EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0456

2008/456/EÜ: Komisjoni otsus, 5. märts 2008 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 789 all)

OJ L 167, 27.6.2008, p. 1–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 003 P. 231 - 298

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013: This act has been changed. Current consolidated version: 08/03/2011

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/456/oj

27.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/1


KOMISJONI OTSUS,

5. märts 2008,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 789 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2008/456/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013), (1) eriti selle artiklit 25, artikli 33 lõiget 5, artikli 35 lõiget 6 ja artikli 37 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

On vaja sätestada tingimused, mida liikmesriigid peaksid järgima fondi meetmete rakendamisel, määrates eelkõige kindlaks, millistel asjaoludel võib vastutav asutus projekte otse ellu viia. Tuleks sätestada ka täiendavad õigusnormid volitatud asutuste kohta.

(2)

On vaja kindlaks määrata menetlus- ja/või tegutsemiskord, mille peaksid kehtestama ja mida peaksid järgima eri määratud asutused fondi rakendamisel.

(3)

On vaja sätestada vastutavate asutuste kohustused lõplike abisaajate ees rahastatavate projektide valimise ja heakskiitmise etapis ning seoses selliste aspektidega nagu lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite deklareeritud kulude kontroll, sealhulgas kulude hüvitamise taotluste halduskontroll ja üksikute projektide kohapealne kontroll.

(4)

Selleks et tagada aastaprogrammide kulutuste nõuetekohane auditeerimine, on vaja sätestada kriteeriumid, millele peaksid vastama kontrolljäljed, et neid saaks pidada piisavaks.

(5)

Projektide ja süsteemide auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Selleks et tagada auditeerimise piisav ulatus ja tõhusus ning samade normide järgimine kõigis liikmesriikides, on vaja sätestada tingimused, mida tuleks auditeerimisel järgida, sealhulgas valimi moodustamise alused.

(6)

Liikmesriigid peavad koos mitmeaastase programmiga esitama komisjonile oma haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse. Kuna kõnealune dokument on üks peamisi aluseid, millele komisjon tugineb ühenduse eelarve haldamisel koostöös liikmesriikidega, selleks et otsustada, kas liikmesriigid kasutavad asjaomast finantsabi vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis kaitsevad ühenduse finantshuve, on vaja üksikasjalikult sätestada andmed, mida see dokument peaks sisaldama.

(7)

Selleks et ühtlustada programmitööle esitatavad nõuded, fondi rakendamise järelmeetmed, kulutuste auditeerimine ja tõendamine, on vaja selgelt kindlaks määrata mitmeaastase programmi, aastaprogrammi, eduaruande, lõpparuande, maksetaotluste ja auditeerimisstrateegia, aasta auditeerimisaruande, kehtivusdeklaratsiooni ja kulude tõendamise sisu.

(8)

Kuna liikmesriigid peavad andma aru eeskirjade eiramisest, teostama järelevalvet rikkumiste üle ning nõudma tagasi fondist rahastamisel ebaõigesti makstud summad, on vaja kindlaks määrata komisjonile edastatavatele andmetele esitatavad nõuded.

(9)

Kogemused näitavad, et Euroopa Liidu kodanikud ei ole piisavalt teadlikud ühenduse osast rahastamisprogrammides. Seetõttu on asjakohane üksikasjalikult kindlaks määrata sellise suhtlemis- ja teabepuuduse leevendamiseks vajalikud teavitamis- ja avalikustamismeetmed.

(10)

Selleks et tagada potentsiaalseid rahastamisvõimalusi käsitleva teabe laialdane levimine kõigile huvitatud isikutele ja suurendada läbipaistvust, tuleks sätestada miinimummeetmed, mis on vaja võtta võimalike lõplike abisaajate teavitamiseks rahastamisvõimalustest, mida ühendus ja liikmesriigid pakuvad ühiselt fondi kaudu. Fondi kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada lõplike abisaajate nimekiri, projektide nimed ja projektidele eraldatud avaliku sektori vahendite summa.

(11)

Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (3) tuleb käesoleva otsuse kohaste teavitamis- ja avalikustamismeetmete ning auditeerimistegevuse kohta sätestada, et komisjon ja liikmesriigid peaksid takistama isikuandmete omavolilist avalikustamist või isikuandmetele juurdepääsu, ning määrata kindlaks, mis eesmärgil komisjon ja liikmesriigid võivad selliseid andmeid töödelda.

(12)

Elektrooniliste vahendite kasutamine teabe ja finantsandmete vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel tagab lihtsustamise, suurema tõhususe, läbipaistvuse ja aja kokkuhoiu. Komisjon võib nende eeliste täielikuks ärakasutamiseks juurutada ühise arvutisüsteemi, tagades samas andmevahetuse turvalisuse.

(13)

Selleks et tagada fondi tõhus ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele vastav rakendamine liikmesriikides, tuleks vastu võtta ühiseeskiri fondist tehtud kulutuste abikõlblikkuse kohta. Lõplike abisaajate ja määratud asutuste halduskoormuse vähendamiseks peaks kaudsete kulude kindlas mahus rahastamine olema teatud tingimustel abikõlblik.

(14)

Tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määrustega (EÜ) nr 693/2003 (4) ja (EÜ) nr 694/2003 (5) loodud transiidi erisüsteemile antava toetuse rakendamiseks.

(15)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et otsus nr 574/2007/EÜ põhineb Schengeni acquis’l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(16)

Käesolev otsus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (6) ja nõukogu hilisemale 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2004/926/EÜ Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (7). Seetõttu pole otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)

Käesolev otsus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (8). Seetõttu pole otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Islandi ja Norra puhul kujutab otsus nr 574/2007/EÜ endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (9) tähenduses (mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega), mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(19)

Šveitsi puhul kujutab otsus nr 574/2007/EÜ endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega), mis kuuluvad ühenduse nimel lepingu allkirjastamist ja lepingu teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (11) artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkonda.

(20)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas fondi korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

SISUKORD

I osa.

Sissejuhatus

1. peatükk.

Sisu ja mõisted

Artikkel 1.

Sisu

Artikkel 2.

Mõisted

II osa.

Nelja fondi ühised sätted

1. peatükk.

Määratud asutused

Artikkel 3.

Ühised asutused

Artikkel 4.

Volitatud asutus

Artikkel 5.

Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu

2. peatükk.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 6.

Menetluskäsiraamat

Artikkel 7.

Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt

Artikkel 8.

Tingimused, millal vastutav asutus tegutseb rakendusorganina

Artikkel 9.

Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

Artikkel 10.

Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

Artikkel 11.

Rakenduslepingud

Artikkel 12.

Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine

Artikkel 13.

Tehniline abi

Artikkel 14.

Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral

Artikkel 15.

Vastutava asutuse poolne kontroll

Artikkel 16.

Kontrolljälg

Artikkel 17.

Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine

Artikkel 18.

Sertifitseerimisasutuse poolne kontroll

3. peatükk.

Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral

Artikkel 19.

Proportsionaalsuse põhimõte

Artikkel 20.

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

Artikkel 21.

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine

Artikkel 22.

Programmdokumendid

Artikkel 23.

Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine

Artikkel 24.

Aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuanded

Artikkel 25.

Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid

Artikkel 26.

Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid

4. peatükk.

Aruandlus eeskirjade eiramise kohta

Artikkel 27.

Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine

Artikkel 28.

Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad

Artikkel 29.

Kontaktid liikmesriikidega

Artikkel 30.

Teabe kasutamine

5. peatükk.

Teave ja avalikustamine

Artikkel 31.

Teave võimalikele lõplikele abisaajatele

Artikkel 32.

Teave lõplikele abisaajatele

Artikkel 33.

Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

Artikkel 34.

Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

Artikkel 35.

Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

6. peatükk.

Isikuandmed

Artikkel 36.

Isikuandmete kaitse

7. peatükk.

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 37.

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 38.

Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem

III osa.

Euroopa välispiirifondi erisätted

1. peatükk.

Abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 39.

Abikõlblikkuse eeskirjad

2. peatükk.

Transiidi erisüsteem

Artikkel 40.

Toetus transiidi erisüsteemi rakendamiseks

IV osa.

Lõppsätted

Artikkel 41.

Adressaadid

LISAD

 

I OSA

SISSEJUHATUS

1. PEATÜKK

Sisu ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesolevas otsuses kehtestatakse fondi rakenduseeskiri järgmiste valdkondade kohta:

a)

määratud asutused;

b)

haldus- ja kontrollisüsteemid;

c)

teave, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama fondi kasutamise kohta;

d)

aruandlus eeskirjade eiramise kohta;

e)

teave ja avalikustamine;

f)

isikuandmed;

g)

elektrooniline andmevahetus.

2.   Allpool sätestatud õigusnormide kohaldamine ei piira nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (12) kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„põhiõigusakt” – otsus nr 574/2007/EÜ;

„fond” – välispiirifond, mis loodi põhiõigusaktiga;

„neli fondi” – Euroopa pagulasfond, välispiirifond, Euroopa tagasipöördumisfond ja Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, mis loodi üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames otsustega nr 573/2007/EÜ, (13) nr 574/2007/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ (14) ja nõukogu otsusega 2007/435/EÜ (15);

„vastutav asutus” – põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti a alusel liikmesriigi määratud organ;

„sertifitseerimisasutus” – põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti b alusel liikmesriigi määratud organ;

„auditeerimisasutus” – põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti c alusel liikmesriigi määratud organ;

„volitatud asutus” – põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti d alusel liikmesriigi määratud organ;

„määratud asutused” – kõik põhiõigusakti artikli 27 alusel liikmesriigi määratud asutused;

„meetmed” – fondi toetatavad meetmed, mis on nimetatud põhiõigusakti artiklites 4 ja 6 nimetatud konkreetsete eesmärkide loetelus;

„projekt” – konkreetne, praktiline vahend, mida lõplikud abisaajad kasutavad mis tahes meetme täielikuks või osaliseks rakendamiseks;

„lõplik abisaaja” – projektide rakendamise eest vastutav juriidiline isik, näiteks valitsusväline organisatsioon, föderaalne, riiklik, piirkondlik või kohalik asutus, muu mittetulunduslik organisatsioon, era- või avalik-õiguslik äriühing või rahvusvaheline organisatsioon;

„projektipartner” – iga juriidiline isik, kes viib projekti ellu koos lõpliku abisaajaga, eraldades projektile vahendeid ja saades lõpliku abisaaja kaudu osa ühenduse toetusest;

„strateegiasuunised” – komisjoni otsusega 2007/599/EÜ (16) vastu võetud fondi sekkumistegevuse raamistik;

„prioriteet” – strateegiasuunistes prioriteedina määratletud meetmed;

„konkreetne prioriteet” – strateegiasuunistes konkreetse prioriteedina määratletud meetmed, mida võib põhiõigusakti artikli 16 lõike 4 kohaselt kaasrahastada suuremal määral;

„esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine” – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem üle vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta;

„eeskirjade eiramine” – ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu;

„kelmusekahtlus” – eeskirjade eiramine, mis annab alust haldus- või kohtumenetluse algatamiseks riiklikul tasandil, selgitamaks välja, kas tegemist on tahtliku tegevuse või tegevusetusega, ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (17) artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud kelmusega;

„pankrot” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (18) artikli 2 punktis a määratletud maksejõuetusmenetlus;

„toetusleping” – leping või samaväärne õigusakt, mille alusel annavad liikmesriigid lõplikule abisaajale toetust fondi toetatava projekti elluviimiseks.

II OSA

NELJA FONDI ÜHISED SÄTTED

1. PEATÜKK

Määratud asutused

Artikkel 3

Ühised asutused

Liikmesriigid võivad neljast fondist kahe või enama jaoks määrata sama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või sertifitseerimisasutuse.

Artikkel 4

Volitatud asutus

1.   Ülesannete delegeerimisel järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis eeldab tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli olemasolu, ning tagatakse mittediskrimineerimise ja ühenduse rahastamise nähtavuse põhimõtte järgimine. Delegeeritavad rakendusülesanded ei tohi põhjustada huvide konflikti.

2.   Vastutava asutuse poolt volitatud asutusele delegeeritud ülesannete ulatus ja täitmise üksikasjalik kord tuleb ametlikult kirjalikult dokumenteerida.

Delegeerimisakt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

viide asjaomasele ühenduse õigusaktile;

b)

volitatud asutusele usaldatud ülesanne;

c)

volitatud asutuse õigused, kohustused ja vastutus;

d)

volitatud asutuse kohustus kehtestada tema kohustuste täitmiseks kohandatud organisatsiooniline struktuur ning haldus- ja kontrollisüsteem ning kohustus neid ülal pidada;

e)

kinnitus, et tagatakse usaldusväärne finantsjuhtimine ning delegeeritud ülesannete õiguspärane ja korrektne täitmine.

3.   Põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punktis a nimetatud kohustust kanda hoolt komisjoniga suhtlemise eest ei delegeerita. Volitatud asutus suhtleb komisjoniga vastutava asutuse kaudu.

4.   Kui volitatud asutus ei ole riiklik haldusorgan või liikmesriigi eraõiguse alusel loodud asutus, mis on kohustatud pakkuma avalikku teenust, ei või vastutav asutus delegeerida sellisele asutusele täidesaatvat võimu, millega kaasneb laiaulatuslik kaalutlusõigus, mis eeldab poliitiliste valikute tegemist.

5.   Ülesannete delegeerimine volitatud asutustele ei mõjuta vastutava asutuse vastutust. Vastutav asutus jääb delegeeritud ülesannete eest vastutama.

6.   Kui vastutav asutus on delegeerinud ülesanded volitatud asutusele, kohaldatakse kõiki käesolevas otsuses vastutava asutuse kohta käivaid sätteid mutatis mutandis volitatud asutuse suhtes.

Artikkel 5

Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu

Määratud asutused võivad korraldada oma ülesannete täitmiseks osalise allhanke, kuid nad jäävad vastutavaks allhankesse kaasatud ülesannete täitmise eest vastavalt põhiõigusakti artiklitele 29, 31 ja 32.

2. PEATÜKK

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Artikkel 6

Menetluskäsiraamat

Liikmesriigid koostavad põhiõigusakti artikli 33 lõike 2 kohaselt ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades käsiraamatu, milles nähakse ette menetlused ja tegutsemiskord järgmistes valdkondades:

a)

määratud asutuste toimimine;

b)

ülesannete vajalikku eraldamist tagav kord;

c)

vajaduse korral volitatud asutuste ja teiste allhanke korras täidetavate ülesannete järelevalve;

d)

mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kehtestamine;

e)

auditeerimisstrateegia ja aasta auditeerimiskavade kehtestamine;

f)

projektide valimine, toetuste eraldamine ning projektide järelevalve ja finantsjuhtimine;

g)

eeskirjade eiramise, finantskorrektsioonide ja tagasinõuete haldamine;

h)

auditeerimise ettevalmistamine ja teostamine;

i)

auditeerimisaruannete ja deklaratsioonide koostamine;

j)

kulude tõendamine;

k)

programmi hindamine;

l)

aruandlus komisjonile;

m)

kontrolljälg.

Artikkel 7

Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt

1.   Vastutav asutus võib fondi rakendamiseks tegutseda lepinguid sõlmiva organina ja/või rakendusorganina.

2.   Vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina juhul, kui ta viib projekte ellu peaasjalikult iga-aastase avatud pakkumiste menetluse teel.

Vastusena sellele konkursikutsele ei tohi taotlust esitada ei vastutav asutus ega ükski volitatud asutus.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas selliste mitmeaastaste projektide pikendamisel põhiõigusakti artikli 16 lõike 6 kohaselt, mis valiti välja pärast eelmist pakkumiskutset, või eriolukorras võib toetust anda ilma pakkumiskutseta.

3.   Vastutav asutus tegutseb rakendusorganina juhul, kui ta otsustab projektid ellu viia otseselt, sest projektide iseärasuste tõttu, näiteks de jure monopoolse seisundi tõttu või turvalisuse huvides, ei ole teistsugune rakendamine võimalik. Lõpliku abisaaja kohta käivaid eeskirju kohaldatakse sellisel juhul mutatis mutandis vastutava asutuse suhtes.

Artikkel 8

Tingimused, mida vastutav asutus peab järgima rakendusorganina tegutsedes

1.   Põhjendused vastutava asutuse tegutsemiseks projektide rakendusorganina määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile asjaomases aastaprogrammis.

2.   Vastutav asutus tagab projektide elluviimisel kulutustele vastava tulu saamise põhimõtte järgimise ja ennetab huvide konflikti tekkimist.

3.   Vastutav asutus võib artikli 7 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud projekte ellu viia kas otse ja/või koos riigiasutusega, mis on selleks pädev oma tehnilise kompetentsuse, suure spetsialiseerituse või haldusvolituste tõttu. Peamised rakendamises osalevad riigiasutused tuleb kirja panna ka asjaomases aastaprogrammis.

4.   Haldusotsus fondi toetatava projekti kaasrahastamise kohta peab sisaldama teavet, mis on vajalik kaasrahastatavate toodete ja teenuste üle järelevalve teostamiseks ning tehtud kulutuste kontrollimiseks. Kõik artikli 10 lõikes 2 sätestatud toetuslepingu tingimused tuleb täpselt kindlaks määrata samaväärses õigusaktis.

5.   Lõpparuanne aastaprogrammi rakendamise kohta peab sisaldama teavet selliste menetluste ja tavade kohta, mida kasutati ülesannete piisava eraldamise, tõhusa kontrolli ja Euroopa ühenduste finantshuvide rahuldava kaitse tagamiseks, ning selgitusi selle kohta, kuidas on ära hoitud huvide konflikti tekkimine.

6.   Kui vastutavalt asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul pidevat tegutsemist rakendusorganina, siis:

a)

ei tohi auditeerimisasutus ja vastutav asutus olla sama asutuse osad, välja arvatud juhul, kui on tagatud tema auditeerimistegevuse sõltumatus ja ta annab aru ka mõnele teisele asutusele või organile väljaspool seda asutust, mille osad tema ja vastutav asutus on;

b)

ei tohi vastutava asutuse põhiõigusakti artiklis 29 määratud ülesannete teostamist kahjustada see, kui vastutav asutus rakendab projekte ka otse.

7.   Kui volitatud asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul tegutsemist rakendusorganina, ei tohi see volitatud asutus olla ainus lõplik abisaaja nende assigneeringute arvel, mida ta oli volitatud juhtima.

Artikkel 9

Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

1.   Artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed avalikustatakse viisil, mis tagab võimalike abisaajate suurima võimaliku tähelepanu. Iga pakkumiskutse sisu muudatus avaldatakse samadel tingimustel.

Pakkumiskutses määratakse kindlaks:

a)

eesmärgid;

b)

valikukriteeriumid, mis peavad olema kooskõlas põhiõigusakti artikli 16 lõikega 5, ja vajalikud tõendavad dokumendid;

c)

ühenduse- ja vajaduse korral riigipoolse rahastamise kord;

d)

ettepanekute esitamise kord ja tähtaeg.

2.   Projektide valimise ja toetuslepingute sõlmimise tarvis tagab vastutav asutus võimalike abisaajate teavitamise järgmistest rakendatavate projektide eritingimustest:

a)

kulude abikõlblikkuse eeskirjad;

b)

rakendamise tähtaeg ning

c)

finants- ja muu teave, mida tuleb säilitada ja edastada.

Vastutav asutus peab enne toetuslepingu sõlmimise otsuse tegemist olema kindel, et lõplikud abisaajad ja/või projektipartnerid on suutelised neid tingimusi täitma.

3.   Vastutav asutus tagab, et toetuskõlblikeks hinnatud projektide puhul on toimunud pakkumiskutses kindaksmääratud kriteeriume arvestades nende ametlik, tehniline ja eelarve analüüs ning projektide kvalitatiivne hindamine. Teiste projektide tagasilükkamise põhjused tuleb dokumenteerida.

4.   Liikmesriigid määravad asutuse, kellel on õigus sõlmida projektide toetuslepinguid, ning tagavad huvide konflikti ärahoidmise kõigil juhtudel ja eelkõige juhul, kui taotlejad on riigiasutused.

5.   Toetuslepingu sõlmimise otsuses märgitakse ära vähemalt lõpliku abisaaja ja/või projektipartneri nimi, projekti olulised üksikasjad ja selle eesmärgid, fondi kaasrahastamise piirsumma ning toetuse suurim osatähtsus abikõlblikes kogukuludes.

6.   Igale taotlejale saadetakse kirjalik teade valikuprotsessi tulemuste kohta, milles selgitatakse tehtud otsust. Teates viidatakse asjakohasele kaebuste lahendamise korrale, kui see on sätestatud riigi õigusaktis.

Artikkel 10

Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina

1.   Vastutav asutus kehtestab projekti haldamise üksikasjaliku korra, mis hõlmab muu hulgas järgmisi teemasid:

a)

toetuslepingute sõlmimine väljavalitud lõplike abisaajatega;

b)

lepingute järelmeetmed ja lepingute muutmine, süsteemi loomine projektide üle haldusjärelevalve teostamiseks (kirjavahetus, muudatuste ja meeldetuletuste esitamine ja järelevalve, aruannete laekumine ja töötlemine jne).

2.   Toetuslepingus määratakse muu hulgas kindlaks:

a)

toetuse piirsumma;

b)

ühenduse toetuse ülemmäär vastavalt põhiõigusakti artikli 16 lõikele 4;

c)

rahastatava projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;

d)

vajaduse korral ülesanded, mille täitmiseks lõplik abisaaja kavatseb sõlmida allhankelepingu kolmandate isikutega, ja nendega kaasnevad kulud;

e)

projekti puhul kokkulepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kaudsete kulude osatähtsus protsentides, mis on määratud XI lisas toodud kulude abikõlblikkuse eeskirjas;

f)

lepingu rakendamise ajakava ja rakendussätted (aruandluskohustus, muudatuste tegemine ja lepingu lõpetamine);

g)

projekti eesmärgid ja kasutatavad näitajad;

h)

abikõlblike kulude mõiste;

i)

toetuse maksmise tingimused ja raamatupidamisnõuded;

j)

kontrolljäljega seonduvad tingimused;

k)

asjakohased andmekaitse sätted;

l)

avalikustamist reguleerivad sätted.

3.   Lõplikud abisaajad tagavad, kui see on asjakohane, et kõigil projektipartneritel on nendega samad kohustused. Partnerid võtavad oma vastutuse lõpliku abisaaja kaudu, kes vastutab lõplikult enda ja kõigi projektipartnerite poolt lepingutingimuste täitmise eest.

Lõplikud abisaajad säilitavad selliste raamatupidamisdokumentide kinnitatud koopiaid, mis kinnitavad asjaomase projektiga seoses partnerite saadud tulu ja nende kantud kulusid.

4.   Toetuslepingutes sätestatakse sõnaselgelt komisjoni ja kontrollikoja pädevus kontrollida kõigi lõplike abisaajate, projektipartnerite ja allhankijate dokumente ning teostada kontrolli nende tööruumides.

Artikkel 11

Rakenduslepingud

Toetuslepingutes sätestatakse, et lõplikud abisaajad ja/või projektipartnerid peavad projekte ellu viies sõlmima pärast pakkumismenetlust hankelepingu pakkujaga, kes esitab majanduslikult kõige soodsama pakkumise, ning et tagatakse mis tahes huvide konflikti ärahoidmine, ilma et see piiraks ühenduse ja liikmesriigi hankemenetluse normide kohaldamist. Lepingu väärtusega kuni 5 000 eurot võib siiski sõlmida pakkumiskutseta üheainsa pakkumise alusel, ilma et see piiraks ühenduse ja liikmesriigi hankemenetluse normide kohaldamist.

Artikkel 12

Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine

Lõplikule abisaajale tehtava lõppmakse arvutamisel on ühenduse kogutoetus igale projektile väiksem järgmisest kolmest summast:

a)

toetuslepingus märgitud piirsumma;

b)

kaasrahastamise ülemmäär, mis saadakse projekti abikõlblike kogukulude korrutamisel põhiõigusakti artikli 16 lõikes 4 ettenähtud protsendiga (st 50 % või 75 %), ja

c)

summa, mis saadakse XI lisa punktis I.3.3 määratletud mittetulunduslikkuse põhimõtte kohaldamisel.

Artikkel 13

Tehniline abi

1.   Komisjoni algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 17, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.

2.   Liikmesriikide algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 18, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.

3.   Komisjoni või liikmesriikide algatusel antavaks tehniliseks abiks võivad olla hankelepingud, eksperditasud ja/või halduskulud, kui need vastavad III osa 1. peatükis määratud abikõlblikkuse eeskirjadele.

Artikkel 14

Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral

1.   Kui üks või mitu määratud asutust on neljast fondist kahele või enamale fondile ühised, võib assigneeringud iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude katmiseks osaliselt või täielikult liita.

2.   Tehnilise abi kulud jaotatakse asjaomaste fondide vahel eelistatavalt lihtsa ja representatiivse jaotusvalemi alusel. Valemi kasutamine ei tohi suurendada iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude piirsummat.

Artikkel 15

Vastutava asutuse poolne kontroll

1.   Kontroll, mida vastutav asutus peab põhiõigusakti artikli 29 lõike 1 punkti g kohaselt teostama või mis peab toimuma tema vastutusel, hõlmab vastavalt vajadusele projekti administratiivseid, finantsilisi, tehnilisi ja materiaalseid aspekte.

Kontroll peab tagama, et deklareeritud kulud on reaalsed ja projekti eesmärgiga põhjendatud, et rahastatud projektid on ellu viidud vastavalt toetuslepingutele, et ühenduse toetus ja eelkõige põhiõigusakti artiklis 16 määratletud rahastamisstruktuur on kooskõlas eeskirjadega, et lõpliku abisaaja poolt esitatud kulude hüvitamise taotlused on õiged, et projektid ja kulud on kooskõlas ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidega ning et välditakse kulude mitmekordset rahastamist teiste ühenduse ja liikmesriigi toetuskavade raames ning teiste programmiperioodide arvelt.

Kontroll hõlmab lisaks:

a)

lõplike abisaajate saadetud kulude hüvitamise taotluste haldus- ja finantskontrolli;

b)

lõplike abisaajate deklareeritud kulude, tulu ja sihtotstarbelisest tulust kaetavate kulude asjakohasuse, täpsuse ja abikõlblikkuse kontrolli, mis põhineb vähemalt toetuslepingule lisatud eelarve kõiki jagusid hõlmavate tõendavate dokumentide representatiivsel valimil;

c)

üksikute projektide kohapealset kontrolli, mis põhineb vähemalt eri liiki ja erineva suurusega projektide kõige sobivamat valikut esindaval valimil ning võtab arvesse mis tahes juba kindlakstehtud ohte, et saaks olla mõistlikult kindel raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute õiguspärasuses ja korrektsuses, arvestades vastutava asutuse kindlakstehtud ohuastet.

Punktides a ja b nimetatud kontroll ei ole vajalik, kui lõplik abisaaja on kohustatud esitama sõltumatu audiitori auditeerimistõendi, mis hõlmab kõiki punktides a ja b nimetatud aspekte.

2.   Iga kontroll dokumenteeritakse, märkides teostatud tööd, kuupäeva, tulemused ja avastatud vigade suhtes võetud meetmed. Vastutav asutus tagab, et kõik kontrolliga seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. See tähtaeg peatub kohtumenetluse ajaks või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

3.   Kui vastutav asutus tegutseb aastaprogrammi puhul rakendusorganina, nagu on määratletud artikli 7 lõikes 3, tuleb lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus järgida ülesannete piisava eraldamise põhimõtet.

Artikkel 16

Kontrolljälg

1.   Põhiõigusakti artikli 29 lõike 1 punkti k kohaldamisel peetakse kontrolljälge piisavaks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

see võimaldab võrrelda komisjonile esitatud summasid üksikasjalike raamatupidamisdokumentide ja tõendavate dokumentidega, mis sertifitseerimisasutusel, vastutaval asutusel, volitatud asutustel ja lõplikel abisaajatel on fondist kaasrahastatud projektide kohta;

b)

see võimaldab kontrollida avaliku sektori panuse väljamaksmist lõplikule abisaajale, fondist antud ühenduse toetuse eraldamist ja ülekandmist ning projekti kaasrahastamise allikaid;

c)

see võimaldab kontrollida aastaprogrammi jaoks kehtestatud valikukriteeriumide rakendamist;

d)

see sisaldab iga projekti kohta vastavalt vajadusele tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetluse kohta käivaid dokumente ning aruandeid korraldatud kontrollide ja auditite kohta.

2.   Vastutav asutus tagab kõigi fondi rahadest tehtud maksetega seotud dokumentide asukoha registreerimise.

Artikkel 17

Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine

1.   Põhiõigusakti artikli 32 lõike 1 punktides a ja b nimetatud auditeerimine hõlmab liikmesriikides kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteeme ning auditeerimisasutuse kinnitatud meetodil väljavalitud projektide valimit.

Valikumeetod peab:

a)

kaasama eri liiki ja erineva suurusega projektide sobiva valiku;

b)

võtma arvesse riigi või ühenduse kontrollide käigus kindlakstehtud ohutegureid ja kontrolli kulutasuvust.

Valim peab hõlmama vähemalt võrdeliselt ka projekte, mida vastutav asutus on rakendanud rakendusorganina tegutsedes.

Valikumeetod tuleb dokumenteerida.

2.   Haldus- ja kontrollisüsteemide auditeerimisel tuleb enne 2013. aastat kontrollida vähemalt üks kord iga järgmist protsessi: programmitöö, ülesannete delegeerimine, projektide valik ja toetuslepingute sõlmimine, projektide järelevalve, maksed, kulude tõendamine, aruandlus komisjonile, võimalike eeskirjade eiramiste avastamine ja käsitlemine ning programmide hindamine.

3.   Projekti auditeerimine toimub kohapeal lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevate dokumentide ja andmete alusel. Auditeerimise käigus kontrollitakse:

a)

kas projekt vastab aastaprogrammi valikukriteeriumidele, on ellu viidud vastavalt toetuslepingule ja vastab kõikidele tema toimimisele, kasutusele ja eesmärkidele esitatud tingimustele;

b)

kas deklareeritud kulud vastavad lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevatele raamatupidamisdokumentidele ja tõendavatele dokumentidele ning kas need andmed vastavad vastutava asutuse või mis tahes volitatud asutuse käsutuses olevatele tõendavatele dokumentidele;

c)

kas kuluartiklid vastavad XI lisas sätestatud abikõlblikkuse nõuetele, riikliku valikumenetluse puhul kindlaksmääratud nõuetele, toetuslepingu tingimustele ja tegelikult teostatud töödele, ning kui see on asjakohane, teistele ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidele;

d)

kas projekti kasutus või kavandatud kasutus on kooskõlas põhiõigusakti artiklites 3, 4, 5, 6 ja 18 sätestatud eesmärkide või meetmetega;

e)

kas avaliku sektori toetus või eratoetus on makstud lõplikule abisaajale põhiõigusakti artikli 16 lõike 2 kohaselt;

f)

kas on olemas piisav kontrolljälg;

g)

kas puudub huvide konflikt ja on saavutatud head tulemused, seda eelkõige juhtudel, kus vastutav asutus tegutseb projekti rakendusorganina.

4.   Põhiõigusakti artikli 32 lõike 1 punkti b kohaldamisel arvatakse auditeeritavate kulude hulka vaid kulud, mis kuuluvad lõike 3 kohaselt auditeerimisele. Kui auditeerimine toimub enne projekti lõpetamist, arvestatakse auditeeritud kulude määra arvutamisel vaid tegelikult auditeeritud kulusid.

5.   Kui avastatud probleemid tunduvad olevat oma laadilt süstemaatilised ja võivad seetõttu ohustada teisi projekte, peab auditeerimisasutus korraldama selliste probleemide ulatuse kindlakstegemiseks lisauurimise, sealhulgas vajaduse korral lisaauditeerimise. Asjassepuutuvad asutused peavad võtma vajalikud ennetus- ja parandusmeetmed.

6.   Auditeerimisasutus koostab komisjonile deklareeritud kulude auditeerimise tulemuste alusel järeldused ja esitab need komisjonile iga-aastases auditeerimisaruandes. Kui aastaprogrammi veamäär ületab olulisusnivood, mis on 2 % ühenduse toetusest, analüüsib auditeerimisasutus selle vea olulisust ja võtab vajalikke meetmeid, sealhulgas esitab asjakohased soovitused, mis edastatakse vähemalt iga-aastases auditeerimisaruandes.

Artikkel 18

Sertifitseerimisasutuse poolne kontroll

1.   Kui auditeerimisasutuse järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta on märkustega või eitav, peab sertifitseerimisasutus kontrollima, kas see teave on esitatud komisjonile. Lisaks tagab ta, et vastutav asutus võtab kasutusele asjakohase tegevuskava, et taastada tõhusalt toimiv haldus- ja kontrollisüsteem ning hinnata talitushäire mõju kuludeklaratsioonile.

2.   Kui auditeerimisasutus ei kinnita mõnda maksetaotlust või tagasimaksedeklaratsiooni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande jaoks, tagab sertifitseerimisasutus õige maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni viivituseta koostamise.

3. PEATÜKK

Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral

Artikkel 19

Proportsionaalsuse põhimõte

1.   Põhiõigusakti artikli 10 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik temale kättesaadavat fondi kasutamise alast teavet komisjonile edastada käesolevas peatükis nimetatud dokumentides proportsionaalselt asjaomasele liikmesriigile eraldatud ühenduse toetuse suurusega, ja kui see on asjakohane, võib selle teabe esitada kokkuvõtlikult.

2.   Komisjoni nõudel peab liikmesriik siiski esitama üksikasjalikumat teavet. Komisjon võib nõuda sellist teavet, kui see tundub olevat vajalik selleks, et komisjon saaks tõhusalt täita oma põhiõigusaktis ja finantsmääruses sätestatud kohustusi.

Artikkel 20

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

1.   Põhiõigusakti artikli 33 lõikes 4 ja artikli 34 lõikes 2 nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus esitatakse tuginedes I lisas toodud näidisele.

2.   Vastutav asutus tõendab volitatud asutuse rakendatavate süsteemide kirjelduse. Iga määratud asutus kinnitab teda käsitleva haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse täpsust. Lisaks kinnitab kirjelduse täielikkust ka auditeerimisasutus.

3.   Komisjon võib kirjeldust läbi vaadates nõuda selgituste esitamist ja soovitada meetmeid, et tagada kooskõla põhiõigusakti sätetega. Vajadusel võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada kohapealse kontrolli.

4.   Kui vastutav asutus on neljast fondist kahe või enama jaoks sama või kui kahe või enama fondi puhul kasutatakse ühiseid süsteeme, võib esitada ühiste haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse, rõhutades vajadusel mis tahes eripära.

Artikkel 21

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine

1.   Vastutav asutus peab:

a)

aastaprogrammi kavandit esitades teatama, kas haldus- ja kontrollisüsteemides on tehtud muudatusi;

b)

teavitama komisjoni mis tahes olulisest muudatusest hiljemalt pärast sellise muudatuse jõustumist;

c)

komisjoni nõudel esitama mitme olulise muudatuse korral parandatud ja täiendatud kirjelduse.

2.   Olulised muudatused on muudatused, mis avaldavad tõenäoliselt mõju ülesannete eraldamisele, projekti valiku, toetuslepingu sõlmimise, kontrolli- ja maksesüsteemide tõhususele ning teabevahetusele komisjoniga. Olulisteks muudatusteks on eelkõige muudatused määratud asutustes, raamatupidamissüsteemis ning makse- ja sertifitseerimisprotsessides.

3.   Haldus- ja kontrollisüsteemide muutmisel järgitakse artiklis 20 sätestatud korda.

Artikkel 22

Programmidokumendid

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 21 nimetatud mitmeaastase programmi vastavalt II lisas esitatud näidisele.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 23 nimetatud aastaprogrammid vastavalt III lisas esitatud näidisele.

3.   Mitmeaastase programmiga seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad strateegiasuunistes määratud prioriteetide järgi.

Aastaprogrammidega seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad põhiõigusakti artikli 3 lõikes 1 määratletud meetmete valdkonna järgi, arvestades ka prioriteete.

Artikkel 23

Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine

1.   Liikmesriik peab komisjoni poolt põhiõigusakti artikli 23 lõike 4 kohaselt kinnitatud aastaprogrammi muutmiseks esitama muudetud aastaprogrammi kavandi komisjonile enne võrdlusaastale järgneva aasta 1. maid. Komisjon vaatab muudetud programmi läbi ja kiidab võimalikult kiiresti heaks põhiõigusakti artikli 23 lõikes 4 sätestatud korras.

2.   Finantsjaotuse muudatus, mis tehakse ilma aastaprogrammi lõike 1 kohaselt muutmata, ei tohi ületada 10 % fondi kogutoetusest ja seda võib lubada vaid vastutavast asutusest mitteolenevatel põhjustel tekkinud olukorras. Selliseid muudatusi tuleb piisavalt selgitada aastaprogrammi rakendamise eduaruandes ja/või lõpparuandes.

Artikkel 24

Aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuanded

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 41 lõikes 4 nimetatud eduaruanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt IV lisas esitatud näidisele.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 42 lõike 1 punktis b nimetatud lõpparuanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt V lisas esitatud näidisele.

3.   Edu- ja lõpparuannetega seotud finantstabelites liigendatakse summad nii strateegiasuunistes määratud prioriteetide kui ka põhiõigusakti artikli 3 lõikes 1 määratletud meetmevaldkondade järgi.

Artikkel 25

Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid

1.   Põhiõigusakti artikli 32 lõike 1 punktis c nimetatud auditeerimisstrateegia koostatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele.

2.   Auditeerimisasutus esitab aasta auditeerimiskava 2009. aastast alates enne iga aasta 15. veebruari, välja arvatud juhul, kui viimase kahe komisjoni poolt heakskiidetud aastaprogrammi puhul ei ületa komisjoni aastamakse 1 miljonit eurot. Auditeerimiskava esitatakse auditeerimisstrateegia lisana vastavalt VI lisas esitatud näidisele. Põhiõigusakti artikli 32 lõikes 2 sätestatud ühise auditeerimisstrateegia korral võib esitada ühise aasta auditeerimiskava.

3.   Põhiõigusakti artikli 32 lõike 3 punktides a ja b nimetatud auditeerimisaruanne ja arvamus [Termin on muutunud. Uus termin on „järeldusotsused”.] peavad põhinema süsteemide ja projektide auditeerimisstrateegia kohasel auditeerimisel ning koostatakse vastavalt VII lisa osades A ja B esitatud näidistele.

4.   Põhiõigusakti artikli 32 lõike 3 punktis c nimetatud kehtivusdeklaratsioon peab põhinema auditeerimisasutuse kogu auditeerimistegevuse ja vajaduse korral lisakontrolli andmetel. Kehtivusdeklaratsioon koostatakse vastavalt VII lisa osas C esitatud näidisele.

5.   Kui kontrolli ulatus on piiratud või kui avastatud eeskirjade eiramiste arv ei võimalda anda põhiõigusakti artikli 32 lõike 3 punktis b nimetatud iga-aastast järeldusotsust või sama artikli punktis c nimetatud deklaratsiooni märkusteta, peab auditeerimisasutus seda põhjendama ning hindama probleemi ulatust ja selle finantsmõju.

Artikkel 26

Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid

1.   Põhiõigusakti artikli 41 lõikes 4 nimetatud teise eelmakse taotlusele lisatav tõendatud kuludeklaratsioon koostatakse ja esitatakse komisjonile VIII lisas esitatud kujul.

2.   Põhiõigusakti artikli 42 lõike 1 punktis a nimetatud lõppmaksega seotud tõendatud kuludeklaratsioon koostatakse ja esitatakse komisjonile IX lisas esitatud kujul.

4. PEATÜKK

Aruandlus eeskirjade eiramise kohta

Artikkel 27

Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine

1.   Liikmesriigid teatavad IV ja V lisas esitatud näidistele vastavates aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuannetes komisjonile kõigist eeskirjade eiramise juhtumitest, mis on esimest korda halduslikult või kohtulikult tuvastatud.

Aruandes märgitakse ära:

a)

asjaomane fond, aastaprogramm ja projekt;

b)

säte, mida on rikutud;

c)

eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe saamise kuupäev ja allikas;

d)

kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;

e)

vajaduse korral see, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;

f)

kuidas eeskirjade eiramine avastati;

g)

eiramisega seotud ühenduse toetuse suurus.

Järgmistest juhtumitest ei tule siiski teatada, kui ei ole tegemist kelmusekahtlusega:

a)

kui eeskirjade eiramisega seoses Euroopa ühenduste üldeelarvest makstav summa on alla 10 000 euro;

b)

kui eeskirjade eiramise ainus põhjus on see, et aastaprogrammi kaasatud projekti ei viida osaliselt või täielikult ellu lõpliku abisaaja maksejõuetuse tõttu;

c)

kui lõplik abisaaja teavitab vastutavat asutust eiramisest ise, ilma et talle survet avaldataks, ja enne, kui vastutav asutus eiramise avastab, olgu enne või pärast avaliku sektori makse tegemist;

d)

kui vastutav asutus avastab ja parandab vea enne avaliku sektori makse tegemist lõplikule abisaajale ning enne asjaomase kulu lisamist komisjonile esitatavasse kuludeklaratsiooni.

2.   Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:

a)

vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

b)

ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;

c)

riigiasutused või -organid, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid, ning haldus- või õigusmeetmeid võtvad asutused;

d)

eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

e)

asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eiramise laadi tõttu eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised;

f)

projekti kogueelarve ja avaliku sektori kavandatav makse ning ühenduse ja riigi toetuste osatähtsus kaasrahastamisel;

g)

kui suure avaliku sektori maksega on eeskirjade eiramine seotud ja kui suur on vastav ühenduse toetus, mis on ohus;

h)

kui kindlakstehtud isikutele või muudele subjektidele ei ole punktis g nimetatud avaliku sektori makset välja makstud, siis see, kui suures summas oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämise korral alusetuid makseid tehtud;

i)

maksete peatamise võimalikkus ja sissenõudmise võimalused;

j)

põhjendamatu kulutuse laad.

3.   Kui puuduvad mõned lõikes 2 nimetatud andmed, eelkõige andmed eeskirjade eiramise viisi ja eeskirjade eiramise avastamise viisi kohta, peavad liikmesriigid võimaluse korral esitama puuduvad andmed järgmistes komisjonile esitatavates eeskirjade eiramise aruannetes.

Artikkel 28

Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni, viidates artikli 27 kohaselt esitatud varasemale aruandele, varem teatatud eeskirjade eiramiste suhtes algatatud menetlustest ja menetluse tagajärjel toimunud olulistest muudatustest. See teave esitatakse aastaprogrammide rakendamise edu- või lõpparuannetes IV ja V lisas esitatud näidiste kohaselt.

Aruandes tuuakse ära summad, mis on juba sisse nõutud või mille sissenõudmine on tõenäoline.

2.   Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:

a)

ajutised meetmed, mida liikmesriigid on rakendanud alusetult makstud summade sissenõudmise tagamiseks;

b)

kohtu- ja haldusmenetlused, mis on algatatud eesmärgiga sisse nõuda alusetult makstud summad ja rakendada sanktsioone;

c)

sissenõudmismenetlusest loobumise põhjused;

d)

kriminaalsüüdistusest loobumise põhjused.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist selliseid menetlusi lõpetavatest haldus- ja kohtuotsustest või nende põhipunktidest ja märgivad eelkõige seda, kas tuvastatu põhjal võib kahtlustada kelmust.

Artikkel 29

Kontaktid liikmesriikidega

1.   Komisjon on asjaomaste liikmesriikidega ühenduses, et täiendada teavet artiklis 27 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 28 nimetatud menetluste ja sissenõudmisvõimaluste kohta.

2.   Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.

Artikkel 30

Teabe kasutamine

1.   Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva otsuse alusel, riskianalüüside tegemiseks, saadud teabe põhjal aruannete koostamiseks ja selliste ettevaatusabinõude väljatöötamiseks, mis aitavad ohte tõhusamalt kindlaks teha.

2.   Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike korrapäraselt lõikes 1 nimetatud teabe kasutamisest.

5. PEATÜKK

Teave ja avalikustamine

Artikkel 31

Teave võimalikele lõplikele abisaajatele

1.   Vastutav asutus tagab mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammidega seotud põhiliste näitajate ning asjaomase rahalise toetuse üksikasjade laialdase levitamise ja selle, et need tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele.

Vastutav asutus võib siiski avalikku julgeolekut silmas pidades otsustada hoida konfidentsiaalsena mitmeaastases programmis või aastaprogrammides ettenähtud asutusesisese juhtimiskorralduse ja muu fondi rakendamisega seotud teabe.

2.   Vastutav asutus esitab võimalikele lõplikele abisaajatele vähemalt järgmised andmed:

a)

abikõlblikkuse tingimused, mida tuleb täita aastaprogrammi raames toetuse saamiseks;

b)

rahastamistaotluste läbivaatamise menetluskord ja asjakohased tähtajad;

c)

rahastatavate projektide valiku kriteeriumid;

d)

nende isikute andmed, kes võivad anda teavet aastaprogrammide kohta.

Vastutav asutus teavitab lisaks võimalikke lõplikke abisaajaid artikli 33 lõike 2 punktis b sätestatud avalikustamisest.

Artikkel 32

Teave lõplikele abisaajatele

Vastutav asutus teatab lõplikele abisaajatele, et rahastamise heakskiitmine tähendab ka seda, et kiidetakse heaks nende lisamine artikli 33 lõike 2 punkti b kohaselt avaldatud lõplike abisaajate nimekirja.

Artikkel 33

Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

1.   Vastutav asutus tagab teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise, et kindlustada võimalikult laialdane kajastus massiteabevahendites, selleks kasutab ta asjakohasel territoriaalsel tasandil mitmesuguseid sidevahendeid ja kommunikatsioonimeetodeid.

2.   Vastutav asutus korraldab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise:

a)

2008. aastast alates igal aastal vähemalt üks teavitamistegevus, mille käigus tutvustatakse mitmeaastast programmi või aastaprogrammi(de) tulemusi;

b)

lõplike abisaajate nimekirja, projektinimede ning neile eraldatud avaliku sektori ja ühenduse toetuse suuruse iga-aastane avalikustamine vähemalt veebilehel. Veebilehe aadress edastatakse komisjonile.

Artikkel 34

Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega

1.   Lõplik abisaaja on kohustatud lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid kasutades teavitama üldsust fondist saadud toetusest.

2.   Lõplik abisaaja paneb üles alalise, silmapaistva ja suure tahvli hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise projekti lõpetamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

projektile eraldatud ühenduse kogutoetus on üle 100 000 euro ja

b)

tegu on mingi füüsilise eseme ostmise või infrastruktuuri- või ehitusprojekti rahastamisega.

Tahvlile märgitakse projekti liik ja nimi. Lisaks peab tahvli pinnast vähemalt 25 % hõlmama artiklis 35 nimetatud teave.

3.   Kui projekti rahastatakse fondist kaasrahastatava aastaprogrammi raames, tagab lõplik abisaaja projektis osalejate teavitamise sellisest rahastamisest.

4.   Kõik selliste projektidega seotud dokumendid, sealhulgas kõik osalemis- või muud tunnistused, peavad sisaldama märget, et asjaomast projekti kaasrahastab fond.

Artikkel 35

Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused

Kõik lõplikele abisaajatele, võimalikele lõplikele abisaajatele ja üldsusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed peavad sisaldama:

1)

X lisas kirjeldatud graafilistele standarditele vastavat Euroopa Liidu embleemi ja viidet Euroopa Liidule;

2)

viidet fondile;

3)

vastutava asutuse märget, milles rõhutatakse ühenduse toetuse lisaväärtust.

Punkte 1 ja 3 ei kohaldata väikeste reklaamide ega neljast fondist kahe või enama fondiga seotud reklaamidele.

6. PEATÜKK

Isikuandmed

Artikkel 36

Isikuandmete kaitse

1.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada põhiõigusakti artikli 29 lõike 1 punktis h nimetatud teabe, komisjoni poolt kohapealse kontrolli käigus kogutud teabe ja 4. peatükis nimetatud teabe omavolilist üleandmist või ebaseaduslikku juurdepääsu sellisele teabele.

2.   4. peatükis nimetatud teavet võib liikmesriikides või ühenduse institutsioonides edastada ainult sellistele isikutele, kelle kohustused eeldavad sellele juurdepääsu, kui sellist teavet esitav liikmesriik ei ole sõnaselgelt lubanud selle teabe edastamist teistele isikutele.

7. PEATÜKK

Elektrooniline andmevahetus

Artikkel 37

Elektrooniline andmevahetus

Teavet edastatakse lisaks 3. peatükis nimetatud dokumentide nõuetekohaselt allkirjastatud paberversioonidele võimaluse korral ka elektroonilisel teel.

Artikkel 38

Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem

1.   Kui komisjon töötab fondi rakendamise eesmärgil välja arvutisüsteemi turvaliseks andmevahetuseks komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, teavitatakse liikmesriike sellise arvutisüsteemi väljatöötamisest ja nad kaasatakse nende taotlusel sellise arvutisüsteemi väljatöötamisse.

2.   Komisjon ja määratud asutused ning organid, kellele ülesanded on delegeeritud, salvestavad 3. peatükis nimetatud dokumendid lõikes 1 nimetatud arvutisüsteemi.

3.   Liikmesriike võib lisaks kutsuda üles esitama vabatahtlikult artiklites 27 ja 28 nimetatud teavet, kasutades selleks olemasolevat erisüsteemi, mida komisjon kasutab struktuurifondide raames avastatud eeskirjade eiramiste kogumiseks.

4.   Ühise arvutisüsteemi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemide vahelise liidese kulud ning riiklike, piirkondlike ja kohalike süsteemide ühise süsteemi tehnilistele nõuetele kohandamise kulud on põhiõigusakti artikli 18 kohaselt abikõlblikud.

III OSA

EUROOPA VÄLISPIIRIFONDI ERISÄTTED

1. PEATÜKK

Abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 39

Abikõlblikkuse eeskirjad

1.   Põhiõigusakti artikli 37 lõikes 4 nimetatud aastaprogrammide alusel rahastatavate meetmetega seoses tekkinud kulude abikõlblikkus otsustatakse XI lisas sätestatud eeskirja alusel.

2.   Neid eeskirju kohaldatakse lõplike abisaajate suhtes ja mutatis mutandis projektipartnerite suhtes.

3.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas otsuses sätestatutest rangemaid siseriiklikke abikõlblikkuse eeskirju.

Komisjoni ülesanne on hinnata, kas kohaldatavad siseriiklikud abikõlblikkuse eeskirjad vastavad sellele tingimusele.

2. PEATÜKK

Transiidi erisüsteem

Artikkel 40

Toetus transiidi erisüsteemi rakendamiseks

1.   Põhiõigusakti artiklis 6 osutatud transiidi erisüsteemi rakendamiseks antav toetus kehtestatakse Leedu Vabariigi mitmeaastase programmi raames ja rakendatakse Leedu Vabariigi aastaprogrammide alusel

Seega kohaldatakse transiidi erisüsteemi rakendamiseks antava toetuse suhtes aastaprogrammide rakendamist käsitlevaid põhiõigusakti ja käesoleva otsuse eeskirju mutatis mutandis. Fondist kaetakse lisakulud, mis tekivad sellist transiiti käsitlevate acquis’ erisätete rakendamisest.

2.   Igast aastaprogrammist selleks toetuseks eraldatav summa määratakse kindlaks vastavalt põhiõigusakti artiklile 6 ning põhiõigusakti artikli 14 lõikes 12 määratud assigneeringute piires.

3.   Saamata jäänud tulude puhul loetakse meetme kestuseks ajavahemikku aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Lisakulude puhul loetakse meetme alguseks aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari ja lõpuks:

a)

sama aasta 31. detsembrit, kui on tegemist transiidi erisüsteemi rakendavate töötajate palkadega;

b)

järgmise aasta 31. detsembrit, kui tegemist on mis tahes muude lisakuludega.

4.   Igast aastaprogrammist nimetatud toetuseks eraldatavaid summasid ei tohi kasutada teisteks meetmeteks.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovakkia Vabariigile, Soome Vabariigile ning Rootsi Vabariigile.

Brüssel, 5. märts 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Franco FRATTINI


(1)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(2)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4)  ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(5)  ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.

(6)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(7)  ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.

(8)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(11)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(12)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(13)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 1.

(14)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 45.

(15)  ELT L 168, 28.6.2007, lk 18.

(16)  ELT L 233, 5.9.2007, lk 3.

(17)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

(18)  EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 681/2007 (ELT L 159, 20.6.2007, lk 1).


LISAD

I LISA.

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse näidis

II LISA.

Mitmeaastase programmi näidis

III LISA.

Aastaprogrammi näidis

IV LISA.

Aastaprogrammi rakendamise eduaruande näidis

A.

Tehniline aruanne

B.

Teise eelmakse taotlus

V LISA.

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuande näidis

A.

Tehniline aruanne

B.

Lõppmakse taotlus / tagasimaksedeklaratsioon

VI LISA.

Auditeerimisstrateegia näidis

 

Auditeerimisstrateegia lisa(d): aastakavad

VII LISA.

Auditeerimisasutuse aruande näidis

A.

Aasta auditeerimisaruanne

B.

Järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta

C.

Maksetaotluse kehtivuse tõendamine

VIII LISA.

Kuludeklaratsiooni näidis teise eelmakse taotlemiseks

IX LISA.

Kuludeklaratsiooni näidis lõppmakse tegemiseks

X LISA.

Juhised embleemi ja standardvärvide kohta

XI LISA.

Välispiirifondi kulutuste abikõlblikkuse eeskiri

I LISA

HALDUS-JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KIRJELDUSE NÄIDIS

Esialgne versioon

Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)

Muudel põhjustel muudetud versioon

LIIKMESRIIK:FOND(ID):PEAMINE KONTAKTISIK:ESITATUD TEAVE KIRJELDAB:

1.   ANDMED MÄÄRATUD ASUTUSTE KOHTA

1.1.

Üldine teave määratud asutuste kohta

1.1.1.

Erinevate asutuste määramisel tehtud valikute lühike kirjeldus

1.1.2.

Andmed selle kohta, kas nende haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad

Kui mitte, siis märkida, millal need toimima hakkavad

1.1.3.

Andmed selle kohta, kas komisjon on andnud volitused kasutada neid haldus- ja kontrollisüsteeme ka teiste ühenduse rahastamisvahendite puhul (kui on asjakohane)

1.2.

Kõigi organisatsioonide, mille raames määratud asutused tegutsevad, täielik(ud) struktuuriskeem(id)

1.3.

Vastutav asutus

1.3.1.

Vastutava asutuse ametliku määramise kuupäev ja viis

1.3.2.

Vastutava asutuse õiguslik seisund

1.3.3.

Otseselt vastutava asutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) vastutava asutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded, välja arvatud volitatud asutustele punkti 1.4 kohaselt delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus

1.3.4.

Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)

1.3.5.

Andmed selle kohta, kas vastutav asutus võib tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorganina

1.3.6.

Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama vastutavat asutust

1.4.

Volitatud asutus(ed)

1.4.1.

Volitatud asutus(t)e määramise põhjused

1.4.2.

Volitatud asutus(t)e ametliku määramise kuupäev ja viis

1.4.3.

Volitatud asutus(t)e õiguslik seisund

1.4.4.

Otseselt volitatud asutus(t)e ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) volitatud asutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus

1.4.5.

Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)

1.4.6.

Andmed selle kohta, kas volitatud asutus(ed) võib/võivad tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorgani(te)na

1.4.7.

Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama/samu volitatud asutust/asutusi.

1.5.

Sertifitseerimisasutus

1.5.1.

Sertifitseerimisasutuse ametliku määramise kuupäev ja viis

1.5.2.

Sertifitseerimisasutuse õiguslik seisund

1.5.3.

Otseselt sertifitseerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) sertifitseerimisasutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus

1.5.4.

Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)

1.5.5.

Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama sertifitseerimisasutust.

1.6.

Auditeerimisasutus

1.6.1.

Auditeerimisasutuse ametliku määramise kuupäev ja viis

1.6.2.

Auditeerimisasutuse õiguslik seisund

1.6.3.

Otseselt auditeerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) auditeerimisasutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus

1.6.4.

Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)

1.6.5.

Auditeerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) muude auditeerimist tegevate organite (delegeeritud ülesanded) töötajate kvalifikatsioon

1.6.6.

Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama auditeerimisasutust

1.6.7.

Meetmete kirjeldus, mis tagavad auditeerimisasutuse sõltumatu seisundi vastavalt artiklile 8, kui vastutav asutus võib tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorganina

Punktide 2–4 täitmise juhendTabelite esimene osaProtsesside kirjeldus peaks sisaldama kõigi määratud asutuste (või nende alluvuses olevate organite) poolt täidetavaid ülesandeid ja nende koostoimet. Kirjeldus peaks olema lühike ja kokkuvõtlik, kuid siiski andma selge ülevaate protsesside tegelikust toimimisest.Tabelite teine osaKontroll-loendis tuleb iga eesmärgi juurde märkida, kas see on täidetud või mitte, ning lisada asjakohane teave. Kui eesmärki ei ole saavutatud, tuleb lisada selgitus, ja kui see on asjakohane, selle eeldatav täitmise kuupäev.Kui menetlused on ametlikud, lisada viide vastavale dokumendile

2.   MÄÄRATUD ASUTUSTE TOIMIMINE

2.1.

Määratud asutuste määramine ja järelevalve

Iga määratud asutuse asutamisprotsessi lühike kirjeldus

[kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Liikmesriigi ja määratud asutuste vahelisi suhteid reguleerivates eeskirjades on määratletud asjakohased kohustused.

jah/ei

 

2

Liikmesriik on koostanud määratud asutustele juhised, tagamaks usaldusväärset finantsjuhtimist (koolituse ja/või juhendite kaudu).

jah/ei

 

3

Kõik asutused teevad oma töötajatele teatavaks organisatsiooni ülesanded ja eesmärgid, samuti töötajate ametijuhendid ja eeldatavad töötulemused.

jah/ei

 

4

On võetud meetmed, mis tagavad, et erinevad asutused on komplekteeritud nende ülesannete täitmiseks vajaliku arvu, tööstaaži ja kogemusega töötajatega.

jah/ei

 


2.2.

Ülesannete lahusus

Lühike kirjeldus kehtestatud meetmetest, millega tagatakse nõuetekohane ülesannete lahusus

[Kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On kehtestatud reeglid, mis tagavad nõuetekohase ülesannete lahususe vastutava asutuse üksuste vahel lepingute/toetuslepingute sõlmimisel.

jah/ei

 

2

On kehtestatud reeglid, mis tagavad nõuetekohase ülesannete lahususe vastutava asutuse üksuste vahel finantstehingute algatamisel, kontrollimisel ja kinnitamisel.

jah/ei

 

3

Auditeerimisasutus on oma ülesannetes sõltumatu vastutavast asutusest ja sertifitseerivast asutusest.

jah/ei

 

4

Sertifitseeriv asutus ei osale ühenduse vahenditega seotud valimis- ja rakendamisprotsessis ning finantstehingutes.

jah/ei

 


2.3.

Järelevalve volitatud asutus(t)e üle – kui on asjakohane

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Delegeeritavad ülesanded on selgelt määratletud.

jah/ei

 

2

Delegeeritavate ülesannetega seotud menetlused on kehtestatud ja nende vastavus põhiaktis/rakenduseeskirjades määratletud nõuetele on kontrollitud.

jah/ei

 

3

Tehakse teenistuslikku järelevalvet, et tagada ülesannete täitmine vastavalt kehtestatud korrale.

jah/ei

 


2.4.

Järelevalve muude ülesannete täitmise üle, kui neid ei täida asutused ise – kui on asjakohane

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Kui vastutava asutuse alluvuses tegutsevad muud organid (ja neid ei loeta volitatud asutusteks), on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse usaldusväärne finantsjuhtimine.

jah/ei

 

2

Kui auditeerimisteenuseid tellitakse väljastpoolt ja kui on organeid, mis tegutsevad auditeerimisasutuse alluvuses, on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse ühtne auditeerimismetoodika ja järjepidevus auditite tegemisel.

jah/ei

 

3

Kui sertifitseerimisteenuseid tellitakse väljastpoolt ja kui on organeid, mis tegutsevad sertifitseerimisasutuse alluvuses, on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse ühtne lähenemine sertifitseerimistegevusele.

jah/ei

 

4

Kui teenuseid tellitakse eraõiguslikelt asutustelt, millel ei ole avalike teenuste osutamise kohustust, on määratletud mehhanismid, millega tagatakse, et ülesanded, mida võib neile delegeerida, ei sisalda avaliku võimu teostamist ega nõua diskretsiooniõiguse kasutamist.

jah/ei

 

3.   TEGEVUS JA FINANTSMENETLUSED

3.1.

Mitmeaastaste programmide kehtestamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On ette nähtud kord, millega tagatakse partnerluse põhimõtte rakendamine vastavalt kehtivatele riiklikele eeskirjadele ja tavadele.

jah/ei

 

2

On määratletud menetlused, millega kontrollitakse mitmeaastase programmi kooskõla strateegiliste suunistega ja selle vastavust ühenduse õigusaktidele, eelkõige nendele ühenduse õigusaktidele, mille eesmärk on tagada isikute vaba liikumine koostoimes nendega otseselt seotud välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega.

jah/ei

 

3

Mitmeaastase programmi kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik.

jah/ei

 


3.2.

Aastaprogrammide kehtestamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On kehtestatud menetlused, millega tagatakse:

kooskõla aastaprogrammide ja mitmeaastase programmi vahel;

aastaprogrammides kavandatud meetmete abikõlblikkus;

nende meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste siseriiklike ja ühenduse vahenditega;

vastavus kaasrahastamise määra puudutavatele eeskirjadele;

vastavus strateegilistes suunistes toodud prioriteetidele / konkreetsetele prioriteetidele.

jah/ei

 

2

On kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse aastaprogrammi muuta põhiaktis kirjeldatud nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordade korral, kui on asjakohane.

jah/ei

 

3

On kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse esitada aastaprogrammi muudatust, kui see on nõutav käesoleva artikli 23 lõike 1 kohaselt.

jah/ei

 

4

Kõik muudatused aastaprogrammi eraldiste jaotuses ja nende põhjused dokumenteeritakse.

jah/ei

 

5

Kõik aastaprogrammi muudatused, mis ei ole seotud eraldiste jaotusega (näiteks konkursikutsete iseloom ja ajastus või tehnilise abi ulatus), ja nende põhjused dokumenteeritakse.

jah/ei

 


3.3.

Auditeerimisstrateegia ja iga-aastaste auditeerimiskavade kehtestamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus puudutab auditeerimisasutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On koostatud eeskirjad, millega tagatakse, et vastutav asutus edastab auditeerimisasutusele läbipaistvat ja nõuetekohast teavet rakendatud juhtimismenetluste ja projektide kohta enne programmeerimistöö algust ja kogu programmeerimistöö kestel.

jah/ei

 

2

On kehtestatud menetlused iga-aastaste (igal aastal auditeerimisstrateegiale lisatavate) auditeerimiskavade koostamiseks ja nende õigeaegseks saatmiseks komisjonile (kui see on asjakohane).

jah/ei

 

3

Nõuetekohaselt volitatud isik kiidab heaks auditeerimisstrateegia ja iga-aastased auditeerimiskavad.

jah/ei

 


3.4.

Rakendusorganina toimiv vastutav asutus – kui on asjakohane

Lühiülevaade põhjustest, miks viib vastutav asutus projekte ellu otse, ning haldus- ja kontrollisüsteemide tugevdamiseks ette nähtud konkreetsetest meetmetest

[Ülevaade peab hõlmama kõiki asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Põhjendus, miks vastutav asutus peab projekte ellu viima, dokumenteeritakse ja kiidetakse heaks nõuetekohasel tasemel.

jah/ei

 

2

On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et projektide iseloom ja eesmärgid on vastavuses fondi jaoks määratletud tingimustega.

 

 

3

On olemas konkreetsed meetmed, millega välditakse huvide konflikti vastutava asutuse poolt ellu viidavate projektide puhul.

jah/ei

 

4

On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et projektide elluviimisel vastutava asutuse poolt järgitakse kulutustele vastava tulu põhimõtet.

jah/ei

 

5

On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et neid projekte reguleerivad lepingutingimused on selged ja põhjalikud, eelkõige rahastamistingimuste, maksetingimuste ja abikõlblikkuse reeglite ning tegevus- ja finantsaruandluse nõuete osas.

jah/ei

 

6

On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et vastutava asutuse ellu viidud projektid ei mõjutaks tema põhiaktis sätestatud peamiste ülesannete täitmist.

jah/ei

 

7

Kui vastutav asutus tegutseb rakendusorganina, asub auditeerimisasutus mõnes teises organisatsioonis väljaspool vastutavat asutust (kui see ei ole nii, palun kirjeldada kasutusele võetud lisatagatisi, mis tagavad auditeerimisasutuse nõuetekohase sõltumatuse).

jah/ei

 

8

Auditeerimisstrateegia hõlmab konkreetseid riske, mis võivad olla seotud vastutava asutuse poolt rakendatavate projektidega.

jah/ei

 


3.5.

Projektide valik ja rakendamine (vastutav asutus tegutseb hankelepinguid sõlmiva üksusena)

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Konkursikutse (või pakkumiskutse) korral on kehtestatud reeglid, millega tagatakse avalik konkurss ja piisav teavitus.

jah/ei

 

2

Valikukriteeriumid on vastavuses põhiaktis määratletud miinimumkriteeriumitega.

jah/ei

 

3

Kehtestatud on menetlused ettepanekute (või pakkumiste) vastuvõtmiseks.

jah/ei

 

4

Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse, et ettepanekuid (või pakkumisi) hinnatakse vastavalt eelnevalt määratletud reeglitele ja kriteeriumidele läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

jah/ei

 

5

Hankelepingu sõlmimise otsuse ja lepingud/toetuslepingud kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik.

jah/ei

 

6

Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse taotlejate piisav teavitamine valikuprotsessi tulemustest.

jah/ei

 

7

Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse toetuslepingute / lepingute rakendamise järelevalve vastavalt lepingutingimustele.

jah/ei

 


3.6.

Lõplike abisaajate poolt ellu viidavate projektide järelevalve

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Määratakse kindlaks kõikide projektide peamised tegevus- ja finantsnäitajad, nende üle tehakse järelevalvet ja need edastatakse vastutavale asutusele.

jah/ei

 

2

Ette on nähtud vastutava asutuse kohapealsed kontrollid projektide (nii tegevus- kui ka finantsaspektide) järelevalve eesmärgil.

jah/ei

 

3

Vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad kasutavad nõuetekohast elektroonset raamatupidamissüsteemi.

jah/ei

 

4

Vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad järgivad EL poolse rahastamisega seonduvaid nähtavuse nõudeid.

jah/ei

 


3.7.

Projekti finantsjuhtimine

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Finantstehingud kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik

jah/ei

 

2

Enne kõigi maksete/tagasimaksete tegemist tehakse kontroll, eelkõige selleks et jälgida järgmist:

maksekorralduse õigsust ja nõuetekohasust fondi abikõlblikkuse reeglite suhtes;

kas projekti raames kaasrahastatavad tooted on tegelikult üle antud ja/või teenused tegelikult osutatud;

avalikest või eravahenditest saadud osamaksete õigsust, täielikkust ja tegelikku maksmist;

kas kõigi auditite tulemusi on arvesse võetud.

jah/ei

 

3

Tehakse kontrolle, et saada piisavat kinnitust tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta.

jah/ei

 

4

Kogu programmitöö perioodi vältel tehakse teenistuslikku järelevalvet, millega tagatakse kehtestatud finantsmenetluste järgimine.

jah/ei

 

5

Tehakse kontrolle teiste ühenduse finantsprogrammidega vastastikuse täiendavuse osas, et vältida kahekordset rahastamist.

jah/ei

 


3.8.

Eeskirjade eiramine, korrektsioonid ja tagasimaksed

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust, volitatud asutust/asutusi ning sertifitseerimisasutust]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Määratletud on eeskirjade eiramise mõisted ning need vastavad ühenduse nõuetele.

jah/ei

 

2

On olemas mehhanismid, millega tagatakse eeskirjade eiramise õigeaegne avastamine ning parandavate meetmete viivitamatu rakendamine.

jah/ei

 

3

On olemas menetlused, millega tagatakse, et komisjoni teavitatakse pidevalt avastatud eeskirjade eiramisest ning vajaduse korral võetakse parandav meede vastavalt käesolevas otsuses sätestatud kohustustele.

jah/ei

 

4

On olemas menetlused, millega tagatakse nõuetekohane väljastatud sissenõudekorralduste ja vajaduse korral viiviste maksmise kontroll.

jah/ei

 

5

Kui sissenõudekorraldusi ei saa täita, tehakse kindlaks selle põhjused, mille põhjal hinnatakse, kas liikmesriigid peaksid toetuse ühenduse eelarvesse tagasi maksma või mitte.

jah/ei

 


3.9.

Auditite ettevalmistamine ja rakendamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama auditeerimisasutust, vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi kui potentsiaalseid auditeeritavaid ning sertifitseerimisasutust kui kokkuvõtete saajat]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Auditeerimistava on kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditega.

jah/ei

 

2

Põhiaktis määratletud nõuete alusel on koostatud audiitoritele auditijuhend.

jah/ei

 

3

Tehakse auditeid, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist.

jah/ei

 

4

Abikõlblike kulude kontrolli tehakse asjakohase valimi alusel ja see koosneb vähemalt 10 % abikõlblikest kuludest.

jah/ei

 

5

Abikõlblike kulude kontrolli käigus kontrollitakse vähemalt järgmiste elementide nõuetelevastavust, mõjusust ja tõhusust: valikumenetlus, projekti eesmärgid, tegelikud tulemused, kulude abikõlblikkus, kulude tõendusdokumentide kehtivus, riiklik kaasrahastamine, kontrolljälg.

jah/ei

 

6

Varasemate auditisoovituste täitmise järelkontroll toimub regulaarselt.

jah/ei

 

7

Vastutava asutuse poolt ellu viidavate projektide üle tehakse korralikku järelevalvet.

jah/ei

 


3.10.

Aastaprogrammide auditeerimisaruanded ja asjakohased deklaratsioonid

Protsessi lühike kirjeldus

[Kirjeldus peab hõlmama auditeerimisasutust]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On kehtestatud menetlused süsteemide auditi ja projektide auditi tulemuste konsolideerimiseks iga aastaprogrammi puhul.

jah/ei

 

2

Tehakse kontrolle maksekorralduste kehtivuse hindamiseks.

jah/ei

 

3

Kui tuvastatakse süstemaatilised või olulised vead, algatatakse täiendav uurimine.

jah/ei

 

4

Aruanne ja asjakohased deklaratsioonid kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik.

jah/ei

 


3.11.

Kulude tõendamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab peamiselt sertifitseerimisasutust, kuid ka vastutavat asutust ja volitatud asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et kulude tõendamiseks saadakse vastutavalt asutuselt sertifitseerimiseks vajalik teave.

jah/ei

 

2

On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et auditeerimisasutuselt saadakse iga aastaprogrammi auditeerimisaruanne ja asjakohased deklaratsioonid.

jah/ei

 

3

On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et lõplikus kuludeklaratsioonis võetakse arvesse tagasimakseid ning et jälgitakse käimasolevaid kohtu- või halduskaebuste menetlusi, millel on tagasimaksete suhtes peatav toime.

jah/ei

 

4

Tehakse kontrolle, et tagada kuludeklaratsiooni õigsus ja täielikkus (eelkõige komisjonipoolse eelfinantseerimise tõttu tekkinud huvi jne korral, samuti selle tulemusliku kasutamise osas riikliku osalusena).

jah/ei

 

5

Kohaliku valuuta kasutamise korral vastavad selle eurodesse konverteerimise meetodid komisjoni määratletud reeglitele.

jah/ei

 


3.12.

Programmi hindamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Hindamist käsitlevaid komisjoni suunisdokumente levitatakse laialdaselt ja need tehakse kättesaadavaks kõikidele potentsiaalsetele lõplikele abisaajatele ja muudele huvitatud pooltele.

jah/ei

 

2

Projekti tulemuste mõõtmiseks lõplike abisaajate esitatud peamised tegevus- ja finantsnäitajad säilitatakse.

jah/ei

 

3

Vastutav asutus (ja/või volitatud asutused) tagavad, et esitatud näitajad on iga üksiku projekti tulemuste mõõtmiseks sobivad.

jah/ei

 

4

On olemas menetlused, millega tagatakse, et vajalik hindamine tehakse vastavalt põhiakti nõuetele.

jah/ei

 

4.   TEABEHALDUS

4.1.

Menetlusi käsitlevad dokumendid

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab kõiki asutusi]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

Asutused tagavad, et käesoleva otsuse artiklis 7 nimetatud menetlused vastavad siseriiklikule ja ühenduse õigusele (nt riigihanked, raamatupidamiseeskirjad jne).

jah/ei

 

2

Menetlused kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik.

jah/ei

 

3

Kehtestatud menetlustes on sätestatud selged juhendid kõigi peamiste toimingute kohta ning need selgitavad ülesannete täitmist reguleerivaid otsustusahelaid.

jah/ei

 

4

On kehtestatud kord, millega tagatakse, et kõiki asjaomaseid töötajaid on kehtestatud menetlusest teavitatud.

jah/ei

 

5

Vajaduse korral hõlmavad need menetlused peamisi tehtavaid kontrolle kokku võtvate kontroll-loetelude kasutamist.

jah/ei

 

6

On kehtestatud kord, millega tagatakse isikuandmete kaitse.

jah/ei

 


4.2.

Raamatupidamine ja arvepidamine

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab vastutavat asutust, volitatud asutust/asutusi ja sertifitseerimisasutust]

 

Peamised eesmärgid

Täidetud?

Märkused

1

On kehtestatud kord, millega tagatakse, et raamatupidamisandmed on täielikud, usaldusväärsed ja korrektsed. Eelkõige võimaldab raamatupidamissüsteem

ühenduse vahendite täielikku jälgitavust lõplike abisaajate ja projektide tasemel;

komisjoni eelfinantseeringu tekitatud huvide tuvastamist;

väljastatud sissenõudekorralduste ning vajaduse korral nende tasumise tuvastamist.

jah/ei

 

2

Raamatupidamine ja finantsaruandlussüsteem vastab andmekaitset reguleerivatele siseriiklikele õigusaktidele.

jah/ei

 

3

Kasutatav raamatupidamis- ja finantsaruandlussüsteem on elektroonne.

jah/ei

 

4

On olemas varusüsteem, et vajaduse korral tagada toimingute jätkuvus.

jah/ei

 

5

Kohaliku valuuta kasutamise korral vastavad selle eurodesse konverteerimise meetodid komisjoni määratletud reeglitele.

jah/ei

 


4.3.

Aruandlus komisjonile

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab kõiki asutusi]

 

Peamised ülesanded

Täidetud?

Märkused

1

Aruandluskohustused on kindlaks määratud, samuti nende seotus vahenditega.

jah/ei

 

2

Kehtestatud menetlused võimaldavad määratud asutustel anda nõuetekohast, õigeaegset ja täielikku sisendit.

jah/ei

 

3

Aruanded kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik.

jah/ei

 


4.4.

Kontrolljälg

Protsessi lühike kirjeldus

[Hõlmab kõiki asutusi]

Kus hoitakse järgmisi dokumente?

Vastutav organ/üksus

Kui kaua?

Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus, sealhulgas menetluste käsiraamat(ud)

 

 

Auditeerimisstrateegia

 

 

Riiklik mitmeaastane programm ja selle võimalikud muudatused

 

 

Riiklik aastaprogramm ja selle võimalikud muudatused

 

 

Euroopa Komisjoni otsused mitmeaastase- ja aastaprogrammide kohta

 

 

Konkursikutsed / pakkumiskutsed

 

 

Taotlejate toimikud/lepingute toimikud

 

 

Laekunud ettepanekute/pakkumiste haldus-, tehniline ja finantsanalüüs (hindamistabelid) ja hindamiskomisjoni aruanded

 

 

Rahastamis- või rahastamisest keeldumise otsused

 

 

Projekti rahastamise kokkulepped

 

 

Otsused kõigi projektide rahastamise kohustuste kohta

 

 

Toetuse saajate esitatud eduaruanded ja lõpparuanded

 

 

Rahastatava projekti kohta esitatud finantsaruanded ja maksetaotlused

 

 

Rahastatava projekti kulude ja tulude tõendamise dokumendid (kontroll tõendatud)

 

 

Abi makse-/sissenõudekorraldused

 

 

Maksetõendid / tõendid abi tagasimaksete kohta

 

 

Auditite tegemisel kasutatava valimi võtmise metoodikat käsitlevad dokumendid

 

 

Projektide auditeerimise aruanded

 

 

Riiklikul tasemel haldus- ja kontrollisüsteemide auditeerimise aruanded

 

 

Aastaprogrammide auditeerimise aruanded

 

 

Audiitori järeldusotsused haldus- ja kontrollisüsteemide kohta

 

 

Audiitori deklaratsioonid maksekorralduste kehtivuse kohta

 

 

Euroopa Komisjonile saadetud maksekorraldused

 

 

Euroopa Komisjonile saadetud kulude tõendused

 

 

Euroopa Komisjonile saadetud toetuse rakendamise eduaruanded

 

 

Euroopa Komisjonile saadetud toetuse rakendamise lõpparuanded

 

 

Euroopa komisjonilt saadud maksetõendid

 

 

Euroopa Komisjonile saadetud hindamisaruanded

 

 

5.   HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KIRJELDUSE KINNITUS

Asutus

Deklaratsioon

Kuupäev ja allkiri

Vastutav asutus

Kinnitan, et teave vastutava asutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik.

Nimi:

Ametikoht:

Kuupäev:

 

 

Allkiri

Sertifitseerimisasutus

Kinnitan, et teave sertifitseerimisasutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik.

Nimi:

Ametikoht:

Kuupäev:

 

 

Allkiri

Auditeerimisasutus

Kinnitan, et teave auditeerimisasutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik,

ja

võin kinnitada, et esitatud andmed annavad usaldusväärse ülevaate kõigi haldus- ja kontrollisüsteemide kohta.

Nimi:

Ametikoht:

Kuupäev:

 

 

Allkiri

II LISA

MITMEAASTASE PROGRAMMI NÄIDIS

Esialgne versioon

Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)

Hindamise tagajärjel ja/või rakendamisraskuste tõttu muudetud versioon

Pärast strateegiliste suuniste muutmist muudetud versioon

LIIKMESRIIK:FOND:VASTUTAV ASUTUS:AJAVAHEMIK:

1.   LIIKMESRIIGI OLUKORD

Fondi eesmärke hõlmava poliitikavaldkonna algse olukorra kirjeldus

1.1.

Liikmesriigi olukord ja seda mõjutavad rändevood

1.2.

Liikmesriigis seni võetud meetmed

1.3.

Eraldatud riiklikud vahendid kokku

2.   LIIKMESRIIGI VAJADUSTE ANALÜÜS

2.1.

Liikmesriigi vajadused võrreldes algse olukorraga

2.2.

Liikmesriigi tegevuseesmärgid vajaduste rahuldamiseks

3.   EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE STRATEEGIA

Kuidas fond aitab kaasa vajaduste rahuldamisele ning millised prioriteedid on seatud ja milleks

3.1.

1. prioriteet

3.2.

2. prioriteet

3.3.

Jne.

Seatud prioriteete käsitlev teave

a)

Strateegia eesmärgid ja näited olulisemate meetmete kohta

b)

Eesmärkide ja kasutatavate näitajate kirjeldus

c)

Vajaduse korral teave selle kohta, milliste olulisemate meetmetega rakendatakse seatud prioriteedi raamesse kuuluvaid konkreetseid prioriteete

4.   KOOSKÕLA MUUDE VAHENDITEGA

Andmed selle kohta, kuidas strateegia on kooskõlas muude regionaalsete, riiklike ja ühenduse rahastamisvahenditega

4.1.

1. prioriteet

4.2.

2. prioriteet

4.3.

Jne.

5.   STRATEEGIA RAKENDAMISE RAAMISTIK

5.1.

Programmi avaldamine

5.2.

Partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviis

6.   SUUNAV RAHASTAMISKAVA

6.1.

Ühenduse toetus

6.1.1.

Tabel

Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava

Tabel 1

Ühenduse toetus

Liikmesriik: […]

Fond: […]

(tuhandetes eurodes – jooksevhindades)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

1. prioriteet: […]

 

 

 

 

 

 

 

0

2. prioriteet:[…]

 

 

 

 

 

 

 

0

3. prioriteet:[…]

 

 

 

 

 

 

 

0

… prioriteet: […]

 

 

 

 

 

 

 

0

Tehniline abi

 

 

 

 

 

 

 

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0

0

6.1.2.

Märkused arvnäitajate/suundumuste kohta

6.2.

Üldine rahastamiskava

6.2.1.

Tabel

Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava

Tabel 2

Üldine rahastamiskava

Liikmesriik: […]

Fond: […]

(tuhandetes eurodes – jooksevhindades)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

Ühenduse toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

Avaliku sektori kaasrahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

Erasektori kaasrahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

0

0

0

0

0

0

0

0

Ühenduse toetuse protsent

%

%

%

%

%

%

%

%

6.2.2.

Märkused arvnäitajate/suundumuste kohta

[vastutava isiku allkiri]

III LISA

MITMEAASTASE PROGRAMMI NÄIDIS

Esialgne versioon

Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)

Muudel põhjustel parandatud versioon

LIIKMESRIIK:FOND:VASTUTAV ASUTUS:AASTA:

1.

PROGRAMMI ALUSEL RAHASTATAVATE PROJEKTIDE VALIKU ÜLDEESKIRJAD

2.

MUUDATUSED HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDES (vajaduse korral)

3.   MEETMED, MIDA VALITUD PRIORITEETIDE ALUSEL PROGRAMMI KAUDU TOETADA

3.1.

prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

3.2.

prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

3.3.

Jne.

Punkti 3.1 jne kohaste meetmete esitamisel tuleb vajaduse korral teha jaotus vastavalt põhiaktis nimetatud meetmekategooriate kirjeldusele.

Punkti 3.1 jne kohaste meetmete kirjeldamisel esitatud meetme aspektid

1.

Meetme eesmärk ja rakendusala

2.

Oodatavad toetusesaajad

3.

Vajaduse korral põhjendus projektide puhul, mida rakendab vahetult vastutav ametiasutus, kes tegutseb rakendusorganina

4.

Oodatavad koguselised tulemused ja kasutatavad näitajad

5.

EÜ toetuse nähtavus

6.

Vajaduse korral vastastikune täiendavus muudest EÜ vahenditest rahastatavate samalaadsete meetmetega

7.

Finantsteave

4.   TEHNILINE ABI

4.1.

Tehnilise abi eesmärk

4.2.

Oodatavad koguselised tulemused

4.3.

EÜ toetuse nähtavus

5.   ESIALGNE RAHASTAMISKAVA

Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava

Tabel 1

Ülevaatetabel

Liikmesriik: […]

Aastaprogramm: […]

Fond: […]

 

Prioriteet

Konkreetne prioriteet (1)

Ühenduse toetus

Avaliku sektori eraldised

Erasektori eraldised

Kokku

% EÜ

(osa kogusummast)

(kõik arvandmed eurodes)

 

 

(a)

(b)

(c)

(d=a+b+c)

(e = a/d)

(d/kokku d)

meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

… meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

N meede: […]

 

 

 

 

 

0

 

 

Tehniline abi

 

 

 

 

 

0

 

 

Muud tegevused (2)

 

 

 

 

 

0

 

 

Kokku

 

 

0

0

0

0

%

100 %

[vastutava isiku allkiri]


(1)  Kui see on kohaldatav.

(2)  Kui see on kohaldatav.

IV LISA

AASTAPROGRAMMI RAKENDAMISE EDUARUANDE NÄIDIS

LIIKMESRIIK:FOND:VASTUTAV ASUTUS:AASTA:

A.   Tehniline aruanne

1.   AASTAPROGRAMMI TEGEVUSTE ELLUVIIMINE

1.1.

Programmi rakendamise ajakava

1.2.

Projektide ja pakkumiste valiku organiseerimise ja valiku tulemuste kirjeldus

1.3.

Programmi meetmete rakendamise käik valitud prioriteetide lõikes

1.3.1.

1. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

1.3.2.

2. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

Jne.

1.4.

Tehnilise abi kasutamine

1.5.

Tekkinud probleemid ja võetud meetmed

2.   RAHALINE TÄITMINE

Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne

Tabel 1

Finantsaruanne

Liikmesriik: […]

Aastaprogramm: […]

Seisuga: [päev/kuu/aasta]

EÜ-lt saadud eelmakse(d): [summa]

(kõik summad eurodes)

Prioriteet

Konkreetne prioriteet (1)

Liikmesriigi poolt kavandatud

Liikmesriigi tasandil eraldatud

Liikmesriigi poolt lõplikele abisaajatele makstud EÜ toetus

Lõplike abisaajate kantud abikõlblikud kulud praeguse seisuga

Kavandatud kulud kokku

EÜ toetus

EÜ toetuse osakaal

Abikõlblikud kulud kokku

EÜ toetus

EÜ toetuse osakaal

 

 

 

(a)

(b)

(c = b/a)

(d)

(e)

(f = e/d)

 

 

1. meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3. meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N meede: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tehniline abi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud tegevused (2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

0

0

0

0

0

0

0

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kas eelmaksetest on kätte saadud > 60 %?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jah/ei

jah/ei

3.   ARUANDLUS EESKIRJADE EIRAMISE KOHTA

Kas on teatatud uutest eeskirjade eiramistest (3)?

Ei

Jah (täitke tabel 2)

Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne

Tabel 2

Esmane teatamine eeskirjade eiramisest

Liikmesriik: […]

Seisuga: [päev/kuu/aasta]

Fond: […]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Nõue, mida rikuti

Eeskirjade eiramise liik

Esmase teabe saamise allikas/kuupäev

Avastamise meetod

Pettuse võimalus (jah/ei)

Asjaomane summa eurodes (ühenduse toetus)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Kas eelmiste eeskirjade eiramiste suhtes on võetud järelmeetmeid?

Ei

Jah (täitke tabel 3)

Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne

Tabel 3

Teave eeskirjade eiramise suhtes võetud järelmeetmete kohta

Liikmesriik: […]

Seisuga: [päev/kuu/aasta]

Fond: […]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Nõue, mida rikuti

Asjaomane summa EÜ toetus (eurodes)

Järelmeetmed

Sissenõudekorraldus (summad eurodes)

EÜ toetuse tühistamine

Välja antud

Makstud

Viivis

Tühistatud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.   Teise eelmakse taotlus

Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi trükitähtedega],

esindades [fondi nimi] vahendite haldamise ja rakendamise eest vastutavat asutust, taotlen järgmise summa maksmist teise eelmaksena:

eurodes (4)

 

[täpne summa kahe komakohani]

Maksetaotlus on vastuvõetav, kui

a)

aastaprogrammi rakendamise eduaruanne on komisjonile esitatud või juurde lisatud;

b)

tõendatud kuludeklaratsioon, mis hõlmab vähemalt 60 % esimese eelmakse summast, on esitatud või juurde lisatud;

c)

aastaprogrammi rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning on saadud piisav kinnitus, et selle aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

d)

komisjon ei ole välja andnud põhjendatud arvamust taotluses deklareeritud meetmete raames kantud kuludega seonduva asutamislepingu artikli 226 kohase eeskirjade eiramise kohta.

Komisjoni makse saaja

Maksete laekumise eest vastutav asutus

 

Pank

 

Konto number

 

Konto omanik (kui see erineb maksete laekumise eest vastutavast asutusest)

 


Kuupäev:

Pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri


(1)  Kui see on kohaldatav.

(2)  Kui see on kohaldatav.

(3)  Alates eelmisest komisjonile saadetud eduaruandest/lõpparuandest.

(4)  Kogusumma, mida taotletakse lisaks esimesele eelmaksele.

V LISA

AASTAPROGRAMMI RAKENDAMISE LÕPPARUANDE NÄIDIS

LIIKMESRIIK:FOND:VASTUTAV ASUTUS:AASTA:

A.   Tehniline aruanne

1.   AASTAPROGRAMMI TEGEVUSTE ELLUVIIMINE

1.1.

Programmi rakendamise ajakava

1.2.

Eduaruande täiendus projektide ja pakkumiste valiku organiseerimise ja valiku tulemuste kirjelduse osas, kui see on asjakohane.

1.3.

Programmi meetmete rakendamise käik valitud prioriteetide lõikes

1.3.1.

1. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

1.3.2.

2. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed

1.3.3.

Jne

Andmed punktis 1.3 kirjeldatud meetmete kohta

1.

Meetme eesmärk ja ulatus

2.

Muudatused võrreldes komisjoni poolt heaks kiidetud programmiga (kui see on asjakohane)

3.

Rakendamise ajal ja pärast seda rakendatud järelevalvemeetmed

4.

Tegelikud tulemused

5.

Tegelike tulemuste hindamine, võrreldes programmis esitatud eesmärkide ja näitajatega

1.4.

Tehnilise abi tulemused

1.5.

Programmi rakendamisel tekkinud probleemid ja võetud meetmed

1.6.

Menetlused, mida järgiti, juhul kui vastutav asutus tegutses otseselt projekti/projekte ellu viiva rakendusorganina (kui on asjakohane)

1.7.

Sidusus ja vastastikune täiendavus teiste vahenditega

2.

HINNANG MITMEAASTASE PROGRAMMI RAKENDAMISE KÄIGU KOHTA

3.   PROGRAMMI KOHTA TEABE EDASTAMISEKS VÕETUD MEETMED

3.1.

Mitmeaastase- (1) ja aastaprogrammi avalikustamiseks võetud meetmed

3.2.

Nähtavuse põhimõtte rakendamine

4.   RAHALINE TÄITMINE

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 1

Üksikasjalik finantsaruanne

Liikmesriik: […]

Aastaprogramm: […]

Prioriteet / teised meetmed: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

(kõik summad eurodes)

Liikmesriigi poolt kavandatud

Liikmesriigi poolt eraldatud

Vastutava asutuse kinnitatud tegelikud summad

(abisaajate kantud kulud ja ELi lõplik toetus)

Meetmed

Projektid

Prioriteet

Konkreetne prioriteet

 (2)

Kavandatud kulud kokku

EÜ toetus

EÜ toetuse osakaal

Abikõlblikud kulud kokku

EÜ toetus

EÜ toetuse osakaal

Abikõlblikud kulud kokku

Saadaolev EÜ toetus

EÜ toetuse osakaal

Välja makstud EÜ toetus

Välja maksmata EÜ toetus / vastutava asutuse poolt sisse nõutav EÜ toetus

 

 

 

 

(a)

(b)

(c = b/a)

(d)

(e)

(f = e/d)

(g)

(h)

(i = h/g)

(j)

(k = h - j)

1. meede: […]

1. projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. meede kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

… meede: […]

1. projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meede … kokku: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

… meede: […]

1. projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N projekt: […]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meede N kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tehniline abi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud tegevused (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

0

0

0 %

0

0

0 %

0

0

0 %

0

0

4.1.

Kõikide tagasimaksmisele kuuluvate summade loetelu seisuga 30. juuni N + 2 aasta (N = kõnealuse aastaprogrammi aasta)

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 2

Täitmata sissenõudekorralduste loetelu

Liikmesriik: […]

Fond: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa

Tagasimaksmisele kuuluv EÜ toetus

Tulenevad asjakohasest finantsaruandest (jah/ei)

Tagasimakse põhjused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.2.

Eelmiste aastaprogrammide finantsaruannetes kajastamata sissenõudekorralduste loetelu (kui on asjakohane)

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 3

Eelmistest kuludeklaratsioonidest maha arvestamata sissenõudekorralduste loetelu

Liikmesriik: […]

Fond: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Kogu tagasimakstud summa

Tagasi makstud EÜ toetus

Tagasimakse kuupäev

Tagasimakse põhjused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.   EESKIRJADE EIRAMISE ARUANNE

Kas on teatatud uutest eeskirjade eiramistest (4)?

Ei

Jah (täitke tabel 4)

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 4

Esmane teatamine eeskirjade eiramisest

Liikmesriik: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

Fond: […]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Nõue, mida rikuti

Eeskirjade eiramise liik

Esmase teabe saamise allikas/kuupäev

Avastamise meetod

Pettuse võimalus

(jah/ei)

Asjaomane summa eurodes (ühenduse toetus)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Kas eelmiste eeskirjade eiramiste suhtes on võetud järelmeetmeid?

Ei

Jah (täitke tabel 5)

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 5

Teave eeskirjade eiramise suhtes võetud järelmeetmete kohta

Liikmesriik: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

Fond: […]

Viide

Aastaprogramm

Projekt

Nõue, mida rikuti

Asjaomane summa

Järelmeetmed

Sissenõudekorraldus (summad eurodes)

EÜ toetuse tühistamine

(EÜ toetus) eurodes

Välja antud

Makstud

Viivis

Tühistatud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.   LISAD

Üksikute projektide kokkuvõtlik kirjeldus (üks lehekülg iga projekti kohta), milles on esitatud eesmärgid, tulemused, asjakohased näitajad, eelarve tabel

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

Tabel 6

Projektipõhine aruanne

Projekti number ja pealkiri: […]

Prioriteet: […]

Lõplik abisaaja: […]

Konkreetne prioriteet: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

Meede: […]

TEHNILINE KOKKUVÕTE

Eesmärgid/tulemused:

Asjakohased näitajad:

Põhjendus (konkreetse prioriteedi puhul):

FINANTSKOKKUVÕTE

(kõik summad eurodes)

Vastutava asutuse eraldatud summa

Lõpliku kasusaaja taotletud summa

Vastutava asutuse poolt heaks kiidetud summa

 

Vastutava asutuse makstud EÜ toetus

a: otsesed kulud

 

 

 

 

Esimene eelmakse

 

b: kaudsed kulud

 

 

 

 

Teine eelmakse

 

c: sihtotstarbelistest tuludest kaetud kulud (kui on asjakohane)

 

 

 

 

Lõppmakse

 

a + b + c: abikõlblikud kogukulud

0

0

0

 

Sissenõudekorraldus

 

d: EÜ toetus

 

 

 

 

 

 

e: lõpliku abisaaja ja projektipartnerite (avalik-õiguslikud asutused) panused

 

 

 

 

 

 

millest sihtotstarbelised tulud

 

 

 

 

 

 

f: lõpliku abisaaja ja projektipartnerite (eraõiguslikud asutused) panused

 

 

 

 

 

 

g: kolmandate poolte panused

 

 

 

 

 

 

h: projekti käigus saadud sissetulekud

 

 

 

 

Saadaolev EÜ toetus

 

d + e + f + g + h: tulud kokku

0

0

0

 

EÜ toetus, maksta olev / tagasimakstav

 

% EÜ toetus/kogukulud (d/(a + b + c))

%

%

%

 

B.   Lõppmakse taotlus / tagasimaksedeklaratsioon

Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi trükitähtedega],

esindades [fondi nimi] vastutavat asutust,

taotlen järgmise summa maksmist:

eurodes (5)

+

[täpne summa kahe komakohani]

VÕI

deklareerin järgmise summa tagasimaksmist:

eurodes (6)

-

[täpne summa kahe komakohani]

Nimetatud summa tuleneb käesoleva aastaprogrammi raames saadud eelmakse(te) ja deklareeritud tegelike kulude saldost.

Maksetaotlus on vastuvõetav, kui

a)

aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne on komisjonile esitatud või juurde lisatud;

b)

tõendatud kuludeklaratsioon on esitatud või juurde lisatud;

c)

auditeerimisasutuse koostatud aasta auditeerimisaruanne, järeldusotsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta ja deklaratsioon maksekorralduse kehtivuse kohta on esitatud või juurde lisatud;

d)

eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid on kirjendatud aastaprogrammile, neid loetakse liikmesriigi vahendiks ning need on arvesse võetud kuludeklaratsioonis;

e)

aastaprogrammi rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning on saadud piisav kinnitus, et selle alusel tehtavad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

f)

komisjon ei ole välja andnud põhjendatud arvamust taotluses deklareeritud meetmete raames kantud kuludega seonduva asutamislepingu artikli 226 kohase eeskirjade eiramise kohta.

Komisjoni makse saaja

Maksete laekumise eest vastutav asutus

 

Pank

 

Konto number

 

Konto omanik (kui see erineb maksete laekumise eest vastutavast asutusest)

 


Kuupäev:

Pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri


(1)  Kehtib ainult esimese aastaprogrammi rakendamise lõpparuande kohta.

(2)  Kui see on kohaldatav.

(3)  Kui see on kohaldatav

(4)  Alates viimati komisjonile saadetud eduaruandest/lõpparuandest.

(5)  Kogu taotletav summa, mis lisandub eelmakse(te)le.

(6)  Kogu tagasimakstav summa pärast eelmaksete tasaarveldamist.

VI LISA

AUDITEERIMISSTRATEEGIA NÄIDIS

LIIKMESRIIK:FOND(ID):VASTUTAV ASUTUS:

1.   AUDITI ULATUS

1.1.

Strateegia ulatus (hõlmatud fondid)

1.2.

Strateegiaga hõlmatud ajavahemik

1.3.

Rakendatavad auditeerimisstandardid

2.   RISKIDE HINDAMINE

2.1.

Riskide kindlaksmääramine ja hindamine

2.2.

Riskide maandamine ja jääkrisk

3.   EESMÄRGID JA PRIORITEEDID

3.1.

Auditite eesmärgid

3.2.

Auditite prioriteedid

4.   AUDITEERIMISMEETOD

4.1.   Süsteemiauditid

4.1.1.

Auditeerimise eest vastutav(ad) asutus(ed)

4.1.2.

Auditeerimisasutused

4.1.3.

Horisontaalsed küsimused, mida auditeeritakse süsteemiauditite raames

4.1.4.

Ligikaudne mitmeaastane süsteemiauditite auditeerimiskava (võimaluse korral)

4.2.   Projektide auditid

4.2.1.

Auditeerimise eest vastutav(ad) asutus(ed)

4.2.2.

Valimi koostamise metoodika kirjeldus

5.   AUDITEERIMISKAVAD AASTATEKS 2007 ja 2008

5.1.   Aasta 2007 (1)

Aasta 2007

Süsteemiauditid

Fondid

Asjaomased asutused

Asjaomased protsessid

Auditi ulatus

Inimtööpäevad

Planeeritav aeg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Projektide auditid

Fondid

Programmeerimisaasta

Prioriteet

Projekt

Lõplik abisaaja

Projekti abikõlblikud kulud kokku

Auditeeritavad kulud

Inimtööpäevad

Planeeritav aeg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.2.   Aasta 2008

Märkida andmed, kasutades 2007. aasta kohta esitatud näidistabelit

Auditeerimisstrateegia lisad  (2) : aastakavad

LIIKMESRIIK:LIIKMESRIIK:VASTUTAV ASUTUS:KALENDRIAASTA:

1.

AUDITEERIMISSTRATEEGIA MUUDATUSED (KUI ON ASJAKOHANE)

2.

EELMISTE AASTATE AUDITITE PEAMISED TULEMUSED

3.

AUDITEERIMISKAVA AASTAKS 20XX

Märkida andmed, kasutades 2007. aasta kohta toodud näidistabelit


(1)  Kui see on kohaldatav.

(2)  Esitatakse pärast auditeerimisstrateegiat vastavalt artikli 25 lõikele 2.

VII LISA

AUDITEERIMISASUTUSE ARUANDE NÄIDIS

LIIKMESRIIK:FOND:VASTUTAV ASUTUS:ARUANDES KÄSITLETAV AASTAPROGRAMM:

A.   Aasta auditeerimisaruanne

1.   ÜLDINE TEAVE

1.1.

Aruande koostamises osalenud asutused

1.2.

Asjaomase aastaprogrammiga seotud auditeerimiskava rakendamise peamiste muudatuste loetelu ja põhjendus

1.3.

Auditi tulemuste kokkuvõtlik tabel

Auditeerimisaruanne

Liikmesriik: […]

Aastaprogramm: […]

Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta]

PÄRAST EELMIST ARUANNET VALMINUD SÜSTEEMIAUDITID

Fond(id)

Asjaomased asutused

Asjaomased protsessid

Auditi ulatus

Inimtööpäevad

Lõpparuande kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20xx. AASTA AASTAPROGRAMMIGA SEOTUD PROJEKTIDE AUDITID

Fond(id)

Projekt

Lõplik abisaaja

Abikõlblikud kogukulud

Auditeeritud abikõlblikud kulud

Finantskorrektsioon

Eksimuste määr

 

 

 

(a)

(b)

(c)

(d = c/b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

0

0

0

%

Aastaprogrammis kokku

(e)

(f)

Auditeeritud kulude osakaal: (= f/e)

2.   SÜSTEEMIAUDITID

2.1.

Auditeid teinud asutused

2.2.

Tehtud auditite loetelu

2.3.

Auditite käigus juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta tehtud peamised leiud, soovitused ja järeldused

2.4.

Auditi tulemuste rahanduslik mõju

2.5.

Lisatöö, kui see on asjakohane

2.6.

Andmed selle kohta, kas mõnda tuvastatud probleemidest võis lugeda püsiva iseloomuga probleemiks, ning võetud meetmed, kaasa arvatud finantskorrektsiooni määramine

2.7.

Andmed auditisoovituste järeltegevuste kohta

3.   PROJEKTIDE AUDITID

3.1.

Auditeid teinud asutused

3.2.

Tehtud auditite loetelu ning kontrollitud kulude suhe protsentides komisjonile deklareeritud abikõlblike kulude kogusumma suhtes

3.3.

Auditite peamised leiud, soovitused ja järeldused rakendatavate projektide kohta

3.4.

Auditite tulemusena haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe kohta tehtud järeldused

3.5.

Auditi tulemuste rahanduslik mõju

3.6.

Lisatöö, kui see on asjakohane

3.7.

Andmed auditisoovituste järeltegevuste kohta

3.8.

Andmed selle kohta, kas mõnda tuvastatud probleemidest võis lugeda püsiva iseloomuga probleemiks, ning võetud meetmed, kaasa arvatud finantskorrektsiooni määramine

4.   EELMISTES ARUANNETES KAJASTATUD AUDITITE JÄRELTEGEVUSED, KUI SEE ON ASJAKOHANE

4.1.

Andmed eelmise süsteemiauditi soovituste järeltegevuste kohta

4.2.

Andmed eelmiste aastaprogrammide püsiva iseloomuga meetmete auditeerimise tulemuste kohta

[vastutava isiku allkiri]

B.   Järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta

Euroopa Komisjonile

1.   SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades [liikmesriigi poolt määratud asutuse nimi], olen uurinud haldus- ja kontrollisüsteemide toimimist [fondi nimi] [20xx]. aasta aastaprogrammi raames rakendatavate meetmete osas, et esitada järeldusotsus, kas nimetatud süsteemid toimivad piisavalt tõhusalt tagamaks, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

2.   UURIMISE ULATUS

Uurimine toimus vastavalt fondi auditeerimisstrateegiale ajavahemikus [pp/kk/aaaa] kuni [pp/kk/aaaa] ning selle tulemused on esitatud aasta auditeerimisaruande A osas.

Kas

uurimise ulatuse suhtes ei esinenud piiravaid asjaolusid

või

uurimise ulatuse suhtes esinesid järgmised piiravad asjaolud:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

(Märkida kõik uurimise ulatust piiranud asjaolud, näiteks püsivad probleemid, haldus- ja kontrollisüsteemi puudused, tõendusdokumentide puudumine, kohtumenetluses olevad asjad jne, ning hinnanguline nendest asjaoludest mõjutatud kulude ja ühenduse toetuse suurus. Kui auditeerimisasutus on arvamusel, et need piiravad asjaolud ei mõjuta deklareeritud kulusid, märkida see ära.)

3.   JÄRELDUSOTSUS

(Puhas järeldusotsus)

Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastasid põhiakti otsuse nr 574/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/456/EÜ nõuetele ning toimisid piisavalt tõhusalt, et anda piisav kinnitus, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

(Märkustega järeldusotsus)

Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastasid põhiakti otsuse nr 574/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/456/EÜ nõuetele ning toimisid piisavalt tõhusalt, et anda piisav kinnitus, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud järgmistes aspektides:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

Põhjused, miks ma olen arvamusel, et nimetatud süsteemide aspekt(id) ei vastanud nõuetele ja/või ei toiminud nii, et anda komisjonile esitatud kuludeklaratsioonide õigsuse kohta piisav tagatis, on järgmised:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

Minu hinnangul mõjutavad puudused […] % kõigist deklareeritud kuludest. Ühenduse toetus, mida need mõjutavad, on seega […].

(Eitav järeldusotsus)

Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid ei vastanud põhiakti otsuse nr 574/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/456/EÜ nõuetele ega toiminud piisavalt tõhusalt, et anda piisavat kinnitust, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged, ning seega ei ole piisavat tagatist, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Käesolev eitav järeldusotsus põhineb järgmistel asjaoludel:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

Kuupäev

Allkiri

[vastutava isiku allkiri]

C.   Maksetaotluse kinnitamine

Euroopa Komisjonile

1.   SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades (liikmesriigi poolt määratud auditeerimisasutuse nimi), olen kontrollinud [fondi nimi] [20xx]. aasta aastaprogrammi suhtes tehtud auditeerimise tulemusi [ja teinud lisatöid, mida ma pidasin vajalikuks vastavalt käesolevas aruandes esitatule].

Kavandasin ja tegin nimetatud töid eesmärgiga hinnata, kas maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks [20xx]. aasta aastaprogrammi raames on kehtiv ja kas selle aluseks olnud kuludeklaratsioonidega hõlmatud tehingud seoses nimetatud aastaprogrammiga on seaduslikud ja korrektsed.

2.   UURIMISE ULATUS

Kas

uurimise ulatuse suhtes ei esinenud piiravaid asjaolusid

või

uurimise ulatuse suhtes esinesid järgmised piiravad asjaolud:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

3.   JÄRELDUSOTSUS

(Puhas järeldusotsus)

Eespool nimetatud kontrolli tulemusena arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulud on kuludeklaratsioonides kõikides olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning et maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames on kehtiv.

(Märkustega järeldusotsus)

Eespool nimetatud kontrolli põhjal arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulud on kuludeklaratsioonides kõikides olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames on kehtiv, välja arvatud järgmistes punktides:

a)

[…]

b)

[…]

c)

jne.

Minu hinnangul mõjutavad puudused … kogu deklareeritud kuludest. Ühenduse toetus, mida need mõjutavad, on seega ….

(Eitav järeldusotsus)

Eespool nimetatud kontrolli põhjal arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulusid ei ole kuludeklaratsioonides kõigis olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning et maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames ei ole kehtiv.

Kuupäev

Allkiri

[vastutava isiku allkiri]

VIII LISA

KULUDEKLARATSIOONI NÄIDIS TEISE EELMAKSE TAOTLEMISEKS

LIIKMESRIIK:FOND:SERTIFITSEERIMISASUTUS:AASTAPROGRAMM, MILLE SUHTES SERTIFITSEERIMISMENETLUST KOHALDATAKSE:

Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi]

esindades [fondi nimi] sertifitseerimisasutust

kinnitan, et aastaprogrammi rakendamise eduaruandes toodud kogukulud on:

eurodes (1)

 

[täpne summa kahe komakohani]

Ühtlasi kinnitan, et meetmeid rakendatakse vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega aastaprogramm kinnitati, ning järgides põhiakti ja selle rakenduseeskirju ning eelkõige, et:

1)

kuluaruanne on täpne ja koostatud usaldusväärsete raamatupidamissüsteemide ning kontrollitavate tõendavate dokumentide põhjal;

2)

deklareeritud kulud vastavad kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele ning on tehtud rahastamiseks valitud meetmete puhul kooskõlas asjaomase aastaprogrammi suhtes kohaldatavate kriteeriumidega ning vastavalt kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele, eelkõige riigihangete alastele eeskirjadele;

3)

olen saanud tõendamise läbiviimiseks vastutavalt asutuselt piisavalt teavet menetluste läbiviimise ja kuluaruannetes märgitud kuludega seoses tehtud kontrollide kohta;

4)

kuludeklaratsioonis ja teise eelmakse taotluses on vajaduse korral arvesse võetud kõiki tagasimakseid koos kõikide aastaprogrammi raames saadud intressidega.

Käesolev kuludeklaratsioon põhineb [pp/kk/20aa] ajutiselt suletud kontodel.

Vastavalt põhiakti artiklile 45 on tõendavad dokumendid kättesaadavad veel vähemalt viis aastat pärast seda, kui komisjon on aastaprogrammi lõpetanud.

Kuupäev

Sertifitseerimisasutuse pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri


(1)  Lõplike abisaajate makstud või tehniliseks abiks kasutatud abikõlblikud kogukulud.

IX LISA

KULUDEKLARATSIOONI NÄIDIS LÕPPMAKSE TEGEMISEKS

LIIKMESRIIK:FOND:SERTIFITSEERIMISASUTUS:AASTAPROGRAMM, MILLE SUHTES SERTIFITSEERIMISMENETLUST KOHALDATAKSE:

Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi]

esindades [fondi nimi] sertifitseerimisasutust

kinnitan, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes toodud kogukulud on:

eurodes (1)

 

[täpne summa kahe komakohani]

Ühtlasi kinnitan, et meetmeid rakendatakse vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega aastaprogramm kinnitati, ning järgides põhiakti ja selle rakenduseeskirju ning eelkõige, et

1)

kuluaruanne on täpne ja koostatud usaldusväärsete raamatupidamissüsteemide ning kontrollitavate tõendavate dokumentide põhjal;

2)

deklareeritud kulud vastavad kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele ning on tehtud rahastamiseks valitud meetmete puhul kooskõlas asjaomase aastaprogrammi suhtes kohaldatavate kriteeriumidega ning vastavalt kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele, eelkõige riigihangete alastele eeskirjadele;

3)

mul on piisav tagatis, et kuludeklaratsiooni aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

4)

olen saanud tõendamise läbiviimiseks vastutavalt asutuselt piisavalt teavet menetluste läbiviimise ja kuluaruannetes märgitud kuludega seoses tehtud kontrollide kohta;

5)

auditeerimisasutuse poolt või selle vastutusel läbi viidud auditite tulemusi on kohaselt arvesse võetud;

6)

kuludeklaratsioonis ja lõppmakse tegemise taotluses on vajaduse korral arvesse võetud kõiki tagasimakseid koos kõikide aastaprogrammi raames saadud intressidega.

Käesolev kuludeklaratsioon põhineb [pp/kk/20aa] ajutiselt suletud kontodel.

Vastavalt põhiakti artiklile 45 on tõendavad dokumendid kättesaadavad veel vähemalt viis aastat pärast seda, kui komisjon on aastaprogrammi lõpetanud.

Kuupäev

Sertifitseerimisasutuse pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri


(1)  Lõplike abisaajate makstud või tehniliseks abiks kasutatud abikõlblikud kogukulud.

X LISA

JUHISED EMBLEEMI JA STANDARDVÄRVIDE KOHTA

Sümbolite kirjeldus

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.

Heraldiline kirjeldus

Taevasinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

Geomeetriline kirjeldus

Image

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu keskel asuvad kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks nurk on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on muutumatu.

Värvide kasutamine

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks; PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärvitrükki, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast tuleb need valmistada neljavärviprotsessi nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100 %lise „Process Yellow” kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100 %list „Process Cyan’i” ja 80 %list „Process Magenta’t”.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/0/153 (kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00).

ÜHE värvi kasutamine

Kui kasutatakse ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida mustana valgel taustal.

Image

Kui kasutatakse ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valgena negatiivis.

Image

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, tuleb ristkülikule ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

Image

XI LISA

VÄLISPIIRIFONDI KULUTUSTE ABIKÕLBLIKKUSE EESKIRI

I.   Üldised põhimõtted

I.1.   Peamised põhimõtted

1.

Vastavalt põhiaktile peavad kulud, selleks et olla abikõlblikud:

a)

vastama fondi sisule ja selle eesmärkidele, nagu need on sätestatud põhiakti artiklites 1 ja 3;

b)

kuuluma põhiakti artiklites 4 ja 6 toodud abikõlblike meetmete hulka;

c)

olema vajalikud komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastases- või aastaprogrammis sisalduva projektiga hõlmatud tegevuste teostamiseks;

d)

olema põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige kulutustele vastava tulu ja kulutasuvuse põhimõtetele;

e)

olema kantud lõpliku abisaaja ja/või tema projektipartnerite poolt, kes peavad olema asutatud ja registreeritud liikmesriigis, välja arvatud rahvusvahelised valitsusorganisatsioonid, millel on samad eesmärgid põhiaktis sätestatutega. Käesoleva otsuse artiklis 39 sätestatu suhtes kehtivad lõplikule abisaajale kohaldatavad reeglid mutatis mutandis ka projektipartnerite suhtes;

f)

olema kantud vastavalt toetuslepingu konkreetsetele sätetele.

2.

Mitmeaastaste meetmete korral põhiakti artikli 16 lõike 6 mõistes loetakse käesolevaid abikõlblikkuse eeskirju kehtivaks vaid projektide suhtes, mis on osaks meetmest, mida kaasrahastatakse aastaprogrammi raames.

3.

Fondist toetust saavaid projekte ei rahastata muudest ühenduse eelarveallikatest. Fondist toetust saavaid projekte peab kaasrahastama avalik sektor või eraallikad.

I.2.   Projekti eelarve

Projekti eelarve peab olema esitatud järgmiselt:

Kulud

Tulud

+

Otsesed kulud (DC)

+

Kaudsed kulud (toetuslepingus määratletud kindlaksmääratud protsent otsestest kuludest)

+

sihtotstarbelistest tuludest kaetud kulud (kui on kohaldatav)

+

EÜ toetus (määratletakse kui väikseim asjaomase otsuse artiklis 12 esitatud kolmest summast)

+

lõpliku abisaaja ja projektipartnerite panused (1)

+

kolmandate poolte panused

+

projekti käigus saadud sissetulekud

= Abikõlblikud kulud kokku (TEC)

= Tulud kokku

Eelarve peab olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed kogutuludega.

I.3.   Tulud ja mittetulunduslikkuse põhimõte

1.

Projektid, mida fondist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud. Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad, sealhulgas sissetulekud, kulusid, vähendatakse fondi eraldisi vastavalt sellele. Kõik projekti tuluallikad peavad olema kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisse või maksudokumentidesse ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

2.

Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile fondist, avaliku sektori või eraallikatest tehtud rahalistest panustest, sealhulgas lõpliku abisaaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Käesolevates reeglites hõlmab mõiste „tulud” punktis I.4 kirjeldatud projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuste osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

3.

Mittetulunduslikkuse põhimõtte rakendamisest tulenev käesoleva otsuse artikli 12 lõikes c nimetatud ühenduse toetus saadakse, kui „abikõlblikest kogukuludest” lahutatakse „kolmandate poolte panused” ja „projekti käigus saadud sissetulekud”.

I.4.   Abikõlblikkusperiood

1.

Projektiga seotud kulud tuleb kanda ja vastavad maksed (välja arvatud amortisatsiooni eest) teha pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkusperiood kestab kuni N (2) + 1 aasta 31. detsembrini, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb kanda enne nimetatud kuupäeva.

2.

Eelnimetatud abikõlblikkusperioodi suhtes tehakse erand:

a)

2007. aasta programmist toetatavate projektidele, vastavalt põhiakti artikli 37 lõikele 3;

b)

liikmesriikidele antavale tehnilisele abile (vt punkti V alapunkti 3).

I.5.   Kulude dokumenteerimine

1.

Kulud peavad vastama lõpliku abisaaja tehtud maksetele. Need peavad olema vormistatud finants(sularaha)-tehingutena, välja arvatud amortisatsioon.

2.

Reeglina peavad kulud olema tõendatud ametlike arvetega. Kui see ei ole võimalik, peavad kulud olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega või samaväärset tõendusväärtust omavate dokumentidega.

3.

Kulud peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelkõige peavad need olema:

a)

kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisdokumentidesse;

b)

määratletud vastavalt abisaaja asukohariigis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ning vastavalt lõpliku abisaaja tavapärastele kuluarvestuse tavadele, ja

c)

deklareeritud vastavalt kehtivatele maksu- ja sotsiaalalastele õigusnormidele.

4.

Kui see on kohaldatav, on lõplikud abisaajad kohustatud säilitama projektis osalevate partnerite projektiga seotud tulusid ja kulusid tõendavate raamatupidamisdokumentide tõestatud koopiaid.

5.

Nende dokumentide säilitamine ja töötlemine peab vastama siseriiklikele andmekaitsealastele õigusaktidele.

I.6.   Territoriaalne kehtivus

1.

Põhiakti artiklites 4 ja 6 kirjeldatud meetmetega seotud kulud peavad olema kantud liikmesriikide territooriumil punkti I.1 alapunktis e määratletud lõplike abisaajate poolt, välja arvatud:

põhiakti artikli 3 lõike 1 punktis d nimetatud üldeesmärgiga seotud meetmete rakendamisega seotud kulud. Nende meetmetega seotud kulud võivad olla kantud liikmesriikide territooriumil või kolmandates riikides;

välispiiri valvamisega seotud meetmed. Neid meetmeid võib võtta nii liikmesriikide territooriumil kui ka väljaspool seda.

2.

Projektides osalevad partnerid, kes on registreeritud ja asutatud kolmandates riikides, võivad projektides osaleda mittekulupõhiselt, välja arvatud rahvusvahelised valitsusasutused. Seepärast ei ole nende partnerite kantud kulud abikõlblikud.

II.   Abikõlblike kulude liigid (projekti tasand)

II.1.   Otsesed abikõlblikud kulud

Projekti otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mida I osas esitatud abikõlblikkuse üldisi põhimõtteid kohaselt arvesse võttes määratletakse kui projekti rakendamisega otseselt seotud kulusid. Otsesed kulud tuuakse ära projekti üldises eelarvekavas.

Järgmised otsesed kulud on abikõlblikud:

II.1.1.   Tööjõukulud

II.1.1.1.   Üldised reeglid

1.

Otsesed tööjõukulud on abikõlblikud ainult nende isikute puhul, kellel on projektis juhtiv ja otsene roll, nagu projektijuhid ning teised projekti tegevuses, näiteks projekti tegevuste planeerimises, nende rakendamises (või järelevalves), projekti toetuse saajatele teenuste osutamises jne osalevad töötajad.

Tööjõukulud teistele lõpliku abisaajaorganisatsiooni töötajatele, kellel on vaid toetav roll (näiteks peadirektor, raamatupidaja, hanke-, personali-, infotehnoloogia spetsialist, juhiabi, vastuvõtuametnik jne), ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid loetakse kaudseteks kuludeks (vt punkt II.2).

2.

Tööjõukulud tuuakse üksikasjalikult ära eelarveprojektis, märkides ametikohad, töötajate arvu ja nimed.

Kui isikute nimed ei ole veel teada või kui neid ei saa avalikustada, märgitakse projektis asjakohaseid rolle/ülesandeid täitma hakkavate isikute kohta nende ametialased ja tehnilised oskused.

3.

Projekti kaasatud isikute tööjõukulud, s.o palgad, sotsiaalkindlustusmaksed ja muud kohustuslikud kulud on abikõlblikud tingimusel, et need ei ületa lõpliku abisaaja tavapärasest töötasupoliitikast tulenevaid keskmisi tasumäärasid. Kui on kohaldatav, võib kõnealune tasu sisaldada kõiki tavaliselt tööandja poolt makstavaid tasusid, kuid ei tohi sisaldada preemiaid, lisatasusid või kasumijaotust. Fondi poolt kaasrahastatavate projektidega seotud lõivud, maksud ja tasud (eelkõige otsesed maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed palkadelt) on abikõlblikud ainult siis, kui toetuse lõplik saaja neid tegelikult maksab.

II.1.1.2.   Eritingimused avalik-õiguslike asutuste tööjõukulude kohta

Projekti eest vastutavate avalik-õiguslike asutuste tööjõukulud loetakse otsesteks abikõlblikeks kuludeks üksnes järgmistel tingimustel:

1.

projektiga seoses teostatavate tegevuste alusel ning vastavalt projekti kestusele loetakse otsesteks abikõlblikeks kuludeks kulud kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja liikmesriikide muude teenistuste töötajatele, näiteks konsulaartöötajad, lennujaamade kontaktametnikud ja sisserände kontaktametnikud, kelle ülesandeks on juhtida kolmandate riikide kodanike rännet liikmesriikide territooriumile, juhul kui projekti eesmärk on parandada liikmesriikidevahelist koostööd ja selle ülesanded ja vastutus on jagatud rohkem kui kahe osaleva liikmesriigi huve silmas pidades;

2.

kulud liikmesriikide muude põhiõigusaktiga hõlmatud asutuste ja teenistuste töötajatele, nagu näiteks piirivalvurid, juhul kui:

a)

projekti põhiosa ei hõlma üksnes punktides II.1.3 ja II.1.4 osutatud seadmete ja kinnisvara hankimist ning

b)

projekt koosneb peamiselt töötajate aktiivset ja järjepidevat panust nõudvatest ülesannetest, näiteks nagu koosolekute korraldamine ning teabe või parimate tavade vahetuse korraldamine, konsulteerimis- ja kooskõlastusmehhanismid, töötajate väljaõpe või koolitus ja töötajate lähetus- ja vahetusprogrammid.

Sellistel juhtudel loetakse personalikulud otsesteks abikõlblikeks kuludeks, kui:

isik töötab lõpliku abisaajaga sõlmitud lepingu alusel üksnes projekti elluviimise eesmärgil;

isik töötab alaliselt lõpliku abisaaja juures ning

i)

täidab ületunnitasu alusel ülesandeid, mis on konkreetselt seotud projekti elluviimisega, või

ii)

on organisatsiooni asjakohaselt dokumenteeritud otsuse alusel määratud täitma ülesandeid, mis on konkreetselt seotud projekti elluviimisega ega kuulu tema tavaliste tööülesannete hulka, ning teda asendab tema tavaliste tööülesannete täitmisel mõni muu organisatsiooni palgatud töötaja.

II.1.2.   Sõidu- ja lähetuskulud

1.

Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes:

a)

lõpliku abisaaja töötajatele, kelle kulud on abikõlblikud punkti II.1.1 alusel;

b)

erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lõpliku abisaaja töötajatele, kes täidavad punktis II.1.1 määratletud abistavat rolli;

c)

muudele isikutele väljaspool lõplikku abisaajat, kes osalevad projekti tegevustes. Sellisel juhul tuleb tõendusmaterjalina säilitada osavõtunimekirjad.

2.

Sõidukulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. Nende hüvitamise määrad põhinevad kõige odavamal ühistranspordiliigil; lennutransporti võib reeglina kasutada üksnes reisideks, mis ületavad 800 km (edasi-tagasi) või kui lennureis on põhjendatud sihtkoha geograafilise asukohaga. Pardakaardid tuleb alles hoida. Kui kasutatakse isiklikku autot, hüvitatakse see tavaliselt kas ühistranspordi hinna või läbisõidu põhjal vastavalt asjakohase liikmesriigi või lõpliku abisaaja avaldatud ametlikele reeglitele.

3.

Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel. Kui organisatsioonil on oma päevarahamäärad, kohaldatakse neid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele liikmesriigis kehtestatud ülemmäärade piires. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt kohalikku transporti (sealhulgas takso), majutust, sööki, kohalikke telefonikõnesid ja muid kulusid.

II.1.3.   Seadmed

II.1.3.1.   Üldised reeglid

1.

Seadmete soetamise kulud (mis tulenevad mis tahes järgmistest tegevustest: rentimine, liisimine, ostmine kogu- või osamaksumuse alusel, ostetud varade amortisatsioon) on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

2.

Kulud igapäevastele kontoriseadmetele (nt printer, sülearvuti, faks, koopiamasin, telefon, kaabeldus jne) ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid tuleb käsitleda kui kaudseid kulusid (vt punkt II.2).

II.1.3.2.   Rentimine ja liisimine

Rentimise ja liisimisega seotud kulud on kaasfinantseerimise eesmärgil abikõlblikud olenevalt liikmesriigis kehtestatud reeglitest, siseriiklikest õigusaktidest ja tavadest ning projektiga seotud rentimise või liisingu kestusest.

II.1.3.3.   Ostmine

1.

Seadmete (süsteemid, varustus, transpordivahendid, muu hulgas need, millele on osutatud põhiõigusakti artikli 5 lõike 1 punktides c–f) soetamise kulud on abikõlblikud vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Sellised kulud on kaasrahastamiseks kõlblikud ostu osalise või täieliku maksumuse alusel, kui:

a)

need on otseselt seotud projekti elluviimisega;

b)

need on kantud vastavalt liikmesriigi kehtestatud riiklike hankereeglitele;

c)

seadmetel on projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ja nad vastavad kehtivatele normidele ja standarditele

d)

seadmeid kasutatakse projekti eesmärkide saavutamiseks ka pärast projekti lõppu minimaalselt:

kolm aastat või rohkem info- ja sidetehnoloogiaseadmete puhul;

viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, näiteks nagu varustus ja transpordivahendid, välja arvatud allpool nimetatud;

kümme aastat helikopterite, laevade ja lennukite puhul.

2.

Eespool nimetatud seadmetega seotud kulud võivad olla abikõlblikud amortisatsiooni alusel vastavalt siseriiklikele sätetele. Sellisel juhul kohaldatakse eespool punktides a, b, ja c sätestatut. Lisaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

kui enne projekti algust või selle kestel ostetakse seadmeid, on osa seadmete amortisatsioonist abikõlblik vastavalt nende projekti heaks kasutamise kestusele ning nende tegelikule kasutamisele projektis;

b)

seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole aga abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt ühenduse toetuse eest;

c)

seadmete ostmise kulud peavad vastama tavalistele turuhindadele ning asjaomaste seadmete väärtus kantakse maha vastavalt maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele, mida kohaldatakse lõpliku abisaaja suhtes.

II.1.4.   Kinnisvara

II.1.4.1.   Üldised reeglid

Kinnisvara ostu, ehitamise, renoveerimise või rentimise korral peavad sellel olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

II.1.4.2.   Ostmine, ehitamine ja renoveerimine

1.

Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges seoses selle eesmärkidega, siis on kinnisvara, s.o juba valminud ehitiste ostmine, või kinnisvara ehitamine kaasrahastamiseks kõlblik kogu- või osamaksumuse või amortisatsiooni alusel vastavalt allpool toodud tingimustele, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade rakendamist:

a)

sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud ametiasutuselt tuleb võtta tõend, milles kinnitatakse, et hind ei ületa turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses siseriiklike nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole siseriiklike nõuetega vastavuses ja mida lõplik abisaaja kavatseb projekti käigus parandada;

b)

kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c)

kinnisvara tuleb vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu kasutada üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, välja arvatud juhul, kui komisjon annab konkreetselt teistsuguse loa, kui tegemist on kogu- või osamaksumuse kaasrahastamisega. Kui tegu on kaasrahastamisega amortisatsiooni alusel, lühendatakse seda perioodi viie aastani;

d)

kinnisvara ostul peetakse kinni kulutustele vastava tulu ja tasuvuse põhimõttest ja on proportsionaalselt õiges suhtes ostu sooritamisega saavutatud eesmärki silmas pidades;

e)

amortisatsioonil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste varade amortisatsioonist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus, ja varade tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt siseriiklikele raamatupidamiseeskirjadele.

2.

Kinnisvara renoveerimise kulud on kaasrahastamiseks kõlblikud kogu- või osamaksumuse või amortisatsiooni alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult eespool punktides c ja e esitatud tingimusi.

II.1.4.3.   Rentimine

Kinnisvara rentimine on kaasrahastamiseks kõlblik, kui rentimise ja asjakohase projekti eesmärgid on selgelt seotud, allpool toodud tingimuste kohaselt ja ilma et see piiraks rangemate riiklike reeglite rakendamist:

a)

kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest;

b)

kinnisvara tuleb kasutada üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

II.1.4.4.   Lõpliku abisaaja kontoriruumid

Kontoriruumide ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise kulud lõpliku abisaaja tavalise tegevuse eesmärgil ei ole abikõlblikud. Nimetatud kulud loetakse kaudseteks kuludeks (vt punkt II.2).

II.1.5.   Tarbekaubad, varustus ja teenused

1.

Kulud tarbekaupadele, varustusele ja teenustele on abikõlblikud tingimusel, et need on tuvastatavad ja projekti rakendamiseks otseselt vajalikud.

2.

Kontorivarustus, samuti mis tahes väikesed kontoritarbed, abimaterjalid, kulud külalistele ja teenused (nt telefon, Internet, post, kontori koristamine, kommunaalkulud, kindlustus, töötajate koolitus, personaliotsing jne) ei ole otsesed abikõlblikud kulud; need on osaks kaudsetest kuludest, millele on viidatud punktis II.2.

II.1.6.   Alltöövõtt

1.

Üldreeglina peavad lõplikud abisaajad olema suutlikud teostama ise projektiga seotud tegevusi. Seepärast peab alltöövõtt olema piiratud ja mitte ületama 40 % projekti otsestest abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui on need on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastutav asutus on need eelnevalt heaks kiitnud.

2.

Järgmiste alltöövõttudega seotud kulud ei ole fondist kaasrahastamiseks kõlblikud:

a)

alltöövõtu kulud, mis on seotud projekti üldise juhtimisega;

b)

alltöövõtt, mis suurendab projekti kulusid, lisamata sellele proportsionaalselt väärtust;

c)

vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse kui protsent projekti kogukuludest, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega.

3.

Kõikide alltöövõttude puhul peavad alltöövõtjad kohustuma esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.

II.1.7.   ELi kaasrahastamisega seotud nõuetest otseselt tulenevad kulud

Kulud, mis on vajalikud ELi kaasrahastamisega seotud nõuete täitmiseks, nt teavitamine, läbipaistvus, projekti hindamine, välisauditid, panga garantiid, tõlkekulud jne, on abikõlblikud otseste kuludena.

II.1.8.   Eksperditasud

Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste- ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud.

II.2.   Kaudsed abikõlblikud kulud

1.

Kaudsed kulud on seotud kululiikidega, mis ei ole tuvastatavad konkreetsete projektiga otseselt seotud kuludena. Kindlaksmääratud protsent otsestest abikõlblikest kogukuludest võib olla abikõlblik kaudsete kuludena tingimusel, et:

a)

kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja liikmesriik määrab vastavalt vajadusele täpse kaudsete kulude osakaalu protsentides;

b)

kaudsed kulud nähakse ette eelarveprojektis;

c)

kaudsed kulud ei sisalda projekti eelarve mõnes teises rubriigis kajastatud kulusid;

d)

kaudseid kulusid ei rahastata muudest allikatest. Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest ja/või liikmesriikidelt, ei saa lülitada kaudseid kulusid oma eelarveprojekti;

e)

üldjuhul ei ületa kaudsete kulude kindlaksmääratud osakaal 5 % otsestest abikõlblikest kogukuludest. Kindlaksmääratud kaudsete kulude osakaal ei tohi aga ületada 2,5 % järgmistel juhtudel:

kui vastutav asutus tegutseb artikli 7 lõikes 3 määratletud rakendusorganina, või

kui allhanked (II.1.6) ja seadmete või kinnisvara hanked (punktid II.1.3 ja II.1.4) kokku ületavad 40 % otsestest abikõlblikest kuludest.

2.

Kaudseteks kuludeks eraldatud kulude osakaal hõlmab eelkõige järgmisi kulusid:

a)

tööjõukulud, mis on ei ole otseste kuludena abikõlblikud vastavalt punkti II.1.1.1 alapunktile 1;

b)

haldus- ja juhtimiskulud, näiteks nagu punktis II.1.5.2 määratletud kulud;

c)

pangatasud ja -lõivud (välja arvatud pangagarantiid, nagu on määratletud punktis II.1.7);

d)

kinnisvara ja selle hooldamisega seotud kulud, mis on seotud igapäevase haldustegevusega, näiteks nagu punktis II.1.4.4 määratletud kulud;

e)

kõik projektiga seotud kulud, mis ei ole loetletud osas II.1 – „Otsesed abikõlblikud kulud”.

III.   Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)

käibemaks, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja saab näidata, et ei saa seda tagasi;

b)

kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid; kahtlased võlad, trahvid, rahatrahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;

c)

üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused. Mõistlikud kulud külalistele ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud, nagu projekti lõpu tähistamine või juhtrühma koosolekud, on lubatud;

d)

lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;

e)

maa ostmine;

f)

projekti rakendamises osalevate ametnike tööjõukulud, kui ametnikud täidavad ülesandeid, mis kuuluvad nende tavaliste töökohustuste hulka;

g)

mitterahalised sissemaksed.

IV.   Sihtotstarbelistest tuludest kaetud kulud

1.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lõpliku abisaaja ja projektis osalevate partnerite poolne projekti kaasrahastamine koosneda osaliselt nimetatud asutustes töötavate ja projektis osalevate alaliste ametnike poolt tehtavast tööst. Sellisel juhul ei ole need kulud abikõlblikud otseste või kaudsete tööjõukuludena, mis on määratletud punktides II.1.1 and II.2, vaid sihtotstarbelistest tuludest kaetud kuludena.

2.

Sellised eraldised ei tohi ületada 50 % lõpliku abisaaja kõigist eraldistest. Nimetatud juhul kohaldatakse järgmisi reegleid:

a)

riigiametnike ülesanded on konkreetselt seotud projekti rakendamisega ega tulene ametivõimude põhikirjajärgsetest kohustustest;

b)

riigiametnikud, kellele on usaldatud projekti rakendamine, on määratud pädeva asutuse nõuetekohaselt dokumenteeritud otsusega;

c)

nende eraldiste väärtust saab auditeerida ja see ei tohi ületada ametiasutuse poolt tegelikult kantud ja nõuetekohaselt raamatupidamisdokumentidega tõendatud kulusid.

V.   Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

1.

Iga liikmesriigi algatusel on aastaprogrammides põhiakti artiklis 18 täpsustatud piirides abikõlblikud järgmised tehnilised meetmed:

a)

meetmete ettevalmistamise, valiku, hindamise, juhtimise ja järelevalvega seotud kulud (sealhulgas arvutiseadmed ja tarbekaubad);

b)

projektide meetmete auditeerimiste ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud;

c)

projekti meetmete hindamisega seotud kulutused;

d)

meetmetega seotud teabe, selle levitamise ja läbipaistvusega seotud kulud;

e)

fondide haldamiseks, järelevalveks ja hindamiseks vajalike arvutisüsteemide soetamise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud;

f)

kulud meetmete elluviimisega seotud järelevalvekomiteede ja alamkomiteede koosolekutele. Nimetatud kulud võivad sisaldada ka kulusid ekspertidele ja teistele komiteedes osalejatele, sealhulgas osavõtjatele kolmandatest riikidest, kui nende osavõtt on meetmete tõhusa elluviimise seisukohalt olulise tähtsusega;

g)

palgakulud, kaasa arvatud sotsiaalkindlustusmaksed, kuid ainult järgmistel juhtudel:

riigiteenistujad või muud ametiisikud, kes on pädeva asutuse nõuetekohaselt dokumenteeritud otsuse alusel määratud täitma punktides a–f nimetatud ülesandeid;

muud töötajad, kes on palgatud täitma punktides a–f nimetatud ülesandeid;

määramise või palkamise periood ei tohi ületada abi heakskiitmise otsuses sätestatud kulude abikõlblikkuse viimast kuupäeva.

2.

Tehnilise abiga võib rahastada järgmiste asutuste kantud kulusid: vastutav asutus, volitatud asutus, auditeerimisasutus, sertifitseerimisasutus.

3.

Tehnilise abiga seotud tegevused peavad olema teostatud ning vastavad maksed tehtud pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses nimetatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkuse periood kestab kuni N (3) + 2 aasta juuni lõpuni või kauem vastavalt aastaprogrammi rakendamise lõpparuande esitamise tähtajale.

4.

Kõik hanked tuleb läbi viia vastavalt liikmesriigis kehtivatele riiklikele hankereeglitele.

5.

Liikmesriigid võivad selle fondi tehnilise abi meetmeid rakendada koos mõne muu või kõigi nelja fondi tehnilise abi meetmetega. Sellel juhul on käesoleva fondi raames rahastamiseks abikõlblik üksnes see osa kuludest, mida kasutatakse sellele fondile vastava ühismeetme elluviimiseks, ning liikmesriigid peavad tagama, et:

a)

ühismeetme kulude osa arvatakse mõistlikul ja kontrollitaval viisil vastava fondi eelarvesse ja

b)

ei toimu kulude topeltrahastamist.

VI.   Transiidi erisüsteem

Transiidi erisüsteemi suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)

kulude abikõlblikkuse tähtaeg määratakse käesoleva otsuse artikli 40 lõike 3 alusel;

b)

põhiõigusakti artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt loetakse konkreetselt transiidi erisüsteemi rakendavate töötajate palgakulud otsesteks abikõlblikeks kuludeks vastavalt punkti II.1.1.1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldeeskirjadele;

c)

põhiõigusakti artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt loetakse konkreetselt transiidi erisüsteemi rakendavate töötajate reisi- ja elamiskulud otsesteks abikõlblikeks kuludeks;

d)

punkti II.1.3.1 lõiget 2 ei kohaldata;

e)

punkti II.1.4.4 ei kohaldata;

f)

punkti II.1.5 lõiget 2 ei kohaldata;

g)

kaudsed kulud (II.2 jagu) ei ole abikõlblikud;

h)

III jao punkti f ei kohaldata.


(1)  Sealhulgas punktis IV kirjeldatud sihtotstarbelised tulud.

(2)  „N” on aasta, millele on viidatud liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses.

(3)  „N” on aasta, mis on esitatud liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses.


Top