Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32010R1191

Komisjoni määrus (EL) nr 1191/2010, 16. detsember 2010 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava EMPs kohaldatav tekst

OJ L 333, 17.12.2010, p. 6–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 020 P. 184 - 198

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2014; kehtetuks tunnistatud 32013R0391

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1191/oj

17.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1191/2010,

16. detsember 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (1), eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1794/2006 (3) kehtestatakse meetmed marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva Eurocontroli süsteemiga kooskõlas oleva aeronavigatsiooniteenuste maksustamiskava kujundamiseks, Ühise maksustamiskava väljatöötamine igal lennuetapil osutatavate aeronavigatsiooniteenuste suhtes on äärmiselt oluline ühtse Euroopa taeva jaoks. Kava raames tuleks saavutada õhuruumi kasutajatele maksude määramise ja kehtestamise ning nendelt sissenõudmise suurem läbipaistvus ning aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulutõhusus. See peaks samuti edendama lendude kulutõhusust, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme, ja stimuleerima integreeritud teenuste osutamist.

(2)

Aeronavigatsiooniteenuste kulutõhususe parandamise üldeesmärgi saavutamiseks peaks maksustamiskava edendama tulemuslikkust ja tegevuse tõhustamist kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga ning viimase toetamiseks.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1794/2006 tuleks ajakohastada, et viia tulemuslikkuse kava finantsilised tagajärjed maksustamiskavasse, eriti kulude ja liikluse riskijagamise mehhanismide osas, samuti komisjoni 29. juuli 2010. aasta määruses (EL) nr 691/2010 (millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) (4) ette nähtud sooduskavade osas. Määrust (EÜ) nr 1794/2006 tuleks vastavalt muuta.

(4)

Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad sujuva ülemineku ajakohastatud maksustamiskavale.

(5)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1794/2006 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1794/2006 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevas määruses sätestatakse meetmed, mis on vajalikud marsruudi navigatsioonitasusid käsitlevale Eurocontroli süsteemile vastavate aeronavigatsiooniteenuste ühise maksustamiskava väljatöötamiseks.”;

b)

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 691/2010 (5) artikli 1 lõike 3 kolmanda lause kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et käesolevat määrust ei kohaldata aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille kommertsõhutranspordi veomaht on, olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtade arvust, alla 50 000 reisi aastas.

Liikmesriik teatab otsusest komisjonile. Komisjon avaldab regulaarselt liikmesriikide poolt maksust vabastatud lennuväljade uuendatud nimekirja.

6.   Aeronavigatsiooniteenuste suhtes lennuväljadel, mille kommertsõhutranspordi veomaht on, olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtade arvust, alla 150 000 reisi aastas võib liikmesriik enne määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 punktis d viidatud iga võrdlusperioodi otsustada mitte teha järgnevat:

a)

arvutada käesoleva määruse artikli 6 kohaseid kindlaksmääratud kulusid;

b)

arvutada käesoleva määruse artikli 11 kohaseid terminali navigatsioonitasusid;

c)

kehtestada käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud terminalide navigatsioonitasude ühikumäärasid.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklites 14 ja 15 viidatud põhimõtete kohaldamist ja vastavalt määruse (EL) nr 691/2010 artikli 1 lõike 3 kolmandale lausele.

Liikmesriik, kes otsustab jätta esimeses lõigus loetletud sätte kohaldamata, teostab põhjaliku hindamise käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimuste järgimise ulatuse kohta. Hindamise käigus peetakse nõu ka õhuruumi kasutajate esindajatega.

Liikmesriik edastab komisjonile kolmandas lõigus nimetatud hindamise käigus koostatud hinnangu. Hinnangule lisatakse tõendid, sh õhuruumi kasutajatega konsulteerimise tulemus, lisaks esitatakse liikmesriigi järelduste täielik põhjendus.

Komisjon võib otsustada, et hinnang ei vasta käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimustele, olles liikmesriigiga nõu pidanud, võib komisjon hiljemalt kaks kuud pärast hinnangu kättesaamist esitada liikmesriigile taotluse uueks hindamiseks muudetud tingimustel.

Komisjon määratleb, milline metodoloogia osa vajab muutmist ja esitab taotluse põhjenduse.

Kui komisjon on taotlenud uut hindamist, esitab liikmesriik muudetud hinnangu hiljemalt kaks kuud pärast komisjoni otsuse kättesaamist.

Lõplik hinnang tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja kehtib võrdlusperioodi ajal.

2.

Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:

„h)   „määratud kulud”– määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 2 punktides a ja b määratletud kulud;

i)   „võrdlusperiood”– määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 3 punkti d kohase tulemuslikkuse kava võrdlusperiood;

j)   „kommertsõhutranspordi veomaht”– kommertsõhutranspordi startimiste ja maandumiste summa, mis on määruse (EL) nr 691/2010 artiklis 12 viidatud tulemuslikkuse kavade vastuvõtmisele eelnenud kolme aasta andmete põhjal arvutatud keskmine näitaja;

k)   „muu tulu”– riigiasutustelt või äritegevusest saadud tulu, ning terminali navigatsioonitasude ühikumäärade korral aeronavigatsiooniteenuste osutaja ja lennujaama käitaja vahelise lepingu või kokkuleppe alusel saadud tulu, mida aeronavigatsiooniteenuste osutaja võib kasutada ühikumäärade taseme vähendamiseks.”.

3.

Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksustamiskava on reguleeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 15 sätestatud põhimõtetele.

2.   Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste määratud kulud rahastatakse aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele kooskõlas III peatükiga kehtestatud marsruudi navigatsioonitasudest ja muudest tuludest.

3.   Terminali aeronavigatsiooniteenuste määratud kulud rahastatakse aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele kooskõlas käesoleva määruse III peatükiga kehtestatud terminali navigatsioonitasudest ja muudest tuludest. See võib hõlmata Euroopa Liidu õiguses lubatud ristsubsideerimist.”.

4.

Artikli 4 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Marsruudi navigatsioonitasu sissenõudmise piirkond algab maapinnalt ning hõlmab ülemise õhuruumi. Liikmesriik võib kehtestada keerukat terminaliala hõlmava eripiirkonna.

4.   Kui maksustamispiirkond ulatub üle mitme liikmesriigi õhuruumi, näiteks tulenevalt otsusest luua funktsionaalses õhuruumiosas ühine maksustamispiirkond, tagavad asjaomased liikmesriigid käesoleva määruse võimalikult järjepideva ja ühetaolise kohaldamise asjaomase õhuruumi suhtes.

Kui käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine asjaomase õhuruumi suhtes ei ole võimalik, teavitavad liikmesriigid kasutajaid erinevustest läbipaistval viisil ja teatavad nendest komisjonile ja Eurocontrolile.”.

5.

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõige 2 punkti a kohase määratud kuluna kehtestada järgmised aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tulenevad kulud:

a)

asjaomaste riiklike asutuste kulud;

b)

määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 3 viidatud kvalifitseeritud üksuste kulud;

c)

rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kulud.

3.   Määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15a lõike 3 kohaselt on lubatud, piiramata muude rahastamisallikate kasutamist ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kasutada osa maksutulust võrgustikuga seotud funktsioonide selliste ühisprojektide rahastamiseks, mis on eriti tähtsad Euroopa lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise tulemuslikkuse parandamiseks. Sel juhul tagavad liikmesriigid põhjalikku ja läbipaistvat aruandluse, et õhuruumi kasutajatelt ei nõutaks maksusid sisse kaks korda. Ühisprojekti rahastamiseks kasutatud määratud kulude osa tuleb näidata selgelt vastavalt II lisale.”.

6.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Määratud kulud ja tegelikud kulud hõlmavad käesoleva määruse artiklis 5 nimetatud abikõlblike teenuste, vahendite ja abikõlbliku tegevuse kulusid ning need määratakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 12 sätestatud aruandluse nõuetega.

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite rakendamisest tulenevad ühekordsed kulud võib jaotada kuni 15 aasta peale.

Piiramata määruse (EL) nr 691/2010 artiklite 16 ja 18 kohaldamist, määratakse määratud kulude tegelikud ja nominaalväärtused kindlaks võrdlusperioodi iga kalendriaasta kohta enne iga võrdlusperioodi algust osana määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 ja määruse (EL) nr 691/2010 artikli 10 lõike 3 punktis b viidatud tulemuslikkuse kavadest. Ühikumäärad arvutatakse nominaalkulude alusel. Igal aastal enne võrdlusperioodi algust kantakse nominaalselt väljendatud määratud kulude ja Komisjoni (Eurostati) poolt aasta kohta saadud tegeliku inflatsiooni alusel suurendatud määratud kulude vahe üle hiljemalt aastasse n+2.

Määratud kulud ja tegelikud kulud määratakse kindlaks omavääringus. Kui funktsionaalses õhuruumiosas otsustatakse luua ühe ühikumääraga ühine maksustamisala, tagavad asjaomased liikmesriigid riikide kulude ümberarvestamise eurodesse või ühe asjaomase liikmesriigi omavääringusse, et käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 esimese lõigu kohaselt saaks ühikumäära arvutada läbipaistvalt. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja Eurocontrolit.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

i)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tööjõukulud sisaldavad brutotöötasu, ületunnitöö tasustamist, tööandjamakseid sotsiaalkindlustusskeemidesse ning pensionide ja muude hüvitiste kulusid. Pensionikulusid võib arvutada mõistlikel eeldustel vastavalt vajadusele skeemi haldamisviisist või riigi seadustest lähtuvalt. Eeldusi kirjeldatakse riiklikus tulemuslikkuse kavas.”;

ii)

neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Amortisatsioonikulud on seotud aeronavigatsiooniteenuste osutamisel kasutatava kogu põhivaraga. Põhivaralt arvestatakse kulum maha lineaarselt vastavalt eeldatavale kasutusajale, arvestades amortiseeritava vara maksumust. Kulumi arvestamisel võib kasutada tegelikku kuluarvestust või jooksevhindades arvestamist. Meetodit ei muudeta amortisatsiooniaja kestel ning see on kooskõlas kasutatava kapitali hinnaga. Kui kasutatakse jooksevhindades arvestamist, esitatakse võrdlemise ja hindamise võimaldamiseks võrdväärsed tegeliku kuluarvestuse näitajad.

Kapitalikulud võrduvad järgmise korrutisega:

a)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja tegevuses või selle kavandamisel kasutatava põhivara keskmise bilansilise puhasväärtuse ja riikliku järelevalveasutuse poolt kindlaks määratud koguvara võimalike kohanduste ning aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku käibevara keskmise väärtuse (intressi kandvaid pangakontosid arvestamata) summa korrutatakse;

b)

võlgade intressimäära ja omakapitali tasuvuse kaalutud keskmisega. Ilma omakapitalita aeronavigatsiooniteenuse osutajate korral arvutatakse kaalutud keskmine punktis a kirjeldatud koguvarade ja võlgade vahele määratud tasuvuse alusel.

Erakorralised kulud koosnevad aeronavigatsiooniteenuste osutamisel sama aasta jooksul tekkinud ühekordsetest kuludest.

Rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest erinevaid kohandusi tuleb täpsustada riiklikus tulemuslikkuse kavas, mille vaatab läbi komisjon, ja II lisaga kooskõlas esitatavas täiendavas teabes.”;

c)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 2 viienda lõigu kohaldamisel lähtutakse võla või omakapitali alusel rahastamise osakaalust. Võlgade intressimäär võrdub aeronavigatsiooniteenuste osutaja võlgade keskmise intressimääraga. Omakapitali tasuvus põhineb aeronavigatsiooniteenuse osutaja tegelikul finantsriskil.”.

7.

Artikli 7 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„Esimese lõigu punkti b jaoks määravad liikmesriigid enne iga võrdlusperioodi iga lennujaama kohta kindlaks kriteeriumid, mida kasutatakse kulude jagamiseks terminali- ja marsruudil osutatavate teenuste vahel ning teavitavad sellest komisjoni.”.

8.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kulude ja maksustamismehhanismi läbipaistvus

1.   Vähemalt 6 kuud enne iga võrdlusperioodi algust teevad liikmesriigid ettepaneku korraldada koos oma aeronavigatsiooniteenuse osutajatega õhuruumi kasutajate esindajatele üksikasjaliku konsulteerimiskoosoleku määratud kulude, kavandatud investeeringute, teenuseühiku prognooside, maksustamispoliitika ja nendest tulenevate ühikumäärade kohta. Liikmesriigid teevad artikli 5 kohaselt kehtestatud riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade kulud ja ühikumäärad läbipaistval viisil kättesaadavaks õhuruumi kasutajate esindajatele, komisjonile ja vajaduse korral Eurocontrolile.

Võrdlusperioodi ajal teevad liikmesriigid igal aastal ettepaneku korraldada koosolek õhuruumi kasutajate esindajatele, et arutada mis tahes kõrvalekaldeid prognoosist ning eelkõige:

a)

tegeliku liikluse ja kulude kõrvalekaldeid prognoositud liiklusest ja määratud kuludest;

b)

kõrvalekaldeid artiklis 11a sätestatud riskijagamise mehhanismi;

c)

artiklis 12 sätestatud soodustuskavade rakendamisest.

Kõnealused koosolekud võidakse korraldada piirkonniti. Õhuruumi kasutajate esindajatel on õigus taotleda edasiste konsultatsioonide korraldamist. Pärast ühikumäära muutmist põhjustava häiremehhanismi aktiveerimist korraldatakse lisaks süstemaatilisi konsultatsioone kasutajatega.

2.   Lõikes 1 viidatud teave põhineb II ja VI lisas sätestatud aruandetabelitel ja üksikasjalikel eeskirjadel; kui liikmesriik on teinud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil artikli 1 lõike 6 kohase otsuse mitte arvutada määratud kulusid, terminali navigatsioonitasusid või terminali navigatsioonitasu ühikumäärasid põhineb see teave III lisas sätestatud aruandetabelitel ja eeskirjadel. Asjakohased dokumendid tehakse kättesaadavaks õhuruumi kasutajate esindajatele, komisjonile, Eurocontrolile ja riiklikele järelevalveasutustele kolm nädalat enne konsulteerimiskoosolekut. Teise lõigu esimeses lõikes nimetatud iga-aastaseks koosolekuks tehakse dokumendid neile kättesaadavaks igal aastal hiljemalt 1. novembril.”.

9.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

lennud, mis on seotud üksnes valitseva monarhi ja tema pereliikmete või riigipeade, valitsusjuhtide ja ministrite visiitidega nende ametiülesannete täitmise ajal; kõigil juhtudel tuleb seda põhjendada lennuplaani tehtud asjakohase staatusesissekande või –märkega.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

i)

esimene lõik jäetakse välja;

ii)

Teises lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Maksudest vabastatud lendude kulud koosnevad järgmistest osadest:”.

10.

Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Marsruudi navigatsioonitasude arvutamine

1.   Piiramata artikli 3 lõikes 2 sätestatud võimalust rahastada marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid muudest tuludest, võrdub konkreetse lennu marsruudi navigatsioonitasu konkreetses marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas selles marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud ühikumäära ning asjaomase lennu ajal osutatud teenuste ühikute arvu korrutisega

2.   Ühikumäära ja marsruudil osutatavate teenuste ühikuid arvutatakse kooskõlas IV lisaga.

Artikkel 11

Terminali navigatsioonitasude arvutamine

1.   Piiramata artikli 3 lõikes 3 sätestatud võimalust rahastada terminali aeronavigatsiooniteenuseid muudest tuludest, võrdub konkreetsele lennule konkreetses terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud terminali navigatsioonitasu kõnealuse terminali navigatsioonitasu maksmise piirkonna suhtes kehtestatud ühikumäära ja seoses kõnealuse lennuga terminalis osutatavate teenuste ühikute korrutisega. Maksustamisel käsitletakse saabumist ja lahkumist sama lennuna. Arvestusühik on kas saabuv või lahkuv lend

2.   Ühikumäära ja terminalis osutatavate teenuste ühikuid arvutatakse kooskõlas V lisaga.”.

11.

Lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Riskide jagamine

1.   Käesolevas artikliga kehtestatakse liiklusega ja kuludega seotud riskide jagamise mehhanismid. Seda kohaldatakse määruse (EL) nr 691/2010 artiklis 11 nimetatud põhimõtete kohaselt.

2.   Liiklusega seotud riski jagamiseks ei esitata ja olenemata liikluse muutumisest nõutakse tagasi järgmised kulud:

a)

artikli 5 lõike 2 kohaselt arvutatud määratud kulusid;

b)

meteoroloogiateenuste osutajate määratud kulusid;

c)

eelmise aasta või võrdlusperioodi lubatud ülekandeid ja soodustuskavadest tulenevaid soodustusi või trahve;

d)

liikluse muutumisest tulenevad liigsed või ebapiisavad tagasinõudmised, mis nõutakse sisse hiljemalt aastal n+2.

Liikmesriigid võivad liiklusega seotud riski jagamisest välja arvata selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate määratud kulud, kes on saanud loa osutada aeronavigatsiooniteenuseid ilma sertifikaadita kooskõlas määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 5.

3.   Kui teatud aasta jooksul on teenuseühikute tegeliku arvu erinevus võrdlusperioodi alguses koostatud prognoosist suurem või väiksem kuni 2 %, siis aeronavigatsiooniteenuse osutaja täiendavaid tulusid või tulude kaotamist seoses määratud kuludega üle ei kanta.

4.   Kui aastal n on teenuseühikute tegelik arv üle 2 % suurem võrdlusperioodi alguses koostatud prognoosist, tagastatakse õhuruumi kasutajatele hiljemalt aastal n+2 vähemalt 70 % asjaomase aeronavigatsiooniteenuse osutajasaadud täiendavatest tuludest, mis ületavad 2 % tegelike teenuseühikute ja määratud kulude prognoosi erinevusest.

Kui aastal n on teenuseühikute tegelik arv üle 2 % väiksem võrdlusperioodi alguses koostatud prognoosist, siis tasuvad õhuruumi kasutajad hiljemalt aastal n+2 kuni 70 % asjaomasele aeronavigatsiooniteenuse osutajale tekkinud tulude vähenemisest, mis ületab 2 % tegelike teenuseühikute ja määratud kulude prognoosi erinevusest. Liikmesriik võib siiski otsustada, et jagab kõnealuse tulude vähenemise mitme aasta peale, et säilitada ühikumäära stabiilsus.

5.   Kolmandas lõigus nimetatud liiklusega seotud riski jaotamine määratakse kindlaks riikliku või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kavas kogu võrdlusperioodi kohta pärast artiklis 8 viidatud konsulteerimist.

6.   Kui aastal n on tegelikke teenuseühikuid vähem kui 90 % võrdlusperioodi alguses koostatud prognoosist, tasuvad õhuruumi kasutajad hiljemalt aastal n+2 kogu asjaomasele aeronavigatsiooniteenuse osutajale tekkinud tulude vähenemise, mis ületab 10 % tegelike teenuseühikute ja määratud kulude prognoosi erinevusest. Liikmesriik võib siiski otsustada, et jagab kõnealuse tulude vähenemise mitme aasta peale, et säilitada ühikumäära stabiilsus.

Kui aastal n on tegelikke teenuseühikuid rohkem kui 110 % võrdlusperioodi alguses koostatud prognoosist, tagastatakse õhuruumi kasutajatele aastal n+2 kogu asjaomase aeronavigatsiooniteenuse osutaja saadud täiendav tulu, mis ületab 10 % tegelike teenuseühikute ja määratud kulude prognoosi erinevusest.

7.   31. detsembri 2011. aasta seisuga ilma omakapitalita või kohustuste kogusummast alla 5 % suuruse omakapitaliga aeronavigatsiooniteenuste osutajaid ei esitata liiklusega seotud riski jagamiseks esimese võrdlusperioodi ajal, et võimaldada võlgade finantseerimise osakaalu vähendamist. Nimetatud aeronavigatsiooniteenuste osutajad määratletakse komisjonile läbivaatamiseks esitatavas tulemuslikkuse kavas ja II lisa kohaselt esitatavas täiendavas teabes. Liikmesriigid kirjeldavad ja põhjendavad meetmeid, mis on kavas võlgade rahastamise väiksema osakaalu saavutamiseks, ja nende ajastust.

8.   Kuludega seotud riski puhul kehtivad järgmised põhimõtted:

a)

kui kogu võrdlusperioodi jooksul on tegelikud kulud väiksemad kui võrdlusperioodi alguses arvutatud määratud kulud, peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja, liikmesriik või asjaomane pädev üksus vastava erinevuse kinni;

b)

kui kogu võrdlusperioodi jooksul on tegelikud kulud suuremad kui võrdlusperioodi alguses arvutatud määratud kulud, tasub aeronavigatsiooniteenuse osutaja, liikmesriik või asjaomane pädev üksus sellest tuleneva erinevuse, piiramata määruse (EL) nr 691/2010 artikli 18 kohase häiremehhanismi aktiveerimist;

c)

punkte a ja b ei pea kohaldama tegelike ja määratud kulude erinevusele järgmistel juhtudel, mida võib pidada aeronavigatsiooniteenuse osutajate, liikmesriikide ja kvalifitseeritud üksuste kontrolli alt väljas olevateks:

i)

ettenägematud muutused, mis tulenevad riiklikest pensionieeskirjadest ja pensioni arvestamise eeskirjadest;

ii)

ettenägematud muutused, mis tulenevad riiklikust maksuseadusest;

iii)

ettenägematud ja uued kuluüksused, mida riiklik tulemuslikkuse kava ei hõlma, kuid mis on nõutud seadusega;

iv)

ettenägematud muutused kuludes ja tuludes, mis põhinevad rahvusvaheliste lepingutega sätestatud kohustustel;

v)

märkimisväärsed muutused laenude intressimäärades.

Piiramata artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamist, määrab riiklik järelevalveasutus punktides i - v esitatud loetelust eelnevalt kindlaks kontrollimatute kulude tegurid; need on tulemuslikkuse kava osa.

Kui tegelikud kulud on kogu võrdlusperioodi jooksul väiksemad võrdlusperioodi alguses kindlaksmääratud määratud kuludest, tagastatakse sellest tulenev erinevus õhuruumi kasutajatele järgmisesse võrdlusperioodi ülekandmise teel.

Kui tegelikud kulud on kogu võrdlusperioodi jooksul suuremad võrdlusperioodi alguses kindlaksmääratud määratud kuludest, kantakse sellest tulenev erinevus õhuruumi kasutajatele järgmisesse perioodi üle. Riiklik järelevalveasutus peab ülekandmiseks andma selgesõnalise nõusoleku, tehes enne kindlaks, et

i)

tegelike kulude erinevus määratud kuludest tuleneb arengutest, mida aeronavigatsiooniteenuse osutaja, liikmesriik või asjaomane pädev üksus ei saa mõjutada;

ii)

kasutajatele edasi antav kulude erinevus on täpselt määratletud ja kategoriseeritud.

Ülekantud summa määratakse kindlaks teguritega ja seda kirjeldatakse kooskõlas VI lisaga esitatavas täiendavas teabes.”.

12.

Artiklis 12 asendatakse lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib riiklikus või funktsionaalse õhuruumiosas kehtestada või heaks kiita mittediskrimineerivad ja läbipaistvad soodustuskavad, mille eesmärk on toetada aeronavigatsiooniteenuste osutamise täiustamist või lennunduse keskkonnamõju vähendamist, mille tulemuseks on erinev maksude arvestus vastavalt lõigetele 2 ja 3. Kõnealuseid soodustusi võib kohaldada aeronavigatsiooniteenuse osutajatele ja õhuruumi kasutajatele.

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 691/2010 artikliga 11 võivad liikmesriigid riiklikul või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil võtta kasutusele finantssoodustusi oma aeronavigatsiooniteenuse osutajate tulemuslikkuse eesmärkide saavutamiseks. Selleks võib soodustuse või karistuse määramiseks reguleerida ühikumäära vastavalt aeronavigatsiooniteenuse osutaja tegelikule tulemuslikkuse tasemele võrreldes asjakohase eesmärgiga. Kõnealuseid soodustusi või karistusi kasutatakse ainult juhul, kui tulemuslikkuse erinevused avaldavad kasutajatele märkimisväärset mõju. Soodustuste ja karistuste kohaldatav tase vastab taotletavatele eesmärkidele ja saavutatud tulemuslikkusele Tulemuslikkuse erinevad tasemed ning soodustuste ja karistuste asjakohane tase määratakse kindlaks pärast artiklis 8 viidatud konsulteerimist ning riikliku või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kava alusel.

3.   Kui liikmesriik otsustab kohaldada aeronavigatsiooniteenuste kasutajate suhtes soodustuskava, muudab ta, olles pakkunud artiklis 8 osutatud konsulteerimist, nende suhtes kohaldatavaid makse, et kajastada kõnealuste kasutajate jõupingutusi eelkõige seoses järgmisega:

a)

aeronavigatsiooniteenuste kasutamise optimeerimine;

b)

lendude keskkonnamõju vähendamine;

c)

aeronavigatsiooniteenuste kogukulude vähendamine ja nende tõhususe suurendamine, milleks eelkõige vähendatakse või muudetakse makse vastavalt õhusõiduki pardaseadmetele, mis suurendavad võimsust või korvavad vähemkoormatud marsruutide valimisest tulenevad ebamugavused;

d)

programmi SESAR ATM (Air Traffic Management – lennuliikluse korraldamine) kasutuselevõtu kiirendamine.”.

13.

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et ühikumäärad kehtestatakse igal aastal kõigis maksustamispiirkondades.

Ühikumäärad määratakse omavääringus. Kui liikmesriigid, kes on osa funktsionaalsest õhuruumiosast, otsustavad luua ühe ühikumääraga ühise maksustamisala, määratakse ühikumäär eurodes või ühe asjaomase liikmesriigi omavääringus. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja Eurocontrolit.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 4 punktile e ja määruse (EL) nr 691/2010 artiklile 18 võidakse häiremehhanismi aktiveerumise korral ühikumäära aasta jooksul muuta.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Võrdlusperioodi esimese aasta ühikumäärad arvutatakse asjaomase liikmesriigi või funktsionaalse õhuruumiosa kohta eelneva aasta 1. novembril esitatud tulemuslikkuse kava alusel. Kui tulemuslikkuse kava võetakse vastu hiljem kui võrdlusperioodile eelneva aasta 1. novembril, arvutatakse ühikumäärad vajaduse korral lõplikult vastuvõetud kava ja otsustatud parandusmeetmete alusel ümber.”.

14.

Artiklis 14 asendatakse lõige 1 järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib makse koguda ühe lennu kohta kehtestatud maksu kaupa. Kui maksude kohta esitatakse arved ja neid kogutakse piirkondlikult, siis võib arve esitamise vääring olla euro ja asjakohasele ühikumäärale võidakse lisada halduslik ühikumäär, millega kaetakse arve esitamise ja sissenõudmise kulud.”.

15.

Artikkel 15 jäetakse välja.

16.

Artikli 17 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Aeronavigatsiooniteenuse osutajad hõlbustavad riikliku järelevalveasutuse või riikliku järelevalveasutuse nimel tegutseva pädeva üksuse tegevust kontrollimistel ja ülevaatuste tegemisel, sh kohapealsel kontrollimisel. Volitatud isikutel on õigus:”.

17.

Lisatakse järgmine artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Läbivaatamine

Määruse (EL) nr 691/2010 artiklis 24 viidatud komisjonipoolne tulemuslikkuse kava läbivaatamine hõlmab käesoleva määruse artiklis 11a sätestatud riskide jagamise mehhanismi, käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud soodustuskavasid ning nende mõju ja tõhusust määratud tulemuslikkuse eesmärkide saavutamisel.”.

18.

I kuni VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Üleminekusätted

Liikmesriigid, kus juba enne 8. juulit 2010 kehtivate riiklike õigusaktidega on sätestatud ühikumäära vähendamine suuremas ulatuses kui määrusega (EL) nr 691/2010 sätestatud kogu Euroopa Liidu eesmärgid, võivad oma aeronavigatsiooniteenuse osutajad määruse (EL) nr 1794/2006 artikli 11a lõike 3 kohaldamisest vabastada. Vabastus kehtib selliste aastate jooksul, milleks riiklike õigusaktidega on sätestatud ühikumäära vähendamine, kuid mitte kauem kui esimese võrdlusperioodi lõpuni aastal 2014. Liikmesriigid teavitavad vabastusest komisjoni ja Eurocontrolit.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määrust (EL) nr 1794/2006, mida on muudetud käesoleva määrusega, terminali navigatsioonitasudele 31. detsembrini 2014. Nad teavitavad sellest komisjoni. Sel juhul võib terminali aeronavigatsiooniteenuste osutamise täielikud kulud kuni 31. detsembrini 2014 tagasi nõuda.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse aeronavigatsiooniteenuste kuludele, tasudele ja ühikumääradele alates 2012. aastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3)  ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.

(4)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(5)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.”.

LISA

I kuni VI lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisale lisatakse järgmine punkt:

„5.

Kui aastas toimub rohkem kui 150 000 kommertsvedu, tehakse eespool punktides 1 kuni 4 viidatud hindamised igas individuaalses lennujaamas.”.

2)

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Kulude läbipaistvus

1.   ARUANDETABEL

Liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad iga nende vastutusalas oleva maksustamispiirkonna ja iga võrdlusperioodi kohta järgmise tabeli. Liikmesriigid esitavad aruandluse koondtabeli ka iga nende vastutusalasse kuuluva maksustamispiirkonna kohta.

Koondtabel täidetakse kõigi lennujaamade kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

Kui maksustamispiirkond hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi õhuruumi, täidavad kõnealused liikmesriigid tabeli ühiselt kooskõlas artikli 4 lõikes 4 viidatud korraldustega.

Tegelikud kulud määratakse kinnitatud raamatupidamisaruannete põhjal. Kulud määratakse sertifikaadi saamiseks esitatava äriplaani kohaselt, neist teavitatakse nende määramise vääringus kooskõlas artikli 6 lõike 1 neljanda lõiguga.

Selleks et edendada kogu Euroopa Liidu tulemuslikkuse eesmärkide seadmist komisjoni poolt ja piiramata riiklikul või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil vastuvõetavaid tulemuslikkuse kavasid, täidavad liikmesriigid ja ka aeronavigatsiooniteenuse osutajad kõnealuse aruandlustabeli esialgse prognoosi näitajatega 18 kuud enne võrdlusperioodi algust.

Image

2.   LISATEAVE

Lisaks esitavad liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad vähemalt järgmise teabe:

—

meetodite kirjeldus, mida kasutati vahendite ja teenustega seotud kulude jaotamisel eri navigatsiooniteenistuste vahel ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsiooni kavas (dokument 7754) loetletud vahendite ja teenuste nimekirja alusel, ning meetodite kirjeldus, mida kasutati kõnealuste kulude jaotamisel eri maksustamispiirkondade vahel;

—

amortisatsioonikulude arvutamiseks valitud meetodi kirjeldus ja selgitus: algmaksumus või maksumus jooksevhindades. Jooksevhindades arvestamise korral esitatakse võrdluseks algmaksumuse andmed;

—

kapitalikulude, sealhulgas varade struktuuri, koguvarade võimalike kohanduste ja omakapitali tasuvuse põhjendus;

—

määratud kogukulude kirjeldus käesoleva määruse sätetega reguleeritava iga lennujaama ning iga terminaliteenuste maksustamispiirkonna kohta; lennuväljade puhul, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 20 000 reisi aastas (arvutatakse eelmise kolme aasta keskmisena), võib kulud esitada summeeritult;

—

igas reguleeritud lennujaamas terminali- ja marsruudil osutatavate teenuste vaheliste kulude jaotamiseks kasutatavate kriteeriumide kindlaks määramine;

—

meteoroloogiateenuste kulude jaotus otsesteks ja meteoroloogia põhikuludeks („MET core costs”), mis on määratletud meteoroloogiliste abivahendite ja -teenuste kuludena, mida kasutatakse ka üldiste meteoroloogiliste vajaduste rahuldamiseks. Need hõlmavad üldist analüüsi ja prognoosimist, pindmiste ja ülemiste õhukihtide vaatlusvõrgustikku, meteoroloogilisi kommunikatsioonisüsteeme, andmetöötluskeskusi, toetavaid teadusuuringuid, koolitust ja haldust;

—

meetodite kirjeldus, mida kasutatakse meteoroloogiateenuste kogukulude ja põhikulude jaotamisel tsiviillennunduses ja maksustamispiirkondade vahel;

—

vastavalt punktis 1 esitatud nõudele tuleb 18 kuud enne võrdlusperioodi algust esitada prognoositavate kulude ja prognoositava liikluse aruandluse kirjeldus;

—

võrdlusperioodi igal aastal tuleb esitada tegelike kulude kirjeldus ja nende erinevus määratud kuludest.”.

3)

III lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.   Lisaks esitavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad vähemalt järgmise teabe:

—

selliste kriteeriumide kirjeldus, mida on kasutatud vahendite või teenustega seotud kulude jaotamisel eri navigatsiooniteenistuste vahel vastavalt ICAO Euroopa piirkonda käsitleva piirkondliku aeronavigatsioonialases kava (dokument 7754) vahendite ja teenuste loetelule;

—

aasta (n–1) kavandatud ja tegelike mittekonfidentsiaalsete andmete vaheliste erinevuste kirjeldus ja selgitus;

—

eeldatava lennuliikluse viie aasta kohta kavandatud mittekonfidentsiaalsete kulude ja investeeringute kirjeldus ja selgitus;

—

amortisatsioonikulude arvutamiseks valitud meetodi kirjeldus ja selgitus: algmaksumus või maksumus jooksevhindades;

—

kapitalikulude, sealhulgas varade struktuuri, koguvarade võimalike kohanduste ja omakapitali tasuvuse põhjendus.”

4)

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

Marsruudil osutatavate teenuste ühikute ja marsruudi ühikumäärade arvutamine

1.   Marsruudil osutatavate teenuste ühikute arvutamine

1.1

Marsruudil osutatava teenuse ühik arvutatakse asjaomase õhusõiduki teekonnateguri ja õhusõiduki massi arvestava teguri korrutamise teel.

1.2

Teekonnategur saadakse, kui lennukilomeetrite arv mööda maksustamispiirkonda sisenemise ja sellest väljumise punkti vahelist suurringjoont, vastavalt asjaomase õhusõiduki lennuliiklusvoo juhtimise eesmärgil esitatud viimasele teadaolevale lennuplaanile, jagatakse sajaga.

1.3

Kui lennu maksustamispiirkonda sisenemise ja sellest väljumise punkt on samane, võrdub teekonnategur kõnealuste punktide ja lennuplaani kaugeima punkti vahelise suurringjoont mööda mõõdetud kaugusega, mis on korrutatud kahega (2).

1.4

Arvesse võetavat kaugust vähendatakse 20 kilomeetri võrra iga liikmesriigi territooriumilt startimise ja seal maandumise kohta.

1.5

Õhusõiduki massi arvestav tegur, mis väljendatakse kahe kümnendkohani ümardatud arvuna, on ruutjuur jagatisest, mis saadakse, kui õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadis või muus õhusõiduki käitaja esitatud samaväärses ametlikus dokumendis märgitud suurima sertifitseeritud stardimassi tonnide arv jagatakse viiekümnega. Kui see mass ei ole teada, kasutatakse teadaoleva raskeima sama tüüpi õhusõiduki massi. Kui õhusõidukil on mitu suurimat sertifitseeritud stardimassi, kasutatakse suurimat. Kui õhusõiduki käitaja kasutab kahte või enamat õhusõidukit, mis on sama tüübi eri versioonid, kasutatakse iga sama tüüpi õhusõiduki puhul selle käitaja kõigi sama tüüpi õhusõidukite suurimate stardimasside keskmist väärtust. Õhusõiduki massi arvestav tegur iga õhusõiduki tüübi ja iga käitaja jaoks arvutatakse välja vähemalt kord aastas.

2.   Marsruudi ühikumäärade arvutamine

2.1

Marsruudi ühikumäär arvutatakse enne võrdlusperioodi iga aasta algust.

2.2

See arvutatakse asjakohase aasta jooksul marsruudil osutatavate teenuste ühikute prognoositava koguarvu jagamise teel järgmiste elementide summaga:

i)

asjakohase aasta määratud kulud;

ii)

prognoositud ja tegeliku inflatsiooni erinevuse kohaldamine vastavalt artikli 6 lõikes 1 viidatule;

iii)

artikli 11a lõigetes 2-7 viidatud liiklusega seotud riski jagamise rakendamisest tulenevad ülekanded;

iv)

artikli 11a lõikes 8 viidatud liiklusega seotud riski jagamise rakendamisest tulenevad eelmise võrdlusperioodi ülekanded;

v)

artikli 12 lõikes 2 viidatud finantssoodustustest tulenevad soodustused ja karistused;

vi)

esimese kahe võrdlusperioodiga liikmesriikides kuni 2011. aastani (kaasa arvatud) tekkinud liigsed või ebapiisavad tagasinõudmised;

vii)

VFR-lendude kulude mahaarvamine vastavalt artikli 7 lõikes 4 kindlaks määratule.”.

5)

V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

Terminaliteenuste ühikute ja ühikumäärade arvutamine

1.   Terminaliteenuste ühikute arvutamine

1.1

Terminaliteenuste ühik võrdub asjaomase õhusõiduki kaalu arvestava teguriga.

1.2

Õhusõiduki massi arvestav tegur, mis väljendatakse kahe kümnendkohani ümardatud arvuna, on jagatis, mis saadakse õhusõiduki IV lisa punktis 1.5 osutatud suurima sertifitseeritud stardimassi tonnide arvu jagamisel 50-ga ning tulemuse tõstmisel astmesse 0,7. Viieaastase üleminekuaja jooksul pärast terminaliteenuste esimese ühikumäära väljaarvutamist käesoleva määruse alusel jääb see eksponent siiski vahemikku 0,5–0,9.

2.   Terminali ühikumäärade arvutamine

2.1

Terminali ühikumäär arvutatakse enne võrdlusperioodi iga aasta algust.

2.2

See arvutatakse asjakohase aasta terminaliteenuste ühikute prognoositava koguarvu jagamise teel järgmiste elementide summaga:

i)

asjakohase aasta määratud kulud;

ii)

prognoositud ja tegeliku inflatsiooni erinevuse kohaldamine vastavalt artikli 6 lõikes 1 viidatule;

iii)

artikli 11a lõigetes 2-7 viidatud liiklusega seotud riski jagamise rakendamisest tulenevad ülekanded;

iv)

artikli 11a lõikes 8 viidatud liiklusega seotud riski jagamise rakendamisest tulenevad eelmise võrdlusperioodi ülekanded;

v)

artikli 12 lõikes 2 viidatud finantssoodustustest tulenevad soodustused ja karistused;

vi)

esimese kahe võrdlusperioodiga liikmesriikides kuni terminali navigatsioonitasudele käesoleva määruse kohaldamise aastale eelneva aastani tekkinud liigsed või ebapiisavad tagasinõudmised;

vii)

VFR-lendude kulude mahaarvamine vastavalt artikli 7 lõikes 4 kindlaks määratule.”.

6)

VI lisa asendatakse järgmisega:

„VI LISA

Maksustamismehhanism

1.   ARUANDETABEL

Liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad iga nende vastutusalas oleva maksustamispiirkonna ja iga võrdlusperioodi kohta järgmise tabeli. Liikmesriigid esitavad samuti koondtabeli iga nende vastutusalasse kuuluva maksustamispiirkonna kohta.

Kui maksustamispiirkond hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi õhuruumi, täidavad kõnealused liikmesriigid tabeli ühiselt kooskõlas artikli 4 lõikes 4 viidatud korraldustega.

Image

2.   LISATEAVE

Lisaks koguvad ja esitavad liikmesriigid vähemalt järgmise teabe:

—

eri maksustamispiirkondade, eelkõige terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkondade ja lennuväljade vaheliste võimalike ristsubsideerimiste kirjeldus ja põhjendus;

—

prognoositavate maksustatavate teenuseühikute arvutamise kirjeldus ja selgitus;

—

maksuvabastuspoliitika kirjeldus ja sellega seotud kulude katmiseks kasutatavate rahastamisvahendite kirjeldus;

—

marsruudi navigatsioonitasude korral kuni 2011. aastani ja terminali navigatsioonitasude korral kuni käesoleva määruse kohaldamise aastale eelneva aastani liikmesriikidele tekkinud liigsete või ebapiisavate tagasinõudmiste ülekandmise kirjeldus;

—

kooskõlas artikli 11a lõike 4 teise lõiguga tehtud ebapiisavate tagasinõudmiste ülekandmise kirjeldus;

—

eelmisest võrdlusperioodist kooskõlas artikli 11a lõike 8 punktiga c ülekantavate summade kirjeldus tegurite kaupa;

—

muude tulude kirjeldus, kui need on olemas;

—

terminali navigatsioonitasude arvutamiseks kasutatava valemi kirjeldus;

—

aeronavigatsiooniteenuse kasutajatele määratavate soodustuste kirjeldus ja selgitus.”.
Top