9.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 5/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1182/2007, (2) millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, on ette nähtud nimetatud sektori laiaulatuslik reform, mille eesmärk on suurendada selle konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning viia see kooskõlla ülejäänud reformitud ühise põllumajanduspoliitikaga. Üks reformitud korralduse peamistest eesmärkidest on suurendada puu- ja köögiviljade tarbimist.

(2)

Selleks et võidelda laste hulgas puu- ja köögivilja vähese tarbimisega, on soovitav järjepidevalt suurendada puu- ja köögiviljade osakaalu laste menüüs nende toitumisharjumuste väljakujunemise ajal. Koolidele puuvilja jagamise kava raames antav ühenduse toetus puu- ja köögiviljade ning banaanitoodete jagamiseks lastele haridusasutustes peaks õpetama noori tarbijaid hindama puu- ja köögivilju ning sel viisil soodustama nende tarbimist tulevikus. Selle tulemusel aitaks koolidele puuvilja jagamise kava saavutada ühise põllumajanduspoliitika eesmärke, sealhulgas põllumajanduses saadavate tulude suurendamine, turgude stabiliseerimine ning tarnete kättesaadavuse parandamine nii praegu kui tulevikus.

(3)

Lisaks sellele võimaldab asutamislepingu artikli 35 lõige b võtta ühise põllumajanduspoliitika raames teatavate toodete tarbimise edendamiseks ühismeetmeid, näiteks koolidele puuvilja jagamise kava.

(4)

Peale selle on asutamislepingu artikli 152 lõikega 1 ette nähtud, et „kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse”. Koolidele puuvilja jagamise kavast tervisele tulenev ilmne kasu osutab, et seda korda tuleks integreerida ühise põllumajanduspoliitika rakendamisse.

(5)

Seega peaks ühendus kaasrahastama teatavate tervislike puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamist lastele haridusasutustes ning samuti kaasrahastama teatavaid logistika, jagamise, seadmete, teavitamise, seire ja hindamisega seotud kulusid.

(6)

Ühenduse koolidele puuvilja jagamise kava ei tohiks piirata ühegi ühenduse õigust austava siseriikliku koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist, et säilitada selliste kavade rakendamisest tulenev kasu. Ühenduse kava peaks võtma arvesse liikmesriikide haridussüsteemide mitmekesisust. Seetõttu võivad koolidele puuvilja jagamise kavast kasu saavate haridusasutuste hulka kuuluda lasteaiad, muud koolieelsed lasteasutused, algkoolid ja gümnaasiumid.

(7)

Liikmesriikidel, kes soovivad osaleda koolidele puuvilja jagamise kavas, peaks olema lisaks ühenduse toetusele anda tervislike toodete jagamiseks ja teatavate seotud kulude katmiseks ka riiklikku toetust. Kava tulemuslikkuse tagamiseks on vaja võtta kaasnevaid meetmeid, mille rahastamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik anda riiklikku toetust. Pidades silmas eelarvepiiranguid, peaksid liikmesriigid suutma asendada koolidele puuvilja jagamise kavale antava riikliku rahalise toetuse erasektori toetustega.

(8)

Selleks et tagada koolidele puuvilja jagamise kava nõuetekohane rakendamine, peaksid kavast huvitatud liikmesriigid töötama eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja strateegia.

(9)

Kava ei tohiks hõlmata ebatervislikke tooteid, mis sisaldavad näiteks suures koguses rasva või lisatud suhkrut. Komisjon peaks seetõttu koostama loetelu toodetest ja koostisosadest, mis tuleks koolidele puuvilja jagamise kavast välja jätta. Liikmesriikide õigust otsustada toodete valiku üle ei tohiks muul viisil piirata. Seega peaks neile jääma võimalus kava tingimustele vastavate toodete valikul lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka kuuluvad toote hooajalisus ja kättesaadavus ning keskkonnaaspektid. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema võimalik eelistada ühenduse tooteid. Selguse huvides peaksid liikmesriigid oma strateegiate väljatöötamisel kehtestama loetelu toodetest, mis vastavad nende kava tingimustele.

(10)

Nõuetekohase juhtimise ja eelarve haldamise huvides peaksid kavas osalevad liikmesriigid taotlema igal aastal ühenduse toetust. Pärast liikmesriikide taotluste saamist peaks komisjon tegema otsuse lõplike eraldiste kohta, jäädes eelarves vabade assigneeringute piiresse.

(11)

Ühenduse toetus tuleks eraldada igale liikmesriigile objektiivsete kriteeriumide alusel, mis põhinevad peamisse sihtrühma (6–10-aastased) kuuluvate laste osakaalul igas liikmesriigis. See vanuserühm on valitud eelarvelistel põhjustel, kuid samuti seetõttu, et toitumisharjumused kujunevad välja varases eas. Liikmesriigi piiratud rahvaarv ei tohiks siiski takistada liikmesriigil kulutõhusa kava rakendamist. Seetõttu peaks iga osalev liikmesriik saama ühenduse toetust määratletud miinimumi ulatuses.

(12)

Eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada ühenduse toetuse kindlaksmääratud ülemmäär ja kaasrahastamise ülemmäär ning kava jaoks antav ühenduse rahaline toetus tuleks lisada meetmete loetellu, mida võib rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, nagu on sätestatud nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta). (3)

(13)

Võttes arvesse nende sotsiaalseid, struktuurilisi ja majanduslikke raskusi, on asjakohane ette näha suurem kaasrahastamise määr nendes piirkondades, mis on lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikud vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta), (4) ning äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2.

(14)

Selleks et koolidele puuvilja jagamise kava üldine tulemuslikkus ei väheneks, ei tohiks ühenduse toetust kasutada nii, et see asendab olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jagamise kavade või muude koolidele puuvilja jagamise kavade rahalisi vahendeid. Liikmesriikide olemasolevaid saavutusi riikliku koolidele puuviljade jagamise kava sisseseadmisel tuleks säilitada. Seetõttu peaks ühenduse toetus olema kättesaadav liikmesriikidele, kes kavatsevad olemasolevat abikõlblikku kava laiendada või tõhusamaks muuta, tingimusel et peetakse kinni teatud kaasrahastamise maksimummääradest seoses ühenduse toetuse osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peaks liikmesriik oma strateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada.

(15)

Selleks et anda aega kava sujuva rakendamise jaoks, tuleks seda kohaldada alates 2009/2010. õppeaastast. Selle rakendamise aruanne tuleks esitada kolme aasta pärast.

(16)

Et suurendada kava tõhusust, peaks ühendusel olema võimalik rahastada koolidele puuvilja jagamise kava ja selle eesmärkide üldsusele tutvustamiseks rakendatavaid teavitamis-, seire- ja hindamismeetmeid ning sellega seotud võrgustikumeetmeid. See ei tohiks piirata ühenduse kaasrahastamise õigust nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (5) raames, ning vajalikke täiendavaid meetmeid teadlikkuse parandamiseks puu- ja köögiviljade tarbimise tervislikkusest.

(17)

Komisjon peaks kehtestama üksikasjalikud eeskirjad koolidele puuvilja jagamise kava kohaldamiseks, sealhulgas eeskirjad toetuste jagamise kohta liikmesriikide vahel ning finantsjuhtimise ja eelarvevahendite haldamise, riiklike strateegiate, seotud kulude, kaasnevate meetmete ning teavitamis-, seire-, hindamis- ja võrgustikumeetmete kohta.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 sätted on lisatud nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1234/2007 (6) ning need jõustatakse 1. juulil 2008 nõukogu määrusega (EÜ) nr 361/2008. (7)

(19)

Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 1234/2007 vastavalt muuta,

„f)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (8) artikli 103ga lõikes 1 osutatud koolidele puuvilja jagamise kavale antav ühenduse rahaline toetus.

1)

II osa I jaotise IV peatüki IVa jaos:

2)

Artiklis 180 asendatakse tekst „artiklis 182” tekstiga „artiklites 103ga ja 182”.

3)

Artiklile 184 lisatakse järgmine lõige: