7.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/20

(1)

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide keskseid eesmärke.

(2)

Amsterdami lepinguga 1997. aastal lisati uued sätted võitluse kohta sotsiaalse tõrjutusega Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eelkõige artiklite 136 ja 137 sotsiaalsätetega hõlmatud tegevusvaldkondade hulka ning sätestati uus õigusraamistik ja uus alus poliitilise kohustuse võtmiseks selles valdkonnas.

(3)

Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tunnistas, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ulatus on lubamatu. Seega loeti kaasavama Euroopa Liidu ülesehitamist liidu kümneaastase strateegilise majanduskasvu, suurema arvu ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamise esmatähtsaks elemendiks.

(4)

Lissaboni Euroopa Ülemkogu kutsus liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme, et anda „otsustav panus vaesuse kõrvaldamisse” 2010. aastaks. Selleks otsustati Lissaboni Euroopa Ülemkogul võtta asjaomases valdkonnas vastu avatud koordinatsiooni meetod.

(5)

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetod on olnud algusest peale oluline vahend, et toetada seda poliitilist kohustust ja suurendada ELi suutlikkust liikmesriikide toetamisel nende püüdlustes Euroopa suurema ühtekuuluvuse suunas.

(6)

Avatud koordinatsiooni meetod aitab süvendada vastastikust õppimist ning on suurendanud teadlikkust tõrjutuse ja vaesuse mitmemõõtmelisest olemusest. Avatud koordinatsiooni meetod loob seega tingimused, et avaldada praktilisemat mõju ning muuta ELi pühendumine sotsiaalsetele väärtustele oma kodanikele nähtavamaks.

(7)

Saavutustest hoolimata kannatab suur osa elanikkonnast endiselt puuduse või teenustele piiratud ja ebavõrdse juurdepääsu all või on ühiskonnast kõrvale jäetud. 2008. aasta ühisaruandes sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta juhiti tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus elab vaesuse ohus 78 miljonit inimest, kellest 19 miljonit on lapsed. Sugudevaheline erinevus on umbes kaks protsendipunkti.

(8)

Lisaks sellele on varanduslik ebavõrdsus ja sügav vaesus järjest suuremaks probleemiks kogu liidus.

(9)

Sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse huvides on vaja toetada vähem soodsaid piirkondi ja pidevalt struktuurselt halvemas olukorras olevaid piirkondi, äärepoolseimaid piirkondi, teatavaid saari, saareliikmesriike ja piirkondi, mida on mõjutanud hiljutine deindustrialiseerimine või tööstuse ümberkorraldamine.

(10)

Sotsiaalne tõrjutus kahjustab kodanike heaolu, vähendades nende eneseväljenduse ja ühiskonnas osalemise võimet. Seepärast tuleb seda küsimust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal (edaspidi „Euroopa aasta”) vajalikul määral esile tõsta.

(11)

Euroopa Parlament rõhutas oma 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamine peab saama Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks.

(12)

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peab toimuma nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda, kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega, millele Euroopa Liit ja liikmesriigid on alla kirjutanud.

(13)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleem esineb väga erineval, keerulisel ja mitmemõõtmelisel kujul. See on seotud arvukate teguritega: sissetuleku ja elatustasemega, haridus- ja inimväärse töö võimalustega, tulemuslike sotsiaalkaitsesüsteemidega, eluasemega, juurdepääsuga kvaliteetsetele meditsiini- ja muudele teenustele, samuti kodanikuaktiivsusega. Seepärast tuleks kaasata sidusrühmad kõigil tasanditel.

(14)

Seega nõuavad vaesuse vältimine ja selle vastu võitlemine mitmemõõtmelist poliitikat nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, tagades seejuures tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalsete eesmärkide vahel ning eriti kaitsetutele elanikerühmadele või isikutele suunatud strateegiad. Euroopa aasta võib aidata stimuleerida sellist mitmemõõtmelist poliitikat ja asjaomaste näidikute edasist väljatöötamist.

(15)

Majanduskasvu sotsiaalse mõõtme edendamisel etendab põhirolli Lissaboni strateegiat täiendav ja toetav 2005.–2010. aasta sotsiaalmeetmete kava, samuti kodanike aktiivne osalemine ühiskondlikes protsessides ja tööturul. Sotsiaalmeetmete kava üks prioriteete on edendada ühiskondliku ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ning kaasavama ja vaesuseta ühiskonna loomise tähtsa tegurina võrdseid võimalusi kõikidele.

(16)

Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed liikmesriigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid elanikerühmi, sealhulgas lapsi, koolist väljalangejaid, üksikvanemaid, suurperesid, üheainsa tuluallikaga peresid, noori, eriti noori naisi, eakaid inimesi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi ja nende hooldajaid, kodutuid, töötuid, eriti pikaajalisi töötuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel võivad olulist rolli mängida kõige haavatavamatele elanikerühmadele suunatud riiklik poliitika ja tugimeetmed.

(17)

Inimväärne töö võib tunduvalt vähendada üksikisiku vaesuse ohtu. Töö iseenesest ei ole siiski piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, sooliste palgaerinevuste, väheste oskuste, erialaste koolitusvõimaluste piiratuse, töö ja pereelu ühildamise vajaduse ning ebakindla töösuhte ja töötingimustega, samuti leibkonna raske olukorraga. Kvaliteetne töökoht ning sotsiaalne ja majanduslik toetus on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalikud.

(18)

Ka tööjõuturu muutuvate vajadustega sobivate põhioskuste ja kvalifikatsiooni puudumine on ühiskonda kaasamisel suur takistus. Aina suureneb oht, et ühiskonnas tekivad lõhed nende vahel, kellel on oma tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamiseks ning isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse soodustamiseks juurdepääs elukestvale õppele, ja nende vahel, kes jäävad tõrjutuks ja kannatavad mitmesugusel kujul diskrimineerimise all. Ilma piisavate oskusteta inimestel on raske siseneda tööturule ja leida kvaliteetne töökoht ning on tõenäolisem, et nad on pikka aega ilma tööta, ja kui nad ka töötavad, tegutsevad nad suurema tõenäosusega madalapalgalistel ametikohtadel.

(19)

Info- ja sidetehnoloogia kättesaadavuse ja selle kasutamise oskus muutub üha enam kaasamise eeltingimuseks. 2006. aasta 11. juunil Riias heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis nõutakse infoühiskonda kõigile.

(20)

Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse ja poliitikakujundajate positiivse vastukaja osaliseks. Lisaks toetab Euroopa aasta eesmärke ka ELi õigusaktide võrdseid võimalusi pakkuv ja mittediskrimineeriv rakendamine. Seepärast peaks Euroopa aasta soodustama teadlikkuse tõstmist, andma valdkonnale uue tõuke ning soodustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, vaesuse vastu võitlemisega tegelevate kohalike ja piirkondlike asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi ja tugevdada sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud koordinatsiooni meetodit, samuti edendada kõnealuses valdkonnas edasisi meetmeid ja algatusi ühenduse ja riikide tasandil koostöös vaesusest tabatud isikute ja nende esindajatega.

(21)

Euroopa aasta peaks andma tugeva impulsi aktiivse kaasamise poliitikatele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise vahendina ning peaks aitama sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodi raames edendada vastavaid parimaid tavasid.

(22)

Riiklikul tasandil tehtud edusammude erinev tase ning riikide erinevad sotsiaalmajanduslikud ja kultuuritaustad ning tundlikud teemad nõuavad suure osa Euroopa aasta meetmete detsentraliseerimist riiklikul tasandil kaudse tsentraliseeritud haldamise süsteemi abil, vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust). (4) artikli 54 lõike 2 punktis c sätestatud menetlusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad). (5)

(23)

Kuid komisjon peaks jälgima poliitiliste prioriteetide määratlust riiklikul tasandil, et tagada kooskõla Euroopa aasta kohta kokkulepitud strateegiliste eesmärkidega ning avatud koordinatsiooni meetodi jaoks kehtestatud ühiste eesmärkidega.

(24)

Euroopa aasta tulemuslikkuse tagamise oluline eeltingimus on kõigi ühenduse, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kaasatud partnerite tegevuse tihe kooskõlastamine. Vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste huvide edendamisel on eriline osa kohaliku ja piirkondliku tasandi partneritel.

(25)

Osalemine Euroopa aastaga seotud tegevuses peaks olema avatud liikmesriikidele, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalised vastavalt selles lepingus sätestatud tingimustele, ühinemiseelsest strateegiast abi saavatele kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele kooskõlas 2004. aasta mai strateegiadokumendi ja riikide tegevuskavadega.

(26)

Euroopa aasta võib aidata paremini kooskõlastada olemasolevaid programme ning algatusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ühenduse tasandil, sealhulgas ka sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodit.

(27)

Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus komisjoni muude meetmetega, eelkõige programmiga PROGRESS, struktuurifondidega ning Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Fondiga, meetmetega, millega võideldakse diskrimineerimise vastu ning edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja põhiõigusi, ning meetmetega hariduse ja koolituse, kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi, noorsoo, kodakondsuse, sisserände ja varjupaigapoliitika ning teadustöö valdkonnas.

(28)

Euroopa aastal tuleks jätkata eelmiste, sealhulgas kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud Euroopa aastate (vastavalt 2007 ja 2008) parimaid tavasid.

(29)

Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevate institutsioonide jaoks edaspidi peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(30)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(31)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna see nõuab muu hulgas mitmepoolset partnerlust ning riikidevahelist teabevahetust ja kogu ühendust hõlmavat heade tavade levitamist, ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

õiguste tunnustamine – tunnustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste põhiõigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda. Euroopa aasta tõstab üldsuse teadlikkust vaesuse all kannatavate inimeste, eelkõige haavatavate elanikerühmade olukorrast ning aitab edendada nende tegelikku juurdepääsu sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele õigustele, samuti piisavatele vahenditele ja kvaliteetsetele teenustele. Euroopa aasta aitab ka võidelda stereotüüpide ja häbimärgistamisega;

b)

ühine vastutus ja osalus – suurendada kaasamispoliitikas ja -meetmetes üldsuse osalemist, rõhutades nii kollektiivset kui ka individuaalset kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, ning vabatahtlike tegevuse toetamise ja edendamise tähtsust. Euroopa aasta edendab kõigi avaliku ja erasektori osapoolte kaasatust, muu hulgas ennetava partnerluse kaudu. See tugevdab teadlikkust ja pühendumust ning loob võimalused oma panuse andmiseks kõigile kodanikele, eriti inimestele, kellel on kas otsene või kaudne vaesuse kogemus;

c)

ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud, kus toetatakse õiglast jaotamist ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, sealhulgas oskuste ja tööhõive kvaliteeti, sotsiaalset heaolu, sealhulgas laste heaolu, ning võrdseid võimalusi kõigile. Lisaks tagab see säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas;

d)

pühendumus ja konkreetsed meetmed – rõhutada ELi ja liikmesriikide tõsist poliitilist kohustust anda otsustav impulss vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ning edendada seda kohustust ja vastavaid meetmeid kõigil juhtimistasanditel. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsiooni meetodi saavutustele ja võimalustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilise tähelepanu koondamise ja kõigi huvitatud osapoolte kaasamisega poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada veelgi liikmesriikide ja Euroopa Liidu meetmeid selles valdkonnas.

a)

koosolekuid ja üritusi;

b)

teabe-, reklaami- ja hariduskampaaniaid;

c)

ülevaateid ja uuringuid ühenduse või riiklikul tasandil, mis vajadusel tuginevad sugude lõikes rühmitatud andmetele.

a)

liikmesriigid;

b)

kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelsest strateegiast, vastavalt üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks ühenduse programmides raamlepingute ja assotsiatsiooninõukogude otsustega;

c)

Lääne-Balkani riigid vastavalt asjaomaste riikide suhtes nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel kehtestatavale korrale;

d)

EFTA riigid, kes on EMP lepingu osalised, vastavalt asjaomase lepingu sätetele;

e)

Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt 2004. aasta mais vastu võetud strateegiadokumendis ja riiklikes tegevuskavades nende riikide suhtes sätestatud ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele. Igasugust Euroopa naabruspoliitika partnerriikides toimuva Euroopa aastaga seotud tegevuseks ette nähtud finantsabi eraldatakse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist vastavalt nende riikidega tehtava üldise koostöö suhtes kehtestatud prioriteetidele ja menetlustele.