LISA

Käsiraamat, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik

Sissejuhatus: üldpõhimõtted

1.	Politsei teabekorraldus

2.	Politseipoolsed spordiüritusega seotud ettevalmistused

3.	Politseijõudude vaheline koostöö spordiürituse ajal

4.	Politsei ja korraldaja vaheline koostöö

5.	Politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vaheline koostöö

6.	Politsei ja poolehoidjate vaheline koostöö

7.	Kommunikatsiooni- ja meediastrateegia

8.	ELi jalgpalliekspertide kohtumine

9.	Jalgpallivõistluste ohutust ja julgeolekut käsitlevate asjakohaste dokumentide nimekiri

Liited

1.	Dünaamiline riskihindamine ja rahvahulga ohjamine

2.	Europoli toodete ja teenuste taotlemise ajakava

3.	Politseiniku tunnusvesti kirjeldus ja näidis

4.	Jalgpallipoolehoidjate kategooriad

SISSEJUHATUS: ÜLDPÕHIMÕTTED

Käesoleva dokumendi eesmärk on suurendada rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste turvalisust ja julgeolekut ja eelkõige maksimeerida rahvusvahelise politseikoostöö tõhusust.

Vajaduse korral võib resolutsiooni kohaldada ka muude rahvusvahelise ulatusega spordiürituste suhtes.

Resolutsioon ei piira olemasolevate siseriiklike sätete kohaldamist, eelkõige iga liikmesriigi erinevate asutuste pädevust ja vastutust.

Käesolev dokument pöörab peamiselt keskset tähelepanu rahvusvahelisele politseikoostööle, ent võttes arvesse seda, et jalgpallivõistlusi (ja muid spordiüritusi) korraldavad koos mitu asutust, siis osutatakse ka politsei kokkupuudetele teiste peamiste partnerite, näiteks spordiürituse korraldajaga.

Rahvusvaheline politseikoostöö ja jalgpallivõistlustel teostatavad politseioperatsioonid peavad juhinduma seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Heade tavade näited on esitatud 1. liites.

Korraldava liikmesriigi pädev asutus vastutab spordiürituse turvalisuse tagamise eest, ent vajaduse korral on osalevatel, naaber- ja transiitriikidel abistamiskohustus.

Käesolevat dokumenti tuleks igas liikmesriigis, muudes Euroopa riikides ja mujal laialdaselt levitada ja kohaldada, et minimeerida turva- ja julgeolekuriskid ning tagada tõhus rahvusvaheline politseikoostöö.

1.   PEATÜKK

Politsei teabekorraldus

1.   JAGU

Teatavad kriteeriumid, mida teabekorralduse osas tuleks täita

I.   SISSEJUHATUS

Turvalisuse ja julgeoleku suurendamiseks ning jalgpallivägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmiseks on äärmiselt tähtis vahetada õigeaegselt täpset teavet.

Vastavalt nõukogu otsusele 2002/348/JSK peab iga liikmesriik asutama riikliku jalgpalli teabepunkti (RJT), mis tegutseb keskse ja ainsa ühenduspunktina asjakohase teabe vahetamiseks rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste puhul ning rahvusvahelise politseikoostöö arendamiseks jalgpallivõistluste osas.

Kui korraldava riigi ja külalisriigi politsei vahel on otsekontaktid, tuleb kogu vahetatud teave edastada samaaegselt ka asjakohastele RJTdele. Sellised kontaktid ei ohusta RJTde põhirolli tagada teabe kvaliteet ja laialdane edastamine muudele asjakohastele partneritele ja asutustele.

RJTde ja pädevate riiklike asutuste vahelisi suhteid reguleerivad kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid.

Nõukogu otsuse 2002/348/JSK kohaselt tagab iga liikmesriik, et:

—	RJT suudab täita talle määratud ülesandeid tõhusalt ja rahuldaval tasemel;

—	RJT on varustatud ülesannete tõhusaks ja kiireks täitmiseks vajalike tehniliste vahenditega;

—	RJT töötajad on saanud väljaõppe ja neil on jalgpalliga seotud politseitegevuse kohta ning seonduvates turva- ja julgeolekuküsimustes riiklikud eksperditeadmised.

RJTd töötavad võrdväärsuse alusel.

II.   RAHVUSVAHELISE ULATUSEGA ÜLESANDED

RJT toetab pädevaid riiklikke asutusi. Analüüsitud ja hinnatud teabe alusel saadetakse pädevatele riiklikele asutustele vajalikud ettepanekud või soovitused, mis aitavad jalgpalliga seotud küsimustes arendada välja mitut asutust hõlmava poliitika.

RJT toetab kohalikku politseid, pidades silmas riigisiseseid või rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi.

Iga RJT käsutuses on teiste riikide RJTde jaoks ajakohastatud riskianalüüs (1) tema oma riigi klubide ja rahvuskoondise kohta. Riskianalüüs edastatakse tavaliselt teistele RJTdele, kasutades RJT veebisaidil (www.nfip.eu) (2) olevaid vorme.

Igal RJT-l on juurdepääs asjakohastele riiklikele politseiandmebaasidele. Isikutega seotud teabe vahetus toimub kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide ning eelkõige nõukogu Prümi otsuse (3) või kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt.

RJT tagab kogu teabe sisu kvaliteedi kontrollimise.

RJT võib vajaduse korral laiendada seda teabevahetust muudele asutustele, kes aitavad kaasa turvalisuse ja julgeoleku tagamisele.

Kogu teabe vahetamisel kasutatakse asjakohaseid RJT veebisaidil kättesaadavaid vorme.

III.   POLITSEITEABE VAHETUS

1.   Teabe liigid

Eristada võib üldist teavet ja isikutega seotud teavet. Mõiste „spordiüritus” tähendab konkreetset jalgpallivõistlust või -turniiri kõigis selle aspektides.

a)   Üldine teave

Üldise teabe võib jaotada kolme kategooriasse:

—	strateegiline teave: teave, mis määratleb spordiürituse kogu selle ulatuses, pöörates erilist tähelepanu sellega seotud turva- ja julgeolekuriskidele;

—	operatiivne teave: teave, mis aitab koostada spordiüritusega seotud võimalike riskide analüüsi;

—	taktikaline teave: teave, mis aitab operatiivtasandil vastutaval isikul võtta spordiürituse ajal asjakohaseid meetmeid turvalisuse ja julgeoleku säilitamiseks.

b)   Isikutega seotud teave

Käesolevas kontekstis tähendab isikutega seotud teave teavet üksikisikute kohta, keda seoses spordiüritusega peetakse võimalikuks ohuks avalikule turvalisusele. Need võivad olla isikud, kes on varem seoses jalgpallivõistlustega põhjustanud vägivallaakte ja korrarikkumisi või aidanud nendele kaasa.

2.   Teabevahetuse kronoloogiline järjestus

Eristada võib kolme järku: enne spordiüritust, selle ajal ja pärast seda. Need kolm järku ei pruugi alati olla rangelt eraldatud.

a)   Korraldava riigi RJT ülesanne

1.   Enne spordiüritust

edastatakse teabenõue toetava riigi (toetavate riikide) RJT-le. Nõue hõlmab:

—	riskianalüüsi külalismeeskonna poolehoidjate kohta

—	muud asjakohast teavet spordiürituse turvalisuse ja julgeoleku kohta, näiteks poolehoidjate reisimarsruudi andmed ja poliitilised või muud ohud.

Korraldava riigi RJT esitab teabe kohaldatavate õigusaktide ja asutuste poliitika (näiteks alkoholipoliitika), spordiürituse korralduse ning peamiste turva- ja julgeolekutöötajate kohta.

Kogu asjakohane teave antakse teise asjaomase RJT käsutusse ja sisestatakse RJT veebisaidile, kasutades vastavaid vorme.

palutakse toetava riigi (toetavate riikide) RJT-l esitada õigeaegselt täpne teave riskirühma kuuluvate ja mittekuuluvate poolehoidjate liikumise, (ohu korral) osaleva meeskonna ja piletimüügi kohta ning mis tahes muu asjakohane teave.

Korraldava riigi RJT esitab toetava riigi (toetavate riikide) RJT-le teabe eelkõige külalispolitseidelegatsiooni kaasamise kohta korraldava riigi politseioperatsioonidesse ning teabe külalisriigi poolehoidjate jaoks jne.

2.   Spordiürituse ajal

võib korraldava riigi RJT taotleda eelnevalt esitatud teabe kinnitamist ja riskianalüüsi ajakohastamist. Taotlus edastatakse ja sellele vastatakse kontaktametnike süsteemi kaudu, kui selline süsteem on loodud.

annab korraldava riigi RJT tagasisidet esitatud teabe täpsuse kohta.

Lisaks antakse päritoluriigi ja asjaomaste transiidiriikide RJTdele üldist teavet muu hulgas selliste poolehoidjate naasmise kohta, kes on välja saadetud ja/või kellel on keelatud riiki siseneda.

3.   Pärast spordisündmust

Kasutades RJT veebisaidil kättesaadavaid asjakohaseid vorme, esitab korraldava riigi RJT toetava riigi (toetavate riikide) RJT-le järgmise teabe:

—	poolehoidjate käitumine, mis võimaldab selle riigi RJT-l, kus on poolehoidjate elukoht ja/või kus asub nende poolt toetatav klubi, ajakohastada riskianalüüsi;

—	mis tahes vahejuhtumi kirjeldus. Teavet kinnipidamiste või sanktsioonide kohta vahetatakse kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega;

—	nende esitatud teabe ja külalispolitseidelegatsiooni(de) toetuse operatiivne kasulikkus (vt 2. peatükk).

b)   Toetava riigi (toetavate riikide) RJT ülesanded

1.   Enne spordiüritust

Toetava riigi (toetavate riikide) RJT vastab korraldava riigi RJT teabenõudele ning esitab omal algatusel kõikidele teistele asjaomastele RJTdele kogu asjakohase teabe.

2.   Spordiürituse ajal

Esitatud teavet ajakohastatakse ning jälgitakse poolehoidjate liikumist ja kohalviibimist. Samuti esitatakse korraldava riigi ja mis tahes teistele asjaomastele RJTdele kasulik teave spordiüritusega seotud vahejuhtumite kohta nende asukohariigis võistluste või turniiride ajal.

3.   Pärast spordisündmust

Riskianalüüsi ajakohastatakse korraldava riigi RJT ja külalispolitseidelegatsiooni esitatud teabe põhjal (vt 2. peatükk).

Viiakse läbi teabevahetuse ja külalispolitseidelegatsiooni töö hindamine.

2.   JAGU

Täiendavad juhised riiklike jalgpalli teabepunktide ülesannete kohta

RJT koordineerib (riigisisesel tasandil) jalgpallivõistlusi käsitlevat teabevahetust ning vajaduse korral koordineerib ja korraldab politseiametnike ja/või jälgijate väljaõpet ja tööd.

RJTd on teabevahetuse kanaliks ELi mittekuuluvate riikidega. Kui neil riikidel ei ole RJT, võib neilt taotleda ühe keskse kontaktpunkti määramist. Kontaktandmed tuleb edastada teistele RJTdele ja sisestada RJT veebisaidile.

RJT on riigisisesel tasandil teabekeskuseks. Lisaks politseile võiksid riigiteenistujad ning kõrgkoolide esindajad toetada RJT rolli teabekeskusena.

RJT võib sõlmida kolmanda osapoolega ametlikke kahepoolseid lepinguid teatud teabe vahetamise kohta kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega. Sellist teavet edastatakse üksnes teabekoostaja nõusolekul.

suhtleb korraldava riigi RJT toetava riigi (toetavate riikide) RJTdega riigi kontaktametniku kaudu, kui see on määratud.

suhtleb korraldava riigi RJT toetava riigi RJTga selleks määratud kontaktametniku või riigi tegevuse koordinaatori kaudu.

Terrorismivastast võitlust ning rasket ja organiseeritud kuritegevust puudutavate küsimuste korral peab korraldava riigi RJT või pädev politseiasutus ühendust mis tahes olemasoleva võrgustiku või selleks määratud spetsialiseeritud kontaktametnike kaudu.

Europolil võib vastavalt talle antud seaduslikele volitustele olla tähtis roll suuri rahvusvahelisi jalgpalliturniire korraldavate riikide pädevate asutuste toetamisel, kellele Europol esitab taotluse korral asjakohase teabe ja analüüsi ning samuti raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ohu üldise hinnangu. Teabevahetuse hõlbustamiseks võib Europoli kontaktametniku samuti saata spordiürituse ajal kohapeale (4).

Kui on olemas kohalik jalgpalli teabekeskus, teeb see koostööd RJTga. Kohalik teabekeskus ja RJT teavitavad üksteist. Sellise teabevahetuse puhul tuleks arvesse võtta külalispolitseidelegatsiooni esitatud teavet.

2.   PEATÜKK

Politseipoolsed spordiüritusega seotud ettevalmistused

Külalispolitseidelegatsioonid

Korraldava riigi politseipoolset spordiürituse tõhusat ettevalmistamist toetab põhjalik teabevahetus vastavalt käesoleva käsiraamatu 1. peatükis esitatud põhimõtetele.

Korraldava riigi RJT peaks pärast põhjalikku konsulteerimist oma riigi politseiga taotlema külalispolitseidelegatsiooni saatmist neilt riikidelt, kelle panusest võib olla täiendavat kasu. Täiendava kasu kaalutlemisel peaks arvestama mitmeid tegureid, nagu töökogemus külalispoolehoidjate, sealhulgas ohtlike poolehoidjate käitumise ohjamisel ning võime anda korraldava riigi politseile teavet, mille eesmärk on minimeerida avaliku korra riske.

Korraldava riigi RJT võib samuti külalispolitseidelegatsiooni koosseisus kutsuda kohale need politseiametnikud, kes soovivad omandada kogemusi, mis võimaldab neil anda omalt poolt tulevikus täiendavat kasu jalgpallivõistlustel, kus viibivad nende riigi poolehoidjad.

Nõukogu otsuse 2002/348/JSK kohaselt edastab rahvusvahelise ulatusega üksikute võistluste puhul ametliku kutse külalispolitseidelegatsioonile korraldava riigi RJT, keda nõustab asjaomane politsei. Võttes arvesse koostöö konkreetseid eesmärke, peaks kutses märkima delegatsiooni koosseisu ning täpsustama delegatsiooniliikmete rolli ja vastutusala. Samuti tuleks täpsustada külalispolitseidelegatsiooni korraldavas riigis viibimise kavandatud kestus.

Rahvusvaheliste turniiride ja üksikute võistluste puhul (kui üks RJTdest seda taotleb) esitab ametliku kutse külalispolitseidelegatsioonile korraldava riigi vastutav ministeerium korraldava riigi RJT soovitusel ja kutse võib tuleneda valitsustevahelistest kokkulepetest.

Kui korraldava riigi RJT ei esita külalispolitseidelegatsioonile kutset, siis võib lähetava riigi RJT vajaduse korral esitada ennetavalt korraldava riigi RJT-le delegatsiooni lähetamise ettepaneku. Kui korraldava riigi RJT ei võta ettepanekut vastu, siis sellele vaatamata riiki saabuva politseidelegatsiooni tegevus on mitteametlik ja ei kuulu käesoleva käsiraamatu kohaldamisalasse.

Külalisdelegatsiooni korralduse üksikasjades (näiteks politseijõud, varustus, vormiriietus jne) lepitakse kokku asjaomaste RJTde vahelistel läbirääkimistel pärast konsulteerimist üksiku võistluse jaoks määratud kohaliku politseiga. Kahepoolse valitsustevahelise kokkuleppe puudumisel on see korraldus kooskõlas nõukogu otsuse 2008/616/JSK (5) artikli 17 ja kohaldatavate riiklike õigusaktidega.

Külalisdelegatsiooni koosseis ei tohi olla korraldava riigi RJTga kokkulepitust suurem ning ta peab alluma korraldava riigi politsei juhtimisele ja järgima korraldava riigi politsei kontrolli erikorda. Kui nende tegevus ei vasta kokkuleppe tingimustele, siis ei kuulu see käesoleva käsiraamatu ning kohaldatavate ELi nõukogu otsuste ja aluslepingute kohaldamisalasse.

Toetusekutse üksikasjades lepivad asjaomased RJTd kokku aegsasti enne turniiri ja/või üksikut võistlust, et külalispolitseidelegatsioonil oleks piisavalt aega teha ettevalmistusi. Seda arvestades tuleks toetusekutse esitada võimalikult kiiresti pärast võistluse kuupäeva väljakuulutamist.

Rahvusvahelise ulatusega üksikute võistluste puhul vajab külalispolitseidelegatsioon vähemalt kolme nädala pikkust ettevalmistusaega. Kui võistlusest etteteatamise aeg on lühem kui kolm nädalat (näiteks Euroopa klubide vaheliste võistluste viimastel etappidel või ohtude suurenemise tõttu), saadetakse kutse välja viivitamata. Rahvusvaheliste turniiride puhul vajab külalispolitseidelegatsioon vähemalt 16 nädala pikkust ettevalmistusaega.

Rahastamiskord

Iga kord maksab korraldav riik majutuse, toitlustamise (või päevaraha) ja muude kohapeal kasutatavate vahendite eest ning külalisriigid maksavad asjaomaste delegatsiooniliikmete reisikulud ja palga. Asjaomased RJTd võivad erandkorras kokku leppida muus korralduses. Kõnealust korraldust on vaja täpsustada külalispolitseidelegatsioonide lähetamise protokollis, mis on kättesaadav RJT veebisaidil.

Korraldava riigi politsei kohustused

Korraldava riigi politsei peaks andma külalispolitseidelegatsiooni olulistele liikmetele võimaluse tutvuda politseioperatsioonide korraldusega korraldajariigis ja/või võistluslinnas (-linnades) ning staadioni asukohaga, samuti võistluse päeva(de)l võistluslinna(de)s operatiivjuhtimise eest vastutava(te) isiku(te)ga.

—	Rahvusvaheliste turniiride puhul peaks see toimuma vähemalt üks kuu enne turniiri (näiteks korraldades külalispolitseidelegatsioonide olulistele liikmetele seminare).

—	Rahvusvahelise ulatusega üksikute võistluste puhul võib see toimuda mõnel võistlusele eelneval päeval.

Külalispolitseidelegatsioonide saatjad

Ülimalt oluline on tagada külalispolitseidelegatsiooni liikmete turvalisus ning seda kajastatakse kõikides korraldava riigi ja külalisriigi politsei riskihinnangutes politseilähetuste kohta.

Politseidelegatsiooni külalisliikmed, eelkõige kontaktametnik, tegevuse koordinaator ja kohapeal tegutsevad politseinikud (vt allpool) peaksid töötama koos kohalike politseinikega, kes peaksid olema politsei teenistuses olevad ametnikud, kellel peaks eelistatavalt olema kogemusi teha politseitööd jalgpallivõistlustel enda linnas või riigis, sealhulgas peaksid nad tundma võistluse toimumise kohta ja teadma võimalikke riskivaldkondi.

Kohalikud politseinikud:

—	tuleb kaasata riiklikusse/kohalikku politseioperatsiooni ja nad peavad olema suutelised edastama teavet, mis võimaldab politsei operatiivjuhtimise eest vastutavatel isikutel teha olulisi otsuseid;

—	peavad omama teadmisi oma politseiorganisatsioonist, protsessidest ja juhtimisstruktuurist;

—	ei saa ülesannet jälgida oma riigi ohtlikke poolehoidjaid, kui nad on külalispolitseidelegatsiooni saatvad liikmed;

—	peavad saama põhjaliku ülevaate korraldava riigi politseioperatsioonidest, nende kohustustest ja külalispolitseidelegatsiooni liikmete eeldatavatest ülesannetest;

—	vastutavad külalispolitseidelegatsiooni turvalisuse eest ja on korraldava riigi politsei sidekanaliks;

—	teevad koostööd külalispolitseidelegatsiooniga operatsiooni kestuse ajal, aitab luua tõhusaid töösuhteid;

—	teevad koostööd külalispolitseidelegatsiooniga eelnevalt kokku lepitud keeles.

Külalispolitseidelegatsiooni koosseis ja ülesanded

Külalispolitseidelegatsiooni koosseis võimaldab neil toetada korraldava riigi politseioperatsiooni järgmiselt:

1.	pideva dünaamilise riskihinnangu koostamine ja selle edastamine korraldava riigi politseile (vt 1. liide);

2.	külalispoolehoidjatega suhtlemine;

3.	kui see on lubatud korraldava riigi õigusaktidega ja vastavalt korraldava riigiga sõlmitud kokkuleppele operatiivteabe ja tõendite kogumine korraldava riigi politsei nimel või enda jaoks.

Sõltuvalt osutatava toetuse täpsest laadist võiks delegatsiooni koosseis olla järgmine:

1.	delegatsiooni juht, kes vastutab tööalaselt ja ametiastme kohaselt külalispolitseidelegatsiooni eest;

2.	kontaktametnik (või kontaktametnikud, kui selles on kokku lepitud asjaomaste RJTdega), kes vastutab eelkõige tema enda päritoluriigi ja korraldajariigi vahelise teabevahetuse eest;

3.	tegevuse koordinaator, kes vastutab külalispolitseiametnike töö koordineerimise eest;

4.	(erariietes või vormiriietuses) kohapeal tegutsevad politseinikud, kellel on jälgimise, poolehoidjatega suhtlemise, saatmise ja muud ülesanded;

5.	pressiesindaja. Külalispolitseidelegatsiooni juht võib vajaduse korral täita ise pressiesindaja ülesandeid ja/või tal võib olla pressiesindaja.

Peamised ülesanded:

Kontaktametnik ja/või tegevuse koordinaator

Kontaktametnikule ja/või tegevuse koordinaatorile antud ülesanded peavad võimaldama tõhusa teabevahetuse külalis- ja korraldajariigi asutuste vahel seoses üksiku jalgpallivõistluse või -turniiriga.

Mõlemaid ülesandeid võib täita üks ja sama ametnik. Selles lepivad korraldajariigi ja külalisriigi politsei kokku üksikjuhtumipõhiselt enne korraldavasse riiki lähetamist.

Miinimumnõudena kontaktametnik / tegevuse koordinaator:

—	peab olema hästi tuttav käesoleva käsiraamatuga;

—	peab aru saama protsessidest, mis on vajalikud teabe rahvusvahelise vahetamise hõlbustamiseks;

—	peab olema võimeline esindama oma riiki ja täitma tõhusalt oma ülesandeid korraldajariigi politseiteenistustega ühenduse pidamisel (st peab olema diplomaatiline, enesekindel, sõltumatu ja võimeline suhtlema eelnevalt kokkulepitud keeles);

—	peab omama taustateadmisi jalgpallivõistlustega seotud vägivalla / korrarikkumiste kohta oma riigis.

Kontaktametniku / tegevuse koordinaatori peamised ülesanded võib kokku võtta järgmiselt:

—	teabe / operatiivteabe kogumine ja edastamine delegatsiooni ja korraldajariigi / kohaliku politsei vahel;

—	oma kohapeal tegutsevate (vormiriietuses ja/või erariietes) politseinike tõhusa kasutamise tagamine, et mängida keskset osa spordiürituse ajal toimuva politseitegevuse korraldamisel;

—	korraldajariigi / kohaliku politseijuhi õigeaegne ja täpne nõustamine.

Rahvusvaheliste turniiride ajal on kontaktametnik tõenäoliselt ühe või kahe riigi ühises politseiteabe koordineerimise keskuses, samal ajal tegevuse koordinaator võib olla selle piirkonna kohalikus teabekeskuses, kus võistlus toimub. Üksikute võistluste puhul võivad nad asuda korraldava riigi RJTs või muus sobivas kohas.

Üksikute võistluste puhul teeb kontaktametnik / tegevuse koordinaator tihedat koostööd korraldava linna politseiga.

Korraldava riigi politsei tagab kontaktametnikele / tegevuse koordinaatoritele juurdepääsu asjakohasele tehnilisele varustusele, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

Kohapeal tegutsevad politseinikud

Vormiriietuses või erariietes kohapeal tegutsevate külalispolitseinike (nn jälgijate) tasakaalustatud kasutamine võib:

—	hõlmata külalispoolehoidjatega suhtlemist, mis aitab korraldava riigi politseil rahvahulka ohjata;

—	aidata vähendada ohtlike poolehoidjate anonüümsust rahvahulgas ning nende võimalusi algatada edasiste tagajärgedeta vägivallaakte või korrarikkumisi või nendes osaleda.

Politseinikel peaks olema jalgpallivõistlustega seotud politseitegevuse kogemus oma riigis.

Neil on

—	oskused ja kogemused (vajaduse korral) suhelda tulemuslikult, et mõjutada poolehoidjate käitumist; ja/või

—	eriteadmised oma riigi poolehoidjate käitumise ja nendepoolsete võimalike ohtude kohta; ja

—	võime esitada spordiürituse ajal tõhusalt korraldava riigi politseijuhtidele oma kontaktametniku / tegevuse koorinaatori kaudu teavet poolehoidjate poolsete ohtude kohta igal ajal ja igas kohas.

Külalispolitseidelegatsiooni liikmed peaksid olema suutelised esitama oma riigi meeskonna poolehoidjate kohta nii positiivset kui ka negatiivset teavet. See võimaldab korraldava riigi politseijuhtidel teha tasakaalustatud otsuseid vajaduse kohta sekkuda poolehoidjate käitumisse või soodustada nende seadusekohast käitumist.

Siinkohal on oluline rõhutada, et kohapeal tegutsevate külalispolitseinike esmane roll on nõuandev, mitte operatiivtegevuses osalemine või otsuste tegemine.

Kui korraldava riigiga on sõlmitud asjakohane kokkulepe, võib kohapeal tegutsevaid külalispolitseinikke rakendada ka kokkulepitud varustuse abil sellise operatiivteabe / tõendusmaterjali kogumiseks, mida kasutab korraldava riigi politsei või mida võib kasutada vastutusele võtmiseks nende oma riigis.

3.   PEATÜKK

Politseijõudude vaheline koostöö spordiürituse ajal

Maksimaalselt tuleks kasutada ära toetus ja täiendav kasu, mida külalispolitseidelegatsioon võib pakkuda korraldava riigi politseioperatsioonidele.

Külalispolitseidelegatsiooni tuleks teavitada korraldava riigi politseiorganisatsiooni taktikalisest plaanist (sealhulgas nende rahvahulga ohjamise filosoofiast ja käitumise lubatud piiridest). Nad kaasatakse täielikult korraldajariigi politseioperatsiooni (ning neile antakse võimalus osaleda võistluseelsel teabekoosolekul ja võistlusjärgsel aruandekoosolekul).

Keelte kasutamise osas peaksid asjaomased riigid eelnevalt kokku leppima.

Korraldava riigi politsei ja külalispolitseidelegatsioon hoiavad operatsiooni ajal oma asjaomaseid RJTsid kursis operatsiooni käiguga ja esitavad oma RJT-le seitsme päeva jooksul võistlusjärgse aruande.

Külalispolitseidelegatsiooni liikmed vabastatakse kontaktidest meediaga, kui delegatsioonijuhiga ei ole teisiti kokku lepitud.

Külalispolitseidelegatsioon peaks alati tagama, et ei ohusta oma tegevusega tarbetult teiste isikute turvalisust (6).

Eriolukorras (näiteks kui külalispolitseiniku turvalisus on otseselt ohus) või kui taktikalistel põhjustel on ühiselt nii otsustatud, kannab vormiriietust mitte kandev külalispolitseinik standardset helendavat ja selgesti eristatavat külalispolitseiniku tunnusvesti, mida kirjeldatakse 3. liites. Välismaal reisides on igal külalispolitseinikul nimetatud vest kaasas.

Korraldava riigi politseiteenistus peaks jalgpallivõistluse korraldajatega konsulteerides tagama, et külalispolitseidelegatsioonil oleks vajaduse korral juurdepääs staadionile ja akrediteering (istekohad ei ole nõutavad), mis võimaldaksid delegatsioonil oma ülesandeid tõhusalt täita. Korrapidajatele ning muudele turva- ja julgeolekutöötajatele tuleks sellest teatada mängule eelneval teabekoosolekul.

Riigid, kellel on õiguslik võimalus takistada ohtlike poolehoidjate sõitmist välismaale, peaksid võtma kõik vajalikud meetmed selle eesmärgi tõhusaks saavutamiseks ja teatama sellest korraldavale riigile. Iga riik peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida oma kodanike osalemist avaliku korra rikkumistes teises riigis ja/või selliste rikkumiste korraldamises.

Korraldava riigi politsei käsutuses peaks olema piisav hulk tõlke, kes valdavad külalisriikide poolehoidjate keelt. See vabastaks külalispolitseidelegatsioonid tõlkimiskohustusest, mis takistaks nende tegelike operatiivülesannete täitmist. Samuti võiksid need tõlgid hõlbustada suhtlust korraldava riigi politsei ja külalispolitseidelegatsiooni vahel.

4.   PEATÜKK

Politsei ja korraldaja vaheline koostöö

1.   OSA

Korraldaja roll

Rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluse korraldajad peaksid tegema kõik võimaliku turvalisuse ja rahvahulga ohjamise tagamiseks staadionil enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu, et politsei tegevus oleks võimalikult tõhus.

Rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste tõhusa korraldamise eelduseks on kõikide asjaomaste poolte lähenemisviisi kooskõlastamine. Korraldaja, kaasatud eraisikute, ametiasutuste ja politsei tihe koostöö on seetõttu väga soovitatav.

Turva- ja julgeolekuriskide minimeerimiseks peaksid ametiasutused ja/või politsei kehtestama korraldajale eelnevalt miinimumnõuded, mida ta peab rahvusvahelise ulatusega kohtumiste korraldamiseks täitma. Sellel eesmärgil võib kasutada Euroopa Nõukogu kontrollnimekirja (vt 9. peatükk).

2.   OSA

Politsei ja korraldaja vaheline koostöö

Korraldaja peaks määrama isiku, kes vastutab turvalisuse eest staadionil (nn turvaametniku). Oluline on, et politsei teeks selle isikuga tihedat koostööd.

Politsei ja staadionil turvalisuse eest vastutav organisatsioon peaksid tegema koostööd vastastikuse täiendavuse põhimõttel, ilma et see piiraks kummagi poole kohustusi, pädevust ja ülesandeid, mis on kehtestatud siseriiklikus õiguses ja/või sätestatud või täpsustatud korraldaja ja politsei vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes.

Kui siseriiklikus õiguses on kehtestamata, milliseid ülesandeid täidab korraldaja ja milliseid politsei, siis tuleks need määratleda nimetatud kokkuleppes, pöörates erilist tähelepanu turvaametniku ja kohapeal tegutseva politseijuhi ning turvatöötajate ja politseiametnike asjakohastele rollidele.

Kui see on siseriiklikus õiguses kehtestamata, tuleks kokkuleppes samuti täpsustada:

—	kes tegeleb sissepääsu valve ja läbiotsimisega;

—	kes vastutab rahvahulga liikumise jälgimise ja ohjamise eest ning teeb otsused avada või sulgeda väravad;

—	millist abi osutavad politseinikud turvatöötajatele ja/või vastupidi korrarikkumiste ärahoidmisel või korrarikkujatega tegelemisel;

—	kes otsustab ja millistel asjaoludel, et mängu algus lükatakse edasi (tavaliselt korraldaja turvalisuse põhjustel ning politsei tegeliku või võimaliku avaliku korra rikkumise korral);

—	kes otsustab ja millistel asjaoludel, et mäng jääb ära, ning kes vastutab jalgpallikohtunikuga ühenduse võtmise eest;

—	asjaolud, mille korral politsei võtab kogu staadioni või osa staadionist oma kontrolli alla, kontrolliallavõtmise ja kontrolli korraldajale tagasiandmise kord;

—	kes juhib ja juhendab staadioni evakueerimist ning millistel asjaoludel seda tehakse;

—	kes teavitab hädaabiteenistusi juhtumitest, mille puhul on vaja või on tõenäoliselt vaja nende kohalolekut;

—	kes käivitab korraldajapoolsed hädaabimenetlused.

5.   PEATÜKK

Politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vaheline koostöö

Käesoleva peatüki juures tuleb arvesse võtta suuri erinevusi liikmesriikide kohtuasutuste ja prokuratuuride struktuuris ja pädevuses.

Tihe koostöö politsei- ja kohtuasutuste ning prokuratuuride vahel võib tuua märkimisväärset kasu nii üksikute võistluste kui ka turniiride korral.

Kuigi korraldaval riigil on suveräänne õigus ja jurisdiktsioon tegelda kõigi väidetavate spordisündmusega seotud süütegudega, on ka liikmesriikide politsei- ja teistel asutustel ning ELi pädevatel asutustel (näit Eurojust) kohustus abistada korraldava riigi kohtuasutusi ning prokuratuure.

Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et spordisündmusega seotud süütegudega on võimalik tegelda kiiresti ja sobivalt.

Korraldava riigi politsei- ja teised asutused peaksid andma külalisriigi politseile ja toetajatele teavet asjakohase siseriikliku õiguse ja/või tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguslike menetluste ning kõige levinumate jalgpalliga seotud süütegude eest mõistetavate maksimumkaristuste kohta.

Olemasolevaid mitmepoolseid vastastikuse õigusabi (MLA) kokkuleppeid tuleks kõigi rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste korral vajadusel täiel määral kasutada ning lisaks võib korraldav riik ükskõik millise teise riigiga sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid vastastikuse õigusabi tõhustamiseks võistluse eel, ajal ja järel.

Toetava riigi (toetavate riikide) RJT peaks teavitama korraldava riigi RJTd:

—	kõigist nende käsutuses olevatest õiguslikest võimalustest (näiteks jalgpallikeelu otsused / väljumiskeelud), et takistada ohtlike poolehoidjate osalemist võistlusel;

—

milliseid võimalusi saab vastavalt siseriiklikule või rahvusvahelisele õigusele asjaomaste riikide vahelise kahepoolse kokkuleppe raames pakkuda külalispolitseidelegatsioonile ja/või mõnele teisele pädevale asutusele (näiteks kontaktisikuna tegutsevale külalisprokurörile) tõendite kogumiseks külalispoolehoidjate poolt toime pandud jalgpalliga seotud süütegude kohta;

—	milliste korraldavas riigis toimepandud süütegude kohta saab süüdistuse esitada toetavas riigis (pärast õigusrikkuja naasmist).

Korraldav riik võib paluda teisi riike saata võistluse ajaks kohale oma kontaktisikuna tegutseva prokuröri/kohtuniku või mõne teise prokuröri volitustega ametniku.

Soovitatavalt peaks korraldava riigi asjaomane amet, kooskõlas siseriikliku õigusega, sealhulgas andmekaitsega, andma külalispolitseidelegatsioonile ja/või pädevale asutusele (näit kontaktisikuna tegutsevale külalisprokurörile) teavet nende kodanike kohta käivate karistus- või kohturegistri kannete ning politsei- ja uurimisaruannete, sh vahistamisprotokollide kohta.

Teise võimalusena võib toetav riik nõustuda sellega, et kontaktisikuna tegutsev prokurör või mõni teine prokuröri volitustega ametnik on valmis sõitma korraldavasse riiki viimase palvel, või määrata kontaktisikuna tegutseva prokuröri/kohtuniku või mõne teise prokuröri volitustega ametniku korraldava riigi asjaomase ameti kontaktisikuks.

Siseriiklike õigusaktide ulatuses püüavad toetavate riikide RJTd viivitamatult vastata täiendava teabe taotlustele vahistatud isikute kohta, näiteks varasemate, sealhulgas jalgpalliga seotud süütegude eest langetatud süüdimõistvate kohtuotsuste üksikasjad.

Kõik kontaktisikuna tegutsevate prokuröride/kohtunike või teiste prokuröri volitustega ametnike korraldavasse riiki lähetamisega seotud kulud tuleks katta kooskõlas kahepoolse kokkuleppega.

Korraldav riik kindlustab kontaktisikuna tegutsevad prokurörid/kohtunikud või teised prokuröri volitustega ametnikud vajalike side- ja muude vahenditega.

6.   PEATÜKK

Politsei ja poolehoidjate vaheline koostöö

Politsei riigi ja kohalikul tasandil poolehoidjate rühmadega tehtaval koostööl võib olla oluline mõju rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste ohutuse ja julgeolekuga seotud riskide vähendamisele. Sellist koostööd võib aga kahjustada arvamus, et poolehoidjate esindajad tegutsevad politsei huvides, näiteks levitavad isikuandmeid.

Korraldava riigi politsei- jt ametid peaksid arvesse võtma poolehoidjate juhtimisel tegutsevatest / poolehoidjatega seotud algatustest (näit toetajate saatkonnad, projektid ning kontaktametnikud/esindajad) saadavat võimalikku kasu.

Külalispolitseidelegatsioonid ja poolehoidjate esindajad saavad aidata tagada, et korraldava riigi politsei on teadlik külastavate poolehoidjate loomust ja kultuurist. Neid teadmisi tuleks arvesse võtta korraldava riigi politsei dünaamilise riskihindamisprotsessi käigus.

Politsei ja poolehoidjate rühmade pidev koostöö ja suhtlus võib kaasa aidata kõigi poolehoidjate jaoks ohutu, turvalise ja sõbraliku õhkkonna loomisele ning pakkuda kanali olulise teabe edastamiseks, nagu näiteks reisisoovitused, juurdepääsuteed staadionile, kohaldatavad õigusaktid ja käitumise lubatud piirid. Samuti võiks sisse seada kergesti ligipääsetava teabe- ja kontaktpunkti, kus poolehoidjad saaksid oma küsimustele vastused.

Selline lähenemine on aidanud edendada poolehoidjate endi poolset korrakaitset poolehoidjate seas ning lihtsustanud varast ja sobivat sekkumist julgeolekuprobleemide või -riskide ilmnemise korral.

7.   PEATÜKK

Kommunikatsiooni- ja meediastrateegia

Kommunikatsioonistrateegia

Jalgpallivõistluste, turniiride ja muude rahvusvahelise ulatusega spordisündmuste eduka ohutus- ja julgeolekukontseptsiooni jaoks on oluline tõhus ja läbipaistev kommunikatsioonistrateegia.

Seetõttu peaksid korraldava riigi korrakaitseasutused põhjaliku, mitmeid asutusi hõlmava kommunikatsioonistrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel tegema tihedat koostööd riiklike ja kohalike ametitega, jalgpalliühingutega/korraldajaga, meediaga ja poolehoidjate rühmadega.

Kommunikatsioonistrateegia juures on ülioluline tõhus mitmeid asutusi hõlmav meediastrateegia, et kõigile osapooltele, eelkõige külastavatele poolehoidjatele edastada olulist teavet, nagu näiteks reisisoovitused, juurdepääsuteed staadionile, kohaldatavad õigusaktid ja käitumise lubatud piirid.

Keskne eesmärk peaks olema sündmuse positiivse kuvandi toetamine kohalike ja külastavate poolehoidjate, kohalike kogukondade, üldsuse ning ohutuse ja julgeoleku tagamises osalevate isikute seas. See võib kaasa aidata sõbraliku keskkonna loomisele kõigi osapoolte jaoks ning oluliselt toetada ohutus- ja julgeolekuriskide vähendamist.

Meediastrateegia

Politsei (ning laiema, mitmeid asutusi hõlmava) meediastrateegia eesmärk peaks olema vähemalt:

—	anda teavet proaktiivsel, avatud ja läbipaistval viisil;

—	anda usaldusväärsel ja positiivsel viisil teavet ohutus- ja julgeolekuettevalmistuste kohta;

—	edastada, et politsei eesmärk on hõlbustada poolehoidjate seaduslike kavatsuste elluviimist;

—	selgitada, missugust laadi käitumine ei ole politsei jaoks vastuvõetav.

Politsei peaks tegema tihedat koostööd riiklike ja kohalike ametitega, jalgpalliühingutega/korraldajatega ning vajadusel poolehoidjate rühmadega mitmeid asutusi hõlmava meediastrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel, mis:

—	proaktiivselt edendab sündmuse positiivset kuvandit;

—	tagab selguse, kes juhib politsei ja partnerametite puhul suhtlemist meediaga ning vastutab erinevate ohutus- ja julgeolekuaspektide jm kohta käiva teabe edastamise eest;

—	pakub kõigile politsei ja partnerametite pressiesindajatele ühtset taustateavet ja teabetundideks vajalikku teavet (teabetundideks vajalikku teavet tuleks korrapäraselt uuendada, võttes arvesse korduvaid teemasid või küsimusi ning ilmnevaid riske või sündmusi);

—	tagab, et faktilist teavet edastatakse meediale ja/või avaldatakse internetis korrapäraselt spordivõistluse ettevalmistamise käigus, selle ajal ning järel;

—	tagab võimaluse pressi/meedia teabetundide korrapäraseks toimumiseks;

—	võtab arvesse erinevate ajakirjanike/meediakanalite vajadusi/huve.

8.   PEATÜKK

ELi jalgpalliekspertide kohtumine

Peetakse äärmiselt soovitavaks, et iga eesistujariik korraldaks ekspertide kohtumise, millel käsitletakse järgmisi küsimusi:

—	1.–7. peatükis nimetatud soovitused;

—	uued suundumused/arengud poolehoidjate käitumises;

—	poolehoidjate rühmade vahelised rahvusvahelised sidemed;

—	politseitöö heade tavade tutvustamine;

—	muud huvipakkuvad küsimused.

ELi jalgpalliekspertide kohtumine võib teha ekspertide alarühmadele ülesandeks analüüsida jalgpallivõistluste julgeoleku valdkonnas esilekerkinud küsimusi ja esitada soovitusi.

Kohtumise tulemuste kohta esitab eesistujariik nõukogule aruande. Nimetatud aruanne asendab dokumendiga 8356/01 ENFOPOL 40 nõutud iga-aastase jalgpallihuligaansust käsitleva küsimustiku.

9.   PEATÜKK

Jalgpallivõistluste ohutust ja julgeolekut käsitlevate asjakohaste dokumentide nimekiri

1.   OSA

Varem Euroopa Liidu Nõukogus vastuvõetud dokumentide loetelu

1.	Nõukogu 30. novembri 1993. aasta soovitus, mis käsitleb spordiürituste korraldajate vastutust.

2.	Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb otsest mitteametlikku teabevahetust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega rahvusvaheliste spordiürituste valdkonnas (kontaktisikute võrgustik).

3.	Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb teabevahetust suurürituste ja -kohtumiste korral (kontaktisikute võrgustik).

4.	Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta soovitus, mis käsitleb suuniseid jalgpallivõistlustega seotud korrarikkumiste ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks ja millele on lisatud jalgpallihuligaanide kohta käiva politsei operatiivteabe vahetamise standardvorm (EÜT C 131, 3.5.1996, lk 1).

5.	26. mai 1997. aasta ühismeede, mis käsitleb seaduslikkuse, korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1).

6.	Nõukogu 9. juuni 1997. aasta resolutsioon, mis käsitleb jalgpallihuligaansuse ärahoidmist ja ohjeldamist kogemustevahetuse, staadionilepääsu keelamise ja meediapoliitika abil (EÜT C 193, 24.6.1997, lk 1).

7.	Nõukogu 21. juuni 1999. aasta resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamatut (EÜT C 196, 13.7.1999, lk 1).

8.

Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistlustel, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik, vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö soovitustega käsiraamatut (EÜT C 22, 24.1.2002, lk 1).

9.	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1).

10.	Nõukogu 17. novembri 2003. aasta resolutsioon rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste toimumispaikadele juurdepääsu keelamise kasutamise kohta liikmesriikides (ELT C 281, 22.11.2003, lk 1).

11.

Nõukogu 4. detsembri 2006. aasta resolutsioon, mis käsitleb rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistlustel, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik, vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö soovitustega käsiraamatut (ELT C 322, 29.12.2006, lk 1–39).

12.	Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta (ELT L 155, 15.6.2007, lk 76–77).

2.   OSA

Dokumentide loetelu, mis on varem vastu võetud Euroopa Nõukogu alalises komitees, kes tegeleb Euroopa konventsiooniga pealtvaatajate vägivalla ja korrarikkumiste kohta spordiüritustel ja eelkõige jalgpallivõistlustel

1.	Euroopa konventsioon pealtvaatajate vägivalla ja korrarikkumiste kohta spordiüritustel ja eelkõige jalgpallivõistlustel.

2.	Soovitus Rec (1999) 1 korrapidamise kohta.

3.	Soovitus Rec (1999) 2 tarade eemaldamise kohta staadionidelt.

4.	Ministrite komitee soovitus Rec (2001) 6 liikmesriikidele rassismi, ksenofoobia ja rassilise sallimatuse vältimiseks spordis.

5.	Soovitus Rec (1989) 1 piletimüügi suuniste kohta ning

6.	Soovitus Rec (2002) 1 piletimüügi suuniste kohta rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

7.	Soovitus Rec (2003) 1 sotsiaal- ja haridusmeetmete rolli kohta vägivalla vältimisel spordis ning käsiraamat vägivalla vältimisest spordis.

8.	Soovitus Rec (2008) 1 kutseliste spordisündmuste korraldajate ja ametivõimude võetavate meetmete kontrollnimekirja kohta.

9.	Soovitus Rec (2008) 2 külaliskorrapidajate kasutamise kohta.

10.	Soovitus Rec (2008) 3 pürotehniliste vahendite kasutamise kohta spordisündmustel.

11.	Soovitus Rec (2009) 1 avalike ühisvaatamise alade kohta suurtel spordisündmustel.

12.	Soovitus majutuse ja toitlustuse põhimõtete kohta spordisündmuste korraldamisel (lõpetamata).

---

(1)  Riskianalüüs tähendab riigi rahvuskoondise ja klubide poolehoidjate profiili koostamist, sealhulgas esitatakse riskigrupid ja nende suhted teiste poolehoidjatega enda riigis ja välismaal, sealhulgas kohaliku elanikkonna rühmad ja asjaolud, mis võivad suurendada võimalikku riski (sealhulgas kokkupuuted politsei ja korrapidajatega).

(2)  RJT veebisait on väga turvaline veebisait, mis on kättesaadav üksnes RJTdele ja mis sisaldab teavet rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistluste kohta (näiteks klubi ülevaade, võistluse eelsed ja järgsed aruanded).

(3)  Nõukogu otsus 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (EÜT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(4)  Vt 2. liites esitatud Europoli toodete ja teenuste taotlemise ajakava.

(5)  Nõukogu otsus 2008/616/JSK, 23. juuni 2008, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (EÜT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(6)  Vt tsiviil- ja kriminaalvastutust käsitleva nõukogu Prümi otsuse artikleid 21 ja 22.