Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32014D0509

2014/509/EL: Nõukogu otsus, 23. juuli 2014 , euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015

OJ L 228, 31.7.2014, p. 29–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/509/oj

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/29

NÕUKOGU OTSUS,

23. juuli 2014,

euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015

(2014/509/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 140 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni aruannet,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruannet,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse arutelu Euroopa Ülemkogus,

võttes arvesse neid liikmesriike esindavate nõukogu liikmete soovitust, mille rahaühik on euro,

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Nõukogu otsustas oma 3. mail 1998 Brüsselis toimunud kohtumisel, millest võtsid osa riigipead ja valitsusjuhid, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999 (1).

(2)

Otsusega 2000/427/EÜ (2) otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2001. Otsusega 2006/495/EÜ (3) otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2007. Otsustega 2007/503/EÜ (4) ja 2007/504/EÜ (5) otsustas nõukogu, et Küpros ja Malta on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. Otsusega 2008/608/EÜ (6) otsustas nõukogu, et Slovakkia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2010/416/EL (7) otsustas nõukogu, et Eesti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2013/387/EL (8) otsustas nõukogu, et Läti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks.

(3)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule (edaspidi „EÜ asutamisleping”) lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teatas Ühendkuningriik nõukogule, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Kõnealust teadet ei ole muudetud. Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 140 lõikes 2 osutatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (9) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Leedu, Ungari ja Poola suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (10) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2012. aasta ühinemisakti (11) artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand.

(5)

Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (12). Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati 16. märtsi 2006. aasta lepinguga Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (13).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtiva erandi kehtetuks tunnistamise menetlus. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud menetlusele.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja, tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga (edaspidi „EKPSi ja EKP põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Leedu õigusaktide kooskõlale ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 140 osutatud protokolli nr 13 (lähenemiskriteeriumide kohta) artiklile 1 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes ette nähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõõdetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 (14) määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi põhjal. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. Komisjoni ja EKP aruannetes võeti arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. 2014. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus oli 1,7 protsenti, kusjuures Läti, Portugal ja Iirimaa olid hindade stabiilsuse seisukohast kolm kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriiki ning nende riikide inflatsioonimäärad olid vastavalt 0,1 protsenti, 0,3 protsenti ja 0,3 protsenti. Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide hulgast välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada põhjendatud võrdlusalusena. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004., 2010. ja 2013. aasta lähenemisaruannetes. Praegu on põhjendatud jätta Kreeka, Bulgaaria ja Küpros parimate tulemustega riikide hulgast välja (15). Kontrollväärtuse arvutamiseks asendatakse need Läti, Portugali ja Iirimaaga, kelle keskmine inflatsioonimäär on madaluselt järgmine.

(9)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 2 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teise taande kohane riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehtiks liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohane nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 3 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik oleks järginud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ette nähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on ERM II vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel analüüsisid komisjon ja EKP oma aruannetes 15. mail 2014 lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 4 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületaks keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuses parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Võttes aluseks pikaajalised intressimäärad Lätis (3,3 protsenti), Iirimaal (3,5 protsenti) ja Portugalis (5,9 protsenti), oli 2014. aasta aprillis lõppenud üheaastasel ajavahemikul kontrollväärtus 6,2 protsenti.

(12)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas nimetatud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 1. aprilliks 2014 andnud aru vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2009 (16).

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Leedu on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, tehakse järgmised järeldused:

a)

Leedu siseriiklikud õigusaktid, sealhulgas keskpanga põhikiri, on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga;

b)

selle kohta, kuidas Leedu on täitnud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljas taandes nimetatud lähenemiskriteeriume, on tuvastatud järgmist:

—

2014. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Leedu keskmine inflatsioonimäär 0,6 %, mis on allpool kontrollväärtust ja jääb tõenäoliselt selliseks ka lähikuudel;

—

Leedu suhtes ei kohaldata nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta ning eelarvepuudujääk 2013. aastal oli 2,1 % SKPst;

—

Leedu on olnud ERM II liige alates 28. juunist 2004; ERM II-ga liitumisel kohustusid ametiasutused ühepoolselt säilitama valuutakomitee süsteemi. Käesolevale hindamisele eelnenud kahe aasta vältel ei kaldunud liti vahetuskurss keskkursist kõrvale ega olnud surve all;

—

2014. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku jooksul oli Leedu pikaajaline intressimäär keskmiselt 3,6 %, mis on tublisti allpool kontrollväärtust;

c)

võttes arvesse õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmisele antud hinnangut ning lisategureid, täidab Leedu euro kasutuselevõtu tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Leedu täidab euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. 2003. aasta ühinemisakti artiklis 4 osutatud erand Leedu suhtes tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1)  Nõukogu 3. mai 1998. aasta otsus 98/317/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 109j lõikele 4 (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 30).

(2)  Nõukogu 19. juuni 2000. aasta otsus 2000/427/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Kreekas 1. jaanuaril 2001 (EÜT L 167, 7.7.2000, lk 19).

(3)  Nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsus 2006/495/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Sloveenias 1. jaanuaril 2007. aastal (ELT L 195, 15.7.2006, lk 25).

(4)  Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/503/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 29).

(5)  Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/504/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 32).

(6)  Nõukogu 8. juuli 2008. aasta otsus 2008/608/EÜ vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (ELT L 195, 24.7.2008, lk 24).

(7)  Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsus 2010/416/EL vastavalt aluslepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011 (ELT L 196, 28.7.2010, lk 24).

(8)  Nõukogu 9. juuli 2013. aasta otsus 2013/387/EL euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014 (ELT L 195, 18.7.2013, lk 24).

(9)  ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(10)  ELT L 157, 21.6.2005, lk 203.

(11)  ELT L 112, 24.4.2012, lk 21.

(12)  EÜT C 236, 2.8.1997, lk 5.

(13)  ELT C 73, 25.3.2006, lk 21.

(14)  Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

(15)  Aprillis 2014 oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär Kreekas, Bulgaarias ja Küprosel vastavalt – 1,2 %, – 0,8 % ja – 0,4 % ning euroalal 1,0 %.

(16)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

Top