EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011R0677

Komisjoni määrus (EL) nr 677/2011, 7. juuli 2011 , millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 EMPs kohaldatav tekst

OJ L 185, 15.7.2011, p. 1–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 017 P. 102 - 130

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2019; kehtetuks tunnistatud 32019R0123

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/677/oj

15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 185/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 677/2011,

7. juuli 2011,

millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (2) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 551/2004 eesmärk on toetada üha ühtsemalt toimiva õhuruumi mõistet ühise transpordipoliitika raames ning kehtestada õhuruumi kujundamise, planeerimise ja haldamise ühtsed protseduurid, et tagada tõhusam ja ohutum lennuliikluse korraldamine. Võrgustiku funktsioonid peaksid toetama algatusi nii riiklikul kui ka funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

(2)

Võrgustiku funktsioonid peaksid olema Euroopa lennunduse võrgustikule osutatav üldist huvi pakkuv teenus, mis võimaldab lennutranspordisüsteemil jätkusuutlikult areneda, tagades vajalikul tasemel tulemuslikkuse, ühilduvuse ning tegevuse koordineerimise, sealhulgas piiratud ressursside optimaalse kasutamise.

(3)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 ei piira Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamine (ERND) ja piiratud ressursside koordineerimine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 551/2004 liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumi suhtes ega liikmesriikide nõudeid, mis käsitlevad avalikku korda ja julgeolekut ning kaitseküsimusi.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsusega nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (3) luuakse asjaomase valdkonna poliitika- ja õigusraamistik.

(5)

Määruses (EÜ) nr 551/2004 sätestatud võrgustiku funktsioonide teostamiseks vajalike ülesannete täitmiseks tuleks luua erapooletu ja pädev organ (võrgustiku haldusasutus).

(6)

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamisel tuleks kõikides lennuetappides optimeerida lennutrasside valikut, lähtudes nn väravast-väravani lähenemisviisist ning võttes arvesse eelkõige lendude tõhusust ja keskkonnaküsimusi.

(7)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Eurocontroli töö seoses lennumarsruutide kavandamisega ning raadiosageduste ja seire sekundaarradarite (SSR) transpondrite koodide haldamisega on laialt tunnustatud ning sellest tuleks lähtuda võrgustiku arendamise ja toimimise optimeerimisel liidu tasandil.

(8)

Liikmesriigid peavad täitma oma lennumarsruutide kavandamise ning raadiosageduste ja seire sekundaarradarite transpondrite koodide haldamisega seotud kohustusi ICAO ees ning võrgustiku raames tuleks neid võrgustiku haldusasutuse koordineerimisel ja toetusel tõhusamalt rakendada.

(9)

Raadiosageduste jaotamisega tegeleb Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit (ITU). Liikmesriikide ülesanne on rõhutada tsiviillennundusnõuete olulisust ja seejärel üldiseks lennuliikluseks eraldatud ressursse optimaalselt kasutada.

(10)

ICAO on töötanud välja seire sekundaarradarite transpondrite koodide ja raadiosagedusega seotud funktsioone käsitlevad suunised ning haldab ICAO Euroopa piirkonnas üldlennundusele eraldatud raadiosageduste registreerimissüsteemi, milles teda praegu toetab Eurocontrol.

(11)

Määruses (EÜ) nr 551/2004 nõutakse üksikasjalike rakenduseeskirjade vastuvõtmist, et koordineerida ja ühtlustada protsesse ja menetlusi ning suurendada seega aeronavigatsiooniliste raadiosageduste haldamise tõhusust ning täpsustada keskset ülesannet koordineerida raadiosagedusaladega seotud vajaduste varast tuvastamist ja lahendamist võrgustiku kavandamise ja toimimise toetamiseks.

(12)

Kuna lennuliiklusvoogude (ATFM) juhtimine on võrgustiku funktsioonide lahutamatu osa, tuleb luua vajalik seos komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrusega (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (4).

(13)

Kuna võrgustiku tõhus haldamine sõltub võrgustiku funktsioonide viivitamatust käivitamisest, on liikmesriigid juba usaldanud Eurocontrolile lennuliiklusvoogude juhtimise tulemuslikkuse kontrollimise.

(14)

Võrgustiku mitmesuguste funktsioonide koordineerimine on kasulik jätta ühele organile, et töötada võrgustiku tasandil välja optimaalsed ja tulemuseesmärkidele vastavad järjepidevad lühi- ja pikaajalised lahendused. Võrgustiku haldusasutus peaks tagama võrgustiku funktsioonide täitmise liikmesriikide ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil vastavalt talle käesoleva määrusega pandud kohustustele.

(15)

Võrgustiku haldusasutus peaks osalema liikmesriigi või funktsionaalsete õhuruumiosade lennuliikluse korraldamise kavade, meetmete ja tulemuslikkusega seotud küsimuste arutamisel, eriti kui sellel on või võib tõenäoliselt olla oluline mõju võrgustiku toimimisele.

(16)

Eyjafjallajökulli vulkaani aprillis 2010 toimunud purskega seotud sündmused näitasid, et tuleb luua keskne asutus, mis juhiks kohaliku, piirkondliku ja võrgustiku tasandi leevendusmeetmete koordineerimist ja korraldamist, et tagada õigeaegne reageerimine tulevastele lennundust mõjutavatele kriisiolukordadele.

(17)

Võrgustiku funktsioonid ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil korraldatud tegevus peaksid olema omavahel kooskõlastatud.

(18)

Sidusrühmadega peaksid toimuma tõhusad konsultatsioonid riiklikul, funktsionaalsete õhuruumiosade ja võrgustiku tasandil.

(19)

Võrgustikku sisenemise ja sealt väljumise punktideks olevad lennuväljad annavad väga suure panuse võrgustiku üldisesse toimivusse; seetõttu peaks koostöö võrgustiku funktsioonide puhul toimuma lennuväljade läbilaskevõimet jälgiva Euroopa Liidu keskuse kaudu ning lennuväljade käitajad tegutsema kohapealsete koordineerijatena, et optimeerida läbilaskevõimet maa peal, parandades seega võrgustiku üldist läbilaskevõimet.

(20)

Võrgustiku funktsioonide rakendamine ei tohiks piirata nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamist (5).

(21)

Vajalike eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline võtta nõuetekohaselt arvesse sõjaliste operatsioonide tõhusust ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd ja koordineerimist. Kuigi operatiivse lennuliikluse juhtimissüsteemi raames korraldatavate sõjaliste operatsioonide ja õppuste sisu, ulatuse ja läbiviimisega seotud otsused ei kuulu liidu pädevusse, on ohutuse ja vastastikuse tõhususe huvides tähtis käsitleda kõnealuste operatsioonide ja käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse vahelisi kokkupuutepunkte.

(22)

Võrgustiku funktsioonid ei piira määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklit 13, mille eesmärk on kaitsta esmatähtsaid julgeoleku- või kaitsepoliitikahuve, ega määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 7 sätestatud õhuruumi paindliku kasutamise kohaldamist.

(23)

Võrgustiku funktsioone tuleks tagada kulutõhusal viisil, vältides eelkõige tegevuse dubleerimist, ning võrreldes olukorraga enne võrgustiku haldusasutuse määramist peaks liikmesriikidel seega olema käesoleva määruse kontekstis võimalik kasutada nende funktsioonide täitmiseks väiksemaid või vähemalt mitte suuremaid rahalisi ja inimressursse.

(24)

Komisjon peaks tagama asjakohase järelevalve võrgustiku haldusasutuse üle.

(25)

Võrgustiku funktsioonide ohutusnõuded peavad olema võrreldaval tasemel aeronavigatsiooniteenuste osutamisel kehtivate Euroopa Lennundusohutusameti (amet) nõuetega. Käesolevas määruses tuleks sätestada nii võrgustiku funktsioonide ohutusnõuded kui ka ohutusjärelevalve nõuded.

(26)

Kolmandate riikide arvestamine ja kaasamine võrgustiku funktsioonide kehtestamisse ja rakendamisse peaks aitama saavutada ühtse Euroopa taeva üleeuroopalist mõõdet.

(27)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklile 6 võib võrgustiku funktsioone laiendada.

(28)

Võrgustiku funktsioonide täitmise suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tulemuseesmärke ja seepärast tuleks vastavalt muuta komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (6). Kõnealuseid tulemuseesmärke võib edasi arendada tulemuslikkuse kava täitmisel saadud praktiliste kogemuste põhjal.

(29)

Määrust (EÜ) nr 691/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(30)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevas määruses on vastavalt määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklile 6 sätestatud lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis võimaldavad ühtses Euroopa taevas õhuruumi optimaalselt kasutada ning tagada, et õhuruumi kasutajad saavad lennata eelistatud marsruutidel, võimaldades samal ajal maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele.

2.   Võrgustiku haldamisel kohaldatakse käesolevat määrust eelkõige liikmesriikide, Euroopa Lennundusohutusameti (amet), õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennuväljade käitajate, lennuväljade teenindusaegade koordineerijate ja teenusepakkujate suhtes riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil.

3.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 1 lõikega 3 ja ilma et see piiraks riigi õhusõidukite käitamist Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 3 alusel, kohaldavad liikmesriigid käesolevat määrust ICAO eurot ja AFI piirkonnas nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis.

4.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 13 ei välista käesolev määrus liikmesriikidepoolset meetmete võtmist sellises ulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lennuvälja käitaja”– lennuvälja juhtorgan vastavalt määruses (EMÜ) nr 95/93 artikli 2 punktis j esitatud määratlusele;

2)   „lennuvälja teenindusaegade koordineerija”– määruse (EMÜ) nr 95/93 kohaldamisega loodud funktsioon koordineeritud lennuväljadel;

3)   „õhuruumi kavandamine”– protsess, mis aitab saavutada võrgustikuga seotud tulemuseesmärke ja täita õhuruumi kasutajate vajadusi, tagada või tõsta saavutatud lennuohutuse taset ning parandada õhuruumi läbilaskevõimet ja keskkonnaalaseid näitajaid täiustatud navigatsioonivõimaluste ja -tehnoloogiate arendamise, tõhusama lennumarsruutide võrgustiku ning sektoreerimise, optimeeritud õhuruumi struktuuri ja läbilaskevõimet parandavate lennuliikluse korraldamise protseduuride kaudu;

4)   „reserveeritud õhuruum”– piiritletud õhuruum, mis on ajutiselt reserveeritud kasutajaterühma erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks;

5)   „õhuruumi piirang”– piiritletud õhuruum, kus võib teatud ajavahemikes mõnikord esineda õhusõidukite lendu ohustav tegevus („ohuala”); või piiritletud õhuruum riigi maa-ala või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega („piiranguala”); või selline piiritletud õhuruum riigi maa-ala või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on keelatud („keeluala”);

6)   „õhuruumi struktuur”– õhuruumi konkreetse mahuga osa, mis on kavandatud õhusõiduki ohutuse ja optimaalse lennutegevuse tagamiseks;

7)   „õhuruumi kasutamine”– õhuruumi lennutegevuseks kasutamise viis;

8)   „õhuruumi kasutajate esindaja”– ühe või mitme aeronavigatsiooniteenuste kasutajate kategooria huve esindav juriidiline isik või üksus;

9)   „lennunduse raadiosagedusala”– teatav Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioside eeskirjade raadiosagedusalade jaotamise tabelisse kantud raadiosagedusala, milles raadiosagedusi määratakse üldlennundusele;

10)   „lennujuhtimissektor”– piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimise (ATC) eest vastutab igal kindlal ajahetkel sellega seotud lennujuht (lennujuhid);

11)   „ATS-marsruut”– piiritletud osa õhuruumi struktuurist, mis on ette nähtud liiklusvoo vajalikuks suunamiseks lennuliiklusteenuste osutamisel;

12)   „tsiviil- ja sõjandusvaldkonna tegevuse koordineerimine”– tsiviil- ja sõjaväevõimude ning lennuliikluse korraldamisega seotud üksuste ühistegevus õhuruumi ohutu, tõhusa ja kooskõlastatud kasutamise tagamiseks;

13)   „tingimuslik marsruut (CDR)”– ATS-marsruut, mille puhul on lendude kavandamine ja kasutamine võimalik üksnes kindlatel tingimustel;

14)   „ühisotsustamine”– protsess, milles otsused tehakse liikmesriikide, operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade ja vajaduse korral teiste osalejate pideva ühistegevuse ja konsulteerimise põhjal;

15)   „kriisiolukord võrgustiku tegevuses”– olukord, kus võrgustiku läbilaskevõime ebatavalistest ja ettenägematutest asjaoludest tuleneva suure vähenemise või võrgustiku läbilaskevõime ja nõudluse vahelise olulise tasakaalustamatuse või märkimisväärselt puuduliku teabevahetuse tõttu võrgustiku ühes või mitmes osas ei suudeta pakkuda nõutaval tasemel aeronavigatsiooniteenuseid;

16)   „Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava”– kava, mille võrgustiku haldusasutus töötab välja kooskõlas operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega ning mis vastavalt võrgustiku strateegilises kavas sisalduvatele juhtpõhimõtetele hõlmab tema lennumarsruutide võrgustiku planeerimise alase tegevuse tulemusi lühikeses ja keskpikas perspektiivis;

17)   „vabalt valitavate marsruutidega õhuruum”– teatav õhuruum, kus kasutajad saavad oma marsruute sisenemis- ja väljumispunkti vahel vabalt valida ilma ATS-marsruutide võrgustikku kasutamata;

18)   „raadiosageduste määramine”– liikmesriigi antud luba kasutada kindlatel tingimustel teatavat raadiosagedust või raadiosageduskanalit;

19)   „mõju võrgustikule”– käesoleva määruse II lisas käsitletud raadiosagedustega seotud funktsiooni kontekstis tekkinud olukord, kus uue raadiosageduse määramine halvendaks, takistaks või segaks ühe või mitme võrgustikus juba määratud raadiosageduse toimimist või ei võimaldaks lennunduse sagedusalasid käesoleva määruse käsitlusalas optimaalselt kasutada;

20)   „mitme marsruudi kasutusvõimalus”– õhuruumi kasutaja võimalus valida ATS-marsruutide võrgustikus rohkem kui ühe marsruudi vahel;

21)   „kolmandad riigid”– muud riigid kui liikmesriigid, kes on Eurocontroli liikmed või kes on sõlminud liiduga ühtse Euroopa taeva rakendamist käsitleva kokkuleppe või osalevad funktsionaalses õhuruumiosas;

22)   „võrgustiku haldusasutus”– määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 alusel kõnealuses artiklis ja käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks loodud organ;

23)   „võrgustiku operatiivkava”– kava, mille võrgustiku haldusasutus töötab välja kooskõlas operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega, et korraldada oma tegevust lühikeses ja keskpikas perspektiivis vastavalt võrgustiku strateegilises kavas sisalduvatele juhtpõhimõtetele. Võrgustiku operatiivkava Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamist (ERND) käsitlev osa hõlmab Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava;

24)   „võrgustiku strateegiline kava”– kava, mille võrgustiku haldusasutus töötab välja kooskõlas liikmesriikide ja operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega vastavalt Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale ning milles määratletakse võrgustiku toimimise ja selle pikaajaliste arengusuundade juhtpõhimõtted;

25)   „teenusepakkuja”– organisatsioon, kes vastutab lennuliikluse korraldamist, ning side-, navigatsiooni- ja seireteenuseid toetavate insener-tehniliste teenuste pakkumise eest;

26)   „operatiivnõuded”– võrgustiku suhtes kehtivad ohutuse, läbilaskevõime ja tõhususega seotud nõuded;

27)   „operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad”– tsiviil- ja sõjalennundusega seotud õhuruumi kasutajad, tsiviil- ja sõjalennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennuväljade käitajad, lennuväljade teenindusaegade koordineerijad ja teenusepakkujad ning kõik teised sidusrühmad, keda peetakse konkreetse funktsiooni täitmisel asjakohaseks;

28)   „sektorite konfiguratsioon”– kava, mis hõlmab operatiivsete vajaduste täitmiseks ja õhuruumi optimaalseima kasutatavuse tagamiseks parimal võimalikul viisil koostatud ja paigutatud õhuruumi sektoreid;

29)   „kasutaja soovitud marsruut”– õhusõidukite käitajate poolt õhuruumi kavandamise etapis teatatud soovitud lennumarsruut, mis vastab kõige paremini nende vajadustele.

II   PEATÜKK

VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONIDE KORRALDAMINE JA HALDAMINE

Artikkel 3

Võrgustiku haldusasutuse loomine

1.   Määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 6 ja käesoleva määruse lisades sätestatud funktsioonide teostamiseks vajalike ülesannete täitmiseks luuakse erapooletu ja pädev organ (võrgustiku haldusasutus).

2.   Võrgustiku haldusasutuse volituste kehtivusaeg kattub määruse (EL) nr 691/2010 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tulemuslikkuse kava võrdlusperioodidega. See aeg on piisavalt pikk, et omandada piisavad kogemused asjaomaste funktsioonide täitmiseks. Kõnealune aeg ei ole lühem kui kaks võrdlusperioodi ning seda võib uuendada.

3.   Võrgustiku haldusasutus määratakse komisjoni otsusega pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikele 3 ja hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest. Asjaomane otsus sisaldab määramisetingimusi, sealhulgas võrgustiku haldusasutuse rahastamise ja selle lõpetamise tingimusi. Komisjon hindab kõnealuste tingimuste täitmist iga lõikes 2 nimetatud võrdlusperioodi lõpus.

4.   Võrgustiku haldusasutus täidab järgmiseid funktsioone:

a)

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamine, nagu on sätestatud I lisas;

b)

eelkõige järgmiste piiratud ressursside koordineerimine:

i)

raadiosagedused üldlennunduse kasutuses olevates lennunduse raadiosagedusalades, nagu on sätestatud II lisas, ja

ii)

seire sekundaarradarite transpondrite koodid, nagu on sätestatud III lisas.

Määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõike 3 või artikli 4 punkti c alusel võib komisjon määrata võrgustiku haldusasutusele lisaülesandeid.

5.   Võrgustiku haldusasutus täidab ka määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõikes 6 ja määruses (EL) nr 255/2010 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud ülesandeid.

Artikkel 4

Võrgustiku haldusasutuse ülesanded

1.   Artiklis 3 loetletud funktsioonide teostamise toetamiseks täidab võrgustiku haldusasutus eelkõige järgmisi ülesandeid, pidades silmas võrgustiku toimimise pidevat täiustamist ühtses Euroopa taevas, mis aitab saavutada määruses (EL) nr 691/2010 sätestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavaid ja eelkõige järgmisi tulemuseesmärke:

a)

artiklis 5 täpsustatud võrgustiku strateegilise kava koostamine, täiustamine ja rakendamine vastavalt määruses (EL) nr 691/2010 sätestatud tulemuslikkuse kavale ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid ICAO aeronavigatsioonialaseid kavasid;

b)

võrgustiku strateegilise kava üksikasjade täpsustamine võrgustiku operatiivkava kaudu, mida on lähemalt käsitletud artiklis 6, pöörates tähelepanu eeskätt kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele, mis on kehtestatud kolme- kuni viieaastasteks, aastasteks, hooajalisteks, nädalasteks ja päevasteks perioodideks;

c)

I lisas sätestatud Euroopa integreeritud lennumarsruutide võrgustiku kavandamine;

d)

määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõike 4 punktis b nõutava ja käesoleva määruse II lisas sätestatud raadiosageduste koordineerimise põhifunktsiooni täitmine;

e)

III lisas sätestatud seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise protsessi tõhustamine;

f)

asjaomaste funktsioonide juhtimise ja toimimise korraldamine ning eelkõige lennuliiklusvoogude juhtimise keskse üksusega seotud ülesannete täitmine;

g)

tervikliku ja kooskõlastatud lähenemise väljatöötamine seoses kogu võrgustiku kavandamise ja toimimise, sealhulgas selle üldise tulemuslikkuse jälgimise ja parandamisega;

h)

võrgustikus esinevate tõrgete ja kriisiolukordade ohjamise toetamine;

i)

mitmesuguste operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade toetamine neile pandud kohustuste täitmisel seoses lennuliikluse korraldamise ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutamise (ATM/ANS) süsteemide ja menetluste kasutuselevõtmisega kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga;

j)

tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise või vahejuhtumite analüüsimisega tegelevate organisatsioonide toetamine kõnealuste organisatsioonide taotlusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta) (7) reguleerimisalas ning

k)

kooskõlastamise tagamine teiste piirkondade ja kolmandate riikidega, kes ei osale võrgustiku haldusasutuse töös.

2.   Võrgustiku haldusasutus aitab rakendada tulemuslikkuse kava kooskõlas määrusega (EL) nr 691/2010.

3.   Oma ülesannete täitmiseks tagab võrgustiku haldusasutus järgmist:

a)

vahendite, menetluste ja järjepidevate andmete, sealhulgas – aga mitte ainult – lennuplaanide töötlemis- ja andmehaldussüsteemide kättesaadavuse, toimimise ja jagamise, et toetada ühisotsustamist võrgustiku tasandil;

b)

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade tegevuse hõlbustamise ja koordineerimise ning kõnealuste sidusrühmade toetamise kavade ja võrgustikuga seotud ühiselt vastuvõetud meetmete kasutuselevõtmisel ja rakendamisel;

c)

oma vastutusalasse jääva operatiivse lennutegevuse nõuetekohase koordineerimise, aga ka optimeerimise ning koostalitlusvõime ja vastastikuse seotuse tagamise;

d)

võrgustiku funktsioonidega seotud asjakohaste ICAO dokumentide muudatusettepanekute kooskõlastamise;

e)

aruannete koostamise operatiivse lennutegevuse tulemuste kõikide aspektide, sealhulgas piiratud ressursside kohta vastavalt artiklile 20;

f)

nõuetekohase koostöö muude transpordiliikidega.

4.   Võrgustiku haldusasutus vastab komisjoni või ameti palvel ühekordsetele taotlustele teabe ja nõu saamiseks ning analüüside koostamiseks või täidab muid sarnaseid asjaomaste funktsioonidega seotud lisaülesandeid.

Artikkel 5

Võrgustiku strateegiline kava

1.   Oma pikaajalise tegevuse suunamiseks koostab võrgustiku haldusasutus võrgustiku strateegilise kava, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 691/2010 artikli 7 lõikes 1 sätestatud võrdlusperioodiga, ning täiustab ja rakendab seda. Kõnealune kava sisaldab järgmise võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava ja tulemuseesmärke ning annab ülevaate edasistest võrdlusperioodidest.

2.   Võrgustiku strateegiline kava sisaldab IV lisas sätestatud teavet.

3.   Võrgustiku strateegilise kava eesmärk on saavutada määrusega (EL) nr 691/2010 võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse suhtes kehtestatud eesmärgid.

4.   Vajaduse korral ajakohastatakse võrgustiku strateegilist kava.

Artikkel 6

Võrgustiku operatiivkava

1.   Võrgustiku strateegilise kava rakendamiseks operatiivtasandil koostab võrgustiku haldusasutus võrgustiku üksikasjaliku operatiivkava.

2.   Võrgustiku operatiivkava sisaldab V lisas sätestatud teavet.

3.   Võrgustiku operatiivkavas nähakse eelkõige ette määruses (EL) nr 691/2010 sätestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide, mis on kehtestatud kolme- kuni viieaastaseks, aastaseks, hooajaliseks, nädalaseks ja päevaseks perioodiks, saavutamiseks vajalikud meetmed.

4.   Võrgustiku operatiivkava sisaldab sõjalisi nõudeid, kui liikmesriigid neid esitavad.

5.   Võrgustiku operatiivkava hõlmab Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava ning samaväärseid kavasid raadiosageduste ja seire sekundaarradarite transpondrite koodide kohta.

6.   Võrgustiku operatiivkavas määratakse kindlaks tegevuspiirangud ja kitsaskohad ning parandusmeetmed ja lahendused nende heastamiseks või leevendamiseks.

7.   Aeronavigatsiooniteenuste osutajad, funktsionaalsed õhuruumiosad ja lennuväljade käitajad tagavad, et nende tegevuskavad on kooskõlas võrgustiku operatiivkavaga. Võrgustiku haldusasutus tagab võrgustiku operatiivkava sidususe.

8.   Võrgustiku operatiivkava ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse kõiki asjakohaseid muutusi vajadustes ja võrgustiku funktsioonidega seotud nõuetes.

Artikkel 7

Võrgustiku haldusasutuse pädevusvaldkonnad

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, võtab võrgustiku haldusasutus oma ülesannete täitmisel ühisotsustamise teel vastu individuaalsed meetmed. Kõnealuseid meetmeid rakendavad nendega seotud osapooled.

2.   Kui liikmesriikide kohustustest tulenevalt ei ole võimalik selliseid individuaalseid meetmeid vastu võtta, suunab võrgustiku haldusasutus sellised juhtumid komisjonile edasiseks kaalumiseks.

3.   Võrgustiku haldusasutus teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks ka muudes võrgustiku toimimisega seotud küsimustes.

4.   Võrgustiku haldusasutus võtab oma vastutusalas meetmed, et tagada määruse (EÜ) nr 691/2010 artiklis 9 viidatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate kohaldatavate tulemuseesmärkide täitmine.

5.   Võrgustiku haldusasutus kogub, koondab ja analüüsib kõiki I–VI lisas nimetatud asjakohaseid andmeid. Taotluse korral esitab ta need andmed komisjonile, ametile või määruses (EÜ) nr 691/2010 sätestatud tulemuslikkuse hindamise asutusele.

Artikkel 8

Suhted operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega

1.   Võrgustiku üldise toimimise jälgimise ja tõhustamisega seotud ülesannete täitmiseks töötab võrgustiku haldusasutus koos operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega välja sobiva töökorra, nagu on sätestatud artiklis 15.

2.   Operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad tagavad, et kohalikul või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil rakendatavad meetmed on kooskõlas võrgustiku tasandil ühisotsustamise teel vastu võetud meetmetega.

3.   Operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad esitavad võrgustiku haldusasutusele I–VI lisas loetletud andmed, pidades kinni kõikidest võrgustiku haldusasutusega kokku lepitud tähtaegadest ning terviklikkuse või täpsuse nõuetest.

4.   Operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad, kes on seotud võrgustiku haldusasutuse poolt artikli 7 lõike 1 alusel võetud individuaalsete meetmetega, võivad taotleda nende meetmete läbivaatamist viie tööpäeva jooksul alates nende vastuvõtmisest. Läbivaatamistaotlus ei peata asjaomaseid individuaalseid meetmeid.

5.   Võrgustiku haldusasutus kinnitab asjaomased meetmed või muudab neid viie tööpäeva jooksul või võrgustiku toimimisega seotud kriisiolukorra puhul 48 tunni jooksul.

Artikkel 9

Suhted liikmesriikidega

1.   Oma ülesannete täitmisel võtab võrgustiku haldusasutus nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide kohustusi.

2.   Liikmesriigid teavitavad võrgustiku haldusasutust, kui nende suveräänsetest õigustest ja kohustustest tulenevalt ei ole võimalik võtta individuaalseid meetmeid artikli 7 lõike 1 alusel.

3.   Kui liikmesriigid on kaasatud võrgustiku funktsioonidega seotud operatiivküsimustesse, osalevad nad ühisotsustamises ja rakendavad selle protsessi tulemusi siseriiklikul tasandil.

Artikkel 10

Suhted funktsionaalsete õhuruumiosadega

1.   Liikmesriigid tagavad tiheda koostöö ja kooskõlastamise funktsionaalsete õhuruumiosade ja võrgustiku haldusasutusega näiteks strateegilise kavandamise tasandil ning lennuliikluse ja läbilaskevõime igapäevases taktikalises korraldamises.

2.   Funktsionaalsete õhuruumiosade tegevuse vastastikuse seotuse tagamiseks kehtestab võrgustiku haldusasutus tihedas koostöös kõikide funktsionaalsete õhuruumiosadega ühtlustatud protsessid, menetlused ja liidesed, sealhulgas kõnealuste ühtlustatud protsesside, menetluste ja liideste muudatused seoses võrgustiku haldusasutuse tegevusega.

3.   Funktsionaalses õhuruumiosas koostööd tegevad liikmesriigid tagavad ühtlustatud seisukohtade sõnastamise võrgustiku funktsioonide kohta.

4.   Funktsionaalses õhuruumiosas koostööd tegevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad tagavad ühtsete seisukohtade sõnastamise võrgustiku funktsioonidega seotud operatiivküsimuste kohta.

5.   Enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist teevad liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad koostööd, et sõnastada ühtsed seisukohad võrgustiku haldusasutuse tegevusega seotud aspektide kohta.

Artikkel 11

Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö

1.   Võrgustiku haldusasutus tagab asjakohase korra kehtestamise, mis võimaldaks ja toetaks piisavat kooskõlastamist riiklike sõjaväevõimudega.

2.   Liikmesriigid tagavad sõjaväevõimude asjakohase kaasamise kogu võrgustiku funktsioonidega seotud tegevusse.

3.   Liikmesriigid tagavad, et võrgustiku haldusasutuse poolt kehtestatud operatiivtöö ja konsulteerimise kord hõlmaks vajalikul hulgal sõjalennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja õhuruumi kasutajate esindajad.

4.   Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamise funktsiooni täitmine ei piira liikmesriikide õigust õhuruumi teatav osa erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks reserveerida või sellele piiranguid seada. Võrgustiku haldusasutus soodustab ja koordineerib neid õhuruumiosasid läbivate tingimuslike marsruutide kättesaadavust kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 2150/2005 (8).

Artikkel 12

Võrgustiku funktsioonidega seotud üldnõuded

Võrgustiku haldusasutus tagab VI lisas võrgustiku funktsioonide kohta sätestatud üldnõuete täitmise. Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse alates volitava otsuse vastuvõtmise kuupäevast ning võrgustiku haldusasutus tagab, et need nõuded täidetakse sellele kuupäevale järgneva kaheteistkümne kuu jooksul.

III   PEATÜKK

VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONIDE JUHTIMINE

Artikkel 13

Ühisotsustamine

1.   Võrgustiku funktsioonide haldamisel tehakse otsuseid ühisotsustamise korras.

2.   Ühisotsustamise protsess hõlmab järgmist:

a)

artiklis 14 sätestatud konsultatsiooniprotsess;

b)

artiklis 15 sätestatud üksikasjalik töökord ja tegevusprotsessid.

3.   Võrgustiku funktsioonide juhtimist käsitlevate meetmete võtmiseks ning kõnealuste funktsioonide tulemuslikkuse jälgimiseks loob võrgustiku haldusasutus artiklis 16 sätestatud võrgustiku haldusnõukogu.

4.   Kui võrgustiku haldusasutus leiab, et üks või mitu osapoolt takistavad tal oma ülesandeid täita, suunab ta asjaomase küsimuse lahendamiseks võrgustiku haldusnõukogule.

Artikkel 14

Konsultatsiooniprotsess

1.   Liikmesriikide ja operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohase ja korrapärase konsulteerimise korraldamiseks kehtestatakse asjakohane menetlus.

2.   Konsulteerimisel käsitletakse vastavalt vajadusele artiklis 15 sätestatud üksikasjalikku töökorda, võrgustiku strateegilist kava, võrgustiku operatiivkava, kavade rakendamisel tehtud edusamme, komisjonile esitatavaid aruandeid ning tegevusega seotud küsimusi.

3.   Sõltuvalt üksikute võrgustiku funktsioonide laadist võivad konsultatsiooniprotsessid erineda. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata liikmesriigid konsultatsioonidesse.

4.   Kui sidusrühmad ei ole konsulteerimisega rahul, arutatakse küsimust kõigepealt asjaomase üksiku funktsiooni tasandi konsultatsioonimehhanismi raames. Kui üksiku funktsiooni tasandil ei suudeta küsimust lahendada, suunatakse see lahendamiseks võrgustiku haldusnõukogule.

Artikkel 15

Üksikasjalik töökord ja tegevusprotsessid

1.   Kavandamise ja tegevusega seotud aspektide käsitlemiseks töötab võrgustiku haldusasutus välja üksikasjaliku töökorra ja tegevusprotsessid, võttes eelkõige arvesse käesoleva määruse I–VI lisas täpsustatud üksikute võrgustikufunktsioonide eripära ja nendega seotud nõudeid.

2.   Võrgustiku haldusasutus tagab, et üksikasjalik töökord ja tegevusprotsessid sisaldavad asjaomaste huvitatud isikute teavitamist käsitlevaid reegleid.

3.   Nimetatud üksikasjalikus töökorra ja tegevusprotsesside puhul tuleb silmas pidada, et teenuste osutamine ja regulatiivsed küsimused on lahutatud, ning tagada vajaduse korral liikmesriikide kaasamine.

Artikkel 16

Võrgustiku haldusnõukogu

1.   Võrgustiku haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

a)

võrgustiku strateegilise kava kinnitamine enne selle vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikele 3;

b)

kolme- kuni viieaastaste ja iga-aastaste võrgustiku operatiivkavade heakskiitmine;

c)

ühisotsustamise protsessi, konsultatsiooniprotsessi ning võrgustiku funktsioonide üksikasjaliku töökorra ja tegevusprotsesside heakskiitmine pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust;

d)

artikli 18 lõikes 4 sätestatud Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse töökorra heakskiitmine pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust;

e)

kavade rakendamisel tehtavate edusammude jälgimine ja meetmete võtmine võimaliku esialgsetest plaanidest kõrvalekaldumise korral;

f)

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega toimuva konsultatsiooniprotsessi jälgimine;

g)

võrgustiku funktsioonide haldamisega seotud tegevuse jälgimine;

h)

võrgustiku haldusasutuse tegevuse jälgimine võrgustiku tegevuses esinevates kriisiolukordades;

i)

artiklis 20 osutatud aastaaruande heakskiitmine. Kõnealuses aruandes käsitletakse muu hulgas võrgustiku strateegilise kava ja võrgustiku operatiivkava rakendamist;

j)

üksikute võrgustikufunktsioonide tasandil lahendamata jäänud küsimustega tegelemine;

k)

hinnangu andmine sellele, kas võrgustiku haldusasutus on talle määratud ülesannete sõltumatuks täitmiseks, sealhulgas julgeoleku-, vastutuse ja ettenägematutes olukordades tegutsemise korra kehtestamiseks piisavalt pädev ja erapooletu ning kas tal on selleks vajalikud ressursid;

l)

võrgustiku haldusasutuse aastaeelarve kinnitamine pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust;

m)

oma töökorra heakskiitmine pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust;

n)

kõikide muude küsimuste käsitlemine, mida ta peab asjakohaseks.

2.   Võrgustiku haldusnõukogul on järgmised hääleõigusega liikmed:

a)

üks aeronavigatsiooniteenuste osutajate esindaja iga kehtestatud või kehtestatava funktsionaalse õhuruumiosa kohta nii, et kokku on kõikidel aeronavigatsiooniteenuste osutajatel neli häält;

b)

neli tsiviilvaldkonna äriliste ja mitteäriliste õhuruumi kasutajate esindajat;

c)

kaks lennuvälja käitajate esindajat;

d)

kaks sõjandusvaldkonna aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja õhuruumi kasutajate esindajat.

3.   Võrgustiku haldusnõukogu liikmete hulka kuuluvad ka järgmised isikud:

a)

esimees, kes nimetatakse ametisse tema tehnilise pädevuse ja eksperditeadmiste põhjal komisjoni ettepanekul, mis tugineb eelkõige võrgustiku haldusnõukogu hääleõigusega liikmete soovitustele, ja pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust;

b)

üks komisjoni esindaja;

c)

üks Eurocontroli esindaja;

d)

üks võrgustiku haldusasutuse esindaja.

4.   Liikmetel on asendusliige.

5.   Võrgustiku haldusnõukogu hääleõigusega liikmed nimetatakse ametisse nende organisatsiooni ettepanekul pärast ühtse taeva komitee positiivset arvamust.

6.   Komisjon võib määrata nõuandjateks sõltumatud ja tunnustatud eksperdid, kes tegutsevad enda nimel ning esindavad mitmesuguseid võrgustiku funktsioonide peamisi aspekte hõlmavaid valdkondi. Võrgustiku haldusasutuse töös osalevad liikmesriigid võivad soovitada sobivaid kandidaate.

7.   Lõike 3 punktides a, b ja c loetletud liikmetel on õigus vaidlustada ettepanekuid, mis mõjutavad:

a)

liikmesriikide suveräänsust ja kohustusi eelkõige seoses avaliku korra ja julgeoleku ning kaitseküsimustega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 13;

b)

võrgustiku haldusnõukogu tegevuse kooskõla käesoleva määruse eesmärkidega;

c)

võrgustiku haldusnõukogu erapooletust ja õiguspärasust.

8.   Võrgustiku haldusnõukogu võtab lõikes 1 viidatud dokumendid vastu oma hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel.

9.   Kui võrgustikku oluliselt mõjutavates küsimustes ei saavutata kokkulepet, suunab võrgustiku haldusnõukogu juhtumi komisjonile edasiseks käsitlemiseks. Komisjon teavitab sellest ühtse taeva komiteed.

Artikkel 17

Ühtse taeva komitee roll

1.   Võrgustiku haldusnõukogu suunab komisjonile regulatiivsed küsimused; komisjon teavitab ühtse taeva komiteed nendest küsimustest.

2.   Ühtse taeva komitee esitab oma arvamuse järgmiste valdkondade kohta:

a)

võrgustiku haldusasutuse määramine;

b)

võrgustiku haldusnõukogu esimehe ametissenimetamine;

c)

võrgustiku haldusnõukogu hääleõigusega liikmete ametissenimetamine;

d)

võrgustiku haldusnõukogu töökord;

e)

võrgustiku strateegiline kava, eelkõige esitatakse varakult arvamus kõnealuse kava eesmärkide kohta;

f)

võrgustiku haldusasutuse aastaeelarve;

g)

Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse töökord;

h)

ühisotsustamise protsess, konsultatsiooniprotsess ning võrgustiku funktsioonide üksikasjalik töökord ja tegevusprotsessid.

3.   Ühtse taeva komitee võib anda komisjonile nõu juhul, kui talle teatatakse, et võrgustiku haldusnõukogu ei suuda jõuda võrgustikku oluliselt mõjutavates küsimustes kokkuleppele.

IV   PEATÜKK

VÕRGUSTIKU TEGEVUSES ESINEVATE KRIISIOLUKORDADE OHJAMINE

Artikkel 18

Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse loomine

1.   Võrgustiku tegevuses esinevate kriisiolukordade ohjamise toetamiseks luuakse Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus (EACCC).

2.   Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse alalisteks liikmeteks on üks nõukogu eesistujariigi esindaja, üks komisjoni esindaja, üks ameti esindaja, üks Eurocontroli esindaja, üks sõjandusvaldkonna esindaja, üks aeronavigatsiooniteenuste osutajate esindaja, üks lennuväljade esindaja ning üks õhuruumi kasutajate esindaja.

3.   Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse koosseisu võib iga juhtumi puhul eraldi täiendada ekspertidega, sõltuvalt konkreetsest kriisiolukorrast.

4.   Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus koostab oma töökorra, mille võtab vastu võrgustiku haldusnõukogu.

5.   Võrgustiku haldusasutus teeb kättesaadavaks Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse loomiseks ja toimimiseks vajalikud ressursid.

Artikkel 19

Võrgustiku haldusasutuse ja Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse kohustused

1.   Võrgustiku haldusasutus vastutab samaaegselt Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse liikmetega Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse tegevuse alustamise ja lõpetamise eest.

2.   Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse toetusel vastutab võrgustiku haldusasutus järgmise eest:

a)

võrgustiku tegevuses esinevatele kriisidele reageerimise koordineerimine Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksuse töökorra kohaselt, tehes tihedat koostööd liikmesriikide vastavate struktuuridega;

b)

liikmesriikide tasandi situatsiooniplaanide käivitamise ja koordineerimise toetamine;

c)

võrgustiku tasandil leevendusmeetmete väljatöötamine, millega tagatakse kiire reageerimine võrgustiku tegevuses esinevatele kriisidele, et kaitsta kõnealust võrgustikku ja tagada selle jätkuv ja ohutu toimimine. Selleks võrgustiku haldusasutus:

i)

jälgib ööpäev läbi võrgustikus valitsevat olukorda seal esinevate kriiside tuvastamiseks;

ii)

tagab täpsete, õigeaegsete ja järjepidevate andmete edastamise kaudu tõhusa teabehalduse ja teavitamise, et toetada riskijuhtimise põhimõtete ja menetluste rakendamist otsuste tegemise protsessis;

iii)

hõlbustab kõnealuste andmete organiseeritud kogumist ja tsentraliseeritud säilitamist;

d)

vajaduse korral komisjonile, ametile või liikmesriikidele kriisi leevendamise täiendavaks toetamiseks võimaluste pakkumine, mis hõlmavad koostööd muude transpordiliikide käitajatega, kes võivad kindlaks teha ja rakendada eri transpordiliike hõlmavaid lahendusi;

e)

võrgustiku toimimise taastumise ja järjepidevuse jälgimine ning vastavate aruannete koostamine.

V   PEATÜKK

JÄLGIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

Artikkel 20

Jälgimine ja aruandlus

1.   Võrgustiku haldusasutus kehtestab menetluse, et pidevalt jälgida:

a)

võrgustiku toimimise tulemuslikkust;

b)

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade ja riikide võetud meetmeid ning nende tegevuse tulemuslikkust ja

c)

kõikide käesolevas määruses käsitletud funktsioonide tõhusust ja tulemuslikkust.

2.   Pideva jälgimise käigus tehakse kindlaks kõik võimalikud kõrvalekalded võrgustiku strateegilisest kavast ja operatiivkavast. Operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad abistavad võrgustiku haldusasutust, et sellist jälgimist toetada, täites teatud ülesandeid, esitades sealhulgas andmeid, aga mitte ainult.

3.   Võrgustiku haldusasutus esitab komisjonile ja ametile igal aastal aruande oma ülesannete täitmiseks võetud meetmete kohta. Aruandes käsitletakse üksikuid võrgustiku funktsioone, aga ka terve võrgustiku olukorda ning see on tihedalt seotud võrgustiku strateegilise kava ja operatiivkava sisuga. Komisjon teavitab aruandest ühtse taeva komiteed.

Artikkel 21

Järelevalve võrgustiku haldusasutuse üle

Komisjon, keda ohutusega seotud küsimustes abistab amet, tagab järelevalve võrgustiku haldusasutuse üle, eelkõige seoses käesolevas määruses ja liidu muudes õigusaktides sisalduvate nõuetega. Komisjon esitab aruande ühtse taeva komiteele korra aastas või konkreetse taotluse korral.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Suhted kolmandate riikidega

Võrgustiku haldusasutuse tööst võivad osa võtta kolmandad riigid koos oma operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega.

Artikkel 23

Võrgustiku haldusasutuse rahastamine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed võrgustiku haldusasutusele usaldatud võrgustiku funktsioonide rahastamiseks aeronavigatsioonitasudest. Võrgustiku haldusasutus määrab oma kulud kindlaks läbipaistval viisil.

Artikkel 24

Vastutus

Võrgustiku haldusasutus kehtestab korra oma ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmiseks. Vastutuse katmiseks kasutatav meetod vastab võimalikule asjaomasele kahjule, võttes arvesse võrgustiku haldusasutuse õiguslikku seisundit ning olemasolevat ärikindlustuse taset.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Komisjon vaatab võrgustiku funktsioonide täitmise tõhususe läbi hiljemalt 31. detsembriks 2013 ja edaspidi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes nõuetekohaselt arvesse määruses (EL) nr 691/2010 sätestatud tulemuslikkuse kava võrdlusperioode.

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 691/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 691/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt m:

„m)

võrgustiku haldusasutuse tulemuslikkuse kava hindamine, milles muu hulgas käsitletakse kõnealuse kava vastavust kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele.”

2)

Lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Võrgustiku haldusasutus

1.   Määruse (EL) nr 677/2011 (9) artikliga 3 asutatud võrgustiku haldusasutus teostab järgmisi tulemuslikkuse kavaga seotud ülesandeid:

a)

toetab komisjoni, esitades asjakohaseid andmeid kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide koostamiseks enne võrdlusperioodi ning nende jälgimiseks võrdlusperioodi jooksul. Eelkõige juhib võrgustiku haldusasutus komisjoni tähelepanu tegevuse tulemuslikkuse võimalikule suurele ja püsivale langusele;

b)

tagab komisjonile kooskõlas artikli 20 lõikega 5 juurdepääsu kõikidele IV lisas loetletud andmetele;

c)

aitab liikmesriikidel ja aeronavigatsiooniteenuste osutajatel saavutada võrdlusperioodi jooksul oma tulemuseesmärgid;

d)

sõnastab tulemuslikkuse kava, mis võetakse vastu võrgustiku strateegilise kava osana enne iga võrdlusperioodi. Kõnealune tulemuslikkuse kava on avalik ning sisaldab:

i)

keskkonnaalase tulemuslikkuse eesmärki, mis on kooskõlas terveks võrdlusperioodiks kehtestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ning mille kontrollimisel kasutatakse iga-aastaseid väärtusi;

ii)

muid tulemuslikkuse põhivaldkondade tulemuseesmärke, mis on kooskõlas terveks võrdlusperioodiks kehtestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega ning mille kontrollimisel kasutatakse iga-aastaseid väärtusi;

iii)

eesmärkide täitmiseks koostatud tegevuskavade kirjeldust ja

iv)

vajaduse või komisjoni vastava otsuse korral täiendavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid ja eesmärke.

3)

Artiklile 17 lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a.   Komisjon jälgib võrgustiku haldusasutuse tulemuslikkuse kava rakendamist. Kui võrdlusperioodi ajal eesmärke ei saavutata, kohaldab komisjon olukorra parandamiseks tulemuslikkuse kavas kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid. Selleks kasutatakse iga-aastaseid tulemuslikkuse kava väärtusi.”

4)

III lisa punktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Keskkond

Lennumarsruutide kavandamine: ei kohaldata esimesel võrdlusperioodil. Teisel võrdlusperioodil hinnatakse tulemuslikkuse kavas kasutatud lennumarsruutide kavandamist ja selle kooskõla võrgustiku haldusasutuse koostatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava väljatöötamise protsessiga.

4.   Läbilaskevõime

Hilinemiste arv: tulemuslikkuse kavas eeldatud lennuliiklusvoogude juhtimise hilinemiste arv marsruudil võrrelduna Eurocontroli poolt ja võrgustiku haldusasutuse koostatud võrgustiku operatiivkavas läbilaskevõime planeerimisel pakutud kontrollväärtustega.”

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(3)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(4)  ELT L 80, 26.3.2010, lk 10.

(5)  EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(6)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(7)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.

(8)  ELT L 342, 24.12.2005, lk 20.

(9)  ELT L 185, 15.7.2011, lk 1


I LISA

EUROOPA LENNUMARSRUUTIDE VÕRGUSTIKU KAVANDAMISE (ERND) FUNKTSIOON

A   OSA

Eesmärk

1.

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamise funktsiooni raames:

a)

koostatakse Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava lennuliikluse ohutuks ja tõhusaks toimimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnamõju;

b)

hõlbustatakse Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava raames sellise õhuruumi struktuuri väljatöötamist, mis tagab vajalikul tasemel ohutuse, läbilaskevõime, paindlikkuse, reageerimisvõime, keskkonnaalase tulemuslikkuse ning aeronavigatsiooniteenuste kiire ja sujuva osutamise, võttes nõuetekohaselt arvesse julgeoleku- ja kaitsevajadusi;

c)

tagatakse Euroopa lennumarsruutide võrgustiku piirkondlik seotus ja koostalitlusvõime ICAO Euroopa piirkonnas ning Euroopa piirkonnaga külgnevate ICAO piirkondadega.

2.

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava koostatakse ühisotsustamise põhjal. Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava moodustab võrgustiku operatiivkava Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamist käsitleva osa ning selles esitatakse reeglid võrgustiku strateegilise kava Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamist käsitleva osa üksikasjalikuks rakendamiseks.

3.

Oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi struktuuride üksikasjaliku väljatöötamise, heakskiitmise ja kehtestamise eest vastutavad jätkuvalt liikmesriigid.

B   OSA

Kavandamise põhimõtted

1.

Ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänsust oma õhuruumi suhtes ja nende nõudeid seoses avaliku korra ja julgeoleku- ning kaitseküsimustega, töötavad võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid, kolmandad riigid, õhuruumi kasutajad, funktsionaalsed õhuruumiosad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad (funktsionaalsete õhuruumiosade raames või ka eraldiseisvalt) koostöö korras välja Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava, kohaldades käesolevas lisas sätestatud õhuruumi kavandamise põhimõtteid. Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava vastab tulemuslikkuse kavas võrgustiku haldusasutuse suhtes kehtestatud tulemuseesmärkidele.

2.

Ühisotsustamist toetab asjakohane alaline töökord, mille kehtestab ekspertide tasandil ja sidusrühmi kaasates võrgustiku haldusasutus. Konsulteerimise sagedus on seotud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamise funktsioonist tulenevate vajadustega.

3.

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava nõuetekohase sidususe tagamiseks kaasavad võrgustiku haldusasutus ja liikmesriigid ühisotsustamise protsessi kolmandad riigid vastavalt artiklile 22. Tagatakse asjakohane omavaheline koostöö ühelt poolt võrgustiku haldusasutuse ja tema ekspertide tasandi üksikasjalikus töökorras, millega toetatakse Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava väljatöötamist, ning teiselt poolt vastava piirialade lennumarsruutide võrgustiku tõhustamist käsitlevas ICAO ekspertide tasandi töökorras.

4.

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava on pidevalt ajakohastatav kava, mis kajastab kõiki vajalikke elemente, et tagada Euroopa õhuruumi kavandamine ühtse tervikuna ja selle vastavus kohaldatavatele tulemuseesmärkidele.

5.

Kava sisaldab järgmist:

a)

ühtsed üldpõhimõtted, millele on lisatud õhuruumi kavandamise tehnilised kirjeldused;

b)

õhuruumiga seotud sõjalised vajadused;

c)

kokkulepitud Euroopa lennumarsruutide võrgustik ja, kui see on teostatav, vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi struktuur, mis on kavandatud täitma kõikide kasutajate vajadusi ning sisaldab kõikide õhuruumi muutmise projektide üksikasju;

d)

lennumarsruutide võrgustiku ja vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi kasutamise eeskirjad ja kättesaadavus;

e)

viited lennujuhtimise soovitatavale sektoreerimisele, mis toetaks lennuliiklusteeninduse õhuruumide struktuuri ning mille kavandavad, määravad kindlaks ja rakendavad liikmesriigid;

f)

õhuruumi korraldamise (ASM) suunised;

g)

võrgustiku arendamise üksikasjalik ajakava;

h)

võrgustiku operatiivkava kaudu toimuva ühtse avaldamise ja rakendamise tsükli ajakava;

i)

ülevaade võrgustiku praegusest ja prognoositavast olukorrast, sealhulgas prognoositud tulemuslikkus kehtivate ja kokkulepitud kavade põhjal.

6.

Võrgustiku haldusasutus tagab kõikide meetmete puhul vajaliku korralduse, mis võimaldab ühisotsustamise protsessis koordineerida tsiviil- ja sõjandusvaldkonna tegevust.

7.

Võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid, funktsionaalsed õhuruumiosad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad (funktsionaalsete õhuruumiosade raames või eraldiseisvalt) tagavad, et õhuruumi kavandamise kinnitatud projektid moodustavad sidusa terviku, milles lepitakse ühisotsustamise teel kokku Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava raames.

8.

Liikmesriigid ja funktsionaalsed õhuruumiosad tagavad enne riiklike ja funktsionaalsete õhuruumiosade õhuruumi kavandamise projektide rakendamist, et need on järjepidevad ja kooskõlas Euroopa lennumarsruutide võrgustiku arengukavaga, ning et projekte koordineerivad asjaomased riigid ja võrgustiku haldusasutus.

9.

Andmed projektide muudatuste kohta, mille kooskõla tuleb kontrollida ja mis tuleb teha kättesaadavaks võrgustiku haldusasutusele, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

muudatused marsruutide kooskõlastamises;

b)

muudatused marsruutide suunas;

c)

muudatused marsruutide eesmärgis;

d)

vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi, sealhulgas sellega seotud kasutuseeskirjade kirjeldus;

e)

marsruutide kasutamise eeskirjad ja nende kättesaadavus;

f)

sektorite vertikaalsete või horisontaalsete piiride muutmine;

g)

oluliste punktide lisamine või väljajätmine;

h)

muudatused piiriülese õhuruumi kasutamises;

i)

muudatused oluliste punktide koordinaatides;

j)

andmeedastust mõjutavad muudatused;

k)

aeronavigatsioonialase teabe kogumikus avaldatud andmeid mõjutavad muudatused;

l)

õhuruumi kavandamist ja kasutamist käsitlevaid koostöölepinguid mõjutavad muudatused.

10.

Võrgustiku haldusasutus ja liikmesriigid töötavad käesoleva lisa raames ühisotsustamise teel välja ühised ettepanekud ICAO asjakohaste dokumentide muutmiseks. Eelkõige avamere kohal olevaid ATS-marsruute käsitlevate ICAO dokumentide muutmisel rakendavad liikmesriigid kohaldatavaid ICAO koordineerimismenetlusi.

11.

Võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid, õhuruumi kasutajad, lennuväljade käitajad, funktsionaalsed õhuruumiosad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad (funktsionaalsete õhuruumiosade raames või eraldiseisvalt) vaatavad Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava ühisotsustamise põhjal pidevalt läbi, et võtta arvesse õhuruumiga seotud uusi või muutuvaid vajadusi. Tagatakse pidev kooskõlastamine sõjaväevõimudega.

C   OSA

Õhuruumi kavandamise põhimõtted

1.

Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava väljatöötamisel järgivad võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid, kolmandad riigid, funktsionaalsed õhuruumiosad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad (funktsionaalsete õhuruumiosade raames või eraldiseisvalt) ühisotsustamise protsessis järgmisi õhuruumi kavandamise põhimõtteid:

a)

õhuruumi struktuuride kehtestamine ja konfigureerimine põhineb operatiivvajadustel, olenemata riigi-, funktsionaalsete õhuruumiosade või lennuinfopiirkondade (FIR) piiridest ning ei ole tingimata seotud ülemise ja alumise õhuruumi jaotustasandiga;

b)

õhuruumi struktuuride kavandamine on läbipaistev protsess, mis kajastab tehtud otsuseid ja nende põhjendusi, milles võetakse arvesse kõikide kasutajate vajadusi, ühitades need samas ohutus-, läbilaskevõime- ja keskkonnaküsimustega ning võttes nõuetekohaselt arvesse sõjandusvaldkonna ja riikliku julgeolekuga seotud vajadusi;

c)

selleks et järgida peamiste liiklusvoogude ja lennuväljade vajadusi, on Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava sisendiks tulemuseesmärgid ning võrgustiku ja kohaliku tasandi praegune ja prognoositav nõudlus lennuliikluse järele;

d)

tagatakse vertikaalne ja horisontaalne seotus muu hulgas lähenemisalas ja piirialade õhuruumi struktuuris;

e)

lende võimaldatakse teostada kasutajate soovitud marsruutidel või järgida marsruudil olemise ajal soovitud lennuprofiile või pakkuda võimalikult sarnaseid võimalusi;

f)

sidusrühmadelt, kellel on asjaomases alas operatiivvajadusi, võetakse hindamiseks ja võimalikuks väljatöötamiseks vastu kõik ettepanekud õhuruumi struktuuri, sealhulgas vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi, mitme marsruudi kasutusvõimaluste ja tingimuslike marsruutide kohta;

g)

õhuruumi struktuuride, sealhulgas vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi ja lennujuhtimisteenuste sektorite kavandamisel võetakse arvesse olemasolevaid või väljapakutud õhuruumistruktuure, mis on ette nähtud reserveerimist või piiranguid nõudvaks tegevuseks. Sel eesmärgil kehtestatakse üksnes sellised struktuurid, mis on kooskõlas õhuruumi paindliku kasutamisega. Võimalikult ulatuslikult tagatakse kõnealuste struktuuride ühtlus ja järjepidevus terves Euroopa võrgustikus;

h)

lennujuhtimissektorite kavandamist alustatakse nõutavate marsruutide või liiklusvoogude kooskõlastamisega korduva protsessi teel, millega tagatakse marsruutide või liiklusvoogude vastavus sektoritele;

i)

lennujuhtimissektorid kavandatakse nii, et oleks võimalik saavutada sellised sektorite konfiguratsioonid, mis vastavad liiklusvoogudele ning on muutuva nõudlusega lennuliiklusega kohandatavad ja samaulatuslikud;

j)

kui operatiivsetel põhjustel on vaja kavandada riigi-, funktsionaalsete õhuruumiosade või lennuinfopiirkondade piire ületavad lennujuhtimissektorid, sõlmitakse teenuste osutamist käsitlevad kokkulepped.

2.

Võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid ja funktsionaalsed õhuruumiosad ning aeronavigatsiooniteenuste osutajad (funktsionaalsete õhuruumiosade raames või eraldiseisvalt) tagavad ühisotsustamise teel, et õhuruumi kasutamise ja läbilaskevõime juhtimise suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

õhuruumi struktuurid kavandatakse sellisel viisil, et marsruutide valik, liiklusvood, sektorite konfigureerimise kavad ja muude õhuruumi struktuuride konfiguratsioon hõlbustavad õhuruumi paindlikku ja õigeaegset kasutamist ja korraldamist;

b)

õhuruumi struktuurid peaksid võimaldama pakkuda täiendavaid marsruute, tagades samas nende kokkusobivuse (läbilaskevõimega seotud kaalutlused ja sektorite kavandamisel esinevad piirangud).

D   OSA

Tulemuslikkuse pidev jälgimine võrgustiku tasandil

1.

Tulemuslikkuse pideva paranemise tagamiseks kontrollib võrgustiku haldusasutus tihedas koostöös riikide, funktsionaalsete õhuruumiosade ja operatiivtegevuses osalevate sidusrühmadega regulaarselt õhuruumis rakendatud struktuuride tõhusust.

2.

Kõnealune kontroll hõlmab muu hulgas järgmist:

a)

lennuliikluse vajaduste muutumine;

b)

läbilaskevõime ja lendude tõhususe tulemuslikkus ja piirangud riikide, funktsionaalsete õhuruumiosade või võrgustiku tasandil;

c)

õhuruumi kasutamise eri tahkude hindamine nii tsiviil- kui ka sõjandusvaldkonna seisukohast;

d)

sektoreerimise ja kasutatavate sektorikonfiguratsioonide hindamine;

e)

õhuruumi struktuuride terviklikkuse ja järjepidevuse hindamine;

f)

komisjoni tähelepanu suunamine sellistele küsimustele, mille puhul võrgustiku parandamiseks vajalikud meetmed jäävad väljapoole võrgustiku haldusasutuse pädevust.


II LISA

RAADIOSAGEDUSTEGA SEOTUD FUNKTSIOON

A   OSA

Funktsiooni täitmist käsitlevad nõuded

1.

Liikmesriigid määravad pädeva isiku, asutuse või organisatsiooni, kes täidab raadiosagedusi koordineeriva riikliku asutuse kohustusi ja kelle ülesanne on tagada raadiosageduste määramine ning määratud raadiosageduste muutmine ja vabastamine kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja võrgustiku haldusasutusele tema nime ja aadressi hiljemalt nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.

2.

Võrgustiku haldusasutus valmistab ette ja kooskõlastab võrgustikuga seotud strateegilised spektrit käsitlevad küsimused, mis tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida võrgustiku strateegilises kavas ja operatiivkavas. Võrgustiku haldusasutus toetab komisjoni ja liikmesriike ühiste lennundusalaste seisukohtade koostamisel, mis esitatakse liikmesriikide kooskõlastatud panusena rahvusvahelistes foorumites, eelkõige Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsil (CEPT) ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU).

3.

Raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutuste taotlusel võtab võrgustiku haldusasutus koos komisjoni ja CEPTiga meetmed, et lahendada muude tööstusharudega tekkida võivad probleemid.

4.

Raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused teatavad võrgustiku haldusasutusele Euroopa lennundusvõrgustikku mõjutavatest raadiohäiretest. Võrgustiku haldusasutus dokumenteerib nende esinemise ja aitab neid hinnata. Raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutuste taotlusel kooskõlastab võrgustiku haldusasutus selliste juhtumite lahendamist või leevendamist või pakub selleks vajalikku toetust, võttes muu hulgas meetmeid koos komisjoni ja CEPTiga.

5.

Võrgustiku haldusasutus koostab ja peab keskregistrit, kus säilitatakse punktis 14 kirjeldatud raadiosageduste määramist käsitlevaid andmeid.

6.

Liikmesriigid kasutavad seda keskregistrit, et täita ICAO ees oma halduskohustust registreerida määratud raadiosagedused.

7.

Selleks, et optimeerida üldise lennuliikluse jaoks eraldatud raadiosageduste kasutamist ja hõivatust, arendavad ja tõhustavad võrgustiku haldusasutus ja raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused raadiosageduste haldamise korda, kavandamisel kasutatavaid kriteeriume, andmekogumeid ja protsesse. Liikmesriikide taotlusel teeb võrgustiku haldusasutus vastavaid ettepanekuid ka piirkondlikul tasandil.

8.

Kui soovitakse raadiosageduse määramist, esitab taotleja raadiosagedusi koordineerivale asjakohasele riiklikule asutusele taotluse, mis sisaldab kõiki vajalikke andmeid ja põhjendusi.

9.

Raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused ja võrgustiku haldusasutus hindavad raadiosageduse määramise taotlusi ning seavad need operatiivvajaduste ja kokkulepitud kriteeriumide põhjal pingeritta. Lisaks sellele teeb võrgustiku haldusasutus koos raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutustega kindlaks nende mõju võrgustikule. Võrgustiku haldusasutus kehtestab asjaomased kriteeriumid 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest, pidades nõu raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutustega, ning edaspidi täiustab ja ajakohastab neid vajaduse korral.

10.

Kui taotlus mõjutab võrgustikku, teeb võrgustiku haldusasutus kindlaks selle täitmiseks sobiva(d) raadiosageduse(d), võttes arvesse järgmisi nõudeid:

a)

vajadus osutada ohutuid side-, navigeerimis- ja seireinfrastruktuuri teenuseid;

b)

vajadus optimeerida raadiosageduste kui piiratud ressursi kasutamist;

c)

vajadus tagada kulutõhus, õiglane ja läbipaistev juurdepääs raadiosagedustele;

d)

taotleja(te) ja operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade operatiivvajadused;

e)

prognoositav edasine nõudlus raadiosageduste järele ja

f)

ICAO Euroopa raadiosageduste haldamise käsiraamatus sisalduvad sätted.

11.

Kui taotlus ei mõjuta võrgustikku, teevad raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused kindlaks selle täitmiseks sobiva(d) raadiosageduse(d), võttes arvesse punktis 10 esitatud nõudeid.

12.

Kui raadiosageduse määramise taotlust ei ole võimalik täita, võivad raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused paluda võrgustiku haldusasutusel spetsiaalselt mõni raadiosagedus leida. Raadiosagedusi koordineerivatele riiklikele asutustele sobiva lahenduse pakkumiseks võib võrgustiku haldusasutus nende toetusel konkreetselt uurida raadiosageduste kasutamist asjaomases geograafilises piirkonnas.

13.

Raadiosagedusi koordineeriv riiklik asutus määrab sobivad raadiosagedused, mis on kindlaks tehtud punktide 10, 11 või 12 alusel.

14.

Raadiosagedusi koordineeriv riiklik asutus registreerib keskregistris kõik määratud raadiosagedused, kandes sinna järgmise teabe:

a)

ICAO Euroopa raadiosageduste haldamise käsiraamatus kindlaksmääratud andmed, sealhulgas asjakohased tehnilised ja operatiivandmed;

b)

punktist 7 tulenevatele laiendatud nõuetele vastavad andmed;

c)

määratud raadiosageduse operatiivse kasutamise kirjelduse;

d)

määratud raadiosagedust kasutava operatiivses lennutegevuses osaleva sidusrühma kontaktandmed.

15.

Taotlejale raadiosageduse määramisel kehtestab raadiosagedusi koordineeriv riiklik asutus ka selle kasutustingimused. Kõnealustes tingimustes täpsustatakse vähemalt järgmine:

a)

määratud raadiosagedus kehtib seni, kuni seda kasutatakse taotleja kirjeldatud operatiivvajaduste täitmiseks;

b)

määratud raadiosageduse puhul võidakse taotleda raadiosageduste muutmist, mida tuleb teha kindlaksmääratud aja jooksul, ja

c)

määratud raadiosagedust muudetakse, kui muutub taotleja kirjeldatud kasutusviis.

16.

Raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused tagavad, et kõik vajalikud raadiosageduste nihutamised, muudatused või vabastamised teostatakse kokkulepitud aja jooksul ning et keskregistrit ajakohastatakse vastavalt. Kui seda ei ole võimalik teha, edastavad raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused võrgustiku haldusasutusele nõuetekohased põhjendused.

17.

Raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused tagavad, et punktis 14 osutatud operatiivsed, tehnilised ja halduslikud üksikasjad kõikide Euroopa lennundusvõrgustikus kasutamiseks määratud raadiosageduste kohta on keskregistris kättesaadavad hiljemalt 31. detsembriks 2011.

18.

Võrgustiku haldusasutus ja raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused jälgivad ja hindavad lennundusega seotud raadiosagedusalasid ja määratud raadiosagedusi läbipaistvate menetluste alusel, et tagada nende nõuetekohane ja tõhus kasutamine. Võrgustiku haldusasutus kehtestab sellised menetlused hiljemalt 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest, pidades nõu raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutustega, ning edaspidi täiendab ja ajakohastab neid vajaduse korral. Eelkõige teeb võrgustiku haldusasutus kindlaks kõik võimalikud lahknevused keskregistri ning määratud raadiosageduse operatiivse eesmärgi ja tegeliku kasutamise vahel. Võrgustiku haldusasutus teavitab raadiosagedusi koordineerivat riiklikku asutust sellistest lahknevustest, et need kokkulepitud aja jooksul kõrvaldada.

19.

Võrgustiku haldusasutus tagab ühiste vahendite kättesaadavuse, et toetada kavandamist, kooskõlastamist, registreerimist, kontrolli ja optimeerimist kesksel ja siseriiklikul tasandil. Eelkõige töötatakse välja vahendid keskregistri andmete analüüsi toetamiseks, et jälgida asjaomase funktsiooni tõhusust ning kavandada ja rakendada raadiosageduste optimeerimise protsessi punkti 7 alusel.

B   OSA

Funktsiooni korraldamist käsitlevad nõuded

1.

Raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused ja võrgustiku haldusasutus teevad koostöö korras otsuseid sellise kokkuleppe alusel, mille võrgustiku haldusnõukogu kinnitab pärast ühtse taeva komiteelt positiivse arvamuse saamist kooskõlas artikliga 16 ning mille liikmesriigid kiidavad heaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikega 2.

2.

Kui käesoleva lisa B osa punktis 1 osutatud kokkuleppe suhtes tekib eriarvamusi, suunab võrgustiku haldusasutus või asjaomane liikmesriik küsimuse meetmete võtmiseks komisjonile. Komisjon tegutseb vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlusele.

3.

Kõnealuses kokkuleppes täpsustatakse vähemalt järgmine:

a)

operatiivvajaduste ja nende prioriteetsuse hindamisel kohaldatavad kriteeriumid;

b)

uute või muudetud määratud raadiosageduste kooskõlastamise minimaalne ajakava;

c)

mehhanismid, millega tagatakse, et võrgustiku haldusasutus ja raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused täidavad kogu Euroopa Liitu hõlmavad asjakohased tulemuseesmärgid;

d)

kinnitus selle kohta, et raadiosageduste tõhustatud haldamise kord, kriteeriumid ja protsessid ei mõjuta kahjulikult korda, kriteeriume ega protsesse, mida teised riigid kohaldavad ICAO piirkondlike protseduuride raames, ja

e)

nõuded, millega tagatakse, et liikmesriigid korraldavad seoses uute või muudetud halduskokkulepetega vajalikud konsultatsioonid kõikide asjaomaste Euroopa ja siseriikliku tasandi sidusrühmadega.

4.

Raadiosageduste koordineerimise esialgsed kokkulepped on täielikult kooskõlas kehtivate kokkulepetega. Kõnealuste kokkulepete muudatused määratakse kindlaks koostöös riiklike raadiosagedusi koordineerivate asutustega ja kui see on praktiline, siis vähendatakse nendega üldkulusid.

5.

Võrgustiku haldusasutuse töös mitteosalevate külgnevate riikide puhul koordineeritakse raadiosageduste strateegilist ja taktikalist kasutamist ICAO piirkondliku töökorraldust käsitlevate kokkulepete kaudu. Selle üks eesmärk on teha külgnevatele riikidele kättesaadavaks võrgustiku haldusasutuse teenused.

6.

Võrgustiku haldusasutus ja raadiosagedusi koordineerivad riiklikud asutused lepivad kokku asjaomase funktsiooni üldised prioriteedid, et parandada Euroopa lennundusvõrgustiku kavandamist ja toimimist. Kõnealused prioriteedid dokumenteeritakse võrgustiku strateegilise kava ja operatiivkava raadiosagedusi käsitleva osana, mille koostamisel konsulteeritakse sidusrühmadega. Eelkõige võib prioriteetide kehtestamisel võtta arvesse konkreetseid raadiosagedusalasid, piirkondi ja teenuseid.

7.

Liikmesriigid tagavad, et lennunduse raadiosageduste kasutamine sõjandusvaldkonna kasutajate poolt on raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutustega ja võrgustiku haldusasutusega nõuetekohaselt kooskõlastatud.


III LISA

TRANSPONDRITE KOODIDEGA SEOTUD FUNKTSIOON

A   OSA

Transpondrite koodidega seotud funktsiooni käsitlevad nõuded

1.

Selle funktsiooni eesmärk on:

a)

ühtlustada transpondrite koodide määramise protsessi, nähes kõikidele osalevatele sidusrühmadele ette selged rollid ja vastutusalad ning keskendudes koodide määramise otsuste tegemisel võrgustiku üldisele tulemuslikkusele;

b)

muuta transpondrite koodide määramine ja nende tegelik kasutamine läbipaistvamaks, mis võimaldab paremini hinnata võrgustiku üldist tõhusust;

c)

tagada tõhusamat jõustamist ja järelevalvet võimaldav regulatiivne alus, sätestades selle määruses.

2.

Seire sekundaarradarite transpondrite koodid määratakse liikmesriikidele ja nende aeronavigatsiooniteenuste osutajatele võrgustiku haldusasutuse kaudu nii, et nende jaotamine oleks optimaalselt ohutu ja tõhus ning võtaks arvesse järgmist:

a)

kõikide operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade operatiivvajadused;

b)

lennuliikluse tegelik ja prognoositav maht;

c)

nõue kasutada seire sekundaarradarite transpondrite koode kooskõlas ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi ning suuniste asjakohaste sätetega.

3.

Võrgustiku haldusasutus teeb liikmesriikidele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele ja kolmandatele riikidele igal ajal kättesaadavaks määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekirja, mis kajastab terviklikult ja ajakohaselt artikli 1 lõikes 3 sätestatud õhuruumis määratud koode.

4.

Võrgustiku haldusasutus rakendab ametliku protsessi seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise nõuete kehtestamiseks, hindamiseks ja kooskõlastamiseks, võttes arvesse koodide kõiki nõutavaid kasutusviise tsiviil- ja sõjandusvaldkonnas.

5.

Punktis 4 sätestatud ametlik protsess hõlmab vähemalt asjakohaseid kokkulepitud protseduure, ajakavasid ja tulemuseesmärke järgmiste tegevuste teostamiseks:

a)

seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise taotluste esitamine;

b)

seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise taotluse hindamine;

c)

määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide muutmise ettepanekute kooskõlastamine liikmesriikide ja kolmandate riikidega vastavalt B osas sätestatud nõuetele;

d)

määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide ja vajaduste korrapärane läbivaatamine olukorra optimeerimiseks, sealhulgas juba määratud koodide ümbermääramine;

e)

punktis 3 sätestatud määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide üldnimekirja korrapärane muutmine, heakskiitmine ja levitamine;

f)

seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramisel esinevatest ettenägematutest vastuoludest teavitamine, nende hindamine ja lahendamine;

g)

koodide kasutamise kontrollimise käigus ilmnenud valesti määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodidest teavitamine ning olukorra hindamine ja lahendamine;

h)

seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramisel ilmnenud ettenägematutest puudujääkidest teavitamine, nende hindamine ja kõrvaldamine;

i)

andmete ja teabe esitamine kooskõlas C osas sätestatud nõuetega.

6.

Võrgustiku haldusasutus kontrollib, kas punktis 4 sätestatud protsessi raames esitatud seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise taotlused vastavad protsessi suhtes kehtestatud vormi- ja andmenõuetele ning on terviklikud, täpsed, õigeaegsed ja põhjendatud.

7.

Liikmesriigid tagavad, et õhusõidukitele määratakse seire sekundaarradarite transpondrite koodid kooskõlas punktis 3 sisalduva määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekirjaga.

8.

Võrgustiku haldusasutus võib liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate nimel käivitada seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise ja haldamise keskse süsteemi seire sekundaarradarite transpondrite koodide automaatseks määramiseks üldisele lennuliiklusele.

9.

Võrgustiku haldusasutus rakendab protseduurid ja vahendid, et korrapäraselt hinnata seire sekundaarradarite transpondrite koodide tegelikku kasutamist liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate poolt.

10.

Võrgustiku haldusasutus, liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad lepivad kokku kavad ja protseduurid tulevaste seire sekundaarradarite transpondrite koodidega seotud vajaduste korrapärase analüüsimise ja kindlakstegemise toetamiseks. Kõnealuse analüüsi käigus tehakse muu hulgas kindlaks seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramisel ilmneda võivate prognoositavate puudujääkide potentsiaalne mõju tulemuslikkusele.

11.

Koostatakse ja säilitatakse vajalikke juhiseid ja teabepakette, mis võimaldavad teostada seda võrgustiku funktsiooni kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Kõnealuseid tegevusjuhendeid levitatakse ja säilitatakse vastavalt asjakohastele kvaliteedi- ja dokumendihalduse menetlustele.

B   OSA

Konsulteerimise erimehhanismiga seotud nõuded

1.

Võrgustiku haldusasutus loob erimehhanismi seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise üksikasjaliku korra kooskõlastamiseks ja sellega seotud konsultatsioonide pidamiseks, millega:

a)

tagatakse, et arvesse võetakse seire sekundaarradarite transpondrite koodide kasutamise mõju kolmandates riikides, osaledes selleks ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud seire sekundaarradarite transpondrite koodide haldamiseks kokkulepitud korras;

b)

tagatakse, et A osa punktis 3 sätestatud määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekiri on kooskõlas ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud koodide haldamise kavaga;

c)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et seire sekundaarradarite transpondrite koodide haldamise uue või muudetud korra üle peetakse asjaomaste liikmesriikidega asjakohaseid konsultatsioone;

d)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et riiklikul tasandil peavad liikmesriigid seire sekundaarradarite transpondrite koodide haldamise uue või muudetud korra üle konsultatsioone kõikide asjaomaste sidusrühmadega;

e)

tagatakse seire sekundaarradarite transpondrite koodide strateegilise ja taktikalise kasutamise kooskõlastamine kolmandate riikidega ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialase kava vahendite ja teenuste rakendamise dokumendi asjakohastes sätetes kehtestatud seire sekundaarradarite transpondrite koodide haldamiseks kokkulepitud korra raames;

f)

täpsustatakse kavandatud uute seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise või määratud koodide muutmise kooskõlastamise ja sellega seotud konsultatsioonide pidamise minimaalne ajakava;

g)

tagatakse, et asjaomased liikmesriigid kiidavad heaks määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekirja muudatused;

h)

täpsustatakse nõuded, millega tagatakse, et viivitamata pärast määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekirja muudatuste heakskiitmist teavitatakse sellest kõiki sidusrühmi, ilma et see piiraks riiklikke menetlusi, mille kaudu edastatakse teavet seire sekundaarradarite transpondrite koodide kasutamise kohta sõjaväevõimude poolt.

2.

Koostöös riiklike sõjaväevõimudega tagab võrgustiku haldusasutus vajalike meetmete võtmise, millega tagatakse, et seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramine ja kasutamine sõjalisteks vajadusteks ei kahjusta üldise lennuliikluse ohutust ega liiklusvoogude tõhusust.

C   OSA

Andmete esitamist käsitlevad nõuded

1.

Uute seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramise või olemasolevate koodide muutmise taotlused vastavad A osa punktis 4 sätestatud protsessi suhtes kehtestatud vormi- ja andmenõuetele ning on terviklikud, täpsed, õigeaegsed ja põhjendatud.

2.

Seire sekundaarradarite transpondrite koodidega seotud funktsiooni täitmise toetamiseks esitavad liikmesriigid võrgustiku haldusasutusele tema täpsustatud ajaks vajaduse korral järgmise teabe:

a)

ajakohased andmed nende vastutusalas määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide ja nende kasutamise kohta, võttes arvesse konkreetselt sõjandusvaldkonnale määratud ja üldlennunduses mitte kasutatavate koodide täieliku avalikustamise suhtes kehtivaid võimalikke julgeolekualaseid piiranguid;

b)

põhjendused, mis näitavad, et juba määratud ja taotletud seire sekundaarradarite transpondrite koodid on minimaalselt vajalikud operatiivvajaduste täitmiseks;

c)

üksikasjalikud andmed võimalike määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide kohta, mis ei ole operatiivtegevuseks enam vajalikud ning mille võiks vabastada ja võrgustiku raames ümber määrata;

d)

teave kõikide seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramisel tegelikult ilmnenud ettenägematute puudujääkide kohta ja

e)

üksikasjad kõikide võimalike muudatuste kohta süsteemide või komponentide paigalduskavades või operatiivses olukorras, mis võivad mõjutada lendudele seire sekundaarradarite transpondrite koodide määramist.

3.

Seire sekundaarradarite transpondrite koodidega seotud funktsiooni täitmise toetamiseks esitavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad võrgustiku haldusasutusele tema täpsustatud ajaks vajaduse korral järgmise teabe:

a)

lennuvoogude taktikalise korraldamise laiendatud süsteemi (ETFMS) seotud asukohateated, mis sisaldavad instrumentaallennureeglite alusel toimuvale üldisele lennuliiklusele määratud seire sekundaarradarite transpondrite koode;

b)

andmed kõikide tegelikult kasutatavatest määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodidest tingitud tegelikult esinenud ettenägematute vastuolude või ohtude kohta, sealhulgas nende vastuolude lahendamist käsitlev teave.

4.

Määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide muutmise ettepanekute kooskõlastamist ja määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide nimekirja ajakohastamist käsitlevad liikmesriikide ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate vastused peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a)

teave selle kohta, kas määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide osas nähakse ette mingeid vastuolusid või ohte või mitte;

b)

kinnitus selle kohta, kas esineb kahjulik mõju operatiivvajadustele või tulemuslikkusele või mitte;

c)

kinnitus selle kohta, et määratud seire sekundaarradarite transpondrite koodide muudatusi on võimalik rakendada nõutava aja jooksul.


IV LISA

VÕRGUSTIKU STRATEEGILISE KAVA VORM

Võrgustiku strateegiline kava põhineb järgmisel struktuuril:

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Võrgustiku strateegilise kava kohaldamisala (geograafiline ja ajaline)

1.2.

Kava koostamise ja kinnitamise menetlus

2.   ÜLDINE KONTEKST JA NÕUDED

2.1.

Võrgustiku praeguse ja kavandatava olukorra, sealhulgas Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamise, lennuliiklusvoogude juhtimise, lennuväljade ja piiratud ressursside kirjeldus

2.2.

Kava ajalise kestusega seotud probleemid ja võimalused (sealhulgas prognoositud nõudlus lennuliikluse järele ja ülemaailmsed arengud)

2.3.

Tulemuseesmärgid ja ärilised vajadused vastavalt mitmesuguste sidusrühmade väljendatud vajadustele ja kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele

3.   STRATEEGILINE NÄGEMUS

3.1.

Võrgustiku strateegilise arengu ning tulemuseesmärkide ja äriliste vajaduste täitmise kirjeldus

3.2.

Vastavus tulemuslikkuse kavale

3.3.

Vastavus Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale

4.   STRATEEGILISED EESMÄRGID

4.1.

Võrgustiku strateegiliste eesmärkide kirjeldus:

mis muu hulgas hõlmab operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmadega toimuvat koostööd käsitlevaid küsimusi, täpsustades sidusrühmade rolli ja vastutust;

milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid vastavad vajadustele;

milles määratakse kindlaks, kuidas nende eesmärkide täitmist mõõdetakse;

milles näidatakse, kuidas strateegilised eesmärgid mõjutavad tööstusharu ja muid asjaomaseid valdkondi.

5.   TULEMUSLIKKUSE KAVANDAMINE

Tulemuslikkuse kava ülesehitus on järgmine:

1.   Sissejuhatus

1.1.

Olukorra kirjeldus (kava kohaldamisala, sellega hõlmatud funktsioonid jne)

1.2.

Võrdlusperioodi makromajandusliku stsenaariumi kirjeldus, mis hõlmab üldisi prognoose (liiklusprognoosid jne)

1.3.

Sidusrühmadega tulemuslikkuse kava ettevalmistamisega seoses toimunud konsultatsioonide tulemuste kirjeldus (osalejate tõstatatud põhiküsimused ja võimaluse korral saavutatud kompromissid)

2.   Tulemuseesmärgid võrgustiku haldusasutuse tasandil

2.1.

Iga tulemuslikkuse põhivaldkonna tulemuseesmärgid, mis on määratud tulemuslikkuse iga põhinäitaja kohta terveks võrdlusperioodiks koos iga-aastaste väärtustega, mida kasutatakse jälgimiseks ja stiimulitena

2.2.

Kirjeldus ja selgitus võrgustiku haldusasutuse tulemuseesmärkide panuse ja mõju kohta kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele

3.   Iga funktsiooni panus

3.1.

Iga funktsiooni (lennuliiklusvoogude juhtimine (ATFM), Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kavandamine (ERND), seire sekundaarradarite (SSR) transpondrite koodid, raadiosagedused) individuaalsed tulemuseesmärgid

4.   Sõjaline mõõde

4.1.

Kava tsiviil-sõjalise mõõtme kirjeldus, mis selgitab õhuruumi paindliku kasutamise tulemuslikkust läbilaskevõime suurendamisel, võttes nõuetekohaselt arvesse sõjaliste operatsioonide tõhusust ja vajaduse korral ka asjakohaseid tulemuslikkuse näitajaid ja tulemuseesmärke, mis on kooskõlas tulemuslikkuse kava näitajate ja eesmärkidega

5.   Tundlikkusanalüüs ja võrdlus eelneva tulemuslikkuse kavaga

5.1.

Tundlikkus välistegurite suhtes

5.2.

Võrdlus eelneva tulemuslikkuse kavaga

6.   Tulemuslikkuse kava rakendamine

6.1.

Kirjeldus võrgustiku haldusnõukogu poolt tulemuseesmärkide täitmiseks kehtestatud meetmete kohta, milleks on näiteks:

jälgimismehhanismid, et tagada ohutusprogrammide ja äriplaanide rakendamine;

meetmed tulemuslikkuse kavade rakendamise jälgimiseks ja aruandluseks, sealhulgas reageerimiseks olukorrale, kui eesmärgid jäävad võrdlusperioodi jooksul täitmata.

6.   STRATEEGILINE KAVANDAMINE

6.1.

Lühiajalise ja keskpika perioodi kavandamise kirjeldus:

iga strateegilise eesmärgi prioriteedid;

iga strateegilise eesmärgi rakendamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja selle mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, kaasnevad kulud ja eelised ning ka vajalik juhtimine, ressursid ja reguleerimine;

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade vajalik kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende rollid ja vastutusalad;

võrgustiku haldusasutuse kokkulepitud osalemistase kava iga elemendi rakendamise toetamisel iga individuaalse funktsiooni puhul.

6.2.

Pikaajalise kavandamise kirjeldus:

iga strateegilise eesmärgi saavutamiseks vajalik tehnoloogia ning vastavad teadus- ja arendustegevuse aspektid ja nende mõju ülesehitusele, inimestega seotud aspektid, ärimudel, nõuetekohane juhtimine ja reguleerimine ning asjaomaste investeeringute ohutusalased ja majanduslikud põhjendused;

operatiivses lennutegevuses osalevate sidusrühmade nõuetekohane kaasamine igasse kava elementi, sealhulgas nende rollid ja vastutusalad.

7.   RISKIANALÜÜS

7.1.

Kava rakendamisega seotud riskide kirjeldus

7.2.

Jälgimisprotsessi kirjeldus (sealhulgas võimalikud kõrvalekalded esialgsetest eesmärkidest)

8.   SOOVITUSED

8.1.

Selliste meetmete kindlakstegemine, mida liit ja liikmesriigid peaksid kava rakendamise toetamiseks võtma


V LISA

VÕRGUSTIKU OPERATIIVKAVA VORM

Võrgustiku operatiivkava põhineb järgmisel üldisel struktuuril (mida kohandatakse vastavalt mitmesugustele individuaalsetele funktsioonidele ja võrgustiku operatiivkava ajalisele kestusele, kuna tegemist on pidevalt ajakohastatava kavaga, milles käsitletakse kolme- kuni viieaastaseid, aastaseid, hooajalisi, nädalasi ja päevaseid perioode):

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Võrgustiku operatiivkava kohaldamisala (geograafiline ja ajaline)

1.2.

Kava koostamise ja kinnitamise menetlus

2.   VÕRGUSTIKU OPERATIIVKAVA JA TEGEVUSEESMÄRKIDE KIRJELDUS,

milles muu hulgas käsitletakse osalevate sidusrühmadega tehtavat koostööd ning nende rolle ja vastutusala;

milles näidatakse, kuidas tegevuseesmärgid on lülitatud võrgustiku operatiivkava taktikalisse, eeltaktikalisse, lühiajalisse ja keskpikka perioodi käsitlevasse etappi ning muudesse tulemuslikkust käsitleva määruse alusel kehtestatud tulemuseesmärkidesse;

kavandamisperioodiks kehtestatud prioriteedid ja vajalikud ressursid;

mõju lennuliikluse korraldamise sektorile ja muudele asjakohastele valdkondadele.

3.   VÕRGUSTIKU OPERATIIVKAVA KOOSTAMISE ÜLDINE PROTSESS

Võrgustiku operatiivkava koostamise üldise protsessi kirjeldus;

kirjeldus võrgustiku operatiivkava strateegilise arengu kohta, mis hõlmab tegevusega seotud tulemuslikkuse nõuete ja muude tulemuslikkust käsitleva määruse alusel kehtestatud tulemuseesmärkide edukat täitmist;

kasutatud vahendite ja andmete kirjeldus.

4.   ÜLDINE KONTEKST JA TOIMIMISEGA SEOTUD NÕUDED

4.1.

Ülevaade võrgustiku varasema toimimise tulemuslikkusest

4.2.

Kava ajalise kestusega seotud probleemid ja võimalused

4.3.

Võrgustiku lennuliikluse prognoos vastavalt 1. ja 2. liitele, sealhulgas:

prognoos võrgustiku kohta;

prognoos aeronavigatsiooniteenuste osutajate, funktsionaalsete õhuruumiosade ja piirkondlike lennujuhtimiskeskuste (ACC) kohta;

prognoos suuremate lennuväljade kohta;

lennuliikluse prognoosi analüüs, sealhulgas mitmesugused stsenaariumid;

erisündmuste mõju analüüs.

4.4.

Võrgustiku toimimise tulemuslikkusega seotud nõuded, sealhulgas:

võrgustiku üldise läbilaskevõimega seotud nõuded;

aeronavigatsiooniteenuste osutajate, funktsionaalsete õhuruumiosade ja piirkondlike lennujuhtimiskeskuste läbilaskevõimega seotud nõuded;

lennuväljade läbilaskevõime;

läbilaskevõimega seotud nõuete analüüs;

võrgustiku üldised keskkonnaalase tulemuslikkuse/lendude tõhususega seotud nõuded;

võrgustiku üldised ohutusnõuded;

erakorraliste olukordadega seotud nõuded ja võrgustikku mõjutavate teenuste järjepidevus.

4.5.

Eri sidusrühmade, sealhulgas sõjaväevõimude esitatud operatiivvajadused

5.   VÕRGUSTIKU TOIMIMISE TULEMUSLIKKUSE TÕHUSTAMISE KAVAD JA MEETMED VÕRGUSTIKU TASANDIL

Selliste kavade ja meetmete kirjeldus, mida kavatsetakse rakendada võrgustiku tasandil, sealhulgas seoses õhuruumi, piiratud ressursside ja lennuliiklusvoogude juhtimisega;

kirjeldus iga kava ja meetme panuse kohta tegevuse tulemuslikkusesse.

6.   TOIMIMISE TULEMUSLIKKUSE TÕHUSTAMISE KAVAD JA MEETMED KOHALIKUL TASANDIL

Sealhulgas kõikide kavade ja meetmete kirjeldus, mida kavatsetakse rakendada kohalikul tasandil;

kirjeldus iga kava ja meetme panuse kohta tegevuse tulemuslikkusesse;

kolmandate riikidega toimivate suhete ja ICAOga seotud töö kirjeldus.

7.   ERISÜNDMUSED

Ülevaade lennuliikluse korraldamist oluliselt mõjutavatest erisündmustest;

üksikud erisündmused ja nende lahendamine võrgustiku seisukohast;

suured sõjalised õppused.

8.   SÕJALISED VAJADUSED SEOSES ÕHURUUMIGA

8.1.

Sõjalised lennuliikluse korraldamise teenuse osutajad, kes vastutavad reserveeritud või eraldatud õhuruumiosade eest, vahetavad võrgustiku haldusasutusega õhuruumi korraldamise üksuse (AMC) kaudu siseriiklike reeglite kohaselt järgmist teavet:

õhuruumi kasutatavus: kindlad päevad/kellaajad, mil reserveeritud õhuruum on kasutatav;

erakorralised taotlused reserveeritud õhuruumi planeerimata kasutamiseks;

reserveeritud õhuruumi vabastamine tsiviilkasutuseks, kui seda sõjalistel eesmärkidel ei vajata, teatades sellest võimalikult pikalt ette.

9.   VÕRGUSTIKU TOIMIMISE TULEMUSLIKKUSE KOONDPROGNOOS JA ANALÜÜS

Võrgustiku, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, funktsionaalsete õhuruumiosade ja piirkondlike lennujuhtimiskeskuste eesmärgid ja prognoosid lennuliikluse korraldamisest tingitud hilinemiste ja läbilaskevõime kohta;

lennuväljade tegevuse tulemuslikkus;

võrgustiku keskkonnaalase tulemuslikkuse / lendude tõhususega seotud eesmärgid ja prognoos;

erisündmuste mõju;

tegevuse tulemuslikkuse eesmärkide ja prognooside analüüs.

10.   TEGEVUSES ESINEVATE KITSASKOHTADE JA NEID LEEVENDAVATE LAHENDUSTE KINDLAKSTEGEMINE VÕRGUSTIKU JA KOHALIKUL TASANDIL

Tegevuses esinevate ja potentsiaalsete kitsaskohtade (ohutus, läbilaskevõime, lendude tõhusus), nende põhjuste ja kokkulepitud lahenduste või leevendusmeetmete, sealhulgas nõudluse ja läbilaskevõime tasakaalustamise (DCB) võimaluste kindlakstegemine.

1. liide

Piirkondlikud lennujuhtimiskeskused

Võrgustiku operatiivkavas kirjeldatakse piirkondlike lennujuhtimiskeskuste (ACC) kaupa üksikasjalikult kõiki piirkondi, esitades nende kohta tegevuse tõhustamiseks kavandatud meetmed, perioodi väljavaated, liiklusprognoosi, hilinemistega seotud eesmärgid ja prognoosid, liiklust mõjutada võivad olulised sündmused ja operatiivtegevuseks vajalikud kontaktandmed.

Võrgustiku haldusasutus esitab iga piirkondliku lennujuhtimiskeskuse kohta:

liiklusprognoosi;

tegevuse praeguse tulemuslikkuse analüüsi;

kvantifitseeritud hinnangu saavutatud läbilaskevõime kohta (läbilaskevõime lähteandmed);

kvantifitseeritud hinnangu vajaliku läbilaskevõime kohta liikluse arengu mitmesuguste stsenaariumide puhul (vajaliku läbilaskevõime ülevaade);

kvantifitseeritud hinnangu piirkondliku lennujuhtimiskeskuse tasandil tegevuse tõhustamiseks kavandatud meetmete kohta, mille suhtes on aeronavigatsiooniteenuste osutajatega kokku lepitud;

hilinemistega seotud eesmärgid ja prognoosid;

tegevuse oodatava tulemuslikkuse analüüsi (ohutus, läbilaskevõime, keskkond).

Kõik aeronavigatsiooniteenuste osutajad esitavad võrgustiku haldusasutusele järgmise teabe, mis lisatakse üksikute piirkondlike lennujuhtimiskeskuste kirjeldusse:

hilinemistega seotud kohalikud eesmärgid;

liiklusprognoosi hinnang/kinnitus, võttes arvesse kohalikke teadmisi;

kasutatavate sektorite arv: sektorite konfiguratsioon/sektorite avamise ja sulgemise kava hooaja, nädalapäev ja päevaaja kaupa;

iga sektori läbilaskevõime/liiklusmahu jälgimisel kasutatavad näitajad iga sektorite konfiguratsiooni/sektorite avamise ja sulgemise kava kohta;

kavandatud või teadaolevad erisündmused, sealhulgas kuupäevad/kellaajad ja nende mõju tegevuse tulemuslikkusele;

tegevuse tõhustamiseks kavandatud meetmete üksikasjad, nende rakendamise kava ja nende negatiivne/positiivne mõju läbilaskevõimele ja/või tõhususele;

õhuruumi struktuuri ja kasutamise kavandatud ja kinnitatud muudatuste üksikasjad;

võrgustiku haldusasutusega kokkulepitud täiendavad meetmed;

piirkondlike lennujuhtimiskeskuste operatiivtegevuseks vajalikud kontaktandmed.

2. liide

Lennuväljad

Võrgustiku operatiivkavas kirjeldatakse üksikasjalikult kõikide piirkondade suuremaid lennuvälju, esitades nende kohta tegevuse tõhustamiseks kavandatud meetmed, perioodi väljavaated, prognoosi liikluse ja hilinemiste kohta, liiklust mõjutada võivad olulised sündmused ja operatiivtegevuseks vajalikud kontaktandmed.

Võrgustiku haldusasutus esitab iga suurema lennuvälja kohta:

liiklusprognoosi;

tegevuse oodatava tulemuslikkuse analüüsi (ohutus, läbilaskevõime, keskkond).

Kõik võrgustiku operatiivkavaga hõlmatud lennuväljad esitavad võrgustiku haldusasutusele järgmise teabe, mis lisatakse iga lennuvälja kirjeldusele:

liiklusprognoosi hinnang/kinnitus, võttes arvesse kohalikke teadmisi;

lennuradade läbilaskevõime iga lennuraja konfiguratsiooni kohta, praegused ja prognoositud saabumised ja väljumised;

kui see on asjakohane, siis öise läbilaskevõime ja öise perioodi kestuse täpsustus;

tegevuse tõhustamiseks kavandatud meetmete üksikasjad, nende rakendamise kava ja nende negatiivne/positiivne mõju läbilaskevõimele ja/või tõhususele;

kavandatud või teadaolevad erisündmused, sealhulgas kuupäevad/kellaajad ja nende mõju tegevuse tulemuslikkusele;

muud läbilaskevõime parandamiseks kavandatud tegurid;

võrgustiku haldusasutusega kokkulepitud täiendavad meetmed.


VI LISA

VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONIDEGA SEOTUD ÜLDNÕUDED

1.   ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Võrgustiku haldusasutus loob ja juhib oma organisatsiooni sellise struktuuri kohaselt, mis soodustab võrgustiku funktsioonide ohutut täitmist.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

a)

ametisse nimetatud vastutavate isikute volitused, kohustused ja vastutusala, eriti ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse ja inimressurssidega seotud ülesannete eest vastutavate juhtivtöötajate puhul;

b)

organisatsiooni eri osade ja protsesside vahelised alluvus- ja aruandlussuhted.

2.   OHUTUS

Võrgustiku haldusasutus kehtestab järgmiste põhimõtete kohaselt ohutusjuhtimise süsteemi, mis hõlmab kõiki tema täidetavaid võrgustikufunktsioone. Selle süsteemi raames:

a)

kirjeldatakse organisatsiooni üldseisukohti ja -põhimõtteid seoses ohutusega, mis vastavad võimalikult suurel määral asjakohaste sidusrühmade vajadustele (edaspidi „tegevuspõhimõtted”);

b)

kehtestatakse vastavuse kontrollimise funktsioon, mis hõlmab menetlusi selle kontrollimiseks, et kõiki funktsioone täidetakse kooskõlas kohaldatavate nõuete, normide ja protseduuridega. Vastavuse kontrollimine hõlmab süsteemi, mille kaudu vastutavatele juhtivtöötajatele antakse tulemuste kohta tagasisidet, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete tõhus ja õigeaegne rakendamine;

c)

tõendatakse juhendite ja kontrollidokumentide abil juhtimissüsteemi toimimist;

d)

määratakse juhtkonna esindajad, kelle ülesanne on kontrollida protseduuride asjakohasust ja piisavust ohutu ja tõhusa operatiivtegevuse tagamiseks;

e)

vaadatakse läbi kehtiv juhtimissüsteem ja võetakse vajaduse korral parandusmeetmeid;

f)

hallatakse kõikide võrgustiku haldusasutusele määratud võrgustiku funktsioonide ohutust. Selleks kehtestab võrgustiku haldusasutus ametlikud kontaktid kõikide asjakohaste sidusrühmadega, et oleks võimalik teha kindlaks tema tegevusega kaasnevad lennundusohutusalased ohutegurid, neid hinnata ja maandada vajaduse korral nendega seotud riske;

g)

süsteem sisaldab ohutusjuhtimise protseduure juhuks, kui kehtestatakse uusi või muudetakse olemasolevaid funktsionaalseid süsteeme.

3.   JULGEOLEK

Võrgustiku haldusasutus kehtestab järgmiste põhimõtete kohaselt julgeoleku juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki tema täidetavaid võrgustikufunktsioone. Selle süsteemi raames:

a)

tagatakse oma ruumide ja töötajate julgeolek, vältides õigusvastast sekkumist, mis võib mõjutada hallatavate võrgustikufunktsioonide ohutust;

b)

tagatakse saadud, enda loodud või muul viisil kasutatavate operatiivandmete julgeolek, võimaldades andmetele juurdepääsu üksnes selleks volitatud isikutele;

c)

määratakse kindlaks menetlused, mis on seotud julgeolekuriskide hindamise ja maandamisega, julgeoleku jälgimise ja parandamisega ning julgeoleku ümberhindamise ja kogemuste levitamisega;

d)

määratakse kindlaks vahendid, mis on kavandatud julgeolekuga seotud puuduste avastamiseks ja töötajate teavitamiseks asjakohastest julgeolekuhoiatustest;

e)

määratakse kindlaks vahendid julgeolekuga seotud puuduste kõrvaldamiseks ning parandus- ja leevendusmeetmete kindlaksmääramiseks, millega ära hoida puuduste taastekkimine.

4.   TEGEVUSJUHENDID

Võrgustiku haldusasutus kehtestab operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks oma tegevust käsitlevad tegevusjuhendid ja ajakohastab neid. Ta tagab, et:

a)

tegevusjuhendid sisaldavad juhendeid ja teavet, mis on operatiivtöötajatele vajalikud nende ülesannete täitmiseks;

b)

tegevusjuhendite vajalikud osad on asjaomastele töötajatele kättesaadavad;

c)

operatiivtöötajaid teavitatakse kiiresti kõikidest tegevusjuhendite muudatustest, mida nende ülesannete suhtes kohaldatakse, ning ka muudatuste jõustumise ajast.

5.   TÖÖTAJATEGA SEOTUD NÕUDED

Võrgustiku haldusasutus palkab asjakohaste oskustega töötajad, et tagada talle määratud võrgustikufunktsioonide ohutu, tõhus, järjepidev ja jätkusuutlik täitmine. Selleks kehtestab ta töötajate koolitamise põhimõtted.

6.   SITUATSIOONIKAVAD

Võrgustiku haldusasutus kehtestab situatsioonikavad kõigi täidetavate võrgustikufunktsioonide kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel tema tegevus võiks oluliselt halveneda või katkeda.

7.   ARUANDEKOHUSTUS

Kooskõlas artikliga 20 esitab võrgustiku haldusasutus oma tegevuse kohta aastaaruande. Kõnealuses aruandeks käsitletakse tema tegevuse tulemusi ning kõiki märkimisväärseid meetmeid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.

Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

hinnang hallatavate võrgustikufunktsioonide tulemuslikkusele;

tulemuslikkuse võrdlemine võrgustiku strateegilises kavas kehtestatud tulemuseesmärkidega, kõrvutades tegelikke tulemusi võrgustiku operatiivkavaga ning kasutades selleks operatiivkavas kehtestatud tulemusnäitajaid;

selgitus erinevuste kohta võrreldes eesmärkidega ning meetmed võimalike lahknevuste kõrvaldamiseks määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud võrdlusperioodi jooksul;

tegevuse ja infrastruktuuriga seotud arengusuunad;

teave kasutajate ja sidusrühmadega ametliku konsulteerimise menetluse kohta;

teave inimressursside poliitika kohta.

8.   TÖÖMEETODID JA TÖÖKORD

Võrgustiku haldusasutus suudab tõendada, et tema töömeetodid ja töökord on kooskõlas liidu õigusaktidega ja eelkõige määrusega (EL) nr 255/2010.


Top