Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32009H0703(01)

Nõukogu soovitus, 9. juuni 2009 , mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

OJ C 151, 3.7.2009, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

3.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 151/1

NÕUKOGU SOOVITUS,

9. juuni 2009,

mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

2009/C 151/01

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja nende tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.

(2)

Hinnanguliselt kannatab liikmesriikides 8–12 % haiglaravile võetud patsientidest ravi käigus kõrvalekallete tõttu. (4)

(3)

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul esineb tervishoiuteenustega seotud nakkust keskmiselt igal kahekümnendal haiglaravile võetud patsiendil, s.o 4,1 miljonil patsiendil aastas ELis, ja igal aastal sureb selliste nakkuste tagajärjel 37 000 inimest.

(4)

Puudulik patsiendi ohutus on tõsine rahvatervise probleem ning piiratud tervishoiuressurssidel lasuv suur majanduslik koorem. Suur osa kõrvalekalletest, nii haiglasektoris kui ka esmatasandi arstiabis, on välditavad ning enamik neist on tingitud süsteemsetest teguritest.

(5)

Käesolev soovitus põhineb tööl, mida on patsiendi ohutuse nimel teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma patsiendi ohutuse maailmaliidu (World Alliance for Patient Safety) kaudu, Euroopa Nõukogu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning täiendab seda tööd.

(6)

Teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (5) kaudu toetab ühendus teadusuuringuid, mis käsitlevad tervisesüsteeme, eelkõige tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti tervise teemavaldkonna raames, kusjuures üks raskuspunkt on patsiendi ohutus. Patsiendi ohutusele pööratakse erilist tähelepanu ka info- ja sidetehnoloogia teemavaldkonna raames.

(7)

Komisjon on määratlenud oma 23. oktoobri 2007. aasta valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” patsiendi ohutuse üheks meetmeid nõudvaks valdkonnaks.

(8)

Uurimistulemused näitavad, et tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on liikmesriigid eri tasemel. (6) Seepärast kavatsetakse käesoleva soovitusega luua raamistik, mis aitab stimuleerida selle valdkonna poliitika arengut ning edaspidist tegevust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, et lahendada ELi ees seisvaid patsiendi ohutusega seotud küsimusi.

(9)

Patsiente tuleks teavitada ja võimestada, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi. Neid tuleks teavitada olemasolevatest patsientide ohutuse standarditest, parimatest tavadest ja/või ohutusmeetmetest ning sellest, kuidas on võimalik leida kättesaadavat ja arusaadavat teavet kaebuste esitamise ja kahjuhüvitusnõuete süsteemide kohta.

(10)

Liikmesriigid peaksid looma kõikehõlmavad aruandlus- ja õppesüsteemid, neid töös hoidma või parandama, et oleks võimalik kindlaks teha kõrvalekallete ulatust ja põhjusi ning välja töötada tõhusad lahendused ja sekkumismeetmed. Patsiendi ohutuse teema tuleks integreerida tervishoiutöötajate kui tervishoiuteenuse osutajate haridusse ja koolitusse.

(11)

Võrreldavad ning koondatud andmed tuleks koguda ühenduse tasandil, et luua tõhusad ja läbipaistvad patsiendi ohutust käsitlevad programmid, struktuurid ja poliitikad ning liikmesriikide vahel tuleks levitada parimaid tavasid. Vastastikuse õppimise lihtsustamiseks tuleb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös välja töötada patsiendi ohutust käsitlev ühine terminoloogia ja ühised näitajad, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd.

(12)

Info- ja sidetehnoloogia vahendid, nagu elektroonilised terviselood või e-retseptid, võivad aidata parandada patsiendi ohutust näiteks ravimite võimalike vastastikuste toimete või ravimiallergia kohta tehtavate süstemaatiliste sõeluuringute kaudu. Info- ja sidetehnoloogia vahendeid tuleks kasutada ka ravimite kasutajate arusaamise parandamiseks.

(13)

Tuleks välja töötada riiklik strateegia, mis täiendab antimikroobsete toimeainete mõistlikule kasutamisele suunatud strateegiaid, (7) millega võetakse tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje rahvatervise riiklikesse eesmärkidesse, ja mille sihiks on vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohtu tervishoiuasutustes. On oluline, et selle riikliku strateegia osade rakendamiseks vajalikud vahendid eraldataks tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud põhirahastamise raames.

(14)

Tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje peaks tervishoiuasutuste jaoks olema pikaajaline strateegiline prioriteet. Kõikidel hierarhilistel tasanditel ja kõikide funktsioonide puhul peaks toimuma koostöö, et saavutada tulemustele orienteeritud tegutsemine ja korralduslik muutus, määrates kõikidel tasanditel kindlaks vastutusvaldkonnad, korraldades toetusvahendeid ja kohalikke tehnilisi ressursse ning kehtestades hindamismenetlused.

(15)

Kuna piisavad andmed tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta pole alati kättesaadavad, ei ole seirevõrgustikel võimalik asutusi tulemuslikult võrrelda, monitoorida tervishoiuteenustega seotud patogeenide epidemioloogiat ega hinnata ja juhtida tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetus- ja tõrjepoliitikat. Seepärast tuleks nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil luua seiresüsteemid või neid tugevdada.

(16)

Liikmesriigid peaksid üritama vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkustesse haigestunute hulka. Et vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkusi, tuleks toetada nakkustõrjele spetsialiseerunud tervishoiutöötajate värbamist. Samuti peaksid liikmesriigid ja nende tervishoiuasutused kaaluma nakkustõrje spetsialistide kliinilisel tasandil toetamiseks ühenduspersonali kasutamist.

(17)

Liikmesriigid peaksid töötama tihedas koostöös tervisetehnoloogia tööstusega, et soodustada paremat patsiendi ohutusele suunatud tootearendust kõrvalekallete vähendamiseks tervishoius.

(18)

Et saavutada patsiendi ohutusega seotud ülalmainitud eesmärgid, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje, peaksid liikmesriigid tagama tervikliku lähenemise ja samal ajal pöörama tähelepanu kõige asjakohasematele teguritele, millel on tegelik mõju kõrvalekallete esinemisele ja nendest tulenevale kahjule.

(19)

Ühenduse meetmed tervise valdkonnas peaksid täiel määral võtma arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel,

SOOVITAB,

kasutades käesolevas soovituses järgmisi mõisteid:

 

„kõrvalekalle” – juhtum, mille tulemusel tekitatakse patsiendile kahju;

 

„kahju” – organismi struktuuri või funktsiooni kahjustus ja/või selle tagajärjel tekkiv kahjulik mõju;

 

„tervishoiuteenustega seotud nakkused” – haigused või patoloogilised seisundid, mis on seotud haigustekitaja või selle jääkainete esinemisega tervishoius kasutatavate seadmetega kokkupuutumise, raviprotseduuride või ravi tagajärjel;

 

„patsiendi ohutus” – olukord, kus patsient on kaitstud tervishoiuteenustega seotud tarbetu või võimaliku kahju eest;

 

„protsessinäitaja” – näitaja, mis osutab selliste kokkulepitud toimingute järgimisele nagu käte hügieen, seire, standardsed töömeetodid;

 

„struktuurinäitaja” – ressursse (näiteks personal, infrastruktuur või komitee) käsitlev näitaja.

LIIKMESRIIKIDEL JÄRGMIST:

I.   SOOVITUSED PATSIENDI OHUTUSEGA SEOTUD ÜLDKÜSIMUSTES

1.

Toetada patsiendi ohutuse riikliku poliitika ja programmide kehtestamist järgmiste abinõudega:

a)

oma territooriumil patsiendi ohutuse eest vastutava pädeva asutuse või pädevate asutuste või mõne muu pädeva organi või pädevate organite määramine;

b)

patsiendi ohutuse kaasamine prioriteetse teemana nii riikliku kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi tervisepoliitikasse ja -programmidesse;

c)

ohutumate ja kasutajasõbralike süsteemide, menetluste ja vahendite väljatöötamise toetamine, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia kasutamine;

d)

oma territooriumil osutatavatele tervishoiuteenustele kehtivate ohutusstandardite ja/või parimate tavade regulaarne läbivaatamine ja ajakohastamine;

e)

tervishoiutöötajate organisatsioonide aktiivse rolli soodustamine patsiendi ohutuse tagamises;

f)

kindla lähenemisviisi kasutamine ohutusmeetmete edendamiseks, et vältida kõige sagedamini esinevaid kõrvalekaldeid, nagu ravimitega seotud juhtumid, tervishoiuteenustega seotud nakkused ja operatsiooni ajal või pärast seda esinevad tüsistused.

2.

Võimestada kodanikke ja patsiente ning teavitada neid järgmistel viisidel:

a)

patsientide organisatsioonide ja esindajate kaasamine patsiendi ohutusega seotud poliitika ja programmide väljatöötamisse kõikidel asjakohastel tasanditel;

b)

teabe levitamine patsientidele:

i)

olemasolevate patsiendi ohutuse standardite kohta;

ii)

riski, vigade ja kahju vähendamiseks või vältimiseks mõeldud ohutusmeetmete (sh parimad tavad) ning õiguse kohta anda raviks teavitatud nõusolek, et aidata patsiendile kaasa valiku tegemisel ja otsustamisel;

iii)

kaebuste esitamise korra ning olemasolevate õiguskaitsevahendite ja hüvitiste kohta ning kohaldatavate tingimuste kohta;

c)

patsientide jaoks patsiendi ohutusega seotud põhipädevuste (nimelt põhiteadmised, suhtumine ja oskused, mis on vajalikud ohutuma ravi eesmärgil) väljatöötamise võimaluste kaalumine.

3.

Luua või tugevdada kõrvalekaldeid käsitlevaid mittesüülisi aruandlus- ja õppesüsteeme, mis toimivad järgmiselt:

a)

võimaldavad esitada teavet vigade, kõrvalekallete ja ohtlike olukordade ulatuse, liikide ja põhjuste kohta;

b)

kutsuvad avatud, õiglase ja mittekaristava iseloomuga aruandluskeskkonna loomise kaudu tervishoiutöötajaid juhtumitest aktiivselt teatama. Kõnealune teatamine peaks olema eraldatud liikmesriikide tervishoiutöötajate suhtes kehtivatest distsiplinaarsüsteemidest ja -menetlustest, samuti tuleks vajaduse korral selgitada tervishoiutöötaja vastutusega seotud õiguslikke küsimusi;

c)

annavad patsientidele, nende omastele ja muudele mitteametlikele hooldajatele vajaduse korral võimaluse kirjeldada oma kogemusi;

d)

täiendavad muid ohutusega seotud aruandlussüsteeme, nagu näiteks neid, mis käsitlevad ravimiohutuse ja meditsiiniseadmete järelevalvet, hoidudes samas võimaluse korral korduvast aruandlusest.

4.

Edendada asjakohasel tasemel tervishoiutöötajate haridust ja koolitust patsiendi ohutuse alal järgmisel viisil:

a)

patsiendi ohutust käsitleva multidistsiplinaarse hariduse ja koolituse pakkumise soodustamine tervishoiuasutustes kõigi tervishoiutöötajate, muude tervisevaldkonna töötajate ning asjaomase juhtkonna ja halduspersonali seas;

b)

patsiendi ohutuse integreerimine ülikooli- ja kraadiõppesse ning tervishoiutöötajate kutsealasesse jätkuõppesse;

c)

patsiendi ohutusega seotud põhipädevuste (nimelt põhiteadmised, suhtumine ja oskused, mis on vajalikud ohutuma ravi eesmärgil) väljatöötamise kaalumine, et levitada neid kõikide tervishoiutöötajate ning asjaomase juhtkonna ja halduspersonali seas;

d)

kõikidele tervishoiutöötajatele sellise teabe pakkumine ja jagamine, mis käsitleb patsiendi ohutuse standardeid, riske ning vigade vähendamiseks ja ärahoidmiseks kasutatavaid ohutusmeetmeid ning tervishoiutöötajate kaasamise edendamine;

e)

koostöö tegemine organisatsioonidega, kes osalevad tervishoiu valdkonnas erialase hariduse andmises, et tagada kõrghariduse õppekavades ning tervishoiutöötajate jätkuhariduses ja -õppes asjakohase tähelepanu pööramine patsiendi ohutusele, sealhulgas selliste oskuste arendamine, mida on tarvis süsteemimuutuse kaudu patsiendi ohutuse parandamiseks vajalike käitumismuutuste haldamiseks ja rakendamiseks.

5.

Klassifitseerida ja mõõta patsiendi ohutust ühenduse tasandil läbi omavahelise ja komisjoniga tehtava koostöö, et:

a)

luua ühised määratlused ja terminoloogia, võttes arvesse rahvusvahelist tööd standardite alal, nagu patsiendi ohutust käsitlev rahvusvaheline klassifitseerimine, mida töötab välja WHO, ning Euroopa Nõukogu tööd selles valdkonnas;

b)

töötada välja usaldusväärsete ja võrreldavate näitajate kogum, mille abil tehakse kindlaks ohutusprobleemid, hinnatakse ohutuse parandamiseks võetavate sekkumismeetmete tulemuslikkust ja hõlbustatakse liikmesriikidel üksteiselt õppimist. Arvesse tuleks võtta tööd, mis on tehtud riigi tasandil ja ka rahvusvahelist tegevust, nagu OECD tervishoiusüsteemi kvaliteedinäitajate projekt ja Ühenduse tervisenäitajate projekt;

c)

koguda patsiendi ohutusega seotud tulemuste laadi ja arvu kohta võrreldavaid andmeid ja teavet, mida üksteisega jagatakse, et hõlbustada üksteiselt õppimist ja koguda teavet prioriteetide seadmiseks, eesmärgiga aidata liikmesriikidel tulevikus asjakohaseid näitajaid avalikkusega jagada.

6.

Jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid tehes koostööd omavahel, komisjoni ja asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega järgmistes valdkondades:

a)

tulemuslike ja läbipaistvate patsiendi ohutust käsitlevate programmide, struktuuride ja poliitikate kehtestamine, sealhulgas aruandlus- ja õppesüsteemid, et käsitleda tervishoius esinevaid kõrvalekaldeid;

b)

patsiendi ohutusega seotud sekkumismeetmete ja lahenduste tulemuslikkus tervishoiuteenuste osutamise tasandil ning nende meetmete ja lahenduste ülekantavuse hindamine;

c)

õigeaegsed patsiendi ohutusega seotud peamised hoiatused.

7.

Arendada ja edendada patsiendi ohutust käsitlevaid teadusuuringuid.

II.   TÄIENDAVAD SOOVITUSED TERVISHOIUTEENUSTEGA SEOTUD NAKKUSTE ENNETAMISE JA TÕRJE KOHTA

8.

Võtta vastu ja viia ellu tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje riiklik strateegia, et saavutada järgmised eesmärgid:

a)

ennetus- ja tõrjemeetmete rakendamine riiklikul või kohalikul tasandil, et toetada tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõkestamist, eelkõige:

i)

vastavalt vajadusele kõikides tervishoiuasutustes riskipõhiste nakkuste ennetamise ja tõrje standardmeetmete rakendamine;

ii)

nakkuste ennetamise ja tõrje meetmete kooskõlastatuse ja teabevahetuse edendamine nende meetmete kohta konkreetset patsiendi ravivate või tema eest hoolitsevate tervishoiuteenuste osutajate vahel;

iii)

suuniste ja soovituste kättesaadavaks tegemine riiklikul tasandil;

iv)

ennetus- ja tõrjemeetmetest kinnipidamise soodustamine, kasutades struktuuri- ja protsessinäitajaid ning kasutuselolevate akrediteerimis- või sertifitseerimismenetluste tulemusi;

b)

nakkuste ennetamise ja tõrje edendamine tervishoiuasutuste tasandil, eelkõige järgmiste struktuuride olemasolu soodustamine tervishoiuasutustes:

i)

nakkuste ennetamise ja tõrje programm, mis käsitleb selliseid aspekte nagu organisatoorne ja struktuuriline korraldus, diagnostika- ja raviprotseduurid (nt antimikroobse resistentsuse vältimine), ressursivajadused, seire eesmärgid, koolitus ja patsientide teavitamine;

ii)

asjakohane organisatsiooniline juhtimiskorraldus nakkuste ennetamise ja tõrje programmi väljatöötamiseks ja monitoorimiseks;

iii)

asjakohane organisatsiooniline korraldus ja kvalifitseeritud personal, kelle ülesandeks on nakkuste ennetamise ja tõrje programmi rakendamine;

c)

aktiivsete seiresüsteemide loomine või tugevdamine järgmistel viisidel:

i)

riiklikul või kohalikul tasandil:

—

vastavalt vajadusele korrapäraste ajavahemike järel nakkuste esinemissagedust käsitlevate uuringute korraldamine;

—

teatavat tüüpi nakkustesse haigestumise seire tähtsuse arvessevõtmine, et koguda riiklikke võrdlusandmeid, mille juures kasutatakse protsessi- ja struktuurinäitajaid riikliku strateegia hindamiseks;

—

tervishoiuteenustega seotud indikaatororganismide või tervishoiuteenustega seotud haiguspuhangute õigeaegse avastamise ja neist asjakohasele asutusele teatamise liikmesriigi tasandil nõuetekohane korraldamine;

—

ühenduse või rahvusvahelise tasandi jaoks olulistest haiguspuhangutest ja nakkusliikidest teatamine kooskõlas kehtivate ühenduse õigusaktide (8) või rahvusvaheliste eeskirjadega;

ii)

tervishoiuasutuste tasandil:

—

kõrge kvaliteediga mikrobioloogilise dokumentatsiooni ja patsiendiandmete hoidmise soodustamine;

—

teatavat liiki nakkuste esinemise seire teostamine, kusjuures kasutatakse protsessi- ja struktuurinäitajaid, et hinnata nakkustõrjemeetmete rakendamist;

—

teatavat liiki nakkuste puhangute ja/või tervishoiuteenustega seotud patogeenide teatavate nakkustüvede seire kaalumine, et õigeaegselt avastada tervishoiuteenustega seotud indikaatororganisme või tervishoiuteenustega seotud haiguspuhanguid;

iii)

vajaduse korral kasutatakse ECDC soovitatud seiremeetodeid ja näitajaid ning ühenduse tasandil haigusjuhtumite kohta kokku lepitud määratlusi vastavalt otsuse nr 2119/98/EÜ sätetele;

d)

tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse edendamine järgmistel viisidel:

i)

riiklikul või kohalikul tasandil nakkustõrjega tegeleva personali jaoks nähakse ette spetsiaalsed nakkustõrjealased koolitus- ja/või haridusprogrammid ja viiakse need ellu, samuti tugevdatakse tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrjega seotud haridust muude tervishoiutöötajate puhul;

ii)

tervishoiuasutuste tasandil:

—

tervishoiuteenustega seotud personalile, sealhulgas juhtkonnale, korraldatakse regulaarselt koolitusi hügieeni ning nakkuste ennetamise ja tõrje põhimõtete kohta;

—

tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje alaseid eriülesandeid täitvale personalile antakse regulaarselt täiendõpet;

e)

tervishoiuasutuste poolt patsientidele antava teabe parandamine:

i)

tehakse kättesaadavaks objektiivne ja arusaadav teave tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohu ning meetmete kohta, mida tervishoiuasutus rakendab, et neid ohte vältida, ning selle kohta, kuidas patsiendid saavad nende ohtude vältimisele kaasa aidata;

ii)

patsientidele, kes on koloniseeritud või nakatunud tervishoiuteenustega seotud patogeenidega, antakse spetsiaalset teavet, näiteks ennetus- või tõrjemeetmete kohta;

f)

toetatakse teadusuuringuid järgmistes valdkondades: epidemioloogia, nanotehnoloogia ja nanomaterjalid, uued ennetavad ja ravitehnoloogiad ja sekkumismeetmed ning tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje kulutasuvust käsitlevad uuringud.

9.

Kaaluda võimaluse korral 9. juuni 2011 punktis 8 osutatud strateegia koordineeritud rakendamiseks ning komisjoni, ECDC, Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikidega teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks valdkondade vahelise mehhanismi või iga liikmesriigi infrastruktuurile vastavate samaväärsete süsteemide loomist, mis teeks koostööd nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitusega nr 2002/77/EÜ, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis, (9) loodud valdkondade vahelise mehhanismiga või tuleks sellesse integreerida.

III.   LÕPPSOOVITUSED

10.

Levitada käesoleva soovituse sisu tervishoiuorganisatsioonides, kutseühendustes ja haridusasutustes ning kutsuda neid üles järgima soovitatud lähenemisviise nii, et selle põhielemente saaks igapäevases tegevuses rakendada.

11.

Anda komisjonile käesoleva soovituse rakendamise osas tehtud edusammude kohta aru hiljemalt 9. juuni 2011 ning seejärel vastavalt komisjoni taotlusele, eesmärgiga aidata kaasa käesoleva soovituse järgimisele ühenduse tasandil,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

Esitama nõukogule hiljemalt 9. juuni 2012 rakendamisaruande, milles hinnatakse käesoleva soovituse mõju liikmesriikide esitatud teabe põhjal, et kaaluda, kui tõhusalt kavandatud meetmed toimivad ja kas on vaja edasisi meetmeid.

Luxembourg, 8. juuni 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

Petr ŠIMERKA

(1)  23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  25. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  21.–22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Komisjoni jaoks koostatud tehniline aruanne patsiendi ohutuse parandamise kohta ELis: „Improving Patient Safety in the EU”, avaldanud RAND Corporation 2008. aastal.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Projekt SIMPATIE (Safety improvement for Patients in Europe – Patsientide ohutuse parandamine Euroopas), rahastatud ühenduse rahvatervise programmi (2003–2008) raames; (http://www.simpatie.org).

(7)  Näiteks 10. juunil 2008 vastu võetud nõukogu järeldused antimikroobse resistentsuse kohta (dok 9637/08).

(8)  Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik ning rahvusvahelised tervishoiueeskirjad (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(9)  EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.

Top