27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/5

(1)

Liikmesriikides asuvad avalikud raamatukogud, haridusasutused, muuseumid, arhiivid, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused ja avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid tegelevad Euroopa digitaalraamatukogude loomiseks oma kogude või arhiivide ulatusliku digiteerimisega. Nad aitavad kaasa Euroopa kultuuripärandi säilitamisele ja levitamisele, mis on samuti oluline Euroopa digitaalraamatukogude, näiteks Europeana loomiseks. Trükimaterjalide massilise digiteerimise ning otsingu- ja indekseerimise tehnilised võimalused suurendavad raamatukogude kogude väärtust teadusuuringute jaoks. Suurte veebipõhiste raamatukogude loomine hõlbustab elektrooniliste otsingu- ja uuringuvahendite kasutamist ning avab uue uuringuallika teadlastele ja akadeemikutele, kes muidu peaksid piirduma tavapärasemate ja mittedigitaalsete otsingumeetoditega.

(2)

Teadmiste ja uuenduste vaba liikumise edendamise vajalikkus on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa, nagu on kindlaks määratud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, mis ühe juhtalgatusena hõlmab ka Euroopa digitaalarengu tegevuskava väljatöötamist.

(3)

Vastavalt komisjoni teatises „Euroopa digitaalarengu tegevuskava” sätestatule on Euroopa digitaalarengu tegevuskava üks põhimeede luua õigusraamistik, mis hõlbustaks selliste teoste ja muude objektide digiteerimist ja levitamist, mis on kaitstud autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega ning millele õigusi omavat isikut ei ole tuvastatud või ei ole teda tuvastamisest hoolimata leitud (nn orbteosed). Käesolev direktiiv on suunatud orbteoste staatuse õigusliku määratlemise eriomase probleemi lahendamisele ja sellest orbteosena käsitatava teose või fonogrammi õigustatud kasutajatele ja lubatud kasutusviisidele tulenevatele tagajärgedele.

(4)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikides välja töötatavaid erilahendusi, mille eesmärk on tegeleda ulatuslikumate massilise digiteerimise küsimustega, näiteks läbimüüdud teoste puhul. Kõnealustes lahendustes võetakse arvesse eri liiki sisu ja eri kasutajate eripära ning tuginetakse asjaomaste sidusrühmade vahelisele konsensusele. Seda lähenemisviisi on järgitud ka komisjoni egiidi all koostatud vastastikuse mõistmise memorandumis läbimüüdud teoste digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise peamiste põhimõtete kohta, mille Euroopa raamatukogude, autorite, kirjastajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajad allkirjastasid 20. septembril 2011. Käesolev direktiiv ei piira kõnealuse memorandumi kohaldamist, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kasutajate, õiguste omajate ja õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonide vahel sõlmitud vabatahtlikud kokkulepped litsentseerida läbimüüdud teoste kasutamist vastastikuse mõistmise memorandumi põhimõtete alusel järgiksid nii riiklikus kui ka piiriüleses kontekstis õiguskindluse nõuet.

(5)

Autoriõigus on loomesektori majanduslik alus, kuna see stimuleerib innovatsiooni, loomingut, investeeringuid ja toodangut. Teoste massilise digiteerimise ja levitamisega kaitstakse seetõttu Euroopa kultuuripärandit. Autoriõigus on oluline vahend loomesektori töö tasustamise tagamiseks.

(6)

Õiguste omajatel on ainuõigus oma teoseid ja muid kaitstud objekte reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha. Ainuõigus ühtlustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiviga 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (3) ning sellest tulenevalt on nõutav, et enne teose või muu kaitstud objekti digiteerimist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist saadakse õiguste omaja nõusolek.

(7)

Orbteoste puhul ei ole võimalik saada eelnevat nõusolekut reprodutseerimiseks ega üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

(8)

Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid orbteose staatuse tunnustamisele võivad kujutada endast takistust siseturu toimimisele, orbteoste kasutamisele ja piiriülese juurdepääsu tagamisele orbteostele. Erinevad strateegiad võivad kaasa tuua ka piirangud kultuurisisu hõlmavate teenuste ja toodete vabale liikumisele. Seetõttu on vaja tagada orbteose staatuse vastastikune tunnustamine, kuna see võimaldab juurdepääsu orbteostele kõikides liikmesriikides.

(9)

Õiguskindluse tagamiseks siseturul seoses orbteoste kasutamisega avalikes raamatukogudes, haridusasutustes, muuseumides, arhiivides, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevates asutustes ja avalikkust teenindavates ringhäälinguorganisatsioonides on eelkõige vaja ühist lähenemisviisi orbteose staatuse määratlemisel ja orbteoste lubatud kasutusviiside kindlaksmääramisel.

(10)

Orbteoseid sisaldavad ka avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad ja nende toodetud kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed ja fonogrammid. Võttes arvesse ringhäälinguorganisatsioonide kui fonogrammide ja audiovisuaalse materjali tootjate eriseisundit ning vajadust piirata tulevikus orbteoste hulka, on asjakohane sätestada ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavate teoste ja fonogrammide suhtes käesoleva direktiivi kohaldamise tähtpäev.

(11)

Avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid peaksid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmama kinematograafilisi ja audiovisuaalseid teoseid ja fonogramme, mis on kõnealuste organisatsioonide või teiste ühistootmises osalevate avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide poolt tellitud nende ainukasutuseks. Avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid, mis ei ole toodetud või tellitud kõnealuste organisatsioonide poolt, kuid mille kasutamine on neile lubatud litsentsilepingu alusel, ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(12)

Rahvusvahelise tava kohaselt tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes teoste ja fonogrammide suhtes, mis avaldati esmakordselt mõne liikmesriigi territooriumil või, kui avaldamist ei toimunud, mis anti esmakordselt eetrisse mõne liikmesriigi territooriumil või, kui avaldamist ega eetrisse andmist ei toimunud, mis tehti üldsusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikute poolt õiguste omajate nõusolekul. Viimasel juhul tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes tingimusel, et on põhjust eeldada, et õiguste omajad ei ole vastu käesoleva direktiivi kohaselt lubatud kasutamisele.

(13)

Enne teose või fonogrammi käsitamist orbteosena tuleks heas usus viia läbi hoolikas otsing teosele või fonogrammile õigusi omavate isikute, sealhulgas teoses või fonogrammis sisalduvatele teostele ja muudele kaitstud objektidele õigusi omavate isikute leidmiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud ette näha, et hoolika otsingu võivad läbi viia kas käesolevas direktiivis osutatud või muud organisatsioonid. Muud organisatsioonid võivad nõuda hoolika otsingu läbiviimise teenuse eest tasu.

(14)

Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kõrge taseme tagamiseks liidus on asjakohane näha ette ühtlustatud lähenemisviis hoolika otsingu läbiviimiseks. Hoolikas otsing peaks hõlmama teoste ja muude kaitstud objektide kohta teavet pakkuvate selliste allikate kasutamist, mis on käesoleva direktiivi kohaselt määratud selle liikmesriigi poolt, kus hoolikas otsing läbi tuleb viia. Seejuures võiksid liikmesriigid juhinduda hoolika otsimise suunistest, milles lepiti kokku i2010 digitaalraamatukogu algatuse raames ühe osana loodud digitaalsete raamatukogude alases kõrgetasemelises eksperdirühmas.

(15)

Kattuvate otsingute vältimiseks tuleks hoolikas otsing viia läbi liikmesriigis, kus teos või fonogramm esmakordselt avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, toimus selle esituse esmakordne eetrisse andmine. Kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, mille tootja peakorter või peamine elukoht asub liikmesriigis, tuleks hoolikas otsing läbi viia selles liikmesriigis. Kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, mis on valminud ühistoodanguna ja mille tootjate asukoht on eri liikmesriikides, tuleks hoolikas otsing läbi viia igas vastavas liikmesriigis. Teoste ja fonogrammide suhtes, mida ei ole avaldatud või mida ei ole eetrisse antud, kuid mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikute poolt õiguste omajate nõusolekul, tuleks hoolikas otsing läbi viia liikmesriigis, kus asub organisatsioon, kes tegi teose või fonogrammi üldsusele õiguste omaja nõusolekul kättesaadavaks. Teoses või fonogrammis sisalduvatele teostele ja muudele kaitstud objektidele õigusi omavate isikute hoolikas otsing tuleks läbi viia liikmesriigis, kus viiakse läbi teost või muud kaitstud objekti sisaldavale teosele või fonogrammile õigusi omavate isikute hoolikas otsing. Ühtlasi tuleks kontrollida muudes riikides kättesaadavaid teabeallikaid, kui tõendid viitavad sellele, et muudes riikides leidub asjakohast teavet õiguste omajate kohta. Hoolikate otsingute tagajärjel võib koguneda mitmesugust teavet, näiteks otsingu dokumentatsioon ja otsingu tulemus. Otsingu dokumentatsioon tuleks arhiveerida, et asjaomastel organisatsioonidel oleks võimalik tõendada, et otsing oli hoolikas.

(16)

Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomased organisatsioonid dokumenteerivad oma hoolikad otsingud ning et otsingute tulemused, mis koosnevad eelkõige mis tahes leiust, mille kohaselt teost või fonogrammi tuleb käsitada orbteosena käesoleva direktiivi tähenduses, ning teabest staatuse muutuse ja orbteoste kasutamise kohta kõnealuste organisatsioonide poolt, kogutakse ja tehakse laiemale üldsusele kättesaadavaks eelkõige seeläbi, et asjaomane teave säilitatakse sidusandmebaasis. Eelkõige üleeuroopalist mõõdet arvesse võttes ja kattuva tegevuse vältimiseks on asjakohane näha ette eespool nimetatud teavet sisaldava ühtse liidu sidusandmebaasi loomine ning selle läbipaistval viisil laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine. See võimaldab nii organisatsioonidel, kes viivad läbi hoolikaid otsinguid, kui ka õiguste omajatel kõnealusele teabele hõlpsasti juurde pääseda. Sellisena võib andmebaas aidata oluliselt kaasa autoriõiguste võimalike rikkumiste ärahoidmisele ja lõpetamisele eelkõige teoste ja fonogrammide orbteose staatuse muutuste korral. Määrusega (EL) nr 386/2012 (4) määratakse Siseturu Ühtlustamise Ametile („amet”) teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises.

Eelkõige kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt hõlmavad kõnealused ülesanded niisuguste süsteemide tagamist, mis aitavad parandada liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste vahelist teabevahetust interneti teel asjaomastes küsimustes, ning koostöö edendamist nimetatud ametiasutuste vahel. Seetõttu on asjakohane usaldada ametile niisuguse Euroopa andmebaasi loomine ja haldamine, mis sisaldab käesolevas direktiivis osutatud orbteostega seotud teavet.

(17)

Teostel ja fonogrammidel võib olla mitu õiguste omajat või need võivad hõlmata muid teoseid või kaitstud objekti. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada tuvastatud ja leitud õiguste omajate õigusi. Kui vähemalt üks õiguste omaja on tuvastatud ja leitud, ei tohiks teost või fonogrammi käsitada orbteosena. Käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutel peaks olema lubatud kasutada teost või fonogrammi, millele õigusi omavat isikut ei ole tuvastatud või leitud, üksnes siis, kui nad on saanud loa tegeleda reprodutseerimisega ja üldsusele kättesaadavaks tegemisega, mis on hõlmatud vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artiklitega 2 ja 3, õiguste omajatelt, kes on tuvastatud ja leitud, sealhulgas teostes või fonogrammides sisalduvate teoste ja muude kaitstud objektide õiguste omajad. Õiguste omajad, kes on tuvastatud ja leitud, saavad anda kõnealuse loa üksnes õiguste suhtes, mis kuuluvad neile kas seetõttu, et õigused on nende endi õigused, või seetõttu, et õigused on neile üle läinud, ning nad ei saa käesoleva direktiivi alusel lubada ühtki kasutusviisi õiguste omajate nimel, keda ei ole tuvastatud ega leitud. Sellele vastavalt saavad õigustatud isikud juhul, kui eelnevalt tuvastamata või leidmata õiguste omajad nõuavad oma õiguste tunnustamist teosele või fonogrammile, jätkata teose või fonogrammi kasutamist üksnes siis, kui kõnealused õiguste omajad annavad selleks loa direktiivi 2001/29/EÜ alusel õiguste suhtes, mis neile kuuluvad.

(18)

Õiguste omajatel, kes nõuavad oma õiguste tunnustamist teosele või muule kaitstud objektile, peaks olema õigus orbteose staatus tühistada. Õiguste omajad, kes tühistavad teose või muu kaitstud objekti orbteose staatuse, peaksid saama nende teoste või muu kaitstud objekti kasutamise eest käesoleva direktiivi kohaselt õiglast hüvitist, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus on asutatud orbteost kasutav organisatsioon. Liikmesriikidel peaks olema vabadus määrata kindlaks, millistel asjaoludel võib niisuguse hüvitise maksmine toimuda, sealhulgas makse sooritamise tähtaeg. Õiglase hüvitise võimaliku taseme kindlaksmääramisel tuleks muu hulgas võtta nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide kultuuri edendamisega seotud eesmärke, asjaomaste organisatsioonide poolse kasutamise mitteärilist olemust, mis aitab neil organisatsioonidel täita selliseid avalikke huvisid teenivaid ülesandeid nagu õppimise edendamine ja kultuuri levitamine, ning õiguste omajatele tekkida võivat kahju.

(19)

Kui teos või fonogramm on ekslikult tunnistatud orbteoseks ja sellele on eelnenud otsing, mis ei olnud hoolikas, on jätkuvalt võimalik kasutada liikmesriikide õigusaktides sätestatud autoriõiguste rikkumise alaseid õiguskaitsevahendeid vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusnormidele ja liidu õigusele.

(20)

Õppimise edendamiseks ja kultuuri levitamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette erandi või piirangu lisaks neile, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5. Need erandid ja piirangud peaksid lubama teatavatel organisatsioonidel, eelkõige direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud organisatsioonidel, ning filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevatel asutustel, mis tegutsevad mittetulunduslikul alusel, samuti avalikkust teenindavatel ringhäälinguorganisatsioonidel orbteoseid reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha direktiivi 2001/29/EÜ tähenduses, kui selline kasutusviis täidab nende asutuste avalikke huvisid teenivaid ülesandeid, milleks on eelkõige nende kogude, sealhulgas digitaalkogude säilitamine, taastamine ning kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused hõlmama organisatsioone, kelle liikmesriigid on määranud oma kultuuripärandisse kuuluvate filmide ja muude audiovisuaalsete teoste või fonogrammide kogumiseks, kataloogimiseks, säilitamiseks ja taastamiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid hõlmama ringhäälinguorganisatsioone, kes osutavad avalikku teenust, nagu selle teeb ülesandeks, määratleb ja korraldab iga liikmesriik. Käesoleva direktiiviga orbteoste kasutamise lubamiseks kehtestatud erand või piirang ei piira direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud erandite ja piirangute kohaldamist. Seda saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.

(21)

Digiteerimise ergutamiseks tuleks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutel lubada tulu teenida seoses nendepoolse orbteoste kasutamisega käesoleva direktiivi alusel nende avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluslepingute raames.

(22)

Lepingulised suhted võivad kaasa aidata Euroopa kultuuripärandi digiteerimisele, kusjuures avalikel raamatukogudel, haridusasutustel, muuseumidel, arhiividel, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevatel asutustel ja avalikkust teenindavatel ringhäälinguorganisatsioonidel peaks olema lubatud sõlmida äripartneritega lepinguid orbteoste digiteerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, et teoseid käesoleva direktiiviga lubatud viisil kasutada. Kõnealused lepingud võivad hõlmata selliste partnerite rahalist toetust. Lepingutega ei tohiks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutele kehtestada mingeid piiranguid orbteoste nendepoolse kasutamise suhtes ega tohiks äripartneritele anda mingeid õigusi orbteoseid kasutada või nende kasutamist kontrollida.

(23)

Selleks et teha Euroopa kultuuripärand liidu kodanikele kättesaadavamaks, on vaja ka tagada, et ühes liikmesriigis digiteeritud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud orbteosed võib teha üldsusele kättesaadavaks ka teistes liikmesriikides. Avalikke huvisid teeniva ülesande täitmise eesmärgil orbteost kasutavad avalikud raamatukogud, haridusasutused, muuseumid, arhiivid, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused ja avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid peaksid suutma teha orbteose teistes liikmesriikides üldsusele kättesaadavaks.

(24)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta õiguste haldamise korraldust liikmesriikides, sealhulgas laiendatud kollektiivlitsentse, õiguslikke eeldusi esindamise või ülemineku osas, kollektiivset haldamist või samalaadseid korraldusi või nende kombinatsiooni, sealhulgas massilise digiteerimise jaoks.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt õiguskindluse tagamist seoses orbteoste kasutamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning orbteoste kasutamise eeskirjade ühtsuse vajaduse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

raamatu, ajakirja, ajalehe või muu kirjutisena avaldatud teosed, mida talletatakse avalike raamatukogude, haridusasutuste, muuseumide, arhiivide ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevate asutuste kogudes,

b)

avalike raamatukogude, haridusasutuste, muuseumide, arhiivide ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevate asutuste kogudes talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid ning

c)

avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide poolt kuni 31. detsembrini 2002 (kaasa arvatud) toodetud ja nende arhiivides talletatavad kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid,

a)

organisatsioonide läbiviidud hoolikate otsingute tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena;

b)

viis, kuidas organisatsioonid orbteost käesoleva direktiivi kohaselt kasutavad;

c)

organisatsioonide kasutatavate teoste ja fonogrammide orbteose staatuse mis tahes muutus vastavalt artiklile 5;

d)

asjaomase organisatsiooni asjakohane kontaktteave.

a)

teha orbteos direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 tähenduses üldsusele kättesaadavaks;

b)

reprodutseerida orbteost direktiivi 2001/29/EÜ artikli 2 tähenduses digiteerimise, kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil.