13.6.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/52

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/406/ÜVJP,

12. juuni 2007,

Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis pärast Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) valitsuselt ametliku kutse saamist 2. mail 2005 vastu ühismeetme 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta (1) (EUSEC RD Congo), seades eelkõige eesmärgiks toetada üleminekuprotsessi KDVs, sealhulgas ümberkorraldatud ja integreeritud riikliku sõjaväe loomist, millele panid aluse Kongo osapoolte 17. detsembril 2002 Pretorias allakirjutatud üldine ja kõikehõlmav kokkulepe ning seejärel 2. aprillil 2003 Sun Citys allakirjutatud lõppakt.

(2)

Pärast Kongo kolmanda vabariigi konstitutsiooni ratifitseerimist 2005. aastal tähistasid KDVs 2006. aastal toimunud valimised üleminekuprotsessi lõppu ning võimaldasid moodustada 2007. aastal valitsuse, kes on vastu võtnud valitsuse programmi, milles nähti ette eelkõige julgeolekusektori kõikehõlmav reform, reformi riikliku kontseptsiooni ja tegevusprioriteetide väljatöötamine politsei, relvajõudude ja õiguse valdkonnas.

(3)

ÜRO on kinnitanud oma toetust üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile mitmete Julgeolekunõukogu resolutsioonide kaudu ning juhib Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC), mis aitab kaasa riigi turvalisusele ja stabiilsusele. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. mail 2007 vastu resolutsiooni 1756 (2007), millega pikendatakse MONUCi volitusi ning mis võimaldab anda tihedas kooskõlas teiste rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Euroopa Liiduga (EL), oma panuse jõupingutustesse, mille eesmärk on toetada valitsust julgeolekusektori reformi kavandamise esialgses protsessis.

(4)

EL on näidanud jätkuvat toetust KDV üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile, võttes muu hulgas vastu veel kaks ühismeedet; 9. detsembri 2004. aasta ühismeede 2004/847/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL „Kinshasa”) (2) ning 27. aprilli 2006. aasta ühismeede 2006/319/ÜVJP Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC) valimisprotsessi ajal toetava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta (3) (operatsioon „EUFOR RD Congo”).

(5)

EL peab kasulikuks kõikehõlmava lähenemisviisi kasutamist, milles oleks ühendatud erinevad algatused, ning on märkinud nõukogu 15. septembril 2006 vastu võetud järeldustes, et ta on valmis koordineerima rahvusvahelise üldsuse poolt julgeolekusektoris tehtavaid jõupingutusi tihedas koostöös ÜROga, et toetada selles valdkonnas Kongo ametiasutusi.

(6)	Nõukogu kiitis 14. mail 2007 heaks KDV julgeolekusektori reformi alase nõustamis- ja abimissiooni jätkamise muudetud üldkontseptsiooni.

(7)

Nõukogu kiitis 14. mail 2007 heaks operatsioonide kontseptsiooni, mis käsitleb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames juhitud julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni ja selle õigusalast kontaktüksust KDVs nimega EUPOL RD Congo. Nõukogu võttis 12. juunil 2007 vastu nõukogu ühismeetme, mis käsitleb julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni (EUPOL RD Congo) ja selle seoseid Kongo Demokraatliku Vabariigi kohtusüsteemiga. Nimetatud missioon asendab missiooni EUPOL Kinshasa.

(8)	Kahe missiooni, EUPOL RD Congo ja EUPOL RD Congo, vahelist koostoimet tuleks soodustada, arvestades ka kahe missiooni võimalikku muutumist tulevikus üheks missiooniks.

(9)

Selleks, et tugevdada ELi tegevuste järjepidevust KDVs, tuleks nii Kinshasas kui ka Brüsselis tagada ELi eri osapoolte vahel võimalikult tihe koordineerimine, seda eelkõige asjakohase korra kaudu. ELi eriesindajal Ida-Aafrika järvede piirkonnas peaks seejuures olema tähtis roll, arvestades tema volitusi.

(10)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/112/ÜVJP, (4) millega Euroopa Liidu uueks eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas nimetati Roeland VAN DE GEER.

(11)	Peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja saatis KDV valitsusele 11. mail 2007. aastal kirja, milles esitati ELi uuesti kinnitatud kohustused.

(12)

Ühismeedet 2005/355/ÜVJP on missiooni tugevdamiseks mitmel korral muudetud, eelkõige ühismeetmega 2005/868/ÜVJP, mis on seotud KDV kaitseministeeriumi maksete korra parandamist käsitleva tehnilise abi projekti käivitamisega, ning ühismeetmega 2007/192/ÜVJP, millega luuakse üksus, kes vastutab liikmesriikide ja sõjaliste küsimustega tegelevate piirkondlike valitsusasutuste nõunike poolt rahastatavate või rakendatavate eriprojektide toetamise eest. Missiooni volitused kehtivad 30. juunini 2007 ning neid tuleks pikendada ja muuta, pidades silmas missiooni muudetud kontseptsiooni.

(13)	Selguse huvides tuleks nimetatud ühismeede ja selle järjestikused muudatused asendada uue ühismeetmega.

(14)	Kolmandad riigid peaksid projektis osalema kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud üldsuunistega.

(15)	Julgeoleku hetkeolukord KDVs võib halveneda, tuues kaasa võimalikke tõsiseid tagajärgi demokraatia, õigusriigi ning rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tugevdamise protsessile. ELi jätkuvad poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad nimetatud piirkonnas stabiilsust kinnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1.   Euroopa Liit (EL) juhib Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alast nõustamis- ja abimissiooni nimega EUSEC RD Congo, et aidata kaasa KDV erinevate relvastatud rühmituste integreerimise lõpuleviimisele ning Kongo jõupingutustele Kongo sõjaväe ümberkorraldamiseks ja ülesehituseks. Missioon peab andma nõu ja abi kas otse Kongo pädevatele ametiasutustele või konkreetsete projektide kaudu, tagades inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega kooskõlas oleva poliitika, demokraatia normide ning hea valitsemistava, läbipaistvuse ja õigusriigi austamise põhimõtete edendamise.

2.   Missioon tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

Missiooni eesmärgiks on anda tihedas koostöös ja kooskõlas teiste rahvusvahelise üldsuse osapooltega, eelkõige ÜROga, ning järgides artiklis 1 seatud eesmärke, praktilist toetust KDV julgeolekusektori reformi valdkonnas vastavalt muudetud üldkontseptsioonis sätestatule, sealhulgas:

a)

anda Kongo ametiasutustele nõu ja abi nende töös, mis on suunatud Kongo sõjaväe integratsioonile, ümberkorraldamisele ja ülesehitusele, eelkõige: — aidates kaasa erinevate riiklike kontseptsioonide ja poliitikate arendamisele, sealhulgas kõiki KDV julgeolekusektori reformi kaasatud valdkondi hõlmavaid horisontaalseid aspekte käsitlevatele töödele; — toetades nendesse töödesse kaasatud komiteesid ja organeid ning aidates kaasa kongolaste konkreetsete prioriteetide ja vajaduste kindlaksmääramisele;

b)	juhtida kuni selle lõpuni KDV kaitseministeeriumi maksete korra kaasaajastamisega seotud tehnilise abi projekti, edaspidi „maksete korda käsitlev projekt”, et täita nimetatud projekti üldkontseptsioonis kindlaksmääratud ülesandeid;

c)	määrata julgeolekusektori reformi valdkonnas kindlaks ja aidata välja töötada erinevaid projekte ja võimalusi, mida EL või selle liikmesriigid võivad otsustada toetada;

d)	võtta järelevalve alla ja tagada kooskõlas komisjoniga liikmesriikide poolt missiooni eesmärkide raames rahastatud või algatatud eriprojektide rakendamine; ning

e)	aidata tagada kõikide julgeolekusektori reformi alaste jõupingutuste järjepidevus.

Artikkel 3

Missiooni struktuur

Missiooni struktuur on järgmine:

a)

büroo Kinshasas, kuhu kuuluvad: — missiooni juht; — ekspertide rühm, kelle ülesandeks on aidata kaasa Kongo haldussüsteemi poolt ministeeriumide vahel läbiviidava julgeolekusektori reformiga seotud töödele; ning — ekspertide üksus, kes on vastutav eelkõige liikmesriikide poolt rahastatavate või rakendatavate eriprojektide kindlaksmääramise ja toetamise eest;

b)	kaitseministeeriumi keskadministratsiooni võtmepositsioonidele määratud nõunikud Kinshasas ning ka kaitseministeeriumi piirkondlikes valitsusasutustes;

c)

maksete korda käsitleva projekti eest vastutav rühm, kuhu kuuluvad: — Kinshasas asuv projektijuht, kelle nimetab ametisse missiooni juht ning kes tegutseb tema alluvuses; — Kinshasas asuv nõustamis-, ekspertiisi- ja rakendusüksus, mille isikkoosseis ei ole seotud integreeritud brigaadide peastaapidega, sealhulgas liikuv ekspertide rühm, kes osaleb integreeritud brigaadide sõjaväelaste kontrollimises; ning — integreeritud brigaadide peastaapidega seotud eksperdid.

Artikkel 4

Planeerimine

Missiooni juht koostab nõukogu peasekretariaadi kaasabil missiooni muudetud operatsiooniplaani (OPLAN), mille nõukogu heaks kiidab.

Artikkel 5

Missiooni juht

1.   Missiooni juhiks nimetatakse kindral Pierre Michel JOANA. Ta hoolitseb missiooni igapäevase halduse eest ning vastutab isikkoosseisu ja distsiplinaarküsimuste eest.

2.   Missiooni juht on artikli 2 punktis d esitatud missiooni kirjelduse raames volitatud kasutama liikmesriikide rahalist toetust. Selleks sõlmib missiooni juht asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppe. Nimetatud kokkulepetega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses vastutamisega kolmandate osapoolte esitatud kaebuste eest, mis puudutavad kahju, mida missiooni juht on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega toetavate liikmesriikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

Ühelgi juhul ei või toetavad liikmesriigid pidada ELi või nõukogu peasekretäri/kõrget esindajat vastutavaks missiooni juhi tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

3.   Missiooni eelarve täitmiseks sõlmib missiooni juht Euroopa Komisjoniga lepingu.

4.   Missiooni juht teeb tihedalt koostööd Euroopa Liidu eriesindajaga.

Artikkel 6

Isikkoosseis

1.   Missiooni eksperdid lähetatakse liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt. Iga liikmesriik või institutsioon katab oma ekspertide, välja arvatud missiooni juhi lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud KDVsse ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ning hüvitised, välja arvatud päevaraha.

2.   Missioon võtab vastavalt vajadusele lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu liikmeid ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

3.   Kõik missiooni eksperdid jäävad pädeva liikmesriigi või ELi institutsiooni alluvusse ning täidavad oma ülesandeid ja tegutsevad missiooni huvides. Nii missiooni ajal kui ka pärast seda suhtuvad missiooni eksperdid missiooniga seotud kõikidesse asjaoludesse ja kogu teabesse suurima diskreetsusega.

Artikkel 7

Käsuliin

1.   Missioonil on ühtne käsuliin.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3.   Peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile juhiseid Euroopa Liidu eriesindaja kaudu.

4.   Missiooni juht juhib missiooni ja hoolitseb selle igapäevase halduse eest.

5.   Missiooni juht annab Euroopa Liidu eriesindaja kaudu aru peasekretärile/kõrgele esindajale.

6.   Euroopa Liidu eriesindaja annab peasekretäri/kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

Artikkel 8

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas EL lepingu artikliga 25. Kõnealune luba sisaldab volitusi operatsiooniplaani ja käsuliini muutmiseks. Samuti sisaldab see volitusi missiooni juhi määramist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Õigus võtta vastu otsuseid missiooni eemärkide ja lõpetamise kohta jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2.   ELi eriesindaja annab missiooni juhile poliitilisi juhiseid, mis on vajalikud tema tööks kohalikul tasandil.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraste ajavahemike järel aru.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

Artikkel 9

Finantssätted

1.   Missiooniga seotud kulude katmiseks määratud lähtesumma on 9 700 000 eurot.

2.   Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavate kulude suhtes kehtivad järgmised sätted:

a)	kulusid hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes;

b)	missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

3.   Rahastamisel võetakse arvesse missiooni operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust.

4.   Missiooniga seotud kulud on abikõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumisest.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles missiooni toetama tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud KDVsse ja sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse projekti jooksvate kulude katteks.

2.   Missiooni toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt EL lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja võib kõnealuse korra osas eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjeoperatsioonidel, kohaldatakse missiooni raames sellise lepingu sätteid.

Artikkel 11

Järjepidevus ja koordineerimine

1.   Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma pädevuse piires käesoleva ühismeetme järjepidevuse ühenduse välistegevusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teisele lõigule. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil omavahel koostööd. ELi tegevuse koordineerimist KDVs puudutav kord määratakse kindlaks Kinshasas ja Brüsselis.

2.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas kooskõlas komisjoni delegatsiooniga.

3.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, koordineerivad EUSEC RD Congo missiooni juht ja EUPOL RD Congo juht tihedalt oma tegevust ning taotlevad kahe missiooni vahelist koostoimet, seda eelkõige KDV julgeolekusektori reformi horisontaalsete aspektide osas ning ka kahe missiooni tegevuse vastastikuse sidumise raames.

4.   ELi eriesindaja vastutab vastavalt oma volitustele missioonide EUSEC ja EUPOL RD Congo meetmete järjepidevuse eest. Ta aitab kaasa koordineerimisele teiste rahvusvaheliste osapooltega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformi rakendamises.

5.   Missiooni juht teeb koostööd teiste kohalolevate rahvusvaheliste osapooltega, eeskätt MONUCi ja KDVs tegutsevate kolmandate riikidega.

Artikkel 12

Salastatud teabe avaldamine

1.   Peasekretär/kõrge esindaja on kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „CONFIDENTIEL UE”. (5)

2.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ja missiooni operatiivvajadustest lähtudes ÜROle ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

3.   Täpse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretär/kõrge esindaja volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse nimetatud teavet ja dokumente vastuvõtjariigile kooskõlas menetlustega, mis vastavad vastuvõtjariigi koostöötasemele ELiga.

4.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele liidu salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega ning mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (6) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 13

Missiooni ja selle isikkoosseisu staatus

1.   Missiooni isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt EL lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe viimase nimel läbi rääkida.

2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või ühenduse institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või on see esitatud tema vastu. Kõnealune riik või ühenduse institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete eest.

Artikkel 14

Julgeolek

1.   Missiooni juht vastutab EUSEC RD Congo julgeoleku eest.

2.   Missiooni juht täidab seda kohustust kooskõlas ELi suunistega ja neid täiendavate dokumentidega, mis käsitlevad EL lepingu V jaotise kohaselt väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3.   Kogu isikkoosseis läbib operatsiooniplaani (OPLAN) kohaselt asjakohase julgeolekumeetmete alase koolituse. Julgeoleku eest vastutav EUSEC RD Congo ametnik saadab regulaarselt laiali julgeolekueeskirjade meeldetuletuse.

Artikkel 15

Missiooni läbivaatamine

Poliitika- ja julgeolekukomitee kiidab hiljemalt märtsiks 2008 esitatud nõukogu peasekretäri aruande põhjal heaks nõukogule esitatavad soovitused seoses võimaliku otsusega kahe missiooni, EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo, üheks missiooniks muutmise kohta.

Artikkel 16

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev ühismeede jõustub 1. juulil 2007.

Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2008.

Artikkel 17

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 112, 3.5.2005, lk 20. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2007/192/ÜVJP (ELT L 87, 28.3.2007, lk 22).

(2)  ELT L 367, 14.12.2004, lk 30. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2006/913/ÜVJP (ELT L 346, 9.12.2006, lk 67).

(3)  ELT L 116, 29.4.2006, lk 98. Ühismeede on tunnistatud kehtetuks ühismeetmega 2007/147/ÜVJP (ELT L 64, 2.3.2007, lk 44).

(4)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 79.

(5)  Otsus 2001/264/EÜ (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

(6)  Otsus 2006/683/EÜ, Euratom (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47). Otsust on muudetud otsusega 2007/4/EÜ, Euratom (ELT L 1, 4.1.2007, lk 9).

---