EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009H0703(01)
Council Recommendation of 9 June 2009 on patient safety, including the prevention and control of healthcare associated infections
Nõukogu soovitus, 9. juuni 2009 , mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet
Nõukogu soovitus, 9. juuni 2009 , mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet
OJ C 151, 3.7.2009, p. 1–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
3.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 151/1 |
NÕUKOGU SOOVITUS,
9. juuni 2009,
mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet
2009/C 151/01
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 152 lõike 4 teist lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja nende tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. |
(2) |
Hinnanguliselt kannatab liikmesriikides 8–12 % haiglaravile võetud patsientidest ravi käigus kõrvalekallete tõttu. (4) |
(3) |
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul esineb tervishoiuteenustega seotud nakkust keskmiselt igal kahekümnendal haiglaravile võetud patsiendil, s.o 4,1 miljonil patsiendil aastas ELis, ja igal aastal sureb selliste nakkuste tagajärjel 37 000 inimest. |
(4) |
Puudulik patsiendi ohutus on tõsine rahvatervise probleem ning piiratud tervishoiuressurssidel lasuv suur majanduslik koorem. Suur osa kõrvalekalletest, nii haiglasektoris kui ka esmatasandi arstiabis, on välditavad ning enamik neist on tingitud süsteemsetest teguritest. |
(5) |
Käesolev soovitus põhineb tööl, mida on patsiendi ohutuse nimel teinud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma patsiendi ohutuse maailmaliidu (World Alliance for Patient Safety) kaudu, Euroopa Nõukogu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning täiendab seda tööd. |
(6) |
Teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (5) kaudu toetab ühendus teadusuuringuid, mis käsitlevad tervisesüsteeme, eelkõige tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti tervise teemavaldkonna raames, kusjuures üks raskuspunkt on patsiendi ohutus. Patsiendi ohutusele pööratakse erilist tähelepanu ka info- ja sidetehnoloogia teemavaldkonna raames. |
(7) |
Komisjon on määratlenud oma 23. oktoobri 2007. aasta valges raamatus „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” patsiendi ohutuse üheks meetmeid nõudvaks valdkonnaks. |
(8) |
Uurimistulemused näitavad, et tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on liikmesriigid eri tasemel. (6) Seepärast kavatsetakse käesoleva soovitusega luua raamistik, mis aitab stimuleerida selle valdkonna poliitika arengut ning edaspidist tegevust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, et lahendada ELi ees seisvaid patsiendi ohutusega seotud küsimusi. |
(9) |
Patsiente tuleks teavitada ja võimestada, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi. Neid tuleks teavitada olemasolevatest patsientide ohutuse standarditest, parimatest tavadest ja/või ohutusmeetmetest ning sellest, kuidas on võimalik leida kättesaadavat ja arusaadavat teavet kaebuste esitamise ja kahjuhüvitusnõuete süsteemide kohta. |
(10) |
Liikmesriigid peaksid looma kõikehõlmavad aruandlus- ja õppesüsteemid, neid töös hoidma või parandama, et oleks võimalik kindlaks teha kõrvalekallete ulatust ja põhjusi ning välja töötada tõhusad lahendused ja sekkumismeetmed. Patsiendi ohutuse teema tuleks integreerida tervishoiutöötajate kui tervishoiuteenuse osutajate haridusse ja koolitusse. |
(11) |
Võrreldavad ning koondatud andmed tuleks koguda ühenduse tasandil, et luua tõhusad ja läbipaistvad patsiendi ohutust käsitlevad programmid, struktuurid ja poliitikad ning liikmesriikide vahel tuleks levitada parimaid tavasid. Vastastikuse õppimise lihtsustamiseks tuleb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös välja töötada patsiendi ohutust käsitlev ühine terminoloogia ja ühised näitajad, võttes arvesse asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd. |
(12) |
Info- ja sidetehnoloogia vahendid, nagu elektroonilised terviselood või e-retseptid, võivad aidata parandada patsiendi ohutust näiteks ravimite võimalike vastastikuste toimete või ravimiallergia kohta tehtavate süstemaatiliste sõeluuringute kaudu. Info- ja sidetehnoloogia vahendeid tuleks kasutada ka ravimite kasutajate arusaamise parandamiseks. |
(13) |
Tuleks välja töötada riiklik strateegia, mis täiendab antimikroobsete toimeainete mõistlikule kasutamisele suunatud strateegiaid, (7) millega võetakse tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje rahvatervise riiklikesse eesmärkidesse, ja mille sihiks on vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkuste ohtu tervishoiuasutustes. On oluline, et selle riikliku strateegia osade rakendamiseks vajalikud vahendid eraldataks tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud põhirahastamise raames. |
(14) |
Tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje peaks tervishoiuasutuste jaoks olema pikaajaline strateegiline prioriteet. Kõikidel hierarhilistel tasanditel ja kõikide funktsioonide puhul peaks toimuma koostöö, et saavutada tulemustele orienteeritud tegutsemine ja korralduslik muutus, määrates kõikidel tasanditel kindlaks vastutusvaldkonnad, korraldades toetusvahendeid ja kohalikke tehnilisi ressursse ning kehtestades hindamismenetlused. |
(15) |
Kuna piisavad andmed tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta pole alati kättesaadavad, ei ole seirevõrgustikel võimalik asutusi tulemuslikult võrrelda, monitoorida tervishoiuteenustega seotud patogeenide epidemioloogiat ega hinnata ja juhtida tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetus- ja tõrjepoliitikat. Seepärast tuleks nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondlikul ja riiklikul tasandil luua seiresüsteemid või neid tugevdada. |
(16) |
Liikmesriigid peaksid üritama vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkustesse haigestunute hulka. Et vähendada tervishoiuteenustega seotud nakkusi, tuleks toetada nakkustõrjele spetsialiseerunud tervishoiutöötajate värbamist. Samuti peaksid liikmesriigid ja nende tervishoiuasutused kaaluma nakkustõrje spetsialistide kliinilisel tasandil toetamiseks ühenduspersonali kasutamist. |
(17) |
Liikmesriigid peaksid töötama tihedas koostöös tervisetehnoloogia tööstusega, et soodustada paremat patsiendi ohutusele suunatud tootearendust kõrvalekallete vähendamiseks tervishoius. |
(18) |
Et saavutada patsiendi ohutusega seotud ülalmainitud eesmärgid, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje, peaksid liikmesriigid tagama tervikliku lähenemise ja samal ajal pöörama tähelepanu kõige asjakohasematele teguritele, millel on tegelik mõju kõrvalekallete esinemisele ja nendest tulenevale kahjule. |
(19) |
Ühenduse meetmed tervise valdkonnas peaksid täiel määral võtma arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel, |
SOOVITAB,
kasutades käesolevas soovituses järgmisi mõisteid:
|
„kõrvalekalle” – juhtum, mille tulemusel tekitatakse patsiendile kahju; |
|
„kahju” – organismi struktuuri või funktsiooni kahjustus ja/või selle tagajärjel tekkiv kahjulik mõju; |
|
„tervishoiuteenustega seotud nakkused” – haigused või patoloogilised seisundid, mis on seotud haigustekitaja või selle jääkainete esinemisega tervishoius kasutatavate seadmetega kokkupuutumise, raviprotseduuride või ravi tagajärjel; |
|
„patsiendi ohutus” – olukord, kus patsient on kaitstud tervishoiuteenustega seotud tarbetu või võimaliku kahju eest; |
|
„protsessinäitaja” – näitaja, mis osutab selliste kokkulepitud toimingute järgimisele nagu käte hügieen, seire, standardsed töömeetodid; |
|
„struktuurinäitaja” – ressursse (näiteks personal, infrastruktuur või komitee) käsitlev näitaja. |
LIIKMESRIIKIDEL JÄRGMIST:
I. SOOVITUSED PATSIENDI OHUTUSEGA SEOTUD ÜLDKÜSIMUSTES
1. |
Toetada patsiendi ohutuse riikliku poliitika ja programmide kehtestamist järgmiste abinõudega:
|
2. |
Võimestada kodanikke ja patsiente ning teavitada neid järgmistel viisidel:
|
3. |
Luua või tugevdada kõrvalekaldeid käsitlevaid mittesüülisi aruandlus- ja õppesüsteeme, mis toimivad järgmiselt:
|
4. |
Edendada asjakohasel tasemel tervishoiutöötajate haridust ja koolitust patsiendi ohutuse alal järgmisel viisil:
|
5. |
Klassifitseerida ja mõõta patsiendi ohutust ühenduse tasandil läbi omavahelise ja komisjoniga tehtava koostöö, et:
|
6. |
Jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid tehes koostööd omavahel, komisjoni ja asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega järgmistes valdkondades:
|
7. |
Arendada ja edendada patsiendi ohutust käsitlevaid teadusuuringuid. |
II. TÄIENDAVAD SOOVITUSED TERVISHOIUTEENUSTEGA SEOTUD NAKKUSTE ENNETAMISE JA TÕRJE KOHTA
8. |
Võtta vastu ja viia ellu tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje riiklik strateegia, et saavutada järgmised eesmärgid:
|
9. |
Kaaluda võimaluse korral 9. juuni 2011 punktis 8 osutatud strateegia koordineeritud rakendamiseks ning komisjoni, ECDC, Euroopa Ravimiameti ja teiste liikmesriikidega teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks valdkondade vahelise mehhanismi või iga liikmesriigi infrastruktuurile vastavate samaväärsete süsteemide loomist, mis teeks koostööd nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitusega nr 2002/77/EÜ, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis, (9) loodud valdkondade vahelise mehhanismiga või tuleks sellesse integreerida. |
III. LÕPPSOOVITUSED
10. |
Levitada käesoleva soovituse sisu tervishoiuorganisatsioonides, kutseühendustes ja haridusasutustes ning kutsuda neid üles järgima soovitatud lähenemisviise nii, et selle põhielemente saaks igapäevases tegevuses rakendada. |
11. |
Anda komisjonile käesoleva soovituse rakendamise osas tehtud edusammude kohta aru hiljemalt 9. juuni 2011 ning seejärel vastavalt komisjoni taotlusele, eesmärgiga aidata kaasa käesoleva soovituse järgimisele ühenduse tasandil, |
KUTSUB KOMISJONI ÜLES:
Esitama nõukogule hiljemalt 9. juuni 2012 rakendamisaruande, milles hinnatakse käesoleva soovituse mõju liikmesriikide esitatud teabe põhjal, et kaaluda, kui tõhusalt kavandatud meetmed toimivad ja kas on vaja edasisi meetmeid.
Luxembourg, 8. juuni 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
Petr ŠIMERKA
(1) 23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 25. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) 21.–22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(4) Euroopa Komisjoni jaoks koostatud tehniline aruanne patsiendi ohutuse parandamise kohta ELis: „Improving Patient Safety in the EU”, avaldanud RAND Corporation 2008. aastal.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
(6) Projekt SIMPATIE (Safety improvement for Patients in Europe – Patsientide ohutuse parandamine Euroopas), rahastatud ühenduse rahvatervise programmi (2003–2008) raames; (http://www.simpatie.org).
(7) Näiteks 10. juunil 2008 vastu võetud nõukogu järeldused antimikroobse resistentsuse kohta (dok 9637/08).
(8) Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik ning rahvusvahelised tervishoiueeskirjad (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).
(9) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.