22.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 356/22

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõikes 3 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ning pidades silmas piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid.

(3)

Nõukogu peab vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavarude ja kalavarurühmade kaupa, sealhulgas asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasolevatest teadusnõuannetest lähtudes, võttes arvesse bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise. Samuti tuleb võtta arvesse arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus, eelkõige kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel esitatud arvamusi.

(5)

Kalapüügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja põhimõtetega, nagu 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist, (2) ning üksikasjalikud majandamispõhimõtted, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvahelistes suunistes, mille kohaselt peaks reguleeriv asutus olema eriti ettevaatlik eelkõige siis, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusteabe puudumist ei tohiks kasutada põhjusena kaitse- või majandamismeetmete edasilükkamiseks või võtmata jätmiseks.

(6)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee viimastest teaduslikest nõuannetest ilmneb, et enamasti ei püüta süvamereliike säästvalt ning kõnealuste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende püügivõimalusi vähendada senikaua, kuni kalavarude suuruses ilmneb positiivne suundumus. Lisaks sellele on ICES soovitanud keelata atlandi karekala sihtpüügi kõigis piirkondades ning sinise molva ja besuugo teatavate varude sihtpüügi.

(7)

Süvamere haide puhul käsitatakse põhilisi kaubanduslikke liike peaaegu ammendatuna, mistõttu sihtpüüki ei peaks toimuma.

(8)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) (3) artikli 2 punktis a määratletud süvamereliikide püügivõimaluste üle otsustatakse iga kahe aasta tagant. Siiski on tehtud erand põhja-atlandi hõbekala varude ja sinise molva põhipüügi osas – kõnealuste liikide püügivõimalused sõltuvad Norraga peetavate iga aastaste läbirääkimiste tulemustest. Nende varude püügivõimalused tuleks määrata kindlaks eraldi asjakohases iga-aastases kalapüügivõimalusi kehtestavas määruses.

(9)

Lihtsustamise huvides peaks sinise molva lubatud kogupüüki, mille üle otsustab liit autonoomselt, reguleerima samas õigusaktis. Seetõttu tuleks sinise molva lubatud kogupüük II, III ja IV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes koos sinise molva lubatud kogupüügiga XII püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes lisada määrusesse, millega kehtestatakse ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate kalavarude ja kalavarude rühmadega, mille suhtes ei kohaldata rahvusvahelisi läbirääkimisi ega kokkuleppeid.

(10)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (4) kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määruses osutatud erinevaid meetmeid. Ennetuslikku lubatud kogupüüki peaks kohaldama kalavarude suhtes, mille kohta ei ole teaduslikult põhjendatud kalapüügivõimaluste hinnangut eelkõige selle aasta puhul, mille kohta tuleb lubatud kogupüük kehtestada; muudel juhtudel tuleks kohaldada analüütilist lubatud kogupüüki. Võttes arvesse ICESi ja STECFi nõuandeid süvamere kalavarude kohta, mille osas ei ole teaduslik hinnang asjaomaste püügivõimaluste kohta kättesaadav, tuleks käesolevas määruses nende suhtes kohaldada ennetuslikku lubatud kogupüüki.

(11)

Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, ei vasta kalju-tömppeakala osade varude bioloogiline levik tingimata lubatud kogupüügi piirkondadele käesolevas määruses. Selleks et hõlbustada nende kalavarude säästvat kasutamist, on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust ühelt poolt lubatud kogupüügi Vb, VI ja VII püügipiirkonna ning teiselt poolt lubatud kogupüügi VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna vahel.

(12)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

a)

määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (7) artikli 37 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (8) artikli 10 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi ja ümberjaotamisi;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.