EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013D0086

2013/86/EL: Nõukogu otsus, 12. veebruar 2013 , Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 46, 19.2.2013, p. 1–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 034 P. 253 - 255

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/86(1)/oj

Related international agreement

19.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/1


NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2013,

Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/86/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 192 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli (2) artikliga 27 nähakse ette, et protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents (COP/MOP) algatab oma esimesel kohtumisel geneetiliselt muundatud elusorganismide piiriülese veoga tekitatud kahjuga kaasneva vastutuse ja kahju hüvitamise rahvusvaheliste eeskirjade ja menetluste väljatöötamise protsessi.

(2)

Juunis 2007 võttis nõukogu vastu otsuse, millega komisjonile antakse volitused osaleda Euroopa Liidu nimel asjaomases valdkonnas vastutust ja kahju hüvitamist käsitlevatel läbirääkimistel seoses ELi pädevusse kuuluvate küsimustega ning kooskõlas teatavate läbirääkimisjuhistega. Volitusi pikendati 2008. aasta oktoobris, et hõlmata läbirääkimiste viimased etapid.

(3)

Jaapanis Nagoyas 11. oktoobril 2010 COP/MOPi viiendal kohtumisel toetas liit lõppkompromissi, mis saavutati Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli („lisaprotokoll”) suhtes, kuna see jäi kokkulepitud liidu seisukohtade ja komisjonile antud läbirääkimisjuhiste piiridesse.

(4)

Lisaprotokoll võeti vastu COP/MOPi viienda kohtumise täiskogu lõppistung 15. oktoobril 2010.

(5)

Nõukogu väljendas 20. detsembril 2010 heameelt Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli vastuvõtmise üle.

(6)

Vastavalt nõukogu 6. mai 2011. aasta otsusele (3) kirjutas liit lisaprotokollile alla 11. mail 2011 tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(7)

Vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (4) artiklile 34 on kõik konventsiooni protokollid avatud riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

(8)

Liit ja selle liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti andma hoiule omalisaprotokolli ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

(9)

Lisaprotokoll aitab saavutada liidu keskkonnapoliitika eesmärke.

(10)

Protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokoll.

Lisaprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on liidu pädevusse kuuluvates küsimustes volitatud lisaprotokolli (5) artiklis 18 ettenähtud heakskiitmiskirja Euroopa Liidu nimel hoiule andma. Samal ajal annab volitatud isik hoiule käesoleva otsuse lisas esitatud deklaratsiooni vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 34 lõike 3 sätetele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle avaldamise päeval.

Brüssel, 12. veebruar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 50.

(3)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(4)  EÜT L 309, 13.12.1993, lk 3.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lisaprotokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


LISA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON KOOSKÕLAS BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONI ARTIKLI 34 LÕIKEGA 3

„Euroopa Liit deklareerib, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, eriti selle artiklile 191, on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ja täitma nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine;

inimese tervise kaitsmine;

loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemide, eelkõige kliimamuutuse probleemi lahendamiseks vajalike meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil.

Lisaks võtab Euroopa Liit siseturu nõuetekohaseks toimimiseks liidu tasemel meetmeid tsiviilasju käsitleva õigusalase koostöö valdkonnas.

Euroopa Liit teatab, et ta on juba võtnud vastu liikmesriikide jaoks siduvad õigusaktid, mis hõlmavad kõnealuse lisaprotokolliga reguleeritavaid küsimusi. Liidu pädevuse teostamine on oma olemuselt pidevas arenemises. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli artikli 20 lõike 3 punkti a kohaste kohustuste täitmiseks ajakohastab EL bioloogilise ohutuse teabevõrgustikule juba edastatud õigusaktide nimekirja.

Euroopa Liit vastutab kõnealusest lisaprotokollist tulenevate selliste kohustuste täitmise eest, mis on hõlmatud liidu kehtiva õigusega.”


TÕLGE

CARTAGENA BIOOHUTUSE PROTOKOLLI VASTUTUST JA KAHJU HÜVITAMIST KÄSITLEV NAGOYAKUALA LUMPURI LISAPROTOKOLL

KÄESOLEVA LISAPROTOKOLLI OSALISED,

OLLES bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli (edaspidi „protokoll”) osalised,

VÕTTES ARVESSE Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 13. põhimõtet,

KINNITADES TAAS Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes sisalduvat ettevaatusel põhinevat lähenemisviisi,

TUNNISTADES vajadust näha ette protokolli kohased sobivad vastumeetmed, kui kahju tekkimine on reaalne või on piisavalt tõenäoline, et kahju reaalselt tekib,

MEENUTADES protokolli artiklit 27,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lisaprotokolli eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja säästvale kasutamisele, võttes arvesse ka ohte inimese tervisele, ning kehtestada muundatud elusorganismidega seotud vastutuse ja kahju hüvitamise rahvusvahelised eeskirjad ja menetlused.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas lisaprotokollis kasutatakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artiklis 2 ning protokolli artiklis 3 kasutatud mõisteid.

2.   Lisaks sellele kasutatakse käesolevas lisaprotokollis järgmisi mõisteid:

a)   „protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents”– protokolliosaliste kohtumisena toimiv konventsiooniosaliste konverents;

b)   „kahju”– kahjulik mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning säästvale kasutamisele, võttes arvesse ka ohte inimeste tervisele, mis:

c)   „käitaja”– isik, kelle otsese või kaudse kontrolli all on muundatud elusorganism, sealhulgas võib see mõiste vajaduse korral ning nagu on ette nähtud siseriikliku seadusega muu hulgas hõlmata loa omanikku või muundatud elusorganismi turule viinud isikut, arendajat, tootjat, teavitajat, eksportijat, importijat, vedajat või tarnijat;

d)   „vastumeetmed”– sobivad meetmed, millega saab:

a.

bioloogilise mitmekesisuse taastamine kahju tekkimise eelse või sellele võimalikult lähedase olukorrani, ning kui pädev asutus määrab kindlaks, et kahju tekkimise eelse olukorra taastamine ei ole võimalik;

b.

taastamine, muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse kadunud komponentide asendamisega kas samas kohas või vajaduse korral mujal muude komponentidega, mille kasutusotstarve on sama või muud liiki.

3.   „Oluline” kahjulik mõju määratakse kindlaks järgmiste tegurite alusel:

a)

pikaajaline või püsiv muutus, mille all mõeldakse muutust, millega seotud kahju looduslikult ei taastu mõistliku aja jooksul;

b)

bioloogilise mitmekesisuse komponente kahjustavate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete muutuste ulatus;

c)

bioloogilise mitmekesisuse komponentide vähenenud suutlikkus pakkuda hüvesid ja teenuseid;

d)

inimeste tervisele protokolli eiramisega põhjustatud kahjuliku mõju ulatus.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Käesolevat lisaprotokolli kohaldatakse muundatud elusorganismide piiriülesest veost tekkiva kahju suhtes. Muundatud elusorganismid on organismid, kes on:

a)

ette nähtud kasutamiseks vahetult toiduna või söödana või sellel otstarbel töötlemiseks;

b)

ette nähtud suletud tingimustes kasutamiseks;

c)

ette nähtud tahtlikuks keskkonda viimiseks.

2.   Käesolevat lisaprotokolli kohaldatakse tahtliku piiriülese veo puhul sellise kahju suhtes, mis tekib lõikes 1 osutatud muundatud elusorganismide lubatud kasutamise tulemusena.

3.   Samuti kohaldatakse käesolevat lisaprotokolli protokolli artiklis 17 osutatud juhuslikust üle piiri sattumisest tuleneva kahju suhtes ning sellise kahju suhtes, mis tuleneb protokolli artiklis 25 osutatud ebaseaduslikust üle piiri veost.

4.   Käesolevat lisaprotokolli kohaldatakse sellisest muundatud elusorganismide piiriülesest veost tuleneva kahju suhtes, mis algas pärast käesoleva lisaprotokolli jõustumist sellise osalise jaoks, kelle jurisdiktsiooni alusele territooriumile toimus vedu üle piiri.

5.   Käesolevat lisaprotokolli kohaldatakse kahju suhtes, mis tekkis osalise siseriikliku jurisdiktsiooni alusel territooriumil.

6.   Osalised võivad siseriikliku jurisdiktsiooni alusel territooriumil tekkiva kahju käsitlemiseks kasutada siseriiklikus seaduses kehtestatud kriteeriume.

7.   Kahju suhtes, mis on tekkinud muundatud elusorganismide sellise piiriülese veo tõttu, mille päritoluriik ei ole osaline, kohaldatakse sama siseriiklikku seadust, millega rakendatakse käesolevat lisaprotokolli.

Artikkel 4

Põhjuslik seos

Põhjuslik seos kahju ning asjaomase muundatud elusorganismi vahel tehakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 5

Vastumeetmed

1.   Kahju tekkimise korral nõuavad osalised pädeva asutuse nõudeid arvestades asjaomaselt käitajalt või asjaomastelt käitajatelt:

a)

pädeva asutuse kohest teavitamist;

b)

kahju hindamist ning

c)

asjakohaste vastumeetmete võtmist.

2.   Pädev asutus:

a)

tuvastab kahju tekitanud käitaja;

b)

hindab kahju ning

c)

määrab kindlaks, millised vastumeetmed peaks käitaja võtma.

3.   Kui asjakohane teave, sealhulgas kättesaadavad teadusandmed või bioohutuse teabevõrgustikus kättesaadav teave, viitab sellele, et kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt suur juhul, kui vastumeetmeid ei võeta õigeaegselt, nõutakse käitajalt sellise kahju vältimiseks asjakohaste vastumeetmete võtmist.

4.   Pädev asutus võib rakendada asjakohaseid vastumeetmeid, eelkõige juhul, kui käitaja ei ole seda teinud.

5.   Pädeval asutusel on õigus nõuda käitajalt kahju hindamise ning kõigi asjakohaste vastumeetmete rakendamisega seotud ning nendega kaasnevate kulude hüvitamist. Osalised võivad riigi õigusaktides näha ette muud olukorrad, mille puhul võidakse käitajalt kulude kandmist mitte nõuda.

6.   Pädeva asutuse otsused, millega nõutakse käitajalt vastumeetmete võtmist, peavad olema põhjendatud. Käitajat tuleks sellistest otsustest teavitada. Riigi õigusaktides nähakse ette õiguskaitsevahendid, sealhulgas võimalus sellised otsused haldus- või kohtumenetluse korras läbi vaadata. Pädev asutus teavitab vastavalt riigi õigusaktidele ka käitajat kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest. Osutatud vahendite kasutamine ei takista pädeval asutusel võtmast vajaduse korral vastumeetmeid, välja arvatud juhul, kui riigi õigusaktidega on ette nähtud teisiti.

7.   Käesoleva artikli rakendamisel ning selleks, et määrata kindlaks konkreetsed vastumeetmed, mida pädev asutus nõuab või võtab, võivad osalised vajaduse korral hinnata, kas vastumeetmeid on tsiviilvastutuse alastes riigi õigusaktides juba käsitletud.

8.   Vastumeetmeid rakendatakse vastavalt riigi õigusaktidele.

Artikkel 6

Erandid

1.   Osalised võivad näha riigi õigusaktidega ette järgmised erandid:

a)

loodusjõud või vääramatu jõud ning

b)

sõda või rahvarahutused.

2.   Osalised võivad vastavalt oma äranägemisele näha riigi õigusaktidega ette muid erandeid või leevendavaid asjaolusid.

Artikkel 7

Ajalised piirangud

Osalised võivad näha riigi õigusaktidega ette:

a)

suhtelised ja/või absoluutsed ajalised piirangud, sealhulgas vastumeetmetega seotud tegevusele, ning

b)

sellise perioodi alguse, mille suhtes ajalist piirangut kohaldatakse.

Artikkel 8

Rahalised piirangud

Osalised võivad näha riigi õigusaktidega ette rahalised piirangud vastumeetmetega seotud kulude hüvitamisele.

Artikkel 9

Regressiõigus

Käesoleva lisaprotokolliga ei piirata ega kitsendata käitaja regressiõigust muu isiku vastu ega tema õigust saada muult isikult kahjuhüvitist.

Artikkel 10

Rahaline tagatis

1.   Osalised säilitavad õiguse näha riigi õigusaktidega ette rahaline tagatis.

2.   Osalised kasutavad lõikes 1 osutatud õigust viisil, mis on kooskõlas rahvusvahelisest õigusest nende jaoks tulenevate õiguste ja kohustustega, arvestades protokolli preambuli kolme viimast lõiku.

3.   Protokolliosaliste kohtumisena toimiva osaliste konverentsi esimesel kohtumisel pärast lisaprotokolli jõustumist palutakse sekretariaadil viia läbi põhjalik uuring, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

a)

finantstagatismehhanisme käsitlevad üksikasjad;

b)

selliste mehhanismide keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamine eelkõige arenguriikides ning

c)

asjakohaste finantstagatisi pakkuvate asutuste kindlaksmääramine.

Artikkel 11

Riigi vastutus rahvusvahelise õigusrikkumise korral

Käesolev lisaprotokoll ei mõjuta üldise rahvusvahelise õiguse eeskirjade kohaseid õigusi ega kohustusi seoses riigi vastutusega rahvusvahelise õigusrikkumise korral.

Artikkel 12

Rakendamine ja seos tsiviilvastutusega

1.   Osalised näevad riigi õigusaktidega ette eeskirjad ja menetlused kahju käsitlemiseks. Selle kohustuse rakendamiseks näevad osalised ette käesoleva lisaprotokolli kohased vastumeetmed ning võivad vajaduse korral:

a)

kohaldada kehtivaid riigi õigusakte, sealhulgas, vajaduse korral, tsiviilvastutust käsitlevaid üldeeskirju ja -menetlusi;

b)

kohaldada või töötada konkreetselt selle jaoks välja tsiviilvastutuse eeskirju ja menetlusi, või

c)

töötada välja kahe eespool nimetatu kombinatsiooni või seda kohaldada.

2.   Selleks et näha riigi õigusaktidega ette nõuetekohased tsiviilvastutuse eeskirjad ja menetlused materiaalse või isikule tekitatud kahju korral, mis on seotud artikli 2 lõike 2 punktis b määratletud kahjuga, osalised:

a)

jätkavad kehtivate tsiviilvastutust käsitlevate üldiste õigusaktide kohaldamist;

b)

töötavad konkreetselt selle jaoks välja tsiviilvastutust käsitlevad õigusaktid ja kohaldavad neid või jätkavad nende kohaldamist või

c)

töötavad välja kahe eespool nimetatud kombinatsiooni ja kohaldavad seda või jätkavad selle kohaldamist.

3.   Kui osalised töötavad välja tsiviilõigust käsitlevaid õigusakte lõike 1 või 2 punkti b või c kohaselt, käsitlevad nad vajaduse korral muu hulgas järgmisi elemente:

a)

kahju;

b)

vastutuse standard, sealhulgas objektiivne või süüline vastutus;

c)

vajaduse korral vastutuse suunamine;

d)

nõude esitamise õigus.

Artikkel 13

Hindamine ja läbivaatamine

Protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents hindab viis aastat pärast lisaprotokolli jõustumist ning seejärel iga viie aasta tagant, kas käesolev lisaprotokoll on olnud tõhus, eeldusel, et osalised on teinud kättesaadavaks teabe, mille alusel sellist läbivaatamist nõutakse. Läbivaatamine viiakse läbi protokolli artikliga 35 ettenähtud läbivaatamise ja hindamise kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesoleva lisaprotokolli osalised on otsustanud teisiti. Esimene läbivaatamine sisaldab artiklite 10 ja 12 tõhususe hindamist.

Artikkel 14

Protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents

1.   Vastavalt konventsiooni artikli 32 lõikele 2 toimib protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents käesoleva lisaprotokolli osaliste kohtumisena.

2.   Protokolliosaliste kohtumisena toimiv osaliste konverents kontrollib korrapäraselt käesoleva lisaprotokolli rakendamist ja teeb oma volituste piires lisaprotokolli tõhusaks rakendamiseks vajalikke otsuseid. Ta täidab talle käesoleva lisaprotokolliga antud ülesandeid ning protokolli artikli 29 lõike 4 punktidega a ja f antud ülesandeid vajalike muudatustega.

Artikkel 15

Sekretariaat

Käesoleva lisaprotokolli sekretariaadi ülesandeid täidab konventsiooni artikli 24 alusel moodustatud sekretariaat.

Artikkel 16

Konventsiooni ja protokolli seos

1.   Käesoleva lisaprotokolliga täiendatakse, kuid ei muudeta protokolli.

2.   Käesolev lisaprotokoll ei mõjuta kõnealuse lisaprotokolli osaliste õigusi ja kohustusi, mis neil on konventsiooni ja protokolli kohaselt.

3.   Kui käesolevas lisaprotokollis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lisaprotokolli suhtes konventsiooni ja protokolli sätted vajalike muudatustega.

4.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei mõjuta käesolev lisaprotokoll osaliste rahvusvahelise õiguse kohaseid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 17

Allakirjutamine

Käesolev lisaprotokoll on protokolli osalistele alla kirjutamiseks avatud 7. märtsist 2011 kuni 6. märtsini 2012 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 18

Jõustumine

1.   Käesolev lisaprotokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, millel neljakümnes konventsiooniosaline riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon annab hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja.

2.   Sellise riigi või piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, kes lisaprotokolli ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks või ühineb sellega pärast seda, kui neljakümnes ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri on lõike 1 kohaselt hoiule antud, jõustub käesolev lisaprotokoll üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kõnealune riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andnud, või kuupäeval, millel protokoll jõustub selle riigi või piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

3.   Lõike 1 ja 2 kohaldamisel ei loeta ühtegi piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni poolt hoiule antud dokumenti selle organisatsiooni liikmesriikide poolt hoiule antud dokumentide täienduseks.

Artikkel 19

Reservatsioonid

Käesoleva lisaprotokolli suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 20

Ülesütlemine

1.   Osaline võib käesoleva lisaprotokolli igal ajal üles öelda, kui lisaprotokolli jõustumisest tema suhtes on möödunud kaks aastat, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2.   Selline ülesütlemine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sai teate ülesütlemise kohta, või kõnealuses teates täpsustatud hilisemal päeval.

3.   Iga protokolli artikli 39 alusel protokolli üles öelnud osaline loetakse ka käesoleva lisaprotokolli üles öelnuks.

Artikkel 21

Autentsed tekstid

Käesoleva lisaprotokolli originaali, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, hoitakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures.

ÜLALTOODU KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lisaprotokollile alla kirjutanud.

KOOSTATUD Nagoyas viieteistkümnendal oktoobril kahe tuhande kümnendal aastal.

 


Top