EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009H0023

Komisjoni soovitus, 19. detsember 2008 , mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8625 all)

OJ L 9, 14.1.2009, p. 52–55 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2009/23/oj

14.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 9/52


KOMISJONI SOOVITUS,

19. detsember 2008,

mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8625 all)

(Ainult hollandi-, inglis-, soome-, prantsus-, saksa-, kreeka-, itaalia-, malta-, portugali-, hispaania-, sloveeni- ja rootsikeelne tekst on autentne)

(2009/23/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt asutamislepingu artikli 106 lõikele 2 võivad liikmesriigid emiteerida münte tingimusel, et Euroopa Keskpank on emissiooni koguse heaks kiitnud.

(2)

Kooskõlas asutamislepingu artikli 106 lõike 2 teise lausega on nõukogu selles valdkonnas vastu võtnud ühtlustavad meetmed nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta. (1)

(3)

Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (2) artiklile 11 peaksid nimiväärtusele ja tehnilistele tingimustele vastavad euros ja sendis vääringustatud mündid kehtima seadusliku maksevahendina kõigis osalevates liikmesriikides, nagu on määratletud kõnealuses määruses.

(4)

Osalevate liikmesriikide üldise tava kohaselt lastakse euro käibemündid, sealhulgas mälestusmündid ringlusse nimiväärtusega. See ei välista võimalust, et väike osa käibele lastavate euromüntide koguväärtusest müüakse kõrgema hinnaga, kui kõnealused mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja eripakendis.

(5)

Euromündid ei ole ringluses mitte ainult selles liikmesriigis, kus nad emiteeritakse, vaid kogu euroalal ja isegi sellest väljaspool. Seda arvesse võttes tuleks liikmesriiki tähistaval küljel selgelt märkida mündi käibele lasknud liikmesriik, et huvitatud kasutajad saaksid mündi päritoluliikmesriigi hõlpsasti kindlaks teha.

(6)

Euromüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg. Euromüntide ühisel Euroopa küljel on nii ühisraha nimetus kui ka mündi nimiväärtus. Liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata ei ühisraha nimetust ega mündi nimiväärtust.

(7)

Euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse määrab kindlaks iga osalev liikmesriik, kuid kõnealust kujundust peaksid täielikult ümbritsema Euroopa lipu 12 tähte.

(8)

Seoses euromüntide liikmesriiki tähistaval küljel tehtavate muudatustega peaksid osalevad liikmesriigid järgima ühiseid eeskirju. Ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust ei saa põhimõtteliselt muuta, välja arvatud juhul, kui vahetub mündil osutatud riigipea.

(9)

Mälestusmündid on ringlusse lastavad erimündid, millel liikmesriiki tähistava külje tavakujundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada teatavat teemat. 2-eurone münt on selleks kõige sobivam, pidades silmas mündi suurt läbimõõtu ja teatavaid tehnilisi omadusi, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu.

(10)

Ringlusse lastavatel mälestusmüntidel tuleks jäädvustada ainult olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid, kuna sellised mündid on ringluses kogu euroalal. Vähem oluliste teemade jäädvustamiseks tuleks emiteerida euro meenemündid, mida ei lasta ringlusesse ja mida võib lihtsalt eristada ringluses olevatest euromüntidest. Mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik osalevad liikmesriigid, tuleks jäädvustada kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid.

(11)

On kehtestatud piirang, mille kohaselt võib liikmesriik aastas emiteerida ühe uue kujundusega ringlusse lastava mälestusmündi, kusjuures kõnealune piirang on olnud tõhus ja peab alles jääma, koos täiendava võimalusega emiteerida kõigi osalevate liikmesriikidega ühiselt üks uue kujundusega ringlusse lastav mälestusmünt. Liikmesriik võib emiteerida ringlusse lastava mälestusmündi, kui riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt.

(12)

Ringlusse lastavate mälestusmüntide koguse suhtes tuleb kehtestada teatavad piirangud, tagamaks, et sellised mündid moodustaksid väikese osa ringluses olevate 2-euroste müntide koguhulgast. Samas peaksid kõnealused piirangud võimaldama lasta käibele piisaval hulgal münte, et tagada mälestusmüntide tõhus ringlus.

(13)

Kuna euromündid on ringluses kogu euroalal, on liikmesriiki tähistavad kujunduselemendid ühist huvi pakkuv küsimus. Münte käibele laskvad liikmesriigid peaksid aegsasti enne kavandatud käibele laskmise kuupäeva teavitama üksteist uuest liikmesriiki tähistava külje kujundusest. Selleks edastavad münte emiteerivad liikmesriigid uute euromüntide kujunduse kavandid komisjonile, kes kontrollib nende vastavust käesolevale soovitusele.

(14)

Liikmesriikidega on arutatud käesolevas soovituses esitatud suuniseid, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid riiklike tavasid ja eelistusi selles valdkonnas.

(15)

Ühendus on sõlminud rahanduskokkulepped Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigiga, lubades neil emiteerida teatava koguse euromünte. Ühiseid suuniseid tuleks kohaldada ka nende riikide poolt ringlusse lastavate euromüntide suhtes.

(16)

Käesolev soovitus tuleb läbi vaadata enne 2015. aasta lõppu, et teha kindlaks, kas suuniseid tuleks muuta.

(17)

Käesoleva soovitusega tuleks asendada komisjoni 29. septembri 2003. aasta soovitus, mis käsitleb euro käibemüntide liikmesriiki tähistava esikülje kujunduse muutmise üldist tava (3) ning komisjoni 3. juuni 2005. aasta soovitus ühiste suuniste kohta euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede jaoks, (4)

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.   Euromüntide ringlusse laskmine

Euro käibemündid tuleks lasta ringlusse nimiväärtusega. See ei välista võimalust, et väike osa emiteeritud euromünte müüakse kõrgema hinnaga juhul, kui see on põhjendatud, nt kõrge kvaliteet või eripakend.

2.   Emiteeriva liikmesriigi kindlakstegemine

Mis tahes nimiväärtusega euro käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel peab olema märge mündi käibele lasknud riigi kohta kas liikmesriigi nime või selle lühendi kujul.

3.   Vääringu nimetuse ja nimiväärtuse puudumine

1.

Euro käibemündi liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata märget vääringu nimiväärtuse või selle ükskõik millise osa kohta ega ühtse vääringu või selle alajaotuse nime, välja arvatud juhul, kui see tuleneb liikmesriigis kasutusel olevast erinevast tähestikust.

2.

2-eurose mündi serval olev kiri võib viidata mündi nimiväärtusele ainult juhul, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” või mõlemat.

4.   Liikmesriiki tähistava külje kujundus

Euro käibemüntide liikmesriiki tähistava küljel peaksid olema kujutatud 12 Euroopa tähte, mis täielikult ümbritsevad liikmesriiki tähistavat kujundust, sealhulgas aastaarvu ja märget käibelelaskva liikmesriigi nime kohta. Euroopa tähed tuleks kujutada nii nagu need on esitatud Euroopa lipul.

5.   Käibele lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje muutmine

Ilma et see piiraks punkti 6 kohaldamist ei saa põhimõtteliselt muuta ringlusse lastavate euros ja sendis vääringustatud euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, välja arvatud juhul, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Käibelelaskval liikmesriigil tuleks lubada ajakohastada riigipea kujutisega euromüntide kujundust iga viieteist aasta järel, et võtta arvesse vajadust muuta riigipea kujutist. Käibelelaskval liikmesriigil tuleks võimaldada ajakohastada euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, et täielikult järgida käesolevat soovitust.

Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei tohiks anda õigust muuta ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge.

6.   Ringlusse lastavate euro mälestusmüntide emiteerimine

1.

Ringlusse lastavatel euro mälestusmüntidel, mille kujundus erineb ringlusse lastavate euro tavamüntide kujundusest, tuleks jäädvustada ainult olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Ringlusse lastavatel euro mälestusmüntidel, mille ühiselt emiteerivad kõik määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevad liikmesriigid (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), tuleks jäädvustada ainult kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid ja müntide emissiooni peaks heaks kiitma nõukogu.

2.

Ringlusse lastavate euro mälestusmüntide emiteerimisel tuleb järgida järgmiseid eeskirju:

a)

liikmesriik võib aastas korraldada ühe emissiooni, välja arvatud juhul kui:

i)

kõik osalevad liikmesriigid emiteerivad ühiselt ringlusse lastavad euro mälestusmündid;

ii)

ringlusse lastav mälestusmünt emiteeritakse seoses sellega, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt.

b)

emiteeritakse ainult 2-euro nimiväärtusega münte;

c)

iga emissiooni käigus ringlusse lastavate müntide arv ei tohiks ületada ühte kahest järgmisest ülemmäärast:

i)

0,1 % kõigist 2-eurostest müntidest, mille on kõik osalevad liikmesriigid lasknud ringlusse mälestusmündi emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga. Kõnealust ülemmäära võib suurendada 2,0 %-ni kõigist osalevate liikmesriikide poolt ringlusse lastud 2-eurostest müntidest, kui jäädvustatakse ühist ja väga sümboolset teemat, ning sel juhul ei peaks emiteeriv liikmesriik nelja järgneva aasta jooksul emiteerima kõnealuse suurema ülemmäära alusel uut mälestusmünti ja ta peaks põhjendama punkti 7 kohase teabe esitamisel suurema ülemmäära kasutamise vajadust;

ii)

5,0 % kõigist 2-eurostest müntidest, mille on asjaomased emiteerivad liikmesriigid lasknud ringlusse mälestusmündi emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga.

d)

ringlusse lastava euro mälestusmündi serval olev kiri peaks olema sama nagu ringlusse lastava euro tavamündi puhul.

7.   Teavitamise kord ja tulevaste muudatuste avaldamine

Liikmesriigid peaksid üksteist teavitama uute euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse kavandist, sealhulgas mündi serval olevast kirjast ning emissioonimahust, enne kui nad selle kujunduse ametlikult kinnitavad. Selleks edastab emiteeriv liikmesriik komisjonile euromüntide uue kujunduse kavandi reeglina vähemalt kuus kuud enne kavandatud emissiooni kuupäeva. Komisjon peaks kontrollima kavandi vastavust käesolevas soovituses esitatud suunistele ning viivitamata teavitama teisi liikmesriike majandus- ja rahanduskomitee asjakohase allkomitee kaudu. Juhul kui komisjoni arvates ei ole käesolevas soovituses esitatud suuniseid järgitud, peaks majandus- ja rahanduskomitee asjakohane allkomitee otsustama, kas kujundus heaks kiita või mitte.

Majandus- ja rahanduskomitee asjakohane allkomitee peaks heaks kiitma selliste ringlusse lastavate euro mälestusmüntide kujunduse, mille emiteerivad ühiselt kõik osalevad liikmesriigid.

Kogu asjakohane teave liikmesriikide uute euromüntide kujunduse kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

8.   Soovituse kohaldamisala

Käesolevat soovitust tuleks kohaldada nii ringlusse lastavate euro tava- kui ka mälestusmüntide liikmesriiki tähistava külje ja mündi serval oleva kirja suhtes. Seda ei kohaldada selliste ringlusse lastud euro tava- ja mälestusmüntide liikmesriiki tähistava külje ja mündi serval oleva kirja suhtes, mis emiteeriti või kiideti heaks enne käesoleva soovituse vastuvõtmist kehtinud teavitamise korra kohaselt.

9.   Eelmise soovituse kehtetuks tunnistamine

Soovitused 2003/734/EÜ ja 2005/491/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

10.   Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.

(2)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(3)  ELT L 264, 15.10.2003, lk 38.

(4)  ELT L 186, 18.7.2005, lk 1.


Top