EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32010L0076
Directive 2010/76/EU of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010 amending Directives 2006/48/EC and 2006/49/EC as regards capital requirements for the trading book and for re-securitisations, and the supervisory review of remuneration policies Text with EEA relevance
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/76/EL, 24. november 2010 , millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/76/EL, 24. november 2010 , millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega EMPs kohaldatav tekst
OJ L 329, 14.12.2010, p. 3–35
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 011 P. 126 - 158
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013L0036
14.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/3 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/76/EL,
24. november 2010,
millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ülemäärane ja ettevaatamatu riskide võtmine pangandussektoris on viinud finantseerimisasutuste maksejõuetuse tekkimiseni ja põhjustanud süsteemseid probleeme liikmesriikides ja kogu maailmas. Kuigi sääraseid riske võeti mitmesugustel keerukatel põhjustel, on järelevalveasutused ja reguleerivad organid, sealhulgas G20 ning Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, ühiselt veendunud, et oma osa oli ka mõningate finantseerimisasutuste sobimatutel tasustamissüsteemidel. Tasustamispoliitika, millega stimuleeritakse võtma asutuse puhul üldiselt talutavat riskitaset ületavaid riske, võib kahjustada usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning toetada ülemääraste riskide võtmist. Seetõttu on eriti olulised finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtted finantssektori usaldusväärsete tasustamistavade kohta, mis on rahvusvaheliselt heaks kiidetud ja kinnitatud. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (4) kohustab krediidiasutusi kehtestama riskide juhtimiseks vajalikud süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (5) alusel laieneb see nõue investeerimisühingutele, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (6). Direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt on pädevad ametiasutused kohustatud selliseid süsteeme, strateegiaid, menetlusi ja mehhanisme kontrollima ning tegema kindlaks, kas asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid tagavad krediidiasutusele või investeerimisühingule riskipositsioonide või võimalike riskipositsioonide usaldusväärse juhtimise ja katmise. Pangakontsernide suhtes teostatakse konsolideeritud järelevalvet, mis hõlmab finantsvaldusettevõtjaid ja finantssidusettevõtjaid kõikides jurisdiktsioonides. |
(3) |
Et vähendada halvasti kavandatud tasustamissüsteemide võimalikku negatiivset mõju usaldusväärsele riskijuhtimisele ja üksikisikute riskikäitumise kontrollimisele, tuleks direktiivi 2006/48/EÜ nõudeid täiendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute sõnaselge kohustusega kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tavad ning need rakendada. Sellised töötajate kategooriad peaksid hõlmama vähemalt kõrgemat juhtkonda, riskide võtjaid, kontrollülesannete täitjaid ning kõiki töötajaid, kelle kogu töötasu, kaasa arvatud eraldised vabatahtlikeks pensionimakseteks, paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega. |
(4) |
Kuna ülemäärane ja ettevaatamatu riskide võtmine võib kahjustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldusväärsust ja destabiliseerida pangandussüsteemi, on oluline tagada, et uut tasustamispoliitika ja -tavadega seotud kohustust rakendataks järjepidevalt ja et kõik tasuaspektid, kaasa arvatud palgad, vabatahtlikud pensionimaksed ja muud sarnased maksed, oleksid hõlmatud. Siinkohal peaksid vabatahtlikud pensionimaksed tähendama krediidiasutuse või investeerimisühingute poolt tehtavaid vabatahtlikke makseid konkreetsele töötajale seoses tulevase pensioniga ning mida võib lugeda sarnaseks muutuvtasuga. Seepärast on asjakohane täpsustada usaldusväärse tasustamispoliitika selged põhimõtted, millega tagatakse, et tasustamissüsteem ei innustaks üksikisikuid liigseid riske võtma ega moraalselt küsitavaid samme astuma, vaid oleks kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskivalmiduse, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. Töötasu peaks olema kooskõlas finantssektori rolliga olla mehhanism, mille kaudu rahalised vahendid paigutatakse tõhusalt majandusse. Eelkõige peaksid need põhimõtted tagama, et muutuvtasude poliitika kujundamine tagaks stiimulite kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajaliste huvidega ning et väljamaksete viisid tugevdaksid tema kapitalibaasi. Töötasu tulemuspõhised komponendid peaksid ühtlasi kaasa aitama õigluse suurendamisele krediidiasutuse või investeerimisühingu tasustamissüsteemis. Neis põhimõtetes tuleks tunnistada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sätteid erinevalt kohaldada, olenevalt nende suurusest, sisemisest korraldusest ning nende tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, ning et eelkõige ei pruugi kõikide põhimõtete täitmine olla proportsionaalne direktiivi 2006/49/EÜ artikli 20 lõigetes 2 ja 3 osutatud investeerimisühingute puhul. Et tasustamispoliitika kujundamine oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise osa, peaks iga krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites võtma vastu kohaldatavad põhimõtted ning need korrapäraselt läbi vaatama. Seoses sellega peaks võimaluse korral ja kooskõlas siseriikliku äriühinguõigusega olema võimalik juhtimisorganit tema järelevalvefunktsiooni täites käsitada järelevalvenõukoguna. |
(5) |
Krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, mis oma suuruselt, sisemiselt korralduselt ning tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt on olulised, tuleks nõuda nende juhtimisstruktuuri ja -korralduse lahutamatu osana töötasukomisjoni loomist. |
(6) |
Komisjon peaks vaatama tasustamispoliitika põhimõtted läbi 2013. aasta 1. aprilliks, eriti seoses nende tõhususe, rakendamise ja jõustamisega, võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid, sh täiendavaid ettepanekuid finantsstabiilsuse nõukogult ja finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtete rakendamist muudes jurisdiktsioonides, kaasa arvatud seost muutuvtasude kujundamise ja ülemäärase riskikäitumise vahel. |
(7) |
Tasustamispoliitika eesmärk peaks olema viia töötajate isiklikud eesmärgid kooskõlla asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajaliste huvidega. Töötasu tulemuspõhiste elementide hindamine peaks põhinema pikaajalistel töötulemustel ja võtma arvesse selliste tulemustega seotud võimalikke riske. Töötulemusi tuleks hinnata mitmeaastase (vähemalt kolme- kuni viieaastase) raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegemine tulemustasu alusel jaotuks krediidiasutuse või investeerimisühingu tervele äritsüklile. Stiimulite täiendavaks ühtlustamiseks peaks oluline osa kõigi neist nõuetest mõjutatud töötajate muutuvtasudest sõltuvalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist koosnema krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiatest, aktsiatega seotud instrumentidest, või noteerimata krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul muudest samaväärsetest mitterahalistest vahenditest ja võimaluse korral muudest pikaajalistest finantsinstrumentidest, mis peegeldavad adekvaatselt krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti. Selliste vahendite hulka peaks olema võimalik lisada ka kapitaliinstrument, mis krediidiasutuse tõsiste finantsprobleemide korral konverteeritakse omakapitaliks või hinnatakse muul viisil alla. Juhul kui asjaomane krediidiasutus ei väljasta pikaajalisi finantsinstrumente, peaks tal olema lubatud väljastada oluline osa muutuvtasudest aktsiates, aktsiatega seotud instrumentides ja muudes samaväärsetes mitterahalistes vahendites. Liikmesriikidel ja nende pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalik seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. |
(8) |
Vähendamaks liigsete riskide võtmise stiimuleid, peaksid muutuvtasud moodustama tasakaalustatud osa kogu töötasust. Esmatähtis on, et töötaja põhipalk moodustaks piisavalt suure osa tema kogutasust, võimaldamaks igati paindliku muutuvtasupoliitika toimimist, kaasa arvatud võimalust muutuvtasu üldse mitte maksta. Kogu sektoris ühtlaste tasustamistavade tagamiseks on asjakohane täpsustada teatavaid selgeid nõudeid. Tagatud muutuvtasud ei ole kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ega töötulemustele vastava tasu põhimõttega ning peaksid üldreeglina olema keelatud. |
(9) |
Suur osa muutuvtasu komponendist, näiteks 40–60 %, tuleks lükata edasi sobiva ajavahemiku võrra. See osa peaks märgatavalt suurenema koos töötasu saava isiku karjääriastme või vastutuse tasemega. Lisaks peaks oluline osa muutuvtasu komponendist sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist koosnema krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiatest, aktsiatega seotud instrumentidest, või noteerimata krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul muudest samaväärsetest mitterahalistest vahenditest, ning võimaluse korral muudest pikaajalistest finantsinstrumentidest, mis peegeldavad adekvaatselt krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti. Siinkohal on väga oluline proportsionaalsuse põhimõte, kuna nimetatud nõuete kohaldamine ei pruugi väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul olla alati asjakohane. Arvestades ettemakstava rahalise muutuvtasu suurust piiravaid asjaolusid, tuleks piirata sellise muutuvtasu suurust, mida võib maksta sularahas või selle ekvivalendis ja mis ei kuulu edasilükkamisele, et viia töötajate isiklikud eesmärgid veelgi rohkem kooskõlla krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajaliste huvidega. |
(10) |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et muutuvtasude kogusumma ei piira nende võimet suurendada oma kapitalibaasi. Põhikapitali suurendamise määr peaks sõltuma krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali hetkeseisust. Seoses sellega peaks liikmesriikide pädevatel ametiasutustel olema volitused muutuvtasusid piirata, muu hulgas protsendimäärana kogu netotulust, kui see ei ole kooskõlas usaldusväärse kapitalibaasi säilitamisega. |
(11) |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma töötajatelt nõudma, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid ega kindlustust, mis kahjustaks nende tasustamissüsteemi integreeritud riski maandamise mõju. |
(12) |
Nende asutuste puhul, mis saavad kasu valitsuse erakorralisest sekkumisest, peaks prioriteetideks olema kapitalibaasi ülesehitamine ja maksumaksjatelt saadud abi tagasimaksmine. Need prioriteedid peaksid kajastuma mis tahes muutuvtasude väljamaksetes. |
(13) |
Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovituses palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (7) sätestatud usaldusväärset tasustamispoliitikat käsitlevad põhimõtted on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega ja täiendavaid neid. |
(14) |
Tasustamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata aluslepingutega tagatud põhiõiguste täielikku teostamist, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 5 sätteid, siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, aktsionäride õigusi ja kaasamist ning asjaomase asutuse juhtimis- ja järelevalveüksuse üldisi kohustusi reguleerivaid õigusakte ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigust sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele. |
(15) |
Et tagada õigusaktide kiire ja tulemuslik täitmine, peaks pädevatel ametiasutustel olema ka õigus määrata või kohaldada direktiivi 2006/48/EÜ nõuete, sealhulgas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas oleva tasustamispoliitika kehtestamise nõude rikkumise eest rahalisi või mitterahalisi karistusi või võtta muid meetmeid. Sellised meetmed ja karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Et tagada sidusus ja võrdsed tingimused, peaks komisjon kokkuvõtvalt läbi vaatama liikmesriikide kehtestatud meetmed ja karistused ning nende kohaldamise seoses nendevahelise kooskõlaga kogu liidus. |
(16) |
Et tagada tõhus järelevalve sobimatutest tasustamissüsteemidest tingitud riskide üle, peaksid krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasustamispoliitika ja -tavad kuuluma direktiivi 2006/48/EÜ alusel teostatava järelevalve alla. Selle järelevalve käigus peaksid järelevalveasutused hindama, kas tasustamispoliitika ja -tavad võivad soodustada ülemäärast riskide võtmist krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajate poolt. Lisaks peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tagama selliste suuniste olemasolu, millega saaks hinnata isikute sobivust krediidiasutuse töö tulemuslikuks juhtimiseks. |
(17) |
Komisjoni 2. juuni 2010. aasta rohelises raamatus, mis käsitleb äriühingu üldjuhtimist finantseerimisasutustes ja tasustamispoliitikat, on tuvastatud mitmeid puudujääke krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühingujuhtimise tavas, millega tuleks tegeleda. Pakutud lahenduste hulgas viitab komisjon vajadusele tugevdada märkimisväärselt nõudeid krediidiasutuse tööd tulemuslikult juhtivate isikute suhtes, kellel peaks olema piisavalt laitmatu reputatsioon ja vajalik kogemus ning kelle sobivust oma kutsetööks tuleks hinnata. Rohelises raamatus rõhutatakse ka vajadust parandada aktsionäride osalemist tasustamispoliitika kinnitamisel. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kavatsuse teha järelmeetmena nendes küsimustes vajadusel õigusakti ettepanekuid. |
(18) |
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasustamistavade läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriikide pädevad ametiasutused koguma tasustamise kohta teavet, et võrrelda tasustamispoliitika suundumusi liigitatud kvantitatiivse teabe alusel, mida need krediidiasutused ja investeerimisühingud on käesoleva direktiivi kohaselt kohustatud avaldama. Pädevad ametiasutused peaksid esitama kõnealuse teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele, et võimaldada komiteel läbi viia sarnaseid hindamisi liidu tasandil. |
(19) |
Et edendada tasustamispoliitika ja -tavade hindamisega seotud järelevalvetegevuse ühtlustamist ja hõlbustada teabekogumist ning pangandussektori tasustamispoliitika põhimõtete järjekindlat rakendamist, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostama pangandussektori usaldusväärse tasustamispoliitika suunised. Euroopa Väärtpaberituru Reguleerijate Komitee peaks abistama selliste suuniste väljatöötamisel, kuivõrd neid kohaldatakse ka tasustamispoliitika suhtes, mida rakendatakse isikute puhul, kes osalevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute investeerimisteenuste osutamisel ja investeerimistegevuses direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee peaks korraldama avalikke konsultatsioone seoses tehniliste standarditega ja analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Komisjonil peaks olema võimalus esitada õigusakti ettepanekud, millega usaldatakse Euroopa pangandusjärelevalvega tegelevale asutusele ja asjakohasel määral ka Euroopa väärtpaberiturujärelevalvega tegelevale asutusele, mis asutatakse vastavalt de Larosière’i protsessile finantsjärelevalve küsimuses, ülesanne välja töötada tehniliste regulatiivsete või rakendusstandardite kavandeid, et hõlbustada teabekogumist ning komisjoni poolt vastuvõetavate pangandussektori tasustamispoliitika põhimõtete järjekindlat rakendamist. |
(20) |
Kuna halvasti kavandatud tasustamispoliitika ja motivatsioonisüsteemid võivad suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute riske vastuvõetamatu määrani, tuleks võtta kiireid tervendamismeetmeid ja vajaduse korral asjakohaseid parandusmeetmeid. Sellest tulenevalt on asjakohane tagada, et pädevad ametiasutused oleksid volitatud kehtestama asjaomaste äriühingute suhtes kvalitatiivseid või kvantitatiivseid meetmeid, mille eesmärk on lahendada 2. samba raames teostatava järelevalve käigus tuvastatud tasustamispoliitika probleeme. Pädevate ametiasutuste käsutuses olevad kvalitatiivsed meetmed võimaldavad nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendaksid oma tegevuse, toodete või süsteemidega, kaasa arvatud muudatuste tegemisega nende tasustamissüsteemidesse või tasustamise erinevate osade külmutamisega seotud riske, mis on vastuolus tõhusa riskijuhtimisega. Kvantitatiivsed meetmed hõlmavad täiendavate omavahendite omamise nõuet. |
(21) |
Usaldusväärse tasustamispoliitika hädavajalikuks eelduseks on head haldusstruktuurid, läbipaistvus ja avalikustamine. Et tagada turu jaoks tasustamissüsteemide ja nendega seotud riskide piisav läbipaistvus, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldama üksikasjaliku teabe oma tasustamispoliitika ja -tavade ning konfidentsiaalsuse kaalutlusel kogusummade kohta, mida rakendatakse töötajate puhul, kelle ametialane tegevus oluliselt mõjutab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. See teave peaks olema kättesaadavaks tehtud kõikidele sidusrühmadele (aktsionärid, töötajad ja avalikkus). Kõnealune kohustus ei tohiks sellegipoolest piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8). |
(22) |
Et tagada sätete täielik tõhusus ning et vältida mis tahes diskrimineerivat mõju nende kohaldamisel, tuleks käesoleva direktiivi tasustamist käsitlevad sätteid kohaldada töötasule selliste lepingute alusel, mis on sõlmitud enne kõnealuste sätete rakendamise tegelikku kuupäeva igas liikmesriigis ning mille eest on tasu määratud või makstud pärast seda kuupäeva. Lisaks on käesoleva direktiiviga taotletavate eesmärkide, eeskätt tõhusa riskijuhtimise saavutamiseks, arvestades rahanduses endiselt valitsevat märgatavat ebastabiilsust, ning selleks et vältida käesoleva direktiivi tasustamist käsitlevatest sätetest kõrvalehoidmise mis tahes riski enne nende sätete rakendamist, vaja kõnealuseid sätteid kohaldada ka töötasule, mis on 2010. aastal osutatud teenuste eest küll määratud, kuid enne kõnealuste sätete rakendamise tegelikku kuupäeva igas liikmesriigis veel välja maksmata. |
(23) |
Krediidiasutuse võimalike riskide kontrollimise tulemuseks peaksid olema tõhusad järelevalvemeetmed. Seepärast on vaja saavutada tegevuse edasine ühtlustumine, et toetada järelevalveasutuste ühiseid otsuseid ja tagada liidus võrdsed konkurentsitingimused. |
(24) |
Edasiväärtpaberistamise tehingutesse investeerivatelt krediidiasutustelt nõutakse direktiiviga 2006/48/EÜ hoolsuskohustuse täitmist ka edasiväärtpaberistamise aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide ja omakorda nende positsioonide aluseks olevate muude riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutused peaksid hindama, kas varadega kaetud kommertspaberite programmi kontekstis kujutavad riskipositsioonid endast edasiväärtpaberistamise riskipositsioone, sealhulgas selliste programmide kontekstis, mis omandavad tervete laenude eraldi kogumite kõrgema järgu seeriad, kui ükski selline laen ei ole väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise riskipositsioon, ning kui laenude müüja tagab iga investeeringu esimese järjekoha kahju kaitse. Viimasel juhul ei peaks kogumipõhist likviidsuse tagamise tehingut lugema edasiväärtpaberistamise riskipositsiooniks, kuna see esindab üksiku varakogumi (st kogu laenude kohaldatav kogum) väärtpaberistamise seeriat, mis ei sisalda väärtpaberistamise riskipositsioone. Seevastu kogu programmi ulatuses krediidikvaliteedi parandamine, mis hõlmaks ainult mõningaid müüja tagatud kaitset ületavaid kahjumeid eri kogumites, kujutaks endast üldiselt eri varade kogumi riski seeriateks jaotamist, mis sisaldaks vähemalt ühte väärtpaberistamise riskipositsiooni ja oleks seega edasiväärtpaberistamise riskipositsioon. Kui selline programm siiski rahastab end täielikult üht liiki kommertspaberiga ning kui kogu programmi hõlmav krediidikvaliteedi parandamine ei ole edasiväärtpaberistamine või kommertspaberit toetab täielikult tehingut korraldav krediidiasutus, jättes kommertspaberi investori kanda aluseks olevate kogumite või varade asemel hoopis tehingu korraldaja maksejõuetusriski, ei tohiks sellist kommertspaberit üldiselt käsitada edasiväärtpaberistamise riskipositsioonina. |
(25) |
Direktiivi 2006/49/EÜ sätteid usaldusväärse hindamise kohta tuleks kohaldada kõikide õiglases väärtuses mõõdetavate instrumentide suhtes, olenemata sellest, kas need on asutuste kauplemisportfellis või pangaportfellis. Tuleks täpsustada, et kui usaldusväärse hindamise kohaldamine tooks kaasa raamatupidamises tegelikult kajastatuga võrreldes madalama bilansilise väärtuse, tuleks vahe absoluutväärtus omavahenditest lahutada. |
(26) |
Asutused peaksid saama valida, kas kohaldada käesoleva direktiivi alusel 1 250 %-lise riskikaaluga kaalutavate väärtpaberistamise positsioonide suhtes kapitalinõuet või need omavahenditest lahutada, olenemata sellest, kas need positsioonid on kauplemisportfellis või pangaportfellis. |
(27) |
Arveldusriskidega seotud kapitalinõuded peaksid olema kohaldatavad ka pangaportfelli puhul. |
(28) |
Laenude algsel väljastajal ja tehingu korraldajal ei tohiks olla võimalik minna mööda lepinguvälise toetuse pakkumise keelust, kasutades sellise toetuse pakkumiseks oma kauplemisportfelle. |
(29) |
Ilma et see piiraks käesolevas direktiivis selgesõnaliselt sätestatud avalikustamisnõudeid, peaks avalikustamisnõuete eesmärk seisnema turuosalistele täpse ja kõikehõlmava teabe edastamises asutuste riskiprofiili kohta. Seepärast peaksid asutused olema kohustatud avalikustama lisateavet, mis ei ole käesolevas direktiivis selgesõnaliselt loetletud, kui selline avalikustamine on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. |
(30) |
Et tagada direktiivi 2006/48/EÜ ühtne rakendamine kogu liidus, moodustasid komisjon ja Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee 2006. aastal kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise töörühma, millele tehti ülesandeks arutada ja lahendada selle direktiivi rakendamisega seotud probleeme. Kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise töörühma arvamuse kohaselt tuleb direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ teatavaid tehnilisi sätteid veelgi täpsustada. Seepärast on asjakohane neid sätteid täpsustada. |
(31) |
Kui väärtpaberistamise positsioonile antud väline krediidihinnang sisaldab investeerimisühingu enda poolt tagatud krediidiriski kaitset, ei peaks asutus sellise kaitse tõttu saama kasutada madalamat riskikaalu. See ei tohiks kaasa tuua väärtpaberistamise mahaarvamist kapitalist, kui leidub muid võimalusi riskikaalu kindlakstegemiseks vastavalt asjaomase positsiooni tegelikule riskile, arvestamata sellist krediidiriski kaitset. |
(32) |
Väärtpaberistamise valdkonnas tuleks asutuste avalikustamisnõudeid oluliselt karmistada. Eelkõige tuleks arvesse võtta ka kauplemisportfellis olevate väärtpaberistamise positsioonidega seotud riske. Et tagada asutuse väärtpaberistamise piisav läbipaistvus, peaks avalikustamine kajastama, mis ulatuses kasutab asutus sihtotstarbelisi väärtpaberistamisasutusi tehingute korraldamiseks, ning teatavate seotud asutuste osalust, kuna tihedalt seotud osapooled võivad asjaomase asutuse jaoks kujutada jätkuvat riski. |
(33) |
Väärtpaberistamise positsioonidega seotud eririski kapitalinõuded tuleks viia vastavusse pangaportfelli kapitalinõuetega, kuna nende puhul nähakse ette väärtpaberistamise positsioonide diferentseeritum ja riskitundlikum käsitlus. |
(34) |
Arvestades nende viimaste aegade halbu tulemusi, tuleks tugevdada nõudeid, mida esitatakse tururiskiga seotud kapitalinõuete arvutamisel kasutatavatele sisemudelitele. Eelkõige tuleks täiendada nende suutlikkust hõlmata kauplemisportfelli krediidiriske. Et tugevdada kapitalinõudeid halvenenud turutingimuste puhuks ja vähendada võimalikku protsüklilisust, peaksid kapitalinõuded sisaldama halvenenud turutingimusteks piisavat komponenti. Asutused peaksid samuti läbi viima vastupidised stressitestid, et uurida, millised stsenaariumid võiksid proovile panna asutuse elujõulisuse, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada, et selline test ei ole vajalik. Arvestades, et väärtpaberistamise positsioonide käsitlemisel sisemudelitel põhinevate meetoditega on viimasel ajal ilmnenud erilisi raskusi, tuleks asutuste võimalusi kauplemisportfelliga seotud väärtpaberistamise riskide modelleerimisel piirata ja kauplemisportfellis sisalduvate väärtpaberistamise positsioonide puhul peaks vaikimisi olema kohustuslik standardne kapitalinõue. |
(35) |
Käesolevas direktiivis sätestatakse piiratud erandid teatavat tüüpi korrelatsioonikauplemisele, mille kohaselt võib järelevalveasutus lubada krediidiasutusel arvutada üldise riskipositsioonide kapitalinõude lähtuvalt rangest miinimumnõudest. Sellistel juhtudel peaks krediidiasutus olema kohustatud kohaldama kõnealuse kauplemise suhtes kapitalinõuet, mis võrdub kas kapitalinõudega vastavalt sellele asutusesiseselt väljatöötatud meetodile või 8 %-ga eririski kapitalinõudest mõõtmise standardmeetodi alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. Nendele riskidele ei peaks krediidiasutus olema kohustatud kohaldama täiendavate riskide kapitalinõuet, kuid need peaksid olema hõlmatud nii riskiväärtuse meetoditesse kui ka halvenenud turutingimuste riskiväärtuse näitajates. |
(36) |
Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 152 kohaselt peab teatavate krediidiasutuste omavahendite määr olema kolme 12-kuulise ajavahemiku jooksul 31. detsembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt võrdne teatavate kindlaksmääratud miinimumsummadega. Seoses pangandussektori praeguse olukorraga ning miinimumkapitali üleminekukorra pikendamisega, mille Baseli pangajärelevalve komitee on heaks kiitnud, on asjakohane pikendada seda nõuet piiratud ajaks, kuni 31. detsembrini 2011. |
(37) |
Et mitte tõkestada krediidiasutustel sisereitingutel põhineva meetodi (IRB meetod) või täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutuselevõtmist kapitalinõuete arvutamiseks üleminekuperioodil põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete rakendamiskulude tõttu, peaks olema võimalik anda krediidiasutustele, kes on hakanud IRB meetodit või täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutama alates 1. jaanuarist 2010 ja kes on eelnevalt oma kapitalinõudeid arvutanud lihtsamate meetodite kohaselt, järelevalveasutuste nõusolekul luba kasutada lihtsamaid meetodeid ülemineku aluse arvutamiseks. Pädevad ametiasutused peaksid oma turgusid hoolikalt jälgima, tagama nii kogu turul kui ka kõigis turusektorites võrdsed tingimused ning vältima siseturu moonutusi. |
(38) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides tabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need tabelid üldsusele kättesaadavaks. |
(39) |
Käesoleva direktiivi sätted on osa finantskriisi lahendamiseks algatatud reformiprotsessist. Vastavalt G20 tippkohtumise, finantsstabiilsuse nõukogu ja Baseli pangajärelevalve komitee järeldustele võib vaja minna täiendavaid reforme, kaasa arvatud antitsüklilised puhvrid, nn dünaamilised reservid, direktiivis 2006/48/EÜ toodud kapitalinõuete arvutamise põhimõtted ning krediidiasutustele esitatavaid riskipõhiseid nõudeid täiendavad meetmed, et aidata vähendada finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis. Et tagada protsessi asjakohane demokraatlik jälgimine, tuleks Euroopa Parlament ja nõukogu õigeaegselt ja tõhusalt kaasata. |
(40) |
Komisjon peaks direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ kohaldamise läbi vaatama, et tagada nende sätete õiglane rakendamine, mis ei põhjustaks krediidiasutuste diskrimineerimist nende õigusliku vormi või omandiõiguse mudeli alusel. |
(41) |
Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2006/48/EÜ tehniliseks kohandamiseks, et selgitada mõisteid, tagamaks kõnealuse direktiivi ühetaoline kohaldamine või võtmaks arvesse kapitaliturgude arengut; viia terminoloogia vastavusse edasiste asjakohaste õigusaktidega ja piiritleda mõisteid kooskõlas kõnealuste tulevaste õigusaktidega; direktiivi 2006/48/EÜ alusel vastastikuse tunnustamisega hõlmatud tegevuste loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud terminite kohandamine vastavalt kapitaliturgude arengule; kohandada valdkondi, milles pädevad ametiasutused teavet vahetavad; kohandada omavahendeid puudutavaid direktiivi 2006/48/EÜ sätteid, et võtta arvesse raamatupidamisstandardite või liidu õigusaktide arengut järelevalvealase tegevuse lähendamisel; laiendada standardmeetodi või sisereitingutel põhineva meetodi jaoks riskipositsioonide klasside loetelu, et võtta arvesse kapitaliturgude arengut; kohandada kõnealuste riskipositsioonidega seotud teatud summasid, et võtta arvesse inflatsiooni mõju; kohandada bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimist; ning kohandada vastaspoole krediidiriski käsitlemise, riskide liigitamise ja käsitlemise, standardmeetodi ja sisereitingul põhineva meetodi, krediidiriski maandamise, väärtpaberistamise, operatsiooniriski, pädevate ametiasutuste läbiviidava kontrolli ja hindamise ning avalikustamise erisätteid ja tehnilisi kriteeriume, et võtta arvesse kapitaliturgude, raamatupidamisstandardite või liidu õigusaktide arengut või vajadust lähendada järelevalvealast tegevust. Komisjonil peaks olema ka õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, mis täpsustavad selliste intressimäärade äkilise ja ootamatu muutumise suurust, mis on olulised pädevate ametiasutuste poolt direktiivi 2006/48/EÜ läbiviidava kauplemisega mitteseotud tegevusest tuleneva intressiriski kontrolli ja hindamise jaoks; näha ette kõnealuses direktiivis sätestatud omavahendite miinimumtaseme või riskikaalude ajutine vähendamine võtmaks arvesse konkreetset olukorda; selgitada kõnealuse direktiivi sätete kohaldamise erandeid teatavate suurte riskikontsentratsioonide puhul; ja kohandada krediidiasutuse kavandatava omandaja sobivuse ning kavandatava omandamise majandusliku usaldatavuse hindamise kriteeriume, mida järelevalveasutused rakendavad kõnealuse direktiivi raames. |
(42) |
Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses direktiivi 2006/49/EÜ tehniliste kohandustega, et selgitada määratlusi kõnealuse direktiiv ühetaolise kohaldamise tagamiseks või finantsturgude arengu arvessevõtmiseks; kohandada kõnealuse direktiivi teatud sätetega ette nähtud algkapitali suurust ning kauplemisportfelliga seotud äritegevuse kapitalinõuete arvutamiseks vajalike teatud summade suurust majanduse ja rahanduse arengu arvesse võtmiseks; selgitada käesoleva direktiivi ühesuguse kohaldamise tagamiseks nõuet, et investeerimisühingul peaks olema omavahendeid summas, mis võrdub ühe neljandikuga nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest; ühtlustada terminid ja määratlused kooskõlas hilisemate asjakohaste õigusaktidega; kohandada kõnealuse direktiivi tehnilisi sätteid, mis puududutavad erinevate riskiklasside ja suurte riskikontsentratsioonide kapitalinõuete arvutamist, kapitalinõuete arvutamiseks sisemudeli kasutamist ning kauplemist finantsturgude, riskide mõõtmise või raamatupidamisstandardite või liidu õigusaktide arengute arvesse võtmiseks või seoses järelevalvetavade lähendamisega; ja võtta arvesse direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisalaga seotud erinevate valdkondade läbivaatamise tulemusi. |
(43) |
Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema alates õigusakti teatavakstegemisest kolm kuud aega esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema samuti võimalik seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on vajalik eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud ajakavast delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. |
(44) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290 käsitlevas deklaratsioonis nr 39, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, mis allkirjastati 13. detsembril 2007, võttis konverents arvesse komisjoni kavatsust jätkata finantsteenuste alal delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt oma väljakujunenud tavale. |
(45) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kohustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid looma tõhusale riskijuhtimisele vastavat tasustamispoliitikat ning kohandada teatud kapitalinõudeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(46) |
Direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tuleks seega vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2006/48/EÜ muudatused
Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tagab selliste suuniste olemasolu, millega hinnatakse selliste isikute sobivust, kes tegelikult juhivad krediidiasutuse tööd.” |
3) |
Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklisse 54 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid tagavad, et nende vastavatel pädevatel ametiasutustel on esimese lõigu kohaldamiseks vajalikud volitused määrata või kohaldada rahalisi ja mitterahalisi karistusi või võtta muid meetmeid. Sellised karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.” |
5) |
Artikli 57 esimese lõigu punkt r asendatakse järgmisega:
|
6) |
Artiklisse 64 lisatakse järgmine lõige: „5. Krediidiasutused kohaldavad omavahendite summa arvutamisel direktiivi 2006/49/EÜ VII lisa B osa nõudeid kõikide oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad mis tahes vajalikud täiendavad väärtuste kohandamised maha artikli 57 punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab käesoleva sätte kohaldamise üksikasjade kohta juhised.” |
7) |
Artikli 66 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 57 punktides l–r nimetatud kirjete kogusummast pool arvatakse maha sama artikli punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed, ning pool sama artikli punktides d–h nimetatud kirjetest pärast käesoleva artikli lõikes 1 esitatud piirangute kohaldamist. Kui artikli 57 punktides l–r nimetatud kirjete kogusummast pool on suurem kui artikli 57 punktides d–h nimetatud kirjete kogusumma, arvatakse ülejääv summa maha sama artikli punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed. Artikli 57 punktis r nimetatud kirjeid ei lahutata, kui neid kasutati artikli 75 kohaldamisel riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt käesolevale direktiivile või kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I või V lisale.” |
8) |
Artikli 75 punktid b ja c asendatakse järgmisega:
|
9) |
Artikli 101 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tehingu korraldaja või laenude algne väljastaja, kes on seoses väärtpaberistamisega rakendanud riskiga kaalutud varade arvutamisel artiklit 95 või kes on müünud instrumente oma kauplemisportfellist sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, mistõttu ta ei pea enam hoidma omavahendeid nimetatud instrumentidega seotud riskide katteks, ei või selleks, et vähendada investorile tekkivat võimalikku või tegelikku kahju, väärtpaberistamist toetada määral, mis ületab tema lepingulisi kohustusi.” |
10) |
Artiklit 136 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artikli 145 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Krediidiasutused võtavad vastu ametlikud eeskirjad lõigetes 1 ja 2 sätestatud avalikustamistingimuste täitmiseks ja põhimõtted avalikustatud andmete, sealhulgas nende kontrollimise ja esitamissageduse asjakohasuse hindamiseks. Samuti võtavad krediidiasutused vastu eeskirjad, mille kohaselt hinnatakse, kas nende avalikustatavad andmed annavad turuosalistele igakülgset teavet krediidiasutuse riskiprofiili kohta. Kui avalikustatavad andmed ei anna turuosalistele igakülgset teavet riskiprofiili kohta, avalikustavad krediidiasutused lisaks lõikes 1 märgitule täiendava teabe. Krediidiasutused on siiski kohustatud avalikustama üksnes teavet, mis on oluline ja mis ei ole käsitatav ärisaladuse või konfidentsiaalse teabena vastavalt XII lisa 1. osas sätestatud tehnilistele kriteeriumidele.” |
12) |
VI jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED”. |
13) |
Artiklit 150 muudetakse järgmiselt:
|
14) |
Artikli 151 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja. |
15) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 151a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 15. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artikli 150 lõikes 1 ja lõike 2 teise lõigu esimeses lauses osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 151b tagasi võtab. 2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklite 151b ja 151c tingimusi. Artikkel 151b Delegeerimise tagasivõtmine 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 150 lõikes 1 ja lõike 2 teise lõigu esimeses lauses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist. 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 151c Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra. 2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub aktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. 3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.” |
16) |
Artiklile 152 lisatakse järgmised lõiked: „5a. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84–89, peab kuni 31. detsembrini 2011 olema pidevalt vähemalt võrdne lõikes 5c või vajadusel lõikes 5d sätestatud summadega. 5b. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes kasutavad operatsiooniriski katvate kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt artiklile 105 täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, peab kuni 31. detsembrini 2011 olema pidevalt vähemalt võrdne lõikes 5c või vajadusel lõikes 5d sätestatud summaga. 5c. Lõigetes 5a ja 5b osutatud summa peab olema 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4 ja direktiivist 2000/12/EÜ, nagu neid kohaldati enne 1. jaanuari 2007. 5d. Pädevate ametiasutuste heakskiidul võib lõikes 5e osutatud krediidiasutuste puhul lõigetes 5a ja 5b osutatud summa olla kuni 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida sellistelt krediidiasutustelt nõutakse tulenevalt artiklitest 78–83, artiklitest 103 või 104 ning direktiivist 2006/49/EÜ, nagu neid kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011. 5e. Krediidiasutus võib kohaldada lõiget 5d ainult juhul, kui ta alustas sisereitingutel põhineva meetodi või täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamist oma kapitalinõuete arvutamiseks 1. jaanuaril 2010 või pärast seda.” |
17) |
Artikli 154 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kuni 31. detsembrini 2012 ei või riskipositsiooni kaalutud keskmine maksejõuetusest tingitud kahju olla madalam kui 10 % ühegi eluasemena kasutatava kinnisvaraga tagatud jaenõude puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii.” |
18) |
Artikli 156 kolmanda lõigu järele lisatakse järgmised lõigud: „Komisjon vaatab 2013. aasta 1. aprilliks läbi tasustamist käsitlevad sätted, sealhulgas V ja XII lisade sätted, ja koostab nende kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu nende tõhususele, rakendamisele ja täitmisele, võttes arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut. Läbivaatamise käigus tuvastatakse kõik lüngad, mis on põhjustatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisest kõnealuste sätete suhtes. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos kõigi asjakohaste ettepanekutega. Komisjon vaatab artikli 54 rakendamise läbi seoses määratud ja kohaldatud karistuste ja muude meetmete kooskõlaga kogu liidus ning esitab vajaduse korral ettepanekud, et tagada sidusus ja võrdsed tingimused. Käesoleva direktiivi kohaldamise korrapärane läbivaatamine komisjoni poolt tagab, et selle kohaldamise viis ei põhjusta krediidiasutuste ilmset diskrimineerimist nende õigusliku vormi või omandiõiguse mudeli alusel. Et tagada kapitalile esitatavate usaldatavusnõuete ühtlus, vaatab komisjon läbi V lisa punkti 23 alapunkti o taandes ii tehtud viite instrumentidele artikli 66 lõike 1a punkti a tähenduses asjakohasuse niipea, kui ta on algatanud kapitaliinstrumentide mõiste läbivaatamise, nagu see on ette nähtud artiklites 56–67.” |
19) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 156a Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2011 läbi ja annab aru, kas on otstarbekas muuta käesoleva direktiivi IX lisa, võttes arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid krediidiasutuste kapitalinõuete kohta väärtpaberistamise positsioonide osas. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandliku akti ettepanekutega.” |
20) |
Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisas sätestatule. |
Artikkel 2
Direktiivi 2006/49/EÜ muudatused
Direktiivi 2006/49/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 3 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt: „t) „väärtpaberistamise positsioon” ja „edasiväärtpaberistamise positsioon”– direktiivis 2006/48/EÜ määratletud väärtpaberistamise positsioon ja edasiväärtpaberistamise positsioon.” |
2) |
Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Kui asutus arvutab käesoleva direktiivi II lisa kohaldamisel riskiga kaalutud varasid direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 84–89 kohaselt, kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ VII lisa 1. osa punktis 36 sätestatud arvutuste suhtes järgmist:”. |
3) |
Artikli 18 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
|
4) |
VIII peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeeritud õigusaktid ja täitevvolitused”. |
5) |
Artikli 41 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 42a ning kohaldades artiklite 42b ja 42c tingimusi.” |
6) |
Artikli 42 lõige 2 jäetakse välja. |
7) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 42a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 15. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 41 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 42b tagasi võtab. 2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 42b ja 42c sätestatud tingimusi. Artikkel 42b Delegeerimise tagasivõtmine 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 41 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist. 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 42c Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra. 2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub aktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. 3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 296 delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.” |
8) |
Artikkel 47 asendatakse järgmisega: „Asutused, mis on V lisa punkti 1 kohaselt saanud konkreetse riskimudeli tunnustuse enne 1. jaanuari 2007, võivad selle tunnustuse osas 30. detsembrini 2011 või varasema kuupäevani, mille määravad pädevad ametiasutused igal üksikjuhtumil, kohaldada direktiivi 93/6/EMÜ VIII lisa punkte 4 ja 8 sellisena, nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.” |
9) |
Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisas sätestatule. |
Artikkel 3
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud selleks, et täita:
a) |
artikli 1 punkte 3, 4, 16 ja 17 ning I lisa punkti 1, punkti 2 alapunkti c, punkti 3 ja punkti 5 alapunkti b taanet iii, hiljemalt 1. jaanuariks 2011 ning |
b) |
kõiki muid käesoleva direktiivi sätteid, millele ei ole osutatud punktis a, hiljemalt 31. detsembriks 2011. |
Kui liikmesriigid käesolevas lõikes osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. I lisa punkti 1 täitmiseks vajalike õigus- ja haldusnormide kohaselt tuleb krediidiasutustel kohaldada nendes normides sisalduvaid põhimõtteid:
i) |
makstavale töötasule selliste lepingute alusel, mis on sõlmitud enne direktiivi rakendamise tegelikku kuupäeva igas liikmesriigis ning kui töötasu on määratud või makstud pärast seda kuupäeva, ning |
ii) |
2010. aastal osutatud teenuste osas töötasule, mis on küll määratud, kuid enne direktiivi rakendamise tegelikku kuupäeva igas liikmesriigis veel välja maksmata. |
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende peamiste siseriiklike sätete teksti, mille nad käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võtavad.
Artikkel 4
Aruandlus
Võttes arvesse Baseli raamkokkuleppe rahvusvahelist iseloomu ja ohte, mis võiksid kaasneda sellega, kui kapitali adekvaatsust käsitleva raamkokkuleppe muudatusi ei rakendataks samaaegselt peamistes jurisdiktsioonides, annab komisjon 31. detsembriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru edusammudest kapitali adekvaatsust käsitleva raamkokkuleppe muudatuste rahvusvahelisel rakendamisel, koos kõigi asjakohaste ettepanekutega.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 24. november 2010
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BUZEK
Nõukogu nimel
eesistuja
O. CHASTEL
(1) ELT C 291, 1.12.2009, lk 1.
(2) 20. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 7. juuli 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. oktoobri 2010. aasta otsus.
(4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(5) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
(6) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(7) ELT L 120, 15.5.2009, lk 22.
(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(10) ELT L 120, 15.5.2009, lk 22.”
I LISA
Direktiivi 2006/48/EÜ V, VI, VII, IX ja XII lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
V lisasse lisatakse järgmine jagu: „11. TASUSTAMISPOLIITIKA
|
2) |
VI lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
VII lisa 2. osa 1. jao punkti 8 alapunkt d asendatakse järgmisega:
|
4) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
XII lisa muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Direktiivi 2006/49/EÜ I, II, V ja VII lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa punkti 7 teine lõik asendatakse järgmisega: „Siiski lubatakse krediidiriski ülekandetehingu puhul asutusel, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on pikaks positsiooniks alusvaras, kasutada võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramisel 0 % kordajat, kui krediidiriski ülekandetehing ei ole seotud lõpetamisega sellise üksuse maksejõuetuse tõttu, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on lühikeseks positsiooniks alusvaras, seda isegi juhul, kui alusvaraga seotud kohustusi ei ole jäetud täitmata; viimasel juhul piirdub asutuse edaspidine krediidiriskile avatud positsioon üksuse poolt asutusele tasumata maksete summaga.” |
3) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
VII lisa B osa muudetakse järgmiselt:
|