatakse ja nende tegevus lõpetatakse eesmärgiga hoida ära avariisid ning avarii korral leevendada selle tagajärgi ja ära hoida:

2.   Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et lõikes 1 sätestatud eesmärki:

Artikkel 8b

Tuumaseadmete tuumaohutuse eesmärgi rakendamine

1.   Selleks et saavutada artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärk, tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et kui kohaldatakse mitmekordset kaitset, siis tehakse seda selleks, et tagada:

2.   Artiklis 8a sätestatud tuumaohutuse eesmärgi saavutamiseks tagavad liikmesriigid, et siseriikliku raamistikuga nõutakse, et pädev reguleeriv asutus ja loa omaja võtavad meetmeid tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamiseks ja tõhustamiseks. Nimetatud meetmed käsitlevad eelkõige:

Artikkel 8c

Algne hindamine ja korrapärased ohutusülevaatused

Liikmesriigid tagavad, et siseriikliku raamistikuga nõutakse järgmist:

Artikkel 8d

Kohapealne hädaolukorraks valmisolek ja tegutsemine

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2013/59/Euratom kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et siseriiklikus raamistikus nõutakse kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise riikliku organisatsioonilise struktuuri olemasolu selge ülesannete jaotuse ja koordineerimisega loa omaja ning pädevate asutuste ja organisatsioonide vahel, võttes arvesse kõiki hädaolukorra etappe.

2.   Liikmesriigid tagavad järjekindluse ja järjepidevuse siseriiklikus raamistikus nõutava kohapealse hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra ning direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt nõutava muu hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise korra vahel.”

9)

Artikli 8d järele lisatakse järgmine peatükk:

„2a. PEATÜKK

Vastastikused hindamised ja aruandlus

Artikkel 8e

Vastastikused hindamised

1.   Tuumaohutuse jätkuva parandamise eesmärgil hindavad liikmesriigid ise oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi ning kutsuvad rahvusvahelised eksperdid hindama oma siseriiklikku raamistikku ja pädevaid reguleerivaid asutusi vähemalt kord kümne aasta jooksul. Selliste vastastikuste hindamiste tulemuste teatavaks saamisel teavitatakse neist liikmesriike ja komisjoni.

2.   Liikmesriigid tagavad, et koordineeritult:

3.   Liikmesriigid tagavad meetmete võtmise selleks, et 2017. aastal saaks alata esimene temaatiline vastastikune hindamine ning et seejärel toimuksid temaatilised vastastikused hindamised vähemalt iga kuue aasta järel.

4.   Avarii korral, mis põhjustab olukorra, mis nõuab erakorraliste meetmete võtmist väljaspool seadme asukohta või kaitsemeetmete võtmist üldsuse jaoks, tagab asjaomane liikmesriik rahvusvahelise vastastikuse hindamise viivitamatu taotlemise.”

10)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikli 10 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Artiklite 6, 8a, 8b, 8c ja 8d ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata tuumaseadmeteta liikmesriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui ta otsustab oma jurisdiktsiooni kuuluval territooriumil alustada loa olemasolu nõudvate tuumaseadmete alast tegevust.”