1.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/46

(1)

Direktiivi 2006/21/EÜ artikli 3 lõikes 3 on määratletud püsijäätmete mõiste.

(2)

Püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise eesmärk on kehtestada selged kriteeriumid ja tingimused, mille alusel saab kaevandustööstuse jäätmeid käsitada püsijäätmetena.

(3)

Selleks et vähendada käesoleva otsuse rakendamisega seotud halduskoormust, on tehnilisest seisukohast asjakohane jätta teatavatest katsetest välja sellised jäätmed, mille kohta on kättesaadav olemasolev asjakohane teave, ning võimaldada liikmesriikidel koostada nimistud sellise jäätmematerjali kohta, mida saab käsitada püsijäätmetena kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidega.

(4)

Selleks et tagada kasutatava teabe kvaliteet ja esindavus, tuleks käesolevat otsust kohaldada jäätmete iseloomustamisel kooskõlas komisjoni otsusega 2009/360/EÜ, (2) ning see peaks põhinema samadel teabeallikatel.

(5)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (3) artikli 18 alusel moodustatud komitee arvamusega,

a)

jäätmed ei lagune ega lahustu ega muutu muul olulisel viisil, mis võib olulisel määral kahjustada keskkonda või inimeste tervist;

b)

jäätmete maksimaalne sulfiidse väävli sisaldus on 0,1 % või jäätmete maksimaalne sulfiidse väävli sisaldus on 1 % ja neutraliseerimisvõime suhtarv, mis on määratletud neutraliseerimisvõime ja hapestumisvõime suhtena ja kindlaks määratud prEN 15875 staatilise katse alusel, on suurem kui 3;

c)

jäätmed ei sütti ise ning need ei põle;

d)

selliste ainete, mis võivad kahjustada keskkonda ja inimeste tervist, eelkõige As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mo, Ni, Pb, V ja Zn, sisaldus jäätmetes ning jäätmetest eraldi olevates ükskõik millistes peentes osakestes, on piisavalt väike ega ohusta oluliselt inimeste tervist ja keskkonda lühema ja pikema aja jooksul. Kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes on piisavalt väike ega ohusta oluliselt inimeste tervist ja keskkonda juhul, kui see ei ületa kehtestatud riiklikke piirväärtusi selliste tegevuskohtade puhul, mille saastumatus on kindlaks tehtud, või riigi asjaomaseid looduslikke taustkontsentratsioone;

e)

jäätmed ei sisalda eraldamisel või töötlemisel kasutatud tooteid, mis võiksid kahjustada keskkonda või inimeste tervist.