I LISA

OLULISED NÕUDED

Kasutatakse Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni terminoloogiat.

Eelmärkused

Artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud otstarbel kasutatava mitme näidiku või trükiseadisega kaalu või selliste seadmetega ühendatud kaalu puhul, kui olulistele nõuetele vastav osa kaalust trükib või registreerib kaalumise tulemusi õigesti ja kustumiskindlalt ja tulemused on nähtavad mõlemale osapoolele, ei kehti olulised nõuded nende seadiste kohta, mis dubleerivad kaalumise tulemusi ega mõjuta kaalude õiget tööd. Jaemüügil kasutatavate kaalude puhul peavad siiski kõik müüja ja ostja poole suunatud kuvarid ning trükiseadised vastama olulistele nõuetele.

METROLOOGILISED NÕUDED

1.   Massiühikud

Tuleb kasutada kehtivaid massiühikuid nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiivis 80/181/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) määratletud tähenduses.

Selle tingimuse järgimise korral lubatakse kasutada järgmisi massiühikuid:

—	SI ühikud: kilogramm, mikrogramm, milligramm, gramm, tonn;

—	inglise süsteemi ühik: apteegiunts (väärismetallide kaalumiseks);

—	muu SI-väline ühik: meetermõõdustikuline karaat (vääriskivide kaalumiseks).

Kaalude puhul, kus kasutatakse eespool märgitud inglise süsteemi massiühikut, tuleb järgnevalt esitatavad asjakohased olulised nõuded lihtinterpolatsiooni abil väljendada nimetatud ühikuna.

2.   Täpsusklassid

2.1.   Kehtestatakse järgmised täpsusklassid:

I.

eri-

II.

kõrgem

III.

keskmine

IIII.

tava-

Nendele klassidele vastavad nõuded on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Täpsusklassid

Klass	Taatlusskaala jaotise väärtus (e)		Alumine mõõtepiir (Min)	Taatlusskaala jaotiste arv FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0001.xml.jpg
			Miinimumväärtus	Miinimumväärtus	Maksimumväärtus
I	0,001	g ≤ e	100 e	50 000	—
II	0,001	g ≤ e ≤ 0,05 g	20 e	100	100 000
	0,1	g ≤ e	50 e	5 000	100 000
III	0,1	g ≤ e ≤ 2 g	20 e	100	10 000
	5	g ≤ e	20 e	500	10 000
IIII	5	g ≤ e	10 e	100	1 000

Nende II ja III klassi kaalude puhul, mida kasutatakse veotariifide määramiseks, vähendatakse alumist mõõtepiiri 5 e-ni.

2.2.   Skaalajaotiste väärtus

2.2.1.

Tegeliku skaala jaotise väärtus (d) ja taatlusskaala jaotise väärtus (e) peavad olema: 1 × 10k, 2 × 10k või 5 × 10k massiühikut, kus k on mis tahes täisarv, kaasa arvatud null.

2.2.2.

Kaalude puhul, millel ei ole lisanäidikut, on: d = e.

2.2.3.

Lisanäidikuga kaalude puhul kehtivad järgmised tingimused: e = 1 × 10k g, d < e ≤ 10d, välja arvatud tingimusele d < 10–4 g vastavate I klassi kaalude puhul, kus e = 10–3 g.

3.   Liigitus

3.1.   Ühepiirkonnalised kaalud

Lisanäidikuga varustatud kaalud kuuluvad I või II klassi. Nende kaalude puhul leitakse nende kahe klassi alumise mõõtepiiri miinimumväärtus tabelist 1, asendades tulbas 3 taatlusskaala jaotise väärtuse (e) tegeliku skaala jaotise väärtusega (d).

Kui d < 10–4 g, võib I klassi kaalude ülemine mõõtepiir olla väiksem kui 50 000 e.

3.2.   Mitmepiirkonnalised kaalud

Mitu mõõtepiirkonda on lubatud, kui need on kaalul selgesti näidatud. Iga mõõtepiirkond liigitatakse punkti 3.1 kohaselt. Kui mõõtepiirkonnad kuuluvad erinevatesse täpsusklassidesse, peab kaal vastama kõige karmimatele nende nõuete hulgast, mida neile täpsusklassidele esitatakse.

3.3.   Liitpiirkonnalised kaalud

3.3.1.

Ühepiirkonnalisel kaalul võib olla mitu osamõõtepiirkonda (liitpiirkonnaline kaal). Liitpiirkonnalisel kaalul ei tohi olla lisanäidikut.

3.3.2.

Liitpiirkonnalise kaalu iga osamõõtepiirkonda i iseloomustab selle: – taatlusskaala jaotise väärtus ei e(i + 1) > ei – ülemine mõõtepiir Maxi Maxr = Max – alumine mõõtepiir Mini Mini = Max(i – 1) ja Min1 = Min kus: i = 1, 2, … r, i = osamõõtepiirkonna järjenumber, r = osamõõtepiirkondade arv. Kõik mõõtepiirid on netokaalus, olenemata kasutatava taara kaalust.

3.3.3.

Osamõõtepiirkondi liigitatakse tabeli 2 kohaselt. Kõik osamõõtepiirkonnad peavad kuuluma samasse täpsusklassi, mis on ka asjakohase kaalu täpsusklassiks. Tabel 2 Liitpiirkonnalised kaalud i = 1, 2, … r i = osamõõtepiirkonna järjenumber r = osamõõtepiirkondade arv Klass Taatlusskaala jaotise väärtus (e) Alumine mõõtepiir (Min) Taatlusskaala jaotiste arv Miinimumväärtus Miinimumväärtus (2) FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0002.xml.jpg Maksimumväärtus FOR-L_2009122ET.01001101.notes.0003.xml.jpg I 0,001 g ≤ ei 100 e1 50 000 — II 0,001 g ≤ ei ≤ 0,05 g 20 e1 5 000 100 000 0,1 g ≤ ei 50 e1 5 000 100 000 III 0,1 g ≤ ei 20 e1 500 10 000 IIII 5 g ≤ ei 10 e1 50 1 000

4.   Täpsus

4.1.   Artiklis 9 ette nähtud menetluste rakendamisel ei tohi näidu viga ületada tabelis 3 märgitud näidu lubatud piirviga. Digitaalnäidu puhul tuleb näidu viga parandada ümardusvea võrra.

Lubatud piirvead kehtivad kõigi võimalike koormuste neto- ja taaraväärtuste puhul, välja arvatud arvestuslik taaraväärtus.

Tabel 3

Lubatud piirvead

Koormus				Lubatud piirviga
I klass	II klass	III klass	IIII klass
0 ≤ m ≤ 50 000 e	0 ≤ m ≤ 5 000 e	0 ≤ m ≤ 500 e	0 ≤ m ≤ 50 e	±0,5 e
50 000 e < m ≤ 200 000 e	5 000 e < m ≤ 20 000 e	500 e < m ≤ 2 000 e	50 e < m ≤ 200 e	±1,0 e
200 000 e < m	20 000 e < m ≤ 100 000 e	2 000 e < m ≤ 10 000 e	200 e < m ≤ 1 000 e	±1,5 e

4.2.   Kaalu kasutamisel on lubatud piirvead kaks korda suuremad kui punktis 4.1 määratud lubatud piirvead.

5.   Kaaluga saadavad mõõtmistulemused peavad olema korratavad ning muude näidikutega kaalude ja teiste tasakaalustusmeetodite abil reprodutseeritavad.

Mõõtmistulemused peavad piisavalt vähe olenema koormuse asendist koormuskanduril.

6.   Kaal peab reageerima väikestele koormuse muutustele.

7.   Mõjurite suurus ja toimeaeg

7.1.   II, III ja IIII klassi kaalud, mis on ette nähtud töötamiseks ka kaldasendis, peavad olema piisavalt vähe tundlikud kalde suhtes, mis võib esineda tavakasutamisel.

7.2.   Kaalud peavad vastama metroloogianõuetele tootja piiritletud temperatuurivahemikus. See vahemik on vähemalt:

—	5 °C I klassi kaalude puhul,

—	15 °C II klassi kaalude puhul,

—	30 °C III ja IIII klassi kaalude puhul.

Kui tootja ei ole temperatuurivahemikku piiritlenud, on vahemik –10 °C kuni +40 °C.

7.3.   Võrgutoitel töötavad kaalud peavad vastama metroloogilistele nõuetele võrguvoolu parameetrite lubatud kõikumise piirides.

Patareitoitel töötav kaal peab andma märku, kui pinge langeb alla lubatud taseme, ja sel juhul kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

7.4.   Kui e on väiksem kui 1 g, peavad elektronkaalud, välja arvatud need, mis kuuluvad I ja II klassi, kõrge suhtelise õhuniiskuse juures nende töö ülemisel piirtemperatuuril vastama metroloogilistele nõuetele.

7.5.   II, III ja IIII klassi kaalu pikaajaline koormamine ei tohi arvestatavalt mõjutada koormatud kaalu näitu ja nullnäitu kohe pärast koormuse eemaldamist.

7.6.   Muudes tingimustes peab kaal kas õigesti edasi töötama või automaatselt välja lülituma.

Disain ja konstruktsioon

8.   Üldnõuded

8.1.   Kaalu disain ja konstruktsioon peab olema selline, et õigel kasutamisel ja ülesseadmisel ning ettenähtud keskkonnas kasutamisel selle metroloogilised omadused säilivad. Massi väärtus peab olema näidatud.

8.2.   Häirete puhul ei tohi elektronkaal näidata olulistest riketest mõjutatud tulemusi või peab kaal need rikked automaatselt avastama ja neile osutama.

Olulise rikke automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.3.   Punktide 8.1 ja 8.2 nõudeid tuleb kestvalt järgida mõistliku aja jooksul, silmas pidades kaalu kavatsetavat kasutamist.

Digitaalelektronseadiste ja seadmete puhul tuleb alati küllaldaselt kontrollida mõõtmisseadise, näidiku ning andmesalvestus- ja -edastussüsteemi õiget tööd.

Olulise püsihälbe automaatsel avastamisel peab elektronkaal andma nähtavat või kuuldavat signaali, kuni kasutaja parandab rikke või rike kaob.

8.4.   Kui elektronkaaluga on sobiva liidese abil ühendatud välisseade, ei tohi see halvendada kaalu metroloogilisi omadusi.

8.5.   Kaaludel ei tohi olla omadusi, mis võiksid soodustada nende ärakasutamist pettuseks, ning ettekavatsemata väärkasutamise võimalus peab olema minimaalne. Osad, mida kasutaja ei tohi demonteerida ja reguleerida, peavad olema sellise tegevuse eest kaitstud.

8.6.   Kaalude disain peab võimaldama hõlpsat käesoleva direktiivi järgset kohustuslikku kontrolli.

9.   Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete näitamine

Kaalumistulemusi ja muid kaalumisandmeid tuleb näidata vigadeta, ühetähenduslikult ja eksitamist välistavalt ning näidik peab võimaldama tavalistes kasutamistingimustes näitu hõlpsalt lugeda.

Käesoleva lisa punktis 1 märgitud ühikute nimetused ja tähised peavad vastama direktiivi 80/181/EMÜ normidele, millele on lisatud meetermõõdustikulise karaadi tähis „ct”.

Kaal ei tohi näidata rohkem kui ülemine mõõtepiir (Max) pluss 9 e.

Lisanäidik võib asuda ainult kümnendmärgi järel. Tihendatud skaalaga näidikut võib kasutada ainult ajutiselt ja selle töötamise ajal tuleb printimine peatada.

Võib näidata ka sekundaarnäitusid, tingimusel et neid ei ole võimalik segamini ajada primaarnäitudega.

10.   Kaalumistulemuste ja muude kaalumisandmete väljatrükkimine

Väljatrükitud tulemused peavad olema vigadeta, hästi loetavad ja ühetähenduslikud. Trükikiri peab olema selge, loetav ning kustumis- ja kulumiskindel.

11.   Loodimine

Kui see on vajalik, võib kaalu varustada loodimisseadise ja loodinäidikuga, mis on õige ülesseadmise võimaldamiseks piisavalt tundlikud.

12.   Nullistamine

Kaalu võib varustada nullistamisseadisega. Selline seadis peab võimaldama täpse nullseisu ega tohi põhjustada mõõtmisvigu.

13.   Taaraseadised ja arvestusliku taara seadised

Kaalul võib olla üks või mitu taaraseadist ja arvestusliku taara seadis. Taaraseadis peab võimaldama täpse nullseisu ja tagama õige netokaalu määramise. Arvestusliku taara seadise kasutamine peab tagama netokaalu arvestusliku väärtuse õige määramise.

14.   Kaalud ülemise mõõtepiiriga kuni 100 kg kasutamiseks avalikul otsemüügil – lisanõuded

Kaal, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikul otsemüügil, peab näitama kogu olulist informatsiooni kaalumise kohta ja hinda näitava kaalu puhul peab see ostjale selgesti näitama ostetava toote hinnakalkulatsiooni.

Kui kaal näitab müügihinda, peab hind olema täpne.

Hinda arvutav kaal peab näitama olulisi näitusid piisavalt kaua, et ostja jõuaks neid korralikult lugeda.

Muid funktsioone peale kaubaartiklite kaalumise ja hinna arvutamise võib hinda arvutav kaal täita ainult sel tingimusel, kui kõik toimingutega seotud näidud trükitakse ostjale välja kviitungil või lipikul selgesti, ühemõtteliselt ja ülevaatlikult.

Kaalul ei tohi olla omadusi, mis võiksid otseselt või kaudselt põhjustada näitusid, mis pole kergesti mõistetavad või ühetähenduslikud.

Iga kaalu puhul peab ostjale olema tagatud, et selle puudulik töö ei põhjusta ostu-müügitehingutes vigu.

Lisanäidikud ja tihendatud skaalaga näidikud ei ole lubatud.

Lisaseadmed on lubatud ainult juhul, kui neid ei saa kasutada pettuseks.

Kui kaalud on sarnased jaemüügil tavaliselt kasutatavate kaaludega, kuid ei vasta käesoleva jao nõuetele, tuleb neile kuvari lähedale kanda püsiv märgis: „Mitte kasutada avalikul otsemüügil”.

15.   Hinda trükkivad kaalud

Hinda trükkiv kaal peab vastama jaemüügil kasutatavatele hinda näitavatele kaaludele esitatavatele nõuetele, kuivõrd need nõuded on kohaldatavad kõnesoleva kaalu suhtes. Hinnalipikule ei tohi olla võimalik trükkida alumisest mõõtepiirist madalamat hinda.

---

(1)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(2)  Kui i = r, rakendatakse tabeli 1 vastava tulba nõudeid, kusjuures e asendatakse er-ga.

II LISA

VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS

1.   EÜ tüübihindamine

1.1.   EÜ tüübihindamine on menetlus, mille puhul teatav volitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab, et kavandatava toodangu näidiseks olev kaal vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

1.2.   EÜ tüübihindamise taotluse esitab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja ühele määratud asutusele.

Taotluses esitatakse:

—	tootja nimi ja aadress ning, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

—	kirjalik kinnitus, et seda taotlust ei ole esitatud mõnele teisele volitatud asutusele;

—	III lisa kohane tehniline dokumentatsioon.

Taotleja annab asjaomasele volitatud asutusele kavandatava toodangu näidiseks oleva kaalu (edaspidi „tüübinäidis”).

1.3.   Volitatud asutus:

1.3.1.

uurib tehnilist dokumentatsiooni ja teeb kindlaks, et tüübinäidis on valmistatud selle dokumentatsiooni kohaselt;

1.3.2.

lepib taotlejaga kokku koha, kus viiakse läbi hindamine ja/või katsed;

1.3.3.

viib läbi või laseb läbi viia vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole rakendatud artikli 6 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardeid, vastab tootja kasutatud lahendus olulistele nõuetele;

1.3.4.

viib läbi või laseb läbi viia vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud rakendada asjakohaseid standardeid, on neid standardeid kohaldatud tõhusalt, nii et on tagatud vastavus olulistele nõuetele.

1.4.   Kui tüübinäidis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, annab volitatud asutus taotlejale EÜ tüübikinnitustunnistuse. Tunnistuses märgitakse hindamise tulemused ja kehtivuse tingimused (kui neid on), kaalu tunnusandmed, millele tüübikinnitus on antud, ja vajaduse korral esitatakse kaalu töö kirjeldus. EÜ tüübikinnitustunnistusele tuleb lisada kõik asjakohased tehnilised joonised ja eskiisid.

Tunnistuse kehtivusaeg on kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast; seda võib pikendada kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Kui kaalu disain muutub oluliselt näiteks uue tehnoloogia rakendamise tõttu, võib tunnistuse kehtivusaega lühendada kahe aasta võrra ja selle pikendamise tähtaega kolme aasta võrra.

1.5.   Iga volitatud asutus teeb perioodiliselt kõigile liikmesriikidele teatavaks:

—	saadud EÜ tüübihindamise taotluste nimekirja;

—	väljaantud EÜ tüübikinnitustunnistuste nimekirja;

—	tagasilükatud tüübihindamise taotluste nimekirja;

—	juba väljaantud dokumentide lisade ja muudatuste nimekirja.

Lisaks sellele informeerib iga volitatud asutus viivitamata kõiki liikmesriike EÜ tüübikinnitustunnistuste tühistamisest.

Iga liikmesriik teeb selle informatsiooni teatavaks oma volitatud asutustele.

1.6.   Muud volitatud asutused võivad saada tunnistuste koopiad ja lisad.

1.7.   Taotleja informeerib EÜ tüübikinnitustunnistuse välja andnud volitatud asutust igast kinnitatud tüübi muudatusest.

Kui muudatused kinnitatud tüübis mõjutavad vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või kaalu kasutamise suhtes esitatavatele tingimustele, vajavad need lisakinnitust volitatud asutuselt, kes on andnud välja asjakohase EÜ tüübikinnitustunnistuse. See lisakinnitus esitatakse EÜ tüübikinnitustunnistuse lisana.

2.   EÜ vastavusdeklaratsioon (toodangu kvaliteedi garantii)

2.1.   EÜ vastavusdeklaratsiooni (toodangu kvaliteedi garantii) esitamisel deklareerib punkti 2.2 nõudeid järginud tootja, et asjakohased kaalud vastavad, kui see on kohaldatav, EÜ tüübikinnitustunnistuses märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale kaalule CE-vastavusmärgise ja IV lisa kohased pealdised ning koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

CE-vastavusmärgise juures peab olema punktis 2.4 märgitud järelevalve eest vastutava asutuse tunnuskood.

2.2.   Tootja peab omama hästi seadmestatud ja punktis 2.3 kindlaks määratud kvaliteedisüsteemi ning olema punkti 2.4 kohaselt EÜ järelevalvekohustuslik.

2.3.   Kvaliteedisüsteem

2.3.1.

Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi kinnituse taotluse volitatud asutusele. Taotluses kohustutakse: — täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi; — alal hoidma kinnitatud kvaliteedisüsteemi, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe. Tootja võimaldab volitatud asutusele juurdepääsu kogu asjakohasele informatsioonile, eelkõige kvaliteedisüsteemi ja kaalu tehnilisele dokumentatsioonile.

2.3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama kaalu EÜ tüübikinnitustunnistuse kohase vastavuse tüübile ja selle vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja poolt vastu võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida ning kehtestada kirjalikult normide, menetluste ja juhenditena. See kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab tagama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide õige mõistmise. Selles tuleb adekvaatselt esitada eelkõige järgmine andmestik: — kvaliteedialased eesmärgid, tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohane vastutus ja volitused; — tootmisprotsessi, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed; — enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus; — nõutava tootekvaliteedi järelevalve abinõud ja kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine.

2.3.3.

Volitatud asutus vaatab kvaliteedisüsteemi üle ja hindab seda, et teha kindlaks vastavus punkti 2.3.2 nõuetele. Ta peab nendele nõuetele vastavaks asjakohaseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse harmoneeritud standardeid. Ta teatab oma otsusest tootjale ja informeerib sellest ka teisi volitatud asutusi. Tootjale antav teade peab sisaldama vaatluse tulemusi ja vastavaks mittetunnistamise puhul otsuse põhjendust.

2.3.4.

Tootja või tema volitatud esindaja informeerib kvaliteedisüsteemi kinnitanud volitatud asutust igast kvaliteedi tagamise süsteemi ajakohastamiseks tehtud muudatusest, näiteks uutest tehnoloogiatest ja kvaliteedimõistetest.

2.3.5.

Kvaliteedisüsteemi kinnitamise tühistanud volitatud asutus informeerib sellest teisi volitatud asutusi.

2.4.   EÜ järelevalve

2.4.1.

EÜ järelevalve eesmärgiks on tagada, et tootja täidaks nõuetekohaselt kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

2.4.2.

Tootja võimaldab volitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku informatsiooni, eelkõige: — kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni; — tehnilise dokumentatsiooni; — kvaliteediandmestiku, näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms. Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, teeb volitatud asutus korrapäraselt revisjone; ta esitab tootjale revisjoni aruande. Volitatud asutus võib külastada tootjat ka ootamatult. Sellise külastuse puhul võib volitatud asutus teha täieliku või osalise revisjoni. Ta esitab tootjale külastuse aruande ja vajaduse korral ka revisjoni aruande.

2.4.3.

Volitatud asutus tagab, et tootja hoiab kinnitatud kvaliteedisüsteemi alal ja kasutab seda.

3.   EÜ taatlus

3.1.   EÜ taatlus on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et punkti 3.3 kohaselt kontrollitud kaal vastab vajaduse korral EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja selle kaalu suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.   Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks vajaduse korral kaalude vastavus EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja kaalude suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kannab CE-vastavusmärgise igale kaalule ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

3.3.   Selleks et kontrollida iga toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb volitatud asutus punkti 3.5 kohased vajalikud kontrollimised ja katsed iga kaalu puhul eraldi.

3.4.   Kaalude puhul, mis ei kuulu EÜ tüübikinnituse alla, peab volitatud asutus nõudmise korral juurde pääsema III lisas ette nähtud kaalude väljatöötamisega seotud dokumentatsioonile.

3.5.   Taatlus, mille puhul iga kaalu kontrollitakse ja katsetatakse eraldi

3.5.1.

Selleks et vajaduse korral kindlaks teha kaalude vastavust EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja nende kaalude suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, tuleb iga kaalu puhul eraldi teha kontrollimised ja vajalikud, asjakohaste artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite kohased või samaväärsed katsed.

3.5.2.

Volitatud asutus kannab või laseb kanda oma tunnuskoodi igale kaalule, mille nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

3.5.3.

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

4.   EÜ üksiktoote taatlus

4.1.   EÜ üksiktoote taatlus on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et tegelikult eriotstarbeks kavandatud ja punktis 4.2 märgitud vastavustunnistuse saanud kaal vastab tema suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema volitatud esindaja kannab sellele kaalule CE-vastavusmärgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

4.2.   Selleks et kindlaks teha kaalu vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, hindab volitatud asutus kaalu ja viib läbi vajalikud, vastavate artikli 6 lõikes 1 nimetatud standardite kohased või samaväärsed katsed.

Kaalule, mille nõuetele vastavus on kindlaks tehtud, kannab või laseb volitatud asutus kanda oma tunnuskoodi ja annab läbiviidud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3.   III lisas märgitud kaalu väljatöötamisega seotud tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja aru saada kaalu väljatöötamisest, valmistamisviisist ja tööpõhimõttest. Dokumentatsioon peab olema volitatud asutusele kättesaadav.

4.4.   Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

5.   Üldsätted

5.1.   EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine, EÜ taatlus (toodangu kvaliteedi garantii), ja EÜ üksiktoote taatlus võib toimuda tootja ettevõttes või mõnes muus kohas, kui kaalu vedu kasutuskohta ei nõua kaalu lahtimonteerimist, kui töölepanek kasutuskohas ei nõua kaalu kokkumonteerimist või muid tehnilisi töid, mis võiksid mõjutada kaalu tehnilisi omadusi, ja kui võetakse arvesse raskusjõu väärtust kaalu töölepaneku kohas või kui kaalu tehnilised omadused ei olene raskusjõu muutustest. Kõigil muudel juhtudel tuleb need toimingud sooritada kaalu kasutuskohas.

5.2.   Kui kaalu tehnilised omadused sõltuvad raskusjõu muutustest, võib punktis 5.1 märgitud menetlusi teha kahes astmes, kusjuures teine aste hõlmab kontrollimisi ja katseid, mille puhul tulemus sõltub raskusjõust, esimene aste aga kõiki muid kontrollimisi ja katseid. Teine aste toimub kaalu kasutamiskohas. Kui liikmesriik on oma territooriumil kehtestanud gravitatsioonivööndid, võib väljendit „kaalu kasutamiskohas” käsitada ka kui „kaalu kasutamise gravitatsioonivööndis”.

5.2.1.   Kui tootja on mõneks punktis 5.1 märgitud menetluseks valinud kaheastmelise mooduse ja kui neid astmeid sooritavad erinevad isikud, peab esimese astme läbinud kaal kandma selle astme ülesannetega seotud volitatud asutuse tunnuskoodi.

5.2.2.   Toimingu esimese astme sooritanud isik annab iga kaalu kohta tunnistuse, kus on märgitud vajalikud kaalu tunnusandmed ning tehtud kontrollimised ja katsed.

Toimingu teist astet sooritav isik teeb veel tegemata kontrollimised ja katsed.

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada volitatud asutuse vastavustunnistused.

5.2.3.   Tootja, kes on esimesel astmel valinud EÜ vastavusdeklaratsiooni (toodangu kvaliteedi garantii), võib teisel astmel kas kasutada sama menetlust või valida teisel astmel EÜ taatluse.

5.2.4.   CE-vastavusmärgis koos teises astmes osalenud volitatud asutuse tunnuskoodiga kantakse kaalule pärast teise astme toimingute sooritamist.

III LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama mõista toote konstruktsiooni, valmistamisviisi ja tööpõhimõtteid ning hinnata selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Kui see on hindamise jaoks oluline, peab dokumentatsioon sisaldama järgmist:

—	üldine tüübikirjeldus;

—	kontseptuaalsed projektid, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

—	eespool nimetatust arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused, sealhulgas kaalu kasutusjuhend;

—	artikli 6 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid;

—	konstruktsiooniarvutuste, kontrollimiste jm tulemused;

—	ettekanne katsete kohta;

—	EÜ tüübikinnitustunnistused ja asjakohaste katsete tulemused, mis on tehtud kaaludega, mille osad vastavad tehnilises dokumentatsioonis märgitule.

IV LISA

CE-VASTAVUSMÄRGIS JA TUNNUSKOODID

1.   Kaalud, mille puhul kohaldatakse EÜ vastavushindamise menetlust

1.1.

Nendel kaaludel peab olema: a) — VI lisas esitatud CE-tähisest koosnev CE-vastavusmärgis; — EÜ järelevalvet või EÜ taatlust teinud volitatud asutuse/asutuste tunnuskood(id). Mainitud märgis ja tunnuskood(id) tuleb kaalule kanda selgesti rühmitatult; b) roheline ruudukujuline kleebik mõõtmetega vähemalt 12,5 × 12,5 mm, millel on must trükitud M-täht; c) järgmised sildid: — vajaduse korral EÜ tüübikinnitustunnistuse number; — tootja märgistus või nimi; — täpsusklass ovaali sees või kahe poolringjoonega ühendatud rõhtjoonte vahel; — ülemine mõõtepiir: Max …; — alumine mõõtepiir: Min …; — taatlusskaala jaotise väärtus: e = …; — CE-vastavusmärgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit; ja vajaduse korral: — seerianumber; — kaalu puhul, mis koosneb omavahel ühendatud eraldi seadmetest, iga seadme tähis; — tegeliku skaala jaotise väärtus, kui see erineb e-st: d = …; — taaraseadise liitva toime ülempiir: T = + …; — taaraseadise lahutava toime ülempiir, kui see erineb Max-st: T = – …; — taaraseadise skaala jaotise väärtus, kui see erineb d-st: dT = …; — ohutu koormuse ülempiir, kui see erineb Max-st: Lim …; — temperatuuri eripiirid: … °C/ … °C; — koormuskanduri ja koormuse massi suhe.

1.2.	Kaalul peab olema CE-vastavusmärgise ja/või siltide pealekandmiseks sobiv koht. See koht peab olema selline, et oleks võimatu võtta maha CE-vastavusmärgis ja silte neid kahjustamata ning et vastavusmärk ja pealdised oleksid kaalu harilikus tööasendis nähtavad.

1.3.	Kui kasutatakse andmeplaati, peab see olema pitseeritud, et plaati ei saaks kahjustamata kõrvaldada. Kui andmeplaat on pitseeritud, peab olema võimalik kanda sellele kontrollmärk.

1.4.	Silte Max, Min, e, d tuleb korrata kuvari läheduses, kui need ei ole sinna juba kantud.

1.5.	Igale koormusmõõteseadisele või -seadmele, mis on ühendatud või mida saab ühendada ühe või mitme koormuskanduriga, peavad olema kantud mainitud koormuskanduritega seotud asjakohased sildid.

2.   Muud kaalud

Muudele kaaludele tuleb kanda:

—	tootja märgistus või nimi;

—	ülemine mõõtepiir: Max …

Nendele kaaludele ei pea kandma punkti 1.1 alapunkti b kohast kleebikut.

3.   Artiklis 13 nimetatud kasutuspiirangu märk

Sellel märgil peab olema trükitud musta värvi M-täht punasel ruudukujulisel tagapõhjal mõõtmetega vähemalt 25 × 25 mm, millel lõikuvad kaks risti moodustavat diagonaali.

V LISA

Asutuste määramisel artiklis 9 ette nähtud menetluste alaste ülesannete täitmiseks liikmesriikidele kohalduvad miinimumnõuded

1.	Asutustel on vajalik personal, vahendid ja varustus.

2.	Asutuste personal on tehniliselt pädev ning laitmatu reputatsiooniga ja kutsealaselt sobiv.

3.	Asutused töötavad sõltumatult kõigist ringkondadest, rühmitustest ja isikutest, kellel on mitteautomaatkaalude katsetamise ja nendega seotud ettekannete koostamise, tunnistuste väljastamise ja käesolevas direktiivis nõutava järelevalve puhul otseseid või kaudseid huve.

4.	Asutuste töötajad hoiavad ametisaladust.

5.	Kui riik ei kanna siseriiklike seaduste kohaselt asutuse eest tsiviilvastutust, peavad asutused sõlmima kindlustuslepingu tsiviilvastutuseta.

Liikmesriigid kontrollivad regulaarselt punktide 1 ja 2 nõuete täitmist.

VI LISA

CE-VASTAVUSMÄRGIS

—	CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

—	CE-vastavusmärgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada siin esitatud joonise proportsioonidest.

—	CE-vastavusmärgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

VII LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 90/384/EMÜ (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 1)
Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1)	Ainult artikli 1 punkt 7 ja artikkel 8

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
90/384/EMÜ	30. juuni 1992	1. jaanuar 1993 (1)
93/68/EMÜ	30. juuni 1994	1. jaanuar 1995 (2)

---

(1)  Vastavalt direktiivi 90/384/EMÜ artikli 15 lõikele 3 lubavad liikmesriigid kümne aasta jooksul alates nimetatud direktiivis märgitud õigus- ja haldusnormide, mille liikmesriigid on vastu võtnud nimetatud direktiivide ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusesse, kohaldamise kuupäevast tuua turule ja/või võtta kasutusele kaalud, mis vastavad enne seda kuupäeva kehtinud eeskirjadele.

(2)  Vastavalt direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõikele 2: „Kuni 1. jaanuarini 1997 lubavad liikmesriigid turule viia ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olevale märgistamiskorrale vastavaid tooteid.”

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 90/384/EMÜ	Käesolev direktiiv
Põhjendus 5, viimane lause	Artikkel 2, punkt 3
Artikkel 1, lõige 1, esimene lõik	Artikkel 2, punkt 1
Artikkel 1, lõige 1, teine lõik	Artikkel 2, punkt 2
Artikkel 1, lõige 1, kolmas lõik	Artikkel 1, lõige 1
Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav lause	Artikkel 1, lõige 2, sissejuhatav lause
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 1	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt i
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 2	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt ii
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 3	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt iii
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 4	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt iv
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 5	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt v
Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt 6	Artikkel 1, lõige 2, punkt a, alapunkt vi
Artikkel 1, lõige 2, punkt b	Artikkel 1, lõige 2, punkt b
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6, esimene lõik, esimene lause	Artikkel 7, esimene lõik
Artikkel 6, esimene lõik, teine lause	Artikkel 7, teine lõik
Artikkel 6, teine lõik	Artikkel 7, kolmas lõik
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8, lõiked 1 ja 2	Artikkel 9, lõiked 1 ja 2
Artikkel 8, lõige 3, punkt a	Artikkel 9, lõige 3, esimene lõik
Artikkel 8, lõige 3, punkt b	Artikkel 9, lõige 3, teine lõik
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14, esimene lause	Artikkel 15, esimene lõik
Artikkel 14, teine lause	Artikkel 15, teine lõik
Artikkel 15, lõiked 1–3	—
Artikkel 15, lõige 4	Artikkel 16
Artikkel 15, lõige 5	—
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
Artikkel 16	Artikkel 19
Lisad I–VI	I–VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa