EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009L0142

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ, 30. november 2009 , küttegaasiseadmete kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 330, 16.12.2009, p. 10–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 048 P. 3 - 20

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2018; kehtetuks tunnistatud ja asendatud 32016R0426

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/142/oj

16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/10


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/142/EÜ,

30. november 2009,

küttegaasiseadmete kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/396/EMÜ küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Liikmesriigid vastutavad oma rahva, ja kui see on asjakohane, koduloomade ja kaupade tervise ja ohutuse tagamise eest oma territooriumil seoses küttegaasiseadmete kasutamisest tulenevate ohtudega.

(3)

Teatavates liikmesriikides määratlevad kohustuslikud sätted küttegaasiseadmete puhul nõutava ohutustaseme, määrates kindlaks küttegaasiseadmete projekteerimise, töö põhinäitajad ja kontrollimise korra. Nimetatud kohustuslikud sätted ei pruugi põhjustada liikmesriikides erinevat ohutustaset, kuid oma erinevuste tõttu takistavad need ühendusesisest kaubandust.

(4)

Liikmesriikides kehtivad gaasiliikide ja toiterõhkude suhtes erinevad tingimused. Kõnealuseid tingimusi pole ühtlustatud, sest energiavarustuse ja -jaotuse olukord on igas liikmesriigis erinev.

(5)

Ühenduse õigus sätestab (erandina ühest ühenduse põhireeglist, milleks on kaupade vaba liikumine), et toodete turustamisega seotud siseriiklike õigusaktide erinevustest tulenevate ühendusesiseste vaba liikumise tõketega tuleb nõustuda, kuivõrd kõnealuseid sätteid saab pidada kohustuslike nõuete täitmiseks vajalikuks. Seepärast peaks õigusaktide ühtlustamine kõnealusel juhul piirduma sätetega, mis on vajalikud nii kohustuslike kui ka oluliste gaasiseadmetega seonduvate ohutuse, tervisekaitse ja energia kokkuhoiu alaste nõuete järgimiseks. Oma olulisuse tõttu peaksid kõnealused nõuded asendama asjakohaseid siseriiklikke sätteid.

(6)

Liikmesriikides saavutatud ohutustaseme säilitamine või parandamine on käesoleva direktiivi ja oluliste nõuetega määratletud ohutuspõhimõtte üks peaeesmärke.

(7)

Küttegaasiseadmete ohutuse tagamiseks tuleks järgida olulisi ohutus- ja tervisekaitsenõudeid. Energia kokkuhoidu käsitletakse olulisena. Neid nõudeid tuleks kohaldada arukalt, võttes arvesse tehnika taset valmistamise ajal.

(8)

Seepärast peaks käesolev direktiiv sisaldama ainult olulisi nõudeid. Oluliste nõuete järgimise tõendamise hõlbustamiseks on vaja ühenduse tasandil harmoneeritud standardeid, eelkõige küttegaasiseadmete valmistamise, töö ja paigaldamise osas, et standarditele vastavate toodete puhul võiks eeldada vastavust oluliste nõuetega. Ühenduse tasandil harmoneeritud standardeid koostavad eraõiguslikud asutused ning need ei saa olla kohustuslikud. Sel eesmärgil tunnustatakse Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituuti (ETSI) pädevate asutustena harmoneeritud standardite vastuvõtmiseks vastavalt 28. märtsil 2003. aastal allakirjutatud komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja kõnealuse kolme asutuse vahelise koostöö üldsuunistele (5). „Harmoneeritud standard” on tehniline kirjeldus (Euroopa standard või ühtlustamisdokument), mille CEN, CENELEC või ETSI või mitu eelnimetatud asutust on vastu võtnud komisjoni volitusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (6) ning eespool nimetatud koostöö üldsuunistele.

(9)

Nõukogu on vastu võtnud rea direktiive tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks kooskõlas põhimõtetega, mis on kehtestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele (7); kõigis neis direktiivides nähakse ette CE-märgise kinnitamine. 15. juuni 1989. aasta teatises üldise lähenemisviisi kohta sertifitseerimisele ja katsetele (8) tegi komisjon ettepaneku koostada ühtsed normid ühtse kujundusega CE-märgise kohta. 21. detsembri 1989. aasta resolutsioonis üldise lähenemisviisi kohta vastavushindamisele (9) kiitis nõukogu juhtpõhimõttena heaks järjekindla lähenemisviisi CE-märgise kasutamise puhul. Uue lähenemisviisi puhul tuleks kahe põhielemendina rakendada olulisi nõudeid ja vastavushindamise menetlust.

(10)

Kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitsmiseks on vaja kontrollida vastavust asjakohastele tehnilistele nõuetele. Praegused sertifitseerimismenetlused erinevad liikmesriigiti. Vältimaks mitmekordset kontrolli, mis takistab tegelikkuses küttegaasiseadmete vaba liikumist ühenduse turul, tuleks korraldada sertifitseerimismenetluste vastastikune tunnustamine liikmesriikides. Sertifitseerimismenetluste vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks tuleks luua ühtlustatud ühenduse menetlus ja menetluse läbiviimise eest vastutavate asutuste määramise kriteeriumid.

(11)

Liikmesriikide vastutust oma territooriumil oluliste nõuetega hõlmatud ohutuse, tervisekaitse ja energia kokkuhoiu eest tuleks tunnustada kaitseklauslis, millega nähakse ette asjakohane ühenduse menetlus.

(12)

Käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaadile tuleks teatada otsuse põhjused ja tema kasutuses olevad õiguskaitsevahendid.

(13)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÄÄRATLUSED, TURULE LASKMINE JA VABA LIIKUMINE

Artikkel 1

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse seadmete ja abiseadmete suhtes.

Tootmisruumides teostatavates tööstusprotsessides kasutamiseks ettenähtud seadmed ei kuulu selle reguleerimisalasse.

2.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „seadmed”– toidu valmistamiseks, kütmiseks, kuuma vee tootmiseks, jahutamiseks, valgustamiseks või pesemiseks kasutatavat küttegaasi põletavad seadmed, mille poolt kuumutatava vee temperatuur ei ületa võimaluse korral 105 °C. Puhurpõleteid ja puhurpõletiga varustatud küttekehi käsitletakse samuti seadmetena;

b)   „abiseadmed”– ohutus-, juhtimis- või reguleerimisseadmed ja alakoostud, välja arvatud puhurpõletid ja puhurpõletiga varustatud küttekehad, mida turustatakse kutsealaseks kasutamiseks gaasiseadmetest eraldi ning mis on ette nähtud ühendamiseks küttegaasiseadmesse või sellise seadme valmistamiseks;

c)   „küttegaas”– mis tahes kütus, mis temperatuuril 15 °C ja rõhul 1 baar on gaasilises olekus.

3.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse seadet tavapäraselt, kui:

a)

seade on õigesti paigaldatud ja sellele teostatakse tootja juhendi kohaselt korrapäraselt tehnohooldust;

b)

seadme kasutamise ajal on gaasi kvaliteedi ja toiterõhu kõikumine tavaline ja

c)

seadet kasutatakse ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldataval viisil.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et seadmeid võib turule lasta ja kasutusse võtta üksnes siis, kui need tavapärase kasutamise korral ei ohusta inimeste, koduloomade ega vara turvalisust.

2.   Liikmesriigid teavitavad aegsasti teisi liikmesriike ja komisjoni oma territooriumil kasutatavatest gaasiliikide ja toiterõhkude mistahes muudatustest, millest on teavitatud direktiivi 90/396/EMÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Komisjon tagab kõnealuse teabe avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Seadmed ja abiseadmed peavad vastama nende suhtes kohaldatavatele, I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista seadmete turulelaskmist ja kasutuselevõtmist, kui need vastavad käesolevale direktiivile ja kui neil on artiklis 10 ettenähtud CE-märgis.

2.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista abiseadmete turule laskmist, kui abiseadmetega on kaasas artikli 8 lõikes 4 osutatud sertifikaat.

Artikkel 5

1.   Liikmesriigid eeldavad, et seadmed ja abiseadmed on vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, kui need vastavad:

a)

nende suhtes kohaldatavatele siseriiklikele standarditele, millega rakendatakse harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

b)

nende suhtes kohaldatavate siseriiklikele standarditele, kui selliste standarditega hõlmatud valdkondades puuduvad harmoneeritud standardid.

2.   Liikmesriigid avaldavad lõike 1 punktis a nimetatud siseriiklike standardite viitenumbrid.

Nad edastavad komisjonile selliste lõike 1 punktis b osutatud siseriiklike standardite tekstid, mis on nende arvates kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

Komisjon edastab nimetatud siseriiklikud standardid teistele liikmesriikidele. Komisjon teeb artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras liikmesriikidele teatavaks need siseriiklikud standardid, mille puhul eeldatakse, et need on vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

Artikkel 6

1.   Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 1 osutatud standard ei vasta täielikult I lisas sätestatud olulistele nõuetele, suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud alalisele komiteele (edaspidi „komitee”), esitades suunamise põhjused.

Komitee esitab oma arvamuse viivitamata.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas nimetatud standard on vaja artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus osutatud väljaannetest kõrvaldada.

2.   Pärast artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud teabe saamist peab komisjon komiteega nõu.

Pärast komitee arvamuse saamist teatab komisjon kuu aja jooksul liikmesriikidele, kas kõnealuse siseriikliku standardi puhul eeldatakse selle nõuetele vastavust. Kui nõuetele vastavust eeldatakse, avaldavad liikmesriigid selle standardi viitenumbri.

Komisjon avaldab selle ka Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

1.   Kui liikmesriik leiab, et CE-märgist kandvad seadmed võivad tavapärasel kasutamisel ohustada inimeste, koduloomade või vara turvalisust, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed kõnealuste seadmete turult kõrvaldamiseks ja nende turule laskmise keelustamiseks või piiramiseks.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest meetmest, põhjendades oma otsust ja eelkõige teatab, kas mittevastavuse põhjuseks on:

a)

mittevastavus I lisas sätestatud olulistele nõuetele, kui seade ei vasta artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele;

b)

artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite ebaõige kohaldamine;

c)

artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite puudulikkus.

2.   Komisjon konsulteerib asjaosaliste isikutega võimalikult kiiresti. Kui komisjon pärast konsulteerimist leiab, et lõikes 1 osutatud meede on õigustatud, teavitab komisjon sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriiki ja teisi liikmesriike.

Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb standardite puudustest ja kui meetmed võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata, suunab komisjon pärast asjaosaliste isikutega konsulteerimist kahe kuu jooksul küsimuse komiteele ja algatab seejärel artiklis 6 osutatud menetluse.

3.   Kui nõuetele mittevastaval seadmel on CE-märgis, võtab pädev liikmesriik vajalikud meetmed CE-märgise kinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4.   Komisjon tagab liikmesriikide teavitamise selle menetluse kulgemisest ja tulemusest.

2.   PEATÜKK

VASTAVUSSERTIFITSEERIMISE MENETLUS

Artikkel 8

1.   Seeriatoodetud seadmete vastavussertifitseerimise menetlused on järgmised:

a)

II lisa punktis 1 osutatud EÜ tüübihindamine ja

b)

enne seadmete turule laskmist, tootja valikul:

i)

II lisa punktis 2 osutatud EÜ tüübivastavusdeklaratsioon;

ii)

II lisa punktis 3 osutatud EÜ tüübivastavusdeklaratsioon (tootmiskvaliteedi tagamine);

iii)

II lisa punktis 4 osutatud EÜ tüübivastavusdeklaratsioon (toote kvaliteedi tagamine) või

iv)

II lisa punktis 5 osutatud EÜ tõendamine.

2.   Seadme tootmise korral üksiktootena või väikestes kogustes võib tootja valida II lisa punktis 6 osutatud EÜ üksiktoote tõendamise.

3.   Pärast lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud menetluste lõpetamist kinnitatakse nõuetele vastavatele seadmetele artikli 10 kohaselt CE-märgis.

4.   Lõikes 1 osutatud vastavussertifitseerimise menetlusi kohaldatakse abiseadmete suhtes, välja arvatud CE-märgise kinnitamine ja vajaduse korral ka vastavusdeklaratsiooni koostamine.

I lisas sätestatud valmisseadmete suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele vastavuse saavutamisele kaasa aitamiseks väljastatakse sertifikaat, mis tõendab abiseadmete vastavust käesoleva direktiivi sätetele, mida abiseadmete suhtes kohaldatakse, ning sisaldab abiseadme omadusi ja abiseadme seadmesse ühendamise või seadmeks monteerimise viisi.

Sertifikaat esitatakse koos abiseadmega.

5.   Kui seadmed kuuluvad teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse seadmete vastavust ka nende direktiivide sätetele.

Kui tootja võib ühe või mitme sellise direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis vastavust ainult tootja kohaldatavatele direktiividele. Sellisel juhul tuleb kohaldatavate direktiivide viiteandmed esitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul seadmele lisatavates kõnesolevates direktiivides ettenähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.

6.   Vastavussertifitseerimise menetlustega seotud protokollid ja kirjad koostatakse menetluste teostamise eest vastutava asutuse asukohariigi ametlikus keeles/ametlikes keeltes või selle poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teavitatud asutuste nimed, kelle nad on määranud artiklis 8 osutatud menetluste läbiviimiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnusnumbrid.

Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja ja tunnusnumbrid Euroopa Liidu Teatajas ning tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2.   Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel V lisas sätestatud nõudeid.

Asjakohaste harmoneeritud standarditega kehtestatud hindamiskriteeriumidele vastav asutus loetakse vastavaks ka V lisas kehtestatud nõuetele.

3.   Kui asutusest teatanud liikmesriik leiab, et asutus ei vasta enam V lisas sätestatud nõuetele, peab ta oma heakskiidu tühistama. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.   PEATÜKK

CE-MÄRGIS

Artikkel 10

1.   III lisas sätestatud CE-märgis ja andmed kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult seadmele või selle külge kinnitatud andmeplaadile. Andmeplaat peab olema kujundatud selliselt, et seda ei saa korduvkasutada.

2.   Keelatud on seadmele sellise märgise kinnitamine, mida nende tähenduse ja kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-märgisega. Muid märgiseid võib seadmetele või andmeplaadile kanda tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.

Artikkel 11

Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist:

a)

kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-märgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kohustatud muutma asjakohase seadme CE-märgist käsitlevatele sätetele vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b)

kui mittevastavus jätkub, võtab liikmesriik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva seadme turulelaskmist, turule laskmine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 7 sätestatud korras.

4.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Kõik vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud otsused, mis piiravad seadme turule laskmist ja/või kasutuselevõtmist, sisaldavad otsuse üksikasjalikku põhjendust. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaosalisele, teavitades teda samal ajal liikmesriigis kehtivatest, tema kasutada olevatest õiguskaitsevahenditest ja kõnealuste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 13

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Direktiiv 90/396/EMÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT C 151, 17.6.2008, lk 12.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15.

(4)  Vt VI lisa A osa.

(5)  ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.

(6)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(7)  EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(8)  EÜT C 231, 8.9.1989, lk 3 ja EÜT C 267, 19.10.1989, lk 3.

(9)  EÜT C 10, 16.1.1990, lk 1.


I LISA

OLULISED NÕUDED

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Käesoleva lisa seadmetele esitatavatest olulistest nõuetest tulenevad kohustused kehtivad sama ohu korral ka abiseadmetele.

1.   ÜLDTINGIMUSED

1.1.   Seadmed projekteeritakse ja valmistatakse nii, et need töötavad ohutult ja ei põhjusta artiklis 1 lõikes 3 määratletud tavapärasel kasutamisel ohtu inimestele, koduloomadele ja varale.

1.2.   Turule laskmisel peavad kõik seadmed olema varustatud:

paigaldajale mõeldud tehniliste juhistega;

kasutajale mõeldud kasutus- ja hooldusjuhenditega;

asjakohaste hoiatusmärgistega, mis peavad olema ka pakendil.

Juhendid ja hoiatused peavad olema sihtkohaks oleva liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

1.2.1.

Paigaldajale mõeldud tehnilised juhised sisaldavad kõiki vajalikke paigaldus-, seadistus- ja hooldusjuhendeid, tagamaks nende tööde korrektne teostamine ja seadme ohutu kasutamine. Tehnilised juhised sisaldavad järgmisi andmeid:

kasutatav küttegaasi liik;

kasutatav küttegaasi rõhk;

põlemiseks vajalik värske õhu hulk:

õhu etteandeks põlemisel;

ohtlikus koguses põlemata küttegaasi segude tekkimise vältimiseks seadmete puhul, mis ei ole varustatud punktis 3.2.3 osutatud seadmega,

põlemissaaduste hajutamiseks vajalikud tingimused;

puhurpõleti ja sellise puhurpõletiga varustamiseks ettenähtud küttekeha omadused ning nõuded kokkupanemisele, aitamaks kaasa valmis gaasiseadmele kehtestatud nõuetele vastavuse saavutamisele, ja kui see on asjakohane, ka tootja poolt soovitatavate koostekombinatsioonide loetelu.

1.2.2.

Kasutajale suunatud kasutus- ja hooldusjuhendid peavad sisaldama kogu ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet ja eelkõige juhtima kasutaja tähelepanu kasutuspiirangutele.

1.2.3.

Gaasiseadmel ja selle pakendil olev märgistus peab selgelt määratlema kasutatava küttegaasi liigi, töörõhu ja piirangud gaasiseadme kasutamisele, eriti kasutamispiirangu, mis näeb ette gaasiseadme paigaldamise ainult piisava ventilatsiooniga kohtades.

1.3.   Seadme osadeks olevad abiseadmed projekteeritakse ja valmistatakse selliselt, et need vastaksid ettenähtud otstarbele, kui need ühendatakse vastavalt paigaldusjuhendile.

Abiseadmega on kaasas paigaldus-, seadistus-, kasutus- ja hooldusjuhised.

2.   MATERJALID

2.1.

Materjalid peavad sobima ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja olema neile eeldatavasti mõju avaldavatele tehnilistele, keemilistele ja termilistele tingimustele vastupidavad.

2.2.

Seadme tootja või tarnija tagab ohutuse seisukohast tähtsate materjalide nõuetele vastavad omadused.

3.   PROJEKTEERIMINE JA VALMISTAMINE

3.1.   Üldsätted

3.1.1.

Seadmed valmistatakse nii, et tavapärase kasutamise korral ei esine tõenäoliselt nende ohutust vähendavat ebastabiilsust, deformatsioone, purunemist ega kulumist.

3.1.2.

Seadme käivitamisel ja/või kasutamise käigus tekkiv kondensatsioon ei tohi mõjutada seadme ohutust.

3.1.3.

Seadmed projekteeritakse ja valmistatakse nii, et välise tuleohu korral oleks plahvatusoht viidud miinimumini.

3.1.4.

Seadmed valmistatakse nii, et oleks välistatud vee ja mittevajaliku õhu tungimine gaasiringi.

3.1.5.

Omatarbeenergiavarustuse normaalse kõikumise korral peavad seadmed jätkama ohutut töötamist.

3.1.6.

Omatarbeenergiavarustuse suur kõikumine, katkemine või taastumine ei tohi tekitada ohtlikku olukorda.

3.1.7.

Seadmed projekteeritakse ja valmistatakse nii, et oleks välistatud elektrist tulenev oht. Asjakohases valdkonnas on kõnealune nõue täidetud juhul, kui seade on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/95/EÜ (1) sätestatud elektriga seotud ohte käsitlevate ohutuseesmärkidega.

3.1.8.

Kõik seadme surve all olevad osad peavad vastu pidama neile mõjuvatele mehhaanilistele ja termilistele pingetele selliselt, et ei tekiks ohutust mõjutavaid muutusi.

3.1.9.

Seadmed projekteeritakse ja valmistatakse selliselt, et ohutus-, juhtimis- või reguleerimisseadme rike ei põhjustaks ohtlikku olukorda.

3.1.10.

Kui seade on varustatud ohutus- ja juhtimisseadmetega, ei tohi juhtimisseadmete töö domineerida ohutusseadme töö üle.

3.1.11.

Kõik seadme osad, mis on paigaldatud või seadistatud gaasiseadme valmistamise ajal ja ei ole ette nähtud käsitsemiseks gaasiseadme paigaldaja või kasutaja poolt, peavad olema asjakohaselt kaitstud.

3.1.12.

Hoovad ning teised juhtimis-ja seadistusseadmed peavad olema selgelt märgistatud, andmaks asjakohasid juhiseid nende väära käsitlemise vältimiseks. Nad peavad olema projekteeritud nii, et oleks välistatud juhukäsitsemine.

3.2.   Põlemata gaasi eraldumine

3.2.1.

Seadmed peavad olema valmistatud selliselt, et lekkiva küttegaasi hulk ei oleks ohtlik.

3.2.2.

Seadmed peavad olema valmistatud nii, et küttegaasi eraldumine süütamise ja taassüütamise ajal ning pärast leegi kustutamist oleks piiratud, vältimaks põlemata küttegaasi ohtlikku kogunemist seadmesse.

3.2.3.

Seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ja -ruumides, peavad olema varustatud eriseadmega, mis hoiaks nendes kohtades ja ruumides ära põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise.

Seadmeid, millel ei ole nimetatud seadet, võib kasutada ainult kohtades, kus on põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise vältimiseks piisav ventilatsioon.

Liikmesriigid võivad oma territooriumil määratleda nimetatud seadmete paigaldamiseks piisavad ventilatsioonitingimused, arvestades seejuures nende seadmete omadusi.

Suurköökides kasutatavad seadmed ja seadmed, mis töötavad toksilisi komponente sisaldaval küttegaasil, peavad olema varustatud eespool nimetatud seadmega.

3.3.   Süütamine

Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärasel kasutamisel oleks tagatud selle:

ladus süütamine ja taassüütamine;

ühtlane süütamine.

3.4.   Põlemine

3.4.1.

Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral oleks tagatud leegi stabiilsus ja põlemisel tekkivad jääkproduktid ei sisaldaks lubamatus kontsentratsioonis tervisele kahjulikke aineid.

3.4.2.

Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral ei esineks põlemisjääkide juhuslikku eraldumist.

3.4.3.

Seade, mis on ühendatud põlemisjääkide eemaldamiseks mõeldud lõõriga, peab olema valmistatud selliselt, et halbade tõmbetingimuste korral ei eralduks asjaomasesse ruumi ohtlikus koguses põlemisjääke.

3.4.4.

Kodumajapidamises kasutatavad lõõrist sõltumatud kütteseadmed ja lõõrita kiirboilerid ei tohi põhjustada asjaomases ruumis või kohas sellist süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni, mis võiks ohustada selle mõju alla sattunud inimese tervist, pidades silmas mõju eeldatavat aega.

3.5.   Energia ratsionaalne kasutamine

Seadmed peavad olema valmistatud nii, et arvestades tehnilist taset ja ohutust, oleks tagatud energia ratsionaalne kasutamine.

3.6.   Temperatuurid

3.6.1.

Seadme osad, mis on ette nähtud paigutamiseks põranda või teiste pindade vahetusse lähedusse, ei tohi kuumeneda sellise temperatuurini, mis põhjustaks ümbritsevale ohtliku olukorra.

3.6.2.

Käsitsemiseks ettenähtud nuppude ja hoobade pinnatemperatuur ei tohi olla gaasiseadme kasutajatele ohtlik.

3.6.3.

Koduseks kasutamiseks ettenähtud seadmete väliste osade, välja arvatud soojuse ülekandmisega seotud pindade või osade, pinnatemperatuur ei tohi töötamisel olla kasutajale, eelkõige lastele, ohtlik, arvestades viimaste puhul asjakohast reageerimisaega.

3.7.   Toiduained ja sanitaarvesi

Seadme valmistamisel kasutatavad materjalid, seadmed ja nende osad, mis võivad puutuda kokku toidu või sanitaarveega, ei tohi kahjustada viimaste kvaliteeti, ilma et see piiraks ühenduse eeskirjade kohaldamist kõnealuses valdkonnas.


(1)  ELT L 374, 27.12.2006, lk 10.


II LISA

VASTAVUSSERTIFITSEERIMISE MENETLUS

1.   EÜ TÜÜBIHINDAMINE

1.1.   EÜ tüübihindamine on menetluse see osa, mille puhul teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et kavandatavat toodangu näidiseks olev seade vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele.

1.2.   Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab tüübihindamise taotluse esitama ühele teavitatud asutusele.

1.2.1.

Taotlus peab sisaldama:

tootja nime ja aadressi ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi;

kirjalikku kinnitust, et kõnealust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

IV lisas kirjeldatud tehnilist dokumentatsiooni.

1.2.2.

Tootja peab andma teavitatud asutuse käsutusse kavandatud toodangut esindava seadme näidise, edaspidi „tüüp”. Kui katseprogrammi jaoks on vaja lisanäidiseid, võib teavitatud asutus neid nõuda.

Tüüp võib hõlmata ka esitatud toote variante, tingimusel et kõnealuste variantide omadused pole riskiliikide suhtes erinevad.

1.3.   Teavitatud asutus peab:

1.3.1.

läbi vaatama tehnilist dokumentatsiooni ja tegema kindlaks, et tüüp on valmistatud vastavalt kõnealustele tehnilisele dokumentatsioonile ning selgitama välja need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt artiklis 5 osutatud standarditele ja käesoleva direktiivi asjaomastele sätetele;

1.3.2.

teostama või laskma teostada vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas tootja kasutatud lahendused vastavad olulistele nõuetele (kui pole rakendatud artiklis 5 osutatud standardeid);

1.3.3.

teostama või laskma teostada vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud rakendada asjakohaseid standardeid, on seda tehtud tõhusalt ja on tagatud vastavus olulistele nõuetele.

1.4.   Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi sätetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ tüübihindamissertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama hindamistulemusi, kehtivuse tingimusi (kui neid on), vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks ja vajadusel seadme töö kirjeldust. Sertifikaadile tuleb lisada asjakohased tehnilised elemendid nagu joonised ja skeemid.

1.5.   Teavitatud asutus peab teisi teavitatud asutusi viivitamatult teavitama EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastamisest ja mis tahes punktis 1.7 osutatud tüübihindamissertifikaadi täienditest. Nad võivad saada koopia EÜ tüübihindamissertifikaadist ja/või selle täiendustest ning põhjendatud taotluse korral koopia sertifikaadi lisadest ja teostatud hindamise ja katsete protokollidest.

1.6.   EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastamisest keelduv või selle kehtetuks tunnistav teavitatud asutus peab sellest teatama liikmesriigile, kes temast teavitas, ja teistele teavitatud asutustele, põhjendades oma otsust.

1.7.   Taotleja peab teavitama EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastanud teavitatud asutust kõikidest kinnitatud tüübi muudatustest, mis võiksid mõjutada vastavust olulistele nõuetele.

Kui kinnitatud tüübi muudatused mõjutavad käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavust või seadme kasutamise suhtes ette nähtud nõudeid, vajavad need EÜ tüübihindamissertifikaadi välja andnud teavitatud asutuse lisakinnitust. Lisakinnitus kaasatakse täiendina algsele EÜ tüübihindamissertifikaadile.

2.   EÜ TÜÜBIVASTAVUSDEKLARATSIOON

2.1.

EÜ tüübivastavusdeklaratsioon on menetluse osa, mille puhul tootja kinnitab, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. CE-märgisele peab järgnema jaotises 2.3 ettenähtud etteteatamata kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.2.

Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisprotsessi (sh lõpptoote ülevaatuse ja katsetamise) tulemuseks on homogeenne toodang ning et seadmed vastavad EÜ tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja valitud teavitatud asutus peab teostama seadmete kontrolle juhusliku valiku alusel, nagu on sätestatud punktis 2.3.

2.3.

Teavitatud asutus peab teostama seadmete kohapealset pistelist kontrolli üheaastaste või lühemate intervallidega. Piisav arv seadmeid tuleb kontrollida ja teostada nendega artiklis 5 osutatud kõnealustele seadmetele kohaldatavates standardites sätestatud vajalikud katsed või nimetatud katsetega võrdväärsed katsed, tagades vastavuse käesoleva direktiivi asjakohastele olulistele nõuetele. Teavitatud asutus otsustab igal üksikjuhul, kas kõnealused katsed tuleb teostada täies mahus või osaliselt. Ühe või mitme seadme tagasilükkamisel peab teavitatud asutus võtma vajalikke meetmeid niisuguste seadmete turustamise välistamiseks.

3.   EÜ TÜÜBIVASTAVUSDEKLARATSIOON (tootmiskvaliteedi tagamine)

3.1.

EÜ tüübivastavusdeklaratsioon (tootmiskvaliteedi tagamine) on menetlus, mille puhul punktis 3.2 esitatud kohustusi täitev tootja kinnitab, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. CE-märgisele peab järgnema EÜ järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

3.2.

Tootja rakendab kvaliteedisüsteemi, mis tagab seadmete vastavuse EÜ tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja kõnealuste seadmete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja suhtes kohaldatakse punktis 3.4 määratletud EÜ järelevalvet.

3.3.   Kvaliteedisüsteem

3.3.1.

Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste seadmete osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta;

kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemi säilitamise kohta, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe;

kinnitatud tüübiga seotud dokumentatsiooni ja EÜ tüübihindamissertifikaadi koopiat.

3.3.2.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korralikult dokumenteerida meetmete, menetluste ja kirjalike juhenditena. Kõnealune kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühesugust tõlgendamist. Eelkõige peab selles olema piisavalt kirjeldatud:

kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused seadmete kvaliteedi osas;

tootmisprotsess, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel läbiviidavad uuringud ja katsed ning nende teostamissagedus;

meetod, mille abil kontrollitakse seadmete nõuetekohast kvaliteeti ja kvaliteedisüsteemi toimimise tõhusust.

3.3.3.

Teavitatud asutus kontrollib ja hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nimetatud nõuetele vastavaks selliseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse asjakohaseid harmoneeritud standardeid.

Teavitatud asutus teavitab tootjat oma otsusest ja teatab sellest teistele teavitatud asutustele. Tootja teavitamine peab hõlmama hindamistulemusi, teavitatud asutuse nime ja aadressi ning põhjendatud hindamisotsust asjaomaste seadmete suhtes.

3.3.4.

Tootja peab hoidma kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust kursis kvaliteedisüsteemi mis tahes ajakohastamisega, mis on seotud näiteks uuest tehnoloogiast ja uutest kvaliteedikontseptsioonidest tulenevate muutustega.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muutused läbi vaatama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab asjakohastele sätetele või on vaja teostada uus erakorraline hindamine. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.3.5.

Kvaliteedisüsteemi kinnituse tühistanud teavitatud asutus peab sellest teatama teistele teavitatud asutustele, põhjendades oma otsust.

3.4.   EÜ järelevalve

3.4.1.

EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab täielikult kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

3.4.2.

Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele ülevaatuse eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetamiskohtadesse ning laoruumidesse ja esitama teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

kvaliteediaruanded, nagu inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali pädevuse kohta.

3.4.3.

Kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootjapoolse säilitamise ja rakendamise tagamiseks peab teavitatud asutus teostama vähemalt kord kahe aasta jooksul kontrolli ning esitama tootjale selle aruande.

3.4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha seadmetega katseid. Teavitatud asutus peab esitama tootjale inspekteerimisaruande ja vajaduse korral ka katseprotokolli.

3.4.5.

Tootja võib taotluse korral saada teavitatud asutuse aruande.

4.   EÜ TÜÜBIVASTAVUSDEKLARATSIOON (toote kvaliteedi tagamine)

4.1.   EÜ tüübivastavusdeklaratsioon (toote kvaliteedi tagamine) on menetluse see osa, mille puhul punkti 4.2 kohustusi täitev tootja kinnitab, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kannab igale seadmele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. CE-märgisele peab järgnema EÜ järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

4.2.   Tootja rakendab seadmete lõppülevaatusel ja katsetel punktis 4.3 määratletud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4.4 määratletud EÜ järelevalvet.

4.3.   Kvaliteedisüsteem

4.3.1.

Kõnealuse menetluse käigus peab tootja oma kvaliteedisüsteemi kinnitamiseks esitama asjaomaste seadmete osas taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta;

kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemi säilitamise kohta, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe;

kinnitatud tüübiga seotud dokumentatsiooni ja EÜ tüübihindamissertifikaadi koopiat.

4.3.2.

Kvaliteedisüsteemi osana tuleb iga seadet kontrollida ja teostada sellega artiklis 5 osutatud kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava(te)s standardi(te)s sätestatud katsed või nendega võrdväärsed katsed, kontrollides seadme vastavust asjakohastele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja loogiliselt dokumenteerida meetmete, menetluste ja kirjalike juhenditena. Kõnealune kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühesugust tõlgendamist.

Eelkõige peab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioonis olema piisavalt kirjeldatud:

kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused seadme kvaliteedi suhtes;

tootmisjärgsed kontrolltoimingud ja katsed;

kvaliteedisüsteemi toimimise tõhususe kontrollimise meetod.

4.3.3.

Teavitatud asutus kontrollib ja hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab punktis 4.3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nimetatud nõuetele vastavaks selliseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse asjakohaseid harmoneeritud standardeid. Teavitatud asutus peab tootjat oma otsusest teavitama ja teatama sellest ka teistele teavitatud asutustele. Tootja teavitamine peab hõlmama kontrollimistulemusi, teavitatud asutuse nime ja aadressi ning põhjendatud hindamisotsust asjaomaste seadmete kohta.

4.3.4.

Tootja peab hoidma kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust kursis kvaliteedisüsteemi mis tahes ajakohastamisega, mis tulenevad näiteks uuest tehnoloogiast ja uutest kvaliteedikontseptsioonidest.

Teavitatud asutus peab kavandatavad muutused läbi vaatama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab asjakohastele sätetele või on vaja teostada uus hindamine. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.3.5.

Kvaliteedisüsteemi kinnituse tühistanud teavitatud asutus peab tühistamisest teatama teistele teavitatud asutustele, põhjendades oma otsust.

4.4.   EÜ järelevalve

4.4.1.

EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.4.2.

Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele ülevaatuse eesmärgil juurdepääsu ülevaatus-, katsetamis- ja laoruumidesse ning esitama teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

kvaliteediaruanded, nagu inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali pädevuse kohta.

4.4.3.

Teavitatud asutus peab kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootjapoolse säilitamise ja rakendamise tagamiseks teostama vähemalt kord kahe aasta jooksul kontrolli ning esitama tootjale kontrolliaruande.

4.4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha seadmetega katseid. Teavitatud asutus peab esitama tootjale inspekteerimisaruande ja vajaduse korral ka katseprotokolli.

4.4.5.

Tootja võib taotluse korral esitada teavitatud asutuse aruande.

5.   EÜ TÕENDAMINE

5.1.   EÜ tõendamine on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja kinnitab, et seade, mille kohta kehtivad punkti 3 sätted, vastab EÜ tüübihindamissertifikaadis märgitud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.   Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks seadmete vastavus EÜ tüübihindamissertifikaadis märgitud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda säilitab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja.

5.3.   Selleks et kontrollida seadmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb teavitatud asutus kõik vajalikud kontrollimised ja katsed, mis toimuvad tootja valikul kas nii, et iga seadet kontrollitakse ja katsetatakse jaotise 5.4 kohaselt eraldi või jaotise 5.5 kohaselt statistiliselt.

5.4.   Tõendamine iga seadme eraldi hindamise ja katsetamise alusel

5.4.1.

Selleks et tõendada seadmete vastavust EÜ tüübihindamissertifikaadis märgitud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, kontrollitakse iga seadet eraldi ja tehakse läbi artiklis 5 märgitud asjakohastele standarditele vastavad katsed.

5.4.2.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb igale seadmele kinnitada oma tunnusnumbri ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Vastavustunnistus võib hõlmata ühte või mitut seadet.

5.4.3.

Tootja või tema volitatud esindaja peab tagama, et ta on võimeline nõudmise korral esitama teavitatud asutuse vastavustunnistused.

5.5.   Statistiline tõendamine

5.5.1.

Tootja esitab valmistatud seadmed ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus.

5.5.2.

Statistiline kontroll toimub järgmiselt:

Seadmeid kontrollitakse statistiliselt nende omaduste alusel. Seadmed tuleb grupeerida identifitseeritavateks partiideks, mis koosnevad ühesugustes tingimustes ühe mudeli järgi valmistatud eksemplaridest. Partiid kontrollitakse ebareeglipäraste ajavahemike järel. Selleks et kindlaks teha, kas asjakohane partii tuleb vastu võtta või tagasi lükata, kontrollitakse iga valimisse kuuluvat seadet eraldi ja tehakse artiklis 5 märgitud standardite kohased või samaväärsed katsed.

Rakendatakse järgmiste tunnustega valimsüsteemi:

kvaliteeditase, mis vastab 95 % vastuvõtmise tõenäosusele, kusjuures mittevastavuse määr on 0,5–1,5 %;

kvaliteedi miinimumtase, mis vastab 5 % vastuvõtmise tõenäosusele, kusjuures mittevastavuse määr on 5–10 %.

5.5.3.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb vastuvõetud partiide puhul igale seadmele kinnitada oma tunnusnumbri ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Kõiki selliste partiide seadmeid võib turule lasta, välja arvatud valimi mittevastavaks osutunud tooted.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikke meetmeid selle partii turule laskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise tõendamise peatada.

Tootja võib teavitatud asutuse vastutusel kinnitada tema tunnusnumbri tootele selle valmistamise ajal.

5.5.4.

Tootja või tema volitatud esindaja peab tagama, et ta on võimeline nõudmise korral esitama teavitatud asutuse vastavustunnistuse.

6.   EÜ ÜKSIKTOOTE TÕENDAMINE

6.1.

EÜ üksiktoote tõendamine on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja kinnitab, et asjakohane seade, millele on väljalaskmisel antud punktis 2 osutatud sertifikaat, vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab seadmele CE-märgise, koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda.

6.2.

Selleks et kindlaks teha seadme vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele, kontrollib teavitatud asutus seadet ja teeb vajalikud katsed, võttes arvesse tehnilist dokumentatsiooni.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb heakskiidetud seadmele kinnitada oma tunnusnumbri ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

6.3.

IV lisas osutatud tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme projekteerimise seisukohalt selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja aru saada seadme projekteerimisest, valmistamisviisist ja tööpõhimõttest.

IV lisas osutatud tehniline dokumentatsioon tuleb teha teavitatud asutusele kättesaadavaks.

6.4.

Kui teavitatud asutus peab seda vajalikuks, võib kontrollimised ja katsed teha pärast asjakohase seadme paigaldamist.

6.5.

Tootja või tema volitatud esindaja peab tagama, et ta on võimeline nõudmise korral esitama teavitatud asutuse vastavustunnistuse.


III LISA

CE-MÄRGIS JA PEALDISED

1.

CE-märgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

Image

CE-märgisele peab järgnema toote EÜ järelevalvega seotud teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.

Seadmel või selle andmeplaadil peab olema CE-märgis koos järgmiste pealdistega:

tootja nimi või tunnusmärk;

seadme kaubanimetus;

vajaduse korral kasutatava elektritoiteallika liik;

seadme liik;

CE-märgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.

Vastavalt seadme laadile võib lisada paigaldamiseks vajaliku teabe.

3.

CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.


IV LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet, kuivõrd teavitatud asutus seda hindamise eesmärgil nõuab:

üldine tootekirjeldus;

põhimõttelised projektid, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning seadmete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

artiklis 5 osutatud standardite loetelu, mida kohaldatakse tervikuna või osaliselt, või nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud oluliste nõuete järgimiseks, kui artiklis 5 osutatud standardeid ei ole kohaldatud;

katseprotokollid;

paigaldus- ja kasutusjuhendid.

Vajaduse korral peab tehniline dokumentatsioon sisaldama järgmist:

seadmesse paigaldatud varustust käsitlevad tunnistused;

seadme tootmis- ja/või kontrolli- ja/või järelevalvemeetodeid käsitlevad tunnistused ja sertifikaadid;

kõik muud dokumendid, mis võimaldavad teavitatud asutusel seadmeid paremini hinnata.


V LISA

TEAVITATUD ASUTUSTE HINDAMISE MIINIMUMNÕUDED

Liikmesriikide määratavad teavitatud asutused peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

töötajate ning vajalike vahendite ja vajaliku varustuse olemasolu;

töötajate tehniline pädevus ja erialane sõltumatus;

juhtkonna ja tehniliste töötajate sõltumatus käesoleva direktiiviga ette nähtud katsete tegemisel, aruannete koostamisel, sertifikaatide väljastamisel ja järelevalve teostamisel kõikidest asjakohaste seadmetega otseselt või kaudselt seotud ringkondadest, rühmadest ja isikutest;

ametisaladuste hoidmine töötajate poolt;

tsiviilvastutuskindlustuse olemasolu, välja arvatud juhul, kui vastutus lasub siseriiklike õigusnormide kohaselt riigil.

Kahe esimese taande tingimuste täitmist peavad liikmesriikide pädevad asutused või liikmesriikide poolt määratud asutused perioodiliselt kontrollima.


VI LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 14)

Nõukogu direktiiv 90/396/EMÜ

(EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15)

 

Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ

(EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1)

ainult artikkel 10

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 14)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise tähtpäev

90/396/EMÜ

30. juuni 1991

1. jaanuar 1992

93/68/EMÜ

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995


VII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 90/396/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik

Artikli 1 lõike 1 esimene ja teine taane

Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõike 2 esimene ja teine lause

Artikli 2 lõike 2 esimene lõik

Artikli 2 lõike 2 kolmas lause

Artikli 2 lõike 2 teine lõik

Artiklid 3 ja 4

Artiklid 3 ja 4

Artikli 5 lõike 1 punkti a esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 5 lõike 1 punkti a teine lõik

Artikli 5 lõike 2 esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 2 esimene lause

Artikli 5 lõike 2 teine lõik

Artikli 5 lõike 2 kolmas lause

Artikli 5 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu esimene lause

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu teine lause

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 2 esimene lause

Artikli 6 lõike 2 esimene lõik

Artikli 6 lõike 2 teine lause

Artikli 6 lõike 2 teine lõik

Artikli 6 lõike 2 kolmas lause

Artikli 6 lõike 2 kolmas lõik

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 1 punkti b sissejuhatus

Artikli 8 lõike 1 punkti b sissejuhatus

Artikli 8 lõike 1 punkti b esimene kuni neljas taane

Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktid i–iv

Artikli 8 lõige 2 ja lõige 3

Artikli 8 lõige 2 ja lõige 3

Artikli 8 lõike 4 esimese lõigu esimene lause

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõike 4 esimese lõigu teine lause

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 5 punkt a

Artikli 8 lõike 5 esimene lõik

Artikli 8 lõike 5 punkt b

Artikli 8 lõike 5 teine lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikli 8 lõige 6

Artiklid 9 kuni 12

Artiklid 9 kuni 12

Artikkel 13

Artikli 14 lõiked 1 ja 2

Artikli 14 lõige 3

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

I kuni V lisa

I kuni V lisa

VI lisa

VII lisa


Top