EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32011R0517
Commission Regulation (EU) No 517/2011 of 25 May 2011 implementing Regulation (EC) No 2160/2003 of the European Parliament and of the Council as regards a Union target for the reduction of the prevalence of certain Salmonella serotypes in laying hens of Gallus gallus and amending Regulation (EC) No 2160/2003 and Commission Regulation (EU) No 200/2010 Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 517/2011, 25. mai 2011 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 517/2011, 25. mai 2011 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 EMPs kohaldatav tekst
OJ L 138, 26.5.2011, p. 45–51
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 023 P. 189 - 195
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 10/03/2019
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/45 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 517/2011,
25. mai 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku ja artikli 13 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada meetmete võtmine salmonella ja muude zoonootiliste mõjurite avastamiseks ja tõrjeks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ning eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahvatervisele. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, mis kehtestatakse määruse I lisas nimetatud zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamiseks samas lisas nimetatud loomapopulatsioonides. Samuti on määruses nende eesmärkidega seoses sätestatud teatavad nõuded. Selline vähendamine on oluline, arvestades rangeid meetmeid, mida tuleb määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt hakata kehtestama nakatunud karjade puhul. Nakkusekahtlusega, teadmata salmonelloosiseisundiga karjadest või nakatunud karjadest pärit mune võib inimtoiduks kasutada ainult siis, kui neid on töödeldud viisil, mis tagab rahvatervise seisukohalt oluliste salmonella serotüüpide hävimise kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate ühenduse õigusaktidega. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 I lisas viidatakse kõikidele rahvatervise seisukohalt olulistele salmonella serotüüpidele liigi Gallus gallus munakanadel. Kõnealused munakanad võivad tarbijat salmonellaga nakatada oma munade kaudu. Salmonella esinemissageduse vähendamine munakanade seas aitab seega piirata kõnealuse zoonootilise mõjuri esinemist munades, mis on oluline oht rahvatervisele. |
|
(4) |
Komisjoni 31. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1168/2006 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1003/2005) (2) sätestatakse ühenduse eesmärk vähendada teatavate Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel. Liidu eesmärk on täiskasvanud munakanade positiivsete karjade vähendamine aastas vähemalt 10–40 % sõltuvalt nakkuse esinemissagedusest eelmisel aastal. Teine võimalus on täiskasvanud munakanade positiivsete karjade maksimaalprotsendi vähendamine kahe protsendini või alla selle. |
|
(5) |
Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud, et liidu eesmärkide kehtestamisel võetakse arvesse olemasolevate riiklike meetmete rakendamisel saadud kogemusi ning kehtivate liidu nõuete alusel komisjonile või Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) esitatud teavet, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) (3) ning eriti selle artiklis 5 kohaselt edastatud teavet. |
|
(6) |
Ühenduse 2008. aasta koondaruandest zoonooside, zoonootiliste haigusetekitajate ja toidu kaudu levivate haigusepuhangute kohta Euroopa Liidus (4) nähtus, et Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium on serotüübid, mida seostatakse kõige sagedamini inimeste haigestumisega. Kuigi serotüübi S. enteritidis põhjustatud inimeste haigusjuhtumid vähenesid 2008. aastal tunduvalt, sagenesid serotüübiga S. typhimurium seostatud juhtumid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 nõuetele konsulteeriti EFSAga, et kehtestada liidu alaline eesmärk liigi Gallus gallus munakanade jaoks. |
|
(7) |
EFSA bioloogiliste ohtude komisjoni 10. märtsi 2010. aasta teaduslikus arvamuses anti Euroopa Komisjoni taotlusel hinnang sellele, kuidas mõjutab liigi Gallus gallus munakanadel salmonella esinemissageduse vähendamise uue eesmärgi kehtestamine rahvatervist (5). Selles jõuti järeldusele, et Salmonella enteritidis on kõige kergemini vertikaalselt edasikanduv salmonella serotüüp kodulindudel. Lisaks järeldati teaduslikus arvamuses, et munakanade suhtes kehtestatud liidu tõrjemeetmed on aidanud edukalt piirata tootmiskarjas salmonella-nakkuse levimist ja vähendanud linnulihast inimeste tervisele tulenevat ohtu. |
|
(8) |
Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved on lühikese aja jooksul muutunud levinuimaks salmonella serotüübiks, mida on leitud mitmel loomaliigil ja inimeselt saadud kliinilistel isolaatidel. Vastavalt EFSA bioloogiliste ohtude komisjoni poolt 22. septembril 2010. aastal vastuvõetud teaduslikule arvamusele, milles käsitletakse Salmonella typhimurium’i sarnaste tüvede tervisealase riski hindamist ja seiret, (6) kujutavad Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-, endast Salmonella typhimurium’i variante ja nende oht rahvatervisele on võrreldav muude Salmonella typhimurium’i tüvedega. |
|
(9) |
Sellepärast tuleks liidu õigusaktide selguse huvides muuta määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni 10. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades, (7) et sätestada, et Salmonella typhimurium hõlmab monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-. |
|
(10) |
Võttes arvesse 22. septembri 2010. aasta teaduslikku arvamust ja kuna on vaja rohkem aega, et hinnata salmonella esinemist karjades pärast liikmesriikide tõrjekavade rakendamist, tuleks ette näha määruses (EÜ) nr 1168/2006 sätestatud eesmärgiga sarnane Euroopa Liidu eesmärk vähendamaks salmonella esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel. |
|
(11) |
Et tagada Euroopa Liidu eesmärgi saavutamine, tuleb sätestada korrapärane proovide võtmine liigi Gallus gallus munakanade karjades. |
|
(12) |
Kuna käesoleva määruses lisas sätestatud tehnilised muudatused on ühtlustatud ja liikmesriikides vahetult kohaldatavad, ei pea riiklike tõrjekavade võimalikul kohandamisel käesoleva määrusega taotlema komisjoni heakskiitu. |
|
(13) |
2011. aastal Euroopa Liidu eesmärgi saavutamiseks vajalikud liikmesriikide tõrjekavad seoses liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadega esitati liidu kaasrahastamiseks kooskõlas nõukogu 25. mai 2009. aasta otsusega 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (8). Need kavad põhinesid määrusel (EÜ) nr 1168/2006 ja need kiideti heaks komisjoni 23. novembri 2010. aasta otsusega 2010/712/EL, millega kiideti heaks liikmesriikide 2011. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning liidu rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (9). |
|
(14) |
Määrus (EÜ) nr 1168/2006 tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega. Määruse (EÜ) nr 1168/2006 lisas esitatud tehnilised sätted annavad samad tulemused kui käesoleva määruse lisas esitatud sätted. Seetõttu saavad liikmesriigid viimati nimetatud lisa kohaldada kohe ega vaja üleminekuperioodi. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kavandatud tulemus
1. Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu eesmärk Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i vähendamiseks täiskasvanud Gallus gallus munakanadel (edaspidi „Euroopa Liidu eesmärk”) on järgmine:
|
a) |
täiskasvanud munakanade positiivsete karjade vähendamise miinimumprotsent aastas on vähemalt:
või |
|
b) |
täiskasvanud munakanade positiivsete karjade maksimaalprotsendi vähendamine kahe protsendini või alla selle, kuid liikmesriikides, kus on alla 50 täiskasvanud munakanakarja, tohib positiivne olla ainult üks täiskasvanud kari. |
Euroopa Liidu eesmärgi saavutamisel tuleb lähtuda eelmise aasta seiretulemustest. 2011. aasta eesmärgi seadmisel tuleb lähtuda määruse (EÜ) nr 1168/2006 artikli 1 kohaselt 2010. aastal läbiviidud seire tulemustest.
Euroopa Liidu eesmärk hõlmab serotüübi Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-.
2. Kontrollikava Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise tõendamiseks on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Euroopa Liidu eesmärgi läbivaatamine
Euroopa Liidu eesmärgi vaatab läbi komisjon, võttes arvesse kontrollikavale vastavalt kogutud teavet ja määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõike 6 punktis c sätestatud kriteeriume.
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 muutmine
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa C osasse lisatakse järgmine lõik:
|
„6. |
Kõik käeolevas osas esitatud viited Salmonella typhimurim’ile hõlmavad ka Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-”. |
Artikkel 4
Määruse (EL) nr 200/2010 muutmine
Artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Alates 1. jaanuarist 2010 on määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 1 viidatud Euroopa Liidu eesmärk seoses Salmonella spp. vähendamisega liigi Gallus gallus aretuskarjades (edaspidi „Euroopa Liidu eesmärk”) vähendada serotüüpide Salmonella enteritidis, Salmonella infantis, Salmonella hadar, Salmonella typhimurium (mis hõlmab ka Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) ja Salmonella virchow (edaspidi “asjaomased salmonella serotüübid”) suhtes positiivsete liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjade maksimumprotsenti ühe protsendini või alla selle.”
Artikkel 5
Määruse (EÜ) nr 1168/2006 kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1168/2006 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid määrusele (EÜ) nr 1168/2006 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldatavus
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.
(2) ELT L 211, 1.8.2006, lk 4.
(3) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.
(4) The EFSA Journal 2010 8(1):) 1496.
(5) The EFSA Journal (2010), 8(4):1546.
(6) The EFSA Journal 2010;8(10):1826.
(7) ELT L 61, 11.3.2010, lk 1.
(8) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.
(9) ELT L 309, 25.11.2010, lk 18.
LISA
Artikli 1 lõikes 2 nimetatud kontrollikava liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel esinevate serotüüpide Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i vähendamiseks kehtestatud Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemiseks
1. VALIMIPLAAN
Valimiraamistik hõlmab määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikliga 5 ettenähtud riiklike kontrollikavade raames kõiki liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanade karju (edaspidi „munakarjad”).
2. MUNAKANADE SEIRE
2.1. Proovide võtmise sagedus ja tingimused
Proovide võtmise munakanadelt algatavad toidukäitleja (edaspidi „käitleja”) ja pädev asutus.
Proovide võtmine käitleja algatusel toimub vähemalt iga viieteistkümne nädala järel. Esimene proov võetakse 24 (+/– 2) nädala vanustelt kanadelt.
Pädev asutus võtab proove vähemalt
|
a) |
ühelt vähemalt 1 000 linnust koosnevalt karjalt aastas ettevõtte kohta; |
|
b) |
24 (+/– 2) nädala vanuselt munakarjalt, kes elab lindlas, kus eelmisel karjal tuvastati salmonelloos; |
|
c) |
iga salmonella nakkuse kahtluse puhul, mis on avastatud direktiivi 2003/99/EÜ artikli 8 kohaselt läbiviidud toidust põhjustatud haiguspuhangute uuringu tulemusel, või juhul, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks, kasutades määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa D osa punkti 4 alapunktis b sätestatud proovivõtuprotokolli; |
|
d) |
kõigilt ettevõttes asuvatelt munakarjadelt, kui ühes munakarjas on avastatud Salmonella enteritidis või Salmonella typhimurium; |
|
e) |
juhul, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks. |
Toidukäitleja algatusel läbiviidava proovide võtmise võib asendada pädeva asutuse läbiviidud proovide võtmisega.
2.2. Proovivõtuprotokoll
Selleks et suurendada proovide täpsust ja tagada proovivõtuprotokolli korrektne järgimine, kannab pädev asutus või toidukäitleja hoolt selle eest, et proove võtavad vastava väljaõppega isikud.
2.2.1. Toidukäitleja läbiviidav proovivõtmine
|
a) |
puuris peetavate lindude puhul võetakse pärast sõnniku eemaldamise süsteemi töötamist kõikidelt lindlas asuvatelt lintidelt ja kaabitsatelt 2 × 150 grammi väljaheidete loomulikku liitproovi; astmeliste puuridega lindlas, kus puuduvad kaabitsad või lindid, võetakse 2 × 150 grammi segunenud värsket väljaheidet 60 erinevast kohast puuride all asuvast sõnnikuhoidlast; |
|
b) |
õrrekanala või vabapidamise puhul võetakse proove kahelt paarilt proovivõtujalatsitelt või -sokkidelt. Kasutatavad proovivõtujalatsid peavad olema piisavalt niiskust imavad. Proovivõtujalatsi pealispinda niisutatakse asjakohase lahjendiga. Proovide võtmiseks kõnnitakse läbi hoone nõnda, et saadakse esindav proov lindla või selle sektori kõigist osadest. Kõndimise trajektoor peab hõlmama nii allapanu kui ka võrkpõrandat, kui võrkpõrandal kõndimine on ohutu. Proovi võtmiseks läbitakse hoone kõik aedikud. Pärast proovide võtmist valitud sektoris tuleb proovivõtujalatsid eemaldada ettevaatlikult, et nende külge kleepunud aines maha ei pudeneks. |
2.2.2. Pädeva asutuse läbiviidav proovivõtmine
Lisaks punktis 2.2.1 nimetatud proovidele tuleb võtta vähemalt veel üks proov, järgides seejuures proovivõtuprotokolli. Et testitulemused oleksid esindavad, võib võtta veel täiendavaid proove, kui karja koosseis või suurus seda nõuavad.
Punkti 2.1 alapunktides b, c, d ja e nimetatud proovivõtmiste korral peab pädev asutus vajaduse korral lisaanalüüse tehes ise veenduma, et salmonelloosiproovide tulemused lindudel ei ole mõjutatud antimikroobikumide kasutamisest karjades.
Kui ei tuvastata Salmonella enteritidis’t ja Salmonella typhimurium’i, küll aga täheldatakse antimikroobikumide olemasolu või bakterite kasvu pärssivat toimet, käsitatakse seda karja nakatunud karjana Euroopa Liidu eesmärgi kohaldamisel.
Pädev asutus võib lubada asendada ühe väljaheiteproovi või ühe jalatsiproovi 100 g tolmuprooviga, mis kogutakse lindla mitmest kohast neilt pindadelt, kus tolmu on näha. Teise võimalusena võib võtta proovi ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt, kogudes tolmu lindla mitmest kohast, kusjuures lapp peab olema mõlemalt küljelt tolmuga kaetud.
Pädev asutus võib suurendada proovide miinimumarvu, et tagada proovide esindavus, võttes igal konkreetselt juhul arvesse epidemioloogilisi näitajaid, eeskätt bioohutuse tingimusi, karja koosseisu ja suurust või muidu asjakohaseid tegureid.
3. PROOVIDE ANALÜÜSIMINE
3.1. Proovide transport ja ettevalmistamine
Võimaluse korral saadetakse proovid 24 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Kui proove ei saadeta 24 tunni jooksul, tuleb neid säilitada jahutatuna. Transportimine võib toimuda ümbritseva õhu temperatuuril tingimusel, et välditakse ülemäärast soojust (üle 25 °C) ja otsest päikesevalgust. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning nelja päeva jooksul alates proovi võtmisest.
Pädeva asutuse võetud proovide puhul tuleb jalatsiproove ja riideproove töödelda eraldi, kuid toidukäitleja võetud proovide puhul võib eri proove koos testida.
3.1.1. Jalatsi- ja tolmuproovid
|
a) |
Proovivõtujalatsite või -sokkide paarid ja tolmuproovid (riidest materjalil) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheiteainese või tolmu mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette või siis valatakse laborisse toodud konteinerisse, mis sisaldab proovivõtujalatseid või -sokke, otse 225 ml lahustit. Proovivõtujalatsid või -sokid ja riideproovid tuleb kasta üleni puhverdatud peptoonvette, nii et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda; vajaduse korral võib lisada puhverdatud peptoonvett; |
|
b) |
proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil. |
3.1.2. Muu fekaalimaterjal ja tolmuproovid
|
a) |
Väljaheiteproovid kogutakse ja segatakse hoolikalt ning neist võetakse 25-grammine osaproov kultuuri kasvatamiseks; |
|
b) |
see 25-grammine osaproov (või 50 ml suspensiooni, mis sisaldab algset 25-grammist proovi) asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette; |
|
c) |
kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil. |
Kui salmonella tuvastamiseks ettenähtud proovide ettevalmistamiseks on kokku lepitud ISO standardid, tuleb proovide ettevalmistamisel kohaldada punktide 3.1.1 ja 3.1.2 asemel neid ISO standardeid.
3.2. Tuvastusmeetod
Salmonella spp. tuvastamine viiakse läbi vastavalt muudatusele 1 standardis EN/ISO 6579-2002/Amd1:2007 "Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia – Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil – muudatus 1: lisa D: „Salmonella spp. liikide tuvastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.
Puhverdatud peptoonvees olevaid proove ei või pärast inkubeerimist raputada, segada ega muul viisil loksutada.
3.3. Serotüüpide määramine
Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp. Toidukäitleja algatusel võetud proovide isolaatidel tuleb määrata vähemalt Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i serotüüp.
3.4. Muud meetodid
Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, tuvastusmeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada muid meetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardi EN/ISO 16140 viimasele versioonile.
3.5. Testimine antimikroobse resistentsuse suhtes
Isolaate testitakse antimikroobse resistentsuse suhtes vastavalt komisjoni otsuse 2007/407/EÜ (1) artiklile 2.
3.6. Tüvede säilitamine
Tuleb tagada, et ametlike kontrollide raames võetud proovidest säilitatakse vähemalt üks asjaomaste salmonella serotüüpide tüvi iga hoone ja aasta kohta võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimiseks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt kaheks aastaks.
Kui pädev asutus nii otsustab, säilitatakse samadel eesmärkidel ka toidukäitleja algatusel võetud proovide isolaadid.
4. TULEMUSED JA ARUANDLUS
4.1. Munakarja käsitatakse Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemise seisukohalt positiivsena:
|
a) |
kui asjaomased salmonella serotüübid (välja arvatud vaktsiinitüved) tuvastatakse ühes või mitmes karjast võetud proovis, seda ka juhul, kui asjaomased salmonella serotüübid tuvastatakse üksnes tolmuproovis, või |
|
b) |
kui karjas tuvastatakse mikroobivastased ained või bakterikasvu inhibiitorid. |
Seda eeskirja ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa D osa punktis 4 kirjeldatud erakorralistel juhtudel, kui asjaomase proovivõtuprotokolli raames võetud proovid ei kinnita esialgu saadud salmonella-positiivset tulemust.
4.2. Munakarja positiivne testitulemus võetakse arvesse vaid üks kord sõltumata sellest:
|
a) |
kui tihti asjakohane salmonella serotüüp karja lindudel tootmistsükli jooksul tuvastati või |
|
b) |
kas proovide võtmine viidi läbi toidukäitleja või pädeva asutuse algatusel. |
Kui aga proove võetakse tootmistsükli jooksul kahel kalendriaastal, tuleb kummagi aasta tulemusest teatada eraldi.
4.3. Aruandlus hõlmab järgmist:
|
a) |
vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud täiskasvanud munakanade karjade koguarv; |
|
b) |
analüüsi tulemused, sealhulgas:
|
|
c) |
tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel või siis, kui testitud ja/või positiivse tulemuse andnud karjade arv on oluliselt muutunud. |
Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud suundumuste ja allikate aruande osana.