17.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 273/1

(1)

Praegu puu- ja köögiviljasektori suhtes kehtiv süsteem kehtestati nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (2) nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (3) ning nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2202/96, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava (4).

(2)

Kogemused kinnitavad, et puu- ja köögiviljasektori turukorraldust on vaja muuta järgmiste eesmärkide saavutamiseks: sektori konkurentsivõime ja turule suunatuse parandamine viisil, mis aitaks tagada säästva tootmise, mis on konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturgudel, vähendaks tururiskidega seotud kõikumisi tootjate sissetulekutes, suurendaks puu- ja köögivilja tarbimist ühenduses ning toetaks jätkuvalt jõupingutusi, mida sektoris tehakse keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks.

(3)

Kuna neid eesmärke ei suuda liikmesriigid puu- ja köögiviljaturu ühise iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning seetõttu, et on vaja võtta ühiseid lisameetmeid, on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(4)

Komisjon on esitanud eraldi ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus, millesse saaks esialgu inkorporeerida teatavad puu- ja köögiviljasektorit hõlmavad horisontaalsed sätted (eelkõige korralduskomiteed käsitlevad sätted) ning mida kohaldatakse ka mitmete muude põllumajandustoodete suhtes. Nimetatud sätete säilitamine määrustes (EÜ) nr 2200/96 ja (EÜ) nr 2201/96 on asjakohane. Selleks et hõlbustada nende sätete inkorporeerimist põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevasse määrusesse, tuleks neid ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada.

(5)

Praeguse korra muutmise ulatus nõuab selguse huvides kõigi muude puu- ja köögiviljasektorit hõlmavate erisätete inkorporeerimist eraldi määrusesse. Kui nimetatud sätted on osaliselt horisontaalsed ning neid kohaldatakse mitmete muude põllumajandustoodete suhtes (näiteks sätted turustusnormide ja kauplemise kohta kolmandate riikidega), tuleks ka neid ajakohastada ja lihtsustada, et hõlbustada nende hilisemat inkorporeerimist eespool nimetatud määrusesse, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus. Seetõttu ei tuleks olemasolevaid horisontaalseid vahendeid käesoleva määrusega muuta ega kehtetuks tunnistada, välja arvatud juhul, kui need on aegunud, muutunud ülearusteks või kui nende olemusest tulenevalt ei ole nendega vaja tegeleda nõukogu tasandil.

(6)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korraldusega hõlmatud tooted. Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning kokkuleppeid käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud toodete suhtes ning seda eristamist tuleks jätkata. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid. Aed-liivatee (tüümian) ja safran on praegu hõlmatud nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrusega (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta, (5) kust tuleks need seetõttu välja jätta.

(7)

Turul pakutavate toodete ühetaolise ja rahuldava kvaliteedi tagamiseks tuleks teatavate toodete suhtes kohaldada turustusnorme, mis käsitlevad eelkõige määratlemist, kvaliteeti, klassidesse liigitamist, kaalu, suuruse järgi jaotamist, pakendamist, ladustamist, transporti, esitlemist, turustamist ja märgistamist. Lisaks sellele võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida tarbijale esitletavate toodete kvaliteedi ja ehtsusega seotud pettusi ning asjaomaste turgude olulisi häireid, mida sellised pettused põhjustada võivad.

(8)

Praegu sätestatakse nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ (inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta) (6) ja nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/113/EÜ (inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta) (7) erisätted nende toodete tootmise, koostise ja märgistamise kohta. Nimetatud eeskirju ei ole siiski ajakohastatud, et võtta arvesse vastavate rahvusvaheliste standardite arengut, ning seetõttu tuleks neid muuta, et sellist ajakohastamist võimaldada.

(9)

Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt.

(10)

Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osapooled, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult jätkuvalt vajalik, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Niisugune rühmitumine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega. Kuna tootjaorganisatsioonid tegutsevad üksnes oma liikmete huvides, tuleks neid käsitada organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma liikmete nimel ja huvides.

(11)

Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige vahend pakkumise rühmitamiseks. Kuid tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides on olnud ebaühtlane. Tootjaorganisatsioonide atraktiivsuse edaspidiseks täiendavaks parandamiseks tuleks igal võimalikul juhul ette näha nende toimimise paindlikumaks muutmine. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti teatavatel tingimustel tootjaorganisatsioonide liitudele loa andmist oma liikmete tegevuse teostamiseks ning loa andmist allhangete teostamiseks (kaasa arvatud tütarettevõtjatele).

(12)

Liikmesriik võib tunnistada tootjaorganisatsiooni võimeliseks ühise turukorralduse eesmärkide saavutamisele kaasa aitama, kui tema põhikirjas on sätestatud teatavad nõuded organisatsioonile ja tema liikmetele. Rakendusfondide asutamine ja ladus toimimine nõuab, et tootjaorganisatsioonid juhiksid kogu oma liikmete asjaomast puu- ja köögiviljatootmist.

(13)

1. mail 2004. aastal või pärast seda kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab tootjarühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist toetust.

(14)

Eeskätt tootjaorganisatsioonidele oma rahaliste otsuste eest suurema vastutuse andmiseks ja neile tulevaste nõudmiste jaoks määratud riiklike ressursside ettevalmistamiseks tuleks nende ressursside kasutamisele seada tingimused. Tootjaorganisatsioonide asutatud rakendusfondide ühine rahastamine on sobiv lahendus. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud täiendav rahastamine. Ühenduse kulude kontrollimiseks peaks rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele antaval abil olema piir.

(15)

Piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada anda täiendavaid riiklikke rahalisi toetusi. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks ühendus need toetused hüvitama.

(16)

Toetuskava lihtsustamisele ja kulude vähendamisele aitaks kaasa võimaluse korral rakendusfondide kulutuste abikõlblikkuse määratlemise korra ja eeskirjade ühtlustamine maapiirkondade arengukavadega, mis nõuaks liikmesriikidelt rakenduskavade riikliku strateegia loomist.

(17)

Tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste mõju täiendavaks suurendamiseks ja turu soovitava stabiilsuse tagamiseks tuleks liikmesriikidel teatavatel tingimustel võimaldada laiendada oma piirkonna mitteliikmetest tootjatele eelkõige tootmist, turustamist ja keskkonnakaitset käsitlevaid eeskirju, mille on oma liikmete jaoks vastu võtnud selle piirkonna tootjaorganisatsioon või nende ühendus. Piisava põhjenduse korral tuleks teatavad laiendamisest tekkivad kulud sisse nõuda asjaomastelt tootjatelt, kuna nemad saavad sellest laiendamisest kasu. Mahepõllumajandustootjate suhtes ei tohiks eeskirjade laiendamist ilma selliste tootjate olulise osa nõusolekuta siiski kohaldada. Tarvis on lubada laiendada selliseid eeskirju kiiresti riskide vältimise ja juhtimise meetmetele, et tekkinud kriisiolukordades kohe tegutseda.

(18)

Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 kehtestati mitmed teatavate puu- ja köögiviljade heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua eraldi vahend puu- ja köögiviljatootjate toetamiseks.

(19)

Lisaks sellele ei ole puu- ja köögivilja toetuskavad täielikult integreeritud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusesse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (8). See on tekitanud teatavaid raskusi ja jäikust nimetatud kavade haldamisel.

(20)

Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini eesmärgistatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili täies ulatuses määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada, et võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjad on abikõlblikud ühtse otsemaksete kava raames. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid iga puu- ja köögiviljasaaduste turu puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, samuti puukoolid peaksid vastama ühtse otsemaksete kava alusel abi saamise tingimustele. Siseriiklikke ülemmäärasid tuleks vastavalt muuta. Tuleks ette näha üleminekuperioodid, et anda asjaomastele sektoritele aega kohanduda integreerumiseks ühtse otsemaksete kavaga. Eelkõige tuleks sätestada tootmisega sidumata puu- ja köögiviljatoetused ning tootmisega ajutiselt seotud pindalatoetused teatavate töötlemiseks mõeldud toodete puhul, mis olid abikõlblikud olemasolevate toetuskavade alusel, samuti maasikate ja vaarikate puhul. Viimati nimetatud toodete jaoks võivad liikmesriigid maksta ka täiendavat toetust. Samuti tuleks sätestada eeltooduga seonduvate üksikasjalike rakenduseeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.

(21)

Puu- ja köögivilja tootmist ei ole võimalik täpselt prognoosida ning puu- ja köögivili rikneb kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu oluliselt häirida. Kasutatud on teatavaid turult kõrvaldamise kavasid, kuid nende haldamine on osutunud mõnevõrra keerukaks. Kasutusele tuleks võtta mitmed täiendavad riskijuhtimise meetmed, mida oleks võimalikult lihtne kohaldada. Kõikide selliste meetmete integreerimine tootjaorganisatsioonide rakenduskavadesse tundub olevat nimetatud tingimustes parim lahendus ning peaks suurendama ka tootjaorganisatsioonide atraktiivsust tootjate jaoks. Selleks et lubada riskijuhtimismeetmeid laiendada tootjaorganisatsioonide mitteliikmetele, peaks liikmesriikidel olema siiski lubatud kasutada üleminekuperioodi riigiabi andmiseks nimetatud juhtudel. Kõnealune abi peaks siiski olema väiksem tootjaorganisatsioonide liikmetele antavast abist, et muuta selline liikmelisus atraktiivseks. Nimetatud riigiabi toime tuleks üleminekuperioodi lõpus läbi vaadata.

(22)

Kartuli lisamine määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud kavasse tähendab seda, et ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohase toimimise kaitseks tuleks asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid kohaldada ka kartuli suhtes, kohaldades üleminekuperioodi, et võimaldada sektoril kohanduda.

(23)

Nõukogu 19. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2826/2000 põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (9) nähakse teatavate müügiedendusmeetmete puhul ette ühenduse toetus kuni 50 % ulatuses. Kõnealust protsenti tuleks suurendada puu- ja köögivilja sellise müügiedenduse puhul, mille eesmärk on puu- ja köögivilja tarbimise edendamine haridusasutustes viibivate laste hulgas.

(24)

Üksikute või juba ühinenud ettevõtjate tootmisharudevahelised organisatsioonid, kui neisse kuulub märkimisväärne osa puu- ja köögiviljasektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turu tegeliku olukorra paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, mis parandab toodanguga seotud aruandlust, eelkõige seoses tootmise, toodete esitlemise ja turustamise korraldusega. Kuna nende organisatsioonide töö suudab üldjoontes aidata kaasa asutamislepingu artikli 33 ja eriti käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, peaks pärast vastavate tegevusvormide määratlemist olema võimalik tunnustada eriti neid organisatsioone, kes tõestavad piisavat esindatust ning tegutsevad tegelikult eespool nimetatud eesmärkide nimel. Tootjaorganisatsioonide või nende liitude vastuvõetud eeskirjade laiendamist ja sellisest laiendamisest tulenevate kulude jagamist käsitlevaid sätteid tuleks eesmärkide sarnasust arvestades kohaldada samuti tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes.

(25)

Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kaubandussüsteemi sisseseadmine ühenduse välispiiridel. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kõnealune kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(26)

Piiril kehtiva hinna süsteemi kohaldamiseks puu- ja köögivilja suhtes tuleb vastu võtta erisätted, et võtta arvesse ühenduse rahvusvahelisi kohustusi.

(27)

Järelevalve põllumajandustoodete koguste üle kolmandate riikidega kauplemisel nõuab teatavate toodete puhul impordi ja ekspordi litsentseerimise süsteemi kehtestamist, sealhulgas tagatise esitamist, et tagada nende tehingute tegelik toimumine, mille jaoks litsents väljastati. Seepärast peavad komisjonil olema volitused litsentseerimissüsteemi kehtestamiseks nimetatud toodetele.

(28)

Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(29)

Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest või muudest nõukogu õigusaktidest.

(30)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul ning selleks, et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(31)

Kirjeldatud kaubanduskorra normaalse funktsioneerimise tagamiseks tuleks sätestada, kuidas sees- või välistöötlemise korda reguleerida või see ära keelata, kui olukord turul seda nõuab.

(32)

Selleks et jätkata õigusliku aluse sätestamist teatavatele töödeldud puu- ja köögiviljatoodetele lisatud suhkru (nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 16 lõike 1 punktis b) eksporditoetuste jaoks, tuleks vastavate toodete loetelu lisada nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (10) VII lisas sisalduvasse loetelusse.

(33)

Direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 tuleks vastavalt muuta.

(34)

Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(35)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Siiski tuleks sätestada ühekordne riigiabi tomatite töötlemise sektorile Itaalias ja Hispaanias, et aidata sellel sektoril kohanduda käesoleva määruse sätetega.

(36)

Liikmesriikide kulutusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisega seotud kohustustest, peaks rahastama ühendus vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (11).

(37)

Puu- ja köögivilja suhtes kehtestatud kord on vastavuses teatud kohustustega. Nende kohustuste täitmise tagamiseks on vajalik kontroll ja karistuste kohaldamine nende kohustuste mittetäitmise korral. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused vastavate eeskirjade, sealhulgas alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevate eeskirjade koostamiseks. Puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksused ei ole uue korra puhul enam vajalikud ning need tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(38)

Määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskava tühistatakse. Seega kaotab nimetatud määrus oma eesmärgi ning tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(39)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12).

(40)

Lihtsustamise huvides tuleks likvideerida eraldi komiteed värske puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja jaoks ning asendada need puu- ja köögivilja ühiskomiteega, mis moodustatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96.

(41)

Üleminekul praeguselt korralt käesolevas määruses sätestatud korrale võivad tekkida probleemid, mida käesolevas määruses ei ole käsitletud. Selliste probleemide lahendamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid. Lisaks sellele tuleks sätestada määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste jätkuv tunnustamine ning nimetatud määruse alusel heaks kiidetud rakenduskavade võimalik pikendamine, samuti samalaadsed sätted määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ning nende tunnustuskavade kohta.

(42)

Üldreeglina tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Kuid selleks, et vältida töödeldud puu- ja köögivilja ning tsitrusviljade toetuskavade katkemist turustusaasta keskel, tuleks lubada nimetatud toetuskavade kasutamist 2007/2008. turustusaasta lõpuni,

a)

kohaldatakse kõigil turustusetappidel, kaasa arvatud import ja eksport, kui komisjon ei ole sätestanud teisiti;

b)

need kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige asjaomaste toodete eripära, vajadust tagada tingimused nende toodete sujuvaks müügiks turul ning tarbijate huvi saada piisavad ja läbipaistvad tootekirjeldused, eelkõige mis puudutab toote päritoluriiki, klassi ja vajaduse korral sorti (või kaubanduslikku tüüpi);

c)

need võivad eelkõige olla seotud kvaliteedi, klassidesse liigitamise, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ladustamise, transpordi, esitlemise, turustamise ja märgistamisega.

a)

see on moodustatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis a määratletud põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodet ja/või selliseid tooteid, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks;

b)

selle eesmärk on keskkonnaohutu viljelustava, tootmistehnoloogia ja jäätmekäitluse kasutamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja edendamiseks;

c)

sellel on üks või mitu järgmist eesmärki:

d)

selle põhikirjas on sätestatud lõikes 2 ette nähtud erinõuded; ja

e)

seda on tunnustanud asjaomane liikmesriik vastavalt artiklile 4.

a)

tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b)

kuulumist üksnes ühte tootjaorganisatsiooni seoses lõike 1 punktis a osutatud mis tahes toote tootmisega kõnealuses põllumajandusettevõttes;

c)

kogu oma vastava toodangu turustamist tootjaorganisatsiooni kaudu;

d)

tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist, eriti viljeluspiirkondade, saagikoguste, saagikuse ja otsemüügi kohta;

e)

selle põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 8 sätestatud rakendusfondi asutamiseks ja rahastamiseks.

a)

müüa oma toodangust ja/või toodetest vaid teatava kindlaksmääratud osa otse oma põllumajandusettevõttest ja/või väljaspool seda tarbijatele nende isiklike vajaduste rahuldamiseks; nimetatud osa suuruse määrab kindlaks liikmesriik ja see ei saa olla väiksem kui 10 %;

b)

turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on nende organisatsioonis turustatava toodangu mahuga võrreldes tähtsusetud;

c)

turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste tõttu tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla.

a)

lõikes 2 nimetatud eeskirjade kindlaksmääramise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

b)

liikmetelt saadav tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalik rahaline toetus;

c)

eeskirjad, mis võimaldavad tootjatest liikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

d)

sanktsioonid põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise toetuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

e)

uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg;

f)

organisatsiooni tegevuseks vajalikud raamatupidamise ja eelarve eeskirjad.

a)

need vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja esitavad asjakohased tõendid;

b)

neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa või selle miinimumväärtuse, mille kehtestavad liikmesriigid, ning esitavad asjakohased tõendid;

c)

on piisav tagatis selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras tegutseda; sel eesmärgil võivad liikmesriigid otsustada, milliseid artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud tooteid või tooterühmi peaksid tootjaorganisatsioonid hõlmama;

d)

nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

e)

nad annavad oma liikmetele vajaduse korral tehnilisi vahendeid toodangu korjamiseks, ladustamiseks, pakkimiseks ning turustamiseks;

f)

nad tagavad oma tegevuse nõuetekohase äri- ja raamatupidamiskorralduse ja

g)

neil ei ole kõnealusel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks.

a)

teevad otsuse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta kolme kuu jooksul alates taotluse ja kõigi vastavate tõendite esitamisest;

b)

teostavad korrapäraselt kontrolle veendumaks, et tootjaorganisatsioonid järgivad käesoleva jaotise sätteid; kehtestavad käesoleva määruse sätete eiramise või täitmata jätmise korral selliste organisatsioonide suhtes karistusi ja võtavad vajaduse korral vastu otsuse tunnustus tühistada;

c)

teatavad komisjonile üks kord aastas igast tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

a)

liikmesriik leiab, et kõnealune liit suudab neid tegevusi tõhusalt teostada, ja

b)

nimetatud liidul ei ole kõnealusel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks.

a)

abi nende moodustamise soodustamiseks ja haldustegevuse hõlbustamiseks;

b)

kas otse või krediidiasutuste kaudu abi selleks, et katta osa tunnustuse saamiseks vajalikest ja lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud tunnustuskavas kirjeldatud investeeringutest.

a)

vastavalt 10 %, 10 %, 8 %, 6 % ja 4 % turustatud toodangu väärtusest nende liikmesriikide tootjarühmade puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva, ning

b)

vastavalt 5 %, 5 %, 4 %, 3 % ja 2 % turustatud toodangust tootjarühmade puhul asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaartel.

a)

tootjaorganisatsioonilt või tema liikmetelt saadavast rahalisest toetusest;

b)

ühenduse finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele.

a)

toodangu planeerimine;

b)

toodete kvaliteedi parandamine;

c)

toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine;

d)

värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine;

e)

keskkonnameetmed ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus;

f)

riskide vältimine ja juhtimine.

a)

toodete turult kõrvaldamist;

b)

puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist;

c)

toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist;

d)

koolitusmeetmeid;

e)

saagikindlustust;

f)

toetust investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks.

a)

rakenduskavad hõlmavad kahte või mitut keskkonnaalast tegevust või

b)

vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnaalase tegevuse rahastamiseks.

a)

selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;

b)

selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni;

c)

sellega kaetakse üksnes nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (15) hõlmatud mahepõllundustoodete tootmiseks antavaid eritoetusi;

d)

selle on esitanud Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriigi tootjaorganisatsioon enne 2013. aasta lõppu rakendatavate meetmete jaoks;

e)

see on esimene, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga;

f)

see on esimene, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

g)

selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust;

h)

selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühenduse ühest äärepoolseimast piirkonnast;

i)

see hõlmab üksnes eritoetusi tegevusteks, mille eesmärk on propageerida haridusasutuses viibivate laste hulgas puu- ja köögivilja tarbimist.

a)

tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses inimeste aitamiseks, kellel on siseriiklike seaduste kohaselt õigus saada riiklikku abi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu;

b)

tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele, kes teevad kõik vajaliku tagamaks, et niimoodi jagatud kogused täiendavad selliste asutuste poolt reeglipäraselt ostetavaid koguseid.

a)

olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal;

b)

valitud prioriteetide põhjendus;

c)

rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid, samuti tulemuslikkuse näitajad;

d)

rakenduskavade hindamine;

e)

tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus.

a)

artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eeskirjad;

b)

eeskirjad, mis on vajalikud artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud meetmete rakendamiseks.

a)

on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta jooksul;

b)

sisalduvad I lisa täielikus loetelus;

c)

muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

a)

ei põhjusta mingit kahju teistele tootjatele asjaomases liikmesriigis ega ühenduses;

b)

ei ole kohaldatavad enne turustusaasta algust sõlmitud lepingu alusel otse töötlemiseks tarnitavate toodete suhtes, kui need eeskirjad kõnealuseid tooteid otseselt ei käsitle, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud toodangu aruandlust käsitlevad eeskirjad;

c)

ei ole vastuolus kehtivate ühenduse ja riiklike eeskirjadega.

a)

kui ta teeb kindlaks, et laiendamine teistele tootjatele välistab olulisel osal siseturust konkurentsi või ähvardab vaba kaubandust või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärke;

b)

kui ta leiab, et asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse teistele tootjatele laiendatud eeskirjade suhtes. Komisjoni otsust nende eeskirjade kohta kohaldatakse alles selle kindlakstegemise kuupäevast alates;

c)

kui ta leiab pärast kontrollimist, et käesolevat peatükki ei ole järgitud.

a)

artikli 14 lõikes 1 nimetatud eeskirjade kohaldamisest tulenevad halduskulud;

b)

organisatsiooni või liidu korraldatud turu-uuringute ja toodete tarbimise edendamise kulud, millest saavad kasu kõik selle piirkonna tootjad.

a)

on moodustatud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b)

on asutatud kõigi või osa selles osalevate organisatsioonide või liitude algatusel;

c)

teostab ühenduse ühes või mitmes piirkonnas kahte või enamat järgmist tegevust, võttes arvesse tarbijate huve:

d)

on saanud artiklis 21 sätestatud tingimustel asjaomase liikmesriigi tunnustuse.

a)

nad tegutsevad selle liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas;

b)

nad toodavad märkimisväärse osa kõnealuses piirkonnas või kõnealustes piirkondades toodetavast ja/või müüdavast ja/või töödeldavast puu- ja köögiviljast ning puu- ja köögiviljatoodetest ning nad suudavad rohkem kui ühe piirkonna puhul näidata igas piirkonnas iga ühendatava tegevusala kohta minimaalset esindatuse taset;

c)

nad teostavad kahte või enamat artikli 20 punktis c nimetatud tegevust;

d)

nad ei tegele ise puu- ja köögivilja või puu- ja köögiviljatoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega;

e)

nad ei ole seotud mitte ühegi artikli 22 lõikes 4 osutatud kokkuleppe, otsuse ega kooskõlastatud tegevusega.

a)

teevad otsuse tunnustamise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse ja kõigi asjakohaste tõendavate dokumentide esitamist;

b)

teostavad korrapäraseid kontrolle veendumaks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad tunnustamise tingimustele, kohaldavad käesoleva määruse mittejärgimise või eiramise korral sellistele organisatsioonidele karistusi ning teevad vajaduse korral otsuse tunnustuse tühistamise kohta;

c)

tühistavad tunnustuse, kui:

d)

teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast otsusest tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta.

a)

kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevustest on komisjonile teatatud;

b)

komisjon ei leia kahe kuu jooksul pärast vajalike üksikasjade saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused on ühenduse eeskirjadega vastuolus.

a)

võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist;

b)

võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

c)

võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevuse kaudu taotletavate ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d)

hõlmavad hindade kindlaksmääramist, välja arvatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevused konkreetsete ühenduse eeskirjade kohaldamiseks;

e)

võivad põhjustada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

a)

taotlevad üht järgmistest eesmärkidest:

b)

on olnud jõus vähemalt ühe turustusaasta vältel;

c)

võib muuta siduvaks maksimaalselt kolmeks turustusaastaks;

d)

ei põhjusta kahju asjaomase liikmesriigi või ühenduse teistele ettevõtjatele.

a)

nõuda tollimaksuga samaväärse toimega tasusid;

b)

kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid.

a)

import toimub hinnaga, mis on ühenduse poolt Maailma Kaubandusorganisatsioonile teatatud hinnast („käivitushind”) madalam, või

b)

impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskogus”).

a)

tooteid, mille suhtes võib kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b)

muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks.

a)

meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõte „kes ees, see mees”);

b)

meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c)

meetod, mis põhineb tavapärase kaubandusstruktuuri arvessevõtmisel („seniste/uute taotlejate meetodit” kasutades).

a)

tagatisi, mis hõlmavad toote laadi, lähtekohta ja päritolu;

b)

punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c)

impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega.

a)

kui meetme kehtestas nõukogu, teeb komisjon nõukogule ettepaneku meedet muuta või see tühistada. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

b)

muudel juhtudel muudab ühenduse kaitsemeedet või tühistab selle komisjon.

a)

II jaotise rakendamise eeskirju, sealhulgas:

b)

III jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju, sealhulgas:

c)

IV jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju;

d)

liikmesriikide poolt seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisega läbiviidavat haldus- ja füüsilist kontrolli käsitlevaid eeskirju;

e)

halduskaristuste kohaldamise süsteemi juhtudeks, kui leitakse, et on eiratud käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid kohustusi. Halduskaristuste erinevad astmed määratakse vastavalt tuvastatud eiramise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja korduvusele;

f)

käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate alusetult makstud summade sissenõudmist käsitlevaid eeskirju;

g)

teostatud kontrollide ja nende tulemuste aruandlust käsitlevaid eeskirju;

h)

V jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju, sealhulgas meetmeid, millele selles jaotises on konkreetselt osutatud;

i)

eeskirju, millega määratakse kindlaks artikli 44 kohaldamiseks vajalik teave, samuti selle vorm, sisu, ajastus ja tähtajad ning sätestatakse teabe ja dokumentide edastamise või kättesaadavaks muutmise kord;

j)

meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale, sealhulgas käesoleva määruse artikli 55 rakendamist käsitlevaid meetmeid.

a)

võivad liikmesriigid jätkata riigiabi andmist olemasolevate kavade alusel CN-koodiga 0701 värske või jahutatud kartuli tootmise ja sellega kauplemise puhul kuni 31. detsembrini 2011;

b)

Hispaania ja Itaalia võivad turustusaastal 2007/2008 maksta riigiabina kuni 15 miljonit eurot, et aidata tomatite töötlemise sektoril kohanduda käesoleva määruse sätetega.

c)

Liikmesriigid võivad maksta riigiabi kuni 31. detsembrini 2010 järgmistel tingimustel:

1)

Artikli 1 lõikes 2 asendatakse tabel järgmise tabeliga:

2)

Jaotised I kuni VI, artiklid 43 ja 44, 47–57 ning I–V lisa jäetakse välja.

3)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

1.   Komisjoni abistab puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee (edaspidi „komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.”

1)

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 2 nimetatud toodete majandusaasta määratakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.”

2)

Jaotised I ja II, artiklid 23–32 ning I–III lisa jäetakse välja.

1)

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Värske puu- ja köögivilja tarbimise edendamine on suunatud peamiselt haridusasutustes viibivatele lastele.”

2)

Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud määr on 60 % juhul, kui puu- ja köögivilja tarbimise edendamine on suunatud üksnes haridusasutustes viibivatele lastele.”

„—

vajaduse korral käesoleva direktiivi vastavusse viimine asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.”

„—

vajaduse korral käesoleva direktiivi vastavusse viimine asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.”

1)

Artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 37 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide puhul arvutatakse võrdlussumma ja seda kohandatakse vastavalt VII lisa punktile M.”

3)

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui vääramatu jõud või erakorralised asjaolud mõjutasid kogu võrdlusperioodi, arvutab liikmesriik võrdlussumma aastate 1997–1999 alusel.

Suhkrupeedi, suhkruroo ja hariliku siguri puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti K kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Banaanide puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti L kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti M kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 1 mutatis mutandis.”

4)

Artikli 42 lõikele 8 lisatakse järgmine lõik:

„Lõike 5 kohaldamisel võivad liikmesriigid siiski otsustada, et 2007. aastal kasutamata jäetud õigusi toetuse saamiseks, mis vastavad põllumajandustootjate poolt deklareeritud hektarite arvule ning mida kasutatakse kartuli ning puu- ja köögivilja puhul, ei suunata tagasi riiklikku reservi.”

5)

Artikli 43 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

6)

Artikli 44 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„„Toetuskõlblik hektar” tähendab ka ühte järgmisest:

7)

Artiklile 45 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Nende liikmesriikide, kus ei ole 2007. aastal kasutatud artiklis 71 sätestatud võimalust ning kus ei kasutata artikli 51 teises lõigus sätestatud võimalust, kasutamata jäetud õigusi toetuse saamiseks, mis vastavad põllumajandustootjate poolt deklareeritud hektarite arvule ning mida kasutatakse kartuli ning puu- ja köögivilja puhul, ei suunata siiski tagasi riiklikku reservi”.

8)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

Maa põllumajanduslik kasutus

Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste kultuuride kasvatamiseks:

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid 1. novembriks 2007 teha otsuse, et kuni liikmesriikide poolt kindlaks määratud tähtajani, kuid mitte hiljem kui 31. detsembrini 2010, võib liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas asuvaid maatükke jätkuvalt mitte kasutada:

9)

Artikli 60 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 51 teises lõigus sätestatud erandit, võib ta samuti teha 1. novembriks 2007 otsuse kohaldada sama perioodi jooksul nimetatud artikli lõikeid 1–7. Kõnealuse artikli lõikeid 1–7 muudel juhtudel ei kohaldata.”

10)

Artikli 63 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Seoses puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide jaoks antavate toetuste komponendi lülitamisega ühtsesse otsemaksete kavasse, võivad liikmesriigid teha kuni 1. aprillini 2008 otsuse kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit.”

11)

Artikli 64 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Vastavalt liikmesriikide valikule määrab komisjon artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kindlaks ülemmäära iga artiklites 66–69 ette nähtud otsetoetuse jaoks.

Iga otsetoetuse jaoks on see ülemmäär võrdne osaga artiklis 41 osutatud siseriiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 66–69 kohaselt.

Kindlaksmääratud ülemmäärade kogusumma arvatakse maha artiklis 41 osutatud siseriiklikest ülemmääradest artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.”

12)

Artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui seoses põllumajandustootjatele toetusõiguste jaotamisega on kõik võimalikud vähendused artikli 41 kohaselt tehtud, vähendatakse seda võrdlussumma osa, mis tuleneb igast artiklites 66–69 ette nähtud otsetoetusest, protsendimäära võrra, mille liikmesriigid määravad kindlaks artiklites 66–69 kehtestatud piirides, ning artiklis 68b ette nähtud otsemaksete puhul liikmesriigi poolt kõnealuse artikli kohaselt kindlaksmääratud perioodil.”

13)

Artikli 68a järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 68b

Puu- ja köögivilja üleminekutoetused

1.   Hiljemalt 1. novembriks 2007 võivad liikmesriigid otsustada säilitada kuni 31. detsembrini 2011 kuni 50 % artiklis 41 osutatud siseriiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab teatavate selliste tomatite toetusele, mida tarnitakse töötlemiseks ning mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 2201/96 toetuskava alusel.

Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäära piires.

Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad selliseid tomateid vastavalt IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustele.

2.   Hiljemalt 1. novembriks 2007 võivad liikmesriigid säilitada:

Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 64 lõikes 2 kehtestatud ülemmäära piires.

Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad ühte või enamat järgmistest puu- ja köögiviljadest, mida tarnitakse töötlemiseks ning mis olid toetuskõlblikud määruste (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 toetuskavade alusel ning mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustel:

3.   Lõikes 1 osutatud siseriiklike ülemmäärade osa, mis vastab tomatite toetusele, on järgmine:

4.   Lõikes 2 osutatud siseriiklike ülemmäärade osa, mis vastab muude kui aastaste puu- ja köögiviljakultuuride toetusele, on järgmine:

14)

Artikkel 71g jäetakse välja.

15)

Artikli 71k lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Seoses puu- ja köögiviljatoetuste komponendi lülitamisega ühtsesse otsemaksete kavasse võivad uued liikmesriigid siiski otsustada hiljemalt 1. aprilliks 2008 või selle aasta 1. augustiks, mis eelneb ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesele aastale, kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit.”

16)

IV jaotises lisatakse 10f. peatüki järele järgmised peatükid:

„10g. PEATÜKK

PUU- JA KÖÖGIVILJA ÜLEMINEKUTOETUSED

Artikkel 110t

Üleminekuperioodil kohaldatav pindalatoetus

1.   Artikli 68b lõike 1 või artikli 143bc lõike 1 kohaldamisel võib teatavaid tomateid töötlemiseks tootvatele põllumajandustootjatele, kelle määrab kindlaks liikmesriik, anda üleminekuperioodi pindalatoetust nimetatud sätetes osutatud perioodil käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 68b lõike 2 või artikli 143bc lõike 2 kohaldamisel võib artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus loetletud puu- ja köögiviljatooteid tootvatele põllumajandustootjatele, kelle määrab kindlaks liikmesriik, anda üleminekuperioodi pindalatoetust nimetatud sätetes osutatud perioodil käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

Artikkel 110u

Toetussumma ja toetuskõlblikkus

1.   Liikmesriigid kinnitavad toetuse suuruse hektari kohta, kus artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus loetletud tomateid ning puu- ja köögivilju kasvatatakse, objektiivsete ning mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal.

2.   Toetuste kogusumma ei või mingil juhul ületada artikli 64 lõike 2 või artikli 143bc kohaselt kinnitatud ülemmäära.

3.   Toetust antakse üksnes piirkondadele, kus tootmine toimub määruse (EÜ) nr 2201/1996 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodeteks töötlemise lepingu alusel.

4.   Liikmesriigid võivad teha ühenduse toetuse saamise sõltuvaks muudest objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest, sealhulgas seada tingimuseks, et põllumajandustootjad peavad olema nõukogu 26. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1182/2007 (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad) vastavalt artikli 4 või 7 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tootjarühma liikmed (20).

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. novembriks 2007 oma otsusest kohaldada artiklit 68b või 143bc, toetuse suurusest, mida säilitatakse nende artiklite kohaselt ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumidest.

10h. PEATÜKK

ÜLEMINEKUPERIOODIL KOHALDATAV MARJASEKTORI TOETUS

Artikkel 110v

Marjasektori toetus

1.   Üleminekuperioodi pindalatoetust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012 töötlemiseks tarnitavate CN-koodi 0810 10 00 alla kuuluvate maasikate puhul ning CN-koodi 0810 20 10 alla kuuluvate vaarikate puhul.

2.   Toetust antakse üksnes piirkondadele, kus tootmine toimub määruse (EÜ) nr 2201/1996 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodeteks töötlemise lepingu alusel.

3.   Ühenduse toetuse suurus on 230 eurot hektari kohta aastas.

4.   Liikmesriigid võivad lisaks ühenduse toetusele maksta riiklikku toetust. Ühenduse ja riiklik toetus kokku ei ole suurem kui 400 eurot hektari kohta aastas.

5.   Toetust makstakse üksnes siseriikliku tagatud maksimumpindala puhul, mis on liikmesriikidele eraldatud järgmiselt:

Kui asjaomase liikmesriigi toetuskõlblik pindala on asjaomasel aastal siseriiklikust tagatud maksimumpindalast suurem, vähendatakse lõikes 3 osutatud toetussummat proportsionaalselt siseriikliku tagatud maksimumpindala ületanud osaga.

6.   Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata üleminekuperioodil makstava marjasektori toetuse suhtes.

17)

Artikli 143b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Uued liikmesriigid võivad hiljemalt ühinemiskuupäeval otsustada asendada otsetoetused, välja arvatud IV jaotise 5. peatükis kehtestatud energiakultuuride kasvatamise toetus ning IV jaotise 10h. peatükis kehtestatud marjasektori üleminekutoetus, lõikes 9 nimetatud kohaldamisperioodil ühtse pindalatoetusega, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2.”

18)

Artikli 143b lõike 3 kolmas taane asendatakse järgmisega:

19)

Artikli 143ba järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 143bb

Puu- ja köögivilja eritoetus

1.   Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 1. novembriks 2007 anda ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblikele põllumajandustootjatele puu- ja köögivilja eritoetust. Nimetatud toetust antakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, nagu näiteks VII lisa punkti M esimeses lõigus sätestatud kriteeriumid, ning nimetatud lõigus kehtestatud võrdlusperioodi alusel.

2.   Puu- ja köögivilja eritoetust antakse artiklis 71c osutatud puu- ja köögivilja puhul makstava siseriikliku ülemmäära piires.

3.   Erandina lõikest 2 võib iga liikmesriik 1. novembriks 2007 otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel kohaldada puu- ja köögivilja eritoetuse suhtes ülemmäära, mis on madalam kui nimetatud lõikes osutatud ülemmäär.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1-3 kohase puu- ja köögivilja eritoetuse andmise eesmärgil kättesaadavaks tehtud summasid ei lisata artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku.

5.   Artikleid 143a ja 143c puu- ja köögivilja eritoetuse suhtes ei kohaldata.

6.   Tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral antakse puu- ja köögivilja eritoetus põllumajandusettevõtte pärinud põllumajandustootjale tingimusel, et see põllumajandustootja on ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblik.

Artikkel 143bc

Puu- ja köögivilja üleminekutoetus

1.   Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 1. novembriks 2007 säilitada kuni 31. detsembrini 2011 kuni 50 % artiklis 41 osutatud siseriiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab CN-koodi 0702 00 00 alla kuuluvate tomatite toetusele.

Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 144 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kehtestatud ülemmäära piires.

Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad tomateid vastavalt IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustele.

2.   Erandina artiklist 143b võivad ühtset pindalatoetuste kava kohaldavad uued liikmesriigid otsustada 1. novembriks 2007 säilitada:

Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 144 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt kehtestatud ülemmäära piires.

Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad ühte või enamat puu- või köögivilja, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik ning mis on loetletud artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus.

3.   Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase puu- ja köögivilja eritoetuse andmise eesmärgil kättesaadavaks tehtud summasid ei lisata artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku.

4.   Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata üleminekuperioodil makstava puu- ja köögiviljatoetuse suhtes.”

20)

Artikli 145 punkti d alapunkti c järele lisatakse järgmine alapunkt:

21)

Artikkel 155 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 155

Muud üleminekueeskirjad

Lisameetmed, mis on vajalikud ülemineku hõlbustamiseks artiklites 152 ja 153 ning määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesoleva määrusega sätestatud korrale, eelkõige määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 4 ja 5 ja määruse (EÜ) nr 1259/1999 lisa ning määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 kohaldamisega seotud korrale, ning määruse (EMÜ) nr 1035/72 arengukavadega seotud sätetelt käesoleva määruse artiklites 83–87 osutatud arengukavadega seotud korrale, võib võtta käesoleva määruse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras. Artiklites 152 ja 153 osutatud määruseid ja artikleid kohaldatakse jätkuvalt VII lisas osutatud võrdlussummade kehtestamise eesmärgil.”

22)

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

1)

Artikli 32 lõigetesse 1, 2 ja 4 lisatakse numbri „VII” järele „või VIII”.

2)

VII lisa järele lisatakse järgmine lisa:

a)

jätkuvalt ellu viia kuni selle lõpuni või

b)

muuta vastavalt käesoleva määruse nõuetele või

c)

asendada uue, käesoleva määruse alusel kinnitatud rakenduskavaga.