23.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/49

(1)

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) arendusrahastu, Kalanduse Arendusrahastu (edaspidi „struktuurifondid”) ja Ühtekuuluvusfondi õigusraamistik on suures osas paika pandud, seda on tihti ka kohandatud. Struktuurifondide õigusraamistiku kavandamine hõlmab mitmeaastaste arengukavade koostamist mitmes etapis, kusjuures iga etapp on jaotatud seitse aastat kestvaks perioodiks. Iga programmitöö perioodi haldamiseks on mitu eraldi määrust, mille aluseks on samad üldpõhimõtted, kuid millega kehtestatakse ka teatavaid uusi eeskirju asjaomase programmitöö perioodi kohta. Asjakohased sätted 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi jaoks on sätestatud järgmistes määrustes: määrus (EÜ) nr 1083/2006 ja komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1828/2006 (milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi), (4) määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja komisjoni 26. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 498/2007 (millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (5) komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1848/2006 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta) (6) ja komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1975/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta) (7).

(2)

Asjakohased sätted 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi jaoks on sätestatud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) (8) ja nõukogu 16. mai 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (9). Komisjoni 11. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1681/94 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas) (10) ja komisjoni 26. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1831/94 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas) (11) on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse eeskirjade eiramist ja valesti makstud summade sissenõudmist seoses kõnealuste fondide kaudu toimuva rahastamise põhimõtetega ja mida kohaldati sellel programmitöö perioodil. Neis määrustes nähakse ette, et eeskirjade eiramise avastamise korral tuleb sellest teatada. Sellised nõudmised muutsid liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse ebaproportsionaalselt suureks.

(3)

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli (12) artikli 28 lõikega 1 nähakse ette, et meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks 21. juunil 1999. aastal vastuvõetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1267/1999 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) (13) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 alusel komisjoni poolt heakskiidetuks ning kõiki selle määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse nende meetmete suhtes. Mis puutub endistesse ISPA (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) projektidesse, peaks käesolev otsus olema suunatud ka Bulgaariale ja Rumeeniale.

(4)

Selleks, et vähendada liikmesriikide halduskoormust ja suurendada tõhusust, muudeti seega määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 3 lõiget 1 komisjoni määrusega (EÜ) nr 2035/2005 (14) ja määruse (EÜ) nr 1831/94 artikli 3 lõiget 1 komisjoni määrusega (EÜ) nr 2168/2005 (15) nii, et 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi kohta ei ole liikmesriikidel vaja aru anda juhtumitest, mil ainuke eeskirjade eiramisele viitav asjaolu tuleneb olukorrast, kus liidu eelarvest kaasrahastatavat meedet ei viida osaliselt või täielikult ellu lõpliku abisaaja ja/või abisumma lõppsaaja maksejõuetuse tõttu ja kui juhtum ei hõlma maksejõuetusele eelnevaid muid eiramisi ega kelmusekahtlust (edaspidi „lihtne pankrot”).

(5)

Kuigi muudetud määrustega (EÜ) nr 1681/94 ja (EÜ) nr 1831/94 lihtsustati kehtivat aruandlussüsteemi, ei hõlmanud tehtud lihtsustused mõlema määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud eriülevaate esitamise nõuet. Kogemused, mis on saadud eeskirjade eiramist käsitlevate aruannetega tegelemisel ja esitatud eriülevaadete kontrollimisel (just 1994.–1999. aasta programmitöö perioodi kohta), on näidanud, et liikmesriikide halduskoormus nende mõlema määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatu rakendamisel lihtsa pankroti korral on ebaproportsionaalne, kuna on väga ebatõenäoline, et juhtumid, kus summade sissenõudmine ei ole võimalik, on tingitud liikmesriikide ametiasutuste veast või hooletusest.

(6)

Määruste (EÜ) nr 1681/94 ja (EÜ) nr 1831/94 muudetud versioonides sätestatud eesmärkide tõhusamaks muutmise huvides on asjakohane laiendada lihtsustamist ka nõude suhtes, mis käsitleb mõlema määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud eriülevaate esitamist, nii et liikmesriigid, kellele on olnud kasulik nende määruste artikli 3 lõike 1 teise punkti lihtsustamine, saaksid kasu ka artikli 5 lõikes 2 sätestatud aruandlusnõude lihtsustamisest.

(7)

Kuna struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi õigusraamistik ning nende fondide ebaõige kasutamine on seotud konkreetse programmitöö perioodiga, siis on ebaproportsionaalse halduskoormuse nõuete kindlakstegemine kehtiva aruandlussüsteemi raames võimalik alles siis, kui konkreetse programmitöö perioodi tegevus on lõpetatud. Seega oli vaja teatavat ajavahemikku, et aruandlussüsteemi tõhusalt hinnata ja parandada.

(8)

Aruandluskohustust püüti veelgi lihtsustada määrustega (EÜ) nr 2035/2005 ja (EÜ) nr 2168/2005, millegi muudeti vastavalt määruseid (EÜ) nr 1681/94 ja (EÜ) nr 1831/94. Kõige olulisem muudatus oli see, et nii määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 12 lõikes 1 kui ka määruse (EÜ) nr 1831/94 artikli 12 lõikes 1 sätestatud aruandluskohustuse piirmäära tõsteti 4 000 eurolt 10 000 eurole. Määruste (EÜ) nr 2035/2005 ja (EÜ) nr 2168/2005 jõustumise ja 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi lõpu vahel oleva aja lühidust arvestades ei suudetud aruandlussüsteemi kavandatud lihtsustamisi selle programmitööperioodi osas täielikult rakendada, seega tekkis vajadus kõrvaldada aruandluskohustused enne 28. veebruari 2006 teavitatud selliste juhtumite puhul, mis hõlmavad alla 10 000 euro suurusi summasid.

(9)

Võrdse kohtlemise eesmärgil tuleks kõigi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamisel esinevate eeskirjade eiramise aruandluskohustuste puhul rakendada tõstetud piirmäära ning määruste (EÜ) nr 1681/94 ja (EÜ) nr 1831/94 muudetud versioonides sätestatud aruandlussüsteemi kavandatud lihtsustamist.

(10)

Käesolev otsus ei piira liikmesriikide kohustust võtta kõik asjakohased meetmed põhjendamatult välja makstud summade sissenõudmiseks ja teavitada komisjoni sissenõutud summadest.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas fondide koordineerimiskomitee, Euroopa Kalandusfondi komitee ja maaelu arengu komitee arvamustega,

a)

eriülevaade, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 5 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1831/94 artikli 5 lõikes 2 juhtumite puhul, kui on tegemist nende määruste artikli 3 lõike 1 teise punkti esimese lõigus osutatud lihtsa pankrotiga (välja arvatud juhul, kui komisjon seda selgesõnaliselt nõuab);

b)

aruanded, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 5 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1831/94 artikli 5 lõikes 2 juhtumite puhul, kus tegemist on alla 10 000 euro suuruste summadega (välja arvatud juhul, kui komisjon seda selgesõnaliselt nõuab).