28.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/65

(1)

Direktiiviga 2002/21/EÜ on kehtestatud elektroonilise side sektori uus õiguslik raamistik, millega püütakse nimetatud sektorit ühtlustada, kaasates kõiki asjaomaseid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid. Õigusliku raamistiku eesmärk on järk-järgult vähendada eelneva reguleerimise sektoriomaseid eeskirju, kuna konkurents turul areneb.

(2)

Käesoleva soovituse eesmärk on kindlaks teha need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine on õigustatud vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 15 lõikele 1. Mis tahes eelneva reguleerimise eesmärk on tuua kasu lõppkasutajatele, edendades jaemüügiturgude järjepidevat konkurentsivõimet. Asjaomaste turgude mõiste võib aja jooksul muutuda ja ka muutub, kuna muutuvad ka toodete ja teenuste omadused ning nõudluse ja pakkumise asendusvõimalused. Kuna soovitus 2003/311/EÜ on kehtinud juba üle nelja aasta, on turu suundumusi silmas pidades asjakohane see läbi vaadata. Seetõttu asendatakse komisjoni soovitus 2003/311/EÜ (2) käesoleva soovitusega.

(3)

Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 15 lõike 1 kohaselt peab komisjon määratlema turud kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Seetõttu kasutatakse elektroonilise side sektori turupiiride määratlemiseks käesolevas soovituses konkurentsiõiguse põhimõtteid, samal ajal kui määratletud eelnevat reguleerimist vajavate turgude kindlakstegemine või väljavalimine sõltub sellest, kas nendel turgudel on eelneva reguleerimise kohustuse kehtestamist õigustavaid omadusi. Käesolevas soovituses kasutatud mõisted põhinevad direktiivis 2002/21/EÜ ja direktiivis 2002/22/EÜ kasutatud mõistetel; käesoleva soovituse seletuskirjas kirjeldatakse arenevaid tehnoloogiaid seoses nende turgudega. Vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ määratlevad riigi reguleerivad asutused riigi olukorrale vastavad asjaomased turud, eelkõige nende territooriumil asuvad asjaomased geograafilised turud.

(4)

Käesolevas soovituses võetakse turgude kindlaksmääramisel aluseks jaeturgude määratlemine tuleviku perspektiivis, võttes arvesse nõudluse ja pakkumise asendatavust. Jaeturgude määratlemise järel on vaja välja selgitada ka asjaomased hulgiturud. Kui jaeturgu varustab (varustavad) vertikaalselt integreeritud ettevõtja(d), ei pruugi reguleerimise puudumisel (kauba) hulgiturgu olemas olla. Seega võib juhul, kui turu kindlaksmääramine on õigustatud, olla vajalik luua tinglik eelnev hulgiturg. Elektroonilise side turud on sageli kahepoolsed, kuna need seisnevad teenuste osutamises võrgustike või platvormide kaudu, mis ühendavad turu mõlemaid pooli; näiteks omavahel suhtlevad lõppkasutajad või teabe või sisu saatjad ja saajad. Kõnealuseid aspekte tuleb turgude väljaselgitamise ja määratlemisel arvesse võtta, kuna need aspektid võivad mõjutada nii turgude määratlemise viisi kui ka seda, kas neil turgudel on eelneva reguleerimise kehtestamist õigustavaid omadusi.

(5)

Eelnevat reguleerimist vajavate turgude väljaselgitamisel on asjakohane kohaldada järgmisi kumulatiivseid kriteeriume. Esimene kriteerium on tugevate ja alaliste turutõkete olemasolu. Need võivad oma olemuselt olla struktuursed, õiguslikud või reguleerivad. Kuid arvestades elektroonilise side turgude dünaamilist iseloomu ja toimimist, tuleb võimalike eelnevat reguleerimist vajavate asjaomaste turgude kindlaksmääramiseks tehtavates analüüsides arvestada ka tõkete ületamise võimalusega teatava aja jooksul. Seetõttu kuuluvad teise kriteeriumi alla ainult need turud, mille struktuur ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul. Kolmas kriteerium on täidetud, kui ainult konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav kõnealuste turutõrgete reguleerimiseks.

(6)

Peamised näitajad, mida tuleb kaaluda esimese ja teise kriteeriumi hindamisel, on sarnased tulevikku suunatud turuanalüüsi käigus vaadeldud näitajatega, ning nendeks on eelkõige turutõkete näitajad reguleerimise puudumise puhul (sealhulgas pöördumatute kulude ulatus), turustruktuuri, turu toimimise ja dünaamika näitajad, sealhulgas ka turuosade ja nende suundumuste ning turuhindade ja nende suundumuste näitajad, ning konkureerivate võrkude või infrastruktuuride ulatus ja katvus. Eelnev reguleerimine on vajalik kõigi turgude puhul, mis vastavad eelneva reguleerimise puudumise korral kõigile kolmele kriteeriumile.

(7)

Vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ ei tohi uutele tekkivatele turgudele kehtestada põhjendamatuid kohustusi, isegi kui ilmneb esimese turule tulija eelis. Uute tekkivate turgudena käsitletakse tooteid või teenuseid, mille puhul on nende uudsuse tõttu raske ennustada nõudluse tingimusi või turule sisenemise ja teenuse osutamise tingimusi ning mille suhtes on seetõttu raske kohaldada ka kolme eespool nimetatud kriteeriumi. Põhjendamatute kohustuste kehtestamatajätmise eesmärk on edendada innovatsiooni vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 8; samal ajal tuleb vältida olukorda, kus juhtivad ettevõtted piiravad juurdepääsu sellistele turgudele, nagu on viidatud ka komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes ühenduse elektroonilise side ja teenuste reguleerivas raamistikus. (3) Olemasoleva infrastruktuurivõrgustiku järkjärguline uuendamine ei vii enamasti uue või tekkiva turu kujunemiseni. Toote asendatavuse puudumine tuleb kinnitada nii nõudluse kui pakkumise poolel, enne kui saab järeldada, et see ei ole ühegi olemasoleva turu osa. Uute jaeteenuste tekkimisel võib tekkida ka uus tuletatud hulgiturg, kuna kõnealuseid jaeteenuseid ei saa enam osutada olemasolevaid hulgitooteid kasutades.

(8)

Turutõketega seoses on käesoleva soovituse jaoks asjakohased kaht tüüpi turutõkked: struktuursed tõkked ja õiguslikud ehk reguleerivad tõkked.

(9)

Struktuursed turutõkked tulenevad algmaksumusest või nõudluse tingimustest, mis loovad asümmeetrilised tingimused turu valitsejate ja uute turuosaliste vahel, mis takistavad viimaste turuletulekut või välistavad selle. Näiteks võib suuri struktuurseid turutõkkeid täheldada nende turgude puhul, mida iseloomustavad absoluutsed kulueelised, oluline mastaabisääst ja/või mitmekülgsussääst, mahupiirangud ja suured pöördumatud kulud. Praegu võib selliseid tõkkeid tuvastada määratletud piirkondade juurdepääsuvõrkude rajamise ja/või pakkumise puhul. Sellega seotud struktuursed tõkked võivad esineda ka juhul, kui teenuse pakkumiseks on vaja võrgukomponenti, mida ei saa tehniliselt dubleerida või siis on seda võimalik teha vaid sellise hinnaga, mis muudab selle konkurentidele majanduslikult kahjulikuks.

(10)

Õiguslikud ehk reguleerivad tõkked ei põhine majanduslikel tingimustel, vaid tulenevad õigus-, haldus- või muudest riiklikest meetmetest, millel on otsene mõju ettevõtjate turuletulekule ja/või nende positsioonile asjaomasel turul. Turuletulekut takistavate õiguslike ehk reguleerivate tõkete näiteks saab tuua selliste ettevõtete arvu piiramise, kes saavad kasutada mingit raadiosagedusala, et pakkuda sellel põhinevaid teenuseid. Järgmisteks õiguslike ehk reguleerivate tõkete näideteks on hinnakontrollid või muud hinnaga seotud meetmed, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes ning mis mõjutavad mitte ainult turuletulekut, vaid ka ettevõtete positsiooni turul. Kui õiguslikke ehk reguleerivaid meetmeid on võimalik teatava aja jooksul kaotada, ei saa neid tavapärasel juhul käsitleda esimesele kriteeriumile vastavate majanduslike turutõketena.

(11)

Turutõkked võivad minetada oma olulisuse ka innovatsioonipõhistel turgudel, mida iseloomustab tehnoloogia pidev areng. Selliste turgude puhul tulenevad konkurentsipiirangud sageli võimalike turule tulevate konkurentide uuendustest. Innovatsioonipõhistel turgudel võib tekkida dünaamiline või pikemaajaline konkurents ettevõtete vahel, kes ei ole tingimata konkurendid olemasoleval „stabiilsel” turul. Käesolevas soovituses ei määrata kindlaks turge, mille puhul eeldatakse, et turutõkked ei püsi kauem kui ettenähtud aja jooksul. Hindamisel, kas turutõkked jäävad reguleerimise puudumisel püsima, on vaja kontrollida, kas majandussektoris on õnnestunud turule sageli ja edukalt siseneda ja kas turule sisenemine on olnud või on edaspidi piisavalt kiire ja pidev turuvõimu piiramiseks. Turutõkete olulisus sõltub muu hulgas ka kasumlikuks tegevuseks vajalikust minimaalsest võimsusest (minimum efficient scale of output) ja pöördumatutest kuludest.

(12)

Isegi kui turul esineb olulisel määral turutõkkeid, võivad muud struktuursed asjaolud mõjuda nii, et turg saavutab konkurentsivõime teatava aja jooksul. Tehnoloogia areng või toodete ja turgude lähenemine võivad suurendada turu dünaamikat, millega kaasneb konkurentsisurve eri tooteturgude ettevõtjate vahel. See võib esineda turgude puhul, millel on piiratud, kuid piisav arv eri hinnastruktuuridega hinnaelastseid ettevõtjaid. Lisaks võib sellisel turul esineda ülevõimsust, mis võimaldab konkureerivatel ettevõtetel sageli vastuseks konkurendi hinnatõusule oma toodangu/teenuse mahte kiiresti suurendada. Sellistel turgudel võivad turuosad aja jooksul muutuda ja/või hinnad langeda. Juhul kui turu dünaamika muutub kiiresti, tuleb hoolikalt valida ajavahemik, mis peegeldaks püsivaid turuarenguid.

(13)

Selleks et määratleda turg eelneva reguleerimise suhtes tundliku turuna, tuleks hinnata ka konkurentsiõiguse piisavust kahe esimese kriteeriumi täitmisest tulenevate turutõrgetega tegelemiseks. Konkurentsiõiguse kohane sekkumine ei ole tõenäoliselt piisav, kui sekkumismeetmed turutõrgete kõrvaldamiseks on väga ulatuslikud või kui sage ja/või kiire sekkumine on möödapääsmatu.

(14)

Kõnealuse kolme kriteeriumi kohaldamine peaks piirama elektroonilise side sektori nende turgude arvu, mille suhtes on kehtestatud eelneva reguleerimise kohustus, ning aitama seega kaasa reguleeriva raamistiku eesmärgi saavutamisele areneva konkurentsi tingimustes vähendada järk-järgult sektoriomaseid eelneva reguleerimise eeskirju. Neid kriteeriume tuleks kohaldada kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam määratleda eelneva reguleerimise suhtes tundliku turuna.

(15)

Reguleeriv kontroll jaeteenuste suhtes tuleks siiski kehtestada vaid juhul, kui riigi reguleerivad asutused leiavad, et asjaomaste hulgimüügimeetmete või operaatori valiku või eelvalikuga seotud meetmete abil ei ole võimalik tagada tulemuslikku konkurentsi ja avalike huvidega seotud eesmärke. Sekkudes hulgimüügi tasemel, sealhulgas abinõudega, mis võivad mõjutada jaeturge, saavad liikmesriigid tagada, et võimalikult suur osa väärtusahelast on tavapärastele konkurentsitegevustele võimalikult avatud, tagades sellega lõppkasutajatele parima tulemuse. Seetõttu selgitatakse käesolevas soovituses välja peamiselt hulgiturud, mille asjakohane reguleerimine peaks aitama lahendada jaeturgudel iseenesestmõistetava tulemusliku konkurentsi puudumise probleemi. Kui aga riigi reguleeriv asutus tõestab, et hulgiturule sekkuti edutult, võib asjaomane jaeturg olla tundlik eelneva reguleerimise suhtes, tingimusel et kolm eespool sätestatud kriteeriumi on täidetud.

(16)

Käesolevas soovituses turgude määratlemine ei piira teatavatel juhtudel turgude määratlemist vastavalt konkurentsiõigusele. Veelgi enam, eelneva reguleerimise ulatus ei piira konkurentsiõiguse raames analüüsitavate tegevuste ulatust.

(17)

Lisas loetletud turud on määratletud kõnealuse kolme kumulatiivse kriteeriumi alusel. Käesolevas soovituses loetlemata jäetud turgude puhul peaksid riigi reguleerivad asutused kontrollima, kas asjaomane turg vastab kolmele kriteeriumile. 11. veebruari 2003. aasta soovituse 2003/311/EÜ lisas nimetatud, kuid käesoleva soovituse lisas loetlemata turgude puhul peavad riigi reguleerivatel asutustel olema volitused kontrollida kolme kriteeriumi põhjal, kas riigi olukorda aluseks võttes on turg veel tundlik eelneva reguleerimise suhtes. Käesolevas soovituses loetletud turgude puhul võib riigi reguleeriv asutus jätta turu analüüsimata, kui ta teeb kindlaks, et kõnealusel juhul ei ole kolm kriteeriumi täidetud. Riigi reguleerivad asutused võivad määrata kindlaks käesolevas soovituses loetletud turgudest erinevad turud, eeldusel et need tegutsevad vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 7. Juhul kui ei teavitata liikmesriikidevahelist kaubandust direktiivi 2002/21/EÜ põhjenduses 38 kirjeldatud viisil mõjutavast meetme eelnõust, võib see kaasa tuua rikkumismenetluse algatamise. Käesolevas soovituses loetlemata turud tuleb määratleda vastavalt komisjoni teatises (asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel) (4) sätestatud konkurentsi põhimõtetele ning need peavad olema kooskõlas komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistega, (5) ning samal ajal peavad need vastama kõigile kolmele eespool sätestatud kriteeriumile.

(18)

Asjaolu, et käesolevas soovituses määratletakse need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimine võib olla õigustatud, ei tähenda, et kõnealune reguleerimine on alati õigustatud või et nende turgude suhtes kohaldatakse asjaomastes direktiivides sätestatud reguleerivaid kohustusi. Eelkõige ei saa reguleerimist kehtestada või tuleb see tühistada juhtudel, kui turgudel toimib tulemuslik konkurents ka reguleerimise puudumisel, ehk teisiti öeldes, kui ühelgi ettevõtjal pole märkimisväärset turuvõimu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 14 tähenduses. Reguleerivad kohustused peavad olema asjakohased ja põhinema määratletud probleemi olemusel ning peavad olema proportsionaalsed ja õigustatud direktiivis 2002/21/EÜ sätestatud eesmärkide suhtes, eelkõige suurendama võimalikult palju tarbijate kasu, vältima konkurentsi moonutamist ja piiramist, julgustama tulemuslikke investeeringuid infrastruktuuri ja edendama innovatsiooni ning julgustama raadiosageduste ja numeratsiooniressursside tõhusat kasutamist ja haldamist.

(19)

Käesolev soovitus on olnud avaliku arutelu teemaks ning on konsulteeritud riikide reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutustega,

1.

Riigi olukorrale vastavate asjaomaste turgude määratlemiseks direktiivi 2002/21/EÜ artikli 15 lõike 3 kohaselt analüüsivad riigi reguleerivad asutused käesoleva soovituse lisas nimetatud toote- ja teenuseturge.

2.

Muude kui lisas sätestatud turgude kindlaksmääramisel tagavad riigi reguleerivad asutused, et kumulatiivselt on täidetud järgmised kolm kriteeriumi:

3.

Käesolev soovitus ei piira turumääratlusi, turuanalüüside tulemusi ega reguleerivaid kohustusi, mis riigi reguleerivad asutused on direktiivi 2002/21/EÜ artikli 15 lõike 3 ja artikli 16 kohaselt vastu võtnud enne käesoleva soovituse vastuvõtmist.

4.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.