EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R1907R(01)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006 . aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) parandus ( ELT L 396, 30.12.2006 )

OJ L 136, 29.5.2007, p. 3–280 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/corrigendum/2007-05-29/oj

29.5.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 136/3


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 396, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 tekst asendatakse järgmisega:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 1907/2006,

18. detsember 2006,

mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus peaks tagama inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme ning samuti ainete (nii ainetena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena) vaba ringluse, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Käesolev määrus peaks samuti edendama ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite arengut.

(2)

Ainete siseturu tõhusat toimimist on võimalik saavutada ainult juhul, kui ainetele esitatavad nõuded liikmesriigiti oluliselt ei erine.

(3)

Säästva arengu saavutamiseks tuleb aineid käsitlevate õigusaktide ühtlustamisel tagada inimeste tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase. Neid õigusakte tuleks kohaldada mittediskrimineerival viisil olenemata sellest, kas ainetega kaubeldakse siseturul või rahvusvaheliselt, vastavalt ühenduse rahvusvahelistele kohustustele.

(4)

Vastavalt Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel 4. septembril 2002 vastu võetud rakenduskavale seab Euroopa Liit eesmärgiks saavutada, et aastaks 2020 toodetakse ja kasutatakse kemikaale selliselt, et väheneks inimeste tervisele ja keskkonnale avalduv ebasoovitav mõju.

(5)

Määruse kohaldamine ei tohiks piirata töökohta käsitlevate ja keskkonnaalaste ühenduse õigusaktide kohaldamist.

(6)

Määrus peaks aitama kaasa 6. veebruaril 2006 Dubais vastu võetud kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) elluviimisele.

(7)

Siseturu terviklikkuse säilitamiseks ja inimeste, eelkõige töötajate tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleb tagada, et ainete tootmine ühenduses on vastavuses ühenduse õigusega isegi nende ekspordi korral.

(8)

Eriti tuleks arvesse võtta määruse võimalikku mõju väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning vajadust vältida nende igasugust diskrimineerimist.

(9)

Nelja peamise ühenduses kemikaale reguleeriva õigusakti, täpsemalt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), (4) nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (6) ja nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (7) toimimise hindamisel tuvastati kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide toimimisega seoses mitmeid probleeme, mis põhjustasid ebakõla liikmesriikide õigus- ja haldusnormide vahel, mõjutades otseselt siseturu toimimist antud valdkonnas, ning samuti tuvastati vajadus kaitsta rohkem rahvatervist ja keskkonda vastavalt ettevaatusprintsiibile.

(10)

Tollijärelevalve all olevaid aineid, mida taasväljaveo või transiidi eesmärgil hoitakse ajutise ladustamise kohas, vabatsoonides või vabaladudes, ei kasutata käesoleva määruse mõistes ning need tuleks seetõttu käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Ohtlike ainete ja ohtlike valmististe vedu raudteel, maanteel, siseveeteel, merel või õhus tuleks samuti määruse reguleerimisalast välja jätta, sest sellisele veole kohaldatakse juba eriõigusakte.

(11)

Toimivuse tagamiseks ja jäätmete ringlussevõtmise ja taaskasutamise soodustamiseks stiimulite säilitamiseks ei tuleks jäätmeid käsitleda ainetena, valmististena või toodetena käesoleva määruse tähenduses.

(12)

Käesoleva määrusega loodava uue süsteemi oluline eesmärk on soodustada ohtlike ainete asendamist lõpuks vähemohtlike ainete või tehnoloogiatega, ning kui leidub majanduslikult sobivaid ja tehniliselt rakendatavaid alternatiive, siis selline asendamine tagada. Käesolev määrus ei mõjuta töötajate kaitset ja keskkonda käsitlevate direktiivide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (8) ning nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (9) kohaldamist, mille kohaselt peavad tööandjad kõrvaldama ohtlikud ained, kui see on tehniliselt võimalik, või asendama ohtlikud ained vähemohtlike ainetega.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata keelde ja piiranguid, mis on sätestatud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastu võetud õigusaktide ühtlustamise kohta), (10) kui aineid kasutatakse ja turustatakse kosmeetikatoodete koostisosadena ja need kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse. Seoses nende ainete kosmeetikas kasutamisega tuleks inimeste tervise kaitsmise eesmärgil selgroogsete loomadega tehtavad katsed järk-järgult lõpetada, nagu on sätestatud direktiivis 76/768/EMÜ.

(14)

Käesoleva määrusega kogutakse teavet ainete ja nende kasutusalade kohta. Asjaomased osalejad peaksid kasutama kättesaadavat, sealhulgas käesoleva määrusega kogutavat teavet vajalike, näiteks tooteid hõlmavate ühenduse õigusaktide ning ühenduse vabatahtlike vahendite, näiteks ökomärgise süsteemi kohaldamiseks ja rakendamiseks. Komisjon peaks asjaomaste ühenduse õigusaktide ja vabatahtlike vahendite läbivaatamisel ning koostamisel kaaluma, kuidas käesoleva määrusega kogutavat teavet tuleks kasutada, ning uurima Euroopa kvaliteedimärgi loomise võimalusi.

(15)

Tuleb tagada käesoleva määruse tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide tõhus juhtimine ühenduse tasandil. Seetõttu tuleks selle rolli täitmiseks luua keskasutus. Keskasutuse ressursivajaduste teostatavusuuring näitas, et sõltumatul keskasutusel oli teiste võimaluste ees mitmeid pikaajalisi eeliseid. Seetõttu tuleks asutada Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet”).

(16)

Käesoleva määrusega kehtestatakse konkreetsed ülesanded ja kohustused ainete ning valmististe ja toodete koostises esinevate ainete tootjatele, importijatele ja allkasutajatele. Käesoleva määruse aluseks on põhimõte, et tööstusharu peaks aineid tootma, importima, kasutama või neid turule viima sellise vastutustunde ja ettevaatusega, mis võib olla vajalik tagamaks, et mõistlikult prognoositavate tingimuste korral ei kahjusta ained inimeste tervist ega keskkonda.

(17)

Kogu kättesaadav ja asjakohane teave, mis käsitleb aineid ning valmististe ja toodete koostises esinevaid aineid, tuleks ohtlike omaduste kindlakstegemise hõlbustamiseks kokku koguda ning soovitusi riskijuhtimismeetmete kohta tuleks süstemaatiliselt edastada turustusahelate kaudu, kuivõrd see on mõistlikult vajalik, et vältida inimeste tervise ja keskkonna kahjustamist. Lisaks tuleks vajaduse korral julgustada tehniliste nõuannete edastamist riskijuhtimise toetamiseks.

(18)

Vastutus ainetega seonduva riskijuhtimise eest peaks lasuma neid aineid tootval, importival, turule viival või kasutaval füüsilisel või juriidilisel isikul. Käesoleva määruse rakendamist käsitlev teave peaks olema kergesti kättesaadav, eelkõige VKEdele.

(19)

Seega tuleks registreerimist käsitlevates sätetes nõuda, et tootjad ja importijad koondaksid andmeid nende poolt toodetavate või imporditavate ainete kohta, kasutaksid neid andmeid nimetatud ainetega seotud riskide hindamiseks ning töötaksid välja asjakohased riskijuhtimismeetmed ja soovitaksid neid. Nende kohustuste tegeliku täitmise ja ühtlasi läbipaistvuse tagamiseks tuleks nõuda neilt registreerimisel kogu nimetatud teavet sisaldava toimiku esitamist ametile. Registreeritud ained tuleks lubada ringlusse siseturul.

(20)

Hindamissätetega tuleks ette näha registreerimise järelmeetmed, võimaldades kontrollida, kas registreerimine vastab käesoleva määruse nõuetele, ning vajaduse korral koguda lisateavet ainete omaduste kohta. Kui amet leiab koostöös liikmesriikidega, et on alust arvata, et aine kujutab ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, peaks amet pärast aine lisamist ainete hindamist käsitlevasse ühenduse tegevuskavasse tagama liikmesriikide pädevatele asutustele toetudes aine hindamise.

(21)

Kuigi hindamisel saadud teavet ainete kohta peaksid kasutama eelkõige tootjad ja importijad, et juhtida oma ainetega seotud riske, võib seda samuti kasutada autoriseeringute andmise või piirangute seadmise menetluse algatamiseks käesoleva määruse alusel või riskijuhtimise menetluse algatamiseks muude ühenduse õigusaktide alusel. Seetõttu tuleks tagada, et nimetatud teave on pädevatele asutustele kättesaadav ning asutused saavad seda kasutada kõnealuste menetluste läbiviimiseks.

(22)

Autoriseeringute andmist käsitlevad sätted peaksid tagama siseturu hea toimimise, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise. Komisjon peaks andma autoriseeringu ainete turule viimiseks ja kasutamiseks üksnes juhul, kui nende kasutamisest tulenevad riskid on võimaluse korral piisavalt ohjatud või kui nende kasutamist on võimalik põhjendada sotsiaal-majanduslike vajadustega ning ei leidu sobivaid majanduslikult ja tehniliselt rakendatavaid alternatiive.

(23)

Piiranguid käsitlevad sätted peaksid võimaldama kohaldada riske põhjustavate ainete tootmise, turule viimise ja kasutamise suhtes täielikke või osalisi keelde või muid nimetatud riskide hindamisel põhinevaid piiranguid.

(24)

Käesoleva määruse ettevalmistamise käigus käivitas komisjon REACHi rakendusprojektid (RIPid), mis hõlmavad vastavaid eksperte sidusrühmade gruppidest. Mõned neist projektidest on võtnud eesmärgiks töötada välja suunised ja vahendid, mis peaks aitama komisjonil, ametil, liikmesriikidel, ainete tootjatel, importijatel ja allkasutajatel reaalselt täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Nimetatud töö peaks võimaldama komisjonil ja ametil teha õigeaegselt kättesaadavaks asjakohased tehnilised suunised, pidades silmas käesolevas määruses sätestatud tähtpäevi.

(25)

Ainetest tulenevate riskide ja ohtude hindamise kohustus tuleks seetõttu panna eelkõige aineid tootvatele või importivatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, ent ainult juhul, kui nad teevad seda teatud mahust suuremates kogustes, et neil oleks võimalik kanda sellega seonduvat koormust. Kemikaalidega tegelevad füüsilised või juriidilised isikud peaksid võtma vajalikke riskijuhtimismeetmeid vastavalt hinnangule ainetega kaasnevate riskide kohta ning andma tarneahelat pidi asjakohaseid soovitusi. See peaks hõlmama iga aine tootmisest, kasutamisest ja kõrvaldamisest tulenevate riskide kirjeldamist, dokumenteerimist ja nendest riskidest teatamist asjakohasel ja läbipaistval viisil.

(26)

Ainete kemikaaliohutuse hindamise tõhusaks läbiviimiseks peaksid ainete tootjad ja importijad hankima teavet nende ainete kohta, vajaduse korral tegema uusi katseid.

(27)

Jõustamise ja hindamise eesmärgil ning läbipaistvuse tagamiseks tuleks teave nende ainete kohta, samuti muu asjakohane teave, kaasa arvatud riskijuhtimismeetmeid käsitlev teave, esitada üldjuhul ametiasutustele.

(28)

Teaduslikuks uurimis- ja arendustegevuseks kasutatakse tavaliselt koguseid alla ühe tonni aastas. Puudub vajadus teha erandeid uurimis- ja arendustegevuses kasutatavate ainete vabastamiseks registreerimiskohustusest, kuna nimetatud kogustes pole aineid ühelgi juhul tarvis registreerida. Samas tuleks innovatsiooni soodustamiseks vabastada toodete ja tootmisalane uurimis- ja arendustegevus registreerimiskohustusest teatud perioodiks, kui ainet ei kavatseta veel piiramatu arvu klientide jaoks turule viia, kuna selle kasutamine valmististes või toodetes nõuab veel täiendavat uurimis- ja arendustegevust, mida viib läbi potentsiaalne registreerija ise või koostöös piiratud arvu teadaolevate klientidega. Lisaks on asjakohane kehtestada samalaadne vabastus allkasutajatele, kes kasutavad ainet tootmisalaseks uurimis- ja arendustegevuseks, eeldusel et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid riske ohjatakse piisavalt kooskõlas töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktidega.

(29)

Kuna tootjad ja importijad peaksid vastutama oma toodete eest, on asjakohane kohaldada registreerimisnõuet ainete suhtes, mille eraldumine on ette nähtud ning mis ei ole selleks kasutusalaks registreeritud. Väga ohtlikest ainetest, mida esineb toodete koostises tonnaaži ja kontsentratsiooni piirmääradest rohkem ning millega kokkupuudet ei ole võimalik vältida ning mida keegi ei ole selleks kasutusalaks registreerinud, tuleks ametit teavitada. Ametil peaks samuti olema õigus nõuda registreerimistaotluse esitamist juhul, kui tal on põhjust arvata, et aine eraldumine tootest võib kujutada endast riski inimeste tervisele või keskkonnale ning kui ainet esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas. Amet peaks kaaluma piirangu kehtestamise ettepaneku tegemise vajadust, kui ta leiab, et nende ainete kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud.

(30)

Et tootjatel ja importijatel oleks võimalik oma kohustusi täita, tuleks neile tehnilises lisas määratleda üksikasjalikud nõuded kemikaaliohutuse hindamiseks. Et saavutada õiglast koormuse jagamist klientidega, peaksid tootjad ja importijad käsitlema oma kemikaaliohutuse hinnangus mitte üksnes enda kasutusalasid ja neid kasutusalasid, mille jaoks nad oma ained turule viivad, vaid ka kõiki kasutusalasid, mida nende kliendid neil käsitleda paluvad.

(31)

Komisjon, tihedas koostöös tööstusharu, liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, peaks töötama välja suunised käesolevast määrusest tulenevate nõuete täitmiseks seoses valmististega (eelkõige seoses kokkupuutestsenaariume sisaldavate ohutuskaartidega), sealhulgas erivalmististes sisalduvate ainete, näiteks sulamites sisalduvate metallide hindamisega. Seda tehes peaks komisjon täiel määral arvesse võtma RIPide raames tehtud tööd ning lisama nimetatud küsimust käsitlevad vajalikud juhised REACHi käsitlevatesse üldjuhistesse. Nimetatud juhised tuleks teha kättesaadavaks enne käesoleva määruse kohaldamist.

(32)

Kemikaaliohutuse hindamist ei peaks olema vajalik teha ainete korral, mis esinevad valmististes kindlates väga väikestes kogustes, mida ei loeta probleemseteks. Valmististes sellistes väikestes kogustes esinevad ained peaksid samuti olema autoriseeringu taotlemise nõudest vabastatud. Neid sätteid tuleks kohaldada võrdsetel alustel valmististe suhtes, mis on ainete tahked segud, kuni sellisele valmistisele konkreetse kuju andmiseni, mis muudab selle tooteks.

(33)

Sätestada tuleks aineid käsitleva teabe ühine esitamine ja jagamine, et suurendada registreerimissüsteemi tõhusust, vähendada kulutusi ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid. Mitmest registreerijast koosneva rühma üks esindaja peaks esitama teiste nimel teavet vastavalt eeskirjadele, mis tagavad kogu nõutava teabe esitamise, võimaldades samal ajal kulude jagamist. Registreerijal peaks teatud kindlaksmääratud juhtudel olema võimalik esitada teave otse ametile.

(34)

Nõuded aine kohta kogutavale teabele sõltuvad aine tootmis- või impordimahtudest, kuna need näitavad inimese ja keskkonna võimalikku kokkupuudet ainega, ning neid nõudeid tuleks üksikasjalikult kirjeldada. Väikestes kogustes esinevatele ainetele avalduva võimaliku mõju vähendamiseks tuleks uue toksikoloogilise ja ökotoksikoloogilise teabe esitamist nõuda üksnes koguses 1–10 tonni esinevate prioriteetsete ainete kohta; nimetatud koguste vahemikku kuuluvate muude ainete puhul peaks olema stiimulid, et motiveerida tootjaid ja importijaid nimetatud teavet esitama.

(35)

Liikmesriigid, amet ja kõik huvitatud isikud peaksid RIPide tulemusi täiel määral arvesse võtma, eelkõige seoses looduses esinevate ainete registreerimisega.

(36)

On oluline arvesse võtta artikli 2 lõike 7 punktide a ja b ja XI lisa kohaldamist mineraloogiliste protsesside tulemusena saadud ainete suhtes ning IV ja V lisa läbivaatamisel peaks seda täiel määral arvesse võtma.

(37)

Katsed tuleks läbi viia vastavalt laboriloomade kaitse nõuetele, mis on sätestatud nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivis 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), (11) ning ökotoksikoloogiliste ja toksikoloogiliste katsete puhul vastavalt headele laboritavadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivis 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (12).

(38)

Lubatud peaks olema ka teabe hankimine alternatiivsete vahenditega, mis on võrdväärsed ettenähtud katsete ja katsemeetoditega, näiteks juhul, kui sellise teabe aluseks on kehtivad kvalitatiivsed või kvantitatiivsed struktuuraktiivsuse mudelid või teave põhineb struktuurilt samalaadsete ainete katsetel. Selleks peaks amet koostöös liikmesriikide ja huvitatud isikutega välja töötama vastavad juhised. Ühtlasi peaks olema võimalik teatud teavet mitte esitada, kui selleks on asjakohased põhjendused. RIPdest saadud kogemuste põhjal tuleks välja töötada kriteeriumid, millega määratletakse põhjenduste asjakohasus.

(39)

Selleks et aidata äriühingutel, eelkõige VKEdel, käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid täita, peaks liikmesriigid peale ameti antavate tegutsemisjuhiste looma riikliku kasutajatoe.

(40)

Komisjon, liikmesriigid, tööstusharu ja teised sidusrühmad peaksid jätkuvalt aitama kaasa alternatiivsete katsemeetodite, sealhulgas arvutipõhiste meetodite, asjakohaste in vitro meetodite, toksikogenoomikal põhinevate meetodite ja muude asjakohaste meetodite edendamisele rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil. Ühenduse strateegia alternatiivsete katsemeetodite edendamiseks on prioriteet ja komisjon peaks tagama, et komisjoni edasistes teadusuuringute raamprogrammides ja algatustes, nagu loomade kaitset ja heaolu käsitlev ühenduse tegevuskava aastateks 2006–2010, jääb see prioriteetseks teemaks. Tuleks püüelda sidusrühmade osalemise ja kõiki huvitatud isikuid hõlmavate algatuste poole.

(41)

Rakendatavuse eesmärgil ja vaheainete erilist iseloomu arvestades tuleks nende ainete registreerimisele kehtestada erinõuded. Polümeerid tuleks vabastada registreerimisest ja hindamisest seniks, kuni praktilisel ja kuluefektiivsel viisil ning kindlatele tehnilistele ja kehtivatele teaduslikele kriteeriumidele tuginedes on võimalik välja valida sellised polümeerid, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele või keskkonnale, ja need tuleks edaspidi registreerida.

(42)

Et vältida ametiasutuste ja füüsiliste või juriidiliste isikute ülekoormamist tööga, mida on vaja teha juba siseturul olevate faasiainete registreerimiseks, tuleks antud registreerimistegevus jaotada sobivale ajaperioodile, tekitamata tarbetuid viivitusi. Seetõttu tuleks kehtestada tähtpäevad kõnealuste ainete registreerimiseks.

(43)

Andmed ainete kohta, millest on juba teavitatud vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, tuleks süsteemi üle kanda ning neid tuleks ajakohastada, kui ületatakse aine järgmine künniskogus tonnides.

(44)

Ühtlustatud ja lihtsa süsteemi tagamiseks tuleks kõik registreerimistaotlused esitada ametile. Ühtse lähenemise ja ressursside tõhusa kasutamise tagamiseks peaks amet kontrollima kõikide registreerimistaotluste terviklikkust ning võtma endale vastutuse registreerimistaotluste lõpliku tagasilükkamise eest.

(45)

Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu (EINECS) hõlmas teatud kompleksaineid ühe sissekandena. UVCB-aineid (tundmatu või muutuva koostisega ained, komplekssed reaktsioonisaadused või bioloogilist päritolu materjalid) võib käesoleva määruse alusel olenemata nende muutuvast koostisest registreerida ühe ainena, eeldusel et nende ohtlikud omadused oluliselt ei erine ja tagavad sama klassifikatsiooni.

(46)

Registreerimise tulemusel kogutud teabe ajakohasuse tagamiseks tuleks registreerijatele kehtestada kohustus teavitada ametit teabe teatud muudatustest.

(47)

Vastavalt direktiivile 86/609/EMÜ on vaja asendada, vähendada või täiustada selgroogsete loomadega tehtavaid katseid. Käesoleva määruse rakendamine peaks põhinema alternatiivsete katsemeetodite kasutamisel igal võimalusel, kui need sobivad kemikaalidest tulenevate terviseriskide ja keskkonnaohu hindamiseks. Loomade kasutamist tuleks vältida, kasutades komisjoni või rahvusvaheliste asutuste kinnitatud või komisjoni või ameti poolt asjakohaseks ja käesoleva määruse alusel teabele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistatud alternatiivseid meetodeid. Selleks peaks komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist tegema ettepaneku katsemeetodeid käsitleva tulevase komisjoni määruse või käesoleva määruse asjakohaseks muutmiseks, et loomkatseid asendada, vähendada või täiustada. Komisjon ja amet peaksid tagama, et loomkatsete vähendamine oleks peamine kaalutlus sidusrühmadele juhiste väljatöötamisel ja nende ajakohastamisel ning ameti enda menetlustes.

(48)

Käesolev määrus ei tohiks piirata ühenduse konkurentsieeskirjade täielikku ja terviklikku kohaldamist.

(49)

Töö dubleerimise vältimiseks ning eelkõige selgroogsete loomadega tehtavate katsete vähendamiseks tuleks sätetes, mis on seotud registreerimistaotluste ja nende ajakohastuste ettevalmistamise ja esitamisega, nõuda teabe jagamist, kui registreerija seda taotleb. Kui teave on seotud selgroogsete loomadega, peaks registreerija olema kohustatud seda taotlema.

(50)

Avalikkuse huvides on tagada teatud ainetega kaasnevate inimeste tervist või keskkonda ohustavate mõjude katsetulemuste võimalikult kiire edastamine neid aineid kasutavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele, et piirata antud ainete kasutamisega seotud mis tahes riske. Teavet tuleks jagada, kui registreerija seda taotleb ning eelkõige juhul, kui teave käsitleb selgroogseid loomi hõlmavaid katseid tingimustel, mis tagavad õiglase hüvitise katseid teinud äriühingule.

(51)

Eesmärgiga tugevdada ühenduse tööstuse konkurentsivõimet ja tagada käesoleva määruse võimalikult tõhus kohaldamine, on asjakohane sätestada andmete jagamine registreerijate vahel õiglase hüvitise põhimõtte kohaselt.

(52)

Et austada katseandmete koondajate seaduslikke omandiõigusi, peaks selliste andmete omanikul olema kaheteistkümne aasta vältel võimalik nõuda hüvitist nendelt registreerijatelt, kes nimetatud andmetest kasu saavad.

(53)

Selleks et anda faasiaine potentsiaalsele registreerijale võimalus registreerimist jätkata isegi juhul, kui ta varasema registreerijaga kokkulepet ei saavuta, peaks amet vastava taotluse korral lubama kasutada juba esitatud katsete kokkuvõtteid või kokkuvõtlikke uuringuülevaateid. Registreerija, kes need andmed saab, peaks olema kohustatud maksma andmete omanikule tehtud kulutuste eest hüvitist. Mittefaasiainete puhul võib amet paluda tõendit, et potentsiaalne registreerija on maksnud uuringuandmete omanikule enne, kui amet annab potentsiaalsele registreerijale nõusoleku selle teabe kasutamiseks registreerimisel.

(54)

Töö ja eelkõige katsete dubleerimise vältimiseks peaksid vähemalt faasiainete registreerijad eelregistreerima need ained ameti poolt hallatavas andmebaasis niipea kui võimalik. Tuleks luua süsteem, et asutada ainet käsitlev teabevahetusfoorum (Substance Information Exchange Fora — SIEF), et aidata vahetada teavet registreeritud ainete kohta. Kõnealuses foorumis peaksid osalema kõik asjaomased osalised, kes esitavad ametile teavet sama faasiaine kohta. Osalema peaksid nii potentsiaalsed registreerijad, kes peavad esitama ja kellele tuleb esitada nende ainete registreerimist käsitlevat teavet, kui ka muud osalejad, kes võivad saada rahalist hüvitist nende käes olevate uuringuandmete eest, kuid kellel pole õigust teavet paluda. Kõnealuse süsteemi ladusa toimimise tagamiseks peaksid registreerijad täitma teatud kohustusi. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi (SIEF) liige oma kohustusi ei täida, tuleks teda vastavalt karistada, ent teistel liikmetel peaks olema võimalik oma registreerimise ettevalmistamist jätkata. Juhul kui ainet ei ole eelregistreeritud, tuleks võtta meetmeid, et aidata allkasutajatel leida alternatiivseid tarneallikaid.

(55)

Ainete ning valmististe koostises esinevate ainete tootjaid ja importijaid tuleks julgustada teavitama allkasutajaid sellest, kas nad kavatsevad aine registreerida. Selline teave tuleks allkasutajatele edastada piisavalt vara enne vastava registreerimise tähtpäeva, et allkasutajatel oleks võimalik otsida alternatiivseid tarneallikaid.

(56)

Tootjatel ja importijatel lasuv vastutus ainetega seonduvate riskide juhtimise eest hõlmab ka ainet käsitleva teabe edastamist teistele sama kutseala esindajatele, näiteks allkasutajatele või levitajatele. Lisaks peaksid toodete tootjad või importijad esitama tööstuslikele ja kutseala kasutajatele ja vastaval nõudmisel tarbijatele teavet toodete ohutu kasutamise kohta. Nimetatud oluline vastutus peaks kehtima kogu tarneahelas, et kõigil selles osalejatel oleks võimalik täita oma ülesandeid seoses ainete kasutamisest tulenevate riskide juhtimisega.

(57)

Kuna olemasolevat ohutuskaarti kasutatakse juba ainete ja valmististe tarneahelas teabeedastusvahendina, on asjakohane seda edasi arendada ja muuta see käesoleva määrusega loodava süsteemi lahutamatuks osaks.

(58)

Vastutusahela loomiseks peaksid allkasutajad vastutama ainete kasutamisest tulenevate riskide hindamise eest, kui tarnijatelt saadud ohutuskaardid ei sisalda nimetatud kasutusala, välja arvatud juhul, kui asjaomane allkasutaja rakendab rohkem kaitsemeetmeid, kui tarnija on soovitanud, või kui tarnija ei olnud kohustatud läbi viima nimetatud riskide hindamist või talle selliseid riske käsitlevat teavet esitama. Samal põhjusel peaksid allkasutajad juhtima riske, mis tulenevad aine nendepoolsest kasutamisest. Samuti oleks vajalik, et väga ohtlikku ainet sisaldava toote kõik tootjad või importijad annavad piisavalt teavet sellise toote ohutuks kasutamiseks.

(59)

Üksikasjalikult tuleks sätestada ka nõuded kemikaaliohutuse hindamiseks allkasutajate poolt, et neil oleks võimalik oma kohustusi täita. Neid nõudeid tuleks kohaldada üksnes aine või valmistise koguste puhul, mis on suuremad kui üks tonn. Igal juhul peaks allkasutajad arvesse võtma kasutusala ning määratlema asjakohased riskijuhtimismeetmed ja neid kohaldama. Allkasutajad peaksid ametile edastama kasutamist käsitleva teatava põhiteabe.

(60)

Kui ainete allkasutajad kasutavad aineid väljaspool esmase tootja või importija edastatud ohutuskaardil üksikasjalikult kirjeldatud kokkupuutestsenaariumi tingimusi, peaksid nad jõustamise ja hindamise eesmärgil esitama ametile teatavat põhiteavet ning seda ajakohastama.

(61)

Teostatavuse ja proportsionaalsuse eesmärgil on kohane vabastada väikeseid ainekoguseid kasutavad allkasutajad sellisest aruandlusest.

(62)

Teabe esitamist tarneahelas üles- ja allapoole tuleks hõlbustada. Komisjon peaks töötama välja süsteemi, mille abil klassifitseerida kasutusalade lühikesi üldkirjeldusi, võttes arvesse RIPde tulemusi.

(63)

Samuti tuleb tagada, et teabe kogumine vastaks reaalsele teabevajadusele. Selleks tuleks hindamisel nõuda ametilt otsuste tegemist tootjate ja importijate ette pandud katsetamisprogrammide osas. Amet peaks koostöös liikmesriikidega eelistama teatavaid aineid, mis võivad olla näiteks väga ohtlikud.

(64)

Tarbetute loomkatsete vältimiseks peaks huvitatud pooltel olema 45päevane periood, mille jooksul neil on võimalus esitada teaduslikult usaldusväärset teavet ja uuringutulemusi, mis käsitlevad vastavat ainet ja ohu mõjutusobjekti, mida katsete korraldamise ettepanek käsitleb. Otsuse tegemisel katsete korraldamise ettepanekute kohta tuleks arvesse võtta ametile saadetud teaduslikult usaldusväärset teavet ja uuringutulemusi.

(65)

Peale selle on vajalik saavutada registreerimiste üldise kvaliteedi usaldusväärsus ja tagada, et nii laiem avalikkus kui ka kõik keemiatööstuse sidusrühmad võiksid olla kindlad, et füüsilised ja juriidilised isikud täidavad nendele pandud kohustusi. Seetõttu on kohane sätestada ülestähenduste tegemine selle kohta, millise teabe on asjakohase kogemusega hindaja läbi vaadanud, ning ameti poolt vastavuse puhul kontrollimisele kuuluvate registreerimistaotluste protsendimäär.

(66)

Ühtlasi peaksid ametil olema volitused nõuda tootjatelt, importijatelt või allkasutajatelt läbiviidud hindamiste alusel täiendava teabe esitamist ainete kohta, mis võivad põhjustada riski tervisele või keskkonnale, kaasa arvatud nende esinemise tõttu siseturul suurtes kogustes. Ainete tähtsuse järjekorda seadmiseks ameti poolt koostöös liikmesriikidega välja töötatud kriteeriumide alusel tuleks luua ühenduse plaan ainete hindamiseks, milles sisalduvate ainete hindamise kohustus on liikmesriikide pädevatel asutustel. Kui isoleeritud vaheainete kohapeal kasutamise tõttu tekib risk, mis on võrdväärne autoriseerimisele kuuluvate ainete kasutamisest tuleneva riski tasemega, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema samuti õigus nõuda täiendava teabe esitamist, kui see on põhjendatud.

(67)

Ameti liikmesriikide komitee ühine kokkulepe otsuste eelnõude kohta peaks olema aluseks tõhusale süsteemile, mis järgib subsidiaarsuse põhimõtet, säilitades samal ajal siseturgu. Kui üks või mitu liikmesriiki või amet otsuse eelnõuga ei nõustu, tuleks selle vastuvõtmisel kohaldada tsentraliseeritud menetlust. Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, peaks komisjon tegema otsuse komiteemenetluse korras.

(68)

Hindamise tulemusena võidakse jõuda järeldusele, et on vaja võtta meetmeid piirangute või autoriseerimismenetluste raames või on vaja kaaluda riskijuhtimismeetmete võtmist teiste asjakohaste õigusaktide raames. Hindamise käiku käsitlev teave tuleks seetõttu avalikustada.

(69)

Inimeste tervise (pöörates sealhulgas tähelepanu asjakohastele elanikkonnarühmadele ja vajaduse korral elanikkonna teatavatele haavatavatele alarühmadele) ning keskkonna kaitse piisavalt kõrge taseme tagamiseks tuleks väga ohtlikke aineid käsitleda vastavalt ettevaatusprintsiibile, pöörates neile erilist tähelepanu. Autoriseering tuleks anda, kui autoriseerimist taotlev füüsiline või juriidiline isik suudab autoriseeringut väljastavale asutusele tõendada, et aine kasutamisest tulenevad ohud inimeste tervisele ja keskkonnale on piisavalt ohjatud. Sellegipoolest võib kasutamist siiski lubada, kui on võimalik näidata, et aine kasutamisest tulenev sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisega seotud ohud, ning puuduvad sobivad majanduslikult ja tehniliselt otstarbekad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Võttes arvesse siseturu tõrgeteta toimimist, on asjakohane, et lube väljastavaks asutuseks oleks komisjon.

(70)

Väga ohtlike ainete kahjustavat mõju inimeste tervisele ja keskkonnale tuleks vältida asjakohaste riskijuhtimismeetmete kohaldamise teel, et tagada aine kasutamisest tulenevate ohtude piisav ohjamine ning et järk-järgult asendada need ained sobiva ohutuma ainega. Riskijuhtimismeetmeid tuleks kohaldada tagamaks seda, et kui aineid toodetakse, turule viiakse ja kasutatakse, jääks kokkupuude nende ainete ning sealhulgas heidete, emissioonide ja kadudega kogu elutsükli jooksul allapoole lävitaset, mille ületamise korral võib tekkida kahjulikke mõjusid. Iga aine korral, millele on autoriseering antud, ning iga muu aine korral, millega kokkupuute ohutut taset pole võimalik kindlaks teha, tuleks alati võtta meetmeid kokkupuute ja emissiooni vähendamiseks tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, et vähendada kahjulike mõjude tõenäosust. Piisava ohjamise tagamiseks võetavad meetmed tuleks määratleda kõigis kemikaaliohutuse aruannetes. Neid meetmeid tuleks kohaldada ning vajaduse korral soovitada teistele turustusahelas allpool asuvatele osalistele.

(71)

Kantserogeensete ja mutageensete ainete jaoks võib välja töötada künniskoguste kindlaksmääramise metoodika, võttes arvesse RIPde tulemusi. Nimetatud metoodika alusel võib muuta asjakohast lisa, et vajaduse korral oleks võimalik künniskoguseid kasutada, tagades samas inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

(72)

Et toetada väga ohtlike ainete lõplikku asendamist sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, peaks kõik autoriseerimise taotlejad esitama alternatiivide analüüsi, võttes arvesse nende riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, kaasa arvatud teavet iga uurimis- või arendustegevuse kohta, mida taotleja ette võtab või plaanib ette võtta. Peale selle tuleks autoriseeringud teatud aja möödumisel läbi vaadata, kusjuures läbivaatamise tähtaeg määratakse kindlaks iga üksiku juhtumi puhul eraldi, ning autoriseeringutele kehtestatakse tavaliselt tingimused, sealhulgas seire.

(73)

Ainete ning valmististe ja toodete koostises esinevate ainete asendamist tuleks nõuda siis, kui antud aine tootmine, kasutamine või turuleviimine põhjustab lubamatut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, võttes arvesse sobivate ohutumate alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kättesaadavust ning lubamatut ohtu põhjustava aine kasutusaladest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke eeliseid.

(74)

Kõik, kes taotlevad autoriseeringut väga ohtliku aine kasutamiseks ainena või valmististe või toodete koostises esineva ainena, peaksid kaaluma sellise aine asendamist sobivate ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, analüüsides alternatiive, võimalike alternatiivide kasutamisest tulenevaid ohte ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

(75)

Võimalus kehtestada piiranguid ohtlike ainete, valmististe ja toodete valmistamisele, turuleviimisele ja kasutamisele kehtib väikeste eranditega kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete suhtes. Jätkuvalt tuleks kehtestada piiranguid 1. või 2. kategooria kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete turuleviimisele ja kasutamisele tarbijate poolt kas ainena või valmististes.

(76)

Rahvusvaheline kogemus näitab, et ained, mida võib nende omaduste tõttu pidada püsivateks, potentsiaalselt bioakumuleeruvateks ja mürgisteks või väga püsivateks ja potentsiaalselt väga bioakumuleeruvateks, on väga ohtlikud, kusjuures on välja töötatud kriteeriumid, mis võimaldavad selliseid aineid kindlaks määrata. Teatud muude ainete puhul on oht piisavalt suur, et käsitleda neid samal viisil iga juhtumi puhul eraldi. XIII lisas esitatud kriteeriumid tuleks läbi vaadata, võttes arvesse seniseid ja võimalikke uusi kogemusi nende ainete kindlaksmääramisel, ning vajaduse korral tuleks neid muuta, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

(77)

Pidades silmas teostatavust ja praktilisi kaalutlusi nii füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kes peavad koostama taotlused ja rakendama asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid, kui ka ametiasutuste puhul, kes peavad autoriseerimistaotlusi läbi töötama, tuleks autoriseeringu andmise menetlust kohaldada korraga ainult piiratud arvu ainete suhtes ning taotluste jaoks tuleks kehtestada realistlikud tähtpäevad, vabastades autoriseerimisest teatud kasutusalad. Ained, mis vastavad autoriseerimise kriteeriumidele, tuleks kanda kandidaatainete loetellu, mis lõpptulemusena lülitatakse autoriseerimismenetlusse. Nimetatud loetelus identifitseeritakse selgelt ameti tööprogrammi kuuluvad ained.

(78)

Amet peaks andma nõu nende ainete prioriteetsuse määramise kohta, mille suhtes kohaldatakse autoriseerimismenetlust, tagamaks, et otsustes võetaks arvesse nii ühiskonna vajadusi kui ka teaduslikke andmeid ja arengusuundi.

(79)

Aine täielik keelustamine tähendaks, et ei saa autoriseerida ühtegi kasutusala. Seetõttu oleks mõttetu lubada esitada autoriseerimistaotlusi; kõnealustel juhtudel tuleks aine kõrvaldada nende ainete loetelust, mille kohta võib autoriseerimist taotleda, ning lisada see piiratud kasutusega ainete loetellu.

(80)

Tuleks tagada autoriseerimist ja piirangute kehtestamist käsitlevate sätete asjakohane koostoime, et säilitada siseturu tõhus toimimine ning inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse. Tuleks säilitada piirangud, mis kehtivad aine suhtes kõnealuse aine lisamisel selliste ainete loetellu, mille kohta võib esitada autoriseerimistaotluse. Amet peaks kaaluma, kas toodete koostisesse kuuluvatest ainetest tulenev risk on piisavalt ohjatud, ning kui ei ole, siis koostama toimiku seoses täiendavate piirangute kehtestamisega ainete suhtes, mille kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut.

(81)

Ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks teatud ainete kasutusalade autoriseerimiseks peaks amet esitama arvamused nende kasutamisest tulenevate riskide, olenemata sellest, kas aineid on piisavalt kontrollitud või mitte, ja talle kolmandate isikute poolt esitatud kõikide sotsiaal-majanduslike analüüside kohta. Autoriseeringu andmise või selle andmisest keeldumise üle otsustamisel peaks komisjon neid arvamusi arvesse võtma.

(82)

Autoriseerimistingimuste tõhusa seire ja jõustamise võimaldamiseks peaksid tarnijale antud autoriseeringust kasu saavad allkasutajad teavitama ametit aine omapoolsest kasutamisest.

(83)

Komisjon teeb lõpliku otsuse autoriseeringu andmise või autoriseeringu andmisest keeldumise kohta regulatiivkomitee menetluse kohaselt, et liikmesriigid saaksid uurida nende laiemat mõju ning et neid rohkem otsustesse kaasata.

(84)

Olemasoleva süsteemi kiirendamiseks tuleks piirangute menetlemine ümber korraldada ja direktiiv 76/769/EMÜ, mida on mitmeid kordi oluliselt muudetud ja kohandatud, tuleks asendada. Selguse huvides ning lähtepunktina uuele piirangute kiiremale menetlemisviisile tuleks kõik selle direktiivi alusel välja töötatud piirangud lisada käesolevasse määrusesse. Vajaduse korral tuleks käesoleva määruse XVII lisa kohaldamist hõlbustada komisjoni koostatud juhistega.

(85)

Seoses XVII lisaga peaks liikmesriikidel olema lubatud säilitada kuueaastase üleminekuperioodi jooksul rangemad piirangud, eeldusel et nimetatud piirangutest on teatatud vastavalt asutamislepingule. See puudutaks aineid nii ainena kui ka valmististe ja toodete koostises esinevate ainetena, mille tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele on seatud piirangud. Komisjon peaks koostama ja avaldama nimetatud piirangute loetelu. See annaks komisjonile võimaluse vaadata läbi asjaomased meetmed, et neid vajaduse korral ühtlustada.

(86)

Tootja, importija ja allkasutaja peaksid olema kohustatud määratlema asjakohased riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks mõjude eest, mis kaasnevad aine tootmisega, turuleviimisega või aine kasutamisega nii ainena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena. Kui seda loetakse siiski ebapiisavaks ja kui ühenduse õigusaktide andmine on põhjendatud, tuleks kehtestada asjakohased piirangud.

(87)

Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärgil võivad nii ainena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena kasutatava aine tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele seatavad piirangud sisaldada tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele esitatavaid mis tahes tingimusi või nimetatud tegevuste keelustamist. Seetõttu on vajalik koostada selliste piirangute ja nendesse tehtavate mis tahes muudatuste loetelu.

(88)

Piirangute kehtestamist käsitleva ettepaneku koostamiseks ja sellise õigusakti tõhusaks toimimiseks tuleks tagada hea koostöö, koordineeritus ja teabevahetus liikmesriikide, ameti, muude ühenduse asutuste, komisjoni ja huvitatud isikute vahel.

(89)

Et anda liikmesriikidele võimalus esitada ettepanekuid inimeste tervist ja keskkonda ohustavate konkreetsete riskide käsitlemiseks, peaksid nad koostama toimiku kooskõlas üksikasjalike nõuetega. Toimikus tuleks põhjendada kogu ühenduses rakendatavate meetmete vajadust.

(90)

Ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks piirangutele peaks amet täitma kõnealuses menetluses koordinaatori rolli, nimetades näiteks ametisse asja käsitlevad ettekandjad ja kontrollides vastavust asjaomaste lisade nõuetele. Amet peaks pidama loetelu ainetest, mille kohta on koostamisel piirangute toimik.

(91)

Selleks et komisjon saaks käsitleda inimeste tervist ja keskkonda ohustavat konkreetset riski, mis vajab käsitlemist kogu ühenduse tasandil, peaks tal olema võimalik usaldada piirangute toimiku koostamine ametile.

(92)

Läbipaistvuse tagamiseks peaks amet kommentaaride küsimisel avaldama asjaomase toimiku koos soovitatud piirangutega.

(93)

Menetluse õigeaegseks lõpuleviimiseks peaks amet esitama asja käsitleva ettekandja koostatud arvamuse kavandi alusel oma arvamused kavandatud meetme ja selle mõjude kohta.

(94)

Piirangute menetluse kiirendamiseks peaks komisjon koostama omapoolse muudatuse eelnõu teatud aja jooksul alates ameti arvamuste saamisest.

(95)

Amet peaks olema keskne asutus, mis tagab, et kemikaale käsitlevad õigusaktid ja otsuste tegemise protsessid ning nende aluseks olev teaduslik baas oleksid kõikide sidusrühmade ja avalikkuse jaoks usaldusväärsed. Ametil peaks olema keskne roll käesoleva määruse alase suhtluse koordineerimisel ning selle rakendamisel. Seetõttu on oluline, et ühenduse asutused, liikmesriigid, laiem avalikkus ja huvitatud isikud ametit usaldaksid. Sel põhjusel on äärmiselt oluline tagada ameti sõltumatus, suur teaduslik, tehniline ja regulatiivne pädevus ning samuti läbipaistvus ja tõhusus.

(96)

Ameti struktuur peaks olema sobiv talle pandud ülesannete täitmiseks. Selles osas annavad kogemused samalaadsete ühenduse asutustega teatud suuniseid, ent struktuur tuleks kohandada vastavaks käesolevast määrusest tulenevate konkreetsete vajadustega.

(97)

Kemikaalidest tulenevaid riske ja nende juhtimist käsitleva teabe tõhus edastamine on käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi oluline osa. Amet peaks kõigi sidusrühmade jaoks juhendi ettevalmistamisel arvesse võtma kemikaali- ja teiste sektorite häid tavasid.

(98)

Tõhususe huvides peaksid ameti sekretariaadi töötajad täitma peamiselt tehnilis-haldusliku ja teadusliku iseloomuga ülesandeid, kasutamata liikmesriikide teaduslikke ja tehnilisi ressursse. Tegevdirektor peaks tagama, et amet täidaks oma üleandeid tõhusalt ja sõltumatult. Ameti ülesannete täitmise tagamiseks peaks haldusnõukogu koosseisu kuuluma iga liikmesriigi, komisjoni ja komisjoni poolt sidusrühmade ning Euroopa Parlamendi kaasamise tagamiseks määratud muude huvitatud isikute esindajad; samuti peaks haldusnõukogus olema tagatud pädevus kõrgeimal tasemel, ulatuslikud asjakohased eksperditeadmised kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas ning samas ka asjakohased eksperditeadmised rahandust ja õigust käsitlevates üldküsimustes.

(99)

Ametil peaksid olema vahendid, et täita kõiki talle pandud ülesandeid, et ta saaks oma rolli täita.

(100)

Komisjoni määruses tuleks sätestada tasude struktuur ja suurus, sealhulgas täpsustada, millistel tingimustel kantakse osa tasudest üle asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

(101)

Ameti haldusnõukogul peaksid olema vajalikud volitused eelarve koostamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, töökorra koostamiseks, finantseeskirjade vastuvõtmiseks ja tegevdirektori ametisse nimetamiseks.

(102)

Teaduslike arvamuste esitamisel oma pädevusalas tuleks ametil võtta riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kaudu üle komisjoni juures tegutsevate teaduskomiteede roll.

(103)

Amet peaks püüdma saavutada liikmesriikide komitee kaudu liikmesriikide ametiasutuste vahelist kokkulepet konkreetsetes ühtlustatud lähenemist vajavates küsimustes.

(104)

Ameti ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel on vaja tagada tihe koostöö, et riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee teaduslikud arvamused põhineksid ühenduses olemas olevatel kõige ulatuslikumatel teaduslikel ja tehnilistel eksperditeadmistel. Samal eesmärgil peaks komiteedel olema võimalik kasutada täiendavaid erialaseid eksperditeadmisi.

(105)

Pidades silmas füüsiliste ja juriidiliste isikute suurenenud vastutust kemikaalide ohutu kasutamise tagamisel, tuleb tugevdada järelevalvet. Amet peaks ühtlasi moodustama liikmesriikide jaoks foorumi kemikaale käsitlevate õigusaktide jõustamisega seotud teabe vahetamiseks ja vastavasisulise tegevuse koordineerimiseks. Selles suhtes tuleks ametlikuma raamistiku loomine kasuks praegusele mitteametlikule koostööle liikmesriikide vahel.

(106)

Ametis tuleks moodustada apellatsiooninõukogu, et tagada kaebuste menetlemine mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, keda ameti vastu võetud otsused mõjutavad.

(107)

Ametit finantseeritakse osaliselt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt laekuvatest tasudest ja osaliselt Euroopa ühenduste üldeelarvest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks jätkuvalt kohaldada seoses mis tahes subsiidiumidega, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest. Peale selle peab kontrollikoda viima läbi raamatupidamise auditeerimise vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (13) artiklile 91.

(108)

Kui komisjon ja amet seda asjakohaseks peavad, peaks kolmandate riikide esindajatel olema võimalik ameti töös osaleda.

(109)

Amet peaks aitama kaasa rahvusvaheliste normide ühtlustamisest huvitatud organisatsioonidega tehtava koostöö kaudu ühenduse ja liikmesriikide rolli täitmisele nimetatud ühtlustamistegevuses. Amet peaks laialdase rahvusvahelise üksmeele edendamiseks võtma arvesse olemasolevaid ja lisanduvaid rahvusvahelisi nõudeid kemikaalide reguleerimise valdkonnas, nagu kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals — GHS).

(110)

Amet peaks tagama infrastruktuuri olemasolu, mida füüsilised või juriidilised isikud vajavad andmete jagamist käsitlevatest sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

(111)

On oluline mitte ajada segi ameti ülesandeid ning vastavaid ülesandeid, mis on pandud Euroopa Ravimiametile (EMEA), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet), (14) Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused), (15) ning tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele, mis loodi nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega (16). Sellest tulenevalt peaks amet kehtestama töökorra juhtudeks, kui on vajalik teha koostööd EFSA või tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Käesolev määrus ei tohiks piirata muus osas EMEA-le, EFSA-le ja tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele ühenduse õigusaktidega antud pädevusi.

(112)

Selleks et saavutada siseturu toimimine nii ainete kui ka valmististe koostises esinevate ainete puhul, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, tuleks kehtestada klassifitseerimis- ja märgistusloetelu käsitlevad eeskirjad.

(113)

Seetõttu tuleks loetellu kandmiseks teatada ametile iga sellise turule viidud aine klassifikatsioon ja märgistus, mida on vaja kas registreerida või mida käsitletakse direktiivi 67/548/EMÜ artiklis 1.

(114)

Laiema avalikkuse ja eriti teatud ainetega kokku puutuvate isikute ühtlustatud kaitse tagamiseks ning klassifikatsioonil ja märgistusel põhinevate muude ühenduse õigusaktide nõuetekohaseks toimimiseks peaks loetelu sisaldama klassifikatsiooni, mis vastab direktiividele 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ning mis on võimaluse korral sama aine tootjate ja importijate vahel kooskõlastatud, ning ühenduse tasandil vastu võetud otsustele mõnede ainete klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamiseks. Selle puhul tuleks täiel määral arvestada direktiivi 67/548/EMÜ kohaste tegevustega, sealhulgas direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud teatavate ainete või ainerühmade klassifitseerimise ja märgistamisega seoses omandatud kogemusi.

(115)

Ressursid tuleks suunata suurima riskiga ainetele. Aine tuleks seetõttu kanda direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse juhul, kui see vastab kriteeriumidele, mille alusel võib aine klassifitseerida 1., 2. või 3. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks või sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivaks aineks, või seoses muude mõjudega iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalik ametile ettepanekuid esitada. Amet peaks esitama ettepaneku kohta oma arvamuse ning huvitatud isikutel peaks olema võimalus seda kommenteerida. Komisjon peaks seejärel võtma vastu otsuse.

(116)

Liikmesriikide ja ameti esitatavad regulaarsed aruanded käesoleva määruse toimimise kohta on asendamatuks vahendiks, mille abil seirata käesoleva määruse rakendamist ning antud valdkonna suundumusi. Aruannete põhjal tehtud kokkuvõtted on kasulikud ja praktilised abivahendid käesoleva määruse läbivaatamisel ja vajaduse korral muudatusettepanekute koostamisel.

(117)

ELi kodanikel peaks olema juurdepääs teabele, mis käsitleb kemikaale, millega nad võivad kokku puutuda, et neil oleks võimalik teha teadlikke otsuseid seoses kemikaalide kasutamisega. Selle saavutamise läbipaistvaks vahendiks on vaba ja lihtsa juurdepääsu tagamine ameti andmebaasis olevatele põhiandmetele, kaasa arvatud ohtlike omaduste lühikirjeldustele, märgistusnõuetele ja asjakohastele ühenduse õigusaktidele, sealhulgas autoriseeritud kasutusaladele ja riskijuhtimismeetmetele. Amet ja liikmesriigid peaksid võimaldama juurdepääsu teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (17), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (18) ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile, mille osaliseks on Euroopa Ühendus.

(118)

Käesoleva määruse alusel teabe avalikustamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 erinõudeid. Nimetatud määrusega kehtestatakse siduvad tähtpäevad teabe avaldamiseks ning menetluslikud tagatised, sealhulgas edasikaebeõigus. Haldusnõukogu peaks vastu võtma praktilise korra nende nõuete kohaldamiseks ametile.

(119)

Peale ühenduse õigusaktide rakendamises osalemise peaksid liikmesriikide pädevad ametiasutused oma läheduse tõttu liikmesriikide sidusrühmadele osalema sellise teabe vahetamisel, mis käsitleb ainetega seotud riske ja füüsiliste või juriidiliste isikute kohustusi kemikaale käsitlevate õigusaktide alusel. Samal ajal on vaja teha tihedat koostööd ameti, komisjoni ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel, et tagada ülemaailmse teabevahetusprotsessi ühtsus ja tõhusus.

(120)

Selleks et käesoleva määrusega loodud süsteem saaks tõhusalt toimida, tuleks tagada hea jõustamisalane koostöö, koordineerimine ja teabevahetus liikmesriikide, ameti ja komisjoni vahel.

(121)

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad seire- ja ohjemeetmed. Vajalikke inspekteerimisi tuleks planeerida ja läbi viia ning nende tulemustest tuleks aru anda.

(122)

Liikmesriikide jõustamistegevuse läbipaistvuse, erapooletuse ja järjepidevuse tagamiseks on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohase karistusraamistiku, mille eesmärk on kohaldada määruse mittetäitmise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, kuna mittetäitmine võib põhjustada kahju inimeste tervisele ja keskkonnale.

(123)

Käesoleva määruse ja selle teatud muudatuste rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (19).

(124)

Eelkõige tuleks anda komisjonile volitus teatud juhtudel lisade muutmiseks, katsemeetodeid käsitlevate eeskirjade kehtestamiseks, vastavuse kontrollimiseks valitavate toimikute protsendi ja nende valikukriteeriumide muutmiseks ning selliste kriteeriumide kehtestamiseks, milles määratletakse, millised on piisavad põhjendused katsetamise tehnilise võimatuse kohta. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine või käesoleva määruse täiendamine, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(125)

On oluline, et kemikaalidega seonduvat reguleeritaks tõhusalt ja õigeaegselt üleminekuperioodist kuni käesoleva määruse sätete täieliku kohaldamiseni, eelkõige ameti tegevuse käivitamise ajal. Seetõttu tuleks sätestada, et komisjon toetab ameti asutamist vajalikul määral, sealhulgas sõlmib lepinguid ja nimetab ametisse tegevdirektori ajutise kohusetäitja, kuni ameti haldusnõukogu saab ise tegevdirektori ametisse nimetada.

(126)

Et saada maksimaalset kasu määruse (EMÜ) nr 793/93 ja direktiivi 76/769/EMÜ alusel tehtud tööst ning vältida selle töö kaotsiminekut, tuleks komisjonile anda käivitusperioodiks volitused algatada tehtud töö alusel piirangute kehtestamine, ilma seejuures käesolevas määruses sätestatud täielikku piirangute menetlust järgimata. Kõiki nimetatud elemente tuleks kasutada kohe pärast käesoleva määruse jõustumist, et toetada riski vähendamise meetmeid.

(127)

Uuele süsteemile ülemineku sujuvamaks muutmiseks on asjakohane, et käesoleva määruse sätted jõustuksid järk-järgult. Lisaks sellele peaks sätete järkjärguline jõustumine võimaldama kõikidel asjasse puutuvatel osapooltel, ametiasutustel, füüsilistel või juriidilistel isikutel ja sidusrühmadel koondada ressursid uute ülesannete õigeaegse täitmise ettevalmistamiseks.

(128)

Käesoleva määrusega asendatakse direktiiv 76/769/EMÜ, komisjoni direktiiv 91/155/EMÜ (20), komisjoni direktiiv 93/67/EMÜ (21), komisjoni direktiiv 93/105/EÜ, (22) komisjoni direktiiv 2000/21/EÜ (23), määrus (EMÜ) nr 793/93 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 (24). Seetõttu tuleks need direktiivid ja määrused kehtetuks tunnistada.

(129)

Järjepidevuse tagamiseks tuleks muuta direktiivi 1999/45/EÜ, milles juba käsitletakse käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi.

(130)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aineid käsitlevate eeskirjade kehtestamist ja Euroopa Kemikaaliameti asutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(131)

Käesolevas määruses järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (25) tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Eelkõige püütakse määrusega tagada harta artikliga 37 tagatud keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtete täielik järgimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDKÜSIMUSED

1. peatükk

Eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamine

2. peatükk

Mõisted ja üldsätted

II JAOTIS

AINETE REGISTREERIMINE

1. peatükk

Üldine registreerimiskohustus ja teabele esitatavad nõuded

2. peatükk

Registreeritud ainetena käsitatavad ained

3. peatükk

Teatud tüüpi isoleeritud vaheainete registreerimise kohustus ja teabele esitatavad nõuded

4. peatükk

Registreerimist käsitlevad ühissätted

5. peatükk

Faasiainete ja teavitatud ainete suhtes kohaldatavad üleminekusätted

III JAOTIS

ANDMETE JAGAMINE JA TARBETU KATSETAMISE VÄLTIMINE

1. peatükk

Eesmärgid ja üldeeskirjad

2. peatükk

Eeskirjad, mis käsitlevad mittefaasiaineid ja faasiainete registreerijaid, kes ei ole eelregistreerinud

3. peatükk

Faasiaineid käsitlevad eeskirjad

IV JAOTIS

TEAVE TARNEAHELAS

V JAOTIS

ALLKASUTAJAD

VI JAOTIS

HINDAMINE

1. peatükk

Toimiku hindamine

2. peatükk

Aine hindamine

3. peatükk

Vaheainete hindamine

4. peatükk

Ühissätted

VII JAOTIS

AUTORISEERIMINE

1. peatükk

Autoriseeringu nõue

2. peatükk

Autoriseeringu andmine

3. peatükk

Autoriseeringud tarneahelas

VIII JAOTIS

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

1. peatükk

Üldküsimused

2. peatükk

Piirangute kehtestamise menetlus

IX JAOTIS

TASUD

X JAOTIS

AMET

XI JAOTIS

KLASSIFITSEERIMIS- JA MÄRGISTUSANDMIK

XII JAOTIS

TEAVE

XIII JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

XIV JAOTIS

JÄRELEVALVE

XV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE JUHIS

III LISA

KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE A

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

VII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 TONN

VIII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI

IX LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI

X LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII-X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE MÄÄRATLEMISEKS

XIV LISA

AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU

XV LISA

TOIMIKUD

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

XVII LISA

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

I JAOTIS

ÜLDKÜSIMUSED

1. PEATÜKK

Eesmärk, reguleerimisala ja kohaldamine

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

2.   Käesoleva määrusega nähakse ette sätted ainete ja valmististe kohta artikli 3 tähenduses. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ainete tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele nii ainetena kui ka valmististe või toote koostisainetena ning valmististe turuleviimisele.

3.   Käesoleva määruse aluseks on põhimõte, et tootjad, importijad ja allkasutajad peavad tagama, et nad toodavad, viivad turule või kasutavad selliseid aineid, mis ei kahjusta inimeste tervist või keskkonda. Määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel.

Artikkel 2

Kohaldamine

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (26) reguleerimisalasse kuuluvad radioaktiivsed ained;

b)

nii ained kui ka valmististes või toodete koostises esinevad ained, mis kuuluvad tollijärelevalve alla, tingimusel et neid ei käidelda ega töödelda, ning mis on reekspordi või transiidi eesmärgil ajutiselt ladustatud või asuvad vabatsoonis või vabalaos;

c)

isoleerimata vaheained;

d)

ohtlike ainete ja ohtlikke aineid sisaldavate ohtlike valmististe vedu raudteel, maanteel, siseveeteel, merel või õhus.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/12/EÜ (27) määratletud jäätmeid ei loeta aineks, valmistiseks või tooteks käesoleva määruse artikli 3 tähenduses.

3.   Liikmesriigid võivad konkreetsetel juhtudel kehtestada teatavate ainete ning valmistise või toote koostises esinevate ainete suhtes erandeid käesolevast määrusest, kui see on vajalik riigikaitse huvides.

4.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira

a)

töökohta käsitlevate ja keskkonnaalaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (28), nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta), (29) direktiivi 98/24/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (30) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamist;

b)

direktiivi 76/768/EMÜ kohaldamist seoses selgroogsete loomadega tehtavate katsetega kõnealuse direktiivi reguleerimisalas.

5.   II, V, VI ja VII jaotise sätteid ei kohaldata, kui ainet kasutatakse

a)

inimestele ja loomadele ette nähtud ravimites, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (31) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (32) reguleerimisalasse;

b)

toiduainetes või söödas vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, sealhulgas:

i)

lisaainetena toiduainetes, mis kuuluvad nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (33) reguleerimisalasse;

ii)

lõhna- ja maitseainetena toiduainetes, mis kuuluvad nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (34) ja komisjoni 23. veebruari 1999. aasta otsuse 1999/217/EÜ (millega võetakse vastu toiduainetes või nende pinnal kasutatavate lõhna- ja maitseainete register, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2232/96) (35) reguleerimisalasse;

iii)

söödalisandina, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (36) reguleerimisalasse;

iv)

loomasöötades, mis kuuluvad nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta) (37) reguleerimisalasse.

6.   IV jaotise sätteid ei kohaldata järgmiste valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud valmististe suhtes:

a)

inimestele ja loomadele ette nähtud ravimid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004 ning direktiivi 2001/82/EÜ reguleerimisalasse ning mis on määratletud direktiivis 2001/83/EÜ;

b)

direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvad kosmeetikatooted;

c)

inimkehasse viidavad või inimkehaga otseses füüsilises kontaktis kasutatavad meditsiiniseadmed niivõrd, kuivõrd ühenduse meetmetega on ette nähtud ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimise ja märgistamise sätted, mis tagavad direktiiviga 1999/45/EÜ võrdväärse teavitamise ja kaitstuse taseme;

d)

toiduained või sööt vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, sealhulgas kasutatuna

i)

lisaainena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 89/107/EMÜ reguleerimisalasse;

ii)

lõhna- ja maitseainetena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 88/388/EMÜ ja otsuse 1999/217/EÜ reguleerimisalasse;

iii)

söödalisandina, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1831/2003 reguleerimisalasse;

iv)

loomasöötades, mis kuuluvad direktiivi 82/471/EMÜ reguleerimisalasse.

7.   II, V ja VI jaotisest arvatakse välja järgmised ained:

a)

IV lisasse kuuluvad ained, sest nende ainete kohta on piisavalt andmeid, et nad võivad põhjustada oma olemuslikest omadustest tulenevalt minimaalset riski;

b)

V lisaga hõlmatud ained, sest nende puhul ei peeta registreerimist asjakohaseks või vajalikuks ning nende väljaarvamine eespool nimetatud jaotistest ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist;

c)

II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena või valmististe koostisainena ning mida on ühendusest eksportinud tarneahelas tegutseja ja ühendusse reimportinud sama tarneahela sama või teine tegutseja, kes tõendab, et

i)

reimporditav aine on sama mis eksporditud aine;

ii)

ta on saanud eksporditud ainega seotud teavet vastavalt artiklitele 31 või 32;

d)

II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena, valmististe või toodete koostisainena ning mis on ühenduses taaskasutusse võetud, kui

i)

taaskasutamisprotsessi tulemusena saadud aine on sama mis II jaotise kohaselt registreeritud aine ja

ii)

II jaotise kohaselt registreeritud aineid käsitlev teave, mida nõutakse vastavalt artiklitele 31 või 32, on taaskasutava ettevõtte käsutuses.

8.   Kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja

a)

II jaotise 1. peatükist, välja arvatud artiklitest 8 ja 9, ja

b)

VII jaotisest.

9.   II ja VI jaotise sätteid ei kohaldata polümeeride suhtes.

2. PEATÜKK

Mõisted ja üldsätted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

aine — looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist;

2.

valmistis — kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;

3.

toode — ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis;

4.

toote valmistaja — füüsiline või juriidiline isik, kes toote ühenduse piires valmistab või kokku paneb;

5.

polümeer — aine, mille molekulides paiknevad järjestikku ühesugused või erinevad monomeerühikud. Sellised molekulid peavad olema erinevate molekulmassidega, kusjuures erinevused molekulmassis peavad eelkõige tulenema monomeerühikute arvust. Polümeer vastab järgmistele tingimustele:

a)

molekulid, mis koosnevad vähemalt kolmest monomeerühikust, mis on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga, on aines massilt ülekaalus;

b)

ühesuguse molekulmassiga molekulid on aines massilt vähemuses.

Käesolevas määratluses tähendab mõiste „monomeerühik” monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris;

6.

monomeer — aine, mis on konkreetses protsessis kasutatava polümerisatsiooni reaktsiooni tingimustes võimeline moodustama kovalentseid sidemeid terve rea samalaadsete või erinevate molekulidega;

7.

registreerija — aine tootja või importija või toote valmistaja või importija, kes taotleb aine registreerimist;

8.

tootmine — ainete tootmine või ekstraheerimine nendele iseloomulikus olekus;

9.

tootja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ühenduse piires;

10.

import — sissevedu ühenduse tolliterritooriumile;

11.

importija — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab impordi eest;

12.

turuleviimine — kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine. Importi käsitatakse turuleviimisena;

13.

allkasutaja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja või importija, kuid kes kasutab ainet ainena või valmistise koostisainena oma tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus. Levitaja või tarbija ei ole allkasutajad. Artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt vabastatud reimportijat käsitatakse allkasutajana;

14.

levitaja — ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kaasa arvatud jaemüüja, kes üksnes ladustab ainet ja viib aine turule ainena või valmistise koostisainena kolmandate isikute jaoks;

15.

vaheaine — aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees”):

a)

isoleerimata vaheaine — vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub. Sellised seadmed hõlmavad reaktsioonianumat, selle lisaseadmeid ja mis tahes seadmeid, mille kaudu aine (ained) liigub (liiguvad) pideva voona või perioodiliselt, samuti torustikku aine ühest anumast teise üleviimiseks järgmise reaktsiooniastme jaoks; seadmed ei hõlma mahuteid ja teisi anumaid, milles ainet (aineid) pärast tootmist hoitakse;

b)

kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine — vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;

c)

transporditav isoleeritud vaheaine — vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;

16.

tegevuskoht — tegevuse asukoht; juhul kui aine (ainete) tootjaid on rohkem kui üks, kasutatakse ühiselt teatud infrastruktuure ja seadmeid;

17.

tarneahelas tegutsejad — kõik tarneahelasse kuuluvad tootjad ja/või importijad ja/või allkasutajad;

18.

amet — käesoleva määrusega asutatud Euroopa Kemikaaliamet;

19.

pädev asutus — liikmesriikide poolt käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks loodud asutus või asutused või organid;

20.

faasiaine — aine, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

aine on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS);

b)

tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 või 1. mail 2004, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, kuid tootja ega importija ei viinud seda turule eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;

c)

tootja või importija viis aine enne käesoleva määruse jõustumist turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 või 1. mail 2004, ning seda käsitleti teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele, kuid see ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;

21.

teavitatud aine — aine, mille kohta on esitatud teavitamise dokumendid ja mida võib turule viia vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ;

22.

toote- ja tehnoloogiaalane uurimis- ja arendustegevus — tootearendusega seotud teaduslik arendustegevus või nii aine kui ka valmististe või toodete koostises esineva aine väljatöötamise jätkamine, mille käigus arendatakse tootmisprotsessi ja/või katsetatakse aine kasutusvõimalusi katsetootmises või pilootseadmel;

23.

teaduslik uurimis- ja arendustegevus — ainega koguses alla 1 tonni aastas ohjatud tingimustes korraldatud teaduslikud katsetused, analüüsid või keemilised uuringud;

24.

kasutusala — mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine;

25.

registreerija omakasutus — aine tööstuslik või kutsealane kasutamine registreerija poolt;

26.

kindlaksmääratud kasutusala — tarneahelas tegutseja poolt ette nähtud aine otstarbekohane kasutamine nii ainena kui ka valmistise koostisainena või valmistise kasutamine, kaasa arvatud omakasutus, või kasutusala, millest vahetult järgmine allkasutaja on teda kirjalikult teavitanud;

27.

uuringute aruanne — teabe saamiseks läbi viidud tegevuste täielik ja põhjalik kirjeldus. See hõlmab läbiviidud uuringu kirjeldust avaldatud teadusartiklite tasemel või uurimisasutuse täielikku aruannet, milles kirjeldatakse tehtud uuringuid;

28.

uuringute aruande kokkuvõte — uuringute aruande eesmärkide, meetodite, tulemuste ja järelduste üksikasjalik kokkuvõte, mis annab uuringule sõltumatu hinnangu andmiseks piisavalt teavet ning vähendab vajadust tutvuda uuringute aruandega;

29.

uuringu kokkuvõte — uuringute aruande eesmärkide, meetodite, tulemuste ja järelduste kokkuvõte, mis sisaldab piisavalt teavet uuringu asjakohasuse hindamiseks;

30.

aasta — kui ei ole sätestatud teisiti, siis kalendriaasta. Faasiainete puhul, mida on toodetud või imporditud vähemalt kolm aastat järjest, arvestatakse aastased kogused kolme eelneva kalendriaasta keskmise tootmis- või impordimahu põhjal;

31.

piirang — tootmisele, kasutamisele või turuleviimisele kehtestatud mis tahes tingimus või keeld;

32.

aine või valmistise tarnija — aine või valmistise koostises esineva aine või valmistise mis tahes tootja, importija, allkasutaja või levitaja;

33.

toote tarnija — toote valmistaja või importija, levitaja või muu tarneahelas tegutseja, kes toote turule viib;

34.

aine või valmistise saaja — allkasutaja või levitaja, kellele ainet või valmistist tarnitakse;

35.

toote saaja — tööstuslikul või kutsealasel eesmärgil kasutaja või levitaja, kellele toodet tarnitakse, välja arvatud tarbijad;

36.

väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) — väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevas komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (38) sisalduvale määratlusele;

37.

kokkupuutestsenaarium — tingimuste, sealhulgas käitlemistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kogum, mis kirjeldab aine valmistamist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootjad või importijad ohjavad või soovitavad allkasutajatel ohjata selle kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga. Kokkupuutestsenaariumid võivad hõlmata ühte konkreetset protsessi või kasutusala või vajaduse korral mitmeid protsesse ja kasutusalasid;

38.

kasutus- ja kokkupuutekategooria — suurt hulka protsesse ja kasutusalasid hõlmav kokkupuutestsenaarium, mille korral protsessidest ja kasutusaladest antakse teada vähemalt kasutusala lühikese üldkirjelduse vormis;

39.

looduses esinevad ained — looduslikud ained, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutades ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega;

40.

keemiliselt modifitseerimata aine — aine, mille keemiline struktuur jääb muutumatuks isegi juhul, kui aine on läbi teinud keemilise protsessi või töötlemise või füüsikalise mineraloogilise muundumise, näiteks lisandite eemaldamine;

41.

sulam — makroskoopiliselt homogeenne metalliline materjal, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel ühendatud selliselt, et neid ei saa mehhaaniliselt hõlpsasti eraldada.

Artikkel 4

Üldsäte

Iga tootja, importija või vajaduse korral allkasutaja võib, vastutades endiselt täielikult oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest, nimetada kolmanda isiku esindama end kõigis artikli 11, artikli 19, III jaotise ja artikli 53 kohastes menetlustes, mis hõlmavad arutelusid teiste tootjate, importijate või vajaduse korral asjaomaste allkasutajatega. Sellisel juhul ei avalda amet tavaliselt esindaja nimetanud tootja, importija või allkasutaja isikut teistele tootjatele, importijatele või, kui see on asjakohane, allkasutajatele.

II JAOTIS

AINETE REGISTREERIMINE

1. PEATÜKK

Üldine registreerimiskohustus ja teabele esitatavad nõuded

Artikkel 5

Puuduvad andmed, puudub turg

Vastavalt artiklitele 6, 7, 21 ja 23 ei toodeta aineid ega valmististe või toodete koostises esinevaid aineid ühenduses ja neid ei viida turule, kui nad ei ole registreeritud vastavalt käesoleva jaotise asjakohastele sätetele, kui see on nõutav.

Artikkel 6

Üldine kohustus registreerida aineid või valmistise koostises esinevaid aineid

1.   Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, esitab aine või valmistise koostisaine tootja või importija ametile registreerimistaotluse, kui aine või ühe või mitme valmistise koostises oleva aine kogus on vähemalt üks tonn aastas.

2.   Artikleid 17 ja 18 ei kohaldata monomeeride suhtes, mida kasutatakse kohapeal isoleeritud vaheainetena või transporditavate isoleeritud vaheainetena.

3.   Polümeeri tootja või importija esitab registreerimistaotluse ametile tarneahelas oleva tegutseja poolt veel registreerimata monomeeraine(te) või muu (muude) aine(te) kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

polümeer sisaldab sellist monomeerainet (selliseid monomeeraineid) või muud ainet (muid aineid) monomeerühikute ja keemiliselt seotud aine(te) kujul vähemalt 2 massiprotsenti;

b)

sellise monomeeraine (selliste monomeerainete) või muu aine (muude ainete) koguseks on vähemalt üks tonn aastas.

4.   Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 7

Toodete koostisse kuuluvate ainete registreerimine ja neist teavitamine

1.   Toodete tootja või importija esitab ametile registreerimistaotluse nendes toodetes sisalduva mis tahes aine kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

b)

aine eraldumist tootest normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel võib ette näha.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

2.   Toodete tootja või importija teavitab ametit vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, kui aine vastab artikli 57 kriteeriumidele ning on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

b)

aine sisaldus neis toodetes on üle 0,1 massiprotsendi.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata, kui tootja või importija võib välistada inimeste või keskkonna kokkupuute ainega normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel, sealhulgas kõrvaldamisel. Sellistel juhtudel edastab tootja või importija toote saajale asjakohased kasutamisjuhised.

4.   Teavitamisel esitatav teave sisaldab järgmist:

a)

tootjat või importijat identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1, välja arvatud neile kuuluvad kasutuskohad;

b)

artikli 20 lõikes 1 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas;

c)

aine määratlus vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

d)

aine(te) klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktidele 4.1 ja 4.2;

e)

toote koostisesse kuuluva(te) aine(te) kasutusala(de) lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5 ja toote või toodete kasutusalade lühikirjeldus;

f)

aine(te) koguste vahemik tonnides, nt 1–10 tonni, 10–100 tonni jne.

5.   Amet võib võtta vastu otsuseid, mis näevad ette, et toodete tootjatel või importijatel tuleb vastavalt käesolevale jaotisele registreerida neis toodetes sisalduv mis tahes aine, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

aine esineb neis toodetes kogustes üle ühe tonni tootja või importija kohta aastas;

b)

ametil on põhjust arvata, et

i)

aine eraldub toodetest ning

ii)

aine eraldumine toodetest kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale;

c)

aine ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse.

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

6.   Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata nende ainete suhtes, mis on selleks kasutusalaks juba registreeritud.

7.   Alates 1. juunist 2011 kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 kuus kuud pärast aine määratlemist vastavalt artikli 59 lõikele 1.

8.   Meetmed lõigete 1 kuni 7 rakendamiseks võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 8

Ühendusevälise tootja ainuesindaja

1.   Väljaspool ühendust asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ainena või valmististe või toodete koostisainena, valmistab valmistise või toote, mida imporditakse ühendusse, võib vastastikuse kokkuleppe alusel määrata ühenduses asutatud füüsilise või juriidilise isiku täitma enda ainuesindajana käesoleva jaotisega importijatele pandud kohustusi.

2.   Esindaja järgib samuti kõiki teisi käesoleva määrusega importijatele pandud kohustusi. Selleks peab esindajal olema piisav kogemus ainete praktilise käitlemise ja ainetega seonduva teabe vallas ning esindaja teeb, ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, kättesaadavaks ja ajakohastab teabe imporditud koguste ja klientide kohta, kellele toodet on müüdud, samuti artiklis 31 osutatud teabe ohutuskaardi viimase uuenduse kohta.

3.   Kui esindaja määratakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, teavitab ühenduseväline tootja sellest sama tarneahela importijat (importijaid). Kõnealuseid importijaid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel allkasutajatena.

Artikkel 9

Vabastus üldisest registreerimiskohustusest, kui ainet kasutatakse toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks

1.   Artikleid 5, 6, 7, 17, 18 ja 21 ei kohaldata viie aasta jooksul aine suhtes, mida toodetakse ühenduses või imporditakse toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil tootja või importija või toodete valmistaja enda poolt või koostöös loetletud klientidega ja kogustes, mis on lubatud toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks.

2.   Lõike 1 kohaldamisel teatab tootja või importija või toodete valmistaja ametile järgmise teabe:

a)

tootjat või importijat või toodete valmistajat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

b)

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

c)

aine klassifikatsioon, kui see on olemas, vastavalt VI lisa punktile 4;

d)

hinnanguline kogus vastavalt VI lisa punktile 3.1;

e)

lõikes 1 osutatud klientide loetelu, sealhulgas nende nimed ja aadressid.

Teavitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemik algab teavitamise dokumentide jõudmisest ametisse.

3.   Amet kontrollib teavitaja poolt esitatud teabe terviklikkust ning vajaduse korral kohaldatakse artikli 20 lõiget 2 kohandatud kujul. Amet annab teavitamise dokumentidele registreerimisnumbri ja kuupäeva, milleks on dokumentide ametisse laekumise kuupäev, ja teatab nimetatud numbri ja kuupäeva viivitamata asjaomasele tootjale või importijale või toodete valmistajale. Amet edastab kõnealuse teabe samuti asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele.

4.   Amet võib otsustada kehtestada tingimused, mille eesmärk on tagada, et ainet või valmistist või toodet, mille koostises aine sisaldub, käsitlevad üksnes lõike 2 punktis e osutatud loetletud klientide töötajad põhjendatult ohjatud tingimustes vastavalt töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktide nõuetele ning et ainet ei tehta ei ainena ega valmistise või toote koostises üldsusele kättesaadavaks, ning tagatakse, et ülejäänud ainekogused kogutakse pärast vabastusperioodi kõrvaldamiseks kokku.

Sellistel juhtudel võib amet vajaduse korral paluda teavitajalt lisateavet.

5.   Kui miski ei viita vastupidisele, võib aine tootja või importija või toodete valmistaja või importija toota või importida ainet või valmistada või importida tooteid mitte varem kui kaks nädalat pärast teavitamist.

6.   Tootja või importija või toodete valmistaja täidab kõiki ameti poolt vastavalt lõikele 4 kehtestatud tingimusi.

7.   Amet võib vastava taotluse korral otsustada pikendada viieaastast vabastusperioodi maksimaalselt veel viie aasta võrra, kui ainet kasutatakse ainult inimestele ja loomadele ette nähtud ravimite väljatöötamisel, või maksimaalselt kümne aasta võrra ainetel, mida turule ei viida, kui tootjal või importijal on võimalik tõendada, et sellist pikendamist õigustab uurimis- ja arendusprogramm.

8.   Amet teavitab kõigist otsuse eelnõudest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus tootmine, import, valmistamine või toote- ja tehnoloogiaalane uurimistegevus aset leiab.

Kui amet võtab vastu lõigetes 4 ja 7 sätestatud otsused, arvestab ta nimetatud pädevate asutuste poolt tehtud märkusi.

9.   Amet ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused hoiavad neile vastavalt lõigetele 1-8 esitatud teavet salajasena.

10.   Käesoleva artikli lõigete 4 ja 7 kohased ameti otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Artikkel 10

Üldiseks registreerimiseks esitatav teave

Artikli 6 või artikli 7 lõigete 1 või 5 kohaselt nõutav registreerimine sisaldab järgmist teavet:

a)

tehniline toimik, mis sisaldab järgmist:

i)

andmed tootja(te) või importija(te) identifitseerimiseks vastavalt VI lisa punktile 1;

ii)

aine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktile 2;

iii)

teave aine tootmise ja kasutusala(de) kohta vastavalt VI lisa punktile 3; selline teave hõlmab kõiki registreerija poolt kindlaks määratud kasutusalasid. See teave võib, kui registreerija peab seda asjakohaseks, sisaldada asjakohaseid kasutus- ja kokkupuutekategooriaid;

iv)

aine klassifikatsioon ja märgistus vastavalt VI lisa punktile 4;

v)

aine ohutu kasutamise juhis vastavalt VI lisa punktile 5;

vi)

uuringute kokkuvõtted VII-XI lisa kohaldamisest tuleneva teabe alusel;

vii)

uuringute aruande kokkuvõtted VII-XI lisa kohaldamisest tuleneva teabe alusel, kui need on I lisa kohaselt nõutavad;

viii)

märge selle kohta, millist alapunktide iii, iv, vi ja vii või punkti b kohaselt esitatud teavet on läbi vaadanud tootja või importija valitud ning asjakohase kogemusega hindaja;

ix)

katsetamisettepanekud, kui aine on kantud IX ja X lisasse;

x)

kokkupuudet käsitlev teave vastavalt VI lisa punktile 6 ainete puhul, mille kogused jäävad vahemikku 1–10 tonni;

xi)

taotlus selle kohta, millist artikli 119 lõikes 2 sisalduvat teavet ei tohiks tootja või importija arvamuse kohaselt avaldada Internetis kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e, sealhulgas põhjendus, miks võib avaldamine tema või mis tahes teise asjaomase osapoole ärihuve kahjustada.

Uuringute aruanne, millest on registreerimise eesmärgil tehtud kokkuvõte alapunktide vi ja vii kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel;

b)

kemikaaliohutuse aruanne (vormistatud I lisa nõuete kohaselt), kui see on nõutav artikli 14 alusel. Kui registreerija peab seda asjakohaseks, võivad nimetatud aruande asjakohased punktid sisaldada asjakohaseid kasutus- ja kokkupuutekategooriaid.

Artikkel 11

Andmete ühine esitamine mitme registreerija poolt

1.   Kui ainet on kavas toota ühenduses ühe või mitme tootja poolt ja/või importida ühe või mitme importija poolt ja/või see tuleb registreerida vastavalt artiklile 7, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt lõikele 3 esitab artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii ja ix nimetatud teabe ning artikli 10 punkti a alapunktis viii nimetatud kõik asjakohased märked esmalt üks registreerija, kes tegutseb teis(t)e registreerija(te) nõusolekul (edaspidi „juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 10 punkti a alapunktides i, ii, iii ja x nimetatud teabe ja kõik artikli 10 punkti a alapunktile viii vastavad asjakohased märked.

Registreerijad võivad ise otsustada, kas esitada artikli 10 punkti a alapunktis v ja punktis b nimetatud teabe ja artikli 10 punkti a alapunktis viii osutatud mis tahes asjakohased märked eraldi või esitab üks registreerija selle teabe teiste nimel.

2.   Iga registreerija peab lõike 1 tingimusi täitma ainult artikli 10 punkti a alapunktide iv, vi, vii ja ix kohase teabe osas, mida nõutakse vastava koguse aine registreerimisel vastavalt artiklile 12.

3.   Registreerija võib esitada artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii või ix osutatud teabe eraldi, kui

a)

teabe ühise esitamisega kaasneks talle ebaproportsionaalselt suured kulud või

b)

teabe ühine esitamine põhjustaks sellise teabe avaldamist, mida ta peab tundlikuks äriteabeks ja mis võib tõenäoliselt põhjustada talle olulist ärilist kahju, või

c)

ta ei nõustu juhtregistreerijaga esitatava teabe valiku osas.

Punktide a, b või c kohaldamisel esitab registreerija koos toimikuga olenevalt olukorrast selgituse selle kohta, miks oleks kulud ebaproportsionaalsed, miks põhjustaks teabe avaldamine tõenäoliselt olulist ärilist kahju või milles seisneb lahkarvamuse sisu.

4.   Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 12

Teave, mis esitatakse sõltuvalt aine kogusest

1.   Artikli 10 lõikes a osutatud tehniline toimik sisaldab nimetatud sätte punktide vi ja vii kohaselt kogu füüsikalis-keemilist, toksikoloogilist ja ökotoksikoloogilist teavet, mis on asjakohane ja registreerijale kättesaadav ning sisaldab vähemalt järgmist:

a)

VII lisas nimetatud teavet faasi ja mittefaasiainete kohta, mis vastavad ühele või mõlemale III lisa kriteeriumidele ning mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta;

b)

teavet VII lisa punktis 7 nimetatud füüsikalis-keemiliste omaduste kohta faasiainetel, mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta ning mis ei vasta kummalegi III lisas toodud kriteeriumile;

c)

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt kümme tonni aastas tootja või importija kohta;

d)

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ja ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX lisas kirjeldatud teabe saamiseks ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 100 tonni aastas tootja või importija kohta;

e)

VII ja VIII lisas nimetatud teavet ja ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX ja X lisas kirjeldatud teabe saamiseks ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta.

2.   Niipea kui aine kogus tootja või importija kohta, mis on juba registreeritud, jõuab järgmise tonnides väljendatud künniskoguseni, peab tootja või importija esitama ametile viivitamata täiendava teabe, mida temalt nõutakse lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse artikli 26 lõikeid 3 ja 4, mida kohandatakse vastavalt vajadusele.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike kohandustega ka toodete valmistajate puhul.

Artikkel 13

Ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe kogumise üldised nõuded

1.   Ainete olemuslikke omadusi käsitlevat teavet võib koguda muude vahendite kui katsete abil, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused. Kui võimalik, kogutakse eelkõige inimest mõjutava toksilisuse kohta käivat teavet teiste vahendite kui selgroogsete loomadega tehtavate katsetega, kasutades alternatiivseid meetodeid, näiteks in vitro meetodeid, või kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudeleid või sarnase struktuuriga aineid käsitlevat teavet (grupeerimine või analoogmeetod (read-across)). VIII lisa punktide 8.6 ja 8.7, IX lisa ja X lisa kohased katsed võib ära jätta, kui see on põhjendatud kokkupuudet käsitleva teabe ja rakendatud riskijuhtimismeetmete alusel vastavalt XI lisa punktile 3.

2.   Need meetodid vaadatakse korrapäraselt läbi ja täiustatakse eesmärgiga vähendada selgroogsete loomadega tehtavaid katseid ja katsetes kasutatavate loomade arvu. Komisjon esitab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist vajaduse korral võimalikult kiiresti ettepaneku katsemeetodeid käsitleva komisjoni määruse, mis on vastu võetud artikli 133 lõikes 4 osutatud korras, ja käesoleva määruse lisade muutmiseks, kui see on asjakohane, et loomkatseid asendada, vähendada või täiustada. Kõnealuse komisjoni määruse muudatusettepanekud võetakse vastu lõikes 3 täpsustatud korras ja käesoleva määruse lisade muudatusettepanekud võetakse vastu artiklis 131 osutatud korras.

3.   Kui katsed on ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe saamiseks vajalikud, tehakse need vastavalt katsemeetoditele, mis on sätestatud komisjoni määruses, või vastavalt muudele komisjoni või ameti poolt tunnustatud rahvusvahelistele katsemeetoditele. Nimetatud määruse, mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine käesolevat määrust täiendades, võtab komisjon vastu artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Teavet ainete olemuslike omaduste kohta on võimalik saada kooskõlas teiste katsemeetoditega, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused.

4.   Ökotoksikoloogilised ja toksikoloogilised katsed ja analüüsid tehakse kooskõlas direktiivis 2004/10/EÜ sätestatud hea laboritava põhimõtetega või muude komisjoni või ameti poolt võrdväärseteks tunnistatud rahvusvaheliste nõuetega kemikaalide reguleerimise valdkonnas ja vajaduse korral kooskõlas direktiivi 86/609/EMÜ sätetega.

5.   Kui aine on juba registreeritud, on uuel registreerijal õigus viidata sama ainet käsitlevatele varem esitatud uuringute kokkuvõtetele või uuringute aruannete kokkuvõtetele, tingimusel et ta saab tõendada, et aine, mida ta registreerida soovib, on sama aine, mis oli eelnevalt registreeritud, kaasa arvatud puhtuse ja lisandite taseme poolest, ning tingimusel, et eelmine registreerija või eelmised registreerijad on tal lubanud registreerimise eesmärgil osutada aruannetele.

Uus registreerija ei tohi siiski viidata kõnealustele uurimisandmetele VI lisa punktis 2 nõutava teabe esitamisel.

Artikkel 14

Kemikaaliohutuse aruanne ja kohustus kohaldada ja soovitada riski vähendamise meetmeid

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 kohaldamist, hinnatakse kemikaaliohutust ja koostatakse kemikaaliohutuse aruanne kõikide käesoleva peatükiga kooskõlas registrisse kantavate ainete kohta, mille kogus on vähemalt 10 tonni aastas registreerija kohta.

Kemikaaliohutuse aruandes dokumenteeritakse kemikaaliohutuse hinnang, mis tehakse kooskõlas lõigetega 2–7 ja I lisaga kas aine kohta või valmistise või toote koostises esineva üksiku aine või ainete rühma kohta.

2.   Lõike 1 kohast kemikaaliohutuse hindamist ei pea tegema valmistise koostises esineva aine puhul, kui aine kontsentratsioon valmistises on väiksem kui madalaim järgmistest määradest:

a)

direktiivi 1999/45/EÜ artikli 3 lõike 3 tabelis määratletud kohaldatavad kontsentratsioonid;

b)

direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

c)

direktiivi 1999/45/EÜ II lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

d)

direktiivi 1999/45/EÜ III lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

e)

käesoleva määruse XI jaotise alusel kehtestatud klassifikatsiooni- ja märgistusandmiku kinnitatud sissekandes esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;

f)

0,1 massiprotsenti, kui aine vastab käesoleva määruse XIII lisa kriteeriumidele.

3.   Aine kemikaaliohutuse hinnang hõlmab järgmisi etappe:

a)

terviseohtlikkuse hindamine;

b)

füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva ohtlikkuse hindamine;

c)

keskkonnaohu hindamine;

d)

püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate (vPvB) omaduste hindamine.

4.   Kui lõike 3 etappide a-d elluviimise tulemusel registreerija järeldab, et aine vastab direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete omadused, hõlmab kemikaaliohutuse hinnang järgmisi lisaetappe:

a)

kokkupuute hindamine, sealhulgas kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine (või vajaduse korral asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate määratlemine) ja kokkupuute kindlakstegemine;

b)

riski iseloomustus.

Kokkupuutestsenaariumites (vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategooriates), kokkupuute hindamises ja riski iseloomustuses käsitletakse kõiki registreerija poolt kindlaks määratud kasutusalasid.

5.   Kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama ainest inimese tervisele tulenevate riskide arvestamist, kui on tegemist järgmiste lõppkasutustega:

a)

kasutamine Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) (39) reguleerimisalasse kuuluvates toiduga kokku puutuvates materjalides;

b)

kasutamine direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvates kosmeetikatoodetes.

6.   Iga registreerija määratleb ja kohaldab asjakohaseid meetmeid, et ohjata adekvaatselt kemikaaliohutuse hinnangus tuvastatud riske ning vajaduse korral soovitada neid ohutuskaartidel, mida ta esitab vastavalt artiklile 31.

7.   Iga registreerija, kes peab hindama kemikaaliohutust, teeb oma kemikaaliohutuse aruande kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

2. PEATÜKK

Registreeritud ainetena käsitatavad ained

Artikkel 15

Taimekaitsevahendite ja biotsiidide koostisse kuuluvad ained

1.   Toimeained ja teised koostisained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes taimekaitsevahendite koostises ja mis on esitatud kas direktiivi 91/414/EMÜ (40) I lisas või komisjoni määruses (EMÜ) nr 3600/92, (41) määruses (EÜ) nr 703/2001, (42) komisjoni määruses (EÜ) nr 1490/2002 (43) või komisjoni otsuses 2003/565/EÜ, (44) ning ained, mille kohta on vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklile 6 vastu võetud komisjoni otsus toimiku terviklikkuse kohta, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks, kui aineid toodetakse või imporditakse kasutamiseks taimekaitsevahendina ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

2.   Toimeained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes biotsiidide koostises ja mis on esitatud kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (45) I, IA või IB lisas või komisjoni määruses (EÜ) nr 2032/2003 (46) direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta kuni direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 2 teises lõigus viidatud otsuse kuupäevani, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks tootmise või impordi eesmärgil aine kasutamiseks biotsiidi koostises ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

Artikkel 16

Komisjoni, ameti ja registreeritud ainena käsitatavate ainete registreerijate kohustused

1.   Komisjon või asjaomane ühenduse asutus teeb ametile kättesaadavaks artikli 10 kohaselt nõutava teabega võrdväärse teabe ainete kohta, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15. Amet lisab nimetatud teabe või viite sellisele teabele oma andmebaasi ja teavitab sellest pädevaid asutusi 1. detsembriks 2008.

2.   Artikleid 21, 22 ja 25–28 ei kohaldata nende ainete kasutusalade suhtes, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15.

3. PEATÜKK

Teatud tüüpi isoleeritud vaheainete registreerimise kohustus ja teabele esitatavad nõuded

Artikkel 17

Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete registreerimine

1.   Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine tootja, kes toodab ainet vähemalt ühe tonni aastas, esitab ametile kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kohta registreerimisdokumendid.

2.   Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet sellises ulatuses, nagu tootjal on võimalik ilma lisakatseid tegemata esitada:

a)

tootjat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

b)

vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

c)

vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;

d)

kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringu kokkuvõte;

e)

kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;

f)

üksikasjad kohaldatud riskijuhtimismeetmete kohta.

Uuringute aruanne, mille kohta on registreerimise eesmärgil koostatud ülevaade punkti d kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel.

Registreerimisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja kinnitab, et ainet toodetakse ja kasutatakse ainult rangelt ohjatud tingimustes ning et aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul. Kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid.

Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

Artikkel 18

Transporditavate isoleeritud vaheainete registreerimine

1.   Transporditava isoleeritud vaheaine tootja või importija, kes toodab või impordib vaheainet vähemalt ühe tonni ainet aastas, esitab ametile registreerimisdokumendid transporditava isoleeritud vaheaine kohta.

2.   Transporditava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet:

a)

tootjat või importijat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

b)

vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

c)

vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;

d)

kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringukokkuvõte;

e)

kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;

f)

kohaldatud ja kasutajale soovitatud riskijuhtimismeetmeid käsitlev teave vastavalt lõikele 4.

Uuringute aruanne, mille kohta on registreerimise eesmärgil koostatud ülevaade punkti d kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel.

Registreerimisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

3.   Transporditava isoleeritud vaheaine, mille kogus ületab 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta, registreerimisdokumendid sisaldavad lisaks lõike 2 alusel nõutud teabele ka VII lisas kirjeldatud teavet.

Kõnealuse teabe kogumisel kohaldatakse artiklit 13.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse üksnes transporditavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja või importija tõendab ise või kinnitab, et kasutaja on talle tõendanud, et teis(t)e aine(te) süntees antud vaheainest toimub teistes tegevuskohtades järgmistel rangelt ohjatud tingimustel:

a)

aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul, mis hõlmab tootmist, puhastamist, seadmete puhastamist ja hooldust, proovi võtmist, analüüsimist, seadmete või anumate täitmist ja tühjendamist, jäätmete kõrvaldamist või puhastamist ja ladustamist;

b)

kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid;

c)

ainet käsitleb üksnes nõuetekohaselt koolitatud ja volitatud personal;

d)

koristamise ja hoolduse puhul kasutatakse enne süsteemi avamist ja sellesse sisenemist erimenetlusi, näiteks puhastamist ja pesemist;

e)

õnnetusjuhtumite ja jäätmete tekkimise puhul kasutatakse emissiooni ja sellest tuleneva kokkupuute minimeerimiseks puhastamise või koristamise ja hoolduse jooksul ohjemeetmeid;

f)

aine käitlemise menetlused on hästi dokumenteeritud ning tegevuskoha käitaja range järelevalve all.

Kui esimeses lõigus nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

Artikkel 19

Isoleeritud vaheaineid käsitlevate andmete ühine esitamine mitme registreerija poolt

1.   Kui kohapeal kasutatavat isoleeritud vaheainet või transporditavat isoleeritud vaheainet on kavas ühenduses toota ühe või mitme tootja poolt ja/või ühendusse importida ühe või mitme importija poolt, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 esitab artikli 17 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 18 lõike 2 punktides c ja d nimetatud teabe esmalt üks tootja või importija, kes tegutseb teis(t)e tootja(te) või importija(te) nõusolekul (edaspidi „juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 17 lõike 2 punktides a, b, e ja f ning artikli 18 lõike 2 punktides a, b, e ja f nimetatud teabe.

2.   Tootja või importija võib esitada artikli 17 lõike 2 punktides c või d ja artikli 18 lõike 2 punktides c või d osutatud teabe eraldi, kui

a)

teabe ühise esitamisega kaasneks talle ebaproportsionaalselt suured kulud või

b)

teabe ühine esitamine põhjustaks sellise teabe avaldamist, mida ta peab tundlikuks äriteabeks ja mis võib tõenäoliselt põhjustada talle olulist ärilist kahju, või

c)

ta ei nõustu juhtregistreerijaga esitatava teabe valiku osas.

Punktide a, b või c kohaldamisel esitab tootja või importija koos toimikuga olenevalt olukorrast selgituse selle kohta, miks oleks kulud ebaproportsionaalsed, miks põhjustaks teabe avaldamine tõenäoliselt olulist ärilist kahju või milles seisneb lahkarvamuse sisu.

3.   Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

4. PEATÜKK

Registreerimist käsitlevad ühissätted

Artikkel 20

Ameti kohustused

1.   Amet annab registreerimisdokumentidele numbri, mida kasutatakse kogu registreerimisega seotud kirjavahetuses kuni registreerimisprotsess loetakse lõpetatuks, ning taotluse esitamise kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide ametisse laekumise kuupäev.

2.   Amet viib läbi registreerimisdokumentide terviklikkuse kontrolli, et teha kindlaks, kas on esitatud kõik artiklite 10 ja 12 või artiklite 17 ja 18 kohaselt nõutavad üksikasjad ning kas on tasutud artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 1 ja 5, artikli 17 lõike 2 või artikli 18 lõike 2 kohane registreerimistasu. Terviklikkuse kontroll ei hõlma esitatud andmete või põhjenduste kvaliteedi või vastavuse hindamist.

Amet viib terviklikkuse kontrolli läbi kolme nädala jooksul alates registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast või faasiainete registreerimistaotluste puhul, mis esitati kahe kuu jooksul vahetult enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva, kolme kuu jooksul alates nimetatud tähtpäevast.

Kui registreerimisdokumendid ei ole terviklikud, teavitab amet registreerijat enne teises lõigus osutatud kolme nädala või kolme kuu möödumist sellest, missugust lisateavet on vaja esitada, et registreerimisdokumendid oleksid terviklikud, ning määrab selleks mõistliku tähtpäeva. Registreerija täiendab oma registreerimisdokumente ning esitab need ametile määratud tähtpäevaks. Amet teatab registreerijale lisateabe kättesaamise kuupäeva. Seejärel viib amet läbi uue terviklikkuse kontrolli, võttes arvesse esitatud lisateavet.

Kui registreerija ei täienda registreerimisdokumente määratud tähtpäevaks, lükkab amet registreerimisdokumendid tagasi. Sellisel juhul registreerimistasu ei hüvitata.

3.   Kui registreerimisdokumendid on terviklikud, määrab amet asjaomasele ainele registreerimisnumbri ning -kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide laekumise kuupäevaga sama kuupäev. Amet teatab registreerimisnumbri ja -kuupäeva viivitamata asjaomasele registreerijale. Nimetatud registreerimisnumbrit kasutatakse kogu registreerimisega seotud edasises kirjavahetuses.

4.   Amet teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast, et ameti andmebaasis on kättesaadav järgmine teave:

a)

registreerimistoimik koos taotluse ja aine registreerimisnumbriga;

b)

taotluse esitamise kuupäev või aine registreerimiskuupäev;

c)

terviklikkuse kontrolli tulemus ja

d)

mis tahes lisateabe nõue ning vastavalt lõike 2 kolmandale lõigule määratud tähtpäev.

Asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kus toimub tootmine või kus importija on asutatud.

Kui tootjal on tootmiskohad rohkem kui ühes liikmesriigis, on asjaomaseks liikmesriigiks riik, kus on asutatud tootja peakontor. Samuti teavitatakse teisi liikmesriike, kus on asutatud tootmiskohad.

Amet edastab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata registreerija poolt esitatud mis tahes lisateabe, kui see on tehtud kättesaadavaks ameti andmebaasis.

5.   Ameti poolt käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

6.   Kui uus registreerija esitab ametile täiendavat teavet konkreetse aine kohta, teatab amet olemasolevatele registreerijatele artikli 22 kohaldamiseks sellise teabe kättesaadavusest ameti andmebaasis.

Artikkel 21

Ainete tootmine ja importimine

1.   Kui amet pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, võib registreerija alustada või jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Faasiainete registreerimisel võib selline registreerija jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, kui amet ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, või kui taotlus esitati kahe kuu jooksul enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva ja amet ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, kolme kuu jooksul alates nimetatud tähtpäevast ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Registreerimise ajakohastamise korral vastavalt artiklile 22 võib registreerija jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates ajakohastamise kuupäevast, kui amet pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

2.   Kui amet on registreerijat teavitanud, et viimane peab esitama täiendavat teavet kooskõlas artikli 20 lõike 2 kolmanda lõiguga, võib registreerija, kui amet pole teatanud vastupidisest, alustada aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul pärast registreerimisdokumentide täiendamiseks vajaliku lisateabe saamist ameti poolt, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

3.   Kui juhtregistreerija esitab registreerimiseks vajalikud osad ühe või mitme teise registreerija nimel, nagu on sätestatud artiklites 11 või 19, võib iga nimetatud registreerija toota või importida ainet või valmistada või importida tooteid üksnes pärast käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist tingimusel, et amet pole esitanud vastuväiteid teiste nimel tegutseva juhtregistreerija või registreerija enda registreerimistaotluse kohta.

Artikkel 22

Registreerijate edasised kohustused

1.   Registreerimise järgselt on registreerija kohustatud tarbetult viivitamata ja omal algatusel ajakohastama oma registreerimistaotlust asjakohase uue teabega ja esitama selle ametile, et teatada järgmisest:

a)

mis tahes muudatustest tema staatuses (tootja, importija või toodete valmistaja) või teda identifitseerivates andmetes (nimi, aadress);

b)

mis tahes muutustest aine koostises vastavalt VI lisa punktile 2;

c)

muutustest tema poolt toodetud või imporditud aastastes või üldkogustes või tema valmistatud või imporditud toodetes sisalduvate ainete kogustes, kui selle tulemusena kuulub aine teise koguste vahemikku, sealhulgas tootmise või impordi lõpetamisest;

d)

uutest kindlaks määratud kasutusaladest ja sellistest uutest kasutusaladest, mida ei soovitata vastavalt VI lisa punktile 3.7, mille jaoks ainet toodetakse või imporditakse;

e)

uutest andmetest ainega seotud riskide kohta inimeste tervisele ja/või keskkonnale, mille kohta registreerija võib põhjendatult eeldada, et nendest tuleb olla teadlik ning mis põhjustavad muudatuste tegemist ohutuskaardil või kemikaaliohutuse aruandes;

f)

mis tahes muutustest aine klassifikatsioonis ja märgistuses;

g)

kemikaaliohutuse aruande või VI lisa punkti 5 ajakohastamisest või muutmisest;

h)

registreerija poolt kindlaks määratud vajadusest viia läbi IX või X lisas loetletud katseid, mille korral töötatakse välja ettepanek katsete läbiviimiseks;

i)

mis tahes muutustest registreerimisandmetele juurdepääsu lubamises.

Amet edastab kõnealuse teabe asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Registreerija esitab ametile registreerimisdokumentide ajakohastuse, mis sisaldab vastavalt artiklitele 40, 41 või 46 tehtud otsusega nõutud teavet, või võtab arvesse vastavalt artiklitele 60 ja 73 tehtud otsust selles otsuses sätestatud tähtaja piires. Amet teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata, et teave on kättesaadav ameti andmebaasis.

3.   Amet kontrollib iga ajakohastatud registreerimise terviklikkust vastavalt artikli 20 lõike 2 esimesele ja teisele lõigule. Kui ajakohastus on kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja käesoleva artikli lõike 1 punktiga c, kontrollib amet registreerija esitatud teabe terviklikkust ning vajaduse korral kohaldatakse artikli 20 lõiget 2.

4.   Artiklitega 11 ja 19 reguleeritud juhtudel esitab iga registreerija käesoleva artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud teabe eraldi.

5.   Ajakohastuse esitamisel tuleb tasuda vastav osa IX jaotise kohaselt nõutavast tasust.

5. PEATÜKK

Faasiainete ja teavitatud ainete suhtes kohaldatavad üleminekusätted

Artikkel 23

Faasiaineid käsitlevad erisätted

1.   Kuni 1. detsembrini 2010 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 järgmiste ainete suhtes:

a)

faasiained, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ning mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt üks tonn aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007;

b)

faasiained, mis on klassifitseeritud kui ained, mis on väga mürgised veeorganismidele ning mis võivad avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet (R50/53) vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, ning mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud ligi 100 tonni või rohkem aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007;

c)

faasiained, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt 1 000 tonni aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

2.   Kuni 1. juunini 2013 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt 100 tonni aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

3.   Kuni 1. juunini 2018 ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1, artiklit 17, artiklit 18 ja artiklit 21 faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud aastas vähemalt üks tonn tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast 1. juunit 2007.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1 kuni 3 kohaldamist, võib registreerimistaotluse esitada mis tahes ajal enne asjaomast tähtpäeva.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike kohandustega ka artikli 7 kohaselt registreeritud ainete puhul.

Artikkel 24

Teavitatud ained

1.   Direktiivi 67/548/EMÜ kohast teavitamist käsitatakse registreerimisena käesoleva jaotise kohaldamisel ja amet määrab registreerimisnumbri hiljemalt 1. detsembriks 2008.

2.   Kui toodetud või imporditud teavitatud aine kogus tootja või importija kohta ületab artikli 12 kohase järgmise tonnides väljendatud künniskoguse, esitatakse antud künniskogusele ja kõikidele madalamatele künniskogustele vastav nõutav lisateave kooskõlas artiklitega 10 ja 12, välja arvatud juhul, kui teave on juba vastavalt kõnealustele artiklitele esitatud.

III JAOTIS

ANDMETE JAGAMINE JA TARBETU KATSETAMISE VÄLTIMINE

1. PEATÜKK

Eesmärgid ja üldeeskirjad

Artikkel 25

Eesmärgid ja üldeeskirjad

1.   Selleks et vältida loomkatseid, tehakse käesoleva määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna. Lisaks on vaja rakendada meetmeid muude katsete dubleerimise piiramiseks.

2.   Käesoleva määruse kohane teabe jagamine ja ühine esitamine puudutab tehnilisi andmeid ja eelkõige ainete olemuslike omadustega seotud teavet. Registreerijad hoiduvad vahetamast turukäitumist käsitlevat teavet, seda eelkõige tootmisvõimsuste, tootmis- ja müügimahtude, impordimahtude või turuosade kohta.

3.   Teised tootjad või importijad võivad registreerimisel kasutada kõiki uuringute kokkuvõtteid või uuringute aruannete kokkuvõtteid, mis on käesolevale määrusele vastava registreerimise käigus esitatud vähemalt kaksteist aastat varem.

2. PEATÜKK

Eeskirjad, mis käsitlevad mittefaasiaineid ja faasiainete registreerijaid, kes ei ole eelregistreerinud

Artikkel 26

Registreerimisele eelnev järelepärimiskohustus

1.   Mittefaasiaine iga potentsiaalne registreerija või faasiaine potentsiaalne registreerija, kes ei ole eelregistreerinud vastavalt artiklile 28, esitab ametile järelepärimise selle kohta, kas sama aine kohta on registreerimistaotlus juba esitatud. Koos kõnealuse päringuga esitab ta ametile kogu järgmise teabe:

a)

oma isikut identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1, välja arvatud kasutuskohad;

b)

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

c)

millised teabele esitatavad nõuded nõuaksid temalt uute uuringute tegemist selgroogsete loomadega;

d)

millised teabele esitatavad nõuded nõuaksid temalt muude uute uuringute tegemist.

2.   Kui ainet ei ole varem registreeritud, teavitab amet sellest potentsiaalset registreerijat.

3.   Kui sama aine on varem registrisse kantud vähem kui kaksteist aastat tagasi, teatab amet potentsiaalsele registreerijale viivitama varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d) ning edastab sõltuvalt olukorrast kas nende poolt juba esitatud varasemad asjakohased kokkuvõtted või uuringute aruannete kokkuvõtted.

Selgroogsete loomadega tehtud uuringuid ei korrata.

Amet teatab samal ajal eelmistele registreerijatele potentsiaalse registreerija nime ja aadressi. Olemasolevaid uuringuandmeid jagatakse potentsiaalse registreerijaga vastavalt artiklile 27.

4.   Kui mitu potentsiaalset registreerijat on esitanud päringu sama aine kohta, teatab amet viivitamata kõigile potentsiaalsetele registreerijatele teiste potentsiaalsete registreerijate nimed ja aadressid.

Artikkel 27

Olemasolevate andmete jagamine registreeritud ainete puhul

1.   Kui aine on eelnevalt registreeritud vähem kui kaksteist aastat tagasi, nagu on osutatud artikli 26 lõikes 3, siis potentsiaalne registreerija:

a)

peab selgroogseid loomi hõlmava teabe korral taotlema ja

b)

võib selgroogseid loomi mittehõlmava teabe korral taotleda

eelmis(t)elt registreerija(te)lt artikli 10 punkti a alapunktide vi ja vii kohast teavet, mida ta registreerimiseks vajab.

2.   Kui on esitatud taotlus teabe saamiseks vastavalt lõikele 1, teevad lõikes 1 osutatud potentsiaalsed ja varasemad registreerijad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele potentsiaalse(te) registreerija(te) poolt seoses artikli 10 punkti a alapunktidega vi ja vii taotletava teabe jagamise osas. Kõnealusele kokkuleppele jõudmise asemel võib juhtumi esitada vahekohtule ning vahekohtu korraldusega tuleb nõustuda.

3.   Varasem registreerija ja potentsiaalne registreerija või potentsiaalsed registreerijad teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise suuniseid, mis on ameti poolt vastu võetud kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

4.   Teabe jagamise osas kokkuleppele jõudes teeb varasem registreerija kokkulepitud teabe uuele registreerijale kättesaadavaks ning annab uuele registreerijale loa osutada varasema registreerija uuringute aruandele.

5.   Kui nimetatud kokkuleppele ei jõuta, teavitab potentsiaalne registreerija (teavitavad potentsiaalsed registreerijad) sellest ametit ja varasemat registreerijat (varasemaid registreerijaid) kõige varem ühe kuu möödumisel päevast, mil potentsiaalne registreerija sai ametilt varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d).

6.   Ühe kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud teabe saamist annab amet potentsiaalsele registreerijale loa osutada registreerimistoimikus tema poolt taotletud teabele, kusjuures potentsiaalne registreerija peab ameti nõudel tõendama, et ta on varasema(te)le registreerija(te)le tasunud selle teabe eest osa kantud kuludest. Varasema(te)l registreerija(te)l on õigus nõuda potentsiaalselt registreerijalt tema poolt kantud kuludest proportsionaalse osa tasumist. Proportsionaalse osa arvutamist võivad hõlbustada ameti poolt kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g vastu võetud juhised. Eeldusel, et ta teeb uuringute aruande potentsiaalsele registreerijale kättesaadavaks, on varasema(te)l registreerija(te)l õigus nõuda potentsiaalselt registreerijalt tema poolt kantud kuludest võrdse osa tasumist; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

7.   Ameti poolt käesoleva artikli lõike 6 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

8.   Varasema registreerija vastava taotluse korral pikendatakse uue registreerija artikli 21 lõikele 1 vastavat registreerimise ooteaega nelja kuu võrra.

3. PEATÜKK

Faasiaineid käsitlevad eeskirjad

Artikkel 28

Faasiainete eelregistreerimise kohustus

1.   Selleks, et saada kasu artiklis 23 ette nähtud üleminekukorrast, esitab faasiaine, mille kogus on vähemalt üks tonn aastas ning mille hulka kuuluvad vaheained ilma piiranguteta, iga potentsiaalne registreerija ametile kogu alljärgneva teabe:

a)

aine nimetus vastavalt VI lisa punktile 2, sealhulgas selle EINECSi-number ja CASi-number või nende puudumisel mis tahes muud tunnuskoodid;

b)

oma nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi ja vajaduse korral teda artikli 4 kohaselt esindava isiku nimi ja aadress vastavalt VI lisa punktile 1;

c)

registreerimise prognoositud tähtpäev ja aine kogused tonnides;

d)

aine(te) nimetus(ed) vastavalt VI lisa punktile 2, sealhulgas nende EINECSi ja CASi numbrid või nende puudumisel mis tahes muud tunnuskoodid, mille kohta on olemas asjakohane teave XI lisa punktide 1.3 ja 1.5 kohaldamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ajavahemikus, mis algab 1. juunil 2008 ja lõpeb 1. detsembril 2008.

3.   Registreerijad, kes ei esita lõikes 1 nõutud teavet, ei saa tugineda artiklile 23.

4.   Hiljemalt 1. jaanuaril 2009 avaldab amet oma veebilehel lõike 1 punktides a ja d osutatud ainete loetelu. Loetelu sisaldab ainult ainete nimetusi, sealhulgas nende EINECSi numbreid ja CASi numbreid, kui need on kättesaadavad, ja muid tunnuskoode ning esimest prognoositud registreerimistähtaega.

5.   Pärast loetelu avaldamist võib loetelusse mittekuuluva aine allkasutaja teatada ametile oma huvist selle aine vastu, lisades oma kontaktandmed ning oma praeguse tarnija andmed. Amet avaldab oma kodulehel aine nimetuse ning annab taotluse korral potentsiaalsele registreerijale allkasutaja kontaktandmed.

6.   Potentsiaalsed registreerijad, kes toodavad või impordivad faasiainet esmakordselt vähemalt üks tonn aastas või kasutavad esmakordselt faasiainet toodete valmistamisel või impordivad esmakordselt toodet, mis sisaldab faasiainet, mis tuleb registreerida pärast 1. detsembrit 2008 võivad tugineda artiklile 23, eeldusel et nad esitavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe ametile kuue kuu jooksul alates aine esmakordsest tootmisest, importimisest või kasutamisest vähemalt üks tonn aastas ning mitte hiljem kui 12 kuud enne artiklis 23 sätestatud asjakohast tähtpäeva.

7.   Faasiainete tootjad või importijad, kes toodavad või impordivad aineid vähem kui üks tonn aastas ning kes on kantud ameti poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 avaldatud loetellu, samuti nende ainete allkasutajad ja nende ainete kohta teavet valdavad kolmandad isikud võivad esitada ametile nimetatud ainete kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe või muu asjakohase teabe eesmärgiga võtta osa artiklis 29 osutatud foorumist ainet käsitleva teabe vahetamiseks.

Artikkel 29

Ainet käsitlev teabevahetusfoorum

1.   Kõik potentsiaalsed registreerijad, allkasutajad ja kolmandad isikud, kes on vastavalt artiklile 28 esitanud ametile teavet sama faasiaine kohta või kelle teave on ameti valduses vastavalt artiklile 15, või registreerijad, kes on esitanud taotluse antud faasiaine registreerimiseks enne artikli 23 lõikes 3 sätestatud tähtpäeva, võtavad osa ainet käsitlevast teabevahetusfoorumist.

2.   Iga ainet käsitleva teabevahetusfoorumi eesmärgiks on

a)

hõlbustada registreerimise eesmärgil artikli 10 punkti a alapunktides vi ja vii nimetatud teabe vahetamist potentsiaalsete registreerijate vahel, vältides seega uuringute kordamist, ja

b)

leppida kokku klassifitseerimises ja märgistamises, kui potentsiaalsete registreerijate vahel esineb erinevusi aine klassifikatsioonis ja märgistuses.

3.   Ainet käsitleval teabevahetusfoorumil osalejad edastavad teistele osalejatele olemasolevaid uuringuandmeid, vastavad teiste osalejate esitatud teabenõuetele, määratlevad üheskoos edasiste uuringute vajaduse lõike 2 punktis a nimetatud eesmärkidel ja korraldavad nende uuringute läbiviimise. Kõik ainet käsitlevad teabevahetusfoorumid töötavad kuni 1. juunini 2018.

Artikkel 30

Katseandmete jagamine

1.   Enne katsete läbiviimist, mis on vajalik teabele esitatavate nõuete täitmiseks registreerimisel, esitab ainet käsitleval teabevahetusfoorumil osaleja järelepärimise oma teabevahetusfoorumi raames selle kohta, kas asjakohane uuring on olemas. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi hõlmava uuringu andmed, esitab foorumil osaleja taotluse uuringuandmete saamiseks. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi mittehõlmava uuringu andmed, võib foorumil osaleja esitada taotluse uuringuandmete saamiseks.

Taotluse esitamisele järgneva kuu jooksul esitab uuringuandmete omanik uuringuandmeid taotlenud osaleja(te)le tõendi uuringute maksumuse kohta. Osaleja(d) ja omanik teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise mis tahes suuniseid, mis on ameti poolt vastu võetud kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g. Kui nad vastavale kokkuleppele ei jõua, jagatakse kulud nende vahel võrdselt. Omanik annab loa viidata seoses registreerimisega uuringute aruandele kahe nädala jooksul alates makse laekumisest. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

2.   Kui katseid käsitlevad asjakohased uuringuandmed ei ole teabevahetusfoorumi raames kättesaadavad, viib üks teabevahetusfoorumi osaleja teiste nimel tegutsedes foorumi raames läbi ainult ühe uuringu iga teabele esitatava nõude kohta. Liikmed teevad kõik selleks, et jõuda ameti seatud tähtpäevaks kokkuleppele selle osas, kes teiste osalejate nimel katse läbi viib ja esitab ametile kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte. Kui kokkuleppele ei jõuta, täpsustab amet, milline registreerija või allkasutaja katse läbi viib. Kõik teabevahetusfoorumil osalejad, kes nõuavad uuringu läbiviimist, osalevad uuringu läbiviimise kulude katmises, kusjuures nende hüvitatav osa on vastavuses osalevate potentsiaalsete registreerijate arvuga. Nendel osalejatel, kes ise uuringut läbi ei vii, on õigus saada uuringute aruanne kahe nädala jooksul pärast uuringu läbi viinud osalejale makse tasumist.

3.   Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid hõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, ei ole tal võimalik registreerimist jätkata seni, kuni ta on edastanud vastava teabe teis(t)ele osaleja(te)le. Teine registreerija või teised registreerijad jätkavad registreerimist ilma asjakohaseid teabele esitatavaid nõudeid täitmata, põhjendades seda registreerimistoimikus. Uuringut korratakse, kui 12 kuu jooksul teis(t)e osaleja(te) registreerimiskuupäevast ei ole nimetatud teabe omanik seda teavet neile edastanud ning amet otsustab, et nad peaksid katset kordama. Kui mõni teine registreerija on siiski juba esitanud nimetatud teavet sisaldava registreerimistaotluse, annab amet teis(t)ele foorumil osaleja(te)le loa osutada nimetatud teabele oma registreerimistoimiku(te)s. Nimetatud teisel registreerijal on õigus nõuda teis(t)elt foorumil osaleja(te)lt kulude võrdset jagamist eeldusel, et ta teeb uuringute aruande teis(t)ele osaleja(te)le kättesaadavaks; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

4.   Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid mittehõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, jätkavad teabevahetusfoorumi teised osalejad registreerimistoiminguid, lähtudes sellest, et asjakohaseid uuringuandmeid teabevahetusfoorumi raames ei ole.

5.   Ameti poolt käesoleva artikli lõike 2 või 3 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

6.   Uuringuandmete omanikku, kes keeldub esitamast uuringuandmeid või tõendit uuringuteks tehtud kulutuste kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 4, karistatakse vastavalt artiklile 126.

IV jaotis

Teave tarneahelas

Artikkel 31

Ohutuskaartidele esitatavad nõuded

1.   Aine või valmistise tarnija esitab aine või valmistise saajale II lisa kohaselt koostatud ohutuskaardi, kui

a)

aine või valmistis vastab direktiivide 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele või

b)

aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumidele või

c)

aine on võetud artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu muudel kui punktides a ja b osutatud põhjustel.

2.   Iga tarneahelas tegutseja, kes on vastavalt artiklitele 14 või 37 kohustatud teostama aine kemikaaliohutuse hindamise, tagab, et ohutuskaardil sisalduv teave on vastavuses kõnealuses hinnangus sisalduva teabega. Kui ohutuskaart koostatakse valmistise jaoks ning tarneahelas tegutseja on koostanud valmistise kohta kemikaaliohutuse hinnangu, piisab sellest, kui ohutuskaardil sisalduv teave vastab valmistise kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele, mitte iga valmistise koostisesse kuuluva üksiku aine kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele.

3.   Tarnija esitab saajale taotluse korral vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui valmistist ei klassifitseerita ohtlikuks vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ artiklitele 5, 6 ja 7, kuid selle koostisesse kuulub

a)

mittegaasiliste valmististe puhul vähemalt 1 massiprotsent ja gaasiliste valmististe puhul vähemalt 0,2 mahuprotsenti vähemalt ühte tervist või keskkonda ohustavat ainet, või

b)

mittegaasiliste valmististe puhul vähemalt 0,1 massiprotsenti vähemalt ühte XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivat, bioakumuleeruvat ja toksilist või väga püsivat ja väga bioakumuleeruvat ainet või ainet, mis on võetud muudel kui punktis a osutatud põhjustel artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu, või

c)

aine, mille suhtes on ühenduses kehtestatud töökeskkonnas kokkupuute piirväärtused.

4.   Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või valmistised on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.

5.   Ohutuskaart esitatakse nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või valmistis turule viiakse, kui asjaomane (asjaomased) liikmesriik (liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

6.   Ohutuskaardile märgitakse kuupäev ning see sisaldab järgmisi lahtreid:

1.

aine/valmistise ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine;

2.

ohtude identifitseerimine;

3.

koostis/teave koostisainete kohta;

4.

esmaabimeetmed;

5.

tulekustutusmeetmed;

6.

meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda;

7.

käitlemine ja hoidmine;

8.

kokkupuute ohjamine/isikukaitse;

9.

füüsikalised ja keemilised omadused;

10.

püsivus ja reaktsioonivõime;

11.

teave toksilisuse kohta;

12.

ökoloogiline teave;

13.

jäätmekäitlus;

14.

veonõuded;

15.

kohustuslik teave märgistusel;

16.

muu teave.

7.   Iga tootmisahelas tegutseja, kellelt nõutakse kemikaaliohutuse aruande koostamist vastavalt artiklitele 14 või 37, lisab ohutuskaardi lisana kindlaksmääratud kasutusalasid hõlmavad asjakohased kokkupuutestsenaariumid (sealhulgas vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategooriad), mis sisaldavad ka XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevaid eritingimusi.

Iga allkasutaja võtab arvesse talle edastatud ohutuskaardil olevaid asjakohaseid kokkupuutestsenaariume ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma kindlaksmääratud kasutusalade jaoks ohutuskaardi koostamisel.

Iga levitaja edastab talle edastatud ohutuskaardil olevad asjakohased kokkupuutestsenaariumid ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma ohutuskaardi koostamisel nende kasutusalade jaoks, mille kohta on ta edastanud teavet vastavalt artikli 37 lõikele 2.

8.   Ohutuskaart esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt ja tasuta.

9.   Tarnijad ajakohastavad ohutuskaardi viivitamata järgmistel juhtudel:

a)

niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;

b)

pärast autoriseeringut või selle andmisest keeldumist;

c)

pärast piirangu kehtestamist.

Teabe uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget „Läbi vaadatud: (kuupäev)”, esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või valmistist eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

Artikkel 32

Kohustus edastada teavet tarneahelas allapoole ainete või valmististe koostisainete kohta, mille puhul ohutuskaarti ei nõuta

1.   Kõik aine või valmistise koostisaine aine tarnijad, kes ei pea esitama ohutuskaarti vastavalt artiklile 31, esitavad saajale järgmise teabe:

a)

artikli 20 lõikes 3 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas, seoses iga ainega, mille kohta edastatakse teavet käesoleva lõike punktide b, c või d kohaselt;

b)

kas selles tarneahelas kuulub aine autoriseerimisele ning üksikasjad VII jaotise alusel antud autoriseeringu või sellest keeldumise kohta;

c)

VIII jaotise alusel kehtestatud piirangute üksikasjad;

d)

muu kättesaadav ja asjakohane teave aine kohta, mis on vajalik asjakohaste riskijuhtimismeetmete määratlemiseks ja kohaldamiseks, sealhulgas XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevad eritingimused.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse tasuta paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt aine või valmistise koostisaine esimese tarne ajal, mis toimub pärast 1. juunit 2007.

3.   Tarnijad ajakohastavad nimetatud teavet viivitamata järgmistel juhtudel:

a)

niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;

b)

pärast autoriseeringut või sellest keeldumist;

c)

pärast piirangu kehtestamist.

Lisaks esitatakse kaasajastatud teave paberkandjal või elektroonselt tasuta kõigile varasematele saajatele, kellele on ainet või valmistist eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

Artikkel 33

Kohustus edastada teavet toodetes sisalduvate ainete kohta

1.   Iga tarnija, kelle tarnitav toode sisaldab ainet, mis vastab artikli 57 kriteeriumidele ja on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, esitab toote saajale piisavalt tarnijale kättesaadavat teavet, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sealhulgas minimaalselt kõnealuse aine nimetuse.

2.   Tarbija taotlusel esitab iga tarnija, kelle tarnitav toode sisaldab ainet, mis vastab artikli 57 kriteeriumidele ja on määratletud vastavalt artikli 59 lõikele 1, kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, tarbijale piisavalt tarnijale kättesaadavat teavet, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sealhulgas minimaalselt kõnealuse aine nimetuse.

Asjakohane teave esitatakse tasuta 45 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

Artikkel 34

Kohustus edastada teavet ainete ja valmististe kohta tarneahelas ülespoole

Kõik aine või valmistise tarneahelas tegutsejad edastavad tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale kasutajale või levitajale järgmist teavet:

a)

uut teavet ohtlike omaduste kohta, hoolimata asjaomastest kasutusaladest;

b)

muud teavet, mis võib seada kahtluse alla talle esitatud ohutuskaardil määratletud riskijuhtimismeetmed; see edastatakse ainult kindlaksmääratud kasutusalade kohta.

Levitajad edastavad antud teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale.

Artikkel 35

Töötajate juurdepääs teabele

Tööandja tagab töötajatele ja nende esindajatele juurdepääsu vastavalt artiklitele 31 ja 32 esitatud teabele, mis on seotud nende poolt töö käigus kasutatavate ainete või valmististega või ainete või valmististega, millega nad võivad töö käigus kokku puutuda.

Artikkel 36

Teabe säilitamise kohustus

1.   Kõik tootjad, importijad, allkasutajad ja levitajad koguvad kokku kogu teabe, mida nad vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad selle kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast aine või valmistise viimast tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist nende poolt. Ilma et see piiraks II ja VI jaotise kohaldamist, esitab iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja viivitamata kõnealuse teabe või teeb selle kättesaadavaks taotluse korral selle liikmesriigi mis tahes pädevale asutusele, kus ta on asutatud, või ametile.

2.   Juhul, kui registreerija, allkasutaja või levitaja lõpetab oma tegevuse või kui ta annab oma tegevuse osaliselt või täielikult üle kolmandale isikule, on registreerija, allkasutaja või levitaja ettevõtte likvideerimise eest vastutav isik või asjaomase aine või valmistise turule viimist ülevõttev isik seotud lõikest 1 tuleneva kohustusega registreerija, allkasutaja või levitaja asemel.

V jaotis

Allkasutajad

Artikkel 37

Allkasutajate kemikaaliohutuse hinnangud ning kohustus määrata kindlaks riski vähendamise meetmed, neid kohaldada ja soovitada

1.   Allkasutaja või levitaja võib esitada teavet, mis aitab kaasa registreerimise ettevalmistamisel.

2.   Igal allkasutajal on õigus kirjalikult (paberkandjal või elektroonselt) teavitada teda aine või valmistise koostisainega varustavat tootjat, importijat, allkasutajat või levitajat aine kasutusalast, või vähemalt kasutusala lühikirjeldusest, eesmärgiga muuta see kindlaksmääratud kasutusalaks. Kasutusala teatavaks tehes esitab ta piisavalt teavet, et ainet tarnival tootjal, importijal või allkasutajal oleks tema kasutusala jaoks võimalik koostada tootja, importija või allkasutaja kemikaaliohutuse hinnangus kokkupuutestsenaarium või kasutus- ja kokkupuutekategooria, kui see on asjakohane.

Levitajad edastavad sellise teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale. Sellise teabe saanud allkasutajad võivad koostada kindlaksmääratud kasutusala jaoks kokkupuutestsenaariumi või edastada teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale.

3.   Registreeritud ainete puhul täidab tootja, importija või allkasutaja artiklis 14 sätestatud kohustusi kas enne kui ta tarnib järgmisel korral ainet või valmistise koostisainet käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitanud allkasutajale, tingimusel et taotlus esitati vähemalt üks kuu enne tarne toimumist, või ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Faasiainete puhul rahuldab tootja, importija või allkasutaja kõnealuse taotluse ning täidab artiklis 14 sätestatud kohustusi enne artiklis 23 nimetatud vastava tähtpäeva saabumist, tingimusel et allkasutaja esitab oma taotluse vähemalt 12 kuud enne kõnealust tähtpäeva.

Kui tootjal, importijal või allkasutajal ei ole pärast kasutusala hindamist vastavalt artiklile 14 võimalik lisada see kindlaksmääratud kasutusalade hulka inimeste tervise- või keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel, esitab ta ametile ja allkasutajale viivitamata kirjalikult sellise otsuse põhjenduse(d) ning ei tarni allkasutaja(te) le ainet ilma nimetatud põhjuseid artiklites 31 või 32 osutatud teabele lisamata. Tootja või importija lisab sellise VI lisa punktis 3.7 sisalduva kasutusala oma registreerimistaotluse ajakohastusse vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile d.

4.   Aine või valmistise koostises esineva aine allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande vastavalt XII lisale iga kasutusala jaoks, mis jääb välja talle ohutuskaardiga edastatud kokkupuutestsenaariumis või vajaduse korral kasutus- ja kokkupuutekategoorias kirjeldatud tingimustest, või mis tahes sellise kasutusala jaoks, mida tema tarnija ei soovita.

Allkasutaja ei pea koostama sellist kemikaaliohutuse aruannet järgmistel juhtudel:

a)

ohutuskaardi esitamist koos aine või valmistisega ei nõuta vastavalt artiklile 31;

b)

tema tarnija ei ole kohustatud koostama kemikaaliohutuse aruannet vastavalt artiklile 14;

c)

allkasutaja kasutab ainet või valmistist kokku vähem kui üks tonn aastas;

d)

allkasutaja rakendab või soovitab kokkupuutestsenaariumit, mis sisaldab vähemalt neid tingimusi, mida on kirjeldatud talle ohutuskaardiga edastatud kokkupuutestsenaariumis;

e)

aine kontsentratsioon valmistises on väiksem artikli 14 lõikes 2 sätestatud mis tahes määradest;

f)

allkasutaja kasutab ainet toote- ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks, eeldusel et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid riske ohjatakse piisavalt kooskõlas töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktidega.

5.   Allkasutaja määratleb, kohaldab ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid niisuguste riskide piisavaks ohjamiseks, mis on määratletud

a)

talle esitatud ohutuskaardil või ohutuskaartidel;

b)

tema enda kemikaaliohutuse hinnangus;

c)

riskijuhtimismeetmeid käsitlevas mis tahes teabes, mis esitatakse talle vastavalt artiklile 32.

6.   Kui allkasutaja ei koosta kemikaaliohutuse aruannet vastavalt lõike 4 punktile c, võtab ta arvesse aine kasutusala(sid) ning määrab kindlaks ja kohaldab kõik asjakohased riskijuhtimismeetmed, mida on vaja inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate riskide asjakohase ohjamise tagamiseks. Vajaduse korral kantakse see teave mis tahes tema poolt koostatavale ohutuskaardile.

7.   Allkasutajad hoiavad oma kemikaaliohutuse aruanded kättesaadavatena ja ajakohastavad neid.

8.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 koostatud kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama artikli 14 lõikes 5 sätestatud lõppkasutustest inimeste tervisele tulenevate riskide arvestamist.

Artikkel 38

Allkasutajate kohustus teavet esitada

1.   Enne tarneahelas ülevalpool oleva tegutseja poolt vastavalt artiklile 6 või 18 registreeritud aine teatud viisil kasutama hakkamist või kasutamise jätkamist esitab allkasutaja ametile käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud teabe järgmistel juhtudel:

a)

allkasutaja peab koostama kemikaaliohutuse aruande vastavalt artikli 37 lõikele 4 või

b)

allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktides c või f toodud vabastusele.

2.   Allkasutaja esitatav teave sisaldab järgmist:

a)

tema isikut identifitseerivad andmed ja kontaktandmed vastavalt VI lisa punktile 1.1;

b)

artikli 20 lõikes 3 osutatud registreerimisnumber või -numbrid, kui need on olemas;

c)

ainet (aineid) identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

d)

identifitseerivad andmed tootja(te) või importija(te) või muude tarnijate isikute kohta vastavalt VI lisa punktile 1.1;

e)

kasutusala(de) lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5 ja kasutustingimuste lühikirjeldus;

f)

ettepanek täiendavate katsete läbiviimiseks selgroogsete loomadega, kui allkasutaja peab seda kemikaaliohutuse hinnangu koostamise seisukohalt vajalikuks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktis c sätestatud erandile.

3.   Allkasutaja ajakohastab nimetatud teavet viivitamata, kui lõike 1 kohaselt esitatud teave muutub.

4.   Allkasutaja annab ametile teada, kui aine temapoolne klassifikatsioon erineb tarnija omast.

5.   Käesoleva artikli lõigetele 1–4 vastava teabe esitamine ei ole nõutav niisuguse aine või valmistise koostises esineva aine puhul, mida allkasutaja kasutab vähem kui 1 tonn aastas konkreetse kasutusala jaoks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja tugineb artikli 37 lõike 4 punktis c sätestatud erandile.

Artikkel 39

Allkasutaja kohustuste kohaldamine

1.   Allkasutajad peavad järgima artikli 37 nõudeid hiljemalt kaksteist kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

2.   Allkasutajad peavad järgima artikli 38 nõudeid hiljemalt kuus kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

VI JAOTIS

HINDAMINE

1. PEATÜKK

Toimiku hindamine

Artikkel 40

Katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute läbivaatamine

1.   Amet vaatab läbi kõik registreerimisdokumentides või allkasutaja aruandes esitatud katsetamisettepanekud, mis tehakse seoses vajadusega anda aine kohta IX ja X lisas kirjeldatud teavet. Eelisjärjekorras tuleb läbi vaadata selliste ainete registreerimisdokumendid, mis on püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised või väga püsivad või väga bioakumuleeruvad, sensibiliseerivad ja/või kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised või direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud ning mille kogused ületavad 100 tonni aastas ja mille kasutamine põhjustab laialdast ja hajutatud kokkupuudet.

2.   Teave selliste katsetamisettepanekute kohta, mis hõlmavad katseid selgroogsete loomadega, avaldatakse ameti veebilehel. Amet avaldab oma veebilehel aine nime, ohunäitaja (hazard end-point), mille jaoks ettepanek katseteks selgroogsete loomadega on tehtud, ja kuupäeva, milleks tuleb esitada mis tahes kolmandate isikute teave. Amet palub kolmandatel isikutel esitada 45 päeva jooksul alates avaldamiskuupäevast ameti määratud vormis teaduslikult usaldusväärset teavet ja uuringuid, mis käsitlevad katsetamisettepanekus käsitletud ainet ja ohunäitajat. Amet võtab lõike 3 kohast otsust tehes arvesse kogu esitatud teaduslikult usaldusväärse teabe ja kõik uuringud.

3.   Amet valmistab lõikes 1 sätestatud läbivaatamise alusel ette ühe järgmistest otsustest ning see otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 51 sätestatud korras:

a)

otsus, milles nõutakse asjaomas(t)elt registreerija(te)lt või allkasutaja(te)lt kavandatava katse läbiviimist ning milles määratakse uuringu kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte esitamise tähtpäev, kui seda nõutakse I lisas;

b)

otsus, mis on kooskõlas punktiga a, kuid millega muudetakse katse läbiviimise tingimusi;

c)

otsus, mis vastab punktile a, b või d, kuid millega nõutakse registreerija(te)lt või allkasutaja(te)lt ühe või mitme täiendava katse läbiviimist juhul, kui katsetamisettepanekud ei vasta IX, X ja XI lisa nõuetele;

d)

otsus katse läbiviimist käsitleva ettepaneku tagasilükkamise kohta;

e)

punktide a, b või c kohane otsus, kui sama aine mitu registreerijat või allkasutajat on esitanud ettepanekud sama katse läbiviimiseks, andes neile võimaluse jõuda kokkuleppele selle osas, kes katse nende kõigi nimel läbi viib, ja teavitada sellest ametit 90 päeva jooksul. Kui ametit ei teavitata sellisest kokkuleppest 90 päeva jooksul, määrab amet vastavalt vajadusele ühe registreerija või allkasutaja kõigi nimel katset läbi viima.

4.   Registreerija või allkasutaja esitab ametile nõutava teabe kehtestatud tähtpäevaks.

Artikkel 41

Registreerimistaotluste vastavuse kontrollimine

1.   Amet võib läbi vaadata kõik registreerimistaotlused, et kontrollida järgmist:

a)

kas artikli 10 kohaselt esitatud tehnilis(t)es toimiku(te)s sisalduv teave vastab artiklite 10, 12 ja 13 ning III lisa ja VI-X lisa nõuetele;

b)

kas tehnilis(t)es toimiku(te)s esitatud teabele esitatavate standardsete nõuete kohandused ja nendega seotud põhjendused on kooskõlas niisuguseid kohandusi reguleerivate eeskirjadega, mis on sätestatud VII-X lisas, ning XI lisas sätestatud üldeeskirjadega;

c)

kas nõutav kemikaaliohutuse hinnang ja kemikaaliohutuse aruanne vastab I lisa nõuetele ja kas pakutavad riskijuhtimismeetmed on piisavad;

d)

kas vastavalt artikli 11 lõikele 3 või artikli 19 lõikele 2 esitatud selgitus(ed) on objektiivsed.

2.   Liikmesriikide pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks selliste toimikute loetelu, mille vastavust kontrollib amet.

3.   12 kuu jooksul pärast vastavuskontrolli alustamist võib amet lõike 1 kohaselt tehtud läbivaatamise alusel koostada otsuse eelnõu, mis nõuab registreerija(te)lt sellise teabe esitamist, mis on vajalik registreerimisdokumentide vastavusse viimiseks teabele esitatavate asjakohaste nõuetega; otsuse eelnõus sätestatakse ka piisavad tähtajad täiendava teabe esitamiseks. Selline otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 51 sätestatud korras.

4.   Registreerija esitab ametile nõutava teabe määratud tähtpäevaks.

5.   Tagamaks, et registreerimistoimikud on määrusega vastavuses, valib amet toimikute vastavuse kontrollimiseks välja teatud arvu toimikuid, mis moodustavad vähemalt 5 % kõigist ametile iga koguste vahemiku kohta saadetud toimikutest. Amet kontrollib eelisjärjekorras, kuid mitte ainult, toimikuid, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

toimik sisaldab artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi ja/või vii osutatud teavet, mis esitatakse eraldi vastavalt artikli 11 lõikele 3, või

b)

toimik on koostatud aine kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas ja mis ei vasta VII lisa nõuetele, mida kohaldatakse vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti a või b alusel, või

c)

toimik on koostatud aine kohta, mis kuulub artikli 44 lõikes 2 osutatud ühenduse ainete hindamisplaani.

6.   Iga kolmas isik võib ametile edastada elektroonselt teavet artikli 28 lõikes 4 osutatud loetelus sisalduvate ainete kohta. Toimikute kontrollimisel ja valimisel kaalub amet nimetatud teavet koos artikli 124 kohaselt esitatud teabega.

7.   Komisjon võib pärast ametiga konsulteerimist otsustada kehtestada toimikute väljavalimiseks teistsuguse protsendimäära ning muuta lõikes 5 sisalduvaid kriteeriume või lisada uusi kriteeriume artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Artikkel 42

Esitatud teabe kontrollimine ja toimiku hindamise järelmeetmed

1.   Amet vaatab läbi artikli 40 või 41 alusel tehtud otsuse tulemusena esitatud teabe ja koostab vajaduse korral asjakohase otsuse vastavalt nendele artiklitele.

2.   Pärast toimiku hindamise lõpetamist teavitab amet komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi hindamisel saadud teabest ja tehtud järeldustest. Pädevad asutused kasutavad nimetatud hindamisel saadud teavet artikli 45 lõike 5, artikli 59 lõike 3 ja artikli 69 lõike 4 kohaldamisel. Amet kasutab hindamisel saadud teavet artikli 44 kohaldamisel.

Artikkel 43

Katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute läbivaatamise kord ja tähtajad

1.   Mittefaasiainete puhul koostab amet otsuse eelnõu vastavalt artikli 40 lõikele 3 180 päeva jooksul alates katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekut sisaldava registreerimistaotluse või allkasutaja aruande saamist.

2.   Faasiainete puhul koostab amet otsuste eelnõud vastavalt artikli 40 lõikele 3

a)

hiljemalt 1. detsembriks 2012 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. detsembriks 2010 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks IX ja X lisas teabele esitatavate nõuete täitmiseks;

b)

hiljemalt 1. juuniks 2016 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. juuniks 2013 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks ainult IX lisas teabele esitatavate nõuete täitmiseks;

c)

hiljemalt 1. juuniks 2022 kõikide registreerimistaotluste puhul, mis laekusid hiljemalt 1. juuniks 2018 ning mis sisaldavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks.

3.   Artikli 40 kohaselt hinnatavate registreerimistoimikute loetelu tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. PEATÜKK

Aine hindamine

Artikkel 44

Aine hindamise kriteeriumid

1.   Ühtlustatud lähenemise tagamiseks töötab amet koostöös liikmesriikidega välja kriteeriumid ainete tähtsuse järjekorda seadmiseks, pidades silmas edasist hindamist. Tähtsuse järjekorda seadmine toimub riskipõhise lähenemise alusel. Kriteeriumide puhul võetakse arvesse järgmist:

a)

ohte käsitlev teave, näiteks kas aine sarnaneb struktuurilt teadaolevate probleemsete ainetega või ainetega, mis on püsivad ja potentsiaalselt bioakumuleeruvad, mis viitab sellele, et ainel või ühel või enamal selle teisendil on probleemseid omadusi või antud aine või selle teisend on püsiv ja potentsiaalselt bioakumuleeruv;

b)

kokkupuudet käsitlev teave;

c)

kogus tonnides, sealhulgas mitme registreerija poolt esitatud kogused registreerimisdokumentides summaarselt.

2.   Amet kasutab lõikes 1 toodud kriteeriume ühenduse hindamisplaani kavandi koostamiseks, mis hõlmab kolme aastat ja milles täpsustatakse ained, mida igal aastal hinnatakse. Ained lisatakse hindamisplaani, kui on alust arvata (kas ameti poolt läbi viidud toimiku hindamise alusel või tuginedes muule asjakohasele allikale, sealhulgas registreerimistoimikus sisalduvale teabele), et nimetatud aine kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale. Amet esitab hindamisplaani esialgse kavandi liikmesriikidele hiljemalt 1. detsembriks 2011. Amet esitab hindamisplaani iga-aastase ajakohastamise kavandi liikmesriikidele iga aasta 28. veebruariks.

Amet võtab lõpliku ühenduse hindamisplaani vastu artikli 76 lõike 1 punktis e sätestatud liikmesriikide komitee (edaspidi „liikmesriikide komitee”) arvamuse alusel ja avaldab plaani oma veebilehel, nimetades ära liikmesriigi, kes hakkab hindama plaanis loetletud aineid vastavalt artiklile 45.

Artikkel 45

Pädev asutus

1.   Amet vastutab ainete hindamise protsessi koordineerimise eest ja tagab ühenduse hindamisplaani kuuluvate ainete hindamise. Selles tegevuses toetub amet liikmesriikide pädevate asutuste tegevusele. Aine hindamist läbi viies võivad pädevad asutused määrata muu asutuse, kes tegutseb nende nimel.

2.   Liikmesriik võib ühenduse hindamisplaani kavandist valida aine(d)m, eesmärgiga saada pädevaks asutuseks artiklite 46, 47 ja 48 kohaldamiseks. Amet tagab ühenduse hindamisplaani kavandisse kuuluva sellise aine hindamise, mida ei valinud ükski liikmesriik.

3.   Kui kaks või enam liikmesriiki on väljendanud huvi ühe ja sama aine hindamise vastu ning nad ei suuda kokku leppida selles, kes neist peaks saama pädevaks asutuseks, määratakse artiklite 46, 47 ja 48 kohaldamiseks pädev asutus kindlaks vastavalt järgmisele korrale.

Amet suunab küsimuse liikmesriikide komiteele, et leppida kokku, milline asutus määratakse pädevaks asutuseks, võttes arvesse tootja(te) või importija(te) asukohaliikmesriiki, liikmesriigi osa ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, liikmesriigi poolt juba hinnatavate ainete arvu ja olemasolevaid eksperditeadmisi.

Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates küsimuse suunamisest ühehäälsele kokkuleppele, võtavad asjaomased liikmesriigid ained hindamiseks vastu.

Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, esitab amet vastakad arvamused komisjonile, kes otsustab artikli 133 lõikes 3 osutatud korras, millisest asutusest saab pädev asutus, ning asjaomased liikmesriigid võtavad ained hindamiseks vastu.

4.   Vastavalt lõigetele 2 ja 3 kindlaks määratud pädev asutus hindab talle määratud aineid vastavalt käesolevale peatükile.

5.   Liikmesriik võib ametit igal ajal teavitada ühenduse hindamisplaani mittelülitatud ainest, kui tema käsutuses on teavet, mis viitab, et aine on hindamisel prioriteetne. Amet teeb otsuse sellise aine ühenduse hindamisplaani lisamise kohta liikmesriikide komitee arvamuse alusel. Kui aine lisatakse ühenduse hindamisplaani, hakkab ainet hindama ettepaneku teinud liikmesriik või mõni muu liikmesriik, kes sellega nõustub.

Artikkel 46

Nõuded täiendava teabe esitamiseks ja esitatud teabe kontrollimine

1.   Kui pädev asutus leiab, et on vaja täiendavat teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet, mida ei nõuta VII–X lisas, koostab pädev asutus otsuse eelnõu, tuues välja registreerija(te)lt täiendava teabe nõudmise põhjused ja kehtestades selle esitamise tähtpäeva. Otsuse eelnõu koostatakse 12 kuu jooksul alates ühenduse hindamisplaani avaldamisest sellel aastal hindamisele kuuluvate ainete kohta ameti veebilehel. Otsus võetakse vastu artiklites 50 ja 52 sätestatud korras.

2.   Registreerija esitab ametile nõutava teabe määratud tähtpäevaks.

3.   Pädev asutus vaatab esitatud teabe läbi ja koostab 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vajadusel asjakohased otsused vastavalt käesolevale artiklile.

4.   Pädev asutus viib hindamistegevuse lõpule 12 kuu jooksul alates aine hindamise algusest või 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vastavalt lõikele 2 ja teatab sellest ametile. Kui nimetatud tähtpäev möödub, loetakse hindamine lõpetatuks.

Artikkel 47

Sidusus muude tegevustega

1.   Aine hindamine põhineb konkreetse aine kohta esitatud kogu asjakohasel teabel ja kõigil käesoleva jaotise kohastel varasematel hindamistel. Kui teave aine olemuslike omaduste kohta on saadud samalaadse struktuuriga aine(te)le viidates, võib hindamine hõlmata ka nimetatud samalaadseid aineid. Juhul kui varem on hindamise kohta tehtud otsus kooskõlas artikliga 51 või artikliga 52, võib artikli 46 kohaselt täiendavat teavet nõudvaid otsuse eelnõusid põhjendada ainult asjaolude muutumise või omandatud uute teadmistega.

2.   Ühtlustatud lähenemise tagamiseks täiendava teabe taotlemisel kontrollib amet artikli 46 alusel koostatud otsuste eelnõusid ning töötab välja kriteeriumid ja prioriteedid. Kui see on asjakohane, võetakse rakendusmeetmed vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 48

Aine hindamise järelmeetmed

Pärast aine hindamise lõpuleviimist kaalub pädev asutus, kuidas kasutada hindamisel saadud teavet artikli 59 lõike 3, artikli 69 lõike 4 ja artikli 115 lõike 1 kohaldamisel. Pädev asutus teavitab ametit oma järeldustest selle kohta, kas ja kuidas saadud teavet kasutada. Amet teavitab omakorda komisjoni, registreerijat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. PEATÜKK

Vaheainete hindamine

Artikkel 49

Täiendav teave kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete kohta

Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete puhul, mida kasutatakse rangelt ohjatud tingimustes, ei kohaldata ei toimiku ega aine hindamist. Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil tegevuskoht asub, leiab siiski, et kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kasutamisest tuleneb risk inimeste tervisele ja keskkonnale, mis on võrdväärne artikli 57 tingimustele vastavate ainete kasutamisest tuleneva riskiga, ja et nimetatud risk ei ole nõuetekohaselt ohjatud, võib ta

a)

nõuda registreerijalt tuvastatud riskiga otseselt seotud täiendava teabe esitamist. Niisuguse nõudega kaasneb kirjalik põhjendus;

b)

vaadata üle esitatud teabe ja soovitada vajaduse korral asjakohaseid riski vähendamise meetmeid, et vähendada kõnealuse tegevuskohaga seotud tuvastatud riske.

Esimeses lõigus sätestatud menetlust võib rakendada ainult selles nimetatud pädev asutus. Pädev asutus teatab ametile sellise hindamise tulemused ja amet teavitab seejärel liikmesriikide pädevaid asutusi ja teeb tulemused neile kättesaadavaks.

4. PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 50

Registreerijate ja allkasutajate õigused

1.   Amet teeb artiklite 40, 41 või 46 alusel koostatud otsuse eelnõu asjaomas(t)ele registreerija(te)le või allkasutaja(te)le teatavaks, teavitades neid nende õigusest esitada omapoolseid märkusi 30 päeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. Kui asjaomane registreerija või allkasutaja või asjaomased registreerijad või allkasutajad soovivad märkusi esitada, esitavad nad need ametile. Amet omakorda teatab pädevale asutusele viivitamata märkuste esitamisest. Pädev asutus (artikli 46 kohaselt tehtud otsuste puhul) ja amet (artiklite 40 ja 41 kohaselt tehtud otsuste puhul) võtab arvesse kõiki esitatud märkusi ja võib otsuse eelnõu vastavalt muuta.

2.   Kui registreerija on lõpetanud aine tootmise või importimise või toote valmistamise või importimise või allkasutaja on lõpetanud kasutamise, teatab ta sellest ametile, mille tulemusena kantakse vajaduse korral tema registreerimisandmetesse registreeritud koguseks null ja nimetatud ainega seoses ei saa taotleda mingit täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui registreerija teatab aine tootmise või impordi või toote valmistamise või impordi taasalustamisest või allkasutaja teatab kasutamise taasalustamisest. Amet teatab sellest registreerija või allkasutaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

3.   Registreerija võib lõpetada aine tootmise või importimise või toote valmistamise või importimise ja allkasutaja võib lõpetada kasutamise pärast otsuse eelnõu kättesaamist. Sellisel juhul teavitab registreerija või allkasutaja ameti tegevuse lõpetamisest, mille tulemusena muutub tema registreerimine või aruanne kehtetuks ja vastava aine kohta ei saa nõuda täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui ta esitab uue registreerimistaotluse või aruande. Amet teatab sellest registreerija või allkasutaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

4.   Olenemata lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib vastavalt artiklile 46 nõuda täiendavat teavet ühel või mõlemal alljärgneval juhul:

a)

kui pädev asutus koostab toimiku vastavalt XV lisale, milles järeldab, et täiendava teabe nõudmist õigustab võimalik pikaajaline risk inimeste tervisele või keskkonnale;

b)

kui seda riski suurendab märkimisväärselt kokkupuude registreerija(te) toodetud või imporditud ainega või registreerija(te) valmistatud või imporditud toote koostises esineva ainega või allkasutaja(te) kasutatava ainega.

Artiklites 69 kuni 73 kirjeldatud korda kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 51

Otsuste vastuvõtmine toimiku hindamisel

1.   Amet teeb artiklile 40 või 41 vastava otsuse eelnõu liikmesriikide pädevatele asutustele teatavaks koos registreerija märkustega.

2.   30 päeva jooksul alates otsuse edastamisest võivad liikmesriigid esitada ametile ettepanekuid otsuse eelnõu muutmiseks.

3.   Kui ametile muudatusettepanekuid ei esitata, võtab amet otsuse vastu lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud kujul.

4.   Kui ametile esitatakse muudatusettepanekuid, võib amet otsuse eelnõud muuta. Amet suunab otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud 30 päeva möödumisest.

5.   Amet edastab viivitamata iga muudatusettepaneku asjaomastele registreerijatele ja allkasutajatele ja annab neile märkuste esitamiseks aega 30 päeva. Liikmesriikide komitee võtab saadud märkusi arvesse.

6.   Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates suunamisest otsuse eelnõu suhtes ühehäälsele kokkuleppele, võtab amet otsuse vastavalt vastu.

7.   Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon otsuse eelnõu, mis võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

8.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 6 kohased ameti otsused võib vastavalt artiklitele 91, 92 ja 93 edasi kaevata.

Artikkel 52

Otsuste vastuvõtmine aine hindamisel

1.   Pädev asutus edastab vastavalt artiklile 46 oma otsuse eelnõu ametile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele koos registreerija või allkasutaja märkustega.

2.   Artikli 51 lõikeid 2 kuni 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 53

Katsetega seotud kulutuste jagamine registreerijate ja/või allkasutajate vahelise kokkuleppe puudumisel

1.   Kui registreerijatel või allkasutajatel tuleb käesoleva jaotise kohaselt tehtud otsuse tulemusena viia läbi katse, teevad nimetatud registreerijad või allkasutajad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele, kes katse teiste registreerijate või allkasutajate nimel läbi viib, ning teatavad sellest ametile 90 päeva jooksul. Kui ametit ei teavitata sellisest kokkuleppest 90 päeva jooksul, määrab amet ühe registreerija või allkasutaja kõigi nimel katset läbi viima.

2.   Kui registreerija või allkasutaja viib katse läbi teiste nimel, jagatakse uuringu läbiviimise kulud kõigi vahel võrdselt.

3.   Lõikes 1 osutatud juhul esitab katset läbi viiv registreerija või allkasutaja kõikidele asjaosalisele uuringute täieliku aruande koopia.

4.   Katset tegeval ja uuringuandmeid esitaval isikul on õigus esitada teiste asjaosaliste vastu asjakohane nõue. Igal asjaomasel isikul on õigus nõuda, et teisel isikul keelatakse aine tootmine, importimine või turule viimine, kui nimetatud teine isik kas ei tasu oma osa kuludest või ei esita sellele summale tagatist või ei anna üle tehtud uuringuid käsitleva täieliku aruande koopiat. Kõik nõuded on täitmisele pööratavad riiklikes kohtutes. Iga isik võib esitada oma hüvitisnõude vahekohtule ja nõustuda vahekohtu korraldusega.

Artikkel 54

Hindamist käsitleva teabe avaldamine

Iga aasta 28. veebruariks avaldab amet oma veebilehel aruande eelneva kalendriaasta jooksul tehtud edusammudest seoses hindamiskohustuse täitmisega. Nimetatud aruanne sisaldab eelkõige soovitusi potentsiaalsetele registreerijatele tulevaste registreerimisdokumentide kvaliteedi parandamiseks.

VII JAOTIS

AUTORISEERIMINE

1. PEATÜKK

Autoriseeringu nõue

Artikkel 55

Autoriseeringu eesmärk ja asendamise kaalutlused

Käesoleva jaotise eesmärk on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

Artikkel 56

Üldsätted

1.   Tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

aine või valmistise või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on autoriseeritud vastavalt artiklitele 60–64, või

b)

aine või valmistise või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on vabastatud XIV lisas esitatud autoriseerimisnõudest vastavalt artikli 58 lõikele 2, või

c)

artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev ei ole saabunud või

d)

artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev on saabunud ja kuigi taotlus esitati 18 kuud enne seda kuupäeva, pole otsust autoriseerimise kohta veel vastu võetud, või

e)

aine on turule viidud ja vastav autoriseering on antud vahetult järgmisele allkasutajale.

2.   Allkasutaja võib kasutada lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavat ainet eeldusel, et kasutusala vastab temast tarneahelas ülevalpool olevale tegutsejale samaks kasutusalaks antud autoriseeringu tingimustele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ainete kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XIV lisas määratakse kindlaks, kas lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse seoses toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse kohustusest vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

4.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ainete järgmiste kasutusalade suhtes:

a)

kasutamine taimekaitsevahendites, mis kuuluvad direktiivi 91/414/EMÜ reguleerimisalasse;

b)

kasutamine biotsiidides, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalasse;

c)

kasutamine mootorikütusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (47);

d)

kasutamine kütusena mineraalõlitoodete teisaldatavates või statsionaarsetes põletusseadmetes ja kütusena suletud süsteemides.

5.   Ainete puhul, mille puhul tuleb autoriseeringut taotleda vaid seetõttu, et nad vastavad artikli 57 punktide a, b või c kriteeriumidele või seetõttu, et nad on vastavalt artikli 57 punktile f tunnistatud ohtlikeks inimeste tervisele, ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 järgmiste kasutusalade suhtes:

a)

kasutamine direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvates kosmeetikatoodetes;

b)

kasutamine määruse (EÜ) nr 1935/2004 reguleerimisalasse kuuluvates toiduga kokku puutuvates materjalides.

6.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata valmististe koostises esinevate järgmiste ainete kasutamise suhtes:

a)

artikli 57 punktides d, e ja f osutatud ained, mille kontsentratsiooni piirväärtus on alla 0,1 massiprotsendi;

b)

kõik teised ained, mille kontsentratsiooni piirväärtus jääb allapoole väikseimat direktiivis 1999/45/EÜ või direktiivi 67/548/EMÜ I lisas määratletud piirväärtust, mis tingib valmistise ohtlikuks klassifitseerimise.

Artikkel 57

XIV lisasse kantavad ained

Järgmised ained võib kanda XIV lisasse artiklis 58 sätestatud korras:

a)

ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks aineteks;

b)

ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria mutageenseteks aineteks;

c)

ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks;

d)

ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised;

e)

ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

f)

ained, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused ning mis ei vasta punktide d või e kriteeriumidele, mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju, ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumipõhiselt artiklis 59 sätestatud korras.

Artikkel 58

Ainete kandmine XIV lisasse

1.   Kui võetakse vastu otsus kanda XIV lisasse artiklis 57 nimetatud ained, tehakse nimetatud otsus artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Otsus sisaldab iga aine kohta järgmist:

a)

ainet identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 2;

b)

artiklis 57 osutatud aine olemuslik(ud) omadus(ed);

c)

üleminekukord:

i)

kuupäev(ad), alates millest on aine turuleviimine ja kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui selleks on antud autoriseering (edaspidi „sulgemiskuupäev”), mille puhul tuleks arvestada vastava kasutusala jaoks kindlaks määratud tootmistsüklit, kui see on asjakohane;

ii)

kuupäev või kuupäevad vähemalt 18 kuud enne sulgemiskuupäeva(sid), mis ajaks peavad taotlused olema laekunud, kui taotleja soovib jätkata aine kasutamist või viia aine turule teatavateks kasutusaladeks pärast sulgemiskuupäeva(sid); selline kasutamise jätkumine on lubatud pärast sulgemiskuupäeva, kuni võetakse vastu otsus autoriseeringu andmise kohta;

d)

läbivaatamise tähtaeg teatavate kasutusalade puhul, kui see on asjakohane;

e)

kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest, kui selline nõue on olemas, ja sellise vabastuse tingimused, kui need on olemas.

2.   Kasutusalad või kasutuskategooriad võib vabastada autoriseerimise nõudest eeldusel, et risk on nõuetekohaselt ohjatud ühenduse olemasolevate konkreetsete õigusaktide alusel, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega. Selliste vabastuste kehtestamisel tuleb eelkõige arvesse võtta aine olemusega seotud tervise- ja keskkonnariski proportsionaalsust, näiteks juhul, kui risk oleneb aine füüsikalisest olekust.

3.   Enne otsust ainete kandmise kohta XIV lisasse soovitab amet liikmesriikide komitee arvamust arvesse võttes lisasse kandmiseks prioriteetseid aineid, tuues iga aine kohta ära lõikes 1 sätestatud andmed. Prioriteetseks peetakse tavaliselt aineid,

a)

millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused; või

b)

mida kasutatakse laialdaselt; või

c)

mida on suurtes kogustes.

XIV lisasse kantavate ainete arvu ja lõike 1 alusel kindlaks määratud kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse ameti suutlikkust käsitleda taotlusi ettenähtud aja jooksul. Amet esitab oma esimese soovituse XIV lisasse kantavate prioriteetsete ainete kohta hiljemalt 1. juuniks 2009. Amet esitab vähemalt igal teisel aastal edasised soovitused täiendavate ainete kandmiseks XIV lisasse.

4.   Enne kui amet saadab oma soovituse komisjonile, teeb ta selle avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, näidates selgelt ära avaldamiskuupäeva, võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 118 ja 119. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kolme kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast, eelkõige seoses kasutusaladega, mis tuleks vabastada autoriseerimise nõudest.

Amet ajakohastab oma soovituse, võttes arvesse saadud märkusi.

5.   Kui lõikes 6 ei sätestata teisiti, ei kohaldata pärast aine kandmist XIV lisasse selle aine suhtes VIII jaotises sätestatud menetluse alusel uusi piiranguid, mis hõlmavad aine, valmistise või toote koostises esineva aine XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenevaid ja aine kasutamisega seotud riske inimeste tervisele või keskkonnale.

6.   XIV lisas loetletud aine suhtes võib VIII jaotises sätestatud menetluse alusel kehtestada uusi piiranguid, mis hõlmavad too(de)te koostises esinevast ainest tulenevaid riske inimeste tervisele või keskkonnale.

7.   XIV lisasse ei kanta aineid või sealt võetakse välja ained, mille igasugune kasutamine on VIII jaotise või muude ühenduse õigusaktide alusel keelatud.

8.   Ained, mis uue teabe põhjal ei vasta enam artikli 57 kriteeriumidele, arvatakse XIV lisast välja artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

Artikkel 59

Artiklis 57 osutatud ainete määratlemine

1.   Käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud korda kohaldatakse artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemiseks ja loetelu koostamiseks kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse. Amet osutab, millised selles loetelus olevad ained kuuluvad tema artikli 83 lõike 3 punkti e kohasesse tööprogrammi.

2.   Komisjon võib paluda ametil koostada vastavalt XV lisa asjakohastele sätetele toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele. Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sissekandele. Amet teeb kõnealuse toimiku liikmesriikidele kättesaadavaks.

3.   Mis tahes liikmesriik võib koostada vastavalt XV lisale toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning edastada selle ametile. Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sissekandele. Amet teeb nimetatud toimiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 30 päeva jooksul alates selle saamisest.

4.   Amet avaldab oma veebilehel teate, et aine kohta on koostatud XV lisa kohane toimik. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama ametile kindlaks tähtpäevaks kommentaare.

5.   60 päeva jooksul alates toimiku edastamisest võivad teised liikmesriigid või amet ise esitada ametile kommentaare aine määratlemise kohta toimikus vastavalt artiklis 57 esitatud kriteeriumidele.

6.   Kui amet märkuseid ei saa ega tee, lisab ta nimetatud aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.

7.   Märkuste tegemise või saamise korral suunab amet toimiku liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud 60-päevase perioodi lõppemisest.

8.   Kui liikmesriikide komitee jõuab 30 päeva jooksul alates toimiku suunamisest aine määratlemise suhtes ühehäälsele kokkuleppele, lisab amet aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.

9.   Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon aine määratlemist käsitleva ettepaneku eelnõu kolme kuu jooksul alates liikmesriikide komitee arvamuse saamisest. Lõplik otsus aine määratlemise kohta võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

10.   Amet avaldab lõikes 1 osutatud loetelu oma veebilehel ja ajakohastab seda viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetellu kandmise kohta.

2. PEATÜKK

Autoriseeringu andmine

Artikkel 60

Autoriseeringu andmine

1.   Komisjon vastutab autoriseerimist käsitlevate otsuste tegemise eest kooskõlas käesoleva jaotisega.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse autoriseering siis, kui aine kasutamisel selle XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenev risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud vastavalt I lisa punktile 6.4 ja dokumenteeritud taotleja kemikaaliohutuse aruandes, võttes arvesse artikli 64 lõike 4 punktis a viidatud riskianalüüsi komitee arvamust. Autoriseeringu andmisel ja kõikidel selles sätestatud tingimustel arvestab komisjon kõigi otsuse tegemise ajal teada olevate heidete, emissioonide ja kadudega, sealhulgas difuussetest või dispergeerivatest kasutustest tulenevate riskidega.

Komisjon ei arvesta riske inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (48), nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (49) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (50).

3.   Lõiget 2 ei kohaldata

a)

artikli 57 punktide a, b, c või f kriteeriumidele vastavate ainete suhtes, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi vastavalt I lisa punktile 6.4;

b)

artikli 57 punktide d või e kriteeriumidele vastavate ainete suhtes;

c)

artikli 57 punktis f kirjeldatud ainete suhtes, millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused.

4.   Kui autoriseeringut ei saa anda lõike 2 alusel või lõikes 3 nimetatud ainetele, võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Vastav otsus võetakse vastu artikli 64 lõike 4 punktides a ja b viidatud riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi arvestades ning pärast kõikide järgmiste asjaolude arvesse võtmist:

a)

aine kasutamisest tulenev risk, sealhulgas kavandatavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus ja tõhusus;

b)

taotleja või muu huvitatud isiku poolt tõendatud sotsiaal-majanduslik kasu, mis tuleneb aine kasutamisest, ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslikud mõjud;

c)

taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud alternatiivsete ainete või taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud mis tahes asendamisplaani analüüs ning artikli 64 lõike 2 alusel esitatud mis tahes kolmanda isiku panused;

d)

olemasolev teave mis tahes alternatiivsete ainete või tehnoloogiate põhjustatud riskidest inimeste tervisele või keskkonnale.

5.   Sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kättesaadavust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas järgmisi:

a)

kas, võttes arvesse riskijuhtimismeetmete asjakohasust ja tõhusust, vähenevad alternatiivsetele ainetele ülemineku tulemusena üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale;

b)

alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks.

6.   Kasutusala autoriseeringut ei anta, kui see nõrgendaks XVII lisas sätestatud piirangut.

7.   Autoriseering antakse üksnes juhul, kui taotlus vastab artikli 62 nõuetele.

8.   Autoriseeringud vaadatakse teatud aja möödumisel läbi, ilma et see piiraks otsuseid autoriseeringu järgnevate läbivaatamistähtaegade kohta, ja tavaliselt kehtestatakse tingimused, sealhulgas seire. Autoriseeringu läbivaatamise tähtaja pikkus määratakse iga üksiku juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral lõike 4 punktides a kuni d loetletud asjaolusid.

9.   Autoriseeringus esitatakse

a)

isik(ud), kellele autoriseering antakse;

b)

ainet (aineid) identifitseerivad andmed;

c)

kasutusala(d), mille kohta autoriseering antakse;

d)

autoriseeringu mis tahes tingimused;

e)

läbivaatamistähtaeg;

f)

seirekorraldus.

10.   Olenemata autoriseeringu mis tahes tingimustest tagab autoriseeringu valdaja, et kokkupuudet vähendatakse sellise tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik.

Artikkel 61

Autoriseeringute läbivaatamine

1.   Vastavalt artiklile 60 antud autoriseeringud on kehtivad seni, kuni komisjon teeb läbivaatamise alusel otsuse nende muutmise või tühistamise kohta, eeldusel et autoriseeringu valdaja esitab läbivaatamise aruande vähemalt 18 kuud enne autoriseeringu läbivaatamistähtaja möödumist. Uue taotluse puhul võib autoriseeringu valdaja esmase taotluse kõikide osade uuesti esitamise asemel esitada ainult olemasoleva autoriseeringu numbri vastavalt teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.

Autoriseeringu valdaja, kellele anti autoriseering vastavalt artiklile 60, esitab artikli 62 lõike 4 punktis e osutatud alternatiivide analüüsi (sealhulgas vajaduse korral taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta) ning artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud asendusplaanide ajakohastatud versioonid. Kui alternatiivide analüüsi ajakohastatud versioonist nähtub, et on olemas artikli 60 lõike 5 asjaoludega sobiv alternatiiv, esitab ta asendusplaani, kaasa arvatud taotleja kavandatud meetmete ajakava. Kui autoriseeringu valdaja ei suuda tõendada, et risk on adekvaatselt ohjatud, esitab ta ühtlasi esmases taotluses sisaldunud sotsiaal-majandusliku analüüsi, alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate analüüsi ning asenduskava ajakohastatud versioonid.

Kui ta nüüd suudab tõendada, et risk on piisavalt ohjatud, esitab ta ajakohastatud kemikaaliohutuse aruande.

Kui esmase taotluse mis tahes muud osad on muutunud, esitab ta nende osade ajakohastatud andmed.

Kui käesoleva lõike alusel esitatakse ajakohastatud teavet, tehakse otsus autoriseeringu läbivaatamisel muutmiseks või tühistamiseks artiklis 64 osutatud korras, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Autoriseeringuid võib igal ajal läbi vaadata, kui

a)

esmase autoriseeringuga seonduvad asjaolud on muutunud selliselt, et nad mõjutavad inimeste tervisele või keskkonnale avalduvat riski või muudavad sotsiaal-majanduslikke mõjusid; või

b)

saadakse uut teavet võimalike asendusainete kohta.

Komisjon määrab mõistliku tähtpäeva, mis ajaks autoriseeringu valdaja(d) võib (võivad) esitada läbivaatamiseks vajalikku täiendavat teavet, ning teatab, mis ajaks ta võtab vastu otsuse vastavalt artiklile 64.

3.   Oma läbivaatamisotsuses võib komisjon asjaolude muutudes ja proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes autoriseeringut muuta või selle tühistada, kui muutunud asjaolude alusel ei oleks autoriseeringut antud või kui artikli 60 lõikega 5 kooskõlas olevad sobivad alternatiivid muutuvad kättesaadavaks. Viimasel juhul palub komisjon autoriseeringu valdajal esitada asendusplaan osana tema taotlusest või uuendamisest, kui too ei ole seda juba teinud.

Juhul, kui esineb tõsine ja otsene risk inimeste tervisele või keskkonnale, võib komisjon autoriseeringu kuni läbivaatamiseni peatada, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

4.   Kui direktiivis 96/61/EÜ osutatud keskkonnakvaliteedi standardit ei järgita, võib asjaomase aine kasutamisalale antud autoriseeringud uuesti läbi vaadata.

5.   Kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud keskkonnaalaseid eesmärke ei järgita, võib autoriseeringud asjaomase aine kasutamiseks vastavas jõgikonnas uuesti läbi vaadata.

6.   Kui läbivaatamise tulemusena on aine kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) (51) kohaselt keelatud või muul viisil piiratud, tühistab komisjon vastava kasutusala autoriseeringu.

Artikkel 62

Autoriseeringutaotlused

1.   Autoriseeringutaotlus esitatakse ametile.

2.   Autoriseeringutaotlusi võib (võivad) esitada aine tootja(d), importija(d) ja/või allkasutaja(d). Taotlusi võib esitada üks või mitu isikut.

3.   Taotlusi võib esitada XI lisa punkti 1.5 ainete rühma määratlusele vastava ühe või mitme aine ja ühe või mitme kasutusala kohta. Taotlusi võib esitada taotleja omakasutus(t)e kohta ja/või kasutusalade kohta, milleks ta kavatseb aine turule viia.

4.   Autoriseeringutaotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

aine (ainete) identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktile 2;

b)

taotleja(te) nimi (nimed) ja kontaktandmed;

c)

autoriseeringutaotlus, milles täpsustatakse, missugus(t)eks kasutusala(de)ks autoriseeringut soovitakse, ning milles kirjeldatakse aine kasutamist valmististe ja/või toodete koostises, kui see on asjakohane;

d)

kemikaaliohutuse aruanne vastavalt I lisale (kui seda ei ole juba esitatud registreerimistaotluse osana), mis hõlmab aine(te) XIV lisas määratletud olemuslikest omadustest tulenevaid riske inimeste tervisele ja/või keskkonnale;

e)

alternatiive käsitlev analüüs, milles kaalutakse nendega seonduvaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas vajaduse korral teave taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta;

f)

kui punktis e osutatud analüüsist nähtub, et on olemas artikli 60 lõike 5 asjaoludega sobivad alternatiivid, esitatakse asendusplaan ning taotleja kavandatud meetmete ajakava.

5.   Taotlus võib sisaldada järgmist:

a)

sotsiaal-majanduslik analüüs, mis on läbi viidud vastavalt XVI lisale;

b)

põhjendus selle kohta, miks ei arvestatud riske inimeste tervisele ja keskkonnale, mis tulenevad kas

i)

aine emissioonist, mis on pärit käitisest, millele on antud luba vastavalt direktiivile 96/61/EÜ; või

ii)

aine heitmetest, kui heitmed on pärit punktreostusallikast, mille suhtes kehtib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelneva reguleerimise nõue ja mida reguleeritakse sama direktiivi artikli 16 alusel vastu võetud õigusaktidega.

6.   Taotlus ei sisalda ohtusid inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse direktiividega 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ või 98/79/EÜ.

7.   Autoriseeringutaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 63

Järgmised autoriseeringutaotlused

1.   Kui aine kasutusala kohta on esitatud autoriseeringutaotlus, võib järgmine taotleja viidata eelmise taotluse asjakohastele osadele, mis esitati vastavalt artikli 62 lõike 4 punktidele d, e ja f ning lõike 5 punktile a, eeldusel et järgmisel taotlejal on autoriseeringutaotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu varasema taotleja nõusolek.

2.   Kui aine kasutusala kohta on antud autoriseering, võib järgmine taotleja viidata autoriseeringu valdaja poolt vastavalt artikli 62 lõike 4 punktidele d, e ja f ning lõike 5 punktile a esitatud eelmise taotluse asjakohastele osadele, eeldusel et järgmisel taotlejal on autoriseeringutaotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu valdaja nõusolek.

3.   Enne varasematele taotlustele viitamist vastavalt lõigetele 1 ja 2 ajakohastab järgmine taotleja nõuetekohaselt eelmises taotluses esitatud teabe.

Artikkel 64

Autoriseerimisotsuste tegemise kord

1.   Amet teatab taotlejale taotluse kättesaamise kuupäeva. Ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad oma arvamuste eelnõud kümne kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

2.   Võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 118 ja 119, teeb amet oma veebilehel kättesaadavaks üldise teabe kasutusalade kohta, mille kohta on saabunud taotlused, ja autoriseeringute läbivaatamise kohta ning määrab tähtpäeva, mis ajaks võivad asjast huvitatud kolmandad isikud esitada teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta.

3.   Oma arvamust ette valmistades kontrollib iga lõikes 1 viidatud komitee esmalt, kas taotlus sisaldab kogu artiklis 62 kirjeldatud teavet, mis on asjakohane tema pädevuse seisukohalt. Vajaduse korral esitavad komiteed teineteisega konsulteerides taotlejale ühise taotluse täiendava teabe saamiseks, et viia taotlus vastavusse artikli 62 nõuetega. Kui sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee peab seda vajalikuks, võib ta nõuda, et taotleja või kolmas isik esitaks kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavat teavet võimalike alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta. Komiteed võtavad samuti arvesse kolmandate isikute esitatud teavet.

4.   Arvamuste eelnõud sisaldavad järgmisi elemente:

a)

riskihindamise komitee: taotlusele vastavast aine kasutusalast tulenevate inimeste tervise- ja/või keskkonnariskide, sealhulgas riskijuhtimismeetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamine ja võimalikest alternatiividest tulenevate riskide hindamine, kui see on asjakohane;

b)

sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee: sotsiaal-majanduslike tegurite hindamine ning taotlusele vastava aine kasutusalaga seotud alternatiivide olemasolu, sobivus ja tehniline teostatavus, kui taotlus on esitatud kooskõlas artikliga 62 ning käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud kolmandate isikute panused.

5.   Amet saadab nimetatud arvamuste eelnõud taotlejale lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks. Ühe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest võib taotleja esitada kirjaliku teatise, milles avaldab soovi teha märkusi. Arvamuse eelnõu loetakse kättesaaduks seitse päeva pärast selle saatmist ameti poolt.

Kui taotleja ei soovi märkusi teha, saadab amet arvamused komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale 15 päeva jooksul alates tähtaja lõppemisest, mille jooksul taotleja võis märkusi esitada, või 15 päeva jooksul alates taotlejalt selle kohta teatise saamisest, et viimane ei soovi märkusi esitada.

Kui taotleja soovib märkusi esitada, saadab ta need ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest. Komiteed kaaluvad märkusi ja võtavad oma lõpliku arvamuse vastu kahe kuu jooksul alates kirjalike märkuste kättesaamisest, võttes seejuures märkusi arvesse, kui see on asjakohane. Järgmise 15 päeva jooksul saadab amet arvamused koos kirjalike märkustega komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale.

6.   Amet teeb vastavalt artiklitele 118 ja 119 kindlaks, millised tema arvamuste ja nende mis tahes lisade mittesalajased osad tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ameti veebilehel.

7.   Artikli 63 lõikega 1 reguleeritud juhtudel käsitleb amet taotlusi koos, tingimusel et esimese taotluse tähtpäevadest peetakse kinni.

8.   Komisjon koostab autoriseeringu andmise otsuse eelnõu kolme kuu jooksul alates ameti arvamuste saamisest. Lõplik otsus autoriseeringu andmise või autoriseeringu andmisest keeldumise kohta tehakse artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

9.   Komisjoni otsuste kokkuvõtted, sealhulgas autoriseeringu number ja otsuse põhjused (eriti kui on olemas sobivad alternatiivid), avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks ameti loodud ja ajakohastatavas andmebaasis.

10.   Artikli 63 lõikega 2 reguleeritud juhtudel lühendatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega viie kuuni.

3. PEATÜKK

Autoriseeringud tarneahelas

Artikkel 65

Autoriseeringu valdajate kohustus

Nii autoriseeringu valdajad kui ka artikli 56 lõikes 2 osutatud allkasutajad, kes lisavad aineid valmistise koostisesse, kannavad autoriseeringu numbri märgistusele enne sellise aine või sellist ainet sisaldava valmistise lubatud kasutuse eesmärgil turuleviimist, ilma et see piiraks direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaldamist. Seda tuleb teha viivitamata, kui autoriseeringu number on tehtud avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artikli 64 lõikele 9.

Artikkel 66

Allkasutajad

1.   Allkasutajad, kes kasutavad ainet vastavalt artikli 56 lõikele 2, teavitavad ametit kolme kuu jooksul alates aine esimesest tarnest.

2.   Amet loob registri allkasutajate kohta, kes on esitanud teatise vastavalt lõikele 1, ning ajakohastab seda registrit. Amet tagab liikmesriikide pädevatele asutustele juurdepääsu kõnealusele registrile.

VIII JAOTIS

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

1. PEATÜKK

Üldküsimused

Artikkel 67

Üldsätted

1.   Ainet või valmistise või toote koostises esinevat ainet, millele kehtivad XVII lisas toodud piirangud, ei toodeta, viida turule ega kasutata juhul, kui aine ei vasta nimetatud piirangu tingimustele. See ei kehti aine tootmisel, turuleviimisel või kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XVII lisas määratakse kindlaks, kas piirangut ei kohaldata seoses toote- ja tehnikaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse piirangust vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

2.   Piirangutele, mis on seotud inimeste tervist mõjutavate riskidega direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalas, ei kohaldata lõiget 1 ainete kasutamisel nimetatud direktiivis määratletud kosmeetikatoodetes.

3.   Kuni 1. juunini 2013 säilitab liikmesriik kõik aine tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele kehtestatud olemasolevad ja rangemad piirangud seoses XVII lisaga, eeldusel et nimetatud piirangutest on teavitatud vastavalt asutamislepingule. Hiljemalt 1. juuniks 2009 koostab ja avaldab komisjon nimetatud piirangute loetelu.

2. PEATÜKK

Piirangute kehtestamise menetlus

Artikkel 68

Uute piirangute kehtestamine ja kehtivate piirangute muutmine

1.   Kui aine tootmisest, kasutamisest või turuleviimisest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda ühenduse tasandil, muudetakse XVII lisa vastavalt artikli 133 lõikes 4 osutatud korrale, võttes vastu uusi piiranguid või muutes XVII lisas toodud kehtivaid piiranguid nii aine kui ka valmistise või toote koostises esineva aine tootmise, kasutamise või turuleviimise kohta vastavalt artiklites 69–73 sätestatud korrale. Selliste otsuste tegemisel võetakse arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide olemasolu.

Esimest lõiku ei kohaldata aine kasutamisel kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena.

2.   Nii aine kui ka valmistise või toote koostises esineva aine puhul, mis vastab 1. või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele ja mida tarbija võib kasutada ning mille kohta komisjon on teinud ettepaneku kehtestada piirangud tarbijakasutusele, muudetakse XVII lisa artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Artikleid 69–73 ei kohaldata.

Artikkel 69

Ettepaneku koostamine

1.   Kui komisjon arvab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui ka valmistise või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, palub komisjon ametil koostada XV lisa nõuetele vastav toimik.

2.   XIV lisasse kantud ainete puhul kaalub amet pärast artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäeva, kas nimetatud aine kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud. Kui amet leiab, et riske ei ole piisavalt ohjatud, koostab ta XV lisa nõuetele vastava toimiku.

3.   12 kuu jooksul pärast komisjonilt lõikes 1 nimetatud taotluse saamist ja kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, soovitab amet piiranguid, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

4.   Kui liikmesriik leiab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui ka valmistise või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, teavitab ta ametit oma ettepanekust koostada XV lisa asjakohaste sätete nõuetele vastav toimik. Kui aine ei ole arvatud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ameti hallatavasse loetellu, koostab liikmesriik 12 kuu jooksul pärast ameti teavitamist XV lisa nõuetele vastava toimiku. Kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, esitab liikmesriik toimiku ametile XV lisas sätestatud vormis, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

Amet või liikmesriigid viitavad mis tahes toimikule, kemikaaliohutuse aruandele või riskide hindamisele, mis on ametile või liikmesriigile esitatud käesoleva määruse alusel. Samuti viitavad amet või liikmesriigid mis tahes asjakohasele riskihindamisele, mis on esitatud ühenduse muude määruste ja direktiivide kohaldamisel. Selleks annavad teised asutused, näiteks ametid, mis on asutatud ühenduse õiguse alusel ja mis täidavad samalaadseid ülesandeid, asjaomasele liikmesriigile või ametile sellekohase taotluse korral teavet.

Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kontrollivad, kas esitatud toimik vastab XV lisa nõuetele. 30 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest teavitab vastav komitee piirangute kehtestamist soovitanud liikmesriiki või ametit sellest, kas toimik on nõuetekohane. Kui toimik ei ole nõuetekohane, esitatakse ametile või liikmesriigile kirjalikult põhjendused 45 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest. Amet või liikmesriik viib toimiku nõuetega vastavusse 60 päeva jooksul alates komiteede põhjenduste kättesaamisest; vastasel korral lõpetatakse käesoleva peatüki kohane menetlus. Amet avaldab viivitamata komisjoni või liikmesriigi kavatsuse algatada aine suhtes piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab sellest neid, kes on esitanud taotluse antud aine registreerimiseks.

5.   Amet haldab loetelu ainetest, mille kohta kas amet või liikmesriik kavandavad koostada või koostavad XV lisa nõuetele vastavat toimikut ettepandud piirangu kehtestamiseks. Kui aine kuulub sellesse loetellu, teist samasugust toimikut ei koostata. Kui kas liikmesriik või amet teeb ettepaneku XVII lisas loetletud olemasoleva piirangu läbivaatamiseks, tehakse sellekohane otsus artikli 133 lõikes 2 sätestatud korras liikmesriigi või ameti esitatud tõendite põhjal.

6.   Ilma et see piiraks artiklite 118 ja 119 kohaldamist, teeb amet oma veebilehel avalikkusele viivitamata kättesaadavaks kõik toimikud, mis vastavad XV lisa nõuetele, kaasa arvatud vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 ette pandud piirangud, näidates sealjuures selgelt ära avaldamiskuupäeva. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kuue kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast üksikult või ühiselt järgmist:

a)

märkusi toimikute ja soovitatud piirangute kohta;

b)

soovitatud piirangute eeliseid ja puudusi uurivat sotsiaal-majanduslikku analüüsi või teavet, mis võib kaasa aidata sotsiaal-majandusliku analüüsi tegemisele. Analüüs vastab XVI lisa nõuetele.

Artikkel 70

Ameti arvamus: riskihindamise komitee

Üheksa kuu jooksul alates artikli 69 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab riskihindamise komitee toimiku asjaomaseid osi arvesse võttes arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased tervise- ja/või keskkonnaohu vähendamiseks. Nimetatud arvamuses võetakse arvesse liikmesriikide koostatud toimikut või ameti poolt komisjoni taotlusel koostatud toimikut ning artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud huvitatud isikute seisukohti.

Artikkel 71

Ameti arvamus: sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee

1.   Kaheteistkümne kuu jooksul alates artikli 69 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitatud piirangute kohta arvamuse, mis põhineb toimiku asjaomaste osade ja piirangutega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude arvessevõtmisel. Komitee koostab arvamuse eelnõu soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, arvestades artikli 69 lõike 6 punktile b vastavaid analüüse või teavet, kui need on olemas. Amet avaldab arvamuse eelnõu viivitamata oma veebilehel. Amet kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkuseid arvamuse eelnõu kohta 60 päeva jooksul pärast kõnealuse arvamuse eelnõu avaldamist.

2.   Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes vajaduse korral arvesse määratud tähtpäevaks saadud märkusi. Kõnealuses arvamuses arvestatakse huvitatud isikute märkuste ja sotsiaal-majandusliku analüüsiga, mis on esitatud artiklite 69 lõike 6 punkti b ja käesoleva artikli lõike 1 alusel.

3.   Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt soovitatud piirangutest, võib amet sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtaega maksimaalselt 90 päeva võrra edasi lükata.

Artikkel 72

Arvamuse esitamine komisjonile

1.   Amet esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused ainena või valmistise või toote koostises esinevate ainete suhtes soovitatud piirangute kohta. Kui üks või kumbki komitee ei esita oma arvamust artiklis 70 ja artikli 71 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, teavitab amet sellest komisjoni ja esitab põhjused.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 118ja 119 kohaldamist, avaldab amet kahe komitee arvamused viivitamata oma veebilehel.

3.   Amet esitab komisjonile ja/või liikmesriigile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on ametile esitatud või mida amet on arvesse võtnud.

Artikkel 73

Komisjoni otsus

1.   Kui artiklis 68 sätestatud tingimused on täidetud, koostab komisjon XVII lisa muudatuse eelnõu kolme kuu jooksul alates sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamisest või artikli 71 alusel kehtestatud tähtpäevaks, kui kõnealune komitee ei esita oma arvamust, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Kui muudatuse eelnõu kaldub esialgsest ettepanekust kõrvale või kui selles ei ole arvestatud ameti arvamustega, lisab komisjon üksikasjaliku selgituse erinevuste põhjuste kohta.

2.   Lõplik otsus võetakse vastu artikli 133 lõikes 4 osutatud korras. Komisjon saadab muudatuse eelnõu liikmesriikidele vähemalt 45 päeva enne hääletamist.

IX JAOTIS

TASUD

Artikkel 74

Tasud

1.   Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 2, artikli 19 lõike 3, artikli 22 lõike 5, artikli 62 lõike 7 ja artikli 92 lõike 3 kohaselt nõutavad tasud määratakse kindlaks komisjoni määrusega, mis võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras hiljemalt 1. juuniks 2008.

2.   Tasu ei tule maksta vahemikku 1–10 tonni jäävate ainete registreerimisel, kui registreerimistoimik sisaldab kogu VII lisas nõutavat teavet.

3.   Lõikes 1 osutatud tasude struktuuri ja suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse käesoleva määruse kohaselt ametilt ja pädevatelt asutustelt nõutavat tööd ning nende suurus määratakse nii, et oleks võimalik tagada, et nendest laekuvad summad koos artikli 96 lõike 1 kohase ameti eelarve muudest allikatest laekuvate summadega oleks piisavad osutatavate teenuste eest tasumiseks. Registreerimistasude kindlaksmääramisel võetakse arvesse tööd, mida võib olla vaja teha VI jaotise kohaselt.

Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2 ja artikli 18 lõike 2 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse registreeritava aine koguseid.

VKEdele kehtestatakse alati vähendatud tasud.

Artikli 11 lõike 4 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse seda, kas teave esitati ühiselt või eraldi.

Juhul kui esitatakse artikli 10 punkti a alapunkti xi kohane taotlus, võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse tööd, mida ametil tuli teha põhjendusele hinnangu andmiseks.

4.   Lõikes 1 osutatud määruses sätestatakse, millistel tingimustel kantakse osa tasudest üle asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Amet võib nõuda tasu oma muude teenuste eest.

X JAOTIS

AMET

Artikkel 75

Asutamine ja tegevuse läbivaatamine

1.   Euroopa Kemikaaliamet asutatakse käesoleva määruse tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimiseks ja mõningatel juhtudel ka nende rakendamiseks ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamiseks ühenduse tasandil.

2.   Ameti tegevus vaadatakse läbi hiljemalt 1. juuniks 2012.

Artikkel 76

Koosseis

1.   Ametisse kuuluvad:

a)

haldusnõukogu, mis täidab artiklis 78 sätestatud kohustusi;

b)

tegevdirektor, kes täidab artiklis 83 sätestatud kohustusi;

c)

riskihindamise komitee, mis vastutab ameti arvamuse koostamise eest hindamiste, autoriseerimistaotluste, piirangute kehtestamise ettepanekute ning XI jaotise kohaste klassifitseerimise ja märgistamise ettepanekute ja muude küsimuste kohta, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest ning on seotud ohuga inimeste tervisele või keskkonnale;

d)

sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, mis vastutab ameti arvamuse koostamise eest autoriseerimistaotluste, piirangute kehtestamise ettepanekute ja muude küsimuste kohta, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest ning on seotud võimalike ainetega seotud seadusandlike meetmete sotsiaal-majandusliku mõjuga;

e)

liikmesriikide komitee, mis vastutab võimalike lahkarvamuste lahendamise eest seoses ameti või liikmesriikide poolt VI jaotise alusel esitatud otsuste eelnõudega ning ettepanekute eest selliste väga ohtlike ainete määratlemiseks, mille osas tuleb taotleda autoriseeringut VII jaotise alusel;

f)

foorum jõustamisalase teabe vahetamiseks (edaspidi „foorum”), mis koordineerib käesoleva määruse jõustamise eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste võrgustiku tegevust;

g)

sekretariaat, mis töötab tegevdirektori juhtimisel ja annab komiteedele ja foorumile tehnilist, teaduslikku ja haldusalast abi ning tagab töö asjakohase koordineerimise nende vahel. Sekretariaat teeb samuti töid, mida ametilt nõutakse seoses eelregistreerimise, registreerimise ja hindamisega, samuti juhiste koostamise, andmebaasi haldamise ja teabega varustamisega;

h)

apellatsiooninõukogu, mis võtab vastu otsuseid ameti otsuste kohta esitatud kaebuste kohta.

2.   Lõike 1 punktides c, d ja e osutatud komiteed (edaspidi „komiteed”) ja foorum võivad moodustada töörühmi. Sel eesmärgil võtavad nad kooskõlas oma töökorraga vastu täpse korra teatud ülesannete delegeerimiseks nimetatud töörühmadele.

3.   Komiteed ja foorum võivad, kui nad peavad seda asjakohaseks, küsida oluliste üldteaduslike või eetiliste küsimustega seoses nõu asjakohastelt ekspertidelt.

Artikkel 77

Ülesanded

1.   Amet annab liikmesriikidele ja ühenduse asutustele parimat võimalikku teaduslikku ja tehnilist nõu niisugustes kemikaalidega seotud küsimustes, mis kuuluvad tema töövaldkonda ning mis suunatakse ametile vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2.   Sekretariaat:

a)

täidab talle II jaotise alusel määratud ülesandeid, mille hulka kuulub imporditud ainete tõhusa registreerimise hõlbustamine viisil, mis on kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kaubanduskohustustega kolmandate riikide ees;

b)

täidab talle III jaotise alusel määratud ülesandeid;

c)

täidab talle VI jaotise alusel määratud ülesandeid;

d)

täidab talle VIII jaotise alusel määratud ülesandeid;

e)

loob ja haldab andmebaasi (andmebaase) teabega kõikide registreeritud ainete kohta, klassifitseerimis- ja märgistamisandmiku ning ühtlustatud klassifitseerimis- ja märgistamisloeteluga. Sekretariaat teeb andmebaasi(de)s sisalduva artikli 119 lõikes 1 ja 2 määratletud teabe Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui artikli 10 punkti a alapunkti xi kohaselt esitatud taotlus loeti põhjendatuks. Amet teeb andmebaasides sisalduva muu teabe kättesaadavaks vastava taotluse esitamisel kooskõlas artikliga 118;

f)

teeb vastavalt artikli 119 lõikele 1 avalikkusele kättesaadavaks teabe selle kohta, millised ained on hindamisel ja milliseid on hinnatud 90 päeva jooksul alates teabe ametisse laekumisest;

g)

annab tehnilisi ja teaduslikke juhiseid ning vahendeid, kui see on vajalik käesoleva määruse toimimiseks, et abistada tööstusharu ja eelkõige VKEsid peamiselt kemikaaliohutuse aruannete koostamisel (vastavalt artiklile 14, artikli 31 lõikele 1, artikli 37 lõikele 4), ja kohaldades artikli 10 punkti a alapunkti viii, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 2; annab toodete valmistajatele ja importijatele tehnilisi ja teaduslikke juhiseid artikli 7 kohaldamiseks;

h)

annab liikmesriikide pädevatele asutustele tehnilisi ja teaduslikke suuniseid käesoleva määruse kohaldamise kohta ning toetab liikmesriikide poolt XIII jaotise alusel loodud kasutajatoe teenuse toimimist;

i)

annab sidusrühmadele, sh liikmesriikide pädevatele asutustele, juhiseid, kuidas teavitada avalikkust ainete ning valmististe või toodete koostises esinevate ainete riskidest ja turvalisest kasutamisest;

j)

nõustab ja abistab tootjaid ja importijaid, kes registreerivad ainet vastavalt artikli 12 lõikele 1;

k)

koostab teistele sidusrühmadele käesoleva määruse kohta selgitavat teavet;

l)

annab komisjoni vastava taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi seoses meetmetega, mille eesmärk on parandada koostööd ühenduse, selle liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel ainete ohutusega seotud teaduslikes ja tehnilistes küsimustes ning samuti aktiivset osalemist tehnilise abi andmises ja suutlikkuse suurendamises seoses kemikaalide ohutu käitlemisega arengumaades;

m)

peab otsuste ja arvamuste käsiraamatut, mis põhineb liikmesriikide komitee järeldustel, mis käsitlevad käesoleva määruse tõlgendamist ja rakendamist;

n)

jagab teavet ameti tehtud otsuste kohta;

o)

varustab vormidega, mida on vaja ametile teabe esitamiseks.

3.   Komiteed:

a)

täidavad neile VI–XI jaotise alusel määratud ülesandeid;

b)

annavad tegevdirektori vastava taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi seoses meetmetega, mille eesmärk on parandada koostööd ühenduse, selle liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel ainete ohutusega seotud teaduslikes ja tehnilistes küsimustes, ning samuti osalevad aktiivselt tehnilise abi andmises ja suutlikkuse suurendamises seoses kemikaalide ohutu käitlemisega arengumaades;

c)

koostavad tegevdirektori vastava taotluse korral arvamuse mis tahes muu aspekti kohta, mis käsitleb kas ainena või valmististes või toodetes esinevate ainete ohutust.

4.   Foorum täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

propageerib head tava ja juhib tähelepanu probleemidele ühenduse tasandil;

b)

esitab, koordineerib ja hindab ühtlustatud jõustamisprojekte ja ühiskontrolle;

c)

koordineerib inspektorite vahetamist;

d)

määratleb jõustamisstrateegiad ja jõustamise head tavad;

e)

töötab kohalike inspektorite jaoks välja töömeetodid ja vahendid;

f)

töötab välja elektroonilise teabevahetuse korra;

g)

teeb koostööd tööstusharuga, võttes eelkõige arvesse VKEde erivajadusi, ja muude sidusrühmadega, sealhulgas vajaduse korral asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

h)

vaatab läbi piirangute kehtestamise ettepanekuid eesmärgiga anda täidetavusalaseid nõuandeid.

Artikkel 78

Haldusnõukogu volitused

Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artiklile 84 ning peaarvepidaja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 43.

Haldusnõukogu võtab vastu:

a)

ameti eelmise aasta üldaruande iga aasta 30. aprilliks;

b)

ameti järgmise aasta tööprogrammi iga aasta 31. oktoobriks;

c)

ameti lõpliku eelarve vastavalt artiklile 96 enne uue eelarveaasta algust, kohandades seda vajaduse korral vastavalt ühenduse toetusele ja ameti muudele tuludele;

d)

mitmeaastase tööprogrammi, mis vaadatakse regulaarselt läbi.

Haldusnõukogu võtab vastu ameti kodukorra. Kõnealune kodukord avalikustatakse.

Haldusnõukogu täidab talle ameti eelarvega seoses pandud ülesandeid vastavalt artiklitele 96, 97 ja 103.

Haldusnõukogu teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle.

Ta võtab vastu oma töökorra.

Haldusnõukogu nimetab apellatsiooninõukogu esimehe, liikmed ja asendusliikmed kooskõlas artikliga 89.

Haldusnõukogu nimetab artiklis 84 ette nähtud ameti komiteede liikmed.

Haldusnõukogu edastab igal aastal kogu hindamise tulemuste seisukohast asjakohase teabe kooskõlas artikli 96 lõikega 6.

Artikkel 79

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja ja kuni kuus komisjoni poolt ametisse nimetatud esindajat, sealhulgas kolm hääleõiguseta isikut, kes esindavad huvitatud isikuid, ning lisaks kaks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut isikut.

Iga liikmesriik esitab ühe haldusnõukogu liikme. Esitatud liikmed nimetab ametisse nõukogu.

2.   Liikmed nimetatakse nende asjakohaste eksperditeadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas, tagades samas, et nõukogu liikmetel on asjakohased eksperditeadmised üldistes, finants- ja õigusküsimustes.

3.   Ametiaja pikkus on neli aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Esimeseks ametiajaks nimetab komisjon pooled enda määratavatest isikutest ja nõukogu 12 enda määratavatest isikutest, kelle ametiaja pikkus on kuus aastat.

Artikkel 80

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ning nende ametiaeg lõpeb koos nende liikmestaatuse lõppemisega haldusnõukogus. Ametiaega võib üks kord pikendada.

Artikkel 81

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees või kutsutakse see kokku vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

2.   Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogu koosolekutest võivad ilma hääleõiguseta osa võtta artikli 76 lõike 1 punktides c–f nimetatud komiteede esimehed ja foorumi esimees.

Artikkel 82

Hääletamine haldusnõukogus

Haldusnõukogu võtab vastu hääletamise korra, kaasa arvatud tingimused, mille puhul on liikmel õigus teise liikme nimel hääletada. Haldusnõukogu teeb otsused kõikide oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Artikkel 83

Tegevdirektori kohustused ja volitused

1.   Ametit juhib tegevdirektor, kes täidab oma kohustusi ühenduse huvides ning sõltumatult mis tahes konkreetsetest huvidest.

2.   Tegevdirektor on ameti seadusjärgne esindaja. Ta vastutab järgmise eest:

a)

ameti igapäevane juhtimine;

b)

kõikide ameti ülesannete täitmiseks vajalike ameti ressursside haldamine;

c)

ühenduse õigusaktides ameti arvamuste vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaegadest kinnipidamise tagamine;

d)

komiteede ja foorumi vahelise asjakohase ja õigeaegse koordineerimise tagamine;

e)

teenuste osutajatega vajalike lepingute sõlmimine ja nende haldamine;

f)

ameti tulude ja kulude aruande koostamine ning ameti eelarve täitmine vastavalt artiklitele 96 ja 97;

g)

kõik personaliküsimused;

h)

haldusnõukogule sekretariaadi teenuste osutamine;

i)

komiteede ja foorumi kavandatavat töökorda käsitlevate haldusnõukogu arvamuste eelnõude koostamine;

j)

haldusnõukogu taotlusel korra kehtestamine komisjoni poolt ametile delegeeritud mis tahes muu(de) ülesande (ülesannete) (tulenevalt artiklist 77) täitmiseks;

k)

Euroopa Parlamendiga regulaarse dialoogi algatamine ja säilitamine;

l)

tarkvarapakettide kasutamise tingimuste ja korra kindlaksmääramine;

m)

ameti otsuse, mille kohta on esitatud kaebus, parandamine pärast apellatsiooninõukogu esimehega konsulteerimist.

3.   Tegevdirektor esitab igal aastal haldusnõukogule kinnitamiseks järgmised dokumendid:

a)

ameti eelmise aasta tegevust käsitleva aruande eelnõu, mis sisaldab teavet laekunud registreerimistoimikute arvu, hinnatud ainete arvu, laekunud autoriseerimistaotluste arvu, ametile laekunud piirangute kehtestamise ettepanekute ja nende kohta avaldatud arvamuste arvu ning seonduvate menetluste täitmiseks kulunud aja kohta, ja autoriseeringu saanud ainete ja tagasilükatud toimikute kohta ning ainete kohta, millele seati piirangud; laekunud kaebuste ja võetud meetmete kohta; ülevaadet foorumi tegevuse kohta;

b)

järgmise aasta tööprogrammi kavand;

c)

raamatupidamise aastaaruannete kavand;

d)

järgmise aasta kavandatava eelarve projekt;

e)

mitmeaastase tööprogrammi kavand.

Kui haldusnõukogu on järgmise aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi kinnitanud, edastab tegevdirektor need liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning korraldab nende avaldamise.

Kui haldusnõukogu on ameti üldaruande kinnitanud, edastab tegevdirektor selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja kontrollikojale ning korraldab selle avaldamise.

Artikkel 84

Tegevdirektori ametissenimetamine

1.   Haldusnõukogu nimetab ametisse ameti tegevdirektori komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning mujal ajakirjandusväljaannetes või veebilehtedel on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks.

Tegevdirektor nimetatakse ametisse, arvestades tema teeneid, dokumentaalselt tõendatud haldus- ja juhtimisoskusi ning samuti tema asjakohaseid kogemusi kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametist vabastada sama korra kohaselt.

Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat võimalikult kiiresti esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

2.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib seda üks kord pikendada kuni viie aasta võrra.

Artikkel 85

Komiteede moodustamine

1.   Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate riskihindamise komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse ameti veebilehel, ilma et see piiraks artikli 88 lõike 1 kohaldamist. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 77 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

2.   Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse ameti veebilehel, ilma et see piiraks artikli 88 lõike 1 kohaldamist. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 77 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

3.   Iga liikmesriik nimetab ühe liikme liikmesriikide komiteesse.

4.   Komiteed püüdlevad selle poole, et nende liikmetel oleksid laialdased asjakohased eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib igasse komiteesse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel.

Komiteede liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada.

Haldusnõukogu liikmed ei või olla komiteede liikmeteks.

Komiteede liikmeid võivad abistada teaduslike, tehniliste või regulatiivküsimuste konsultandid.

Tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus võtta vaatlejana osa kõikidest ameti või selle komiteede poolt kokku kutsutud komiteede ja töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib komitee liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

5.   Pärast liikmesriigi poolt kandidaadiks seadmist ametisse nimetatud komiteede liikmed tagavad ameti ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

6.   Komiteede liikmete tööd toetatakse liikmesriikidele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Sel eesmärgil varustavad liikmesriigid nende poolt esitatud komiteede liikmeid piisavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa komiteede ja nende töörühmade tegevusele.

7.   Liikmesriigid hoiduvad andmast riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikmetele või nende teaduslikele ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannetega või ameti ülesannete, kohustuste ja sõltumatusega.

8.   Arvamusi koostades annavad komiteed konsensuse saavutamiseks endast parima. Konsensuse mittesaavutamisel koostatakse arvamus, mis sisaldab liikmete enamuse seisukohta koos vastavate põhjendustega. Vähemuse seisukoht (seisukohad) koos põhjendustega avaldatakse samuti.

9.   Iga komitee koostab kuue kuu jooksul pärast komiteede esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige liikmete asendamise kord, teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord, töörühmade loomise kord ning kord arvamuste kiireloomulise vastuvõtmise korra kehtestamiseks. Komiteede esimehed on ameti töötajad.

Artikkel 86

Foorumi moodustamine

1.   Iga liikmesriik määrab ametisse ühe foorumi liikme kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Liikmeid ametisse nimetades võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi kemikaale käsitlevate õigusaktide jõustamisel ning liikmed hoiavad asjaomaseid kontakte liikmesriigi pädevate asutustega.

Foorum püüdleb selle poole, et tema liikmetel oleksid laialdased asjakohased eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib foorumisse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel. Kõnealused liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada. Halduskogu liikmed ei tohi samal ajal olla foorumi liikmed.

Foorumi liikmeid võivad abistada teadus- ja tehnilised konsultandid.

Ameti tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus osa võtta kõikidest foorumi ja selle töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib foorumi liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

2.   Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

3.   Foorumi liikmete tööd toetatakse liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa foorumi ja selle töörühmade tegevusele. Liikmesriigid hoiduvad andmast foorumi liikmetele või nende teadus- ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannete või foorumi ülesannete ja kohustustega.

4.   Foorum koostab kuue kuu jooksul pärast foorumi esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige esimehe ametissenimetamise, asendamise ja liikmete asendamise kord ning teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord.

Artikkel 87

Komiteede ettekandjad ja ekspertide kasutamine

1.   Kui komitee peab vastavalt artiklile 77 esitama arvamuse või kaaluma, kas liikmesriigi toimik vastab XV lisa nõuetele, määrab ta ühe oma liikmeist asja käsitlevaks ettekandjaks. Asjaomane komitee võib määrata teise liikme kaasettekandjaks. Ettekandjad ja kaasettekandjad kohustuvad iga juhtumi puhul tegutsema ühenduse huvides ning esitavad kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni. Komitee liiget ei määrata ettekandjaks, kui ta teatab, et tal on juhtumi sõltumatut kaalumist kahjustavaid huvisid. Asjaomane komitee võib ettekandja või kaasettekandja asendada igal ajal mõne teise oma liikmega, kui nimetatud isikud ei saa näiteks täita oma kohustusi ettenähtud perioodi jooksul või kui ilmnevad potentsiaalsed kahjustavad huvid.

2.   Liikmesriigid edastavad ametile nende ekspertide nimed, kellel on tõendatud kogemused artiklis 77 nõutud ülesannete täitmiseks ning kes saavad osaleda komiteede töörühmades, märkides ära nende kvalifikatsiooni ja konkreetsed pädevusvaldkonnad.

Amet säilitab ekspertide nimekirja ja hoiab seda ajakohasena. Nimikiri sisaldab esimeses lõigus osutatud eksperte ja teisi, otse sekretariaadi poolt kindlaks määratud eksperte.

3.   Komitee liikmete või komiteede või foorumi töörühmades osalevate ekspertide poolset teenuste osutamist või muude ülesannete täitmist ameti heaks reguleerib ameti ja asjaomase isiku või, kui see on asjakohane, siis ameti ja asjaomase isiku tööandja vaheline kirjalik leping.

Asjaomast isikut või tema tööandjat tasustatakse ameti poolt vastavalt haldusnõukogu kehtestatud rahastamiskorras kindlaksmääratud tasuskaalale. Kui asjaomane isik ei täida oma kohustusi, on tegevdirektoril õigus lõpetada või peatada leping või pidada kinni tasu.

4.   Teenuste puhul, mille osutamiseks on mitu potentsiaalset isikut, võidakse välja kuulutada osalemiskutse,

a)

kui teaduslik ja tehniline kontekst seda lubab; ja

b)

kui see on kooskõlas ameti kohustustega, eelkõige vajadusega tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased menetlused.

5.   Amet võib kasutada ekspertide teenuseid muude eriülesannete täitmiseks, mille eest ta on vastutav.

Artikkel 88

Kvalifikatsioon ja huvid

1.   Komiteede ja foorumi liikmete nimed avalikustatakse. Üksikliikmed võivad taotleda oma nimede mitteavalikustamist, kui nad usuvad, et avalikustamine võib neid ohustada. Tegevdirektor otsustab, kas rahuldada selline taotlus. Iga ametissenimetamise avaldamisel täpsustatakse iga liikme erialane kvalifikatsioon.

2.   Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ning komiteede ja foorumi liikmed esitavad deklaratsiooni, millega nad kohustuvad oma ülesandeid täitma, ja deklaratsiooni huvide kohta, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ja, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, sisestatakse ameti registrisse, mis on taotluse esitamisel avalikkusele juurdepääsetav ameti esindustes.

3.   Igal koosolekul teevad haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, komiteede ja foorumi liikmed ning koosolekul osalevad eksperdid mis tahes päevakorrapunktiga seoses teatavaks oma huvid, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Isik, kes teeb teatavaks sellised huvid, et saa osaleda vastava päevakorrapunkti hääletamisel.

Artikkel 89

Apellatsiooninõukogu moodustamine

1.   Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest.

2.   Esimehel ja kahel liikmel on asendusliikmed, kes neid puudumise korral esindavad.

3.   Haldusnõukogu nimetab komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast ametisse esimehe, teised liikmed ja asendusliikmed pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning mujal ajakirjandusväljaannetes või veebilehtedel on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks. Apellatsiooninõukogu liikmed valitakse komisjoni vastu võetud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast nende asjakohaste eksperditeadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse, loodusteaduste või regulatiiv- ja kohtumenetluse valdkonnas.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori soovitusel nimetada täiendavaid liikmeid ja nende asendusliikmeid sama korra kohaselt, kui see on vajalik edasikaebuste menetlemise rahuldava kiiruse tagamiseks.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmete vajaliku kvalifikatsiooni määrab kindlaks komisjon artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

5.   Esimehel ja liikmetel on võrdne hääleõigus.

Artikkel 90

Apellatsiooninõukogu liikmed

1.   Apellatsiooninõukogu liikmete, kaasa arvatud esimehe ja asendusliikmete ametiaja pikkus on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

3.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi täita ametis muid kohustusi.

4.   Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada ega nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja komisjon teeb vastava otsuse pärast haldusnõukogult arvamuse saamist.

5.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikke huvisid või kui nad on varem olnud menetluse ühe osapoole esindajad või osalenud edasikaevatud otsuse tegemisel.

6.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab lõikes 5 nimetatud põhjustel, et ta ei tohi võtta osa konkreetsest apellatsioonimenetlusest, teavitab ta sellest apellatsiooninõukogu. Apellatsioonimenetluse mis tahes osaline võib lõikes 5 nimetatud mis tahes põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamisotsuse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

7.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendusliige.

Artikkel 91

Otsused, mida võib edasi kaevata

1.   Edasi võib kaevata ameti poolt vastavalt artiklile 9, artiklile 20, artikli 27 lõikele 6, artikli 30 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 51 vastu võetud otsuseid.

2.   Lõike 1 kohaselt esitatud edasikaebus peatab otsuse täitmise.

Artikkel 92

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamisel kehtivad tähtajad, tasud ja kaebuse vorm

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada kaebuse temale adresseeritud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Edasikaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, siis alates päevast, mil ta otsusest teada sai, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

3.   Ameti otsuse peale kaebust esitavalt isikult võidakse nõuda tasu maksmist vastavalt IX jaotisele.

Artikkel 93

Edasikaebuse läbivaatamine ning selle kohta tehtavad otsused

1.   Kui tegevdirektor leiab pärast apellatsiooninõukogu esimehega konsulteerimist, et edasikaebus on vastuvõetav ja piisavalt põhjendatud, võib ta otsust parandada 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest kooskõlas artikli 92 lõikega 2.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetamata juhtudel teeb apellatsiooninõukogu esimees 30 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist kindlaks, kas artikli 92 lõike 2 kohaselt esitatud kaebus on vastuvõetav. Jaatava vastuse korral edastatakse kaebus apellatsiooninõukogule kaebuse aluste läbivaatamiseks. Kaebuse menetlusosalistel on õigus anda menetluse käigus suulisi seletusi.

3.   Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile.

4.   Apellatsiooninõukogu menetluskorra määrab kindlaks komisjon artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 94

Hagi esitamine Esimese Astme Kohtule ja Euroopa Kohtule

1.   Esimese Astme Kohtule ja Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

2.   Kui amet ei tee otsust, võib vastavalt asutamislepingu artiklile 232 esitada Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule tegevusetuse hagi.

3.   Amet peab võtma vajalikke meetmeid Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

Artikkel 95

Vastuolu teiste asutuste arvamustega

1.   Amet hoolitseb selle eest, et selgitada varakult välja võimalikud konfliktiallikad ameti arvamuste ja muude ühenduse õiguse alusel asutatud asutuste arvamuste vahel, kaasa arvatud ühenduse ametid, millel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

2.   Võimaliku konfliktiallika tuvastamisel võtab amet ühendust asjaomase asutusega, et tagada igasuguse asjakohase teadusliku ja tehnilise teabe jagamine ning selgitada välja vastuolu tekitada võivad teadusalased ja tehnilised küsimused.

3.   Kui tegemist on olulise konfliktiga teadusalastes või tehnilistes küsimuses ning asjaomane asutus on ühenduse amet või teaduskomitee, teevad amet ja asjaomane asutus koostööd konflikti lahendamiseks või ühisdokumendi esitamiseks komisjonile, mis selgitab konflikti olemust teadusalastes ja/või tehnilistes küsimuses.

Artikkel 96

Ameti eelarve

1.   Ameti tuludeks on:

a)

ühenduse toetus, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni osa);

b)

ettevõtjate makstavad tasud;

c)

liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus.

2.   Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3.   Tegevdirektor koostab hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab järgmiseks eelarveaastaks kavandatavaid tegevuskulusid ja tööprogrammi, ning edastab kõnealuse esialgse projekti koos ametikohtade loetelu ja ametikohtade ajutise loeteluga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori koostatud projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Haldusnõukogu edastab nimetatud kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

6.   Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojektiga.

7.   Komisjon kannab kalkulatsiooni põhjal Euroopa ühenduste esialgsesse eelarveprojekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvesse arvatava toetuse suuruse, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.

8.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetamiseks ette nähtud assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

9.   Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10.   Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu igasugune muutmine toimub eespool osutatud korras.

11.   Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Eelarvepädevad institutsioonid teatavad sellest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul alates projektist teatamise kuupäevast.

Artikkel 97

Ameti eelarve täitmine

1.   Tegevdirektor täidab eelarvevahendite käsutaja kohustusi ning vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Ameti peaarvepidaja teostab järelevalvet ameti poolt kohustuste võtmise ja kulutuste eest tasumise ning ameti kõikide tulude tõendamise ja laekumise üle.

3.   Pärast iga rahandusaasta lõppu esitab ameti peaarvepidaja hiljemalt 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (52) artiklile 128.

4.   Pärast iga rahandusaasta lõppu edastab komisjoni peaarvepidaja hiljemalt 31. märtsiks kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise kohta. Vastava rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti raamatupidamise lõpparuande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamise lõpparuande kohta.

7.   Tegevdirektor edastab raamatupidamise lõpparuande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

8.   Raamatupidamise lõpparuanne avaldatakse.

9.   Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10.   Euroopa Parlament annab enne N+2 aasta 30. aprilli nõukogu soovituse põhjal heakskiidu tegevdirektori tegevusele seoses eelarve täitmisega aastal N.

Artikkel 98

Pettustevastane võitlus

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (53) sätteid.

2.   Amet on seotud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (54), ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kogu personali suhtes.

3.   Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võivad vajaduse korral ametilt raha saajate ja raha jaotamise eest vastutavate isikute juures läbi viia kohapealseid inspekteerimisi.

Artikkel 99

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ameti tegevuseks ja komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

Artikkel 100

Ameti õigussubjektsus

1.   Amet on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtumenetluse osaliseks.

2.   Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 101

Ameti vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus. Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale mis tahes vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik tema või tema teenistujate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

3.   Töötajate isiklikku finants- ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad vastavad eeskirjad.

Artikkel 102

Ameti privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 103

Personalieeskirjad

1.   Ameti teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavaid eeskirju. Amet kasutab oma teenistujate suhtes ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

2.   Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendussätted.

3.   Ameti teenistujateks on komisjoni või liikmesriikide poolt sinna ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud ja ameti ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad. Personali värbamisel järgib amet töölevõtmise plaani, mis tuleb lisada artikli 78 punktis d osutatud mitmeaastasesse tööprogrammi.

Artikkel 104

Keeled

1.   Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (55).

2.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 105

Konfidentsiaalsuskohustus

Haldusnõukogu liikmed, komiteede ja foorumi liikmed, eksperdid ning ameti ametnikud ja muud teenistujad on kohustatud isegi pärast oma kohustuste lõppemist mitte avaldama teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 106

Kolmandate riikide osalus

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda kolmandate riikide esindajaid osalema ameti töös.

Artikkel 107

Rahvusvaheliste organisatsioonide osalus

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda ameti töös vaatlejatena osalema niisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle huvid on seotud kemikaalide reguleerimise valdkonnaga.

Artikkel 108

Kontaktid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega

Haldusnõukogu arendab komisjoni nõusolekul asjakohaseid kontakte ameti ning vastavate sidusrühmi esindavate organisatsioonide vahel.

Artikkel 109

Läbipaistvust käsitlevad eeskirjad

Läbipaistvuse tagamiseks võtab haldusnõukogu tegevdirektori ettepanekul ja komisjoni nõusolekul vastu eeskirjad, mille eesmärk on tagada avalikkusele ainete või valmististe või toodete koostises esinevate ainete ohutust käsitleva mittesalajase regulatiivse, teadusliku või tehnilise teabe kättesaadavus.

Artikkel 110

Suhted asjaomaste ühenduse asutustega

1.   Amet teeb koostööd teiste ühenduse asutustega, et tagada vastastikune toetus nende vastavate ülesannete täitmisel ning eelkõige selleks, et vältida asutuste töö dubleerimist.

2.   Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee ja Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist töökorra, mis käsitleb aineid, mille kohta on taotletud arvamust toiduohutuse kontekstis. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta muul viisil Euroopa Toiduohutusametile antud pädevust.

3.   Käesolev jaotis ei mõjuta Euroopa Ravimiametile antud pädevust.

4.   Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ning tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist töötajate kaitset käsitleva töökorra. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile antud pädevust.

Artikkel 111

Ametile teabe esitamiseks kasutatavad vormid ja tarkvara

Amet määrab kindlaks vormid, mis tehakse kättesaadavaks tasuta, ja tarkvarapaketid, mis tehakse kättesaadavaks ameti veebilehel, ning mida kasutatakse ametile teabe edastamiseks. Liikmesriigid, tootjad, importijad, levitajad või allkasutajad kasutavad nimetatud vorme ja pakette ametile teabe esitamiseks vastavalt käesolevale määrusele. Eelkõige teeb amet kättesaadavaks tarkvaravahendid, et hõlbustada igasuguse teabe esitamist seoses artikli 12 lõike 1 kohaselt registreeritud ainetega.

Registreerimisel kasutatakse artikli 10 punktis a osutatud tehnilise toimiku esitamisel IUCLID-vormi. Maksimaalse ühtlustamise tagamiseks kooskõlastab amet nimetatud vormi edasise arendamise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

XI JAOTIS

KLASSIFITSEERIMIS- JA MÄRGISTUSANDMIK

Artikkel 112

Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse

a)

registreerimisele kuuluvate ainete suhtes;

b)

direktiivi 67/548/EMÜ artikli 1 reguleerimisalasse kuuluvate ainete suhtes, mis vastavad selle direktiivi alusel ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele ja on turule viidud ainena või valmistise koostisainena kontsentratsioonis, mis ületab direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud kontsentratsiooni piirväärtusi, kui see on asjakohane, ning mille tulemusena klassifitseeritakse valmistis ohtlikuks.

Artikkel 113

Ameti teavitamise kohustus

1.   Iga tootja, toodete valmistaja või importija või tootjate, toodete valmistajate või importijate rühm, kes viib turule artikli 112 reguleerimisalasse kuuluva aine, esitab ametile järgmise teabe selle lisamiseks andmikku vastavalt artiklile 114, kui seda pole registreerimise osana juba esitatud:

a)

aine(te) turule viimise eest vastutavat (vastutavaid) tootjat (tootjaid), toodete valmistajat (valmistajaid) või importijat (importijaid) identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;

b)

ainet (aineid) identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;

c)

direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 4 ja 6 kohaldamisest tulenev aine(te) klassifikatsioon ohtlikkuse alusel;

d)

direktiivi 67/548/EMÜ artikli 23 punktide c–f kohaldamisest tulenev aine(te) vastav märgistus;

e)

direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõike 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad konkreetsed kontsentratsiooni piirväärtused, kui need on kohaldatavad.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud kohustuse tulemusel tehakse andmikku sama aine kohta erinevaid kandeid, teevad teavitajad ja registreerijad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele andmikku kooskõlastatud kande tegemise osas.

3.   Teavitaja(d) ajakohastab (ajakohastavad) lõikes 1 nimetatud teavet, kui

a)

saadakse uut teaduslikku või tehnilist teavet, millest tulenevalt muutub aine klassifikatsioon ja märgistus;

b)

teavitajad ja registreerijad, kes on ühe aine kohta teinud erinevaid kandeid, jõuavad kokkuleppele kooskõlastatud kande suhtes vastavalt lõikele 2.

Artikkel 114

Klassifitseerimis- ja märgistusandmik

1.   Amet loob andmebaasi vormis klassifitseerimis- ja märgistusandmiku, kuhu kantakse artikli 113 lõikes 1 osutatud teave, kaasa arvatud artikli 113 lõike 1 alusel teatavaks tehtud teave ning samuti registreerimistaotluse osana esitatud teave, ja haldab seda. Andmebaasis sisalduv artikli 119 lõikes 1 kindlaks määratud teave on avalikult kättesaadav. Amet tagab kõikide andmikku kuuluvate ainete muudele andmetele juurdepääsu teavitajatele ja registreerijatele, kes on vastava aine kohta teavet esitanud kooskõlas artikli 29 lõikega 1.

Amet ajakohastab andmikku vastavalt artikli 113 lõikele 3 ajakohastatud teabe saamisel.

2.   Lisaks lõikes 1 nimetatud teabele registreerib amet, kui see on asjakohane, iga sissekande kohta järgmise teabe:

a)

kas sissekande puhul on direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse kandmise läbi olemas ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus ühenduse tasandil;

b)

kas sissekanne on sama aine registreerijate ühiskanne vastavalt artikli 11 lõikele 1;

c)

kas sissekanne erineb sama aine kohta andmikku tehtud muust kandest;

d)

vastav registreerimisnumber (vastavad registreerimisnumbrid), kui see (need) on olemas.

Artikkel 115

Klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamine

1.   Ühenduse tasandil ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus kantakse alates 1. juunist 2007 direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse tavaliselt aine klassifitseerimisel 1., 2. või 3. kategooria kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise ainena või sissehingamisel sensibiliseerivalt toimiva ainena. Muudel eesmärkidel ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse võib samuti kanda direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui esitatakse põhjendus, milles näidatakse vajadust võtta meetmeid ühenduse tasandil. Selleks võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada ametile ettepanekuid klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamiseks vastavalt XV lisale.

2.   Riskihindamise komitee võtab ettepaneku kohta vastu arvamuse, andes asjaomastele osapooltele võimaluse märkuste tegemiseks. Amet edastab kõnealuse arvamuse koos kõikide märkustega komisjonile, kes võtab vastu otsuse vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõikele 3.

Artikkel 116

Üleminekukord

Artiklis 113 sätestatud kohustusi kohaldatakse alates 1. detsembrist 2010.

XII JAOTIS

TEAVE

Artikkel 117

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta oma territooriumidel, mis sisaldab hindamist ja jõustamist käsitlevaid osi vastavalt artiklile 127.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2010.

2.   Amet esitab iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Ameti aruanne sisaldab andmeid teabe ühise esitamise kohta vastavalt artiklile 11 ning ülevaadet teabe eraldi esitamisel toodud selgitustest.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2011.

3.   Eesmärgiga edendada loomadega mitteseotud katsemeetodeid esitab amet iga kolme aasta järel komisjonile aruande loomadega mitteseotud katsemeetodite juurutamise ja kasutamise olukorra kohta ning ainete omaduste väljaselgitamiseks kasutatavate katsetamisstrateegiate ja käesoleva määruse nõuetele vastamiseks tehtava riskihindamise kohta.

Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. juuniks 2011.

4.   Komisjon avaldab iga viie aasta järel üldaruande

a)

käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta, mis sisaldab lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud teavet, ning

b)

komisjoni poolt alternatiivsete katsemeetodite arendamiseks ja hindamiseks eraldatud vahendite ja nende jaotamise kohta.

Esimene aruanne avaldatakse hiljemalt 1. juuniks 2012.

Artikkel 118

Juurdepääs teabele

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Järgmise teabe avaldamine loetakse tavaliselt asjaomaste isikute ärihuvide kaitset kahjustavaks:

a)

üksikasjad valmistise täieliku koostise kohta;

b)

ilma et see piiraks artikli 7 lõike 6 ja artikli 64 lõike 2 kohaldamist, aine või valmistise täpne kasutusala, otstarve või rakendus, sealhulgas täpne teave vaheainena kasutamise kohta;

c)

toodetud või turule viidud aine või valmistise täpne kogus;

d)

sidemed tootja või importija ja tema levitajate või allkasutajate vahel.

Kui inimeste tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks, näiteks eriolukordades, on oluline rakendada kiireid meetmeid, võib amet käesolevas lõikes kirjeldatud teabe avalikustada.

3.   Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001, sealhulgas konfidentsiaalsuse taotluse osalisele või täielikule tagasilükkamisele järgnevate võimalike edasikaebevõimaluste või heastamisvahendite rakendamise praktilise korra vastu hiljemalt 1. juuniks 2008.

4.   Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuste peale võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

Artikkel 119

Avalikkuse elektrooniline juurdepääs teabele

1.   Järgmine ameti valduses olev teave nii ainete ka kui valmististe või toodete koostises esinevate ainete kohta tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e:

a)

IUPACi nimetus ainete puhul, mis on ohtlikud direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses, ilma et see piiraks artikli 2 punktide f ja g kohaldamist;

b)

kui see on kohaldatav, siis aine EINECSi nimetus;

c)

aine klassifikatsioon ja märgistus;

d)

ainet ning selle levikuteid ja keskkonnas käitumist käsitlevad füüsikalis-keemilised andmed;

e)

kõigi toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste uuringute tulemused;

f)

vastavalt I lisale kindlaks määratud mis tahes tuletatud mittetoimiv tase (DNEL) või arvutuslik mittetoimiv sisaldus (PNEC);

g)

vastavalt VI lisa punktidele 4 ja 5 antud juhised ohutuks kasutamiseks;

h)

analüüsimeetodid, mis võimaldavad avastada keskkonda sattunud ohtlikke aineid ning samuti kindlaks teha inimese vahetut kokkupuudet nendega, kui neid meetodeid nõutakse vastavalt IX ja X lisale.

2.   Järgmine teave, mis käsitleb nii aineid kui ka valmististe või toodete koostises esinevaid aineid, tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga e, välja arvatud juhul, kui teavet esitanud pool esitab ameti poolt kehtivaks tunnistatud põhjenduse vastavalt artikli 10 punkti a alapunktile xi selle kohta, miks võib selline avaldamine kahjustada registreerija või muu asjaomase poole ärihuve:

a)

kui see on oluline aine klassifitseerimise ja märgistamisega seoses, siis aine puhtusaste ja teadaolevalt ohtlike lisandite ja/või lisaainete määratlus;

b)

aine koguste vahemik (st 1–10 tonni, 10–100 tonni, 100–1 000 tonni või rohkem kui 1 000 tonni), mille ulatuses konkreetne aine on registreeritud;

c)

lõike 1 punktides d ja e osutatud teavet käsitlevate uuringute kokkuvõtted või uuringute aruannete kokkuvõtted;

d)

ohutuskaardil sisalduv teave, välja arvatud lõikes 1 loetletud teave;

e)

aine kaubanduslik nimetus (nimetused);

f)

IUAPCi nomenklatuurile vastav nimetus mittefaasiainete puhul direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses (kuue aasta jooksul);

g)

IUPACi nomenklatuurile vastav nimetus selliste ohtlike ainete puhul direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses, mida kasutatakse ainult ühel või enamal järgnevatest juhtudest:

i)

vaheainena;

ii)

teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses;

iii)

toote ja tootmisega seotud uurimis- ja arendustegevuses.

Artikkel 120

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Olenemata artiklitest 118 ja 119 võib ameti poolt käesoleva määruse alusel saadud teavet avalikustada mis tahes kolmanda riigi valitsusele või asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt lepingule, mis on sõlmitud ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (56) või asutamislepingu artikli 181a lõikele 3, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

lepingu eesmärk on koostöö seoses käesoleva määrusega reguleeritud kemikaale käsitlevate õigusaktide rakendamise või haldamisega;

b)

kolmas isik kaitseb konfidentsiaalset teavet vastavalt vastastikusele kokkuleppele.

XIII JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 121

Pädeva asutuse määramine

Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määruse alusel pädevatele asutustele antud ülesannete täitmise ning komisjoni ja ametiga koostöö tegemise eest käesoleva määruse rakendamisel. Liikmesriigid annavad pädevate asutuste käsutusse piisavad ressursid, mis koos muude olemasolevate ressurssidega võimaldavad neil õigeaegselt ja tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 122

Pädevate asutuste vaheline koostöö

Pädevad asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel koostööd ja annavad sel eesmärgil teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kogu vajalikku ja kasulikku abi.

Artikkel 123

Avalikkuse teavitamine ainetega seotud riskidest

Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üldsust ainetega kaasnevatest riskidest, kui seda peetakse inimeste tervise või keskkonna kaitsmise seisukohast vajalikuks. Konsulteerides pädevate ametiasutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes asjakohasel juhul parimale tavale, koostab amet juhised keemiliste ainete ning valmististes ja toodetes esinevate keemiliste ainete riskide ja turvalise kasutamise kohta eesmärgiga kooskõlastada liikmesriikide tegevust selles vallas.

Artikkel 124

Muud kohustused

Pädevad asutused edastavad ametile elektroonselt mis tahes nende käsutuses oleva teabe ainete kohta, mis on registreeritud kooskõlas artikli 12 lõikega 1 ning mille kohta käivad toimikud ei sisalda VII lisas osutatud kogu teavet, eelkõige juhul, kui jõustamise ja järelevalve käigus on tuvastatud riskikahtlus. Pädev asutus ajakohastab nimetatud teavet vastavalt vajadusele.

Lisaks ameti poolt artikli 77 lõike 2 punkti g alusel antavatele tegutsemisjuhistele loob iga liikmesriik riikliku kasutajatoe, et anda tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu käesolevast määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste kohta, eelkõige seoses ainete registreerimisega vastavalt artikli 12 lõikele 1.

XIV JAOTIS

JÄRELEVALVE

Artikkel 125

Liikmesriikide ülesanded

Liikmesriigid kasutavad ametlike kontrollide süsteemi ning muid asjaoludele vastavaid tegevusi.

Artikkel 126

Karistused määruse mittetäitmise korral

Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt 1. detsembriks 2008 ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 127

Aruanne

Seoses jõustamisega sisaldab artikli 117 lõikes 1 osutatud aruanne eelmise aruandlusperioodi jooksul läbi viidud ametlike kontrollide tulemusi, teostatud järelevalvet, ettenähtud karistusi ja muid artiklite 125 ja 126 kohaselt võetud meetmeid. Foorum lepib kokku aruannetes käsitletavad ühised küsimused. Komisjon teeb need aruanded kättesaadavaks ametile ja foorumile.

XV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 128

Vaba liikumine

1.   Vastavalt lõikele 2 ei tohi liikmesriigid keelata, piirata või takistada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sellise aine tootmist, importimist, turuleviimist ega kasutamist nii ainena kui ka valmistise või toote koostisainena, mis vastab käesolevale määrusele ja, kui see on asjakohane, siis käesoleva määruse rakendamisel vastu võetud ühenduse õigusaktidele.

2.   Käesolevas määruses sätestatu ei takista liikmesriikidel säilitamast või ette nägemast riiklikke nõudeid töötajate, inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, mida kohaldatakse juhtudel, kui käesolev määrus ei ühtlusta tootmist, turule viimist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 129

Kaitseklausel

1.   Kui liikmesriigil on põhjendatult alust uskuda, et seoses nii aine kui ka valmistise või toote koostises esineva ainega, mis vastab küll käesoleva määruse nõuetele, on oluline rakendada kiireid meetmeid inimeste tervise või keskkonna kaitsmiseks, võib antud liikmesriik võtta kasutusele asjakohaseid ajutisi meetmeid. Liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust ja esitades teadusliku või tehnilise teabe, millel ajutised meetmed põhinevad.

2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 133 lõikes 3 osutatud menetlusele otsuse vastu 60 päeva jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist. See otsus kas

a)

annab loa ajutise meetme kohaldamiseks otsuses märgitud ajavahemikuks; või

b)

nõuab liikmesriigilt ajutise meetme kehtetuks tunnistamist.

3.   Juhul kui lõike 2 punktis a osutatud otsuse korral sisaldab liikmesriigi rakendatud ajutine meede aine turuleviimise või kasutamise piiramist, algatab asjaomane liikmesriik ühenduse piirangute menetluse, esitades ametile XV lisale vastava toimiku kolme kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast.

4.   Lõike 2 punktis a viidatud otsuse korral kaalub komisjon, kas käesolevat määrust on vaja kohandada.

Artikkel 130

Otsuste põhjendamine

Pädevad asutused, amet ja komisjon põhjendavad kõiki käesoleva määruse alusel tehtud otsuseid.

Artikkel 131

Lisade muutmine

Lisasid võib muuta artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras.

Artikkel 132

Rakendusaktid

Käesoleva määruse sätete tõhusaks rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 133

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 3 ja 7 sätestatud nõueandemenetlust, võttes arvesse selle otsuse artikli artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

5.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 134

Ameti loomise ettevalmistamine

1.   Komisjon toetab ameti loomist vajalikul määral.

2.   Kuni haldusnõukogu poolt vastavalt artiklile 84 ametisse nimetatud tegevdirektor asub täitma oma kohustusi, võib komisjon ameti nimel ja kasutades ameti jaoks ette nähtud eelarvelisi vahendeid

a)

määrata ametisse töötajaid, sealhulgas ajutiselt tegevdirektori ülesandeid täitva isiku, ja

b)

sõlmida muid lepinguid.

Artikkel 135

Teavitatud aineid käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Teavitajatele esitatud taotlusi pädevatele asutustele täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 2 käsitletakse käesoleva määruse artikli 51 kohaselt tehtud otsustena.

2.   Teavitajatele esitatud taotlusi aine kohta täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1 käsitatakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt tehtud otsustena.

Sellised ained loetakse kuuluvaks ühenduse hindamisplaani vastavalt käesoleva määruse artikli 44 lõikele 2 ning neid käsitletakse kui aineid, mille on kooskõlas käesoleva määruse artikli 45 lõikega 2 valinud liikmesriik, mille pädev asutus on taotlenud täiendava teabe esitamist vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1.

Artikkel 136

Olemasolevaid aineid käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud otsustena.

Ainega seotud pädevaks asutuseks on määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 1 kohaselt asja käsitlevaks ettekandjaks määratud liikmesriigi pädev asutus, kes täidab käesoleva määruse artikli 46 lõikes 3 ja artiklis 48 nimetatud ülesandeid.

2.   Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 12 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 52 kohaselt vastu võetud otsustena. Amet määrab kindlaks ainega seotud pädeva asutuse, kes täidab käesoleva määruse artikli 46 lõikes 3 ja artiklis 48 nimetatud ülesandeid.

3.   Liikmesriik, kelle asja käsitlev ettekandja ei ole hiljemalt 1. juuniks 2008 edastanud riskihinnangut ja vajaduse korral riskide piiramise strateegiat vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõikele 3,

a)

dokumenteerib riske ja ohte käsitleva teabe vastavalt käesoleva määruse XV lisa B osale;

b)

kohaldab käesoleva määruse artikli 69 lõiget 4 punktis a osutatud teabe alusel; ja

c)

koostab dokumendid selle kohta, miks ta leiab, et muude kindlaksmääratud riskidega tuleks tegeleda muul moel kui käesoleva määruse XVII lisa muutmisega.

Eespool nimetatud teave esitatakse ametile hiljemalt 1. detsembriks 2008.

Artikkel 137

Piiranguid käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Komisjon koostab vajaduse korral hiljemalt 1. juuniks 2010 XVII lisa paranduse eelnõu kooskõlas ühega järgmistest:

a)

mis tahes riskihinnang ja soovitatav riskide piiramise strateegia, mis on vastu võetud ühenduse tasandil vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artiklile 11, niivõrd kuivõrd see sisaldab ettepanekuid piirangute kehtestamiseks vastavalt käesoleva määruse VIII jaotisele, ent mille kohta ei ole veel vastu võetud otsust vastavalt direktiivile 76/769/EMÜ;

b)

mis tahes asjakohastele asutustele esitatud, ent veel vastu võtmata ettepanek, mis käsitleb piirangute seadmist või muutmist direktiivi 76/769/EMÜ alusel.

2.   Enne 1. juunit 2010 esitatakse artikli 129 lõikes 3 osutatud mis tahes toimikud komisjonile. Komisjon koostab vajaduse korral eelnõu XVII lisa muutmiseks.

3.   Direktiivi 76/769/EMÜ alusel vastu võetud piirangute muutmine alates 1. juunist 2007 kantakse XVII lisasse alates 1. juunist 2009.

Artikkel 138

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 1. juuniks 2019 vaatab komisjon selle läbi, et hinnata, kas pikendada kohustust viia läbi kemikaaliohutuse hindamine ja dokumenteerida see kemikaaliohutuse aruandes seoses ainetega, mis ei ole selle kohustusega hõlmatud, kuna neid ei tule registreerida või nad tuleb registreerida, kuid neid toodetakse või imporditakse kogustes, mis ei ületa kümmet tonni aastas. Ainete puhul, mis vastavad direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 1. või 2. kategooria kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kriteeriumidele, tehakse läbivaatamine hiljemalt 1. juuniks 2014. Läbivaatamise käigus võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas

a)

kemikaaliohutuse aruannete koostamise kulusid tootjatele ja importijatele;

b)

maksumuse jaotamist turustusahela tegutsejate ja allkasutaja vahel;

c)

kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Nimetatud läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral teha seadusandlikke ettepanekuid nimetatud kohustuse pikendamiseks.

2.   Komisjon võib esitada seadusandlikke ettepanekuid niipea, kui on võimalik kindlaks teha praktiline ja kuluefektiivne viis polümeeride valimiseks nende registreerimiseks kindlate tehniliste ja kehtivate teaduslike kriteeriumide alusel, ning pärast aruande avaldamist, mis käsitleb järgmist:

a)

polümeeridega kaasnevad riskid võrreldes teiste ainetega;

b)

olemasolev vajadus teatud tüüpi polümeeride registreerimiseks, võttes arvesse ühest küljest konkurentsivõimet ja innovatiivsust ning teisest küljest inimeste tervise kaitset ja keskkonnakaitset.

3.   Artikli 117 lõikes 4 osutatud aruanne käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta hõlmab registreerimisnõuete läbivaatamist, mis on seotud ainetega, mida toodetakse või imporditakse ainult kogustes alates ühest tonnist, kuid mis ei ületa kümmet tonni aastas tootja või importija kohta. Läbivaatamise alusel võib komisjon esitada seadusandlikke ettepanekuid teabele esitatavate nõuete muutmiseks seoses ainetega, mida toodetakse või imporditakse kogustes alates ühest tonnist kuni kümne tonnini aastas tootja või importija kohta, võttes arvesse uusimaid arengusuundi, näiteks seoses alternatiivse katsetamisega ja (kvantitatiivsete) struktuuri ja aktiivsuse seostega ((Q)SAR).

4.   Komisjon vaatab I, IV ja V lisa läbi hiljemalt 1. juuniks 2008 eesmärgiga teha vajaduse korral ettepanekuid nende muutmiseks vastavalt artiklis 131 osutatud menetlusele.

5.   Komisjon vaatab XIII lisa läbi 1. detsembriks 2008, et hinnata ainete, millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused, identifitseerimise kriteeriumide kohasust, eesmärgiga esitada vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks artikli 133 lõikes 4 osutatud korras.

6.   Hiljemalt 1. juuniks 2010 teeb komisjon läbivaatamise, et hinnata, kas muuta või mitte käesoleva määruse reguleerimisala, et vältida kattumist teiste asjakohaste ühenduse sätetega. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada õigusloomega seotud ettepaneku.

7.   Hiljemalt 1. juuniks 2013 teeb komisjon läbivaatamise, võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes, et hinnata, kas laiendada artikli 60 lõike 3 reguleerimisala ainetele, millel artikli 57 lõike f alusel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada seadusandliku ettepaneku.

8.   Hiljemalt 1. juuniks 2019 teeb komisjon läbivaatamise, et hinnata, kas laiendada artikli 33 reguleerimisala teistele ohtlikele ainetele, võttes arvesse kõnealuse artikli rakendamise praktilist kogemust. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku nimetatud kohustuse laiendamiseks.

9.   Kooskõlas loomadega mitteseotud katsemeetodite edendamise ja käesoleva määrusega nõutud loomkatsete asendamise, vähendamise või täiustamise eesmärgiga vaatab komisjon hiljemalt 1. juuniks 2019 läbi VIII lisa punkti 8.7 katsete nõuded. Kõnealuse läbivaatamise põhjal ning tagades inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, võib komisjon artikli 133 lõikes 4 osutatud korras esitada muudatusettepaneku.

Artikkel 139

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 91/155/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Direktiivid 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ ning määrused (EMÜ) nr 793/93 ja (EÜ) nr 1488/94 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2008.

Direktiiv 93/67/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. augustist 2008.

Direktiiv 76/769/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 140

Direktiivi 1999/45/EÜ muutmine

Direktiivi 1999/45/EÜ artikkel 14 jäetakse välja.

Artikkel 141

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2007. aastal.

2.   II, III, V, VI, VII, XI ja XII jaotist ning artikleid 128 ja 136 kohaldatakse alates 1. juunist 2008.

3.   Artiklit 135 kohaldatakse alates 1. augustist 2008.

4.   VIII jaotist ja XVII lisa kohaldatakse alates 1. juunist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VANHANEN

LISADE LOETELU

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE JUHIS

III LISA

KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE A

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

VII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN

VIII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT KÜMME TONNI

IX LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI

X LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE MÄÄRATLEMISEKS

XIV LISA

AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU

XV LISA

TOIMIKUD

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

XVII LISA

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

0.   SISSEJUHATUS

0.1.

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas tootjad ja importijad peavad hindama ja dokumenteerima, kas nende toodetud või imporditud ainetest tulenevad riskid on tootmise või tootja või importija omakasutus(t)e ajal piisavalt ohjatud ja kas järgmistel kasutajatel tarneahelas on võimalik riske piisavalt ohjata. Käesolevat lisa kohaldatakse — seda vajaduse korral kohandades — ka toodete valmistajate ja importijate suhtes, kes peavad registreerimise osana kemikaaliohutust hindama.

0.2.

Kemikaaliohutuse hinnang koostatakse ühe või mitme pädeva isiku poolt, kellel on asjakohased kogemused ja kes on saanud vastavat koolitust, sealhulgas täienduskoolitust.

0.3.

Tootja kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse aine tootmist ja selle kõiki tuvastatud kasutusalasid. Importija kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse kõiki tuvastatud kasutusalasid. Kemikaaliohutuse hinnangus hinnatakse aine kasutamist ainena (koos kõigi peamiste lisandite ja lisaainetega) või valmistise või toote koostisainena vastavalt tuvastatud kasutusalale. Hindamisel võetakse arvesse aine tootmisest ja tuvastatud kasutamisest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe. Kemikaaliohutuse hinnang põhineb aine potentsiaalsete kahjulike mõjude võrdlemisel mõjuga, mida antud aine teadaoleva või arvatava kokkupuute korral inimestele ja/või keskkonnale avaldab, võttes arvesse kohaldatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

0.4.

Aineid, mille füüsikalised ja keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt samalaadsed või mis käituvad oma struktuurse sarnasuse tõttu teatud kindla mudeli kohaselt, võib käsitada ühe rühmana või ainete „kategooriana”. Kui tootja või importija leiab, et ühe aine kemikaaliohutuse hinnang on piisav teisest ainest või aineterühmast või „kategooriast” tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise hindamiseks ja dokumenteerimiseks, võib ta nimetatud kemikaaliohutuse hinnangut kasutada teise aine või aineterühma või „kategooria” puhul. Sel juhul esitab tootja või importija asjakohase põhjenduse.

0.5.

Kemikaaliohutuse hindamine toimub tehnilises toimikus aine kohta sisalduva teabe ning muu kättesaadava ja asjakohase teabe alusel. Tootjad või importijad, kes esitavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks vastavalt IX ja X lisale, peavad kajastama seda kemikaaliohutuse aruande vastavates osades. Lisatakse muude rahvusvaheliste ja riiklike programmide käigus tehtud hindamistel saadud kättesaadav teave. Kui see on asjakohane ja võimalik, arvestatakse kemikaaliohutuse aruande koostamisel ühenduse õigusaktide kohaselt läbi viidud hindamisi (näiteks määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt läbi viidud riskide hindamine) ning seda kajastatakse kemikaaliohutuse aruandes. Nimetatud hindamistest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada.

Seega sisaldab arvesse võetav teave ainest tulenevate ohtudega seotud teavet, tootmistest ja importimisest tulenevat kokkupuudet, aine tuvastatud kasutusalasid, käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, mida kohaldatakse või millega soovitatakse arvestada allkasutajatel.

XI lisa punktis 3 sätestatakse, et teatavatel juhtudel ei ole vaja puuduvat teavet hankida, kuna ühe hästi iseloomustatud riski ohjamiseks vajalikud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused võivad olla piisavad ka teiste potentsiaalsete riskide ohjamiseks, ning nimetatud riske ei ole seetõttu vaja täpselt iseloomustada.

Kui tootja või importija vajab täiendavat teavet kemikaaliohutuse aruande koostamiseks ning kui seda teavet on võimalik hankida üksnes IX või X lisas ette nähtud katsete tegemisega, esitab ta ettepaneku katsestrateegia kohta, selgitades selles täiendava teabe vajalikkust, ning märgib selle kemikaaliohutuse aruande vastavasse osasse. Oodates täiendavate katsete tulemusi, märgib ta oma kemikaaliohutuse aruandesse ning lisab väljatöötatud kokkupuutestsenaariumisse ajutised riskijuhtimismeetmed, mis ta on kehtestanud, ja sellised ajutised meetmed, mida ta soovitab allkasutajatele, kes peaksid kõnealuseid riske juhtima.

0.6.

Kemikaaliohutuse hindamine, mida teeb tootja või importija, koosneb käesoleva lisa vastavate punktide kohaselt järgmistest etappidest:

1.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

2.

Aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

3.

Keskkonnaohtlikkuse hindamine

4.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui tootja või importija järeldab etappide 1-4 tulemuste põhjal, et aine või valmistis vastab direktiivi 67/548/EMÜ või direktiivi 1999/45/EÜ kohastele ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete omadused, sisaldab kemikaaliohutuse hinnang järgmisi lisaetappe.

5.

Kokkupuute hindamine

5.1.

Kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine või vajaduse korral asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate loomine

5.2.

Kokkupuute hindamine

6.

Riski kirjeldus

Kemikaaliohutuse aruande vastavas osas (punkt 7) esitatakse kokkuvõte eespool nimetatud punktide käsitlemisel kasutatud kogu asjakohasest teabest.

0.7.

Kemikaaliohutuse aruande kokkupuudet käsitleva osa põhielemendiks on tootmisele, tootja või importija omakasutusele kehtestatud kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus ning sellis(t)e kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus, mida tootja või importija soovitab rakendada tuvastatud kasutusala(de) puhul.

Kokkupuutestsenaarium on tingimuste kogum, mis kirjeldab aine tootmist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootja või importija kontrollib või soovitab allkasutajatel kontrollida aine kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga. Sellistes tingimuste kogumis kirjeldatakse tootja või importija poolt rakendatud või allkasutajatele rakendamiseks soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

Kui aine on turule viidud, esitatakse kokkupuutestsenaarium(id), sealhulgas riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused ohutuskaardi lisana vastavalt II lisale.

0.8.

Kokkupuutestsenaariumi kirjeldamisel nõutav üksikasjalikkuse aste on erinevate juhtumite puhul väga erinev, olenedes aine kasutusalast, aine ohtlikest omadustest ja tootjale või importijale kättesaadava teabe hulgast. Kokkupuutestsenaariumites võidakse kirjeldada asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid seoses mitmete erinevate protsesside ja aine kasutusaladega. Kokkupuutestsenaarium võib seega hõlmata väga mitmesuguseid protsesse või kasutusalasid. Suurt hulka protsesse või kasutusalasid hõlmavat kokkupuutestsenaariumit võib nimetada kokkupuutekategooriaks. Kokkupuutestsenaariumite käsitlemine käesolevas lisas ja II lisas sisaldab ka kokkupuutekategooriaid, kui need on välja töötatud.

0.9.

Kui teavet ei ole tarvis vastavalt XI lisale, märgitakse see asjaolu kemikaaliohutuse aruande asjakohasesse ossa; lisatakse viide tehnilises toimikus sisalduvale põhjendusele. Asjaolu, et teavet ei nõuta, märgitakse samuti ohutuskaardile.

0.10.

Teatava toime korral, näiteks võime kahandada osoonikihti, võime osooni fotokeemiliselt tekitada, tugev lõhn ja värvumine, mille puhul ei saa kasutada punktides 1–6 sätestatud korda, hinnatakse seonduvaid riske iga juhtumi puhul eraldi ja tootja või importija lisab kemikaaliohutuse aruandele selliste hindamiste täieliku kirjelduse ja põhjenduse ning esitab nende kokkuvõtte ka ohutuskaardil.

0.11.

Teatud valmistise (nt sulamite) koostises ühe või mitme ainega seotud riskide hindamisel võetakse arvesse viisi, kuidas on koostisained keemilises maatriksis seotud.

0.12.

Kui käesolevas lisas kirjeldatud meetodid ei ole asjakohased, selgitatakse ja põhjendatakse alternatiivselt kasutatavate meetodite üksikasju kemikaaliohutuse aruandes.

0.13.

Kemikaaliohutuse aruande A osale lisatakse avaldus selle kohta, et tootja või importija on rakendanud asjakohastes kokkupuutestsenaariumites tootja või importija omakasutus(t)ele ette nähtud riskijuhtimismeetmeid ning et tuvastatud kasutusalasid käsitlevad kokkupuutestsenaariumid on edastatud ohutuskaardiga või ohutuskaartidega levitajatele ja allkasutajatele.

1.   AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

1.0.   Sissejuhatus

1.0.1.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel on järgmised eesmärgid:

aine klassifikatsiooni ja märgistuse kindlaksmääramine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ja

ainega kokkupuute tasemete tuletamine, millest kõrgema tasemega ei tohiks inimene kokku puutuda. Seda kokkupuute taset nimetatakse „tuletatud mittetoimivaks tasemeks” (DNEL).

1.0.2.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel käsitletakse aine toksikokineetilisi omadusi (nt absorptsioon, ainevahetus, jaotumine ja kõrvaldamine) ning järgmisi toimerühmi: 1) akuutsed mõjud (akuutne mürgisus, toksilisus ja söövitavus), 2) sensibiliseerimine, 3) korduvannuse toksilisus ja 4) kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised mõjud. Muid mõjusid käsitletakse vajaduse korral kogu kättesaadava teabe alusel.

1.0.3.

Ohtude hindamine koosneb järgmisest neljast etapist:

1. etapp

:

inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine;

2. etapp

:

inimeste kohta käiva teabe hindamine;

3. etapp

:

klassifitseerimine ja märgistamine;

4. etapp

:

DNELide tuletamine.

1.0.4.

Esimesed kolm etappi viiakse läbi kõikide selliste mõjude korral, mille kohta on teave kättesaadav, ja need märgitakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis, ning vajaduse korral esitatakse nimetatud etappide kokkuvõte kooskõlas artikliga 31 ohutuskaardi lahtrites 2 ja 11.

1.0.5.

Mis tahes mõju korral, mida käsitlev asjakohane teave ei ole kättesaadav, sisaldab asjakohane punkt järgmist lauset: „Nimetatud teave ei ole kättesaadav” („This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide teabe mis tahes kirjandusotsingutele, lisatakse tehnilisele toimikule.

1.0.6.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel toimub 4. etapis kolme esimese etapi tulemuste integreerimine ning saadud andmed esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis; teabe kokkuvõte esitatakse ohutuskaardi lahtris 8.1.

1.1.   

1. etapp

:

inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine

1.1.1.

Inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine sisaldab järgmist:

mõjudega seotud ohtude määratlemine kogu kättesaadava inimeste kohta mittekäiva teabe põhjal,

annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

1.1.2.

Kui annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada poolkvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs. Näiteks akuutsete mõjude korral ei ole tavaliselt võimalik annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost vastavalt komisjoni määruses sätestatud katsemeetoditele (nagu need on määratletud artikli 13 lõikes 3) tehtud katse tulemuste põhjal kindlaks määrata. Sellistel juhtudel piisab, kui määratakse kindlaks, kas ja millisel määral on ainel olemuslik omadus antud mõju tekitada.

1.1.3.

Kogu inimeste kohta mittekäiv teave, mida kasutatakse inimestele avaldatava konkreetse mõju hindamiseks ning annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramiseks, esitatakse võimaluse korral lühidalt tabelina või tabelitena, eristades in vitro, in vivo ja muud teavet. Asjakohased katsetulemused (näiteks LD50, NO(A)EL või LO(A)EL) ja katsetingimused (näiteks katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

1.1.4.

Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada uuringute aruande kokkuvõte. Kui sama mõju on käsitletud mitmes uuringus, kasutatakse DNELide kindlaksmääramiseks tavaliselt seda uuringut või neid uuringuid, millest nähtub kõige suurem riskitegur, olles sealjuures arvestanud võimalikke muutujaid (nt läbiviimine, asjakohasus, katse läbiviimiseks kasutatud liikide asjakohasus, tulemuste kvaliteet jne), ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse uuringute aruande kokkuvõte ning see lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Uuringute aruande kokkuvõtet nõutakse ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Sõltumata sellest, kas ohud on identifitseeritud või mitte, on oluline hinnata uuringu usaldusväärsust.

1.2.   

2. etapp

:

inimeste kohta käiva teabe hindamine

Kui inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav, sisaldab käesolev osa lauset: „Inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav” („No human information is available”). Kui inimeste kohta käiv teave on kättesaadav, esitatakse see võimaluse korral tabelina.

1.3.   

3. etapp

:

klassifitseerimine ja märgistamine

1.3.1.

Esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele vastavalt välja töötatud asjakohane klassifikatsioon ja märgistus ning vastavad põhjendused. Võimalusel esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõike 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad sisalduse piirmäärad ja neid põhjendatakse, kui need ei sisaldu direktiivi 67/548/EMÜ I lisas. Hindamine peaks alati sisaldama avaldust selle kohta, kas aine vastab või ei vasta direktiivis 67/548/EMÜ toodud 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele.

1.3.2.

Kui teave on ebapiisav, et otsustada, kas aine tuleks teatavate näitajate kohaselt klassifitseerida või mitte, märgib registreerija, millise meetme ta lõpuks võttis või millise otsuse tegi, ning esitab ka põhjenduse.

1.4.   

4. etapp

:

DNELide määramine

1.4.1.

1. ja 2. etapi tulemuste põhjal määratakse kindlaks aine DNEL(id), mis väljendab või väljendavad tõenäolist manustamisviisi või tõenäolisi manustamisviise, kokkupuute kestust ja sagedust. Mõnede näitajate, eelkõige mutageensuse ja kantserogeensuse puhul ei pruugi olemasoleva teabe alusel olla võimalik kindlaks määrata künnist ja seega ka DNELi. Kui see on põhjendatud kokkupuutestsenaariumi(te)ga, võib üks DNEL olla piisav. Kättesaadavat teavet ja kemikaaliohutuse aruande punktis 9 esitatud kokkupuutestsenaariumit või -stsenaariume arvesse võttes võib aga osutuda vajalikuks kõikide asjakohaste elanikkonnarühmade (nt töölised, tarbijad ja nimetatud ainetega keskkonna kaudu tõenäoliselt kokku puutuda võivad isikud) ja teatavate haavatavate alarühmade (nt lapsed, rasedad) ning erinevate kokkupuuteviiside jaoks DNELide kindlaksmääramine. Esitatakse täielik põhjendus, täpsustades muu hulgas kasutatud teabe valikut, kokkupuuteviise (suu või naha kaudu, sissehingamise teel) ning kokkupuute kestust ja sagedust, mille puhul DNEL kehtib. Kui kokkupuuteviise on tõenäoliselt rohkem kui üks, määratakse DNEL kindlaks iga kokkupuuteviisi kohta eraldi ning ka kõikide kokkupuuteviiside kohta ühiselt. DNELi kindlaksmääramisel tuleb muu hulgas arvestada järgmisi tegureid:

a)

ebamäärasus, mida lisaks muudele teguritele põhjustavad ka katseandmete varieeruvus ning liigisisesed ja liikidevahelised erinevused;

b)

mõju laad ja raskusaste;

c)

elanikkonna rühma või alarühma tundlikkus, kelle suhtes kvantitatiivne ja/või kvalitatiivne teave kokkupuute kohta kehtib.

1.4.2.

Kui DNELi ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada täielik põhjendus.

2.   FÜÜSIKALISTE JA KEEMILISTE OHTUDE HINDAMINE

2.1.

Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevate ohtude hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine ja märgistamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ.

2.2.

Hinnatakse vähemalt järgmiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste eeldatavat mõju inimese tervisele:

plahvatusohtlikkus,

tuleohtlikkus,

oksüdeerimisvõime.

Kui teave on ebapiisav, et otsustada, kas aine tuleks teatavate näitajate kohaselt klassifitseerida või mitte, märgib registreerija, millise meetme ta lõpuks võttis ning millise otsuse tegi, ning esitab ka põhjenduse.

2.3.

Teave iga üksikmõju hindamise kohta esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral tehakse sellest vastavalt artiklile 31 kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 9.

2.4.

Iga füüsikaliste ja keemilise omaduse puhul hinnatakse aine olemuslikku kahjulikku toimet tulenevalt aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutusaladest.

2.5.

Esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele vastavalt välja töötatud asjakohane klassifikatsioon ja märgistus ning vastavad põhjendused.

3.   KESKKONNAOHU HINDAMINE

3.0.   Sissejuhatus

3.0.1.

Keskkonnaohu hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine ja märgistamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ning aine sellise sisalduse kindlaksmääramine, millest madalamal sisaldusel ei ole ette näha kahjulike mõjude ilmnemist asjaomases keskkonnakomponendis. Seda sisaldust nimetatakse arvutuslikuks mittetoimivaks sisalduseks (PNEC).

3.0.2.

Keskkonnaohtude hindamisel käsitletakse potentsiaalseid mõjusid keskkonnale, mis koosneb 1) vesikeskkonnast (kaasa arvatud põhjasete), 2) maismaast ja 3) õhust, kaasa arvatud ka 4) toiduahelas akumuleerumise tõttu tekkida võivad potentsiaalsed mõjud. Lisaks käsitletakse potentsiaalseid mõjusid 5) mikrobioloogilisele aktiivsusele reoveepuhastites. Hinnangu mõju kohta igale nimetatud viiele keskkonnakomponendile esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral esitatakse artikli 31 kohaselt kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 12.

3.0.3.

Iga keskkonnakomponendi puhul, mille puhul puudub kättesaadav teave mõju kohta, sisaldab kemikaaliohutuse aruande asjakohane punkt lauset: „Nimetatud teave ei ole kättesaadav”(„This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide kirjanduse põhjal tehtud uuringutele, lisatakse tehnilisele toimikule. Iga keskkonnakomponendi puhul, mille kohta on teave kättesaadav, kuid mille puhul ei pea tootja või importija vajalikuks teha ohtude hindamist, esitab tootja või importija põhjenduse koos viitega asjakohasele teabele kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral ka artikli 31 kohaselt kokkuvõtte ohutuskaardi lahtris 12.

3.0.4.

Ohtude hindamine koosneb järgmisest kolmest etapist, mis kemikaaliohutuse aruandes on selgelt määratletud:

1. etapp

:

teabe hindamine;

2. etapp

:

klassifitseerimine ja märgistamine;

3. etapp

:

PNECi tuletamine.

3.1.   

1. etapp

:

teabe hindamine

3.1.1.

Kogu kättesaadava teabe hindamine hõlmab järgmist:

ohtude identifitseerimine kogu kättesaadava teabe põhjal;

annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

3.1.2.

Kui annuse (sisalduse) ja reaktsiooni (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada semikvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs.

3.1.3.

Konkreetsele keskkonnakomponendile avaldatavate mõjude hindamiseks kasutatud kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused (nt LC50 või NOEC) ja katsetingimused (nt katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.4.

Aine keskkonnas käitumise hindamiseks vajalik kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused ja katsetingimused ning muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.5.

Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada uuringute aruande kokkuvõte. Kui sama mõju on käsitletud rohkem kui ühes uuringus, kasutatakse järelduste tegemisel uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse uuringute aruande kokkuvõte, mis lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Uuringute aruande kokkuvõtted on nõutavad ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Kui kõik aine kohta olemas olevad uuringud näitavad ohu puudumist, viiakse läbi kõikide uuringute usaldusväärsuse üldine hindamine.

3.2.   

2. etapp

:

klassifitseerimine ja märgistamine

3.2.1.

Esitatakse asjakohane klassifikatsioon ja märgistus vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele ning vastavad põhjendused. Esitatakse sisalduse piirmäärad, kui need on kohaldatavad vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõikele 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklitele 4–7 ja neid põhjendatakse, kui need ei sisaldu direktiivi 67/548/EMÜ I lisas.

3.2.2.

Kui teave on ebapiisav, et otsustada, kas aine tuleks teatavate näitajate kohaselt klassifitseerida või mitte, märgib registreerija, millise meetme ta lõpuks võttis ning millise otsuse tegi, ning esitab ka põhjenduse.

3.3.   

3. etapp

:

PNECi määramine

3.3.1.

Kättesaadava teabe põhjal määratakse kindlaks kõikide keskkonnakomponentide arvutuslik mittetoimiv sisaldus (PNEC). Arvutusliku mittetoimiva Sisalduse arvutamiseks võib asjakohast hindamistegurit kohaldada toimeväärtustele (nt LC50 või NOEC). Hindamistegur väljendab erinevust piiratud arvu liikidega tehtud laborikatsete põhjal saadud toimeväärtuste ja keskkonnakomponendiPNECi vahel (57).

3.3.2.

Kui PNECi ei ole võimalik tuletada, tuleb see selgesõnaliselt märkida ning esitada asjakohane põhjendus.

4.   PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

4.0.   Sissejuhatus

4.0.1.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise eesmärk on määrata kindlaks, kas aine vastab XIII lisas esitatud kriteeriumidele, ning kui vastab, siis iseloomustada aine potentsiaalset emissiooni. Käesoleva lisa punktidele 1 ja 3 vastavat ohuhindamist, milles käsitletakse kõiki pikaajalisi mõjusid, ning kooskõlas punkti 5 (kokkupuute hindamine) 2. etapiga (kokkupuutele antav hinnang) läbi viidud hinnangut, mis käsitleb inimese ja keskkonna pikaajalist kokkupuudet ainega, ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega läbi viia XIII lisas toodud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumidele vastavate ainete osas. Seetõttu on vaja teha eraldi püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine.

4.0.2.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine koosneb kahest etapist, mis tuleb selgesõnaliselt määratleda kemikaaliohutuse aruande B osa punktis 8:

1. etapp

:

võrdlemine kriteeriumidega;

2. etapp

:

emissiooni iseloomustamine.

Ohutuskaardi lahtris 12 esitatakse samuti kokkuvõte hindamise kohta.

4.1.   

1. etapp

:

võrdlemine kriteeriumidega

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise selles etapis võrreldakse tehnilise toimiku osana esitatud olemasolevat teavet XIII lisas esitatud kriteeriumidega ja otsustatakse, kas aine vastab kriteeriumidele või mitte.

Kui ei ole piisavalt kättesaadavaid andmeid, et otsustada, kas aine vastab XIII lisas esitatud kriteeriumidele, käsitletakse iga juhtumi puhul eraldi muid tõendeid, nagu registreerijale kättesaadavad seireandmed, millest nähtub võrdväärne riskitegur.

Kui tehniline toimik sisaldab ühe või mitme näitaja kohta ainult VII ja VIII lisas nõutud teavet, kaalub registreerija püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste väljaselgitamiseks olulist teavet ning otsustab, kas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ja väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiseks on vaja koguda täiendavat teavet. Juhul, kui täiendava teabe kogumine on vajalik ja nõuaks katsete läbiviimist selgroogsete loomadega, esitab registreerija katsetamisettepaneku. Sellist täiendavat teavet ei ole siiski vaja koguda, kui registreerija rakendab või soovitab piisavaid riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi, mis võimaldavad vastavalt XI lisa punktile 3 teha erandi seoses katsetamisega püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ja väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiseks.

4.2.   

2. etapp

:

emissiooni iseloomustamine

Kui aine vastab kriteeriumidele, viiakse läbi emissiooni iseloomustamine, mis koosneb punktis 5 kirjeldatud kokkupuute hindamise asjakohastest etappidest. Eeskätt sisaldab see tootja või importija kõikide tegevuste käigus või tuvastatud kasutusalade puhul erinevatesse keskkonna osadesse eraldunud aine hinnangulisi koguseid ning inimeste ja keskkonna ainega kokkupuute tõenäoliste viiside kindlakstegemist.

5.   KOKKUPUUTE HINDAMINE

5.0.   Sissejuhatus

Kokkupuute hindamise eesmärk on kvalitatiivse või kvantitatiivse hinnangu andmine aine annusele/sisaldusele, millega inimesed ja keskkond kokku puutuvad või võivad kokku puutuda. Hindamisel vaadeldakse aine tootmisest ja tuvastatud kasutamisest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe ning hindamine hõlmab kõiki punktides 1–4 kindlaks määratud ohtudega seonduvaid. Kokkupuute hindamine koosneb järgnevast kahest etapist, mis on selgesõnaliselt määratletud kemikaaliohutuse aruandes:

1. etapp

:

kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine või asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate loomine;

2. etapp

:

kokkupuute hindamine.

Vajaduse korral ja vastavalt artiklile 31 esitatakse kokkupuutestsenaarium samuti ohutuskaardi lisana.

5.1.   

1. etapp

:

kokkupuutestsenaariumite väljatöötamine

5.1.1.

Luuakse kokkupuutestsenaariumid vastavalt punktidele 0.7 ja 0.8. Kokkupuutestsenaariumid on kemikaaliohutuse hinnangu läbiviimise põhiliseks aluseks. Kemikaaliohutuse hinnangu koostamine võib olla iteratiivne protsess. Esimene hinnang põhineb nõutaval miinimumteabel ja kogu ohte käsitleval kättesaadaval teabel ning kokkupuute hinnangul, mis vastab esialgsetele oletustele kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta (esialgne kokkupuutestsenaarium). Kui esialgsete oletuste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab sellele, et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte ei ole piisavalt ohjatud, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ohu või kokkupuute hindamise ühte või mitut tegurit, et saavutada piisav ohu ohjamine. Ohuhinnangu täpsustamine võib nõuda täiendava ohte käsitleva teabe kogumist. Kokkupuutealase hinnangu täpsustamine võib sisaldada kokkupuutestsenaariumi osaks olevate käitlemistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist või kokkupuute veel täpsemat hindamist. Viimase kordamise tulemusena koostatud kokkupuutestsenaarium (lõplik kokkupuutestsenaarium) lisatakse kemikaaliohutuse aruandele ja samuti ohutuskaardile vastavalt artiklile 31.

Lõplik kokkupuutestsenaarium esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis ning samuti ohutuskaardi lisana, kasutades sobivat lühipealkirja, mis kirjeldab lühidalt kasutusala, mis vastab VI lisa punktile 3.5. Kokkupuutestsenaariumid hõlmavad igasugust tootmist ühenduses ja kõiki tuvastatud kasutusalasid.

Eeskätt sisaldab kokkupuutestsenaarium vastavalt vajadusele järgmisi kirjeldusi:

 

Käitlemistingimused

aine tootmise, töötlemise ja/või kasutamisega seotud protsesside, sealhulgas aine füüsikalise oleku kirjeldus,

protsessiga seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

aine emissiooni sagedus ja kestus erinevatesse keskkonna osadesse ning reoveepuhastitesse ning lahjenemine vastuvõtvates keskkonna osades.

 

Riskijuhtimismeetmed

riskijuhtimismeetmed, et vähendada või vältida inimeste (sealhulgas töölised ja tarbijad) ja erinevate keskkonna osade otsest või kaudset kokkupuudet ainega,

jäätmekäitlusmeetmed, et vähendada või vältida inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega jäätmete kõrvaldamise ja/või taaskasutuse ajal.

5.1.2.

Kui tootja, importija või allkasutaja esitab taotluse autoriseeringu saamiseks, koostatakse kokkupuutestsenaariumid vaid nimetatud kasutusala ja sellele järgnevate aine elustsükli etappide jaoks.

5.2.   

2. etapp

:

kokkupuute hindamine

5.2.1.

Kokkupuudet hinnatakse iga väljatöötatud kokkupuutestsenaariumi puhul ja hinnang esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis ning vajaduse korral tehakse sellest kokkuvõte ohutuskaardi lisas vastavalt artiklile 31. Kokkupuute hindamine koosneb kolmest osast: 1) emissiooni hindamine; 2) kemikaali käitumise ja levikuteede hindamine ja 3) kokkupuute taseme hindamine.

5.2.2.

Emissiooni hindamisel võetakse arvesse aine emissiooni aine elustsükli kõigi asjakohaste etappide jooksul, mis tulenevad aine tootmisest ja igast tuvastatud kasutusalast. Aine tootmisest tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajaduse korral ka jäätmeetapp. Tuvastatud kasutusalast tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajaduse korral ka toodete kasutusperiood ja jäätmeetapp. Emissiooni hindamine viiakse läbi eeldusel, et kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused on rakendatud.

5.2.3.

Koostatakse iseloomustus võimalike lagunemis-, muundumis- või reaktsiooniprotsesside kohta ning hinnatakse keskkonnas levikut ja käitumist.

5.2.4.

Koostatakse hinnang kõikide nende elanikkonna rühmade (töölised, tarbijad ja isikud kellel on tõenäoline kokkupuude ainega keskkonna vahendusel) ja keskkonnakomponentide kokkupuute taseme kohta, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav. Käsitletakse kõiki inimeste asjakohaseid ainega kokkupuute viise (sissehingamine, allaneelamine, absorbeerumine naha kaudu ja kombineeritult kõik asjakohased kokkupuuteviisid ja -allikad). Nendes hinnangutes arvestatakse ka kokkupuutemudeli ruumilisi ja ajalisi erinevusi. Eelkõige arvestatakse kokkupuudet käsitlevas hinnangus järgmisi aspekte:

nõuetekohaselt mõõdetud iseloomulikud andmned kokkupuute kohta,

kõik aine olulised lisandid ja lisaained,

kogused, milles ainet valmistatakse ja/või imporditakse,

aine kogus iga tuvastatud kasutusala jaoks,

rakendatud või soovitatud riskijuhtimismeetmed, sealhulgas ohjamise määr,

kokkupuute kestus ja sagedus vastavalt käitlemistingimustele,

protsessidega seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus,

aine erinevatesse keskkonna osadesse emissiooni sagedus ja kestus ning lahjenemine vastuvõtvates keskkonnakomponentides,

aine füüsikalised ja keemilised omadused,

muundumis- ja/või lagunemissaadused,

tõenäolised kokkupuuteviisid ja võimalik absorbeerumine inimorganismi,

tõenäolised levikuteed keskkonnas ning keskkonnas levimine ja lagunemine ja/või muundumine (vaata samuti 1. etapi punkt 3),

kokkupuute (geograafiline) mastaap,

maatriksist sõltuv aine eraldumine/migratsioon.

5.2.5.

Kui kokkupuudet käsitlevad nõuetekohaste mõõtmistega saadud iseloomulikud andmed on kättesaadavad, tuleb kokkupuute hindamisel neile erilist tähelepanu pöörata. Kokkupuute taseme hindamiseks võib kasutada asjakohaseid mudeleid. Võib arvestada ka analoogselt kasutatavate ning analoogsete kokkupuutemudelitega või omadustega ainete asjakohaseid seireandmeid.

6.   RISKI KIRJELDUS

6.1.

Iga kokkupuutestsenaariumi kohta koostatakse riski kirjeldus, mis esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis.

6.2.

Riski kirjelduses käsitletakse elanikkonna rühmi (puutuvad kokku töötajatena, tarbijatena või kaudselt keskkonna kaudu, ning kui see on asjakohane, siis eespool nimetatud kokkupuutevõimaluste kombinatsioon) ja keskkonnakomponente, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav, eeldusel et punktis 5 kirjeldatud kokkupuutestsenaariumis toodud riskijuhtimismeetmed on rakendatud. Lisaks kontrollitakse aine üldist keskkonnaohtlikkust, ühendades selleks kõikidest allikatest kõikidesse keskkonna osadesse toimuva eraldumise, emissiooni ja kadude kohta saadud tulemused.

6.3.

Riski kirjeldus koosneb järgmistest osadest:

iga elanikkonnarühma teadaoleva või tõenäolise kokkupuute võrdlemine asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemetega (DNEL),

prognoositava sisalduse keskkonnas võrdlemine arvutuslike mittetoimivate sisaldustega (PNEC) iga keskkonnakomponendi puhul, ja

aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva juhtumi tõenäosuse ja tõsidusastme hindamine.

6.4.

Kõikide kokkupuutestsenaariumide puhul võib inimestele ja keskkonnale põhjustatava ohu lugeda piisavalt ohjatuks aine tootmisest või tuvastatud kasutusaladest tuleneva elutsükli jooksul, kui

punktis 6.2 hinnatud kokkupuute tase ei ületa asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNEL) või arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNEC) väärtusi, mis on kindlaks määratud vastavalt punktidele 1 ja 3, ja

aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva juhtumi toimumise tõenäosus ja selle tõsidusaste, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 2, on mittearvestatav.

6.5.

Nende inimestele avaldatavate mõjude ja keskkonnakomponentide puhul, mille tuletatud mittetoimivat taset (DNEL) või arvutuslikku mittetoimivat sisaldust (PNEC) ei ole võimalik määrata, hinnatakse mõjude vältimise tõenäosust kokkupuutestsenaariumi rakendamisel kvalitatiivse hindamise käigus.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumidele vastavate ainete puhul kasutab tootja või importija punkti 5 2. etapis saadud teavet, kui ta rakendab oma tegevuskohas ja soovitab allkasutajatele riskijuhtimismeetmeid, mis vähendavad inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega ja ainete emissiooni tootmisel ja tuvastatud kasutamisel aine elutsükli jooksul.

7.   KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

Kemikaaliohutuse aruanne sisaldab järgmisi punkte:

KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

A OSA

1.   KOKKUVÕTE RISKIJUHTIMISMEETMETEST

2.   TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE RAKENDAMISE KOHTA

3.   TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE EDASTAMISE KOHTA

B OSA

1.   AINE NING SELLE FÜÜSIKALISTE JA KEEMILISTE OMADUSTE IDENTIFITSEERIMINE

2.   TOOTMINE JA KASUTUSALAD

2.1.

Tootmine

2.2.

Tuvastatud kasutusalad

2.3.

Mittesoovitatavad kasutusalad

3.   KLASSIFITSEERIMINE JA MÄRGISTAMINE

4.   KÄITUMINE KESKKONNAS

4.1.

Lagunemine

4.2.

Levik keskkonnas

4.3.

Bioakumulatsioon

4.4.

Sekundaarne mürgitus

5.   AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

5.1.   Toksikokineetika (absorptsioon, ainevahetus, jaotumine ja kõrvaldamine)

5.2.   Akuutne toksilisus

5.3.   Ärritavus

5.3.1.

Nahk

5.3.2.

Silmad

5.3.3.

Hingamiselundkond

5.4.   Söövitavus

5.5.   Sensibiliseerimine

5.5.1.

Nahk

5.5.2.

Hingamiselundkond

5.6.   Korduvannuse toksilisus

5.7.   Mutageensus

5.8.   Kantserogeensus

5.9.   Reproduktiivtoksilisus

5.9.1.

Mõju sigivusele

5.9.2.

Arenguhäireid põhjustav toksilisus

5.10.   Muud mõjud

5.11.   Tuletatud mittetoimiva(te) taseme(te) (DNEL) tuletamine

6.   AINE FÜÜSIKALISTEST JA KEEMILISTEST OMADUSTEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

6.1.

Plahvatusohtlikkus

6.2.

Tuleohtlikkus

6.3.

Oksüdeerimisvõime

7.   KESKKONNAOHU HINDAMINE

7.1.

Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

7.2.

Maismaa

7.3.

Õhk

7.4.

Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

8.   PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE OMADUSTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

9.   KOKKUPUUTE HINDAMINE

9.1.   (1. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

9.1.1.

Kokkupuutestsenaarium

9.1.2.

Kokkupuute hindamine

9.2.   (2. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

9.2.1.

Kokkupuutestsenaarium

9.2.2.

Kokkupuute hindamine

(jne)

10.   RISKI KIRJELDUS

10.1.   (1. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

10.1.1.   Inimeste tervis

10.1.1.1.

Töötajad

10.1.1.2.

Tarbijad

10.1.1.3.

Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.1.2.   Keskkond

10.1.2.1.

Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.1.2.2.

Maismaa

10.1.2.3.

Õhk

10.1.2.4.

Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

10.2.   (2. kokkupuutestsenaariumi pealkiri)

10.2.1.   Inimeste tervis

10.2.1.1.

Töötajad

10.2.1.2.

Tarbijad

10.2.1.3.

Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.2.2.   Keskkond

10.2.2.1.

Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.2.2.2.

Maismaa

10.2.2.3.

Õhk

10.2.2.4.

Mikrobioloogiline aktiivsus reoveepuhastites

(jne)

10.x.   Üldine kokkupuude (kõik asjakohased emissiooni/eraldumise allikad koos)

10.x.1.   Inimeste tervis (kõik kokkupuuteviisid koos)

10.x.1.1.

10.x.2.   Keskkond (kõik emissiooniallikad koos)

10.x.2.1.

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE JUHEND

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded ohutuskaardile, mis esitatakse aine või valmistise kohta vastavalt artiklile 31. Ohutuskaardiga edastatakse klassifitseeritud ainet või valmistist käsitlevat asjakohast ohutusteavet, sealhulgas vastavas kemikaaliohutuse aruandes või vastavates aruannetes sisalduvat teavet, tarneahelas vahetule allkasutajale või allkasutajatele. Ohutuskaardil esitatud teave on vastavuses teabega, mis sisaldub kemikaaliohutuse aruandes, kui selle esitamine on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid, et muuta neile viitamine ohutuskaardi asjakohastes lahtrites lihtsamaks.

Käesoleva lisa eesmärk on tagada artiklis 31 loetletud kohustuslike lahtrite sisu kooskõla ja täpsus, et kasutajatel oleks võimalik ohutuskaartide alusel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid inimeste tervise ja ohutuse kaitseks töökohal ning keskkonna kaitseks.

Ohutuskaartidel esitatav teave vastab nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl. Eeskätt võimaldab ohutuskaart tööandjal kindlaks määrata keemiliste ohutegurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja ohutusele.

Teave ohutuskaardi esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi. Aineid ja valmistisi turule viivad isikud tagavad pädevatele isikutele asjakohase koolituse, sealhulgas täiendkoolituse.

Valmististe kohta, mida ei klassifitseerita ohtlikuks, kuid mille puhul nõutakse artikli 31 kohaselt ohutuskaardi esitamist, esitatakse igas lahtris vajalik teave.

Ainete ja valmististe paljude erinevate omaduste tõttu võib mõnedel juhtudel osutuda vajalikuks esitada lisateavet. Kui muudel juhtudel selgub, et teatavaid omadusi käsitlev teave ei ole oluline või seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada, põhjendatakse seda igas jaotises selgesõnaliselt. Teave esitatakse kõikide ohtlike omaduste kohta. Kui väidetakse, et teatav oht puudub, tuleb eristada selgelt juhtumid, mille korral teave ei ole klassifitseerijale kättesaadav, ja juhtumid, mille korral katsetulemused on negatiivsed.

Ohutuskaardi väljaandmise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi, teavitatakse sellest saajat ja ohutuskaardile kantakse märge „Muudetud: (kuupäev)”.

Märkus

Ohutuskaardi esitamist nõutakse ka direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 8. ja 9. peatükis loetletud teatavate ainete ja valmististe puhul (nt metallid kompaktsel kujul, sulamid, surugaasid jne), mille märgistamisel kehtivad erandid.

1.   AINE/VALMISTISE NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE

1.1.   Aine või valmistise identifitseerimine

Identifitseerimisel kasutatav nimetus on identne märgistusel oleva nimetusega vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisale.

Registreerimisele kuluvate ainete puhul vastab nimetus registreerimisel kasutatud nimetusele ja tuuakse ära ka käesoleva määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud registreerimisnumber.

Esitada võib ka teavet muude kättesaadavate identifitseerimisvahendite kohta.

1.2.   Aine/valmistise kasutusala

Esitatakse aine või valmistise teadaolevad kasutusalad. Kui võimalikke kasutusalasid on palju, tuleb loetleda vaid kõige olulisemad või levinumad. Peale selle tuleks kokkuvõtlikult kirjeldada, milline on nimetatud kemikaali toime, nt kas tegemist on põlemist takistava ainega, antioksüdandiga vms.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamine, sisaldab ohutuskaart teavet kõikide tuvastatud kasutusalade kohta, mis on ohutuskaardi saaja jaoks asjakohased. See teave on kooskõlas tuvastatud kasutusalade ja kokkupuutestsenaariumitega, mis on esitatud ohutuskaardi lisas.

1.3.   Äriühingu/ettevõtte identifitseerimine

Identifitseeritakse aine või valmistise ühenduses turuleviimise eest vastutav isik, kelleks võib olla tootja, importija või levitaja. Esitatakse nimetatud isiku täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Kui kõnealune isik ei asu liikmesriigis, kus aine või valmistis turule viiakse, esitatakse võimaluse korral kõnealuses liikmesriigis turuleviimise eest vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Registreerijate puhul vastab identifitseeritud isik registreerimisel tootja või importija isiku kohta esitatud teabele.

1.4.   Hädaabitelefon

Lisaks eespool nimetatud teabele esitatakse äriühingu ja/või asjaomase ametliku nõuandeasutuse (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud direktiivi 1999/45/EÜ artiklis 17) hädaabitelefoni number. Täpsustatakse, kui nimetatud telefonil on abi kättesaadav ainult tööajal.

2.   OHTUDE IDENTIFITSEERIMINE

Esitatakse aine või valmistise klassifikatsioon, mis on saadud direktiivides 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaldamise tulemusena. Märgitakse selgelt ja lühidalt ainest või valmistisest tulenevad ohud inimesele ja keskkonnale.

Eristatakse selgelt ohtlikuks klassifitseeritud valmistisi neist valmististest, mida direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ei klassifitseerita ohtlikuks.

Kirjeldatakse kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalis-keemilisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning aine või valmistise kasutamise ja võimaliku väärkasutamisega seotud sümptomeid.

Vajadusel loetletakse ka muid ohte, näiteks tolmusus, ristsensibiliseerimine (cross-sensitisation), lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise võime või keskkonnamõjud nagu oht mullaorganismidele, osoonikihi kahandamise võime, võime osooni fotokeemiliselt tekitada jne, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad suurendada kemikaali ohtlikkust tervikuna.

Pakendi märgistusele kantav teave esitatakse punktis 15.

Aine klassifikatsioon vastab XI jaotises esitatud klassifitseerimis- ja märgistamisandmikus sisalduvale klassifikatsioonile.

3.   KOOSTIS/TEAVE KOOSTISAINETE KOHTA

Esitatava teabe alusel on saajal võimalik kergesti hinnata valmistise koostisainetest tulenevaid ohte. Valmistisest endast tulenevad ohud esitatakse lahtris 2.

3.1.

Täielikku koostist (koostisainete olemus ja nende sisaldus) ei ole vaja esitada, kuid võib osutuda kasulikuks koostisainete ja nende sisalduste üldine kirjeldus.

3.2.

Direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud valmistise puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende sisalduse või sisalduse vahemiku kohta valmistises:

a)

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses, kui nende sisaldus on võrdne või suurem kui järgmistest madalaim:

kohaldatav sisaldus, mis on määratletud direktiivi 1999/45/EÜ artikli 3 lõikes 3 esitatud tabelis, või

direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud sisalduse piirmäär või

direktiivi 1999/45/EÜ II lisa B osas esitatud sisalduse piirmäär või

direktiivi 1999/45/EÜ III lisa B osas esitatud sisalduse piirmäär või

direktiivi 1999/45/EÜ V lisas esitatud sisalduse piirmäär või

käesoleva määruse XI jaotise kohaselt loodud klassifitseerimis- ja märgistamisandmiku kinnitatud sissekandes esitatud sisalduse piirmäär;

b)

ained, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ja mis ei ole juba hõlmatud punktiga a;

c)

ained, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumidele, kui üksiku aine sisaldus on võrdne või suurem kui 0,1 %.

3.3.

Valmististe puhul, mida ei klassifitseerita direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks, esitatakse andmed ainete ning nende sisalduse või sisalduse vahemiku kohta, kui nende sisaldus moodustab kas:

a)

≥ 1 % massist mittegaasiliste valmististe puhul ja ≥ 0,2 % mahust gaasiliste valmististe puhul ning

ained põhjustavad tervise- või keskkonnaohtu direktiivi 67/548/EMÜ (58) tähenduses või

ainete suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid;

või

b)

≥ 0,1 % massist ainete puhul, mis vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumidele, on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

3.4.

Esitatakse eespool nimetatud ainete klassifikatsioon (direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 4 ja 6, direktiivi 67/548/EMÜ I lisa või käesoleva määruse XI jaotise kohaselt loodud klassifitseerimis- ja märgistamisandmiku kinnitatud sissekande põhjal) koos ohutunnuste ja riskilausetega, mis on omistatud vastavalt nende ainete füüsikalis-keemilistest omadustest tulenevatele ohtudele ning vastavalt inimeste terviset ja keskkonda ärvardavale ohule. Riskilauseid ei ole siin vaja täielikult välja kirjutada: viidatakse lahtrile 16, kus esitatakse kõigi asjakohaste riskilausete terviktekst. Kui aine ei vasta klassifitseerimise kriteeriumidele, kirjeldatakse aine lahtris 3 märkimise põhjuseid, nagu „püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine” või „aine, millele on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid”.

3.5.

Kooskõlas direktiiviga 67/548/EMÜ esitatkse aine nimetus, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 1 antud registreerimisnumber, EINECSi või ELINCSi number selle olemasolul. Võimalusel ka CASi number ja IUPAC-nimetus. Aineid, mille kohta esitatakse üldnimetus kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või käesoleva lisa punkti 3.3 joonealuse märkusega, ei pea täpselt identifitseerima.

3.6.

Kui direktiivi 1999/45/EÜ artikli 15 või käesoleva lisa punkti 3.3 joonealuse märkuse kohaselt tuleb teatavate ainete andmeid hoida konfidentsiaalsena, kirjeldatakse ohutu käitlemise tagamiseks nende keemilisi omadusi. Kasutatav nimi vastab eespool kirjeldatud menetluste käigus kindlaks määratud nimele.

4.   ESMAABIMEETMED

Kirjeldatakse esmaabimeetmeid.

Esiteks märgitakse, kas vältimatu meditsiiniabi on nõutav.

Esmaabi käsitlev teave peab olema kokkuvõtlik ning kannatanule, kõrvalseisjatele ja esmaabi andjatele lihtsalt arusaadav. Esitatakse lühikokkuvõte sümptomitest ja mõjudest. Juhendis märgitakse, mida tuleb teha õnnetuskohal ning kas kokkupuutele järgnevalt on oodata võimalikke hilisemaid tagajärgi.

Teave jaotatakse alapunktidesse vastavalt erinevatele kokkupuuteviisidele, st sissehingamine, sattumine nahale või silma, allaneelamine.

Märgitakse, kas arstiabi on vajalik või soovitatav.

Mõningate ainete või valmististe puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad erakorraliseks ja vältimatuks abiks vajalikud erivahendid.

5.   TULEKUSTUTUSMEETMED

Esitatakse aine või valmistise põhjustatud või selle läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõuded, tuues välja:

sobivad tulekustutusvahendid;

tulekustutusvahendid, mida ei tohi ohutusnõuetest tulenevalt kasutada;

eriohud kokkupuutel, mis tulenevad ainest või valmistisest endast, põlemissaadustest või tekkivatest gaasidest;

spetsiaalsed kaitsevahendid tuletõrjujatele.

6.   JUHUSLIKU KESKKONDA SATTUMISE KORRAL VÕETAVAD MEETMED

Olenevalt ainest või valmistisest võib vajalikuks osutuda järgmine teave:

isikukaitsemeetmed, näiteks:

süüteallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni/hingamisteede kaitse tagamine, tolmuleviku tõkestamine, kokkupuute vältimine naha ja silmadega;

keskkonnakaitse meetmed, näiteks:

saaste leviku vältimine äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees ning pinnases, vajadus hoiatada ümbruskonna elanikke;

puhastusmeetmed, näiteks:

absorbentide (nt liiv, kobediatomiit, hapet siduv aine, universaalne siduv aine, saepuru jms) kasutamine, gaaside/aurude vähendamine vee abil, lahjendamine.

Kaalutakse ka järgmiste märgete kasutamist: „kasutamine keelatud, neutraliseerida …”.

Märkus

Vajaduse korral viidatakse lahtritele 8 ja 13.

7.   KÄITLEMINE JA HOIDMINE

Märkus

Selles punktis esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobivad tööprotseduurid ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist või registreerimist, peab käesoleva punkti teave olema kooskõlas ohutuskaardi lisas esitatud teabega tuvastatud kasutusalade ja kokkupuutestsenaariumite kohta.

7.1.   Käitlemine

Määratletakse ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud, sealhulgas nõuanded järgmiste tehniliste meetmete kohta:

isoleerimine, koht- ja üldventilatsioon, meetmed aerosoolide ja tolmu tekkimise ning tulekahjude vältimiseks, vajalikud keskkonnakaitsemeetmed (nt filtrite või skraberite kasutamine väljatõmbeventilatsioonis, kasutamine isoleeritud alal, meetmed lekete kogumiseks ja kõrvaldamiseks jne) ning muud aine või valmistisega seotud erinõuded või -eeskirjad (nt keelatud või soovitatavad meetmed või seadmed); võimaluse korral lisatakse nende lühikirjeldus.

7.2.   Hoidmine

Määratletakse ohutu hoidmise tingimused, näiteks:

ladudele ja mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon) kehtestatud erinõuded, kokkusobimatud materjalid, hoiutingimused (temperatuuri ja niiskuse piirmäär/vahemik, valgus, inertgaas jne), spetsiaalsed elektriseadmed ja staatilise elektri vältimine.

Vajaduse korral antakse nõu seoses hoiustamisel kehtivate koguseliste piirangutega. Eelkõige esitatakse erinõuded, mis kehtivad aine või valmistise pakendites/mahutites kasutatavate materjaliliikide osas.

7.3.   Erikasutus

Erikasutusega lõpptoodete puhul käsitlevad soovitused tuvastatud kasutusala(sid) ning on üksikasjalikud ja praktilised. Võimaluse korral osutatakse tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele heakskiidetud juhenditele.

8.   KOKKUPUUTE OHJAMINE/ISIKUKAITSE

8.1.   Kokkupuute piirväärtused

Määratletakse kohaldatavad spetsiaalsed kontrollparameetrid, sealhulgas kokkupuute piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid. Piirnormid esitatakse selle liikmesriigi kohta, kus aine või valmistis turule viiakse. Antakse teavet soovitatavate järelevalvemenetluste kohta.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, tuleb esitada aine asjakohased tuletatud mittetoimivad tasemed (DNELid) ja arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (PNECid) vastavalt ohutuskaardi lisas toodud kokkupuutestsenaariumitele.

Valmististe puhul on kasulik esitada nende koostisainete piirnormid, mis tuleb loetleda ohutuskaardil vastavalt punktile 3.

8.2.   Kokkupuute ohjamine

Käesolevas dokumendis tähendab kokkupuute ohjamine kõikide spetsiaalsete riskijuhtimismeetmete järgimist aine kasutamisel, et vähendada töötajate ja keskkonna kokkupuudet ainega. Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse ohutuskaardi lahtris 8 kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest ohutuskaardil märgitud tuvastatud kasutusalade kohta.

8.2.1.   Kokkupuute ohjamine töökeskkonnas

Tööandja võtab nimetatud teavet arvesse ainest või valmistisest töötajate tervisele ja ohutusele tulenevate ohtude hindamise ajal vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 4, milles nõutakse järgmist (tähtsuse järjekorras):

asjakohaste tööprotsesside ja tehniliste kontrollide kavandamine, sobivate vahendite ja materjalide kasutamine;

kollektiivsete kaitsemeetmete kohaldamine riski esinemiskohas, näiteks piisav ventilatsioon ja asjakohased korralduslikud meetmed; ja

juhul kui kokkupuudet ei ole võimalik ära hoida muul viisil, siis individuaalsete kaitsemeetmete, näiteks isikukaitsevahendite kasutamine.

Seepärast tuleb nende meetmete kohta esitada asjakohane ja piisav teave, et riski oleks võimalik direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 alusel nõuetekohaselt hinnata. See teave täiendab punktis 7.1 juba esitatud teavet.

Kui on tarvis individuaalseid kaitsemeetmeid, kirjeldatakse üksikasjalikult, millised vahendid on piisavad ja sobivad kaitse tagamiseks. Võetakse arvesse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/686/EEC (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (59) ja osutatakse Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele (CENi standardid).

a)

Hingamisteede kaitse

Ohtliku gaasi, auru või tolmu puhul määratakse kindlaks kasutatavate kaitsevahendite liik, näiteks:

kompaktsed hingamisaparaadid, sobivad maskid ja filtrid.

b)

Käte kaitse

Määratakse täpselt kindlaks aine või valmistise käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas:

materjali liik,

kindamaterjali läbimisaeg, võttes arvesse naha kaudu toimuva kokkupuute ulatust ja kestust.

Vajaduse korral esitatakse täiendavad käte kaitseks võetavad meetmed.

c)

Silmade kaitse

Määratakse kindlaks nõutav silmade kaitsevahendite liik, näiteks:

kaitseprillid, näokaitsed.

d)

Naha kaitse

Kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka teisi kehaosi, määratakse kindlaks nõutavate kaitsevahendite liik ja kvaliteet, näiteks:

põll, saapad ja kaitseülikond.

Vajaduse korral esitatakse täiendavad naha kaitseks võetavad meetmed ja spetsiaalsed hügieenimeetmed.

8.2.2.   Kokkupuudete ohjamine keskkonnas

Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite kohta kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9.   FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED

Nõuetekohaste kontrollimeetmete tagamiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või valmistise kohta, eelkõige punktis 9.2 loetletud teave. Selles punktis sisalduv teave on vastavuses registreerimisel esitatava teabega, kui see on nõutav.

9.1.   Üldine teave

Välimus

Kirjeldatakse tarnitaval kujul aine või valmistise füüsikalist olekut (tahke, vedel, gaasiline) ning värvust.

Lõhn

Kui lõhn on tajutav, esitatakse selle lühikirjeldus.

9.2.   Oluline tervise-, ohutus- ja keskkonnateave

 

pH

Esitatakse tarnitaval kujul või vesilahusena esineva aine või valmistise pH; viimasel juhul näidata sisaldus.

 

Keemispunkt/keemisvahemik

 

Leekpunkt

 

Isesüttimispunkt (tahke, gaasiline)

 

Plahvatusohtlikkus

 

Oksüdeerivad omadused

 

Aururõhk

 

Suhteline tihedus

 

Lahustuvus

 

Lahustuvus vees

 

Jaotustegur: n-oktanool/-vesi

 

Viskoossus

 

Aurutihedus

 

Aurustumiskiirus

9.3.   Muu teave

Esitatakse muud olulised ohutusparameetrid, näiteks segunevus, rasvas lahustuvus (lahusti — täpsustamisele kuuluv õli), juhtivus, sulamispunkt/sulamisvahemik, gaasirühm (vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kohaldamisel) (60) isesüttimistemperatuur jne.

1. märkus

Eespool loetletud omadused määratakse kindlaks artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodeid käsitlevas komisjoni määruses sätestatud spetsifikatsioonide või mõne muu võrreldava meetodi kohaselt.

2. märkus

Valmististe puhul esitatakse teave üldjuhul valmistise enda omaduste kohta. Kui märgitakse, et teatav oht puudub, eristatakse selgelt juhtumid, mille korral teave ei ole klassifitseerijale kättesaadav, nendest juhtumitest, mille korral katsetulemused on negatiivsed. Kui peetakse vajalikuks teabe esitamist üksikute koostisainete omaduste kohta, märgitakse selgelt, milliseid aineid teave käsitleb.

10.   PÜSIVUS JA REAKTSIOONIVÕIME

Esitatakse teave aine või valmistise püsivuse ning teatavatel kasutustingimustel ja keskkonda sattumisel tekkida võivate võimalike ohtlike reaktsioonide kohta.

10.1.   Välditavad tingimused

Loetletakse ohtlikke reaktsioone põhjustada võivad tingimused, näiteks temperatuur, rõhk, valgus, löögid jne ning võimaluse korral lisatakse nende lühikirjeldus.

10.2.   Välditavad materjalid

Loetletakse ohtlikke reaktsioone põhjustada võivad ained, näiteks vesi, õhk, happed, alused, oksüdandid või teatud muud ained ning võimaluse korral lisatakse nende lühikirjeldus.

10.3.   Ohtlikud lagusaadused

Loetletakse aine lagunemisel ohtlikes kogustes tekkivad ohtlikud ained.

Märkus

Eraldi tuleb käsitleda järgmist:

stabilisaatorite vajadus ja olemasolu,

ohtliku eksotermilise reaktsiooni võimalikkus,

aine või valmistise ohutus tema füüsikalise oleku korral,

ohtlikud lagusaadused, mis võivad tekkida kokkupuutel veega,

ebastabiilsete ühendite tekkimise võimalus lagunemisel.

11.   TEAVE TOKSILISUSE KOHTA

Selles punktis käsitletakse vajadust esitada kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta, mis võivad tekkida kasutaja kokkupuutel aine või valmistisega.

Selline teave hõlmab aine või valmistisega kokkupuutel tekkivaid tervisele ohtlikke mõjusid, põhinedes näiteks katseandmete ja kogemuste põhjal tehtud järeldustel. Vajaduse korral sisaldab teave ka lühi- ja pikaajalise kokkupuute kohest ja kroonilist ning hilisemat mõju, nagu sensibiliseerimine, uimastus, kantserogeensus, mutageensus ja reproduktiivtoksilisus (arenguhäired ja sigivus). Samuti hõlmab teave erinevaid kokkupuuteviise (sissehingamine, allaneelamine, sattumine nahale või silmadesse) ning kirjeldab füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omadustest tulenevaid sümptomeid.

Võttes arvesse lahtris 3 (koostis/teave koostisainete kohta) juba esitatud teavet, võib osutuda vajalikuks viitamine konkreetsetele mõjudele, mida valmistisse kuuluvad teatavad ained tervisele avaldavad.

Käesolevas punktis esitatud teave peab olema kooskõlas registreerimisel esitatava teabega, kui registreerimine on nõutav, ja/või kemikaaliohutuse aruandega, kui seda nõutakse, ning andma teavet järgmiste potentsiaalsete mõjurühmade kohta:

toksikokineetika, ainevahetus ja jaotumine,

akuutsed mõjud (akuutne toksilisus, ärritavus ja söövitavus),

sensibiliseerimine,

korduvannuse toksilisus ja

kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised mõjud.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul esitatakse kokkuvõte käesoleva määruse VII-XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab teave ka kättesaadavate andmete võrdlustulemusi direktiivis 67/548/EMÜ toodud 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidega.

12.   ÖKOLOOGILINE TEAVE

Kirjeldatakse aine või valmistise võimalikke mõjusid, käitumist ja liikuvust keskkonnas õhu, vee ja/või pinnase seisukohalt. Võimaluse korral esitatakse asjakohased katseandmed (nt LC50 kaladele ≤ 1 mg/l).

Käesolevas punktis toodud teave peab olema kooskõlas registreerimisel esitatud teabega, kui registreerimine on nõutav, ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui aruanne on nõutav.

Kirjeldatakse aine või valmistise kõige tähtsamaid omadusi, millel on tõenäoline mõju keskkonnale, võttes arvesse aine või valmistise olemust ning eeldatavaid kasutusviise. Samalaadne teave esitatakse ka aine ja valmistise ohtlike lagusaaduste kohta. See võib hõlmata järgmist:

12.1.   Ökotoksilisus

Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmeid vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks sellele esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad andmed pinnase mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või valmistis pärsib mikroorganismide aktiivsust, tuleb nimetada ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte VII-XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2.   Liikuvus

Aine või valmistise teatavate koostisosade (61) võime kanduda keskkonda sattumisel põhjavette või levida keskkonda sattumise kohast kaugemale.

Asjakohased andmed võivad sisaldada järgmist:

teadaolev või eeldatav levik keskkonnas,

pindpinevus,

absorptsioon/desorptsioon.

Muid füüsikalis-keemilisi omadusi käsitletakse punktis 9.

12.3.   Püsivus ja lagunduvus

Aine või valmistise teatavate koostisainete (61) lagunduvus keskkonna eri osades kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Võimaluse korral esitatakse kättesaadav teave pool-lagunemisaja kohta. Lisaks esitatakse ka teave aine või valmistise teatavate koostisainete (61) lagundatavuse kohta reoveepuhastites.

12.4.   Bioakumulatsioon

Esitatakse teave aine või valmististe teatavate koostisainete (61) võime kohta koguneda elustikku ja lõppkokkuvõttes liikuda mööda toiduahelat, osutades võimaluse korral kättesaadavatele andmetele jaotusteguri oktanool-vesi (Kow)ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) väärtuste kohta.

12.5.   Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste hindamise tulemused

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste hindamise tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6.   Muud kahjulikud mõjud

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike keskkonnamõjude kohta, nt omadused, mis võivad kahandada osoonikihti, tekitada osooni fotokeemiliselt, põhjustada endokriinseid häireid ja/või aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

Märkused

Tuleb tagada, et ka ohutuskaardi teistes lahtrites, eelkõige lahtrites 6, 7, 13, 14 ja 15, esitatakse keskkonna seisukohalt asjakohane teave, mis käsitleb eelkõige nõuandeid kemikaali ohjatud eraldumise, juhuslikul keskkonda sattumisel võetavate meetmete ning transpordi ja kõrvaldamisega seotud aspektide kohta.

13.   JÄÄTMEKÄITLUS

Kui aine või valmistise kõrvaldamisega (ettenähtud kasutusel tekkivad ülejäägid või jäätmed) kaasneb oht, esitatakse nimetatud jäätmete kirjeldus ning teave nende ohutu käitlemise kohta.

Määratakse kindlaks aine või valmistise ning saastunud pakendimaterjali kõrvaldamise asjakohased meetodid (põletamine, taaskasutus, ladestamine jne).

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, peab teave jäätmekäitlusmeetmete kohta, millega nõuetekohaselt kontrollitakse inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega, vastama ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

Märkus

Osutatakse jäätmeid käsitlevatele asjakohastele ühenduse sätetele. Nende puudumisel on asjakohane tuletada kasutajale meelde võimalikke kehtivaid riiklikke või piirkondlikke sätteid.

14.   VEONÕUDED

Esitatakse teave asjakohaste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool. Kui see on asjakohane, esitatakse teave transpordiklassifikatsiooni kohta kõikide transpordiliike käsitlevate määruste osas: IMDG (merevedu), ADR (nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (62), RID (nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (63), ICAO/IATA (õhuvedu). Teave võib muu hulgas sisaldada järgmist:

ÜRO-number (UN-number),

klass,

veose tunnusnimetus,

pakendirühm,

meresaasteained,

muu asjakohane teave.

15.   KOHUSTUSLIK TEAVE MÄRGISTUSEL

Näidatakse, kas aine (või valmistise koostises esineva aine) kemikaaliohutuse hindamine on läbi viidud.

Esitatakse direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaselt märgisel näidatud teave tervise, ohutuse ja keskkonna kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või valmistise suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad ühenduse erisätted (nt VII jaotise kohaselt antud autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), tuleks ka need võimaluse korral esitada.

Võimaluse korral nimetatakse ka nimetatud sätete rakendamiseks vastuvõetud riiklikud õigusaktid ja muud asjakohased siseriiklikud meetmed.

16.   MUU TEAVE

Esitatakse muu teave, mida tarnija peab oluliseks kasutaja tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitse seisukohalt, näiteks:

asjakohaste riskilausete loetelu. Esitatakse ohutuskaardi punktides 2 ja 3 osutatud riskilausete terviktekst,

koolitussoovitus,

soovitatavad kasutuspiirangud (st tarnija antud mittesiduvad soovitused),

lisateave (kirjalikud allikad ja/või tehnilist teavet haldav kontaktasutus),

ohutuskaardi koostamisel kasutatud põhiandmete allikad.

Ohutuskaardi muutmise korral osutatakse selgelt, milline teave on lisatud, välja jäetud või muudetud (kui seda ei ole osutatud mujal).

III LISA

KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI

Kriteeriumid ainetele, mida registreeritakse kogustes 1–10 tonni, vastavalt artikli 12 lõike 1 alapunktidele a ja b:

a)

ained, mille puhul võib ette näha (st (Q)SARs kohaldamisega või muude tõendite alusel), et nad vastavad tõenäoliselt 1. või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või XIII lisa kriteeriumidele;

b)

järgmised ained:

i)

ained, mida kasutatakse laialdaselt või hajutatult, eelkõige kui selliseid aineid kasutatakse tarbijatele mõeldud valmististes või kui nad kuuluvad tarbijatele mõeldud toodete koostisesse; ja

ii)

ained, mille puhul võib ette näha (st (Q)SARs kohaldamisega või muude tõendite alusel), et nad vastavad tõenäoliselt direktiivi 67/548/EMÜ kohastele tervise- või keskkonnaohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele.

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE A

EINECSi nr

Nimetus/rühm

CASi nr

200-061-5

D-glütsitool C6H14O6

50-70-4

200-066-2

Askorbiinhape C6H8O6

50-81-7

200-075-1

Glükoos C6H12O6

50-99-7

200-294-2

L-lüsiin C6H14N2O2

56-87-1

200-312-9

Palmitiinhape, puhas C16H32O2

57-10-3

200-313-4

Steariinhape, puhas C18H36O2

57-11-4

200-334-9

Sahharoos, puhas C12H22O11

57-50-1

200-405-4

α-tokoferoolatsetaat C31H52O3

58-95-7

200-432-1

DL-metioniin C5H11NO2S

59-51-8

200-711-8

D-mannitool C6H14O6

69-65-8

201-771-8

1-sorboos C6H12O6

87-79-6

204-007-1

Oleiinhape, puhas C18H34O2

112-80-1

204-664-4

Glütseroolstearaat, puhas C21H42O4

123-94-4

204-696-9

Süsinikdioksiid CO2

124-38-9

205-278-9

Kaltsiumpantotenaat, D-vorm C9H17NO5.1/2Ca

137-08-6

205-582-1

Lauriinhape, puhas C12H24O2

143-07-7

205-590-5

Kaaliumoleaat C18H34O2K

143-18-0

205-756-7

DL-fenüülalaniin C9H11NO2

150-30-1

208-407-7

Naatriumglükonaat C6H12O7.Na

527-07-1

212-490-5

Naatriumstearaat, puhas C18H36O2.Na

822-16-2

215-279-6

Lubjakivi

Mittesüttiv tahke iseloomulik settekivim. Koosneb põhiliselt kaltsiumkarbonaadist.

1317-65-3

215-665-4

Sorbitaanoleaat C24H44O6

1338-43-8

216-472-8

Kaltsiumdistearaat, puhas C18H36O2.1/2Ca

1592-23-0

231-147-0

Argoon Ar

7440-37-1

231-153-3

Süsinik C

7440-44-0

231-783-9

Lämmastik N2

7727-37-9

231-791-2

Destilleeritud vesi või samasugust juhtivust omava puhtusega H2O

7732-18-5

231-955-3

Grafiit C

7782-42-5

232-273-9

Päevalilleõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape). (Helianthus annuus, Compositae).

8001-21-6

232-274-4

Sojaõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape, palmitiinhape ja steariinhape). (Soja hispida, Leguminosae).

8001-22-7

232-276-5

Saflooriõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape). (Carthamus tinctorius, Compositae).

8001-23-8

232-278-6

Linaseemneõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, linoleenhape, oleiinhape). (Linum usitatissimum, Linaceae).

8001-26-1

232-281-2

Maisiõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape, palmitiinhape ja steariinhape). (Zea mays, Gramineae).

8001-30-7

232-293-8

Riitsinusõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (ritsinoolhape). (Ricinus communis, Euphorbiaceae).

8001-79-4

232-299-0

Rapsiõli

Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoleenhape, eruukhape, oleiinhape). (Brassica napus, Cruciferae).

8002-13-9

232-307-2

Letsitiinid

Segu, mis saadakse rasvhapete diglütseriidide ühinemisel fosforhappe koliinestriga.

8002-43-5

232-436-4

Siirupid, hüdrolüüsitud tärklis

Segu, mis tekib hapete või ensüümide toimel maisitärklise hüdrolüüsil. Koosneb põhiliselt d-glükoosist, maltoosist ja maltodekstriinidest.

8029-43-4

232-442-7

Tahkerasv, hüdrogeenitud

8030-12-4

232-675-4

Dekstriin

9004-53-9

232-679-6

Tärklis

Kõrgpolümeersed süsivesikud, mis tavaliselt saadakse teraviljast, näiteks maisist, nisust ja sorgost, samuti juurikatest ja mugulatest, näiteks kartul ja tapiokk. Sisaldab tärklist, mis on vees kuumutamisel eelgeelistatud.

9005-25-8

232-940-4

Maltodekstriin

9050-36-6

234-328-2

A-vitamiin

11103-57-4

238-976-7

Naatrium D-glükonaat C6H12O7.xNa

14906-97-9

248-027-9

D-glütsitoolmonostearaat C24H48O7

26836-47-5

262-988-1

Kookosrasvhapete metüülestrid

61788-59-8

262-989-7

Rasvhapped, tahke rasv, metüülestrid

61788-61-2

263-060-9

Rasvhapped, riitsinusõli

61789-44-4

263-129-3

Rasvhapped, tahke rasv

61790-37-2

265-995-8

Tselluloosimass

65996-61-4

266-925-9

Rasvhapped, C12-18

Selle aine SDA ainenimetus on C 12 -C 18 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 16-005-00.

67701-01-3

266-928-5

Rasvhapped C16-18

Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 19-005-00.

67701-03-5

266-929-0

Rasvhapped, C8-18 ja C18-küllastumata.

Selle aine SDA ainenimetus on C 8 -C 18 ja C18 küllastumata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 01-005-00.

67701-05-7

266-930-6

Rasvhapped, C14-18 ja C16-18-küllastumata.

Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C18 ja C16-C18 küllastumata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 04-005-00.

67701-06-8

266-932-7

Rasvhapped, C16-C18 ja C18-küllastumata

Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C18 küllastumata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 11-005-00.

67701-08-0

266-948-4

Glütseriidid, C16-18 ja C18-küllastumata.

Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C18 küllastumata trialküülglütseriid ja selle SDA viitenumber on 11-001-00.

67701-30-8

267-007-0

Rasvhapped, C14-18 ja C16-18-küllastumata, metüülestrid

Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C 18 ja C 16 -C 18 küllastumata alküülkarboksüülhappe metüülester ja selle SDA viitenumber on 04-010-00.

67762-26-9

267-013-3

Rasvhapped, C6-12

Selle aine SDA ainenimetus on C 6 -C 12 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 13-005-00.

67762-36-1

268-099-5

Rasvhapped, C14-22 ja C16-22 küllastumata.

Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C22 ja C 16 -C22 küllastumata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 07-005-00.

68002-85-7

268-616-4

Siirupid, teravili, veetustatud

68131-37-3

269-657-0

Rasvhapped, soja

68308-53-2

269-658-6

Glütseriidid, rasv mono-, di- ja tri-, hüdrogeenitud

68308-54-3

270-298-7

Rasvhapped, C14-22

68424-37-3

270-304-8

Rasvhapped, linaseemneõli

68424-45-3

270-312-1

Glütseriidid, C16-18 ja C18-küllastumata, mono- ja di-

Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C18 küllastumata alküülglütseriid ning C 16 -C 18 ja C18 küllastumata dialküülglütseriid ja selle SDA viitenumber on 11-002-00.

68424-61-3

288-123-8

Glütseriidid, C10-18

85665-33-4

292-771-7

Rasvhapped, C12-14

90990-10-6

292-776-4

Rasvhapped, C12-18 ja C18-küllastumata.

90990-15-1

296-916-5

Rasvhapped, rapsiõli, eruukhape-madal

93165-31-2

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE B

1.

Ained, mis tekivad teise aine või toote kokkupuutel selliste keskkonnateguritega nagu õhk, niiskus, mikroobid või päikesevalgus kaasneda võiva keemilise reaktsiooni tulemusel;

2.

Ained, mis tekivad teise aine, valmistise või toote hoidmisega kaasneda võiva keemilise reaktsiooni tulemusel;

3.

Ained, mis tekivad teiste ainete, valmististe ja toodete lõppkasutamisel tekkiva keemilise reaktsiooni tulemusel ja mida ei toodeta, impordita ega viida turule;

4.

Ained, mida ei toodeta, impordita ega viida turule ning mis on keemilise reaktsiooni tulemus kui:

a)

stabilisaator, värvaine, lõhna- või maitseaine, antioksüdant, täiteaine, lahusti, kandeaine, pindaktiivne aine, plastifikaator, korrosiooni inhibiitor, vahutamise takistaja või vahueemaldaja, dispergant, sadenemise inhibiitor, sikatiiv, sideaine, emulgaator, de-emulgaator, veetustaja, aglomerant, adhesiooniaktivaator, voo modifikaator, pH neutraliseerija, sekvestrant, koagulant, flokulant, tuleaeglusti, määrdeaine, kelaaditekiti või kvaliteedikontrolli reaktiiv toimib nõuetekohaselt; või

b)

aine on mõeldud üksnes ettenähtud füüsikalis-keemilise iseloomuga funktsioonide täitmiseks;

5.

Kõrvalsaadused, kui neid ei impordita ega viida turule;

6.

Aine ühinemisel veega tekkivad hüdraadid või hüdraatunud ioonid, eeldusel et tootja või importija on selle aine antud erandit kasutades registreerinud;

7.

Järgmised looduses esinevad ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud:

mineraalid, maagid, maagi kontsentraadid, tsemendiklinker, maagaas, veeldatud naftagaas, vedelgaas, protsessigaasid ja nende komponendid, toorõli, süsi, koks;

8.

Looduses esinevad ained, mis ei ole loetletud punktis 7, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad ohtlikeks klassifitseerimise kriteeriumidele direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt.

9.

Põhielemendid, millega seotud riskid ja ohud on hästi teada:

 

vesinik, hapnik, väärisgaasid (argoon, heelium, neoon, ksenoon), lämmastik.

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

SELGITAV MÄRKUS VI–XI LISAS ESITATUD NÕUETE TÄITMISE KOHTA

VI–XI lisas täpsustatakse teavet, mis tuleb esitada registreerimisel ja hindamisel vastavalt artiklitele 10, 12, 13, 40, 41 ja 46. Standardnõuded madalaima koguste vahemiku kohta on esitatud VII lisas ja iga kord, kui jõutakse järgmisesse koguste vahemikku, lisatakse vastava lisa nõuded. Iga registreerimise puhul on teabele esitatavad konkreetsed nõuded erinevad sõltuvalt kogusest, kasutusalast ja kokkupuutest. Seega tuleb lisasid käsitleda ühtse tervikuna koostoimes registreerimise, hindamise ja vastutuskohustuse kohta käivate üldiste nõuetega.

1. ETAPP: OLEMASOLEVA TEABE KOGUMINE JA JAGAMINE

Registreerija peaks koguma kokku kõik olemasolevad kättesaadavad katseandmed registreeritava aine kohta; see hõlmaks ainet käsitleva asjakohase teabe otsimist kirjandusest. Teostatavuse korral tuleks registreerimist taotleda ühiselt vastavalt artiklile 11 või 19. See võimaldab katseandmeid jagada ja vältida seeläbi tarbetut katsetamist ja vähendada kulusid. Registreerijad peaksid samuti koguma kokku muu kättesaadava ja asjakohase teabe aine kohta, sõltumata sellest, kas antud näitaja puhul on katsetamine nõutav või mitte konkreetses koguste vahemikus. See peaks hõlmama alternatiivsetest allikatest saadud teavet (nt (Q)SARs põhjal saadud andmed, analoogmeetodiga teistelt ainetelt saadud andmed, in vivo ja in vitro katsete andmed, epidemioloogilised andmed), mis võivad aidata kindlaks teha aine ohtlike omaduste olemasolu või nende puudumist ning võivad teatavatel juhtudel asendada loomkatsete tulemusi.

Lisaks tuleks koguda ka teavet kokkupuute, kasutusalase ja riskijuhtimismeetmete kohta vastavalt artiklile 10 ja käesolevale lisale. Eespool nimetatud teabe põhjal on registreerijal võimalik hinnata täiendava teabe hankimise vajadust.

2. ETAPP: TEABEVAJADUSE KAALUMINE

Registreerija selgitab välja, millist teavet registreerimiseks vajatakse. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millist asjakohast lisa või milliseid lisasid tuleks vastavalt kogusele järgida. Nimetatud lisades nähakse ette teabele esitatavad standardnõuded, kuid neid vaadeldakse koostoimes XI lisaga, mis lubab tavalähenemise varieerimist, kui see on õigustatud. Eelkõige võetakse kõnealuses etapis arvesse kokkupuudet, kasutusalasid ja riskijuhtimismeetmeid käsitlevat teavet, et teha kindlaks ainega seotud teabevajadus.

3. ETAPP: TEABEÜHIKUTE VÄLJASELGITAMINE

Registreerija võrdleb seejärel ainega seotud teabevajadust juba kättesaadud teabega ja selgitab välja teabetühikud. Selles etapis on oluline tagada, et kättesaadud andmed on asjakohased ja nõuete täitmiseks piisavalt kvaliteetsed.

4. ETAPP: UUTE ANDMETE HANKIMINE/ETTEPANEKU KOOSTAMINE KATSETAMISSTRATEEGIA KOHTA

Teatud juhtudel ei ole uute andmete hankimine vajalik. Kui esineb teabetühikuid, mida tuleb täita, siis tuleb hankida uusi andmeid (VII ja VIII lisa) või koostada kogusest lähtudes ettepanek katsetamisstrateegia kohta (IX ja X lisa). Uusi katseid selgroogsete loomadega viiakse läbi ning ettepanekuid selliste katsete läbiviimiseks tehakse ainult siis, kui kõik muud andmeallikad on ammendatud.

Teatud juhtudel võivad VII–XI lisas sätestatud eeskirjad nõuda teatavate katsete läbiviimist standardnõuetes sätestatud katsetest varem või nende täiendamiseks.

MÄRKUSED

1. märkus. Kui teabe esitamine ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb need põhjused asjakohaste sätete kohaselt selgesõnaliselt esitada.

2. märkus. Registreerija võib soovida teatada, et teatav registreerimistoimikus esitatud teave on tundlik äriteave ning et selle avaldamine võib teda äriliselt kahjustada. Sellisel juhul loetleb ta sellise teabe ja esitab põhjendused.

ARTIKLI 10 PUNKTI A ALAPUNKTIDES I–V OSUTATUD TEAVE

1.   ÜLDINE TEAVE REGISTREERIJA KOHTA

1.1.

Registreerija

1.1.1.

Nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress

1.1.2.

Kontaktisik

1.1.3.

Aine tootmise ja omakasutuse/omakasutuste koht/kohad, vastavalt vajadusele

1.2.

Andmete ühine esitamine

Artiklites 11 või 19 nähakse ette, et juhtregistreerija võib osa registreerimiseks vajalikust teabest esitada teiste registreerijate nimel.

Sellisel juhul teeb juhtregistreerija kindlaks teised registreerijad, esitades nende kohta järgmised andmed:

nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

teiste registreerijate suhtes kehtivad registreerimise osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII–X lisas esitatud number või numbrid.

Iga registreerija nimetab tema nimel teavet esitava juhtregistreerija kohta järgmised andmed:

nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

juhtregistreerija poolt esitatavad registreerimisandmete osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII–X lisas esitatud number või numbrid.

1.3.

Artikli 4 alusel nimetatud kolmas isik

1.3.1.

Nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress

1.3.2.

Kontaktisik

2.   AINE IDENTIFITSEERIMINE

Käesolevas punktis iga aine kohta esitatud teave on piisav nimetatud aine identifitseerimiseks. Kui teabe esitamine ühe või mitme allpool esitatud punkti kohta ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikust seisukohast vajalik, tuleb seda selgesõnaliselt põhjendada.

2.1.

Aine nimetus või muu tunnus iga aine kohta

2.1.1.

IUPAC-nomenklatuuri kohane nimetus/nimetused või muu rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus või nimetused

2.1.2.

Teised nimetused (triviaal nimetus, kaubanduslik nimetus, lühend)

2.1.3.

EINECSi või ELINCSi number (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.1.4.

CASi nimetus ja CASi number (kui on kättesaadav)

2.1.5.

Muu tunnuskood (kui on kättesaadav)

2.2.

Teave iga aine molekuli- ja struktuurivalemi kohta

2.2.1.

Molekul- ja struktuurvalem (sealhulgas SMILES-indeks, kui on kättesaadav)

2.2.2.

Teave optilise aktiivsuse ja tüüpilise (stereo)isomeeride suhtarvu kohta (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.2.3.

Molekulmass või molekulmasside vahemik

2.3.

Iga aine koostis

2.3.1.

Puhtusaste (%)

2.3.2.

Lisandite olemus, kaasa arvatud isomeerid ja kõrvalsaadused

2.3.3.

Olulisemate lisandite protsentuaalne sisaldus

2.3.4.

Kõikide lisaainete olemus ja sisaldus (… ppm, … %) (näiteks stabilisaatorid või inhibiitorid)

2.3.5.

Spektrid (ultraviolett-, infrapuna-, tuumamagnetresonants- või massispekter)

2.3.6.

Kõrgrõhuvedelik-kromatogramm, gaaskromatogramm

2.3.7.

Analüütiliste meetodite kirjeldus või asjakohased kirjanduse viited aine identifitseerimiseks ja kui see on asjakohane, siis ka lisandite ja lisaainete identifitseerimiseks. Teave peab olema piisav meetodite korratavuseks.

3.   TEAVE AINE(TE) TOOTMISE JA KASUTUSALA(DE) KOHTA

3.1.

Ülevaade tootmise kohta, registreeritava aine kogused, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja/või imporditavad kogused tonnides registreerija kohta aastas:

Registreerimise kalendriaastal (hinnanguline kogus)

3.2.

Tootja või toodete valmistaja puhul: tootmisel või toodete valmistamisel kasutatava tehnoloogilise protsessi lühikirjeldus

Protsessi üksikasjade täpsustamist ei nõuta, eriti kui on tegemist ärisaladustega.

3.3.

Tootja omakasutus(t)e kogus(ed)

3.4.

Vorm (aine, valmistis või toode) ja/või füüsikaline olek, milles aine allkasutajatele kättesaadavaks tehakse. Aine sisaldus või sisalduse vahemik valmististes, mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele, ja aine sisaldus toodetes, mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele.

3.5.

Tuvastatud kasutusala(de) üldine lühikirjeldus

3.6.

Teave aine tootmisel, toodetes kasutamisel ja tuvastatud kasutusaladel tekkivate jäätmete hulga ja koostise kohta

3.7.

Mittesoovitatavad kasutusalad (vaata ohutuskaardi lahtrit 16)

Vajaduse korral märge kasutusalade kohta, mida registreerija ei soovita ja miks (st tarnija antud mittesiduvad soovitused). Loetelu ei pea olema ammendav.

4.   KLASSIFIKATSIOON JA MÄRGISTUS

4.1.

Aine(te)ga seotud ohtude klassifitseerimine tulenevalt direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 4 ja 6 kohaldamisest.

Kui näitaja kohta ei ole klassifikatsiooni esitatud, siis märgitakse iga kande puhul selle põhjused (st andmed puuduvad, on mittetäielikud või on täielikud, kuid klassifitseerimise jaoks ebapiisavad).

4.2.

Aine(te) ohusümboli(te) täheline tunnus ja sõnaline seletus tulenevalt direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 23, 24 ja 25 kohaldamisest.

4.3.

Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõike 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad konkreetsed sisalduse piirväärtused, kui need on kohaldatavad.

5.   OHUTU KASUTAMISE JUHIS, MIS KÄSITLEB JÄRGMIST:

Siintoodud teave on kooskõlas ohutuskaardil oleva teabega, kui ohutuskaart on nõutav artikli 31 kohaselt.

5.1.

Esmaabimeetmed (ohutuskaardi lahter 4)

5.2.

Tulekustutusmeetmed (ohutuskaardi lahter 5)

5.3.

Juhuslikul keskkonda sattumisel võetavad meetmed (ohutuskaardi lahter 6)

5.4.

Käitlemine ja hoidmine (ohutuskaardi lahter 7)

5.5.

Veonõuded (ohutuskaardi lahter 14)

Kui kemikaaliohutuse aruanne ei ole vajalik, nõutakse järgmist täiendavat teavet:

5.6.

Kokkupuute ohjamine ja isikukaitse (ohutuskaardi lahter 8)

5.7.

Püsivus ja reaktsioonivõime (ohutuskaardi lahter 10)

5.8.

Jäätmekäitlus

5.8.1.

Jäätmekäitlus (ohutuskaardi lahter 13)

5.8.2.

Teave tööstusele taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta

5.8.3.

Teave üldsusele taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta

6.   KOKKUPUUDET KÄSITLEV TEAVE AINETE KOHTA, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI AASTAS TOOTJA VÕI IMPORTIJA KOHTA

6.1.

Peamised kasutuskategooriad:

6.1.1.

a)

tööstuslik kasutamine ja/või

b)

kutsealane kasutamine ja/või

c)

tarbijakasutus.

6.1.2.

Tööstusliku ja kutsealase kasutamise täpsustus:

a)

kasutamine suletud süsteemis ja/või

b)

kasutamine, mille tulemuseks on lisamine maatriksisse või maatriksile, ja/või

c)

mittelaialdane kasutamine ja/või

d)

laialdane kasutamine.

6.2.

Olulised kokkupuuteviisid:

6.2.1.

Kokkupuude inimestega:

a)

suu kaudu ja/või

b)

naha kaudu ja/või

c)

sissehingamise teel.

6.2.2.

Kokkupuude keskkonnaga:

a)

vee kaudu ja/või

b)

õhu kaudu ja/või

c)

tahkete jäätmete kaudu ja/või

d)

pinnase kaudu.

6.3.

Kokkupuuteskeem:

a)

juhuslik/harv ja/või

b)

aeg-ajaline ja/või

c)

pidev/sage.

VII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN (64)

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse standardandmed, mida nõutakse seoses järgmiste ainetega:

a)

mittefaasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni;

b)

faasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni ja mis vastavad III lisa kriteeriumidele kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b, ja

c)

ained, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 10 tonni.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Ainete puhul, mis ei vasta III lisa kriteeriumidele, on nõutavad vaid käesoleva lisa punktis 7 esitatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta.

Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud standardandmed XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt, välja arvatud punkti 3 aine põhise kokkupuutealase katsetamise ärajätmisel. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (65) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, andmeid mõju kohta inimesele, (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks peale käesoleva lisa arvetsada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

7.   TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

7.1.

Aine olek temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa

 

7.2.

Sulamis-/külmumispunkt

7.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui alampiir jääb allapoole -20 °C.

7.3.

Keemispunkt

7.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia

gaaside puhul, või

tahkete ainete puhul, mis sulavad temperatuuril üle 300 °C või lagunevad enne keemist. Sellistel juhtudel võib keemispunkti kalkuleerida või mõõta alandatud rõhul, või

ainete puhul, mis lagunevad enne keemist (nt autooksüdatsioon, ümberasetus, lagundamine, lagunemine jne).

7.4.

Suhteline tihedus

7.4.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

aine on püsiv üksnes lahuses teatud kindla lahustiga ja lahuse tihedus on sarnane lahusti omaga. Sellistel juhtudel on piisav märge selle kohta, et lahuse tihedus on lahusti tihedusest suurem või väiksem, või

aine on gaas. Sel juhul kalkuleeritakse aine suhteline tihendus molekulmassi ja ideaalgaasi seadusest lähtuvate arvutuste põhjal.

7.5.

Aururõhk

7.5.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui sulamispunkt on üle 300 °C.

Kui sulamispunkt on 200 °C ja 300 °C vahel, piisab mõõdetud piirväärtusest või tunnustatud arvutusmeetodiga saadud piirväärtusest.

7.6.

Pindpinevus

7.6.

Uuring on vaja läbi viia ainult siis, kui

struktuuri põhjal võib eeldada või ennustada pindaktiivsust; või

pindaktiivsus on materjali soovitav omadus.

Kui vees lahustuvus on alla 1 mg/l temperatuuril 20 °C, ei ole vaja katset läbi viia.

7.7.

Lahustuvus vees

7.7.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

aine on hüdrolüütiliselt ebapüsiv pH 4, 7 ja 9 juures (poolestusaeg vähem kui 12 tundi) või

aine oksüdeerub kergesti vees.

Kui aine on vees “lahustumatu”, tehakse piirsisalduskatse analüütilise meetodi avastamispiirini.

7.8.

Jaotustegur n-oktanool-vesi

7.8.

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul. Kui katset ei ole võimalik läbi viia (näiteks aine laguneb, on kõrge pindaktiivsusega, reageerib ägedalt katse läbiviimise ajal või ei lahustu vees või oktanoolis või ei ole võimalik saada piisavalt puhast ainet), esitatakse kalkuleeritud log P väärtus ning üksikasjad arvutusmeetodi kohta.

7.9.

Leekpunkt

7.9.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

aine on anorgaaniline; või

aine sisaldab üksnes lenduvaid orgaanilisi koostisosi, mille leekpunktid on üle 100 °C vesilahustes; või

hinnanguline leekpunkt on üle 200 °C või

leekpunkti on võimalik täpselt prognoosida interpolatsiooniga olemasolevatest iseloomustatud materjalidest.

7.10.

Süttivus

7.10.

Uuringut ei ole vaja läbi viia

tahke aine puhul, mis on plahvatusohtlik või isesüttiv. Neid omadusi tuleb alati käsitleda enne, kui käsitletakse süttivust, või

gaaside puhul, kui süttiva gaasi sisaldus segus inertgaasiga on nii madal, et õhuga segamisel jääb sisaldus igal ajal allapoole alumist piirväärtust, või

ainete puhul, mis õhuga kokkupuutel ise süttivad.

7.11.

Plahvatusohtlikkus

7.11.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine molekulid ei sisalda plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, või

aine sisaldab hapnikku sisaldavaid plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, ning arvestuslik hapnikusisaldus on väiksem kui –200, või

orgaaniline aine või orgaaniliste ainete ühtlane segu sisaldab plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, kuid eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 500 J/g ja eksotermiline lagunemine algab temperatuuril alla 500 °C, või

anorgaaniliste oksüdeerivate ainete (ÜRO, punkt 5.1) ja orgaaniliste ainete segude puhul, kui anorgaanilise oksüdeeruva aine kontsentratsioon on

alla 15 massiprotsendi ÜRO I pakendirühma (kõrge ohutlikkusega ained) või II pakendirühma (keskmise ohutlikkusega ained) puhul,

alla 30 massiprotsendi ÜRO III pakendirühma (madala ohtlikkusega ained) puhul.

Märkus: detonatsiooni leviku ega detonatsioonikindluse katset ei nõuta, kui orgaanilise materjali eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 800 J/g.

7.12.

Isesüttimistemperatuur

7.12.

Uuringut ei ole vaja läbi viia

kui aine on plahvatusohtlik või isesüttiv õhus toatemperatuuril, või

vedelike puhul, mis ei ole õhus süttivad, näiteks leekpunkt on üle 200 °C, või

gaaside puhul, millel puudub süttimisvahemik, või

tahkete ainete puhul, kui aine sulamispunkt on väiksem kui 160 °C või kui eelnevad tulemused välistavad aine isekuumenemise kuni temperatuurini 400 °C.

7.13.

Oksüdeerivad omadused

7.13.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

aine on plahvatusohtlik või

aine on kergesti süttiv või

aine on orgaaniline peroksiid või

aine ei reageeri süttivate materjalidega eksotermiliselt, näiteks keemilise struktuuri alusel (näiteks orgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid ja antud elemendid ei ole keemiliselt seotud lämmastiku või hapnikuga või anorgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid).

Täismahus katset ei ole vaja läbi viia tahkete ainetega, kui eelnev katse on selgelt näidanud, et katseainel on oksüdeerivad omadused.

Tähelepanu! Kuna puudub katsemeetod gaasiliste segude oksüdeerivate omaduste määramiseks, tehakse need omadused kindlaks hindamismeetodi abil, mis põhineb segus olevate gaaside oksüdeerimisvõime võrdlemisel õhus oleva hapniku oksüdeerimisvõimega.

7.14.

Granulomeetrilised andmed

7.14.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui ainet turustatakse või kasutatakse mittetahkel või granuleeritud kujul.

8.   TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

8.1.

Nahaärritus või naha söövitus

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)

inimeste ja loomade kohta käivate kättesaadavate andmete hindamine;

2)

puhverdusvõime hindamine;

3)

nahasöövituse in vitro uuring;

4)

nahaärrituse in vitro uuring.

8.1.

3. ja 4. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui

kättesaadav teave näitab, et aine vastab nahka söövitavaks või silmi ärritavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või

aine on toatemperatuuril õhus süttiv või

aine klassifitseeritakse väga toksiliseks kokkupuutel nahaga; või

akuutse toksilisuse uuring kokkupuutel nahaga ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal).

8.2.

Silmade ärritus

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)

inimeste ja loomade kohta käivate kättesaadavate andmete hindamine;

2)

puhverdusvõime hindamine,

3)

silmade ärrituse in vitro uuring.

8.2.

3. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui:

kättesaadav teave näitab, et aine vastab nahka söövitavaks või silmi ärritavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, või

aine on toatemperatuuril õhus süttiv.

8.3.

Naha sensibiliseerimine

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)

inimeste ja loomade kohta käivate ning alternatiivsete kättesaadavate andmete hindamine;

2)

in vivo katsed.

8.3.

2. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui

kättesaadav teave näitab, et aine tuleks klassifitseerida kui nahka sensibiliseeriv või söövitav, või

aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5), või

aine on toatemperatuuril õhus süttiv.

Lokaalne lümfisõlmede uuring (LLNA) on in vivo katsetamiseks eelistatav meetod. Ainult eriolukorras tuleks kasutada teist katset. Teise katse kasutamise kohta esitatakse põhjendus.

8.4.

Mutageensus

8.4.

Positiivse tulemuse korral kaalutakse täiendavaid mutageensuse uuringuid.

8.4.1.

Bakterite in vitro geenimutatsiooni uuring

 

8.5.

Akuutne toksilisus

8.5.

Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui

aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.

8.5.1.

Manustamine suu kaudu

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui on kättesaadav sissehingamisel akuutse toksilisuse uuring (8.5.2).

9.   TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

9.1.

Toksiline toime vesikeskkonnale

 

9.1.1.

Lühiajaline toksilisuse katse selgrootutega (eelistatud liik Daphnia)

Registreerija võib lühiajalise katse asemel kaaluda pikaajalist katset.

9.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees lahustumatu või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane, või

selgrootutega läbi viidud pikaajaline vesikeskkonnale avalduva toksilise toime uuring on kättesaadav või

keskkonnaohtlikkuse alusel klassifitseerimiseks ja märgistamiseks eesmärgil on kättesaadav piisav teave.

Pikaajalist vesikeskkonnale avalduva toksilise toime katset Daphniaga (IX lisa punkt 9.1.5) kaalutakse, kui aine lahustub vees halvasti.

9.1.2.

Veetaimede kasvu inhibeerimise uuring (eelistatud vetikad)

9.1.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees lahustumatu või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane.

9.2.

Lagundatavus

 

9.2.1.

Biootiline

 

9.2.1.1.

Kergesti biolagundatav

9.2.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kohta.

VIII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI (66)

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt standardandmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 10 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muud kättesaadavad asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 esitatud nõutavaid standardandmeid XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardandmete kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (67) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, varasemaid andmeid mõju kohta inimesele, (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

8.   TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

8.1.   

Nahaärritus

8.1.1.

In vivo nahaärritus

8.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks või ärritavaks; või

aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5); või

aine on toatemperatuuril õhus süttiv; või

aine klassifitseeritakse väga toksiliseks kokkupuutel nahaga; või

akuutse toksilisuse uuring kokkupuutel nahaga ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal).

8.2.   

Silmade ärritus

8.2.1.

In vivo silmade ärritus

8.2.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine klassifitseeritakse silmi ärritavaks riskiga põhjustada silmadele tõsist kahju; või

aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks ja eeldusel, et registreerija klassifitseeris aine silma ärritavaks aineks; või

aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5); või

aine on toatemperatuuril õhus süttiv.

8.4.   

Mutageensus

8.4.2.

Imetajate rakkude in vitro tsütogeensuse uuring või in vitro mikronukleus uuring

8.4.2.

Uuringut ei ole tavaliselt tarvis läbi viia, kui:

küllaldased in vivo tsütogeensuse katse andmed on kättesaadavad; või

aine on teadaolevalt 1. või 2. kategooria kantserogeen või 1., 2. või 3. kategooria mutageen.

8.4.3.

Imetajate rakkude in vitro geenimutatsiooni uuring, kui VII lisa punkti 8.4.1 ja VIII lisa punkti 8.4.2 tulemus on negatiivne.

8.4.3.

Uuring ei ole tavaliselt vajalik, kui küllaldased usaldusväärsed andmed imetajate in vivo geenimutatsiooni katse kohta on kättesaadavad.

 

8.4.

Asjakohaseid in vivo mutageensuse uuringuid kaalutakse juhul, kui mis tahes VII või VIII lisa genotoksilisuse uuringutega on saadud positiivseid tulemusi.

8.5.

Akuutne toksilisus

8.5.

Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui:

aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.

Lisaks suu kaudu manustamisele (8.5.1) esitatakse mittegaasiliste ainete puhul punktides 8.5.2—8.5.3 nimetatud teave vähemalt veel ühe manustamisviisi kohta. Teise viisi valik oleneb aine olemusest ja tõenäolisest kokkupuuteviisist inimestega. Kui on vaid üks kokkupuuteviis, esitatakse teavet üksnes selle kohta.

8.5.2.

Manustamine sissehingamise teel

8.5.2.

Sissehingamise teel manustamise katsetamine on asjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või sissehingatava suurusega aerosoolide, osakeste või piiskadega võimalikku kokkupuutumist.

8.5.3.

Kokkupuude nahaga

8.5.3.

Nahaga kokkupuute kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)

aine sissehingamine ei ole tõenäoline; ja

2)

aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus; ja

3)

füüsikalised ja keemilised ning toksikoloogilised omadused näitavad aine potentsiaali olulisel määral naha kaudu absorbeeruda.

8.6.   

Korduvannuse toksilisus

8.6.1.

Lühiajaline korduvannuse toksilisuse uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades.

8.6.1.

Lühiajalist toksilisuse uuringut (28 päeva) ei ole tarvis läbi viia, kui:

usaldusväärne subkroonilise (90 päeva) või kroonilise toksilisuse uuring on kättesaadav ning selles on kasutatud asjakohast liiki, annust, lahust ja manustamisviisi; või

aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagusaaduste kohta; või

asjakohast kokkupuudet inimestega on võimalik välistada vastavalt XI lisa punktile 3.

Asjakohase manustamisviisi valikul lähtutakse järgmisest:

Nahaga kokkupuute kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)

aine sissehingamine ei ole tõenäoline; ja

2)

aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus; ja

3)

füüsikalised ja keemilised ning toksikoloogilised omadused näitavad aine potentsiaali olulisel määral naha kaudu absorbeeruda.

Sissehingamise teel manustamise katsetamine on asjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või sissehingatava suurusega aerosoolide, osakeste või piiskadega võimalikku kokkupuutumist.

Registreerija teeb ettepaneku subkroonilise toksilisuse uuringu (90 päeva) (IX lisa punkt 8.6.2) läbiviimiseks, kui:

inimeste kokkupuute sagedus ja kestus näitab, et pikaajaline uuring on asjakohane;

ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:

muud kättesaadavad andmed näitavad, et ainel võib olla ohtlikke omadusi, mida lühiajalise toksilisuse uuringuga ei ole võimalik avastada; või

asjakohaselt kavandatud toksikokineetilised uuringud avaldavad aine või selle metaboliitide akumuleerumist teatud kudedes või organites, mis võib tõenäoliselt jääda avastamata lühiajalises toksilisuse uuringus, kuid mille kahjulik toime avaldub pikemaajalisel kokkupuutel.

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi lisauuringud või nõuab amet selliste uuringute läbiviimist artiklite 40 või 41 kohaselt, kui:

28- või 90päevase uuringuga ei ole suudetud täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavat annust (NOAEL) identifitseerida, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjulike toksiliste mõjude puudumine; või

esineb teatud ohtlikkusega toksilisus (nt tõsised/rasked mõjud); või

nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellistel juhtudel võib olla samuti otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

esialgses korduvannuse uuringus kasutatud kokkupuuteviis ei olnud eeldatava inimestega kokkupuute suhtes asjakohane ning ekstrapolatsiooni kasutusviisilt kasutusviisile ei ole võimalik teha; või

esineb teatud ohtlikkus lähtuvalt kokkupuutest (nt kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena kokkupuute tase on lähedane annuse tasemetele, mille puhul võib juba eeldada toksilisust inimesele); või

28- või 90päevases uuringus ei avastatud mõjusid, mida täheldati ainete uurimisel, mille molekulaarstruktuur oli antud aine omaga selgelt sarnane.

8.7.   

Reproduktiivtoksilisus

8.7.1.

Reproduktiivtoksilisuse/arengutoksilisuse sõeluuring, üks liik (OECD 421 või 422), kui ei ole sarnase struktuuriga ainete andmetest, (Q)SARi hinnangutest või in vitro meetoditest pärinevaid tõendeid selle kohta, et aine võib olla arengutoksiline.

8.7.1

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

asjakohast kokkupuudet inimestega vastavaid kokkupuuteid ainega on võimalik välistada vastavalt XI lisa punktile 3; või

kättesaadav on sünnieelse toksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) või kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.3) andmed.

Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju sigivusele, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R60 klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses sigivusega. Siiski tuleb kaaluda arengutoksilisuse uuringu läbiviimist.

Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R61 klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga sigivusele.

Juhul kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses aine võimaliku kahjuliku mõjuga sigivusele või arengule, võib registreerija teha ettepaneku kas sünnieelseid arengutoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2) või kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.3) läbiviimiseks sõeluuringu asemel.

8.8.   

Toksikokineetika

8.8.1.

Aine toksikokineetilise käitumise hindamine asjakohase kättesaadava teabe ulatuses

 

9.   TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

9.1.3.

Lühiajaline toksilisuse katse kaladel: registreerija võib lühiajalise katse asemel kaaluda pikaajalist katset.

9.1.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees lahustumatu või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane; või

kaladega läbiviidud pikaajaline vesikeskkonnale avalduva toksilise toime uuring on kättesaadav.

IX lisas kirjeldatud pikaajalist toksilisuse katset kaalutakse, kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab vajadusele veeorganismidele avaldatavat mõju täiendavalt uurida. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Pikaajalist vesikeskkonnale avalduva toksilise toime katset kaladel (IX lisa punkt 9.1.6) kaalutakse, kui aine lahustub vees halvasti.

9.1.4.

Aktiivmuda hapnikutarbe inhibeerimiskatse

9.1.4.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

ei toimu emissiooni reoveepuhastitesse; või

eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et mikrobioloogilist toksilisust tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees lahustumatu; või

on katseliselt tõestatud, et aine on kergesti biolagundatav ja katses kasutatud katsekontsentratsioonid on samas vahemikus kui aine eeldatava sisaldusega reoveepuhastuse sissevoolus.

Uuringu võib asendada nitrifikatsiooni inhibeerimise katsega, kui kättesaadavad andmed näitavad, et aine on tõenäoliselt mikroobide kasvu või funktsioonide inhibiitor, eelkõige nitrifitseerijate bakterite puhul.

9.2.

Lagundatavus

9.2.

Lagundatavuse lisakatset kaalutakse siis, kui I lisa kohaselt koostatud kemikaaliohutuse hinnang osutab aine lagundatavuse täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.2.2   

Abiootiline

9.2.2.1.

Hüdrolüüsi sõltuvus pH-st

9.2.2.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine on kergesti biolagundatav; või

aine on vees lahustumatu.

9.3.   

Liikuvus ja käitumine keskkonnas

9.3.1.

Adsorptsiooni/desorptsiooni sõeluuring

9.3.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine füüsikaliste ja keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et selle adsorptsioonivõime on väike (nt on ainel madal jaotustegur oktanool-vesi); või

aine ja selle asjaomased lagusaadused lagunevad kiiresti.

IX LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI (68)

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d.

Käesoleva lisa veerus kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt standardandmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 100 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII ja VIII lisa veerus 1 nõutavaid andmeid. Esitatakse mis tahes muud kättesaadavad asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mille kohaselt võib registreerija teha ettepaneku standardandmete esitamata jätmise, muu teabega asendamise, hilisemas etapis esitamise või mõnel muul viisil kohandamise kohta. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 esitatud nõutavaid standardandmeid XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardandmete kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (69) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, varasemaid andmeid mõju kohta inimesele, kehtivate (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

7.   TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

7.15.

Püsivus orgaanilistes lahustites ja asjakohaste lagusaaduste identifitseerimine

Nõutav ainult siis, kui aine püsivust peetakse kriitiliseks.

7.15.

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

7.16.

Dissotsiatsioonikonstant

7.16.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

aine on hüdrolüütiliselt ebapüsiv (poolestusaeg vähem kui 12 tundi) või vees kergesti oksüdeeruv või

teaduslikult ei ole võimalik viia läbi katset näiteks juhul, kui analüütiline meetod ei ole piisavalt tundlik.

7.17.

Viskoossus

 

8.   TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

 

8.4.

Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil ja kättesaadavaid in vivo uuringu tulemusi ei ole, teeb registreerija ettepaneku asjakohase in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu läbiviimiseks.

Kui on kättesaadav in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu positiivne tulemus, tuleks kõikide kättesaadavate andmete, sealhulgas toksikokineetiliste tõendite põhjal kaaluda sugurakkudele mutageense toime avaldamise võimalust. Kui ei ole võimalik teha selgeid järeldusi sugurakkude mutageense toime osas, tuleks kaaluda täiendavaid uuringuid.

8.6.   

Korduvannuse toksilisus

8.6.1.

Lühiajaline korduvannuse toksilisuse uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades, kui seda ei nõuta juba VIII lisas või kui on tehtud ettepanek käesoleva lisa punktis 8.6.2 katsete kohta. Sel juhul XI lisa punkti 3 ei kohaldata.

 

8.6.2.

Subkroonilise toksilisuse uuring (90 päeva), üks liik, näriline, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades.

8.6.2.

Subkroonilise toksilisuse uuringut (90 päeva) ei ole tarvis läbi viia, kui:

on kättesaadav usaldusväärne lühiajaline toksilisuse uuring (28 päeva), mis näitab tõsise toksilisuse mõjusid aine R48ks klassifitseerimise kriteeriumide kohaselt ning kui 28päevase uuringu NOAELi, kui sellele rakendatakse asjakohast määramatuse tegurit, on võimalik ekstrapoleerida 90päevase uuringu NOAELi saamiseks sama kokkupuuteviisi puhul, või

on kättesaadav usaldusväärne kroonilise toksilisuse uuring, tingimusel et selles on kasutatud asjakohast liiki ja manustamisviisi, või

aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagusaaduste kohta (nii süsteemse toime kui toime kohta aine organismi sisenemise kohas) või

aine on mittereageeriv, lahustamatu ja mittesissehingatav, puuduvad tõendid absorptsiooni ja toksilisuse kohta 28päevases “piirkatses”, ning lisaks sellele kokkupuude inimestega puhul on piiratud.

Asjakohase manustamisviisi valikul lähtutakse järgmisest.

Nahaga kokkupuute kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)

aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus ja

2)

füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust aine olulisel määral naha kaudu absorbeerumisest ja

3)

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

nahakaudse mõjuga akuutse toksilisuse katses on täheldatud toksilisust väiksemate annuste juures kui suu kaudu manustamisega toksilisuse katses või

naha- ja/või silmade ärrituse uuringutes on täheldatud absorptsiooni süsteemset toimet või leitud muid tõendeid selle kohta või

in vitro katsed näitavad olulist absorbeerumist naha kaudu või

sarnase struktuuriga ainete puhul on täheldatud olulist nahakaudset toksilisust; või nahast läbitungimist.

Sissehingamise teel manustamise viisi kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või sissehingatava suurusega aerosoolide, osakeste või piiskadega võimalikku kokkupuutumist.

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi lisauuringud või amet nõuab selliste uuringute läbiviimist artiklite 40 või 41 kohaselt, kui:

90päevase uuringuga ei ole suudetud NOAELi identifitseerida, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjulike toksiliste mõjude puudumine; või

esineb teatud ohtlikkusega toksilisust (nt tõsised/rasked mõjud); või

nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav. Sellistel juhtudel võib olla samuti otstarbekam viia läbi toksikoloogilisi eriuuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

esineb teatud ohtlikkus lähtuvalt kokkupuutest (näiteks kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena kokkupuute tase on lähedane annuse tasemetele, mille korral võib eeldada, et aine on inimesele toksiline).

8.7.

Reproduktiivtoksilisus

8.7.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

aine toksikoloogiline aktiivsus on madal (ühegi kättesaadava katse puhul ei ole leitud tõendeid toksilisuse kohta); toksikokineetiliste andmetega on tõendatud, et asjakohaste manustamisteede puhul ei toimu süstemaatilist absorptsiooni (näiteks kontsentratsioon plasmas/veres on tundlikku meetodit kasutades avastamispiirist allpool ning ainet ja selle metaboliite ei ole uriinis, sapis või väljahingatavas õhus) ning inimestega kokkupuude puudub või ei ole olulise suurusega.

Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju sigivusele, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R60 klassifitseerimise kriteeriumidele ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses sigivusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arengutoksilisusega.

Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R61 klassifitseerimise kriteeriumidele ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga sigivusele.

8.7.2.

Sünnieelse arengutoksilisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruse katsemeetod B.31 või OECD 414).

8.7.2.

Esialgu tehakse katse ühe liigiga. Otsus selle kohta, kas on vaja teostada uuringut teise liigiga kõnealuses koguste vahemikus või järgmises vahemikus, peaks põhinema esimese katse tulemusel ja muudel asjakohastel kättesaadavatel andmetel.

8.7.3.

Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring, üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui 28päevane või 90päevane uuring on näidanud kahjulikke mõjusid suguorganitele või kudedele.

8.7.3.

Esialgu tehakse katse ühe liigiga. Otsus selle kohta, kas on vaja teostada uuringut teise liigiga kõnealuses koguste vahemikus või järgmises vahemikus, peaks põhinema esimese katse tulemusel ja muudel asjakohastel kättesaadavatel andmetel.

9.   TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD ANDMETE KOHANDAMISEKS

9.1.

Toksiline toime vesikeskkonnale

9.1.

Registreerija teeb ettepaneku pikaajalise toksilisuse katse kohta, kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab vajadusele veeorganismidele avaldatavat mõju täiendavalt uurida. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.1.5.

Pikaajaline toksilisuse katsetamine selgrootutega (eelistatud liik Daphnia) (kui ei ole juba esitatud VII lisa nõuete kohaselt)

 

9.1.6.

Pikaajaline toksilisuse katse kaladega (kui ei ole juba esitatud VIII lisa nõuete kohaselt)

Andmed esitatakse punktidest 9.1.6.1, 9.1.6.2 või 9.1.6.3 ühe kohta.

 

9.1.6.1

Kala varajasel eluetapil (FELS) läbiviidav toksilisuse katse

 

9.1.6.2

Lühiajaline toksilisuse katse kala embrüo ja rebukoti faasis

 

9.1.6.3

Noorkalade kasvukatse

 

9.2.

Lagundatavus

9.2.

Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagusaaduste lisauuringute vajadusele, teeb registreerija ettepaneku biootilise lagundatavuse lisakatse kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase keskkonnaosaga (nt vesi, põhjasete või pinnas).

9.2.1.

Biootiline

 

9.2.1.2.

Täieluku lagundatavuse simulatsioonkatse pinnavees

9.2.1.2.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on vees lahustumatu; või

aine on kergesti biolagundatav.

9.2.1.3.

Pinnase simulatsioonkatse (kõrge pinnasele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)

9.2.1.3.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on kergesti biolagundata; või

aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

9.2.1.4.

Põhjasette simulatsioonkatse (kõrge põhjasettele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)

9.2.1.4.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on kergesti biolagundatav; või

aine otsene ja kaudne kokkupuude põhjasettega on ebatõenäoline.

9.2.3.

Lagusaaduste identifitseerimine

9.2.3.

Kui aine ei ole kergesti biolagundatav

9.3.   

Liikuvus ja käitumine keskkonnas

9.3.2.

Bioakumulatsioon veeliikides, eelistatavalt kalas

9.3.2.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on madala bioakumulatsioonivõimega (nt log Kow < 3) ja/või vähese bioloogiliste membraanide läbimise võimega; või

aine otsene ja kaudne kokkupuude vesikeskkonnaga on ebatõenäoline.

9.3.3.

Lisateave adsorptsiooni/desorptsiooni kohta sõltuvalt VIII lisas nõutud uuringu tulemustest

9.3.3.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine füüsikaliste ja keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et selle adsorptsioonivõime on madal (nt on ainel madal jaotustegur oktanool-vesi); või

aine ja selle lagusaadused lagunevad kiiresti.

9.4.

Mõjud maismaaorganismidele

9.4.

Neid uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

Andmete puudumisel pinnase organisme mõjutava toksilisuse kohta võib pinnase organismidev ohustatuse hindamiseks kasutada tasakaalulise jaotumise meetodit. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Registreerija kaalub lühiajalise toksilisuse katse asendamist pikaajalise toksilisuse katsega eelkõige ainete puhul, mis on väga püsivad või mille pinnasesse adsorbeerumise võime on kõrge.

9.4.1.

Lühiajaline toksiline toime selgrootutele

 

9.4.2.

Mõjud pinnase mikroorganismidele

 

9.4.3.

Lühiajaline toksiline toime taimedele

 

10.   AVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

Vastava nõude korral esitatakse asjakohases uuringu osas kasutatud analüütiliste meetodite kirjeldus. Kui analüütilised meetodid ei ole kättesaadavad, tuleb seda põhjendada.

X LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI (70)

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile e.

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt standardteave kõikide ainete kohta, mida toodetakse ja imporditakse vähemalt 1 000 tonni. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII, VIII ja IX lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohased andmed füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mis lubavad standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist mõnel muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud nõutavaid standandmeid XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (71) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, andmeid mõju kohta inimesele, kehtivate (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale arvestada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

8.   ANDMED TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

 

8.4.

Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil, võib osutuda vajalikuks teise in vivo somaatiliste rakkudega läbiviidava katse teostamine, sõltuvalt kõikide kättesaadavate andmete kvaliteedist ja asjakohasusest.

Kui on kättesaadav in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu positiivne tulemus, tuleks kõikide kättesaadavate andmete, sealhulgas toksikokineetiliste tõendite põhjal kaaluda sugurakkudele mutageense toime avaldamise võimalust. Kui ei ole võimalik teha järeldusi sugurakkudele mutageense toime avaldamise kohta, tuleks kaaluda täiendavaid uuringuid.

 

8.6.3.

Artikli 40 või 41 kohaselt võib registreerija teha ettepaneku pikaajalise korduvannuse toksilisuse uuringu (≥ 12 kuud) läbiviimiseks või amet seda nõuda, kui inimestega kokkupuute sagedus ja kestus näitavad, et pikemaajaline uuring on asjakohane ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:

on täheldatud teatavaid tõsise või raske ohtlikkusega toksilisi mõjusid 28 päevases või 90 päevases uuringus, mille kohta kättesaadvad tõendid on ebapiisavad toksikoloogilise hinnangu ja/või riskiiseloomustuse koostamiseks; või

28 päevases või 90 päevases uuringus ei avastatud mõjusid, mis ilmnesid ainetel, mille molekulstruktuur on uuritava aine omaga selgelt sarnane; või

ainel võib olla ohtlik omadus, mida ei ole võimalik avastada 90 päevases uuringus.

 

8.6.4.

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi täiendavad uuringud või amet nõuab selliste uuringute läbiviimist artiklite 40 või 41 kohaselt, kui:

esineb teatud ohtlikkusega toksilisust (nt tõsised/rasked mõjud); või

nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks hinnanguks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav. Sellistel juhtudel võib olla samuti otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

esineb teatud ohtlikkus lähtuvalt kokkupuutest (näiteks kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena on kokkupuute ulatus ja esinemissagedus lähedased annuse tasemetele, mille puhul on täheldatud toksilisust).

8.7

Reproduktiivtoksilisus

8.7

Uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui:

aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

aine toksikoloogiline aktiivsus on madal (ühegi kättesaadava katse puhul ei ole leitud tõendeid toksilisuse kohta); toksikokineetiliste andmetega on tõendatud, et asjakohaste manustamisteede puhul ei toimu süstemaatilist absorptsiooni (näiteks kontsentratsioon plasmas/veres on tundlikku meetodit kasutades avastamispiirist allpool ning ainet ja selle metaboliite ei ole uriinis, sapis või väljahingatavas õhus) ning inimestega kokkupuude puudub või ei ole olulise suurusega.

Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju sigivusele, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R60 klassifitseerimise kriteeriumidele, ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses sigivusega. Siiski tuleb kaaluda arengutoksilisuse uuringu läbiviimist.

Kui aine põhjustab teadaolevalt arengutoksilisust, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks riskilausega R61 klassifitseerimise kriteeriumidele ning kättesaadavad andmed on piisavad riskihinnangu kokkuvõtte toetamiseks, siis ei ole vaja teha lisakatseid seoses arengutoksilisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga sigivusele.

8.7.2.

Arengutoksilisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (OECD 414).

 

8.7.3.

Kahe generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuring, üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete kohaselt.

 

8.9.1.

Kantserogeensuse uuring

8.9.1.

Registreerija võib teha ettepaneku kantserogeensuse uuringu läbiviimiseks või nõuab seda amet artiklite 40 või 41 kohaselt, kui:

ainet kasutatakse laialdaselt hajutatult või kui on tõendeid inimeste sagedaste või pikaajaliste kokkupuudete kohta sellega; ja

aine on klassifitseeritud 3. kategooria mutageenseks aineks või on korduvannuse toksilisuse uuringu(te)ga saadud tõendeid selle kohta, et aine võib põhjustada hüperplaasiat ja/või neoplaasiaeelseid muutusi.

Kui aine on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria mutageenseks aineks, on eelduseks kantserogeensuse genotoksilise mehhanismi tõenäosus. Sellistel juhtudel kantserogeensuse katset tavaliselt ei nõuta.

9.   ANDMED ÖKOTOKSIKOLOOGISUSE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

9.2.

Lagundatavus

9.2.

Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagusaaduste lagundatavuse lisauuringute vajadusele, tehakse ettepanek biootilise lagundatavuse lisakatse kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase keskkonnaosaga (nt vesi, põhjasete või pinnas).

9.2.1.

Biootiline

 

9.3.   

Liikuvus ja käitumine keskkonnas

9.3.4.

Täiendav teave aine ja/või selle lagunemissaaduste keskkonnas liikuvuse ja käitumise kohta

9.3.4.

Kui I lisa kohane kemikaaliohutuse hinnang osutab aine liikuvuse ja käitumise lisauurimise vajadusele, teeb registreerija ettepaneku täiendavate katsete läbiviimise kohta või nõuab seda amet vastavalt artiklile 40 või 41. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.4.

Mõjud maismaaorganismidele

9.4.

Registreerija teeb ettepaneku toksilisuse pikaajalise katsetamise kohta, kui I lisa kohaselt läbi viidud kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle lagusaadustest maismaaorganismidele tuleneva mõju lisauuringute vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Neid uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

9.4.4.

Pikaajaline toksilisuse katse selgrootutega, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete kohaselt.

 

9.4.6.

Pikaajaline toksilisuse katsetamine taimedega, kui seda ei ole juba esitatud IX lisa nõuete kohaselt.

 

9.5.1.

Pikaajaline toksilisuse katse põhjasette organismidega

9.5.1.

Registreerija teeb ettepaneku pikaajalise toksilisuse katse kohta, kui kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle asjakohastest lagunemissaadustest põhjasette organismidele tuleneva mõju täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.6.1.

Pikaajaline toksilisusvõi reproduktiivtoksilisus lindudel

9.6.1.

Katsete läbiviimise vajadust tuleks hoolikalt kaaluda, võttes arvesse imetajaid käsitlevat suurt andmekogumit, mis on kõnealuse koguste vahemiku kohta tavaliselt kättesaadav.

10.   AVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

Vastava nõude korral esitatakse asjakohases uuringu osas kasutatud analüütiliste meetodite kirjeldus. Kui analüütilised meetodid ei ole kättesaadavad, tuleb seda põhjendada.

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

VII–X lisas esitatakse nõutavad andmed kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse järgmistes kogustes:

1 tonn või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile a,

10 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile c,

100 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d ja

1 000 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile e.

Registreerija võib lisaks VII–X lisa veerus 2 sätestatud erieeskirjadele kohandada standardset katsetamiskorda vastavalt käesoleva lisa punktis 1 ette nähtud üldeeskirjadele. Amet võib toimiku hindamise ajal hinnata neid standardse katsetamiskorra kohandusi.

1.   KATSETAMIST EI PEETA TEADUSLIKUST SEISUKOHAST VAJALIKUKS

1.1.   Olemasolevate andmete kasutamine

1.1.1.   Andmed füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite kohaselt

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 3 sätestatud vastavate katsemeetodite kasutamisel saadud andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)

piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks;

2)

esitatakse piisav dokumentatsioon uuringu adekvaatsuse hindamiseks ja

3)

andmed on kehtivad uuritava näitaja välja selgitamiseks ning uuringu läbiviimisel on tagatud piisav kvaliteet.

1.1.2.   Andmed inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite kohaselt

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 3 sätestatud vastavate katsemeetodite kasutamisel saadud andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)

piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks;

2)

põhiparameetrite piisav ja usaldusväärne kattuvus artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetoditega;

3)

kokkupuute kestus on võrreldav artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetodite kokkupuute kestusega või sellest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

4)

uuringu kohta on esitatud piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.1.3.   Varasemad andmed mõju kohta inimesele

Arvesse tuleb võtta selliseid varasemaid andmeid mõju kohta inimesele kohta nagu epidemioloogilised andmed ainega kokku puutunud inimrühmade kohta, andmed juhusliku või kutsealase kokkupuute mõju kohta, kliinilised uuringud.

Konkreetsete terviseohtlikkust kirjeldavate andmete kasutatavus oleneb lisaks muule ka analüüsi tüübist, parameetrite kattuvusest, reageeringu ulatusest ja spetsiifilisusest ja sellest tulenevalt mõju prognoositavusest. Andmete adekvaatsuse hindamise kriteeriumide hulka kuuluvad:

1)

kokkupuute- ja kontrollrühmade nõuetekohane valik ja iseloomustus;

2)

kokkupuute piisav iseloomustus;

3)

piisavalt pikk aeg haiguse ilmnemise järelkontrolliks;

4)

kehtiv meetod mõju jälgimiseks;

5)

kõrvalekallete ja segavate faktorite nõuetekohane arvestamine ja

6)

piisav statistiline usaldusväärsus järelduste põhjendamiseks.

Igal juhul tuleb esitada piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.2.   Tõendite kaalukus

Mitmed sõltumatud teabeallikad võivad anda piisavaid kaalukaid tõendeid, mis võimaldavad oletada/järeldada, et ainel on või ei ole teatavat ohtlikku omadust, ent ainult igast üksikust allikast pärinev teave on selleks ebapiisav.

Piisavaid kaalukaid tõendeid võib saada hiljuti väljatöötatud ja artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite hulka kandmata katsemeetodite kasutamisel või komisjoni või ameti poolt võrdväärseks tunnistatud rahvusvahelise katsemeetodi kasutamisel, mis võimaldavad järeldada, kas ainel on või ei ole teatavat ohtlikku omadust.

Kui on olemas piisavad kaalukad tõendid teatud ohtliku omaduse olemasolu või puudumise kohta, siis:

jäetakse ära antud omaduse lisakatsetamine selgroogsete loomadega,

võib ära jätta selgroogseid loomi mittehõlmavad lisakatsed.

Igal juhul tuleb esitada piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.3.   Kvalitatiivne või kvantitatiivne struktuuri ja aktiivsuse seos ((Q)SARs)

Kehtivate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuri ja aktiivsuse seose mudelite ((Q)SARs) tulemused võivad näidata teatud ohtliku omaduse olemasolu või puudumist. (Q)SARs tulemusi võib kasutada katsetamise asemel, kui on täidetud järgmised tingimused:

tulemused on saadud (Q)SARs mudeli kasutamisel, mille teaduslik kehtivus on kindlaks määratud,

aine kuulub (Q)SAR mudeli kohaldatavuse piirkonda,

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskide hindamiseks piisavad ja

esitatud on piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon kasutatud meetodi kohta.

Amet töötab koostöös komisjoni, liikmesriikide ja huvitatud isikutega välja ja esitab juhised selle kohta, kuidas hinnata seda, millised (Q)SARs vastavad nimetatud tingimustele, ning esitab ka näiteid.

1.4.   In vitro meetodid

Kohaste in vitro meetodite abil saadud tulemused võivad näidata teatava ohtliku omaduse olemasolu või need võivad olla olulised mehhanistliku arusaama seisukohalt, mis omakorda võib olla oluline hindamisel. Käesolevas kontekstis tähendab „kohane” piisavalt hästi arendatud katset, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud katsete väljatöötamise kriteeriumidele (nt Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskuse (ECVAM) kriteeriumid katse valideerimise eelse protsessi alustamiseks). Olenevalt potentsiaalsest riskist võib olla vajalik kas kohene kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale VII ja VIII lisas ettenähtud andmete hankimisest, või siis ettepaneku kohane kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale IX või X lisas ettenähtud andmete hankimisest vastavate koguste vahemike puhul.

Kui selliste in vitro meetodite kasutamisel saadud tulemused ei näita teatava ohtliku omaduse olemasolu, viiakse asjakohane katse vastava koguste vahemiku kohta siiski läbi negatiivse tulemuse kinnitamiseks, kui katsetamist ei ole juba nõutud lisade VII–X kohaselt või käesoleva lisa muude eeskirjade kohaselt.

Sellest kinnitamisest võib loobuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)

tulemused on saadud in vitro meetodiga, mille teaduslik kehtivus on kindlaks määratud rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimispõhimõtetele vastava valideerimise uuringuga;

2)

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskide hindamiseks piisavad ja

3)

esitatud on piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon kasutatud meetodi kohta.

1.5.   Ainete rühmitamine ja analoogmeetod

Aineid, mille füüsikalised ja keemilised, toksikoloogilised ning ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või mis käituvad oma struktuurse sarnasuse tõttu teatud kindla mudeli kohaselt, võib käsitada ühe rühmana või ainete „kategooriana”. Rühma mõiste kohaldamine eeldab, et füüsikalisi ja keemilisi omadusi, inimese tervisele ja keskkonnale avaldatavat mõju või käitumist keskkonnas võib referentsaine(te) andmete põhjal rühmasiseselt interpolatsiooni kasutades ennustada teise samasse rühma kuuluva aine omadusi (analoogmeetod). Seetõttu ei ole vaja katsetada igat ainet iga näitaja suhtes. Pärast asjaomaste sidusrühmade ja muude huvitatud isikutega konsulteerimist ja piisavalt varakult enne faasiainete registreerimise esimest tähtpäeva esitab amet juhendid tehniliselt ja teaduslikult põhjendatud metoodika kohta ainete rühmitamiseks.

Sarnasuste aluseks võib olla:

1)

ühesugune funktsionaalne rühm;

2)

ühesugused lähteained ja/või füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside käigus tekkivate ühesuguste lagusaaduste tõenäosus, mille tulemuseks on struktuurilt sarnased kemikaalid; või

3)

püsiv skeem omaduste potentsiaalseks vahetamiseks kategooria raames.

Rühma mõiste kohaldamisel klassifitseeritakse ja märgistatakse ained sellest lähtuvalt.

Kõigil juhtudel peaks tulemused:

olema piisavad klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks,

põhiparameetrite piisav ja usaldusväärne kattuvus artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetoditega,

hõlmama kokkupuute kestust, mis on võrreldav artikli 13 lõikes 3 osutatud vastavate katsemeetodite kokkupuute kestusega või sellest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

sisaldama piisavat ja usaldusväärset dokumentatsiooni meetodi kohta.

2.   KATSETAMINE ON TEHNILISELT VÕIMATU

Teatavate konkreetsete näitajate osas võib katsetamise ära jätta siis, kui uuringu läbiviimine ei ole tehniliselt võimalik aine omaduste tõttu, näiteks ei saa kasutada väga lenduvaid, väga aktiivselt reageerivaid või ebapüsivad aineid, aine veega segamine võib põhjustada tulekahju- või plahvatusohu või kui teatavate uuringute puhul nõutav ainete radiomärgistamine ei pruugi olla võimalik. Alati järgitakse artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodites antud juhiseid, eelkõige konkreetse meetodi tehniliste piirangute osas.

3.   AINEPÕHINE KOKKUPUUTEALANE KATSETAMINE

3.1

VIII, IX ja X lisa punktidele 8.6 ja 8.7 vastava katsetamise võib ära jätta, tuginedes kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumi(te)le.

3.2

Igal juhul esitatakse piisav põhjendus ja dokumentatsioon. Põhjendus põhineb kokkupuute hindamisel vastavalt I lisa punktile 5 ja olema kooskõlas alapunkti 3.3 kohaselt vastu võetud kriteeriumidega ning kasutamise eritingimused edastatakse kemikaalide tarneahela kaudu kooskõlas artiklitega 31 ja 32.

3.3

1. detsembriks 2008 võtab komisjon vastu meetmed, mille eesmärgiks on käesoleva määruse vähem oluliste sätete muutmine, täiendades seda artikli 133 lõikes 4 osutatud korras, et kehtestada kriteeriumid, milles määratletakse punkti 3.2 kohased piisavad põhjendused.

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

Sissejuhatus

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas allkasutajad peavad hindama ja dokumenteerima seda, kas nende kasutatava(te)st aine(te)st tulenevad riskid on piisavalt ohjatud sellise kasutuse puhul, mida neile edastatud ohutuskaart ei hõlma, ning kas järgmistel kasutajatel tarneahelas on võimalik riske piisavalt ohjata. Hinnang sisaldab aine elutsüklit alates selle vastuvõtmisest allkasutaja poolt nii tema omakasutuse kui ka tarneahela järgmiste etappide tuvastatud kasutusalade puhul. Hindamisel käsitletakse aine kasutamist ainena või valmististe või toodete koostisainena.

Kemikaaliohutuse hinnangut teostades ja kemikaaliohutuse aruannet koostades võtab allkasutaja arvesse kemikaali tarnijalt käesoleva määruse artiklitele 31 ja 32 kohaselt saadud teavet. Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, võetakse kemikaaliohutuse hinnangus arvesse ühenduse õigusaktide alusel teostatud hinnanguid (nt määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel teostatud riskihinnangud) ning see kajastub ka kemikaaliohutuse aruandes. Nimetatud hindamistest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada. Samuti võib arvesse võtta muid rahvusvaheliste ja riiklike programmide raames teostatud hinnanguid.

Allkasutaja läbib kemikaaliohutuse hinnangut teostades ja kemikaaliohutuse aruannet koostades kolmest etapist koosneva protsessi:

1. ETAPP: KOKKUPUUTESTSENAARIUMI(TE) VÄLJATÖÖTAMINE

Allkasutaja töötab vastavalt I lisa punktile 5 välja kokkupuutestsenaariumid kasutusalade jaoks, mida talle edastatud ohutuskaart ei hõlma.

2. ETAPP: VAJADUSE KORRAL TARNIJA KOOSTATUD OHUHINNANGU TÄPSUSTAMINE

Kui allkasutaja peab talle edastatud ohutuskaardil edastatud ohuhinnangut ning püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse hinnangut asjakohaseks, ei ole ohu ega püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste täiendav hindamine vajalik. Sellisel juhul kasutab ta riski kirjeldamisel tarnija edastatud asjakohast teavet. See märgitakse ära kemikaaliohutuse aruandes.

Kui allkasutaja ei pea talle edastatud ohutuskaardil esitatud hinnanguid asjakohasteks, teostab ta vajalikud ja asjakohased hinnangud vastavalt I lisa punktidele 1–4.

Juhul kui allkasutaja leiab, et kemikaaliohutuse aruande koostamiseks on lisaks tarnija poolt esitatule vaja täiendavat teavet, kogub allkasutaja selle teabe. Kui sellist teavet saab üksnes selgroogsete loomadega tehtavatest katsetest, esitab ta ametile artikli 38 kohaselt ettepaneku katsetamisstrateegia kohta. Allkasutaja selgitab, miks ta peab täiendavat teavet vajalikuks. Oodates täiendavate katsete tulemusi, märgib ta oma kemikaaliohutuse aruandesse uuritavate riskide juhtimiseks kavandatud riskijuhtimismeetmed.

Kui see on asjakohane, vaatab allkasutaja mis tahes täiendavate katsete lõpuleviimisel läbi kemikaaliohutuse aruande ja oma ohutuskaardi, kui temalt nõutakse selle esitamist.

3. ETAPP: RISKI KIRJELDUS

Iga uue kokkupuutestsenaariumi puhul viiakse läbi riski kirjeldus, nagu on ette nähtud I lisa punktis 6. Riski kirjeldus esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohase pealkirja all ning selle kokkuvõte esitatakse ohutuskaardil asjakohas(t)e pealkirja(de) all.

Kokkupuutestsenaariumit koostades on vaja teha esialgseid eeldusi käitamistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta. Kui esialgsete eelduste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab inimeste tervise ja keskkonna ebapiisavale kaitsele, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ühte või mitut tegurit, kuni saavutatakse piisav ohjamine. See võib nõuda täiendava ohtusid ja kokkupuudet käsitleva teabe kogumist või protsessi, käitlemistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist. Seetõttu võib iteratsioone teha ühelt poolt riskijuhtimismeetmete väljatöötamist ja rakendamist hõlmava kokkupuutestsenaariumi koostamise ja (esialgse) stsenaariumi läbivaatamise ning teiselt poolt lõpliku kokkupuutestsenaariumi koostamiseks täiendava teabe hankimise vahel. Täiendava teabe hankimise eesmärgiks on täpsustatud ohuhinnangu ja/või kokkupuute hindamise põhjal riski täpsemalt kirjeldada.

Allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande, milles kirjeldab üksikasjalikult kemikaaliohutuse hinnangut, kasutades selleks I lisa punktis 7 toodud vormi B osa punkte 9 ja 10 ning, kui see on asjakohane, samuti nimetatud vormi muid punkte.

Kemikaaliohutuse aruande A osa sisaldab avaldust selle kohta, et allkasutaja rakendab omakasutuste puhul asjakohastes kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmeid ning et tuvastatud kasutusalasid käsitlevates kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmed edastatakse tarneahelas allapoole.

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE IDENTIFITSEERIMISEKS

Käesolevas lisas sätestatakse kriteeriumid, mille põhjal identifitseeritakse:

i)

püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained (PBT) ning

ii)

väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained (vPvB).

Aine määratletakse püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena, kui see vastab punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 toodud kriteeriumidele. Aine määratletakse väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainena, kui see vastab punktides 2.1 ja 2.2 toodud kriteeriumidele. Käesolevat lisa ei kohaldata anorgaaniliste ainete suhtes, kuid seda kohaldatakse metallorgaaniliste ainete suhtes.

1.   PÜSIVAD, BIOAKUMULEERUVAD JA TOKSILISED AINED

Aine, mis vastab kõigile kolmele alljärgnevates punktides esitatud kriteeriumile, on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine.

1.1.   Püsivus

Aine vastab püsivuse kriteeriumile (P-), kui:

poolestusaeg merevees on pikem kui 60 päeva või

poolestusaeg magevees või suudmeala vees on pikem kui 40 päeva või

poolestusaeg meresettes on pikem kui 180 päeva või

poolestusaeg magevee- või suudmealavee settes on pikem kui 120 päeva või

poolestusaeg pinnases on pikem kui 120 päeva.

Keskkonnas püsivuse hindamine põhineb olemasolevatel poolestusaega käsitlevatel andmetel, mis on kogutud adekvaatsetel, registreerija poolt kirjeldatavatel tingimustel.

1.2.   Bioakumulatsioon

Aine vastab bioakumuleeruvuse kriteeriumile, kui:

biokumulatsioonitegur (BCF) on suurem kui 2 000.

Bioakumuleeruvuse hindamine põhineb mõõdetud andmetel biokontsentratsiooni kohta veeliikides. Kasutada võib andmeid nii magevees kui ka merevees elavate liikide kohta.

1.3.   Toksilisus

Aine vastab toksilisuse kriteeriumile (T-), kui:

pikaajaline täheldatavat toimet mitteavaldav kontsentratsioon (NOEC) mere- või mageveeorganismide puhul on väiksem kui 0,01 mg/l või

aine klassifitseeritakse kantserogeenseks (1. või 2. kategooria), mutageenseks (1. või 2. kategooria) või reproduktiivtoksiliseks (1., 2. või 3. kategooria) aineks või

on muid tõendeid kroonilise toksilisuse kohta, mis direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt klassifitseeritakse T, R48 või Xn, R48.

2.   VÄGA PÜSIVAD JA VÄGA BIOAKUMULEERUVAD AINED

Aine, mis vastab alljärgnevates punktides esitatud kriteeriumidele, on väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine.

2.1.   Püsivus

Aine vastab kriteeriumile „väga püsiv” (vP-), kui:

poolestusaeg merevees, magevees või suudmealavees on pikem kui 60 päeva või

poolestusaeg merevee-, magevee- või suudmealavee settes on pikem kui 180 päeva või

poolestusaeg pinnases on pikem kui 180 päeva.

2.2.   Bioakumulatsioon

Aine vastab kriteeriumile „väga bioakumuleeruv”(vB-), kui:

biokumulatsioonitegur on suurem kui 5 000.

XIV LISA

AUTORISEERIMISELE KUULUVATE AINETE LOETELU

 

XV LISA

TOIMIKUD

I   SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED

Käesolevas lisas nähakse ette toimikute koostamise üldpõhimõtted, et panna ette ja põhjendada järgmist:

kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivate ainete ja muude mõjude ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus,

püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärselt ohtlike ainete identifitseerimine,

piirangud seoses aine tootmise, turuleviimise või kasutamisega ühenduses.

Käesolevale lisale vastava mis tahes toimiku koostamise metoodika ja toimiku formaat määratakse kindlaks kooskõlas I lisa vastavatele osadele.

Kõigi toimikute puhul võetakse arvesse registreerimistoimikutes sisalduvat kogu asjakohast teavet ja kasutada võib ka muud kättesaadavat teavet. Sellise ohtlikkust käsitleva teabe kohta, mida ei ole eelnevalt ametile esitatud, lisatakse toimikule uuringu aruande kokkuvõte.

II   TOIMIKUTE SISU

1.   Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivate ainete ja muude mõjude harmoniseeritud klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevad toimikud

Ettepanek

Ettepanek sisaldab asjaomaste aine(te) määratlust ning ettepanekut harmoniseeritud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta.

Põhjendus

Vastavalt I lisa punkti 1 asjakohastele osadele viiakse iga konkreetse juhtumi osas läbi olemasoleva teabe võrdlemine kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivate ainete ja muude mõjude suhtes kohaldatavate direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidega ning see võrdlus dokumenteeritakse I lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande B osas ette nähtud vormis.

Muude ühenduse tasandi mõjude põhjendus

Esitatakse põhjendus ühenduse tasandil võetavate meetmete vajalikkuse kohta

2.   Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärselt ohtlike ainete artikli 59 kohast identifitseerimist käsitlev toimik

Ettepanek

Ettepanek sisaldab asjaomase aine või asjaomaste ainete määratlust ning seda, kas neid kavandatakse identifitseerida kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksilistena artikli 57 punktide a, b, või c kohaselt; püsivate, bioakumuleeruvate ja toksilistena artikli 57 punkti d kohaselt; väga püsivate ja väga bioakumuleeruvatena artikli 57 punkti e kohaselt või samaväärselt ohtlike ainetena artikli 57 punkti f kohaselt.

Põhjendus

Vastavalt I lisa punktide 1–4 asjakohastele osadele viiakse läbi olemasoleva teabe võrdlemine XIII lisas sisalduvate kriteeriumidega seoses püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetega vastavalt artikli 57 punktile d, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainetega vastavalt artikli 57 punktile e või ohtude hindamine ning võrdlus artikli 57 punktiga f. See võrdlus dokumenteeritakse I lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande B osas ette nähtud vormis.

Teave kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide kohta

Esitatakse olemasolev kasutamist ja kokkupuudet käsitlev teave ja informatsioon alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta.

3.   Piirangute kehtestamiseks tehtavaid ettepanekuid käsitlevad toimikud

Ettepanek

Ettepanek sisaldab aine ja selle tootmise, turuleviimise ja kasutamisega seotud kavandatava(te) piirangu(te) määratlust ning põhjenduste kokkuvõtet.

Ohtlikkust ja riske käsitlev teave

Piirangutega seoses käsitlemisele kuuluvaid riske kirjeldatakse ohtlikkuse ja riski hindamise põhjal vastavalt I lisa asjakohastele osadele ning need dokumenteeritakse nimetatud lisa B osas kemikaaliohutuse aruandele ette nähtud vormis.

Esitatakse tõendid selle kohta, et rakendatud riskijuhtimismeetmed (sealhulgas need, mis on registreerimisel määratletud artiklite 10–14 kohaselt) ei ole piisavad.

Teave alternatiivide kohta

Esitatakse olemasolev teave alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta, sealhulgas:

teave, mis käsitleb alternatiivide tootmise ja kasutamisega seoses inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatavaid riske,

teave nende kättesaadavuse, sealhulgas ajaskaala kohta,

teave tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta.

Põhjendus piirangute kehtestamiseks ühenduse tasandil

Põhjendus esitatakse, kui:

meetmete võtmine on nõutav ühenduse tasandil,

piirang on kõige asjakohasem ühenduse tasandi meede, mida hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

i)

tõhusus: piirang peab olema suunatud kindlaksmääratud riske põhjustavatele mõjudele või kokkupuudetele ning selle abil peab olema võimalik vähendada neid riske mõistliku ajavahemiku jooksul tasemeni, mis on aktsepteeritav ja riski suhtes proportsionaalne;

ii)

praktilisus: piirang peab olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

iii)

jälgitavus: peab olema võimalus teostada järelevalvet kavandatud piirangu rakendamise tulemuste üle.

Sotsiaal-majanduslik hinnang

Kavandatava piirangu sotsiaal-majanduslikke mõjusid võib analüüsida vastavalt XVI lisale. Selleks võib kavandatavate piirangute kasulikkust inimeste tervisele ja keskkonnale võrrelda nendest tootjatele, importijatele, allkasutajatele, levitajatele, tarbijatele ja kogu ühiskonnale tulenevate kulutustega.

Teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta

Toimikusse lisatakse teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta ning selle kohta, kuidas nende seisukohti on arvesse võetud.

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

Käesolevas lisas kirjeldatakse lühidalt teavet, mida võivad käsitleda need isikud, kes esitavad sotsiaal-majandusliku analüüsi autoriseeringutaotluse esitamisel, nagu on sätestatud artikli 62 lõike 5 punktis a, või seoses kavandatud piiranguga vastavalt artikli 69 lõike 6 punktile b.

Amet valmistab ette juhendi sotsiaal-majanduslike analüüside koostamiseks. Sotsiaal-majanduslikud analüüsid või neid täiendavad osad esitatakse ameti poolt artikli 111 kohaselt kindlaks määratud vormis.

Ent sotsiaal-majandusliku analüüsi või seda täiendavate osade üksikasjalikkuse ja ulatuse eest vastutab autoriseeringu taotleja või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, huvitatud isik. Esitatud teave võib käsitleda sotsiaal-majanduslikku mõju mis tahes tasandil.

Sotsiaal-majanduslik analüüs võib hõlmata järgmisi elemente:

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu mõju taotleja(te)le või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, selle mõju sektorile (nt tootjatele ja importijatele). Mõju kõigile teistele tarneahelas tegutsejatele, allkasutajatele ning seotud ettevõtetele selliste majanduslike mõjudena nagu mõju investeeringutele, uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile, ühekordsetele kulutustele ja tegevuskuludele (nt nõuetele vastavus, üleminekukord, muudatused olemasolevates protsessides, aruandlus- ja monitooringusüsteemid, uue tehnoloogia sisseseadmine jne), võttes arvesse üldiseid suundumusi turul ja tehnoloogias.

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu mõju tarbijaile. Näiteks, tootehinnad, muudatused toodete koostises, kvaliteedis või toimimises, toodete kättesaadavus, tarbijate valik, samuti ka tarbijaid mõjutavad tervise- ja keskkonnamõjud.

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu sotsiaalsed tagajärjed. Näiteks tööga kindlustatus ja tööhõive.

Alternatiivsete ainete ja/või tehnoloogiate kättesaadavus, sobivus ja tehniline teostatavus ning nende majanduslikud tagajärjed, samuti teave tehnoloogiliste muudatuste kiiruse ja potentsiaali kohta asjaomas(t)es tööstusharu(de)s. Autoriseeringutaotluse korral mis tahes olemasoleva alternatiivi kasutamise sotsiaalsed ja/või majanduslikud tagajärjed.

Väljastatud või väljastamata jäetud autoriseeringu või kavandatud piirangu laiem mõju kaubandusele, konkurentsile ja majandusarengule (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ja seoses kolmandate riikidega). See võib hõlmata kohalike, piirkondlike, riiklikele ja rahvusvaheliste aspektide kaalumist.

Kavandatud piirangu puhul ettepanekud muude regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete kohta, mille abil oleks võimalik saavutada kavandatud piiranguga taotletud eesmärki (siinkohal võetakse arvesse olemasolevaid õigusakte). See peaks hõlmama tõhususe ja alternatiivsete riskijuhtimismeetmetega seotud kulude hinnangut.

Kavandatud piirangute ja autoriseeringu andmisest keeldumise puhul kavandatud piirangu inimeste tervise- ja keskkonnahüved ja samuti sotsiaalne ja majanduslik kasu. Näiteks töötajate tervis, keskkonnategevuse tulemuslikkus ja sellise kasu jagamine, näiteks geograafiliselt, elanikkonna rühmade vahel.

Samuti võib sotsiaal-majanduslikus analüüsis käsitleda mis tahes muid küsimusi, mida taotleja(d) või huvitatud isik asjakohaseks peavad.

XVII LISA

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

Aine, ainerühma või valmistise nimetus

Piirangu tingimused

1.

Polüklooritud terfenüülid (PCT)

valmistised, sealhulgas vana õli, mille PCT-sisaldus on suurem kui 0,005 massiprotsenti

1.

Ei tohi kasutada. Seadmeid, agregaate ja vedelikke, mis olid kasutuses 30. juunil 1986, lubatakse siiski jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või nende tööea lõpuni järgmiselt:

a)

suletud süsteemiga elektriseadmed: muundurid, takistid ja induktorid;

b)

suured kondensaatorid (kogumassiga ≥ 1 kg);

c)

väikesed kondensaatorid;

d)

soojust juhtivad vedelikud suletud soojustjuhtivates seadeldistes;

e)

hüdraulilised vedelikud allmaa-kaevandusseadmete tarvis.

2.

Liikmesriigid võivad tervise- ja keskkonnakaitse eesmärgil keelata punktiga 1 hõlmatud seadmete, agregaatide ja vedelike kasutamise enne nende kõrvaldamist või enne nende tööea lõppu.

3.

Selliste seadmete, agregaatide ja vedelike, mille kõrvaldamine ei ole ette nähtud, turule viimine kasutatud kujul on keelatud.

4.

Kui liikmesriik leiab, et tehnilistel põhjustel ei ole võimalik kasutada asendustooteid, võib ta lubada kasutada PCTsid ja nendest tehtud valmistisi, kui nimetatud valmististe ainuotstarve on seadmete hoolduse normaaltingimustel täiendada PCTsid sisaldavate vedelike taset korralikult töötavas olemasolevas agregaadis, mis on soetatud enne 1. oktoobrit 1985.

5.

Liikmesriik võib tingimusel, et eelnevalt teatatakse komisjonile põhjendused, lubada erandeid selliste esmaste ainete või valmististe ning vaheainete või -valmististe turuleviimise ja kasutamise keelust, kuivõrd nad leiavad, et need erandid ei avalda kahjulikku mõju tervisele ega keskkonnale.

6.

PCTsid sisaldavatel seadmetel ja agregaatidel peavad olema näidatud juhised PCTde kõrvaldamise kohta ning neid sisaldava seadme ja agregaadi hoolduse ja kasutamise kohta, ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe märgistamisega seotud muude ühenduse sätete kohaldamist. Nimetatud juhiseid peab olema võimalik lugeda horisontaalselt, kui PCTsid sisaldav objekt on normaalselt paigaldatud. Tekst peab taustast selgelt eristuma ning peab olema koostatud keeles, mis on mõistetav sellel territooriumil, kus seda kasutatakse.

2.

Kloro-1-etüleen (vinüülkloriidi monomeer)

CASi nr 75-01-4

EINECSi nr 200-831-0

Ei tohi kasutada surveanumas propellendina ühelgi otstarbel.

3.

Vedelad ained või valmistised, mis klassifitseeritakse ohtlikuks vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ.

1.

Ei tohi kasutada:

dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja -tuhatoosides,

triki- ja pilatoodetes,

ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks.

2.

Ilma et see piiraks punkti 1 kohaldamist, ained ja valmistised:

mis on ohtlikud sissehingamisel ja mis on märgistatud riskilausega R65 ning

mida saab kasutada põletusainena dekoratiivlampides ja

mis viiakse turule 15liitristes või väiksema mahuga pakendites,

ei tohi sisaldada värvainet, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse maksustamisega seotud põhjustel, ega lõhnaainet või mõlemat.

3.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab punktiga 2 hõlmatud ainete ja valmististe pakendil, kui need ained või valmistised on ette nähtud kasutamiseks lampides, olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Selle vedelikuga täidetud lambid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.”

4.

Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat

CASi nr 126-72-7

Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

5.

Benseen

CASi nr 71-43-2

EINECSi nr 200-753-785

1.

Ei ole lubatud kasutada turule viidud mänguasjades või mänguasjade osades, kui vabas olekus benseeni sisaldus ületab 5 mg/kg selle mänguasja või mänguasja osa massist.

2.

Sisaldus turule viidud ainetes või valmististes ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

3.

Punkti 2 ei kohaldata siiski:

a)

direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes;

b)

ainete ja valmististe suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuslikes protsessides, mille korral benseeni emissioon ei ületa olemasolevate õigusaktidega ette nähtud künniskoguseid;

c)

nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (72) ja direktiiviga 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes.

6.

Asbestkiud

a)

kroküdoliit

CASi nr 12001-28-4

b)

amosiit

CASi nr 12172-73-5

c)

antofülliit,

CASi nr 77536-67-5

d)

aktinoliit

CASi nr 77536-66-4

e)

tremoliit

CASi nr 77536-68-6

f)

krüsotiil (73)

CASi nr 12001-29-5

CASi nr 132207-32-0

1.

Keelatud on turule viia ja kasutusele võtta asbestikiude ja tooteid, millesse asbestikiude on sihipäraselt lisatud.

Liikmesriigid võivad siiski vabastada olemasolevate elektrolüüsipaigaldiste krüsotiili (punkt f) sisaldavad diafragmad nende turule viimine ja kasutamise keelust kuni nende paigaldiste kasuliku tööea lõpuni või sobivate asbestivabade aseainete kättesaadavaks saamiseni, vastavalt sellele, kumb on varasem. Komisjon vaatab selle erandi läbi enne 1. jaanuari 2008.

2.

Punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid tooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, lubatakse jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või kuni nende kasuliku tööea lõpuni. Tervisekaitse huvides võivad liikmesriigid siiski keelata selliste toodete kasutamise enne nende kõrvaldamist või enne nende kasuliku tööea lõppu.

Liikmesriigid ei luba oma territooriumil krüsotiilasbesti uute kasutusviiside kasutuselevõtmist.

3.

Nende kiudude ja neid kiude sisaldavate toodete turule viimine ja kasutamine eelnevalt nimetatud erandite kohaselt on lubatud üksnes siis, kui toodetel on märgis vastavalt käesoleva lisa 7. liitele, ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist.

7.

Tris(asiridinüül)fosfiinoksiid

CASi nr 5455-55-1

Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

8.

Polübroomitud bifenüülid (PBB)

CASi nr 59536-65-1

 

9.

Seebikoorepuu (Quillaja saponaria) koore pulber ja selle saponiine sisaldavad derivaadid

Rohelise lumeroosi (Helleborus viridis) ja musta lumeroosi (Helleborus niger) juure pulber

Valge upsujuure (Veratrum album) ja musta upsujuure (Veratrum nigrum) pulber

Bensidiin ja/või selle derivaadid

CASi nr 92-87-5

EINECSi nr 202-199-1

o-nitrobensaldehüüd

CASi nr 552-89-6

Puidutolm

1.

Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud esemetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2.

Punkti 1 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

10.

Ammooniumsulfiid

CASi nr 12135-76-1

Ammooniumvesiniksulfiid

CASi nr 12124-99-1

Ammooniumpolüsulfiid

CASi nr 9080-17-5

EINECSi nr 232-989-1

 

11.

Bromoäädikhapete lenduvad estrid

 

Metüülbromoatsetaat

 

CASi nr 96-32-2

 

EINECSi nr 202-499-2

 

Etüülbromoatsetaat

 

CASi nr 105-36-2

 

EINECSi nr 203-290-9

 

Propüülbromoatsetaat

 

CASi nr 35223-80-4

 

Butüülbromoatsetaat

 

12.

2-naftüülamiin

CASi nr 91-59-8

EINECSi nr 202-080-4

ning selle soolad

13.

Bensidiin

CASi nr 92-87-5

EINECSi nr 202-199-1

ning selle soolad

14.

4-nitrobifenüül

CASi nr 92-93-3

EINECSi nr 202-204-7

15.

4-aminobifenüülksenüülamiin

CASi nr 92-67-1

EINECSi nr 202-177-1

ning selle soolad

1.

Sisaldus turule viidavates ainetes ja valmististes ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem,.

Seda sätet ei kohaldata siiski direktiividega 91/689/EMÜ ja 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes, mis sisaldavad ühte või mitut sellist ainet.

2.

Selliseid aineid ega valmistisi ei tohi müüa elanikkonnale.

3.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste valmististe pakendil olema loetavalt ja kustutamatult järgmine märge:

“Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

16.

Pliikarbonaadid:

a)

neutraalne veevaba pliikarbonaat (PbCO3)

CASi nr 598-63-0

EINECSi nr 209-943-4

b)

triplii-bis(karbonaat)-dihüdroksiid 2PbCO3Pb(OH)2

CASi nr 1319-46-6

EINECSi nr 215-290-6

Ei tohi kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainetena ja nende koostisosana, välja arvatud kunstiteoste ning ajalooliste hoonete ja nende interjööri restaureerimisel ja hooldamisel, kui liikmesriigid soovivad seda oma territooriumil lubada, vastavalt ILO konventsioonile nr 13 pliivalge pigmendi ja pliisulfaatide kasutamise kohta värvides.

17.

Pliisulfaadid

a)

PbSO4 (1:1)

CASi nr 7446-14-2

EINECSi nr 231-198-9

b)

PbxSO4

CASi nr 15739-80-7

EINECSi nr 239-831-0

 

18.

Elavhõbedaühendid

1.

Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostisosadena, mis on ette nähtud järgmiseks kasutuseks:

a)

mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

laevakered,

sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b)

puidu säilitamiseks;

c)

kauakestvate tööstuslike tekstiilide ja nende valmistamiseks mõeldud kiudude immutamiseks;

d)

tööstusvee käitlemiseks olenemata selle kasutusest.

2.

Keelatud on viia turule patareisid ja akusid, mis sisaldavad elavhõbedat rohkem kui 0,0005 massiprotsenti, sealhulgas ka juhul, kui sellised patareid ja akud on seadmetesse sisse ehitatud. See keeld ei hõlma nööpelemente ega nendest koosnevaid patareisid, mis ei sisalda elavhõbedat rohkem kui 2 massiprotsenti.

19.

Arseeniühendid

1.

Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostisosana, mis on ette nähtud järgmiseks kasutuseks:

a)

mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

laevakered,

sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b)

puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia;

c)

erandina:

i)

puidu säilitamiseks kasutatavate ainete ja valmististe puhul: neid võib kasutada üksnes tööstusrajatistes, kasutades puidu immutamiseks vaakumit või rõhku, kui tegemist on C-tüüpi anorgaaniliste vase-, kroomi- või arseeniühendite (CCA) lahustega. Selliselt töödeldud puitu ei või turule viia enne, kui puidukaitseaine on täielikult kinnistunud;

ii)

tööstusrajatistes CCA-lahustega vastavalt punktile i töödeldud puidu puhul: tingimusel, et puidu struktuurne terviklikkus vastab inimeste või loomade ohutusnõuetele ning ei ole tõenäoline, et elanikkond võiks puidu kasutusea jooksul sellega naha kaudu kokkupuutesse sattuda, võib ametialaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks turule viia järgmist:

ühiskondlike hoonete, põllumajandushoonete, büroohoonete ja tööstusrajatiste puitkonstruktsioonid,

sildade ja sillatoestuse osad,

puitkonstruktsioonid mageveekogudes ja riimvees, nt maabumissillad ja sillad,

müratõkked,

laviinitõkked,

maanteede ohutustarad ja -piirded,

karjatarade kooritud ümarast okaspuust kandepostid,

pinnasetoestusrajatised,

elektriülekandeliini ja telekommunikatsiooniliini postid,

allmaaraudtee liiprid.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, märgistatakse kogu turuleviidav töödeldud puit eraldi markeeringuga: “Üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks, sisaldab arseeni”. Lisaks peab kogu puit, mis viiakse turule pakkidena, olema samuti märgistatud järgmise tekstiga: “Puidu käitlemisel kanda kindaid. Puidu lõikamisel või muul viisil töötlemisel kanda tolmu- ja silmakaitset. Puidujäätmeid peab käitlema ohtlike jäätmetena selleks luba omav ettevõte.”;

iii)

punktides i ja ii osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada

elamuehituses mitte mingil otstarbel,

kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga,

mereakvatooriumis,

põllumajanduslikul otstarbel mujal kui tugipostidena karjatarades ja puitkonstruktsioonides vastavalt punktile ii,

kohtades, kus töödeldud puit võib kokku puutuda inimtoiduks ja/või loomasöödaks ettenähtud vahesaaduste või lõpptoodetega.

2.

Ei tohi kasutada ainetena või valmististe koostisosadena, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusest.

20.

Tinaorgaanilised ühendid

1.

Ei tohi turule viia kasutamiseks ainetena ega valmististe koostisosana, kui need toimivad biotsiidina vabaühendusega värvis.

2.

Ei tohi turule viia ega kasutada ainetena ja valmististe koostisosana, kui need toimivad biotsiidina mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

a)

kõik merel, ranniku lähedal, suudmelahtedes ning siseveeteedel ja järvedes kasutatavad mis tahes pikkusega väikelaevad;

b)

sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses;

c)

mis tahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.

3.

Ei tohi kasutada tööstusvee käitlemiseks kasutatavate ainetena ega selleotstarbeliste valmististe koostisosana.

21.

Di-μ-okso-di-n-butüültinahüdroksüboraan dibutüültinavesinikboraat C8H19BO3Sn (DBB)

CASi nr 75113-37-0

ELINCS nr 401-040-5

On keelatud kasutada turule viidavates ainetes ja valmististe koostisosades, kui sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem. Seda sätet ei kohaldata selle aine (DBB) või seda sisaldavate valmististe suhtes, kui need on ette nähtud üksnes selliste valmistoodete valmistamiseks, milles nimetatud aine sisaldus ei ole enam 0,1 massiprotsenti või suurem.

22.

Pentaklorofenool

CASi nr 87-86-5

EINECSi nr 201-778-6

ning selle soolad ja estrid

1.

Sisaldus turule viidud ainetes ja valmististes ei tohi olla võrdne 0,1 massiprotsendiga või suurem.

2.

Üleminekusätted

Erandina võivad Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik kuni 31. detsembrini 2008 loobuda selle sätte kohaldamisest ainete ja valmististe suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstusrajatistes, mis ei võimalda pentaklorofenooli (PCP) emissiooni ja/või keskkonda heitmist suuremates kogustes, kui on ette nähtud olemasolevate õigusaktidega:

a)

puidu töötlemisel.

Töödeldud puitu ei tohi siiski kasutada:

hoonete sees, olenemata nende hoonete otstarbest (elu-, töö- või puhkeruumid) ning sellest, kas puitu kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil või mitte,

järgmiste esemete valmistamiseks ja taastöötlemiseks:

i)

kasvatamiseks ette nähtud anumad;

ii)

pakendid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomadele tarvitamiseks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega;

iii)

muud materjalid, mis võivad saastada punktides i ja ii nimetatud tooteid;

b)

kiudude ja kauakestvate tekstiilide immutamisel, mis ei ole mingil juhul ette nähtud rõivaesemete ega dekoratiivsisustuse valmistamiseks;

c)

erandina võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt lubada, et spetsialiseerunud erialaspetsialistid teevad nende territooriumil kultuuriliselt, kunstiliselt või ajalooliselt olulistes hoonetes kohapeal või hädaolukordades kuivmädaniku (Serpula lacrymans) ja pruunmädanikuga nakatunud puidu ja müüritiste parandustöötlust.

Igal juhul

a)

ei tohi pentaklorofenool iseseisva ainena või koostisosana valmististes, mida kasutatakse eespool loetletud erandite raames, sisaldada rohkem kui kaks miljondikku osa heksaklorodibensoparadioksiini (HCDD);

b)

ei tohi neid aineid ega valmistisi:

turule viia väiksemates kui 20liitristes pakendites,

müüa elanikkonnale.

3.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab punktidega 1 ja 2 hõlmatud ainete ja valmististe pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks.”

Seda sätet ei kohaldata direktiividega 91/689/EMÜ ja 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes.

23.

Kaadmium

CASi nr 7440-43-9

EINECSi nr 231-152-8

ning selle ühendid

1.

Ei tohi kasutada sellistele valmistoodetele värvi andmiseks, mis on valmistatud allpool loetletud ainetest ja valmististest:

a)

polüvinüülkloriid (PVC) [3904 10] [3904 21] [3904 22] (74)

polüuretaan (PUR) [3909 50] (74)

madala tihedusega polüetüleen (ld PE), välja arvatud madala tihedusega polüetüleen, mida kasutatakse pigmentpreparaatide valmistamiseks [3901 10] (74)

tselluloosatsetaat (CA) [3912 11] [3912 12] (74)

tselluloosatsetaatbutüraat (CAB) [3912 11] [3912 12] (74)

epoksüvaigud [3907 30] (74)

melamiin-formaldehüüd-(MF)-vaigud [3909 20] (74)

uureaformaldehüüd-(UF)-vaigud [3909 10] (74)

küllastumata polüestrid (UP) [3907 91] (74)

polüetüleentereftalaat (PET) [3907 60] (74)

polübutüleentereftalaat (PBT) (74)

läbipaistev/üldotstarbeline polüstüreen [3903 11] [3903 19] (74)

akrülonitriilmetüülmeta-krülaat (AMMA) (74)

ristseotud polüetüleen (VPE) (74)

löögikindel polüstüreen (74)

polüpropüleen (PP) [3902 10] (74)

b)

värvid [3208] [3209]

Kui värvidel on suur tsingisisaldus, peab kaadmiumi jääksisaldus nendes olema nii väike kui võimalik ega tohi mingil juhul ületada 0,1 massiprotsenti.

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest ei tohi eespool loetletud ainetest ja valmististest tehtud kaadmiumiga värvitud valmistooteid ega tootekomponente turule viia, kui nende kaadmiumi sisaldus plastis (väljendatult metallilise kaadmiumina) ületab 0,01  massiprotsenti.

2.

Punkti 1 ei kohaldata siiski nende toodete suhtes, mida värvitakse ohutuse tagamiseks.

3.

Ei tohi kasutada vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest valmistatud järgnevalt loetletud toodete stabiliseerimiseks:

pakendimaterjalid (kotid, konteinerid, pudelid, kaaned) [3923 29 10] [3920 41] [3920 42] (74)

kontori- või koolitarbed [3926 10] (74)

mööbli või sõidukite furnituur ja muud sarnased tooted [3926 30] (74)

rõivad ja rõivalisandid (k.a kindad) [3926 20] (74)

põranda- ja seinakatted [3918 10] (74)

impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilmaterjalid [5903 10] (74)

kunstnahk [4202] (74)

grammofoniplaadid [8524 10] (74)

torud ja nende liitmikud [3917 23] (74)

pöörduksed (74)

maanteesõidukid (interjöör, eksterjöör, kerealune) (74)

ehituses või tööstuses kasutatava teraslehe kattekiht (74)

elektrijuhtmete isolatsioon (74)

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turule viia vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest tehtud eespool nimetatud valmistooteid ja tootekomponente, mida on stabiliseeritud kaadmiumi sisaldavate ainetega, kui nende kaadmiumi sisaldus polümeeris (väljendatud metallilise kaadmiumina) ületab 0,01 massiprotsenti.

4.

Punkti 3 ei kohaldata siiski selliste valmistoodete suhtes, milles kasutatakse kaadmiumipõhiseid stabilisaatoreid ohutuse tagamiseks.

5.

Käesolevas määruses tähendab “kadmeerimine” igasuguse metallilise kaadmiumi deposiiti või kihti metallpinnal.

Ei tohi kasutada järgmistes sektorites/rakendustes kasutatavate metallitoodete või tootekomponentide kadmeerimiseks:

a)

seadmed ja masinad, mida kasutatakse:

toidu tootmiseks [8210] [8417 20] [8419 81] [8421 11] [8421 22] [8422] [8435] [8437] [8438] [8476 11] (74)

põllumajanduses [8419 31] [8424 81] [8432] [8433] [8434] [8436] (74)

jahutamiseks ja külmutamiseks [8418] (74)

trükkimiseks ja raamatute köitmiseks [8440] [8442] [8443] (74)

b)

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

majapidamistarbed [7321] [8421 12] [8450] [8509] [8516] (74)

mööbel [8465] [8466] [9401] [9402] [9403] [9404] (74)

sanitaartehnikatooted [7324]

keskkütte- ja kliimaseadmed [7322] [8403] [8404] [8415] (74)

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turule viia eespool alapunktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes kasutatavaid ning eespool punktis b loetletud sektorites valmistatud kadmeeritud tooteid ja selliste toodete komponente.

6.

Punktis 5 osutatud sätteid kohaldatakse samuti kadmeeritud toodete ja selliste toodete komponentide suhtes, kui neid kasutatakse järgnevalt punktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes, ning järgnevalt punktis b loetletud sektorites valmistatud toodete suhtes:

a)

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

paber ja papp [8419 32] [8439] [8441] (74)

tekstiil ja rõivad [8444] [8445] [8447] [8448] [8449] [8451] [8452] (74)

b)

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

tööstuslikud teisaldusmehhanismid ja -masinad [8425] [8426] [8427] [8428] [8429] [8430] [8431] (74)

maanteesõidukid ja põllutöömasinad [peatükk 87] (74)

veerem [peatükk 86] (74)

veesõidukid [peatükk 89] (74)

7.

Punktides 5 ja 6 sisalduvaid piiranguid ei kohaldata:

toodete ja tootekomponentide suhtes, mida kasutatakse lennunduses, kosmoselennunduses, kaevandamisel, avamerelaevanduses ja tuumatööstuses, kus rakendused peavad vastama rangetele ohutusstandarditele, ning maanteesõidukite ja põllutöömasinate, veeremi ja veesõidukite ohutusseadmetes,

elektrikontaktide suhtes igas kasutussektoris, pidades silmas selle aparatuuri nõutavat töökindlust, millele need paigaldatakse.

Tulenevalt teadmiste ja tehnika arengust seoses kaadmiumist ja selle ühenditest vähem ohtlike asendusainetega, hindab komisjon liikmesriikidega nõu pidades olukorda regulaarselt käesoleva määruse artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.

24.

Monometüül-tetraklorodifenüülmetaan

Kaubanduslik nimetus: Ugilec 141

CASi nr 76253-60-6

1.

Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

2.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)

18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate suhtes, kuni selliste seadmete ja masinate kõrvaldamiseni.

Liikmesriigid võivad tervise- ja keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel siiski keelata oma territooriumil selliste seadmete ja masinate kasutamise enne nende kõrvaldamist;

b)

liikmesriigis 18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate hoolduse suhtes.

3.

Nimetatud aine, seda ainet sisaldavate valmististe ning seda ainet sisaldavate seadmete/masinate turule viimine kasutatud kujul on keelatud.

25.

Monometüül-diklorodifenüülmetaan

Kaubanduslik nimetus: Ugilec 121, Ugilec 21;

CASi nr teadmata

Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

26.

Monometüüldibromodifenüül-metaan bromobensüülbromotolueen, isomeeride segu

Kaubanduslik nimetus: DBBT

CASi nr 99688-47-8

Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

27.

Nikkel

CASi nr 7440-02-0

EINECSi nr 231-111-4

ning selle ühendid

1.

Ei tohi kasutada:

a)

kõikides augustatud kõrvadest ning muudest augustatud kehaosadest läbi pandavates ehteosades, välja arvatud juhul, kui nikli eraldumise määr nendest ehteosadest on väiksem kui 0,2 μg/cm (73) nädalas (migratsiooni piirmäär);

b)

toodetes, mis on ette nähtud olema nahaga otseses ja pikaajalises kontaktis, näiteks:

kõrvarõngastes,

kaelakeedes, käevõrudes ja kettides, jalakettides, sõrmustes,

käekellakorpustes, kellarihmades ja nende pannaldes,

neetnööpides, pannaldes, neetides, tõmblukkudes ja metallmärkides, kui neid kasutatakse rõivaesemetes,

kui nikli eraldumise määr nende toodete osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, on suurem kui 0,5 μg/cm2 nädalas;

c)

sellistes toodetes, mis on loetletud punkti 1 alapunktis b, kui nende kattekiht ei sisalda niklit, välja arvatud juhul, kui selline kattekiht on piisav tagamaks, et nikli eraldumise määr selliste toodete nendest osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, ei ületa toote ettenähtud kasutamisel vähemalt kahe aasta jooksul 0,5 μg/cm2 nädalas.

2.

Tooteid, mille suhtes kohaldatakse punkti 1 alapunkte a-c, ei tohi turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktides sätestatud nõuetele.

3.

Selle kindlaksmääramisel, kas tooted vastavad punktide 1 ja 2 nõuetele, kasutatakse katsemeetoditena Euroopa Standardikomitee (CEN) vastu võetud standardeid.

28.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenideks ning märgistatud vähemalt kui “toksilised (T)” koos riskilausega R45: “Võib põhjustada vähktõbe” või riskilausega R49: “Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe” ning mis on loetletud järgmiselt:

 

1. liites loetletud 1. kategooria kantserogeen.

 

2. liites loetletud 2. kategooria kantserogeen.

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 28-30 suhtes järgmist.

1.

Ei tohi kasutada ainetes ega valmististes, mida viiakse turule müügiks elanikkonnale, kui iga aine sisaldus on võrdne või suurem kui:

direktiivi 67/548/EMÜ I lisas toodud vastav sisaldus või

direktiivis 1999/45/EÜ toodud vastav sisaldus.

29.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. kategooria mutageenideks või 2. kategooria mutageenideks ning märgistatud riskilausega R46: “Võib põhjustada pärilikke kahjustusi” ning mis on loetletud järgmiselt:

 

3. liites loetletud 1. kategooria mutageen.

 

4. liites loetletud 2. kategooria mutageen.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste ainete ja valmististe pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

30.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. kategooria reproduktiivtoksilisteks või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks ning märgistatud riskilausega R60: “Võib kahjustada sigivust” ja/või R61: “Võib kahjustada loodet” ning mis on loetletud järgmiselt:

 

5. liites loetletud 1. kategooria reproduktiivtoksiline aine.

 

6. liites loetletud 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine.

2.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)

direktiivis 2001/82/EÜ ning direktiivis 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)

nõukogu direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes;

c)

direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes,

mineraalõlitoodete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes põlemisseadmetes,

suletud süsteemides (nt vedelgaasiballoonid) müüdavate kütuste suhtes;

d)

direktiiviga 1999/45/EÜ hõlmatud maalimisvärvide suhtes (artists' paints).

31.

a)

kreosoot; pesuõli

CASi nr 8001-58-9

EINECSi nr 232-287-5

b)

kreosootõli; pesuõli

CASi nr 61789-28-4

EINECSi nr 263-047-8

c)

destillaadid (söetõrv), naftaleenõlid; naftaleenõli

CASi nr 84650-04-4

EINECSi nr 283-484-8

d)

kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon; pesuõli

CASi nr 90640-84-9

EINECSi nr 292-605-3

e)

destillaadid (söetõrv), ülemine; raske antratseenõli

CASi nr 65996-91-0

EINECSi nr 266-026-1

f)

antratseenõli

CASi nr 90640-80-5

EINECSi nr 292-602-7

g)

tõrvahapped, toorsüsi, toorfenoolid

CASi nr 65996-85-2

EINECSi nr 266-019-3

h)

puidukreosoot

CASi nr 8021-39-4

EINECSi nr 232-419-1

i)

madalatemperatuuriline tõrvaõli, leeliseline; ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), madalatemperatuurse kivisöetõrva leelis

CASi nr 122384-78-5

EINECSi nr 310-191-5

1.

Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostises puidu töötlemisel. Lisaks ei tohi selliselt töödeldud puitu turule viia.

2.

Erandina:

a)

seoses ainete ja valmististega: neid võidakse kasutada puidu töötlemiseks tööstuspaigaldistes või neid võivad kasutada erialaspetsialistid, kes on hõlmatud ühenduse õigusaktidega töötajate kaitse kohta kohapeal töötlemise puhul, kui need ained või valmistised sisaldavad:

i)

benso(a)püreeni, mille sisaldus on väiksem kui 0,005 massiprotsenti, ja

ii)

vees ekstraheeruvaid fenoole, mille sisaldus on väiksem kui 3 massiprotsenti.

Selliseid aineid ja valmistisi, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks tööstuspaigaldistes või erialaspetsialistide poolt:

võidakse turule viia üksnes vähemalt 20-liitrises pakendis,

ei tohi müüa elanikkonnale.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste ainete ja valmististe pakendil olema loetavalt ja kustutamatult järgmine märge:

“Üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks”;

b)

seoses vastavalt alapunktile a tööstuslikult või kutsealaselt töödeldud puiduga, mida viiakse turule esmakordselt või töödeldakse kohapeal uuesti: seda lubatakse üksnes kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks, nt raudteel, elektriülekande- ja telekommunikatsiooniliinide puhul, tarade puhul, põllumajanduses (nt postides puude toetamiseks) ning sadamates ja veeteedel;

c)

punktis 1 sätestatud turule viimise keeldu ei kohaldata puidu suhtes, mida on töödeldud kande 31 punktides a-i loetletud ainetega enne 31. detsembrit 2002 ning mida viiakse turule kasutatud kujul taaskasutamise eesmärgil.

3.

Punkti 2 alapunktides b ja c osutatud töödeldud puitu ei tohi siiski kasutada:

mis tahes otstarbega hoonete siseviimistlusel,

mänguasjades,

mänguväljakutel,

parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga,

aiamööbli, nt piknikulaudade valmistamiseks,

valmistamaks, kasutamaks ja töötlemaks

kasvatamiseks ette nähtud anumaid,

pakendeid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomade tarbeks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega,

muid materjale, mis võivad eespool nimetatud tooteid saastada.

32.

Kloroform

CASi nr 67-66-3

EINECSi nr 200-663-8

33.

Süsiniktetrakloriid

CASi nr 56-23-5

EINECSi nr 200-262-8

34.

1,1,2-trikloroetaan

CASi nr 79-00-5

EINECSi nr 201-166-9

35.

1,1,2,2-tetrakloroetaan

CASi nr 79-34-5

EINECSi nr 201-197-8

36.

1,1,1,2-tetrakloroetaan

CASi nr 630-20-6

37.

pentakloroetaan

CASi nr 76-01-7

EINECSi nr 200-925-1

38.

1,1-dikloroetüleen

CASi nr 75-35-4

EINECSi nr 200-864-0

39.

1,1,1-trikloroetaan, metüülkloroform

CASi nr 71-55-6

EINECSi nr 200-756-3

1.

Ei tohi kasutada, kui ainetes ja valmististes, mida viiakse turule müügiks elanikkonnale ja/või hajukasutusel, nagu pindade ja tekstiili puhastamine, on loetletud ainete sisaldus on 0,1 massiprotsenti või suurem.

2.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste ainete ja valmististe, mis sisaldavad loetletud aineid 0,1 massiprotsenti või rohkem, pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes tööstuslikuks kasutamiseks”.

Erandina ei kohaldata seda sätet:

a)

direktiivides 2001/82/EÜ ning 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)

direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes.

40.

Ained, mis vastavad direktiivis 67/548/EMÜ sisalduvatele tuleohtlikkuse kriteeriumidele ning mis klassifitseeritakse tuleohtlike, väga tuleohtlike või äärmiselt tuleohtlikena, olenemata sellest, kas nad sisalduvad nimetatud direktiivi I lisas või mitte.

1.

Ei tohi kasutada iseseisva ainena ega valmististe kujul aerosoolpakendites, mis viiakse elanikkonna jaoks turule näiteks järgmisena nimetatud meelelahutuslikul või dekoratiivsel eesmärgil:

põhiliselt kaunistamiseks ette nähtud tooted metalse sära andmiseks,

kunstlumi ja -härmatis,

pilapadjad,

serpentiinaerosoolid,

ekskrementide imitatsioonid,

pidupasunad,

dekoratiivhelbed ja -vahud,

kunstlikud ämblikuvõrgud,

haisupommid,

muud samalaadsed tooted.

2.

Ilma, et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, peavad eespool osutatud aerosoolide pakendil olema loetavalt ja kustutamatult järgmised sõnad:

“Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

3.

Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/324/EMÜ (aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (75) artiklis 9a osutatud aerosoolide suhtes.

4.

Punktides 1 ja 2 osutatud tooteid ei tohi turule viia, kui nad ei vasta kindlaksmääratud nõuetele.

41.

Heksakloroetaan

CASi nr 67-72-1

EINECSi nr 200-6664

Ei tohi kasutada mitteraudmetallide tootmisel ega töötlemisel.

42.

Klooritud alkaanid, C10-C13, (lühikese ahelaga klooritud parafiinid) (SCCP)

EINECSi nr 287-476-5

Ei tohi ainetena või muude ainete või valmististe koostisosadena turule viia, kui klooritud alkaanide sisaldus on üle 1 %:

metallitöötlemises,

naha pehmitamiseks rasvaga.

43.

Asovärvid

1.

Asovärve, mis ühe või enama asorühma lõhustumisel võivad ühe või rohkem 8. liites loetletud aromaatsetest amiinidest vabastada avastatavas kontsentratsioonis, s.t üle 30 ppm lõpptoodetes või nende värvitud osades vastavalt 10. liites loetletud katsemeetoditele, ei tohi kasutada tekstiil- ja nahktoodetes, mis võivad sattuda otsesesse ja pikaajalisse kokkupuutesse inimese naha või suuõõnega, nagu:

rõivad, voodipesu, käterätid, tupeed või šinjoonid, parukad, kübarad, salvrätid ja muud hügieenitarbed, magamiskotid,

jalatsid, kindad, kellarihmad, käekotid, rahakotid ja -taskud, portfellid, istmekatted, kaelas kantavad rahakotid,

tekstiilist või nahast mänguasjad ning mänguasjad, millel on tekstiil- või nahkrõivad,

lõpptarbijale kasutamiseks ettenähtud lõng ja kangas.

2.

Lisaks ei tohi punktis 1 osutatud tekstiil- ja nahktooteid turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3.

Asovärve, mis on toodud 9. liite loetelus, ei tohi turule viia ega kasutada tekstiil- või nahktoodete värvimisel ainena või valmistise koostisosana suuremas sisalduses kui 0,1 massiprotsenti.

4.

Komisjon vaatab asovärve käsitlevad sätted läbi uute teaduslike teadmiste valguses.

44.

Difenüüleetri pentabromoderivaat C12H5Br5O

1.

Ainet ei tohi turule viia või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi.

2.

Tooteid ei tohi turule viia, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

45.

Difenüüleetri oktabromoderivaat C12H2Br8O

1.

Ainet ei tohi turule viia või kasutada iseseisva ainena ega teiste ainete või valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi.

2.

Tooteid ei tohi turule viia, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

46.

a)

Nonüülfenool C6H4(OH)C9H19

b)

Nonüülfenooletoksülaat (C2H4O) nC15H24O

Ainet ei tohi turule viia või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või üle selle, järgmisel otstarbel:

1)

tööstushoonete ja ametiasutuste puhastus, v.a

kontrollitavad suletud kuivpuhastussüsteemid, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse,

eritöötlusega puhastussüsteemid, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse;

2)

olmepuhastus;

3)

tekstiili ja naha töötlemine, v.a

töötlemine, mille puhul jäätmeid heitvette ei heideta,

eritöötlusega süsteemid, mille puhul kasutatavat vett eelnevalt töödeldakse, et enne reovee biopuhastust orgaaniline osa täielikult eemaldada (lambanahkade rasvaärastus);

4)

rasvaemulgaator lüpsiseadmetes;

5)

metallitöötlemine, v.a

kasutamine kontrollitavates suletud süsteemides, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse;

6)

tselluloosi ja paberi valmistamine;

7)

kosmeetikatooted;

8)

muud isikliku hügieeni tooted, v.a

spermitsiidid;

9)

pestitsiidide ja biotsiidide abiained.

47.

Tsement

1.

Tsementi ja tsementi sisaldavaid valmistisi ei või kasutada ega turule viia, kui need pärast hüdraatimist sisaldavad rohkem kui 0,0002 massiprotsendi lahustuvat kroomi (VI) tsemendi kuivmassi kohta.

2.

Kui kasutatakse redutseerijaid, siis ilma et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tuleb tsemendi või tsementi sisaldavate valmististe pakenditele loetavalt ja kustumatult märkida teave pakendamiskuupäeva, ladustamistingimuste ja ladustusperioodi kohta, mis on vajalik redutseerija aktiivsuse säilitamiseks ja lahustuva kroomi (VI) sisalduse hoidmiseks allpool punktis 1 osutatud piirmäära.

3.

Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 turuletoomise ja kasutamise suhtes seoses kontrollitavate ja täielikult automatiseeritud protsessidega, mille korral tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid käideldakse üksnes masinatega ning nende kokkupuutumine nahaga on välistatud.

48.

Tolueen

CASi nr 108-88-3

Ainet ei tohi turule viia või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana üldsusele müügiks mõeldud liimides ja aerosoolvärvides, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 15. juunist 2007.

49.

Triklorobenseen

CASi nr 120-82-1

Ainet ei tohi turule viia või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või üle selle ühegi kasutusala puhul, välja arvatud

sünteesi vaheainena või

protsessi lahustina suletud keemilistes rakendustes kloorimisreaktsioonide läbiviimiseks või

1,3,5-trinitro-2,4,6-triaminobenseeni (TATB) valmistamisel.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 15. juunist 2007.

50.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

1.

Benso(a)püreen (BaP)

CASi nr 50-32-82

2.

Benso(e)püreen (BeP)

CASi nr 192-97-2

3.

Benso(a)antratseen (BaA)

CASi nr 56-55-3

4.

Krüseen (CHR)

CASi nr 218-01-9

5.

Benso(b)fluoranteen (BbFA)

CASi nr 205-99-2

6.

Benso(j)fluoranteen (BjFA)

CASi nr 205-82-3

7.

Benso(k)fluoranteen (BkFA)

CASi nr 207-08-9

8.

Dibenso(a, h)antratseen (DBAhA)

CASi nr 53-70-3

1.

Ekstenderõlisid ei tohi turule viia ega kasutada rehvide või rehvide osade valmistamisel, kui need sisaldavad

üle 1 mg/kg benso(a)püreeni või

üle 10 mg/kg kõiki loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke kokku.

Neist piirväärtustest loetakse kinni peetuks, kui polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstrakt on väiksem kui 3 massiprotsenti mõõdetuna Institute of Petroleumi standardi IP 346: 1998 (polütsükliliste aromaatsete ühendite määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenidevabades naftafraktsioonides — dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod) järgi, tingimusel et tootja või importija kontrollib benso(a)püreeni ja loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse vastavust piirsisaldustele ning mõõdetud väärtuste korrelatsiooni polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstraktiga iga 6 kuu järel või pärast iga suuremat muudatust töökorras/tootmises vastavalt sellele, kumb varem ette tuleb.

2.

Lisaks ei tohi turule viia pärast 1. jaanuari 2010 valmistatud rehve ja protekteerimiseks mõeldud turviseid, kui ekstenderõlide sisaldus nendes ületab lõikes 1 toodud piirsisaldusi.

Neist piirväärtustest loetakse kinni peetuks, kui vulkaniseeritud kummiühendid ei ületa prootonite signaalide põhjal piirväärtust 0,35 %, mõõdetuna ja arvutatuna vastavalt ISO standardile 21461 (vulkaniseeritud kummi — õli aromaatsuse määramine vulkaniseeritud kautšukisegudes).

3.

Erandina ei kohaldata lõiget 2 protekteeritud rehvide suhtes, kui nende turvis ei sisalda ekstenderõlisid, mis ületavad lõikes 1 toodud piirmäärasid.

4.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2010.

51.

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained, mis hõlmavad vastavat ainet):

 

bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)

 

CASi nr 117-81-7

 

EINECSi nr 204-211-0

 

dibutüülftalaat (DBP)

 

CASi nr 84-74-2

 

EINECSi nr 201-557-4

 

bensüülbutüülftalaat (BBP)

 

CASi nr 85-68-7

 

EINECSi nr 201-622-7

Ei tohi kasutada ainetena või valmististe koostisosana rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites (76).

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide sisaldus ületab 0,1 % plastifitseeritud materjali massist, ei ole lubatud turule viia.

Komisjon hindab 16. jaanuariks 2010 ümber käesoleva punktiga seoses sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid selliste ainete ning nende asendajate kohta, ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

52.

Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained, mis hõlmavad vastavat ainet):

 

diisononüülftalaat (DINP)

 

CASi nr 28553-12-0 ja 68515-48-0 EINECS

 

nr 249-079-5 ja 271-090-9

 

diisodetsüülftalaat (DIDP)

 

CASi nr 26761-40-0 ja 68515-49-1 EINECS

 

nr 247-977-1 ja 271-091-4

 

di-n-oktüülftalaat (DNOP)

 

CASi nr 117-84-0

 

EINECSi nr 204-214-7

Ei tohi kasutada ainetena või valmististe koostisosana rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, (76) mida laps saab suhu panna.

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide sisaldus ületab 0,1 % plastifitseeritud materjali massist, ei ole lubatud turule viia.

Komisjon hindab 16. jaanuariks 2010 ümber käesoleva punktiga seoses sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid selliste ainete ning nende asendajate kohta, ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

1.–6. liide

EESSÕNA

Veerupealdiste selgitused

Ained

Ainete kohta on kasutatud samu nimetusi kui direktiivi 67/548/EMÜ I lisas. Võimaluse korral on ohtlike ainete kohta antud nende nimetused EINECSi (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances e Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu) või ELINCSi (European List of Notified Chemical Substances e Euroopa teavitatud uute keemiliste ainete loetelu) järgi. Need on tabelis märgitud EÜ numbritena. Muud kanded, mida ei ole EINECSis ega ELINCSis loetletud, on tähistatud rahvusvaheliselt tunnustatud keemiliste nimetustega (nt ISO, IUPAC). Mõnel juhul on lisatud ka üldkasutatav nimetus.

Indeksinumber

Indeksinumber on ainele direktiivi 67/548/EMÜ I lisas antud tunnuskood. Ained on liites loetletud vastavalt sellele indeksinumbrile.

EINECSi number

Iga EINECSis toodud aine jaoks on olemas tunnuskood. Kood algab numbritega 200-001-8.

ELINCSi number

Iga direktiivi 67/548/EMÜ alusel teavitatud uue aine jaoks on olemas tunnuskood, mis on avaldatud ELINCSis. Kood algab numbritega 400-010-9.

CASi number

Chemical Abstracts Service'i (CAS) numbrid on ainetele antud selleks, et hõlbustada nende ainete identifitseerimist.

Märkused

Märkuste täieliku teksti võib leida direktiivi 67/548/EMÜ I lisa eessõnas.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb arvestada järgmisi märkusi.

Märkus A

Aine nimetus peab esinema märgistusel ühe direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud märgistuse kujul (vt nimetatud direktiivi artikli 23 lõike 2 punkti a).

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas kasutatakse mõnikord üldkirjeldusi, näiteks „… ühendid” või „… soolad”. Sellisel juhul peab tootja või muu isik, kes sellist ainet turule viib, märkima märgistusele korrektse nimetuse, võttes täpselt arvesse nimetatud lisa eessõna peatükki „Nomenklatuur”.

Samuti sätestatakse direktiiviga 67/548/EMÜ, et iga aine kohta kasutatakse sümboleid, ohutunnuseid ning R- ja S-lauseid, mis on esitatud nimetatud direktiivi I lisas (nimetatud direktiivi artikli 23 lõike 2 punktid c, d ja e).

Ainete puhul, mis kuuluvad ühte direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud ainerühma, kasutatakse sümboleid, ohutunnuseid ning R- ja S-lauseid on esitatud nimetatud lisa asjakohase kande all.

Ainete puhul, mis kuuluvad rohkem kui ühte direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud ainerühma, kasutatakse sümboleid, ohutunnuseid ning R- ja S-lauseid, mis on esitatud nimetatud lisa mõlema asjakohase kande all. Kui kahes sama ohtu käsitlevas kandes on esitatud kaks erinevat klassifikatsiooni, kasutatakse tõsisemat ohtu kajastavat klassifikatsiooni.

Märkus C

Mõningaid orgaanilisi aineid võib turule viia kas spetsiifilise isomeerina või isomeeride seguna.

Märkus D

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeriseeruda või laguneda, viiakse turule tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellisel kujul on need loetletud direktiivi 67/548/EMÜ I lisas.

Siiski turustatakse neid aineid mõnikord ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tootja või muu isik, kes seda ainet turule viib, märkima märgistusele aine nimetuse järele sõna „stabiliseerimata”.

Märkus E

Inimeste tervisele spetsiifilise mõjuga (vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 4. peatükki) 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks ja/või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained varustatakse märkusega E, kui need on klassifitseeritud ka väga toksiliste (T+), toksiliste (T) või kahjulike (Xn) ainetena. Nende ainete puhul eelneb riskilausetele R20, R21, R22, R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R68 (kahjulik), R48 ja R65 ning kõikidele nende riskilausete kombinatsioonidele eelneb sõna „samuti”.

Märkus H

Aine klassifitseeritakse ja märgistatakse ohtliku/ohtlike omadus(t)e alusel, mis tähistatakse riskilause(te)ga koos ohtlikkuse kategooria(te)ga. Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 6 nõudeid kõnealuse aine tootjatele, levitajatele ja importijatele kohaldatakse kõikidele muudele klassifitseerimise ja märgistamise aspektidele. Lõplik märgistus peab vastama direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 7. jaos esitatud nõuetele.

Käesolev märkus kehtib teatavate söe- ja õliderivaatide kohta ja teatavate direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud ainerühmade kohta.

Märkus J

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EINECSi nr 200-753-7).

Märkus K

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks või mutageenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti 1,3-butadieeni (EINECSi nr 203-450-8). Kui ainet ei klassifitseerita kantserogeenseks või mutageenseks, kohaldatakse selle suhtes vähemalt S-lauseid (2-)9-16. Käesolev märkus kehtib teatavate direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud komplekssete õliderivaatide kohta.

Märkus L

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 3 % DMSO ekstrakti, mõõdetuna IP 346 meetodiga.

Märkus M

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et see aine sisaldab vähem kui 0,005 massiprotsenti benso(a)püreeni (EINECSi nr 200-028-5).

Märkus N

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui on teada aine rafineerimise kõik etapid ja kui on võimalik tõendada, et lähteaine ei ole kantserogeen.

Märkus P

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab vähem kui 0,1 massiprotsenti benseeni (EINECSi nr 200-753-7).

Märkus R

Kiude ei pea klassifitseerima kantserogeenseteks, kui nende kiudude pikkusega kaalutud diameetri geomeetrilise keskmise ja kahekordse standardhälbe vahe on suurem kui 6 μm.

Märkus S

Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 23 kohaselt ei ole ainet vaja märgistada (vt nimetatud direktiivi VI lisa 8. jagu).

1. liide

Punkt 28 — 1. kategooria kantserogeensed ained

Aine

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

Kroom(VI)trioksiid

024-001-00-0

215-607-8

1333-82-0

E

Tsinkkromaadid, sealhulgas tsinkkaaliumkromaat

024-007-00-3

 

 

 

Nikkelmonooksiid

028-003-00-2

215-215-7

1313-99-1

 

Nikkeldioksiid

028-004-00-8

234-823-3

12035-36-8

 

Dinikkeltrioksiid

028-005-00-3

215-217-8

1314-06-3

 

Nikkelsulfiid

028-006-00-9

240-841-2

16812-54-7

 

Nikkelsubsulfiid

028-007-00-4

234-829-6

12035-72-2

 

Diarseentrioksiid; arseentrioksiid

033-003-00-0

215-481-4

1327-53-3

 

Arseenpentoksiid; arseenoksiid

033-004-00-6

215-116-9

1303-28-2

 

Arseenhape ja selle soolad

033-005-00-1

 

 

 

Pliivesinikarsenaat

082-011-00-0

232-064-2

7784-40-9

 

Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]

601-004-01-8

203-448-7 [1]

106-97-8 [1]

C, S

Isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]

200-857-2 [2]

75-28-5 [2]

1,3-butadieen; buta-1,3-dieen

601-013-00-X

203-450-8

106-99-0

D

Benseen

601-020-00-8

200-753-7

71-43-2

E

Trietüülarsenaat

601-067-00-4

427-700-2

15606-95-8

 

Vinüülkloriid; kloroetüleen

602-023-00-7

200-831-0

75-01-4

 

Bis(klorometüül)eeter

603-046-00-5

208-832-8

542-88-1

 

Klorometüül-metüüleeter; klorodimetüüleeter

603-075-00-3

203-480-1

107-30-2

 

2-naftüülamiin; beeta-naftüülamiin

612-022-00-3

202-080-4

91-59-8

E

Bensidiin 4,4′-diaminobifenüül; bifenüül-4,4′-üleendiamiin

612-042-00-2

202-199-1

92-87-5

E

Bensidiini soolad

612-070-00-5

 

 

 

2-naftüülamiini soolad

612-071-00-0

209-030-0[1]

210-313-6[2]

553-00-4[1]

612-52-2[2]

 

Bifenüül-4-üülamiin; ksenüülamiin; 4-aminobifenüül

612-072-00-6

202-177-1

92-67-1

 

Bifenüül-4-üülamiini soolad; ksenüülamiini soolad; 4-aminobifenüüli soolad

612-073-00-1

 

 

 

Tõrv, kivisüsi; kivisöetõrv

(Kivisöe destruktiivse destillatsiooni kõrvalsaadus. Peaaegu musta värvi pooltahke aine. Aromaatsete süsivesinike, fenooliühendite, lämmastikaluste ja tiofeeni keeruline segu.)

648-081-00-7

232-361-7

8007-45-2

 

Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuuriline; kivisöetõrv

(Kondensatioonisaadus, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel eralduva gaasi jahutamisel kuni välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud aromaatse tuumaga süsivesinike keerulisest segust. Võib sisaldada väikestes kogustes fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)

648-082-00-2

266-024-0

65996-89-6

 

Tõrv, kivisüsi, madalatemperatuuriline; kivisöeõli

(Kondensatsioonisaadus, mis saadakse kivisöe madaltemperatuurilisel (alla 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel l tekkiva gaasi jahutamisel umbes välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenooliühenditest, aromaatsetest lämmastikalustest ja nende alküülderivaatidest.)

648-083-00-8

266-025-6

65996-90-9

 

Tõrv, pruunsüsi;

(Pruunsöetõrvast destilleeritud õli. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja ühe- kuni kolmetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest, heteroaromaatsetest ühenditest ning ühe- ja kahetsüklilistest fenoolidest, mille keemispiirid on ligikaudu 150 °C ja 360 °C vahel.)

648-145-00-4

309-885-0

101316-83-0

 

Tõrv, pruunsüsi, madalatemperatuuriline;

(Pruunsöe madalal temperatuuril koksistamisel ja madalal temperatuuril gaasistamisel saadud tõrv. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, heteroaromaatsetest süsivesinikest ja tsüklilistest fenoolidest.)

648-146-00-X

309-886-6

101316-84-1

 

Destillaadid (nafta), kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke, mis harilikult selles toorõli destilleerimisvahemikus esinevad)

649-050-00-0

265-051-5

64741-50-0

 

Destillaadid (nafta), rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke.)

649-051-00-6

265-052-0

64741-51-1

 

Destillaadid (nafta), kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-052-00-1

265-053-6

64741-52-2

 

Destillaadid (nafta), rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-053-00-7

265-054-1

64741-53-3

 

Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-054-00-2

265-117-3

64742-18-3

 

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-055-00-8

265-118-9

64742-19-4

 

Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-056-00-3

265-119-4

64742-20-7

 

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-057-00-9

265-121-5

64742-21-8

 

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. See sisaldab suhteliselt suurel määral alifaatseid süsivesinikke.)

649-058-00-4

265-127-8

64742-27-4

 

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-059-00-X

265-128-3

64742-28-5

 

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-060-00-5

265-135-1

64742-34-3

 

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-061-00-0

265-136-7

64742-35-4

 

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)

649-062-00-6

270-755-0

68477-73-6

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-063-00-1

270-756-6

68477-74-7

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C5.)

649-064-00-7

270-757-1

68477-75-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, valdavalt C2 kuni C4.)

649-065-00-2

270-758-7

68477-76-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C4.)

649-066-00-8

270-760-8

68477-79-2

H, K

Gaasid (nafta), C3-5 olefiin-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur ületab tavaliselt nende segude kriitilise temperatuuri.)

649-067-00-3

270-765-5

68477-83-8

H, K

Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C4.)

649-068-00-9

270-767-6

68477-85-0

H, K

Gaasid (nafta), deetaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)

649-069-00-4

270-768-1

68477-86-1

H, K

Gaasid (nafta), isobutaanieralduskolonni tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo atmosfääridestilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-070-00-X

270-769-7

68477-87-2

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme gaas, kuiv, propüleenirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt propüleeni, mõningal määral ka etaani ja propaani.)

649-071-00-5

270-772-3

68477-90-7

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-072-00-0

270-773-9

68477-91-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)

649-073-00-6

270-777-0

68477-94-1

H, K

Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-074-00-1

270-778-6

68477-95-2

H, K

Gaasid (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsionaator, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

649-075-00-7

270-782-8

68477-99-6

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-076-00-2

270-802-5

68478-21-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-077-00-8

270-803-0

68478-22-8

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-078-00-3

270-804-6

68478-24-0

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonimisseadme stabilisaatorist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonival stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-079-00-9

270-806-7

68478-26-2

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemise segatud voog, C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)

649-080-00-4

270-813-5

68478-32-0

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)

649-081-00-X

270-814-0

68478-33-1

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-082-00-5

270-815-6

68478-34-2

H, K

Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C3 kuni C4.)

649-083-00-0

270-990-9

68512-91-4

H, K

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini deheksaanimiskolonni eelfraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-084-00-6

271-000-8

68513-15-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikurikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.) Võib sisaldada vähesel hulgal ka vesinikku ja vesiniksulfiidi.)

649-085-00-1

271-001-3

68513-16-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-086-00-7

271-002-9

68513-17-7

H, K

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes -11,7 °C – 27,8 °C.)

649-087-00-2

271-010-2

68513-66-6

H, K

Süsivesinikud, C1-4; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidel ning toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -0,5 °C.)

649-088-00-8

271-032-2

68514-31-8

H, K

Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -0,5 °C.)

649-089-00-3

271-038-5

68514-36-3

H, K

Süsivesinikud, C1-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -42 °C.)

649-090-00-9

271-259-7

68527-16-2

H, K

Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas

649-091-00-4

271-261-8

68527-19-5

H, K

Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-092-00-X

271-624-0

68602-83-5

H, K

Süsivesinikud, C2-4; naftagaas

649-093-00-5

271-734-9

68606-25-7

H, K

Süsivesinikud, C3; naftagaas

649-094-00-0

271-735-4

68606-26-8

H, K

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-095-00-6

271-737-5

68606-27-9

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)

649-096-00-1

271-742-2

68606-34-8

H, K

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas

(Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-097-00-7

272-183-7

68783-07-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-098-00-2

272-203-4

68783-64-2

H, K

Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes -51 °C kuni -34 °C.)

649-099-00-8

272-205-5

68783-65-3

H, K

Gaasid (nafta), toorõli fraktsioonimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-100-00-1

272-871-7

68918-99-0

H, K

Gaasid (nafta), deheksaanimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud raskbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-101-00-7

272-872-2

68919-00-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva stabilisaatori heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-102-00-2

272-878-5

68919-05-1

H, K

Gaasid (nafta), raskbensiini unifitseeriva desulfureerimisdesorberi heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini unifitseerival desulfurisatsiooniprotsessil ning eraldatakse saadud raskbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-103-00-8

272-879-0

68919-06-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-104-00-3

272-882-7

68919-09-5

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3-C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3-süsivesinikest.)

649-105-00-9

272-893-7

68919-20-0

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-106-00-4

272-883-2

68919-10-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-107-00-X

273-169-3

68952-76-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-108-00-5

273-170-9

68952-77-2

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja raskbensiini lahutusseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, raskbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-109-00-0

273-175-6

68952-81-8

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-110-00-6

273-176-1

68952-82-9

H, K

Gaasid (nafta), kergelt aurkrakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C4.)

649-111-00-1

273-265-5

68955-28-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ja kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-112-00-7

273-270-2

68955-34-0

H, K

Süsivesinikud, C4; naftagaas

649-113-00-2

289-339-5

27741-01-3

H, K

Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas

649-114-00-8

292-456-4

90622-55-2

H, K

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt propüleenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes -70 °C kuni 0 °C.)

649-115-00-3

295-404-9

92045-22-2

H, K

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes -12 °C kuni 5 °C.)

649-116-00-9

295-405-4

92045-23-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)

649-117-00-4

295-463-0

92045-80-2

H, K

Rafinaadid (nafta), aurkrakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadiga, C3-5 ja C3-5 küllastumata, butadieenivabad; naftagaas

649-119-00-5

307-769-4

97722-19-5

H, K

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas

(Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-120-00-0

270-746-1

68477-65-6

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)

649-121-00-6

270-747-7

68477-66-7

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)

649-122-00-1

270-748-2

68477-67-8

H, K

Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-123-00-7

270-749-8

68477-68-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-124-00-2

270-759-2

68477-77-0

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-125-00-8

270-760-3

68477-80-5

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)

649-126-00-3

270-762-9

68477-81-6

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

649-127-00-9

270-763-4

68477-82-7

H, K

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja etüleeniga. Sisaldab valdavalt selliseid süsivesinikke nagu metaan, etaan ja etüleen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)

649-128-00-4

270-766-0

68477-84-9

H, K

Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-129-00-X

270-774-4

68477-92-9

H, K

Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)

649-130-00-5

270-776-5

68477-93-0

H, K

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2-süsivesinikega.)

649-131-00-0

270-779-1

68477-96-3

H, K

Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2-süsivesinikega.)

649-132-00-6

270-780-7

68477-97-4

H, K

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-133-00-1

270-781-2

68477-98-5

H, K

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)

649-134-00-7

270-783-3

68478-00-2

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-135-00-2

270-784-9

68478-01-3

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-136-00-8

270-785-4

68478-02-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-137-00-3

270-787-5

68478-03-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-138-00-9

270-788-0

68478-04-6

H, K

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-139-00-4

270-789-6

68478-05-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioonimisabsorberist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-140-00-X

270-805-1

68478-25-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-141-00-5

270-807-2

68478-27-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-142-00-0

270-808-8

68478-28-4

H, K

Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-143-00-6

270-809-3

68478-29-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-144-00-1

270-810-9

68478-30-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni raskbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-145-00-7

270-999-8

68513-14-4

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-146-00-2

271-003-4

68513-18-8

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-147-00-8

271-005-5

68513-19-9

H, K

Gaasid (nafta), nafta destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destilleerimisel gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke C1 kuni C6 või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)

649-148-00-3

271-258-1

68527-15-1

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori depentaanimisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite katalüütilisel hüdrogeenimisel järgneva depentaanimisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)

649-149-00-9

271-623-5

68602-82-4

H, K

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-150-00-4

271-625-6

68602-84-6

H, K

Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-151-00-X

271-750-6

68607-11-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedeliku-auru eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-152-00-5

272-182-1

68783-06-2

H, K

Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-153-00-0

272-338-9

68814-67-5

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-154-00-6

272-343-6

68814-90-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatseerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5.)

649-155-00-1

272-775-5

68911-58-0

H, K

Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-156-00-7

272-776-0

68911-59-1

H, K

Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-157-00-2

272-873-8

68919-01-7

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-158-00-8

272-874-3

68919-02-8

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-159-00-3

272-875-9

68919-03-9

H, K

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-160-00-9

272-876-4

68919-04-0

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-161-00-4

272-880-6

68919-07-3

H, K

Gaasid (nafta), toorõli destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel esimesest kolonnist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-162-00-X

272-881-1

68919-08-4

H, K

Gaasid (nafta), kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-163-00-5

272-884-8

68919-11-9

H, K

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)

649-164-00-0

272-885-3

68919-12-0

H, K

Jääkgaas (nafta), raskbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-165-00-6

273-173-5

68952-79-4

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-166-00-1

273-174-0

68952-80-7

H, K

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-167-00-7

273-269-7

68955-33-9

H, K

Gaasid (nafta), toorõli destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-168-00-2

273-563-5

68989-88-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-169-00-8

295-397-2

92045-15-3

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni heitveest vedelfaasi eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-170-00-3

295-398-8

92045-16-4

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reforminguseadmest ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-171-00-9

295-399-3

92045-17-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-172-00-4

295-400-7

92045-18-6

H, K

Gaasid (nafta), raskbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse raskbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka maagaasi.)

649-173-00-X

295-401-2

92045-19-7

H, K

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-174-00-5

295-402-8

92045-20-0

H, K

Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propüleenist, keemistemperatuuriga umbes –51 °C kuni –1 °C.)

649-177-00-1

268-629-5

68131-75-9

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud raskbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-178-00-7

269-617-2

68307-98-2

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-179-00-2

269-618-8

68307-99-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-180-00-8

269-619-3

68308-00-9

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-181-00-3

269-620-9

68308-01-0

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-182-00-9

269-630-3

68308-10-1

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-183-00-4

269-623-5

68308-03-2

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-184-00-X

269-624-0

68308-04-3

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-185-00-5

269-625-6

68308-05-4

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud raskbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud raskbensiini ja destilleeritud süsivesinikevoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-186-00-0

269-626-1

68308-06-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-187-00-6

269-627-7

68308-07-6

H, K

Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-188-00-1

269-629-8

68308-09-8

H, K

Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propüleentoite deetaanimisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propüleeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-189-00-7

269-631-9

68308-11-2

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-190-00-2

269-632-4

68308-12-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga umbes –48 °C kuni 32 °C.)

649-191-00-8

270-071-2

68409-99-4

H, K

Alkaanid, C1-2; naftagaas

649-193-00-9

270-651-5

68475-57-0

H, K

Alkaanid, C2-3; naftagaas

649-194-00-4

270-652-0

68475-58-1

H, K

Alkaanid, C3-4; naftagaas

649-195-00-X

270-653-6

68475-59-2

H, K

Alkaanid, C4-5; naftagaas

649-196-00-5

270-654-1

68475-60-5

H, K

Küttegaasid; naftagaas

(Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)

649-197-00-0

270-667-2

68476-26-6

H, K

Küttegaasid, toorõli destillaadid; naftagaas

(Keerulise koostisega kergete gaaside segu, mis tekib toorõli destillatsioonil ja raskbensiini katalüütilisel reformingul Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4, ning on keemistemperatuuriga umbes –217 °C kuni –12 °C.)

649-198-00-6

270-670-9

68476-29-9

H, K

Süsivesinikud, C3-4; naftagaas

649-199-00-1

270-681-9

68476-40-4

H, K

Süsivesinikud, C4-5; naftagaas

649-200-00-5

270-682-4

68476-42-6

H, K

Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas

649-201-00-0

270-689-2

68476-49-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)

649-202-00-6

270-704-2

68476-85-7

H, K, S

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)

649-203-00-1

270-705-8

68476-86-8

H, K, S

Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt isobutaanist.)

649-204-00-7

270-724-1

68477-33-8

H, K

Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6, valdavalt piperüleenidest.)

649-205-00-2

270-726-2

68477-35-0

H, K

Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produkt; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-206-00-8

270-750-3

68477-69-0

H, K

Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb valdavalt etaanist, etüleenist, propaanist ja propüleenist.)

649-207-00-3

270-751-9

68477-70-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli depropaanimisseadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas;

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C5, valdavalt C4.)

649-208-00-9

270-752-4

68477-71-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieemaldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-209-00-4

270-754-5

68477-72-5

H, K

Jääkgaas (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabilisatsaator; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabiliseerimise seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-210-00-X

269-628-2

68308-08-7

H, K

Erioniit

650-012-00-0

 

12510-42-8

 

Asbest

650-013-00-6

 

12001-29-5

12001-28-4

132207-32-0

12172-73-5

77536-66-4

77536-68-6

77536-67-5

 

2. liide

Punkt 28 — 2. kategooria kantserogeensed ained

Aine

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

Berüllium

004-001-00-7

231-150-7

7440-41-7

 

Berülliumiühendid, välja avatud alumiiniumberülliumsilikaadid

004-002-00-2

 

 

 

Berülliumoksiid

004-003-00-8

215-133-1

1304-56-9

E

Sulfallaat (ISO); 2-kloorallüüldietüülditiokarbamaat

006-038-00-4

202-388-9

95-06-7

 

Dimetüülkarbamoüülkloriid

006-041-00-0

201-208-6

79-44-7

 

Diasometaan

006-068-00-8

206-382-7

334-88-3

 

Hüdrasiin

007-008-00-3

206-114-9

302-01-2

E

N,N-dimetüülhüdrasiin

007-012-00-5

200-316-0

57-14-7

 

1,2-dimetüülhüdrasiin

007-013-00-0

 

540-73-8

E

Hüdrasiini soolad

007-014-00-6

 

 

 

Isobutüülnitrit

007-017-00-2

208-819-7

542-56-3

E

Hüdrasobenseen; 1,2-difenüülhüdrasiin

007-021-00-4

204-563-5

122-66-7

 

Hüdrasiin-bis(3-karboksü-4-hüdroksübenseensulfonaat)

007-022-00-X

405-030-1

 

 

Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid

015-106-00-2

211-653-8

680-31-9

 

Dimetüülsulfaat

016-023-00-4

201-058-1

77-78-1

E

Dietüülsulfaat

016-027-00-6

200-589-6

64-67-5

 

1,3-propaansultoon

016-032-00-3

214-317-9

1120-71-4

 

Dimetüülsulfamoüülkloriid

016-033-00-9

236-412-4

13360-57-1

 

Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaatanhüdraat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaatdihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid

024-005-00-2

239-056-8

14977-61-8

 

Kaaliumkromaat

024-006-00-8

232-140-5

7789-00-6

 

Kaltsiumkromaat

024-008-00-9

237-366-8

13765-19-0

 

Strontsiumkromaat

024-009-00-4

232-142-6

7789-06-2

 

Kroom(III)kromaat; kroomkromaat

024-010-00-X

246-356-2

24613-89-6

 

Kroomi(VI)ühendid, välja arvatud baariumkromaat ning mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas märgitud ühendid

024-017-00-8

 

Naatriumkromaat

024-018-00-3

231-889-5

7775-11-3

E

Koobaltdikloriid

027-004-00-5

231-589-4

7646-79-9

E

Koobaltsulfaat

027-005-00-0

233-334-2

10124-43-3

E

Kaaliumbromaat

035-003-00-6

231-829-8

7758-01-2

 

Kaadmiumoksiid

048-002-00-0

215-146-2

1306-19-0

E

Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

Kaadmiumsulfiid

048-010-00-4

215-147-8

1306-23-6

E

Kaadmium (pürofoorne)

048-011-00-X

231-152-8

7440-43-9

E

Isopreen (stabiliseeritud)

2-metüül-1,3-butadieen

601-014-00-5

201-143-3

78-79-5

D

Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen

601-032-00-3

200-028-5

50-32-8

 

Benso[a]antratseen

601-033-00-9

200-280-6

56-55-3

 

Benso[b]fluoranteen; benso[e]atsefeenantrüleen

601-034-00-4

205-911-9

205-99-2

 

Benso[j]fluoranteen

601-035-00-X

205-910-3

205-82-3

 

Benso[k]fluoranteen

601-036-00-5

205-916-6

207-08-9

 

Dibens[a, h]antratseen

601-041-00-2

200-181-8

53-70-3

 

Krüseen

601-048-00-0

205-923-4

218-01-9

 

Benso[e]püreen

601-049-00-6

205-892-7

192-97-2

 

1,2-dibromoetaan; etüleendibromiid

602-010-00-6

203-444-5

106-93-4

E

1,2-dikloroetaan; etüleendikloriid

602-012-00-7

203-458-1

107-06-2

 

1,2-dibromo-3-kloropropaan

602-021-00-6

202-479-3

96-12-8

 

Bromoetüleen

602-024-00-2

209-800-6

593-60-2

 

Trikloroetüleen; trikloroeteen

602-027-00-9

201-167-4

79-01-6

 

Kloropreen (stabiliseeritud)

2-klorobuta-1,3-dieen

602-036-00-8

204-818-0

126-99-8

D, E

α-klorotolueen; bensüülkloriid

602-037-00-3

202-853-6

100-44-7

E

α,α,α-triklorotolueen; bensotrikloriid

602-038-00-9

202-634-5

98-07-7

 

1,2,3-trikloropropaan

602-062-00-X

202-486-1

96-18-4

D

1,3-dikloro-2-propanool

602-064-00-0

202-491-9

96-23-1

 

Heksaklorobenseen

602-065-00-6

204-273-9

118-74-1

 

1,4-diklorobut-2-een

602-073-00-X

212-121-8

764-41-0

E

2,3-dibromopropaan-1-ool; 2,3-dibromo-1-propanool

602-088-00-1

202-480-9

96-13-9

E

α,α,α,4-tetraklorotolueen

p-klorobensotrikloriid

602-093-00-9

226-009-1

5216-25-1

E

Etüleenoksiid; oksiraan

603-023-00-X

200-849-9

75-21-8

 

1-kloro-2,3-epoksüpropaan; epikloorhüdriin

603-026-00-6

203-439-8

106-89-8

 

Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan

603-055-00-4

200-879-2

75-56-9

E

2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan

603-060-00-1

215-979-1

1464-53-5

 

2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool

603-063-00-8

209-128-3

556-52-5

E

Fenüülglütsidüüleeter; 2,3-epoksüpropüülfenüüleeter; 1,2-epoksü-3-fenoksüpropaan

603-067-00-X

204-557-2

122-60-1

E

Stüreenoksiid; (epoksüetüül)benseen; fenüüloksiraan

603-084-00-2

202-476-7

96-09-3

 

Furaan

603-105-00-5

203-727-3

110-00-9

E

R-2,3-epoksü-1-propanool

603-143-00-2

404-660-4

57044-25-4

E

(R)-1-kloro-2,3-epoksüpropaan

603-166-00-8

424-280-2

51594-55-9

 

4-amino-3-fluorofenool

604-028-00-X

402-230-0

399-95-1

 

5-allüül-1,3-bensodioksool; safrool

605-020-00-9

202-345-4

94-59-7

E

3-propanoliid; 1,3-propiolaktoon

606-031-00-1

200-340-1

57-57-8

 

4,4'-bis(dimetüülamino)-bensofenoon

Michleri ketoon

606-073-00-0

202-027-5

90-94-8

 

Uretaan (INN); etüülkarbamaat

607-149-00-6

200-123-1

51-79-6

 

Metüülakrüülamidometoksüatsetaat (akrüülamiidi sisaldus ≥ 0,1 %)

607-190-00-X

401-890-7

77402-03-0

 

Metüülakrüülamidoglükolaat (akrüülamiidi sisaldus ≥ 0,1 %)

607-210-00-7

403-230-3

77402-05-2

 

Oksiraanmetanool, 4-metüülbenseen-sulfonaat, (S)-

607-411-00-X

417-210-7

70987-78-9

 

Akrülonitriil

608-003-00-4

203-466-5

107-13-1

D, E

2-nitropropaan

609-002-00-1

201-209-1

79-46-9

 

2,4-dinitrotolueen [1]; dinitrotolueen [2]; dinitrotolueen, tehniline vorm

609-007-00-9

204-450-0 [1]

246-836-1 [2]

121-14-2 [1]

25321-14-6 [2]

E

5-nitroatsenafteen

609-037-00-2

210-025-0

602-87-9

 

2-nitronaftaleen

609-038-00-8

209-474-5

581-89-5

 

4-nitrobifenüül

609-039-00-3

202-204-7

92-93-3

 

Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter

609-040-00-9

217-406-0

1836-75-5

 

2-nitroanisool

609-047-00-7

202-052-1

91-23-6

 

2,6-dinitrotolueen

609-049-00-8

210-106-0

606-20-2

E

2,3-dinitrotolueen

609-050-00-3

210-013-5

602-01-7

E

3,4-dinitrotolueen

609-051-00-9

210-222-1

610-39-9

E

3,5-dinitrotolueen

609-052-00-4

210-566-2

618-85-9

E

Hüdrasiin-tri-nitrometaan

609-053-00-X

414-850-9

 

2,5-dinitrotolueen

609-055-00-0

210-581-4

619-15-8

E

2-nitrotolueen

609-065-00-5

201-853-3

88-72-2

E

Asobenseen

611-001-00-6

203-102-5

103-33-3

E

Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat

611-004-00-2

209-765-7

592-62-1

 

Dinaatrium-{5-[(4′-((2,6-hüdroksü-3-((2-hüdroksü-5-sulfofenüül)aso)fenüül)aso)(1,1′-bifenüül)-4-üül)aso]salitsülaato (4-)}kupraat(2-); CI Direct Brown 95

611-005-00-8

240-221-1

16071-86-6

 

4-o-toluüülaso-o-toluidiin; 4-amino-2′,3-dimetüülasobenseen; kiiregameetne (fast garnet) GBC alus; AAT; o-aminoasotolueen

611-006-00-3

202-591-2

97-56-3

 

4-aminoasobenseen

611-008-00-4

200-453-6

60-09-3

 

Bensidiinipõhised asovärvained; 4,4′-diarüülasobifenüülvärvid, välja arvatud need, mis on märgitud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas

611-024-00-1

 

Dinaatrium 4-amino-3-[[4′-[(2,4-diaminofenüül)aso][1,1′-bifenüül]-4-üül]aso]-5-hüdroksü-6-(fenüülaso)naftaleen-2,7-disulfonaat; C.I. Direct Black 38

611-025-00-7

217-710-3

1937-37-7

 

Tetranaatrium 3,3′-[[1,1′-bifenüül]-4,4′-düül-bis(aso)]bis[5-amino-4-hüdroksünaftaleen-2,7-disulfonaat]; C.I. Direct Blue 6

611-026-00-2

220-012-1

2602-46-2

 

Dinaatrium 3,3′-[[1,1'-bifenüül]-4,4′-düül-bis(aso)]bis[4-aminonaftaleen-1-sulfonaat); C.I. Direct Red 28

611-027-00-8

209-358-4

573-58-0

 

o-dianisidiinil põhinevad asovärvid; 4,4′-diarüülaso-3,3′-dimetoksübifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas

611-029-00-9

 

o-tolidiinil põhinevad värvid; 4,4′-diarüülaso-3,3′-dimetüülbifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas

611-030-00-4

 

1,4,5,8-tetraaminoantrakinoon; C.I. Disperse Blue 1

611-032-00-5

219-603-7

2475-45-8

 

6-hüdroksü-1-(3-isopropoksüpropüül)-4-metüül-2-okso-5-[4-(fenüülaso)fenüülaso]-1,2-dihüdro-3-püridiinkarbonitriil

611-057-00-1

400-340-3

85136-74-9

 

(6-(4-hüdroksü-3-(2-metoksüfenüülaso)-2-sulfonato-7-naftüülamino)-1,3,5-triasiin-2,4-diüül)bis[(amino-1-metüületüül)-ammoonium]formaat

611-058-00-7

402-060-7

108225-03-2

 

Trinaatrium-[4′-(8- atsetüülamino-3,6-disulfo-nato-2-naftüülaso)-4″-(6-bensoüülamino-3-sulfonato-2-naftüülaso)bifenüül-1,3′,3″,1″'-tetraolato-O, O', O″, O″']vask(II)

611-063-00-4

413-590-3

164058-22-4

 

(Metüleenbis(4,1-fenüleenaso(1-(3-(dimetüülamino)propüül)-1,2-dihüdro-6-hüdroksü-4-metüül-2-oksopüridiin-5,3-diüül)))-1,1′-dipüridiiniumdikloriiddihürdokloriid

611-099-00-0

401-500-5

 

Fenüülhüdrasiin [1]

612-023-00-9

202-873-5 [1]

100-63-0 [1]

E

Fenüülhüdrasiinkloriid [2]

200-444-7 [2]

59-88-1 [2]

Fenüülhüdrasiinhüdrokloriid [3]

248-259-0 [3]

27140-08-5 [3]

Fenüülhüdrasiinsulfaat (2:1) [4]

257-622-2 [4]

52033-74-6 [4]

2-metoksüaniliin; o-anisidiin

612-035-00-4

201-963-1

90-04-0

E

3,3′-dimetoksübensidiin; o-dianisidiin

612-036-00-X

204-355-4

119-90-4

 

3,3′-dimetoksübensidiini soolad; o-dianisidiini soolad

612-037-00-5

 

 

 

3,3′-dimetüülbensidiin; o-tolidiin

612-041-00-7

204-358-0

119-93-7

 

4,4′-diaminodifenüülmetaan; 4,4′-metüleendianiliin

612-051-00-1

202-974-4

101-77-9

E

3,3′-diklorobensidiin; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiin

612-068-00-4

202-109-0

91-94-1

 

3,3′-diklorobensidiini soolad; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiini soolad

612-069-00-X

210-323-0[1]

265-293-1[2]

277-822-3[3]

612-83-9[1]

64969-34-2[2]

74332-73-3[3]

 

N-nitrosodimetüülamiin; dimetüülnitrosamiin

612-077-00-3

200-549-8

62-75-9

E

2,2′-dikloro-4,4′-metüleendianiliin;

4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)

612-078-00-9

202-918-9

101-14-4

 

2,2′-dikloro-4,4-metüleendianiliini soolad; 4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliini) soolad

612-079-00-4

 

 

 

3,3′-dimetüülbensidiini soolad; o-tolidiini soolad

612-081-00-5

210-322-5[1]

265-294-7[2]

277-985-0[3]

612-82-8[1]

64969-36-4[2]

74753-18-7[3]

 

1-metüül-3-nitro-1-nitrosoguanidiin

612-083-00-6

200-730-1

70-25-7

 

4,4′-metüleen-di-o-toluidiin

612-085-00-7

212-658-8

838-88-0

 

2,2′-(nitrosoimino)bisetanool

612-090-00-4

214-237-4

1116-54-7

 

o-toluidiin

612-091-00-X

202-429-0

95-53-4

 

Nitrosodipropüülamiin

612-098-00-8

210-698-0

621-64-7

 

4-metüül-m-fenüleendiamiin

612-099-00-3

202-453-1

95-80-7

 

Tolueen-2,4-diammooniumsulfaat

612-126-00-9

265-697-8

65321-67-7

 

4-kloroaniliin

612-137-00-9

203-401-0

106-47-8

 

Diaminotolueen, tehniline – [2] ja [3] segu

metüül-fenüleendiamiin [1]

4-metüül-m-fenüleendiamiin [2]

2-metüül-m-fenüleendiamiin [3]

612-151-00-5

246-910-3[1]

202-453-1 [2]

212-513-9 [3]

25376-45-8 [1]

95-80-7 [2]

823-40-5 [3]

E

4-kloro-o-toluidiin [1]

4-kloro-o-toluidiinhüdrokloriid [2]

612-196-00-0

202-441-6 [1]

221-627-8 [2]

95-69-2 [1]

3165-93-3 [2]

E

2,4,5-trimetüülaniliin [1]

2,4,5-trimetüülaniliinhüdrokloriid [2]

612-197-00-6

205-282-0 [1]

[2]

137-17-7 [1]

21436-97-5 [2]

E

4,4′-tiodianiliin [1] ja selle soolad

612-198-00-1

205-370-9 [1]

139-65-1 [1]

E

4,4′-oksüdianiliin [1] ja selle soolad

p-aminofenüüleeter [1]

612-199-00-7

202-977-0 [1]

101-80-4 [1]

E

2,4-diaminoanisool [1]

4-metoksü-m-fenüleendiamiin

2,4-diaminoanisoolsulfaat [2]

612-200-00-0

210-406-1 [1]

254-323-9 [2]

615-05-4 [1]

39156-41-7 [2]

 

N, N,N′,N′-tetrametüül-4,4′-metüleendianiliin

612-201-00-6

202-959-2

101-61-1

 

C.I. aluseline violett 3, mis sisaldab ≥ 0,1 % Michleri ketooni (EÜ nr 202-027-5)

612-205-00-8

208-953-6

548-62-9

E

6-metoksü-m-toluidiin

p-kresidiin

612-209-00-X

204-419-1

120-71-8

E

Etüleenimiin; asiridiin

613-001-00-1

205-793-9

151-56-4

 

2-metüülasiridiin; propüleenimiin

613-033-00-6

200-878-7

75-55-8

E

Kaptafol (ISO); 1,2,3,6-tetrahüdro-N-(1,1,2,2-tetrakloroetüültio)ftalimiid

613-046-00-7

219-363-3

2425-06-1

 

Karbadoks (INN); metüül-3-(kinoksaliin-2-üülmetüleen)karbasaat-1,4-dioksiid; 2-(metoksükarbonüülhüdrasonometüül)kvinoksaliin-1,4-dioksiid

613-050-00-9

229-879-0

6804-07-5

 

Järgmiste ainete segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon;

3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu

613-199-00-X

421-550-1

 

Akrüülamiid

616-003-00-0

201-173-7

79-06-1

 

Tioatsetamiid

616-026-00-6

200-541-4

62-55-5

 

Järgmiste ainete segu: N-[3-hüdroksü-2-(2-metüül-akrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; N-[2,3-bis-(2-metüülakrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; metakrüülamiid; 2-metüül-N-(2-metüül-akrüloüülaminometoksümetüül)-akrüülamiid; N-(2,3-dihüdroksüpropoksümetüül)-2-metüülakrüülamiid

616-057-00-5

412-790-8

 

Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon; kerge õli

(Süsivesinike segu, mis on saadud kivisöetõrva destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C10 ja destilleerub umbes vahemikus 80 °C – 160 °C.)

648-001-00-0

283-482-7

84650-02-2

 

Tõrvaõlid, pruunsüsi; kerge õli

(Ligniidi tõrva destillaat, mis keeb umbes vahemikus 80 °C – 250 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest ja ühealuselistest fenoolidest.)

648-002-00-6

302-674-4

94114-40-6

J

Benseeni eelfraktsioon (süsi); kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga

(Destillaat koksiahju kergest õlist, mis destilleerub umbes temperatuuril alla 100 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4 kuni C6.)

648-003-00-1

266-023-5

65996-88-5

J

Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, BTK-rikas; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga

(Jääk, mis saadakse toorbenseeni destillatsioonil benseenifraktsioonide eraldamiseks. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest ja keeb umbes vahemikus 75 °C – 200 °C.)

648-004-00-7

309-984-9

101896-26-8

J

Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C6-10, C8 rikkad; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga

648-005-00-2

292-697-5

90989-41-6

J

Lahustibensiin (kivisüsi), kerge; kerge õli redestillaat, madala keemistemperatuuriga

648-006-00-8

287-498-5

85536-17-0

J

Lahustibensiin (kivisüsi), ksüleeni-stüreeni fraktsioon; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga

648-007-00-3

287-502-5

85536-20-5

J

Lahustibensiin (kivisüsi), kumarooni-stüreeni sisaldav; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga

648-008-00-9

287-500-4

85536-19-2

J

Raskbensiin (kivisüsi), destillatsiooni jäägid; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga (Jääk saadakse regenereeritud nafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist ning indeeni ja stüreeni kondensatsiooniproduktidest.)

648-009-00-4

292-636-2

90641-12-6

J

Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga

648-010-00-X

292-694-9

90989-38-1

J

Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8-9, süsivesinikvaikude polümerisatsiooni kõrvalsaadus; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib polümeersetelt süsivesinikvaikudelt solvendi aurustamisel vaakumis. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C8 kuni C9 ning keeb vahemikus umbes 120 °C kuni 215 °C.)

648-012-00-0

295-281-1

91995-20-9

J

Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C9-12, benseeni destilleerimine; kerge õli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga

648-013-00-6

295-551-9

92062-36-7

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga

(Redestillaadid, mis saadakse tõrva hapetest ja alustest vabastatud kõrge keemistemperatuuriga tõrva bituminoosse osa destillaadist ja mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 90 °C – 160 °C. Koosnevad valdavalt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest.)

648-014-00-1

295-323-9

91995-61-8

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga

(Süsivesinike segu, mis saadakse kõrge keemistemperatuuriga kivisöetõrva (tõrvahapete ja -aluste vaba) destillaadi redestilleerimisel. Koosneb peamiselt asendamata ja asendatud ühetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest, mille keemistemperatuur jääb vahemikku 85 °C – 195 °C.)

648-015-00-7

309-868-8

101316-63-6

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), happeline benseeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga

(Happelise sette kõrvalsaadus, mis saadakse kõrgtemperatuurse toorkivisöe väävelhappega puhastamisel. Koosneb peamiselt väävelhappest ja orgaanilistest ühenditest.)

648-016-00-2

298-725-2

93821-38-6

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), kerge õli leelisrafinaad; destillatsiooni tipufraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga

(Esimene fraktsioon aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioonimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destilleerimisel, mille keemistemperatuur on oluliselt vähem kui 145 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C7 ja C8.)

648-017-00-8

292-625-2

90641-02-4

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happerafinaad, indeeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, keskmise keemistemperatuuriga

648-018-00-3

309-867-2

101316-62-5

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, indeeni raskbensiini fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga

(Destillaat, mis saadakse aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioonimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destilleerimisel ja mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 155 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja trimetüülbenseenidest.)

648-019-00-9

292-626-8

90641-03-5

J

Lahustibensiin (kivisüsi); kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga

Destillaat, mis saadakse kas kõrgtemperatuurse kivisöetõrva, koksiahju kerge õli või kivisöetõrva õli leeliselise ekstraktsiooni jääkide destilleerimisel ja nende keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C – 210 °C. Koosneb peamiselt indeenist ja teistest polütsüklilistest ühenditest, kaasa arvatud ka üksik aromaatne tsükkel. Võib sisaldada fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)

648-020-00-4

266-013-0

65996-79-4

J

Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, neutraalne fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga

(Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destilleerimisel. Koosneb peamiselt alküülasendatud ühetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 135 °C – 210 °C. Võib sisaldada ka küllastumata süsivesinikke, nagu indeen ja kumaroon.)

648-021-00-X

309-971-8

101794-90-5

J

Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, happelised ekstraktid; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga

(See õli on keeruline segu aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt indeenist, naftaleenist, kumaroonist, fenoolist ja o-, m- ja p-kresoolist ning selle keemistemperatuur on vahemikus 140 °C – 215 °C.)

648-022-00-5

292-609-5

90640-87-2

J

Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid; karboolõli

(Kivisöetõrva destilleerimisel saadud keerulise koostosega süsivesinike segu. Koosneb aromaatsetest ja teistest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikühenditest ning destilleerub vahemikus ligikaudu 150 °C – 210 °C.)

648-023-00-0

283-483-2

84650-03-3

J

Tõrvaõlid (kivisüsi); karboolõli

(Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C – 250 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)

648-024-00-6

266-016-7

65996-82-9

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happeline rafinaad; karboolõli ekstraktsiooni jäägid

(Õli, mis saadakse leelispestud karboolõli happega töötlemisel, et eraldada sealt vähene kogus aluseliste ühendite jääke (tõrva aluseid). Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja alküülbenseenidest.)

648-026-00-7

292-624-7

90641-01-3

J

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli; karboolõli ekstraktsiooni jäägid

(Jääk saadakse kivisöetõrva õlist leelisel töötlusel, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, pärast toorkivisöetõrva hapete eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)

648-027-00-2

266-021-4

65996-87-4

J

Ekstraktõlid (kivisüsi), kerge õli; happeline ekstrakt

(Vesiekstrakt, mis saadakse leelisega töödeldud karboolõli pesemisel happega. Koosneb peamiselt happe sooladest erinevate aromaatsete lämmastikalustega, sealhulgas püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)

648-028-00-8

292-622-6

90640-99-6

J

Püridiin, alküülderivaadid; toortõrva alused

(Kombineeritud segu püridiini polüalküülderivaatidest, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, või kõrge keemistemperatuuriga (ligikaudu üle 150 °C) destillaadid, mis saadakse ammoniaagi reageerimisel atseetaldehüüdi, formaldehüüdi või paraformaldehüüdiga.)

648-029-00-3

269-929-9

68391-11-7

J

Tõrva alused (kivisüsi), pikoliini fraktsioon; destillaatalused

(Püridiinalus, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 125 °C  – 160 °C ning mis saadakse neutraliseeritud happeekstrakti destilleerimisel aluseid sisaldavast tõrva fraktsioonist, mis on omakorda saadud bitumenoossete kivisöetõrvade destilleerimisel. Koosneb peamiselt lutidiinidest ja pikoliinidest.)

648-030-00-9

295-548-2

92062-33-4

J

Tõrva alused (kivisüsi), lutidiini fraktsioon; destillaatalused

648-031-00-4

293-766-2

91082-52-9

J

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrva alus, kollidiini fraktsioon; destillaatalused

(Ekstrakt, mis saadakse aluste happelisel ekstraktsioonil toorkivisöetõrva aromaatsetest õlidest, neutraliseerimisel ja aluste destilleerimisel. Koosneb peamiselt kollidiinidest, aniliinist, toluidiinidest, lutidiinidest, ksülidiinidest.)

648-032-00-X

273-077-3

68937-63-3

J

Tõrva alused (kivisüsi), kollidiini fraktsioon; destillaatalused

(Tooraluste destillatsiooni fraktsioon, mis keeb vahemikus ligikaudu 181 °C – 186 °C, mis saadakse happega neutraliseeritud alust sisaldavatest tõrva fraktsioonidest, mis on omakorda saadud bitumenoosse kivisöetõrva destilleerimisel. Sisaldab peamiselt aniliini ja kollidiine.)

648-033-00-5

295-543-5

92062-28-7

J

Tõrva alused (kivisüsi), aniliini fraktsioon; destillaatalused

(Destillatsiooni fraktsioon, mis keeb umbes vahemikus 180 °C – 200 °C ning mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel saadud karboleeritud õlist fenoolide ja aluste eemaldamisel. Sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, lutidiine ja toluidiine.)

648-034-00-0

295-541-4

92062-27-6

J

Tõrva alused (kivisüsi), toluidiini fraktsioon; destillaatalused

648-035-00-6

293-767-8

91082-53-0

J

Destillaadid (nafta), alkeeni-alküüni tootmise pürolüüsi õli, segatud kõrgtemperatuurse kivisöetõrva indeenifraktsiooniga; redestillaadid

(Süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina alkeenide ja alküünide pürolüütilisel tootmisel naftatoodetest või maagaasist saadava kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja õlijääkide fraktsioonival destilleerimisel. Sisaldab peamiselt indeeni ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 160 °C – 190 °C.)

648-036-00-1

295-292-1

91995-31-2

J

Destillaadid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid

(Redestillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõlide fraktsioonival destilleerimisel ning mis keeb temperatuuril vahemikus ligikaudu 190 °C – 270 °C. Koosneb valdavalt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ühenditest.)

648-037-00-7

295-295-8

91995-35-6

J

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli redestillaat; redestillaadid

(Redestillaat, mis saadakse metüülnaftaleenõli, millest on eraldatud fenoolid ja alused, fraktsioonival destilleerimisel, kusjuures metüülnaftaleenõli saadakse omakorda kõrgtemperatuursest bitumenoossest kivisöetõrvast ja pürolüüsi jääkõlidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 220 °C – 230 °C. Koosneb valdavalt asendamata ja asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)

648-038-00-2

295-329-1

91995-66-3

J

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid

(Neutraalne õli, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõli destilleerimisel saadud õlist aluste ja fenoolide eraldamisel, (keemistemperatuur jääb vahemikku 225 °C – 255 °C). Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)

648-039-00-8

310-170-0

122070-79-5

J

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli, destillatsiooni jäägid; redestillaadid

(Jäägid, mis on bituminoosse kivisöetõrva ja pürolüüsiõli jääkidest saadud metüülnaftaleenõli destilleerimisel, millest on eraldatud fenoolid ja alused ning mis keeb temperatuuril vahemikus 240 °C – 260 °C. Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotrüklilistest süsivesinikest.)

648-040-00-3

310-171-6

122070-80-8

J

Absorptsioonõlid, bitsükloaromaatsete ja heterotrükliliste süsivesinike fraktsioon; pesuõli redestillaat

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina pesuõli destilleerimisel. Koosneb peamiselt kahetsüklilistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 260 °C – 290 °C.)

648-041-00-9

309-851-5

101316-45-4

M

Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine/kõrgem fraktsioon, fluoreenirikas; pesuõli redestillaat

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. Sisaldab aromaatseid ja polütsüklilisi süsivesinikke, peamiselt fluoreeni ja vähesel määral atsenafteeni.)

648-042-00-4

284-900-0

84989-11-7

M

Kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon, atsenafteenivaba; pesuõli redestillaat

(Õli, mis jääb pärast seda, kui kristallisatsiooniprotsessis on kivisöetõrvast saadud atsenafteeniõlist eemaldatud atsenafteen. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)

648-043-00-X

292-606-9

90640-85-0

H

Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid; raske antratseenõli

(Destillaat, mis saadakse bituminoosse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil, keemispiiridega 240 °C – 400 °C. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumalistest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)

648-044-00-5

292-607-4

90640-86-1

 

Antratseenõli, happeekstraktsioon; antratseenõli ekstraktsiooni jääk

(Keerulise koostisega süsivesinike segu alusevabast fraktsioonist, mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 325 °C – 365 °C. Sisaldab valdavalt antratseeni ja fenantreeni ning nende alküülderivaate.)

648-046-00-6

295-274-3

91995-14-1

M

Destillaadid (kivisöetõrv); raske antratseenõli

(Destillaat, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 100 °C – 450 °C. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljaliikmelistest kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)

648-047-00-1

266-027-7

65996-92-1

M

Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, rasked õlid; raske antratseenõli

(Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse tõrva pigi destilleerimisel. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ning keevad temperatuuril vahemikus umbes 300 °C – 470 °C. Saadus võib sisaldada ka heteroaatomeid.)

648-048-00-7

295-312-9

91995-51-6

M

Destillaadid (kivisöetõrv), pigi; raske antratseenõli

(Õli, mis saadakse pigi termilisel töötlemisel tekkivate aurude kondenseerimisel. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljatuumalistest aromaatsetest ühenditest, mille keemistemepratuur jääb vahemikku 200 °C kuni üle 400 °C.)

648-049-00-2

309-855-7

101316-49-8

M

Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat

(Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destilleerimisel ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 350 °C – 400 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest.)

648-050-00-8

295-304-5

91995-42-5

M

Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat

(Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 380 °C – 410 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)

648-051-00-3

295-313-4

91995-52-7

M

Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel aktiivsöega, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)

648-052-00-9

308-296-6

97926-76-6

M

Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel bentoniidiga, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)

648-053-00-4

308-297-1

97926-77-7

M

Pigi; pigi

648-054-00-X

263-072-4

61789-60-4

M

Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne; pigi

(Jääk, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 30 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)

648-055-00-5

266-028-2

65996-93-2

 

Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi

(Kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel saadav termiliselt töödeldud jääk. Must tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 80 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)

648-056-00-0

310-162-7

121575-60-8

M

Pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne, sekundaarne; pigi redestillaat

(Jääk, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva ja/või pigi koksiõli kõrgemate fraktsioonide destillatsioonil ning mille pehmenemispunkt jääb vahemikku 140 °C – 170 °C DIN 52025 järgi. Koosneb peamiselt kolme- või polütuumalistest aromaatsetest ühenditest, mis sisaldavad ka heteroaatomeid.)

648-057-00-6

302-650-3

94114-13-3

M

Jäägid, kivisöetõrv, pigi destillaat; pigi redestillaat

(Jääk, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 400 °C – 470 °C. Koosneb peamiselt polütuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)

648-058-00-1

295-507-9

92061-94-4

M

Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, destillatsiooni- ja hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid

(Koksi ja tuhka sisaldav tahke jääk, mis tekib bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva termilisel töötlemisel ja destilleerimisel destillatsiooniseadmetes ja hoiuanumates. Koosneb peamiselt süsinikust ja sisaldab vähesel määral ka heteroühendeid ning tuhakomponente.)

648-059-00-7

295-535-1

92062-20-9

M

Tõrv, kivisüsi, hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid

(Sete, mis eraldatakse toorkivisöetõrva hoidlates. Koosneb peamiselt kivisöetõrvast ja süsinikku sisaldavatest tahketest osakestest.)

648-060-00-2

293-764-1

91082-50-7

M

Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, jäägid; kivisöetõrva tahked jäägid

(Tahke jääk, mis tekib bituminoosse kivisöe koksistamisel bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva saamiseks. Koosnebpeamiselt koksist ja kivisöeosakestest, kõrgelt aromatiseeritud ühenditest ja mineraalainetest.)

648-061-00-8

309-726-5

100684-51-3

M

Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuurne, kõrge tahkete ainete sisaldusega; kivisöetõrva tahked jäägid

(Kondensatiooniproduktid, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destilleerimisel eralduva gaasi jahutamisel ümbritseva temperatuurini. Koosnevad peamiselt kondenseerunud tuumadega aromaatsete süsivesinike keerulise koostisega segust, mis on suure kivisöe tüüpi tahkete ainete sisaldusega.)

648-062-00-3

273-615-7

68990-61-4

M

Tahked jäätmed, kivisöetõrva pigi koksistamine; kivisöetõrva tahked jäägid

(Jäätmete segu, mis tekib bituminoosse kivisöetõrva pigi koksistamisel. Koosneb peamiselt süsinikust.)

648-063-00-9

295-549-8

92062-34-5

M

Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), pruunsüsi; söe tõrva ekstrakt

(Jääk, mis saadakse kuivatatud söe ekstraktsioonil.)

648-064-00-4

294-285-0

91697-23-3

M

Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv; söe tõrva ekstrakt

(Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mills süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)

648-065-00-X

295-454-1

92045-71-1

M

Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, hüdrogeenitud; söe tõrva ekstrakt

(Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)

648-066-00-5

295-455-7

92045-72-2

M

Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, ränihappega töödeldud; söe tõrva ekstrakt

(Süsivesinike keerulise koostisega segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist töötlemisel ränihappega jääkide ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)

648-067-00-0

308-298-7

97926-78-8

M

Tõrv, kivisüsi, madalatemperatuurne, destillatsiooni jäägid; tõrvaõli, keskmise keemistemperatuuriga

(Jäägid, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil, et eemaldada temperatuuril kuni umbes 300 °C keevad õlid. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest.)

648-068-00-6

309-887-1

101316-85-2

M

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne; pigi jääk

(Tahke või pooltahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 40 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)

648-069-00-1

292-651-4

90669-57-1

M

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne, oksüdeeritud; pigi jääk, oksüdeeritud

(Produkt, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigist õhu läbipuhumisel kõrgemal temperatuuril. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 70 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)

648-070-00-7

292-654-0

90669-59-3

M

Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi jääk, oksüdeeritud; pigi jääk, termiliselt töödeldud

(Keerulise koostisega must tahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigi termilisel töötlemisel. Selle pehmenemispunkt jääb vahemikku umbes 50 °C – 140 °C. Koosneb peamiselt aromaatsete ühendite segust.)

648-071-00-2

292-653-5

90669-58-2

M

Destillaadid (kivisüsi-nafta), kondenseerunud tuumadega aromaatsed ühendid; destillaadid

(Destillaat, mis saadakse kivisöe, tõrva ja aromaatsete naftaaurude segust ning mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C – 450 °C. Koosneb peamiselt kolme või nelja kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest.)

648-072-00-8

269-159-3

68188-48-7

M

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)

648-073-00-3

309-956-6

101794-74-5

M

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)

648-074-00-9

309-957-1

101794-75-6

M

Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemispunkt on 100 °C – 220 °C DIN 52025 järgi.)

648-075-00-4

309-958-7

101794-76-7

M

Pigi, kivisöetõrv, nafta; pigi jäägid

(Jäägid, mis saadakse kivisöetõrva ja aromaatsete naftajääkide segu destillatsioonil. Tahke aine, mille pehmenemispunkt jääb vahemikku 40 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike keerulise koostisega segust.)

648-076-00-X

269-109-0

68187-57-5

M

Fenantreen, destillatsiooni jäägid; raske antratseenõli redestillaat

(Jäägid, mis saadakse toorfenantreeni destillatsioonil keemistemperatuuriga vahemikus umbes 340 °C – 420 °C. Koosneb peamiselt fenantreenist, antratseenist ja karbasoolist.)

648-077-00-5

310-169-5

122070-78-4

M

Destillaadid (kivisöetõrv), kõrgem, fluoreenivaba; pesuõli redestillaat

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. Koosneb aromaatsetest polütsüklilistest süsivesinikest, põhiliselt difenüülist, dibensofuraanist ja atsenafteenist.)

648-078-00-0

284-899-7

84989-10-6

M

Jäägid (kivisöetõrv), kreosootõli destillaat; pesuõli redestillaat

(Jääk, mis saadakse pesuõli fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 270 °C – 330 °C. Koosneb peamiselt kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest.)

648-080-00-1

295-506-3

92061-93-3

H

Destillaadid (kivisüsi), koksiahju kergõli, naftaleeni fraktsioon; naftaleenõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksiahju kergõli eelfraktsioonimisel (pidev destillatsioon). Koosneb peamiselt naftaleenist, kumaroonist ja indeenist ning keeb temperatuuril üle 148 °C.)

648-084-00-3

285-076-5

85029-51-2

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, madal naftaleenisisaldus; naftaleenõli redestillaat

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli kristallisatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja fenoolsetest ühenditest.)

648-086-00-4

284-898-1

84989-09-3

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõli kristallisatsiooni emalahus; naftaleenõli redestillaat

(Orgaaniliste ühendite keerulise koostisega segu, mis saadakse filtraadina kivisöetõrva naftaleenifraktsiooni kristallisatsioonil ning mille keemispiirid on vahemikus umbes 200 °C – 230 °C. Sisaldab peamiselt naftaleeni, tionafteeni ja alküülnaftaleene.)

648-087-00-X

295-310-8

91995-49-2

J, M

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli leeliselisel pesemisel, et eemaldada fenoolseid ühendeid (tõrva happeid). Koosneb naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)

648-088-00-5

310-166-9

121620-47-1

J, M

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, madala naftaleenisisaldusega; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele leelisega töödeldud naftaleeniõli kristallatsiooniprotsessis pärast naftaleeni eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)

648-089-00-0

310-167-4

121620-48-2

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, naftaleenivaba, leeliselised ekstraktid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Õli, mis jääb järele leelisega töödeldud kuivatatud naftaleenõlist pärast fenoolsete ühendite (tõrva happed) eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)

648-090-00-6

292-612-1

90640-90-7

J, M

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleeniõli, leeliseline, destillatsiooni tipufraktsioon; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Leelisega töödeldud naftaleenõli destillaat keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 220 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülbenseenidest, indeenist ja indaanist.)

648-091-00-1

292-627-3

90641-04-6

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli

(Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil. Koosneb peamiselt asendatud kahetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 225 °C – 255 °C.)

648-092-00-7

309-985-4

101896-27-9

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, indool-metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli

(Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil. Koosneb peamiselt indoolist ja metüülnaftaleenist ja keeb temperatuuril vahemikus umbes 235 °C – 255 °C.)

648-093-00-2

309-972-3

101794-91-6

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, happeekstraktid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aluse eraldamisel kivisöetõrva destillatsioonil saadud metüülnaftaleeni fraktsioonist ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 230 °C – 255 °C. Sisaldab peamiselt 1(2)-metüülnaftaleeni, naftaleeni, dimetüülnaftaleeni ja bifenüüli.)

648-094-00-8

295-309-2

91995-48-1

J, M

Ekstraktisooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, destillatsiooni jäägid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Jääk, mis saadakse leelisega töödeldud naftaleenõli destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)

648-095-00-3

292-628-9

90641-05-7

J, M

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), happelised, tõrva aluste vabad; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Ekstraktsiooniõli, mis keeb temperatuuril vahemikus umbes 220 °C – 265 °C ning mis saadakse kivisöetõrva leeliseliste ekstraktsioonijääkide happega (nt väävelhappe vesilahusega) töötlemisel pärast destillatsiooni, et eraldada tõrva alused. Koosneb peamiselt alküülnaftaleenidest.)

648-096-00-9

284-901-6

84989-12-8

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, destillatsiooni jäägid; pesuõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorbenseeni (kõrgtemperatuurne kivisöetõrv) destillatsioonil. See võib olla vedelik keemistemperatuuriga vahemikus umbes 150 °C – 300 °C või pooltahke või tahke aine sulamistemperatuuriga kuni 70 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)

648-097-00-4

310-165-3

121620-46-0

J, M

Kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon;

pesuõli

648-098-00-X

292-605-3

90640-84-9

H

Kreosootõli

648-099-00-5

263-047-8

61789-28-4

H

Kreosootõli, kõrge keemistemperatuuriga destillaat; pesuõli

(Kõrge keemistemperatuuriga destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel, mis edasi puhastatakse üleliigsetest kristalsetest sooladest. Koosneb peamiselt kreosootõlist, kust on eemaldatud mõned kivisöetõrva destillaatide koostises olevad normaalsed polütuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 5 °C juures.)

648-100-00-9

274-565-9

70321-79-8

H

Kreosoot

648-101-00-4

232-287-5

8001-58-9

H

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), happeline kreosootõli; pesuõli ekstraktsiooni jääk

(Keerulise koostisega süsivesinike segu alusevabast fraktsioonist, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 250 °C – 280 °C. Koosneb peamiselt bifenüülist ja isomeersetest difenüülnaftaleenidest.)

648-102-00-X

310-189-4

122384-77-4

H

Antratseenõli, antratseenpasta; antratseenõli fraktsioon

(Antratseenõli kristalliseerimisel ja tsentrifuugimisel saadav antratseenirikas tahke aine. Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.)

648-103-00-5

292-603-2

90640-81-6

J, M

Antratseenõli, madala antratseenisisaldusega; antratseenõli fraktsioon

(Õli, mis jääb järele antratseenirikka tahke aine (antratseenpasta) kristalliseerimisel antratseenõlist. Koosneb peamiselt kahe-, kolme- ja neljatuumsetest aromaatsetest ühenditest.)

648-104-00-0

292-604-8

90640-82-7

J, M

Jäägid (kivisöetõrv), antratseenõli destillatsioon; antratseenõli fraktsioon

(Jääk, mis saadakse toorantratseeni fraktsioonival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 340 °C – 400 °C. Koosneb peamiselt kolme- ja polütuumsetest aromaatsetest ning heterotsüklilistest süsivesinikest.)

648-105-00-6

295-505-8

92061-92-2

J, M

Antratseenõli, antratseenpasta, antratseeni fraktsioon; antratseenõli fraktsioon

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus 330 °C – 350 °C. Koosneb peamiselt antratseenist, karbasoolist ja fenantreenist.)

648-106-00-1

295-275-9

91995-15-2

J, M

Antratseenõli, antratseenpasta, karbasooli fraktsioon; antratseenõli fraktsioon

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoosse söe kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C – 360 °C. Sisaldab peamiselt antratseeni, karbasooli ja fenantreeni.)

648-107-00-7

295-276-4

91995-16-3

J, M

Antratseenõli, antratseenpasta, kerged destillaadid; antratseenõli fraktsioon

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest madalatemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 290 °C – 340 °C. Sisaldab peamiselt kolme tuumaga aromaatseid ühendeid ja nende divesinikderivaate.)

648-108-00-2

295-278-5

91995-17-4

J, M

Tõrvaõlid, kivisüsi, madalatemperatuurne; tõrvaõli, kõrge keemistemperatuuriga

(Madalatemperatuurse kivisöetõrva destillaat. Koosneb peamiselt süsivesinikest, fenooliühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 160 °C – 340 °C.)

648-109-00-8

309-889-2

101316-87-4

J, M

Fenoolid, ammoniaagivee ekstrakt; aluseline ekstrakt

(Fenoolide segu, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (vähem kui 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduva gaasi kondenseerimisel saadava ammoniaagivee ekstraktsioonil isobutüülatsetaadiga. Koosneb peamiselt mono- ja dihüdreeritud fenoolide segust.)

648-111-00-9

284-881-9

84988-93-2

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt

(Karboolõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)

648-112-00-4

292-610-0

90640-88-3

J, M

Ekstraktid, leeliseline kivisöetõrva õli; leeliseline ekstrakt

(Kivisöetõrva õlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav ekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)

648-113-00-X

266-017-2

65996-83-0

J, M

Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt

(Naftaleenõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)

648-114-00-5

292-611-6

90640-89-4

J, M

Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, süsinikdioksiidiga ja kaltsiumoksiidiga töödeldud; toorfenoolid

(Kivisöetõrva õli leeliselise ekstrakti CO2 ja CaO-ga töötlemisel saadav produkt. Koosneb peamiselt CaCO3, Ca(OH)2, Na2CO3 ning muudest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.)

648-115-00-0

292-629-4

90641-06-8

J, M

Tõrva happed, pruunsüsi, toor-; toorfenoolid

(Pruunsöetõrva destillaadi happega töödeldud leeliseline ekstrakt. Koosneb peamiselt fenoolist ja fenooli homoloogidest.)

648-117-00-1

309-888-7

101316-86-3

J, M

Tõrva happed, pruunsöe gaasistamine; toorfenoolid

(Pruunsöe gaasistamisel saadav orgaaniliste ühendite segu. Koosneb peamiselt C6-10 hüdroksü-aromaatsetest fenoolidest ja nende homoloogidest.)

648-118-00-7

295-536-7

92062-22-1

J, M

Tõrva happed, destillatsiooni jäägid; destillaatfenoolid

(Kivisöest saadava toorfenooli destillatsiooni jääk. Koosneb peamiselt fenoolidest, mille süsiniku aatomite arv jääb vahemikku C8 kuni C10 ning mille pehmenemispunkt on vahemikus 60 °C – 80 °C.)

648-119-00-2

306-251-5

96690-55-0

J, M

Tõrva happed, metüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(3- ja 4-metüülfenoolirikas tõrvahappe fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)

648-120-00-8

284-892-9

84989-04-8

J, M

Tõrva happed, polüalküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(Tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 225 °C – 320 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest.)

648-121-00-3

284-893-4

84989-05-9

J, M

Tõrva happed, ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(2,4- ja 2,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)

648-122-00-9

284-895-5

84989-06-0

J, M

Tõrva happed, etüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(3- ja 4-etüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)

648-123-00-4

284-891-3

84989-03-7

J, M

Tõrva happed, 3,5-ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(3,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)

648-124-00-X

284-896-0

84989-07-1

J, M

Tõrva happed, jäägid, destillaadid, esimene fraktsioon; destillaatfenoolid

(Jääk, mis saadakse kerge karboolõli destillatsioonil teperatuuril vahemikus 235 °C – 355 °C.)

648-125-00-5

270-713-1

68477-23-6

J, M

Tõrva happed, kresüülsed, jäägid; destillaatfenoolid

(Kivisöe toortõrvahapetest fenooli, kresoolide, ksülenoolide ja kõrgemal temperatuuril keevate fenoolide eraldamisel tekkiv jääk. Must tahke aine sulamistemperatuuriga umbes 80 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest, kummivaikudest ja anorgaanilistest sooladest.)

648-126-00-0

271-418-0

68555-24-8

J, M

Fenoolid, C9-11; destillaatfenoolid

648-127-00-6

293-435-2

91079-47-9

J, M

Tõrva happed, kresüülsed; destillaatfenoolid

(Orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse pruunsöest ja mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C – 230 °C. Sisaldab peamiselt fenoole ja püridiinaluseid.)

648-128-00-1

295-540-9

92062-26-5

J, M

Tõrva happed, pruunsüsi, C2-alküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid

(Destillaat, mis saadakse leelispestud ligniiditõrva destillaadi happega töötlemisel ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C – 230 °C. Koosneb peamiselt m- ja p-etüülfenoolist ning kresoolidest ja ksülenoolidest.)

648-129-00-7

302-662-9

94114-29-1

J, M

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), naftaleenõlid; happeekstrakt

(Leelispestud naftaleenõli happega töötlemisel saadav vesiekstrakt. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sealhulgas püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)

648-130-00-2

292-623-1

90641-00-2

J, M

Tõrva alused, kinoliini derivaadid; destillaatalused

648-131-00-8

271-020-7

68513-87-1

J, M

Tõrva alused, kivisüsi, kinoliini derivaatide fraktsioon; destillaatalused

648-132-00-3

274-560-1

70321-67-4

J, M

Tõrva alused, kivisüsi, destillatsiooni jäägid; destillaatalused

(Destillatsiooni jääk, mis tekib kivisöetõrvade destilleerimisel saadavate neutraliseeritud, happe-ekstraheeritud aluseid sisaldavate tõrvafraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, kinoliini ja selle derivaate ning toluidiinide.)

648-133-00-9

274-544-0

92062-29-8

J, M

Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeni ja polüpropüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid

(Õli, mis saadakse polüetüleeni/polüpropüleeni segu termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigiga või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C – 120 °C.)

648-134-00-4

309-745-9

100801-63-6

J, M

Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid

(Õli, mis saadakse polüetüleeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus 70 °C – 120 °C.)

648-135-00-X

309-748-5

100801-65-8

J, M

Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüstüreeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid

(Õli, mis saadakse polüstüreeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C – 210 °C.)

648-136-00-5

309-749-0

100801-66-9

J, M

Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, naftaleeni destillatsiooni jäägid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk

(Ekstraktsiooni jääk, mis saadakse keemilisest õlist, millest on destillatsioonil eraldatud naftaleen. Koosneb peamiselt kahe kuni nelja kondenseeritud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)

648-137-00-0

277-567-8

736665-18-6

J, M

Kreosootõli, madalal temperatuuril keev destillaat; pesuõli

(Madala keemistemperatuuriga destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel ning mida on täiendavalt puhastatud, et eemaldada liigsed kristalsed soolad. Koosneb peamiselt kreosootõlist, millest on eraldatud mõned kivisöetõrva destillaadi koostises olevad normaalsed polütuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 38 °C juures.)

648-138-00-6

274-566-4

70321-80-1

H

Tõrva happed, kresüülsed, naatriumi soolad, leeliselised lahused; leeliseline ekstrakt

648-139-00-1

272-361-4

68815-21-4

J, M

Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrvaalus; happeekstrakt

(Ekstrakt, mis saadakse kivisöetõrva õli leeliselisest ekstraktsiooni jäägist, mis tekib happega, näiteks väävelhappe vesilahusega töötlemisel pärast destillatsiooni naftaleeni eemaldamiseks. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sh püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)

648-140-00-7

266-020-9

65996-86-3

J, M

Tõrva alused, kivisüsi, toor-; toortõrva alused

(Reaktsiooniprodukt, mis saadakse kivisöetõrva aluste ekstraktsiooniõli neutraliseerimisel leelise lahusega, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, et saada vabu aluseid. Koosneb peamiselt sellistest orgaanilistest alustest nagu akridiin, fenantridiin, püridiin, kinoliin ja nende alküülderivaadid.)

648-141-00-2

266-018-8

65996-84-1

J, M

Jäägid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon;

(Kohesiivne pulber, mis jääb järele kivisöe ekstraktsioonil vedela solvendiga ning koosneb kivisöe mineraalsest osast ja lahustumata kivisöest.)

648-142-00-8

302-681-2

94114-46-2

M

Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraheerimise lahus;

(Produkt, mis saadakse kivisöe lahustamisel vedelas solvendis saadud ekstraktsioonilahusest kivisöe mineraalse osa ja lahustumata kivisöe filtreerimisel. Must, viskoosne, väga keerulise koostisega vedel segu, mis koosneb peamiselt aromaatsetest ja osaliselt hüdrogeenitud aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikühenditest, aromaatsetest väävliühenditest, fenoolsetest ja muudest aromaatsetest hapnikuühenditest ning nende alküülderivaatidest.)

648-143-00-3

302-682-8

94114-47-3

M

Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraktsioon

(Oluliselt solvendivaba produkt, mis saadakse kivisöe vedela solvendiga lahustamisel saadud ekstraktsioonilahuse filtreeritud solvendi destillatsioonil. Must pooltahke aine, mis koosneb peamiselt kondenseeritud tuumadega aromaatsete süsivesinike, aromaatsete lämmastik- ja väävliühendite, fenoolsete ja teiste aromaatsete hapnikühendite ning nende alküülderivaatide keerulisest segust.)

648-144-00-9

302-683-3

94114-48-4

M

Kergõli (kivisüsi), koksiahi; toorbenseen

(Lenduv orgaaniline vedelik, mis on ekstraheeritud kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduvast gaasist. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest. Võib sisaldada teisi vähemtähtsaid koostisosi (süsivesinikke).)

648-147-00-5

266-012-5

65996-78-3

J

Destillaadid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon, primaarne;

(Kivisöe vedela solvendiga lahustamisel eralduvate aurude vedel kondensatsiooniprodukt, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 30 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt osaliselt hüdrogeenitud kondenseeritud tuumadega aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikku, hapnikku ja väävlit sisaldavatest ühenditest ning nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C14.)

648-148-00-0

302-688-0

94114-52-0

J

Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud

(Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C14. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)

648-149-00-6

302-689-6

94114-53-1

J

Raskbensiin (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud

(Destillaadi fraktsioon, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C9. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)

648-150-00-1

302-690-1

94114-54-2

J

Bensiin, kivisöe lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud raskbensiin

(Mootorikütus, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedellahustiekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisproduktide rafineeritud raskbensiinifraktsiooni reformingul, keemistemepratuuriga vahemikus umbes 30 °C – 180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja nafteensetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest ja alküülsüsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C9.)

648-151-00-7

302-691-7

94114-55-3

J

Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud keskmine fraktsioon;

(Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 300 °C. Koosneb peamiselt kahetuumsetest aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C14. Sisaldab ka lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)

648-152-00-2

302-692-2

94114-56-4

J

Destillaadid (kivisüsi), lahusti-ekstraktsioon, hüdrokrakitud hüdrogeenitud keskmine fraktsioon;

(Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakitud destillatsiooni keskfraktsiooni hüdrogeenimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C – 280 °C. Koosneb peamiselt hüdrogeenitud kahetsüklilistest süsinikuühenditest ja nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C14.)

648-153-00-8

302-693-8

94114-57-5

J

Kerge õli (kivisüsi), poolkoksistamisprotsess; primaarõli

(Lenduv orgaaniline vedelik, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (alla 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduva gaasi kondenseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C6-10.)

648-156-00-4

292-635-7

90641-11-5

J

Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti

649-001-00-3

265-102-1

64742-03-6

H

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti

649-002-00-9

265-103-7

64742-04-7

H

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti

649-003-00-4

265-104-2

6472-05-8

H

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti

649-004-00-X

265-111-0

64742-11-6

H

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti

649-005-00-5

295-341-7

91995-78-7

H

Süsivesinikud C26-55, aromaatsete ühendite rikkad

649-006-00-0

307-753-7

97722-04-8

H

Jäägid (nafta), destillatsioonikolonn; raske kütteõli

(Toorõli destillatsiooni jääkide kompleks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-008-00-1

265-045-2

64741-45-3

 

Gaasiõlid (nafta), kõrgvaakum; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest aatomite arvuga valdavalt vahemikus C20 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-009-00-7

265-058-3

64741-57-7

 

Destillaadid (nafta), rasked katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C35 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 260 °C – 500 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-010-00-2

265-063-0

64741-61-3

 

Puhastatud õlid (nafta), katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-011-00-8

265-064-6

64741-62-4

 

Jäägid (nafta), hüdrokrakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20, ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C.)

649-012-00-3

265-076-1

64741-75-9

 

Jäägid (nafta), termiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-013-00-9

265-081-9

64741-80-6

 

Destillaadid (nafta), rasked termiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C36 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C – 480 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-014-00-4

265-082-4

64741-81-7

 

Gaasiõlid (nafta), hüdrotöödeldud vaakumdestilleeritud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C13 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 230 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-015-00-X

265-162-9

64742-59-2

 

Jäägid (nafta), hüdrodesulfureeritud destillatsiooni kolonn; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse destillatsiooni jääkide katalüütilisel hüdrogeenimisel eelkõige orgaaniliste väävliühendite eemaldamiseks sobivatel tingimustel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-016-00-5

265-181-2

64742-78-5

 

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, kõrgvaakum; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfureerimisprotsessil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C20 kuni C50 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 350 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-017-00-0

265-189-6

64742-86-5

 

Jäägid (nafta), aurkrakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina aurkrakkimise (kaasa arvatud aurkrakkimine etüleeni saamiseks) produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C14 ning keeb temperatuuril umbes üle 260 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-018-00-6

265-193-8

64742-90-1

 

Jäägid (nafta), destillatsioon; raske kütteõli

(Toorõli destillatsiooni keerulise koostisega jääk. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-019-00-1

269-777-3

68333-22-2

 

Puhastatud õlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-020-00-7

269-782-0

68333-26-6

 

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, keskmiselt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmiselt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C30 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 205 °C – 450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kolmetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)

649-021-00-2

269-783-6

68333-27-7

 

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, tugevalt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tugevalt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C – 500 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-022-00-8

269-784-1

68333-28-8

 

Kütteõli, otsedestillatsiooni gaasiõlide jäägid, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli

649-023-00-3

270-674-0

68476-32-4

 

Kütteõli, jäägid; raske kütteõli

(Vedel produkt mitmesugustest rafineerimisseadmete voogudest, tavaliselt jääkidest. Koostis on keerulise koostisega ja varieerub olenevalt toorõli allikatest.)

649-024-00-9

270-675-6

68476-33-5

 

Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise destillatsioonijäägid; raske kütteõli

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes üle 399 °C.)

649-025-00-4

270-792-2

68478-13-7

 

Jäägid (nafta), raske koksistamisseadme gaasiõli ja vaakumgaasiõli; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)

649-026-00-X

270-796-4

68478-17-1

 

Jäägid (nafta), rasked koksistamisseadmest ja kerged vaakumgaasiõlist; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja kerge vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)

649-027-00-5

270-983-0

68512-61-8

 

Jäägid (nafta), kerged vaakumdestilleeritud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)

649-028-00-0

270-984-6

68512-62-9

 

Jäägid (nafta), kerged aurufaasiliselt krakitud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga üle C7 ning keeb temperatuuril umbes 101 °C kuni 555 °C.)

649-029-00-6

271-013-9

68513-69-9

 

Kütteõli, nr 6; raske kütteõli

(Destilleeritud õli, mille viskoossus on 37,7 °C juures minimaalselt 197 10-6 m2s-1 ja maksimaalselt 197 10-5 m2s-1.)

649-030-00-1

271-384-7

68553-00-4

 

Jäägid (nafta), destillatsiooniseadmetest, madala väävlisisaldusega; raske kütteõli

(Madala väävlisisaldusega keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina toorõli destillatsioonil. Jääk, mis saadakse pärast otsedestillatsiooni bensiini-, petrooleumi- ja gaasiõlifraktsioonide eraldamist.)

649-031-00-7

271-763-7

68607-30-7

 

Gaasiõlid (nafta), rasked destillatsioonist; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C7 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 121 °C – 510 °C.)

649-032-00-2

272-184-2

68783-08-4

 

Jäägid (nafta), õli koksistamisseadme skraberist, kondenseerunud tuumaga aromaatseid ühendeid sisaldavad; raske kütteõli

(Väga keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina vaakumjääkide ja termilise krakkimise jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-033-00-8

272-187-9

68783-13-1

 

Destillaadid (nafta), nafta vaakumdestillatsiooni jäägid; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil.)

649-034-00-3

273-263-4

68955-27-1

 

Jäägid (nafta), aurkrakitud, vaigused; raske kütteõli

(Jäägid, mis saadakse aurufaasiliselt krakitud naftajääkide destillatsioonil.)

649-035-00-9

273-272-3

68955-36-2

 

Destillaadid (nafta), keskmine vaakumdestillaat; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C14 kuni C42 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 250 °C – 545 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-036-00-4

274-683-0

70592-76-6

 

Destillaadid (nafta), kerge vaakumdestillaat; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C35 ning on keemispiiridega umbes 250 °C – 545 °C.)

649-037-00-X

247-684-6

70592-77-7

 

Destillaadid (nafta), vaakumdestillaat; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C50 ning on keemispiiridega umbes vahemikus 270 °C – 600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-038-00-5

274-685-1

70592-78-8

 

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud koksistamise õli, kõrgvaakumis destilleeritud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksistamise destillaatide hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C18 kuni C44 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 304 °C – 548 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-039-00-0

285-555-9

85117-03-9

 

Jäägid (nafta), aurkrakitud, destillaadid; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafineeritud naftatõrva produktsiooni käigus aurkrakitud tõrva destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja teistest süsivesinikest ning orgaanilistest väävliühenditest.)

649-040-00-6

292-657-7

90669-75-3

 

Jäägid (nafta), vaakumdestillatsioonist, kerged; raske kütteõli

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli destillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C24 ning keeb temperatuuril umbes üle 390 °C.)

649-041-00-1

292-658-2

90669-76-4

 

Kütteõli, raske, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest, aromaatsetest ja tsükloalifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-042-00-7

295-396-7

92045-14-2

 

Jäägid (nafta), katalüütiline krakkimine; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C.)

649-043-00-2

295-511-0

92061-97-7

 

Destillaadid (nafta), keskmiselt katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojusülekande vedelikuna. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille keemispiirid on vahemikus umbes 220 °C – 450 °C. Võib sisaldada orgaanilisi väävliühendeid.)

649-044-00-8

295-990-6

92201-59-7

 

Jääkõlid (nafta); raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike, väävli- ja metallorgaaniliste ühendite segu, mis saadakse fraktsiooniva krakkimise rafineerimisjäägina. Saadakse valmisõli viskoossusega üle 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)

649-045-00-3

298-754-0

93821-66-0

 

Jäägid, aurkrakitud, termiliselt töödeldud; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud toorõli töötlemisel ja destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mis keevad temperatuuril umbes üle 180 °C.)

649-046-00-9

308-733-0

98219-64-8

 

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud kogu keskfraktsioon; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C25 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 150 °C – 400 °C.)

649-047-00-4

309-863-0

101316-57-8

 

Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonijääk; raske kütteõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt aromaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C10 kuni C25 ning keeb vahemikus umbes 160 °C – 400 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-048-00-X

265-069-3

64741-67-9

 

Nafta; toorõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu. Koosneb peamiselt alifaatsetest, alitsüklilistest ning aromaatsetest süsivesinikest. Võib samuti sisaldada vähesel määral lämmastiku-, hapniku- ja väävliühendeid. See kategooria hõlmab kergeid, keskmisi ja raskeid naftasid, samuti ka tõrvaliivade õlisid. Need on süsivesinik-materjalid (nt toorkiviõlid), mis vajavad ulatuslikke keemilisi muutusi, et neist saada nafta rafineerimise lähteaineid; siia hulka ei kuulu rikastatud kiviõlid ja vedelad kivisöekütused.)

649-049-00-5

232-298-5

8002-05-9

 

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)

649-062-00-6

270-755-0

68477-73-6

K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-063-00-1

270-756-6

68477-74-7

K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C5.)

649-064-00-7

270-757-1

68477-75-8

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, valdavalt C2 kuni C4.)

649-065-00-2

270-758-7

68477-76-9

K

Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C4.)

649-066-00-8

270-760-8

68477-79-2

K

Gaasid (nafta), C3-5 olefiinne-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri.)

649-067-00-3

270-765-5

68477-83-8

K

Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C4.)

649-068-00-9

270-767-6

68477-85-0

K

Gaasid (nafta), deetaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)

649-069-00-4

270-768-1

68477-86-1

K

Gaasid (nafta), isobutaanieralduskolonni tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-070-00-X

270-769-7

68477-87-2

K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme gaas, kuiv, propüleenirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt propüleeni, ka mõningal määral etaani ja propaani.)

649-071-00-5

270-772-3

68477-90-7

K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-072-00-0

270-773-9

68477-91-8

K

Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)

649-073-00-6

270-777-0

68477-94-1

K

Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-074-00-1

270-778-6

68477-95-2

K

Gaasid (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooniv destillatsioon, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

649-075-00-7

270-782-8

68477-99-6

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsiooniva destillatsiooni kogujast; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-076-00-2

270-802-5

68478-21-7

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-077-00-8

270-803-0

68478-22-8

K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-078-00-3

270-804-6

68478-24-0

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonimisseadme stabilisaatorist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-079-00-9

270-806-7

68478-26-2

K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)

649-080-00-4

270-813-5

68478-32-0

K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)

649-081-00-X

270-814-0

68478-33-1

K

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-082-00-5

270-815-6

68478-34-2

K

Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil ja kondensatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C3 kuni C4.)

649-083-00-0

270-990-9

68512-91-4

K

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini heksaanieralduskolonni eelfraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-084-00-6

271-000-8

68513-15-5

K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikerikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4. Võib sisaldada vähesel hulgal ka vesinikku ja vesiniksulfiidi.)

649-085-00-1

271-001-3

68513-16-6

K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-086-00-7

271-002-9

68513-17-7

K

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes -11,7 °C – 27,8 °C.)

649-087-00-2

271-010-2

68513-66-6

K

Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -0,5 °C.)

649-089-00-3

271-038-5

68514-36-3

K

Süsivesinikud, C1-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -42 °C.)

649-090-00-9

271-259-7

68527-16-2

K

Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas

649-091-00-4

271-261-8

68527-19-5

K

Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-092-00-X

271-624-0

68602-83-5

K

Süsivesinikud, C2-4; naftagaas

649-093-00-5

271-734-9

68606-25-7

K

Süsivesinikud, C3; naftagaas

649-094-00-0

271-735-4

68606-26-8

K

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-095-00-6

271-737-5

68606-27-9

K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)

649-096-00-1

271-742-2

68606-34-8

K

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas

(Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-097-00-7

272-183-7

68783-07-3

K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-098-00-2

272-203-4

68783-64-2

K

Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes -51 °C kuni -34 °C.)

649-099-00-8

272-205-5

68783-65-3

K

Gaasid (nafta), toorõli fraktsioonimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-100-00-1

272-871-7

68918-99-0

K

Gaasid (nafta), deheksaanimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud raskbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-101-00-7

272-872-2

68919-00-6

K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsiooniva stabilisaatori heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-102-00-2

272-878-5

68919-05-1

K

Gaasid (nafta), raskbensiini unifitseeriva desulfureerimisdesorberi heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini unifitseerival desulfurisatsioonprotsessil ning eraldatakse saadud raskbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-103-00-8

272-879-0

68919-06-2

K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-104-00-3

272-882-7

68919-09-5

K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3–C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3 süsivesinikest.)

649-105-00-9

272-893-7

68919-20-0

K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-106-00-4

272-883-2

68919-10-8

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-108-00-5

273-170-9

68952-77-2

K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja raskbensiini lahutusseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, raskbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-109-00-0

273-175-6

68952-81-8

K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-110-00-6

273-176-1

68952-82-9

K

Gaasid (nafta), kergelt aurkrakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C4.)

649-111-00-1

273-265-5

68955-28-2

K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ja kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-112-00-7

273-270-2

68955-34-0

K

Süsivesinikud, C4; naftagaas

649-113-00-2

289-339-5

87741-01-3

K

Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas

649-114-00-8

292-456-4

90622-55-2

K

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt propüleenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes -70 °C kuni 0 °C.)

649-115-00-3

295-404-9

92045-22-2

K

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes -12 °C kuni 5 °C.)

649-116-00-9

295-405-4

92045-23-3

K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud, C4-fraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)

649-117-00-4

295-463-0

92045-80-2

K

Süsivesinikud, C4, 1,3-butadieeni- ja isobuteenivabad; naftagaas

649-118-00-X

306-004-1

95465-89-7

K

Rafinaadid (nafta), aurkrakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadiga, C3-5 ja C3-5 küllastumata, butadieenivabad; naftagaas

649-119-00-5

307-769-4

97722-19-5

K

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas

(Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-120-00-0

270-746-1

68477-65-6

K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)

649-121-00-6

270-747-7

68477-66-7

K

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)

649-122-00-1

270-748-2

68477-67-8

K

Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-123-00-7

270-749-8

68477-68-9

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-124-00-2

270-759-2

68477-77-0

K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-125-00-8

270-761-3

68477-80-5

K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6–C8 toite katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)

649-126-00-3

270-762-9

68477-81-6

K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

649-127-00-9

270-763-4

68477-82-7

K

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja etüleeniga. Sisaldab valdavalt süsivesinikke nagu metaan, etaan ja etüleen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)

649-128-00-4

270-766-0

68477-84-9

K

Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-129-00-X

270-774-4

68477-92-9

K

Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)

649-130-00-5

270-776-5

68477-93-0

K

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2-süsivesinikega.)

649-131-00-0

270-779-1

68477-96-3

K

Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2-süsivesinikega.)

649-132-00-6

270-780-7

68477-97-4

K

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-133-00-1

270-781-2

68477-98-5

K

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)

649-134-00-7

270-783-3

68478-00-2

K

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-135-00-2

270-784-9

68478-01-3

K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-136-00-8

270-785-4

68478-02-4

K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme gaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-137-00-3

270-787-5

68478-03-5

K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-138-00-9

270-788-0

68478-04-6

K

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-139-00-4

270-789-6

68478-05-7

K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioonimisabsorberist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-140-00-X

270-805-1

68478-25-1

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-141-00-5

270-807-2

68478-27-3

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-142-00-0

270-808-8

68478-28-4

K

Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-143-00-6

270-809-3

68478-29-5

K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-144-00-1

270-810-9

68478-30-8

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni raskbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-145-00-7

270-999-8

68513-14-4

K

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-146-00-2

271-003-4

68513-18-8

K

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-147-00-8

271-005-5

68513-19-9

K

Gaasid (nafta), õli destillatsioonil eralduv rafineerimisgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6 või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)

649-148-00-3

271-258-1

68527-15-1

K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori depentaanimisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite katalüütilisel hüdrogeenimisel järgneva depentaanimisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)

649-149-00-9

271-623-5

68602-82-4

K

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-150-00-4

271-625-6

68602-84-6

K

Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-151-00-X

271-750-6

68607-11-4

K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedelik-aur separatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-152-00-5

272-182-1

68783-06-2

K

Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-153-00-0

272-338-9

68814-67-5

K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-154-00-6

272-343-6

68814-90-4

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5.)

649-155-00-1

272-775-5

68911-58-0

K

Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-156-00-7

272-776-0

68911-59-1

K

Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-157-00-2

272-873-8

68919-01-7

K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-158-00-8

272-874-3

68919-02-8

K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-159-00-3

272-875-9

68919-03-9

K

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-160-00-9

272-876-4

68919-04-0

K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-161-00-4

272-880-6

68919-07-3

K

Gaasid (nafta), toorõli destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel esimesest kolonnist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-162-00-X

272-881-1

68919-08-4

K

Gaasid (nafta), kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-163-00-5

272-884-8

68919-11-9

K

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)

649-164-00-0

272-885-3

68919-12-0

K

Jääkgaas (nafta), raskbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-165-00-6

273-173-5

68952-79-4

K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini Hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-166-00-1

273-174-0

68952-80-7

K

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-167-00-7

273-269-7

68955-33-9

K

Gaasid (nafta), toorõli destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib toorõli destillatsioonil ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-168-00-2

273-563-5

68989-88-8

K

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)

649-169-00-8

295-397-2

92045-15-3

K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni heitveest vedelfaasi eraldamisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-170-00-3

295-398-8

92045-16-4

K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reforminguseadmest ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-171-00-9

295-399-3

92045-17-5

K

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-172-00-4

295-400-7

92045-18-6

K

Gaasid (nafta), raskbensiini aurufaasilise kõrgrõhukrakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse raskbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka maagaasi.)

649-173-00-X

295-401-2

92045-19-7

K

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-174-00-5

295-402-8

92045-20-0

K

Jääkõli (nafta), happega töödeldud; jääkõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli (Foots õli) töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-175-00-0

300-225-7

93924-31-3

L

Jääkõli (nafta), pleekmullaga (savi) töödeldud; jääkõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kokkupuuteks või nõrgumise protsessiks, et eemaldada polaarsete ühendite jääke ning muid lisandeid. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-176-00-6

300-226-2

93924-32-4

L

Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propüleenist, keemistemperatuuriga umbes –51 °C kuni –1 °C.)

649-177-00-1

268-629-5

68131-75-9

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud raskbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-178-00-7

269-617-2

68307-98-2

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-179-00-2

269-618-8

68307-99-3

K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-180-00-8

269-619-3

68308-00-9

K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-181-00-3

269-620-9

68308-01-0

K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-182-00-9

269-630-3

68308-10-1

K

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-183-00-4

269-623-5

68308-03-2

K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-184-00-X

269-624-0

68308-04-3

K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-185-00-5

269-625-6

68308-05-4

K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud raskbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud raskbensiini ja destilleeritud süsivesinikevoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-186-00-0

269-626-1

68308-06-5

K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-187-00-6

269-627-7

68308-07-6

K

Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-188-00-1

269-629-8

68308-09-8

K

Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propaan-propüleentoite deetaanimisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propüleeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-189-00-7

269-631-9

68308-11-2

K

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-190-00-2

269-632-4

68308-12-3

K

Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga umbes –48 °C kuni 32 °C.)

649-191-00-8

270-071-2

68409-99-4

K

Alkaanid, C1-2; naftagaas

649-193-00-9

270-651-5

68475-57-0

K

Alkaanid, C2-3; naftagaas

649-194-00-4

270-652-0

68475-58-1

K

Alkaanid, C3-4; naftagaas

649-195-00-X

270-653-6

68475-59-2

K

Alkaanid, C4-5; naftagaas

649-196-00-5

270-654-1

68475-60-5

K

Küttegaasid; naftagaas

(Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)

649-197-00-0

270-667-2

68476-26-6

K

Küttegaasid, toorõli destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega kergete gaaside segu, mis tekib toorõli destillatsioonil ja raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4, ning on keemistemperatuuriga umbes –217 °C kuni –12 °C.)

649-198-00-6

270-670-9

68476-29-9

K

Süsivesinikud, C3-4; naftagaas

649-199-00-1

270-681-9

68476-40-4

K

Süsivesinikud, C4-5; naftagaas

649-200-00-5

270-682-4

68476-42-6

K

Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas

649-201-00-0

270-689-2

68476-49-3

K

Naftagaasid, veeldatud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)

649-202-00-6

270-704-2

68476-85-7

K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –40 °C kuni 80 °C.)

649-203-00-1

270-705-8

68476-86-8

K

Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C4, valdavalt isobutaanist.)

649-204-00-7

270-724-1

68477-33-8

K

Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tavaliselt süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6 küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C6, valdavalt piperüleenidest.)

649-205-00-2

270-726-2

68477-35-0

K

Gaasid (nafta), butaani fraktsiooniva destillatsiooni produkt; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-206-00-8

270-750-3

68477-69-0

K

Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt etaanist, etüleenist, propaanist ja propüleenist.)

649-207-00-3

270-751-9

68477-70-3

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli depropaanimisseadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C3 kuni C5, valdavalt C4.)

649-208-00-9

270-752-4

68477-71-4

K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieraldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-209-00-4

270-754-5

68477-72-5

K

Jääkgaas (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabilisaator; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud raskbensiini fraktsiooni stabiliseerimise seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-210-00-X

269-628-2

68308-08-7

K

Jääkõli (nafta), aktiivsöega töödeldud; jääkõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel aktiivsöega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)

649-211-00-5

308-126-0

97862-76-5

L

Destillaadid (nafta), demerkaptaanitud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)

649-212-00-0

265-088-7

64741-86-2

N

Gaasiõlid (nafta), lahusti-rafineeritud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)

649-213-00-6

265-092-9

64741-90-8

N

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)

649-214-00-1

265-093-4

64741-91-9

N

Gaasiõlid (nafta), happega töödeldud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)

649-215-00-7

265-112-6

64742-12-7

N

Destillaadid (nafta), happega töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)

649-216-00-2

265-113-1

64742-13-8

N

Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerge fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 290 °C.)

649-217-00-8

265-114-7

64742-14-9

N

Gaasiõlid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)

649-218-00-3

265-129-9

64742-29-6

N

Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)

649-219-00-9

265-130-4

64742-30-9

N

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et eraldada polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)

649-220-00-4

265-139-3

64742-38-7

N

Destillaadid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)

649-221-00-X

265-148-2

64742-46-7

N

Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)

649-222-00-5

265-182-8

64742-79-6

N

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)

649-223-00-0

265-183-3

64742-80-9

N

Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, kõrge keemistemperatuuriga; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 343 °C kuni 399 °C.)

649-228-00-8

270-719-4

68477-29-2

N

Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, keskmiselt keev; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 288 °C kuni 371 °C.)

649-229-00-3

270-721-5

68477-30-5

N

Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu fraktsioneerimise jääk, madala keemistemperatuuriga; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonil. Keeb temperatuuril umbes alla 288 °C.)

649-230-00-9

270-722-0

68477-31-6

N

Destillaadid (nafta), tugevalt rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafrakstsiooni allutamisega mõnedele järgmistest operatsioonidest: filtreerimine, tsentrifuugimine, atmosfäärne destillatsioon, vaakumdestillatsioon, hapestamine, neutralisatsioon ja pleekmullatöötlus. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C20.)

649-231-00-4

292-615-8

90640-93-0

N

Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seade, rasked aromaatsed kontsentraadid; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)

649-232-00-X

295-294-2

91995-34-5

N

Gaasiõlid (nafta), parafiinsed; gaasiõli — määratlemata

(Destillaat, mis saadakse parafiinide tugeva katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelikest saadud keerulise koostisega süsivesinike segu redestillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 190 °C kuni 330 °C.)

649-233-00-5

300-227-8

93924-33-5

N

Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, hüdrodesulfureeritud, raske; gaasiõli — määratlemata

649-234-00-0

307-035-3

97488-96-5

N

Süsivesinikud, C16-20, hüdrogeenitud keskmine destillaat, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena keskmise destillaadi hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 290 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)

649-235-00-6

307-659-6

97675-85-9

N

Süsivesinikud, C12-20, hüdrogeenitud parafiinsed, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena raskete parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)

649-236-00-1

307-660-1

97675-86-0

N

Süsivesinikud, C11-17, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 2.2 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C17, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)

649-237-00-7

307-757-9

97722-08-2

N

Gaasiõlid (nafta), hüdrogeenitud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike redestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 330 °C kuni 340 °C.)

649-238-00-2

308-128-1

97862-78-7

N

Destillaadid (nafta), aktiivsöega töödeldud kerged parafiinsed; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta õlifraktsiooni töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C28.)

649-239-00-8

309-667-5

100683-97-4

N

Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, aktiivsöega töödeldud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)

649-240-00-3

309-668-0

100683-98-5

N

Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; gaasiõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)

649-241-00-9

309-669-6

100683-99-6

N

Alkaanid, C12-26 hargnenud ja hargnemata ahelaga;

649-242-00-4

292-454-3

90622-53-0

N

Määrded; tavott

(Keerulise koostisega segu süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C50. Võib sisaldada leelis- ning leelismuldmetallide orgaanilisi sooli ja/või alumiiniumiühendeid.)

649-243-00-X

278-011-7

74869-21-9

N

Toorparafiin (nafta); toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil (lahusti-vahatustamine) või destillatsioonifraktsioonina väga parafiinsest toormest. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)

649-244-00-5

265-165-5

64742-61-6

N

Toorparafiin (nafta), happega töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina pehme parafiini töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)

649-245-00-0

292-659-8

90669-77-5

N

Toorparafiin (nafta), pleekmullaga töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pehme parafiini töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)

649-246-00-6

292-660-3

90669-78-6

N

Toorparafiin (nafta), hüdrogeenitud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorparafiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)

649-247-00-1

295-523-6

92062-09-4

N

Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)

649-248-00-7

295-524-1

92062-10-7

N

Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, hüdrogeenitud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)

649-249-00-2

295-525-7

92062-11-8

N

Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, aktiivsöega töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12)

649-250-00-8

308-155-9

97863-04-2

N

Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, pleekmullaga töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini töötlemisel bentoniidiga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)

649-251-00-3

308-156-4

97863-05-3

N

Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, ränihappega töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava pehme parafiini töötlemisel ränihappega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C12.)

649-252-00-9

308-158-5

97863-06-4

N

Toorparafiin (nafta), aktiivsöega töödeldud; toorparafiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pehme parafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks.)

649-253-00-4

309-723-9

100684-49-9

N

Petrolaatum; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pooltahke massina parafiinse jääkõli deparafiinimisel. Koosneb peamiselt küllastunud kristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)

649-254-00-X

232-373-2

8009-03-8

N

Petrolaatum (nafta), oksüdeeritud; petrolaatum

(Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, peamiselt suure molekulmassiga karboksüülhapped, mis saadakse vaseliini õhus oksüdeerimisel.)

649-255-00-5

265-206-7

64743-01-7

N

Petrolaatum (nafta), alumiiniumoksiidiga töödeldud; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel Al2O3-ga polaarsete komponentide ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud kristallilistest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)

649-256-00-0

285-098-5

85029-74-9

N

Petrolaatum (nafta), hüdrogeenitud; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pooltahke massina deparafiniseeritud parafiinse jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud mikrokristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C20.)

649-257-00-6

295-459-9

92045-77-7

N

Petrolaatum (nafta), aktiivsöega töödeldud; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftavaseliini töötlemisel aktiivsöega polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)

649-258-00-1

308-149-6

97862-97-0

N

Petrolaatum (nafta), ränihappega töödeldud; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftapetrolaatumi töötlemisel ränihappega polaarsete koostisosade jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)

649-259-00-7

308-150-1

97862-98-1

N

Petrolaatum (nafta), pleekmullaga töödeldud; petrolaatum

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel pleekmullaga polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C25.)

649-260-00-2

309-706-6

100684-33-1

N

Bensiin, naturaalne; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse maagaasist kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 120 °C.)

649-261-00-8

232-349-1

8006-61-9

P

Raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin

(Rafineeritud, osaliselt rafineeritud või rafineerimata naftaproduktid maagaasi destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)

649-262-00-3

232-443-2

8030-30-6

P

Ligroiin; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta fraktsioonival destillatsioonil. Selle fraktsiooni keemistemperatuur on umbes 20 °C kuni 135 °C.)

649-263-00-9

232-453-7

8032-32-4

P

Raskbensiin (nafta), raske otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 oC kuni 230 °C.)

649-264-00-4

265-041-0

64741-41-9

P

Raskbensiin (nafta), kogu otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 220 °C.)

649-265-00-X

265-042-6

64741-42-0

P

Raskbensiin (nafta), kerge otsedestillatsiooni fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 180 °C.)

649-266-00-5

265-046-8

64741-46-4

P

Lahustibensiin (nafta), kerge alifaatne; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli või naturaalse bensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 160 °C.)

649-267-00-0

265-192-2

64742-89-8

P

Destillaadid (nafta), otsedestillatsiooni kerged fraktsioonid; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes –88 °C kuni 99 °C.)

649-268-00-6

270-077-5

68410-05-9

P

Bensiin, aurufaasis regenereeritud; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse aururegeneratsioonisüsteemi gaaside jahutamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 196 °C.)

649-269-00-1

271-025-4

68514-15-8

P

Bensiin, otsedestillatsioon, kerge fraktsiooni destillatsiooniseade; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destillatsioonil kerge fraktsiooni destillatsiooniseadmest. Keemistemperatuur on umbes 36,1 °C kuni 193,3 °C.)

649-270-00-7

271-727-0

68606-11-1

P

Raskbensiin (nafta), demerkaptaanimata; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib nafta destillatsioonil mitmesugustel rafineerimisprotsessidel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 230 °C.)

649-271-00-2

272-186-3

68783-12-0

P

Destillaadid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini stabilisatsioonikolonni tipufraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega segu süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6.)

649-272-00-8

272-931-2

68921-08-4

P

Raskbensiin (nafta), raske, otsedestillatsioonist, aromaatseid ühendeid sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)

649-273-00-3

309-945-6

101631-20-3

P

Raskbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 220 °C.)

649-274-00-9

265-066-7

64741-64-6

P

Raskbensiin (nafta), raske alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 220 °C.)

649-275-00-4

265-067-2

64741-65-7

P

Raskbensiin (nafta), kerge alkülaatfraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 160 °C.)

649-276-00-X

265-068-8

64741-66-8

P

Raskbensiin (nafta), isomeeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete C4-6 süsivesinike katalüütilisel isomeerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest nagu isobutaan, isopentaan, 2,2-dimetüülbutaan, 2-metüülpentaan ja 3-metüülpentaan.)

649-277-00-5

265-073-5

64741-70-4

P

Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, kerge; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 oC.)

649-278-00-0

265-086-6

64741-84-0

P

Raskbensiin (nafta), lahusti-rafineeritud, raske; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)

649-279-00-6

265-095-5

64741-92-0

P

Rafinaadid (nafta), katalüütilisest reforminguseadmest etüleenglükooli vesilahusega vastuvoolu ekstraheeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina katalüütilise reformeri voo UDEX-ekstraktsioonil. Koosneb küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C9.)

649-280-00-1

270-088-5

68410-71-9

P

Rafinaadid (nafta), reformer, Lurgi seadmest; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina Lurgi separatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest koos vähese hulga aromaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8.)

649-281-00-7

270-349-3

68425-35-4

P

Raskbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon, butaani sisaldav; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12 koos mõnede butaanidega ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 200 °C.)

649-282-00-2

271-267-0

68527-27-5

P

Destillaadid (nafta), raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, lahusti-rafineeritud, kerged hüdrogeenitud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadidena aurkrakitud raskbensiini hüdrogeenitud kergete destillaatide lahusti-ekstraktsioonil.)

649-283-00-8

295-315-5

91995-53-8

P

Raskbensiin (nafta), C4-12 butaanalkülaat, isooktaanirikas; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanide alküülimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, isooktaani-rikas, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)

649-284-00-3

295-430-0

92045-49-3

P

Süsivesinikud, hüdrogeenitud kerged raskbensiini destillaadid, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud raskbensiini destillatsioonil järgneva lahusti-ekstraktsiooni ja destillatsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 94 °C kuni 99 °C.)

649-285-00-9

295-436-3

92045-55-1

P

Raskbensiin (nafta), isomeeritud, C6-fraktsioon; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt isomeeritud bensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt heksaani isomeeridest ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 66 °C.)

649-286-00-4

295-440-5

92045-58-4

P

Süsivesinikud, C6-7, raskbensiini krakkimine, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiini destillatsioonist saadud katalüütiliselt täielikult hüdrogeenitud benseenirikkast süsivesinikfraktsioonist benseeni sorptsioonil. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja nafteensetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 70 °C kuni 100 °C.)

649-287-00-X

295-446-8

92045-64-2

P

Süsivesinikud, C6-rikas, hüdrogeenitud kerged raskbensiini destillaadid, lahusti-rafineeritud; madala keemispunktiga modifitseeritud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud raskbensiini destillatsioonil järgneva lahusti-ekstraktsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 70 °C.)

649-288-00-5

309-871-4

101316-67-0

P

Raskbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)

649-289-00-0

265-055-7

64741-54-4

P

Raskbensiin (nafta), kerge, katalüütiliselt krakitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)

649-290-00-6

265-056-2

64741-55-5

P

Süsivesinikud, C3-11, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga kuni umbes 204 °C.)

649-291-00-1

270-686-6

68476-46-0

P

Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt krakitud kerge destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-292-00-7

272-185-8

68783-09-5

P

Destillaadid (nafta), raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, hüdrogeenitud, kerged aromaatsed; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini kerge destillaadi töötlemisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest.)

649-293-00-2

295-311-3

91995-50-5

P

Raskbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud naftadestillaadi demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 200 °C.)

649-294-00-8

295-431-6

92045-50-6

P

Raskbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest krakkimisest saadud raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)

649-295-00-3

295-441-0

92045-59-5

P

Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise fraktsiooni destillatsioonil ning on läbinud leelispesu. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)

649-296-00-9

295-794-0

92128-94-4

P

Süsivesinikud, C8-12, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 140 °C kuni 210 °C.)

649-297-00-4

309-974-4

101794-97-2

P

Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud raskbensiin

649-298-00-X

309-987-5

101896-28-0

P

Raskbensiin (nafta), kerg-katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)

649-299-00-5

265-065-1

64741-63-5

P

Raskbensiin (nafta), rask-katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)

649-300-00-9

265-070-9

64741-68-0

P

Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu pentaanieemaldamisseade; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –49 °C kuni 63 °C.)

649-301-00-4

270-660-4

68475-79-6

P

Süsivesinikud, C2-6, C6-8, katalüütilise reformingu seadmest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

649-302-00-X

270-687-1

68476-47-1

P

Jäägid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega jääk C6-8 toite katalüütilisest reformingust. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-303-00-5

270-794-3

68478-15-9

P

Raskbensiin (nafta), kerg-katalüütiliselt reformitud, aromaatsete ühendite vaba; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 120 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal hargnenud ahelaga süsivesinikke, mille aromaatsed komponendid on kõrvaldatud.)

649-304-00-0

270-993-5

68513-03-1

P

Destillaadid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsdestillatsiooni raskbensiini tipufraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul, millele järgneb kogu jääkvedeliku fraktsioonimine. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-305-00-6

271-008-1

68513-63-3

P

Naftatooted, hüdrogeenimis- ja reformingutöötlemisest; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenimistöötlemisprotsessis ja reformingust ning on keemistemperatuuriga umbes 27 °C kuni 210 °C.)

649-306-00-1

271-058-4

68514-79-4

P

Raskbensiin (nafta), kogu reformitud fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)

649-307-00-7

272-895-8

68919-37-9

P

Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 220 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)

649-308-00-2

273-271-8

68955-35-1

P

Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt reformitud hüdrogeenitud, C8-12 aromaatne fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega alküülbenseenide segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel reformingul. Koosneb peamiselt alküülbenseenidest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 180 °C.)

649-309-00-8

285-509-8

85116-58-1

P

Aromaatsed süsivesinikud, C8, katalüütilise reformingu derivaadid; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

649-310-00-3

295-279-0

91995-18-5

P

Aromaatsed süsivesinikud, C7-12, C8-rikkad; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist eraldamisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C7 kuni C12, valdavalt C8, ning võib sisaldada mittearomaatseid süsivesinikke, mõlemad on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 200 °C.)

649-311-00-9

297-401-8

93571-75-6

P

Bensiin, C5-11, kõrge oktaanarvuga stabiliseeritud reformitud; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Kõrge oktaanarvuga keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse peamiselt nafteense raskbensiini katalüütilisel dehüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja mittearomaatsetest ühenditest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 45 °C kuni 185 °C.)

649-312-00-4

297-458-9

93572-29-3

P

Süsivesinikud, C7-12, C>9-aromaatikarikas, reformitud raske fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, on keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 210 °C ning C9 ja suurema süsiniku aatomite arvuga aromaatsetest süsivesinikest.)

649-313-00-X

297-465-7

93572-35-1

P

Süsivesinikud, C5-11, mittearomaatsete ühendite rikas, reformitud kerge fraktsioon; madala keemispunktiga katalüütiliselt reformitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 125 °C, benseenist ja tolueenist.)

649-314-00-5

297-466-2

93572-36-2

P

Jääkõli (nafta), ränihappega töödeldud; jääkõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel ränihappega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt hargnemata ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt rohkem kui C12.)

649-315-00-0

308-127-6

97862-77-6

L

Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 130 °C.)

649-316-00-6

265-075-6

64741-74-8

P

Raskbensiin (nafta), raske termiliselt krakitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 220 °C.)

649-317-00-1

265-085-0

64741-83-9

P

Destillaadid (nafta), rasked aromaatsed; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Kõrgemal temperatuuril keev fraktsioon, mis koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)

649-318-00-7

267-563-4

67891-79-6

P

Destillaadid (nafta), kerged aromaatsed; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Madalamal temperatuuril keev fraktsioon, mis koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)

649-319-00-2

267-565-5

67891-80-9

P

Destillaadid (nafta), pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaad, bensiinisegu; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt C9-süsivesinikest ja keeb umbes 204 °C juures.)

649-320-00-8

270-344-6

68425-29-6

P

Aromaatsed süsivesinikud, C6-8, pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaad; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8, kaasa arvatud benseen.)

649-321-00-3

270-658-3

68475-70-7

P

Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt olefiinsetest C5-süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 60 °C.)

649-322-00-9

271-631-9

68603-00-9

P

Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli, C5-dimeere sisaldav; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5-süsivesinikest koos mõnede dimeriseeritud C5-olefiinidega ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 184 °C.)

649-323-00-4

271-632-4

68603-01-0

P

Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud raskbensiin ja gaasiõli, ekstraheeriv destillatsioon; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud raskbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, peamiselt isoamüleenid nagu 2-metüül-1-buteen ja 2-metüül-2-buteen, ning on keemistemperatuuriga umbes 31 °C kuni 40 °C.)

649-324-00-X

271-634-5

68603-03-2

P

Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud, debutaanitud aromaatne; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt benseenist.)

649-325-00-5

273-266-0

68955-29-3

P

Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga termiliselt krakitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskete õlifraktsioonide kõrgtemperatuursest termilisest krakkimisest pärineva naftadestillaadi demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, olefiinidest ja küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 100 °C.)

649-326-00-0

295-447-3

92045-65-3

P

Raskbensiin (nafta), raske hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C13, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)

649-327-00-6

265-150-3

64742-48-9

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)

649-328-00-1

265-151-9

64742-49-0

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)

649-329-00-7

265-178-6

64742-73-0

P

Raskbensiin (nafta), raske hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)

649-330-00-2

265-185-4

64742-82-1

P

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud keskmine fraktsioon, keskmiselt keev; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmise destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 127 °C kuni 188 °C.)

649-331-00-8

270-092-7

68410-96-8

P

Destillaadid (nafta), kerge destillaadi hüdrogeenimisprotsess, madala keemispunktiga; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 3 °C kuni 194 °C.)

649-332-00-3

270-093-2

68410-97-9

P

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud raske raskbensiin, isoheksaani eemaldamisseadme tipufraktsioon; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske raskbensiini hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –49 °C kuni 68 °C.)

649-333-00-9

270-094-8

68410-98-0

P

Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)

649-334-00-4

270-988-8

68512-78-7

P

Raskbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud termilise krakkimisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 195 °C.)

649-335-00-X

285-511-9

85116-60-5

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud, tsükloalkaane sisaldav; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)

649-336-00-5

285-512-4

85116-61-6

P

Raskbensiin (nafta), raske aurkrakitud, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

649-337-00-0

295-432-1

92045-51-7

P

Raskbensiin (nafta), tugevalt hüdrodesulfureeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 250 °C.)

649-338-00-6

295-433-7

92045-52-8

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud aurkrakitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pürolüüsil saadava naftafraktsiooni katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11 ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C.)

649-339-00-1

295-438-4

92045-57-3

P

Süsivesinikud, C4-12, raskbensiini krakkimisseadmest, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini aurufaasilise krakkimise produkti destillatsioonil ning järgneval kummimoodustajate selektiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 230 °C.)

649-340-00-7

295-443-1

92045-61-9

P

Lahustibensiin (nafta), hüdrogeenitud kerge nafteenne; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt tsükloparafiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 73 °C kuni 85 °C.)

649-341-00-2

295-529-9

92062-15-2

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurfaasilise krakkimise produktide eraldamisel ja edasisel hüdrogeenimisel etüleeni saamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata parafiinidest, tsüklilistest parafiinidest ning tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 50 °C kuni 200 °C. Benseensüsivesinike osakaal võib ulatuda kuni 30 massiprotsendini, võib sisaldada ka vähesel hulgal väävli- ja hapnikuühendeid.)

649-342-00-8

296-942-7

93165-55-0

P

Süsivesinikud, C6-11, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustitena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt, et saada aromaatsetest ühenditest nafteene.)

649-343-00-3

297-852-0

93763-33-8

P

Süsivesinikud, C9-12, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga hüdrogeenitud raskbensiin

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustitena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt, et saada aromaatsetest ühenditest nafteene.)

649-344-00-9

297-853-6

93763-34-9

P

Stoddardi lahusti; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Värvuseta, rafineeritud naftadestillaat, on vaba rääsunud või vastumeelsetest lõhnadest, ning on keemistemperatuuriga umbes 149 °C kuni 205 °C.)

649-345-00-4

232-489-3

8052-41-3

P

Maagaasi kondensaadid (nafta); madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist pindseparaatoris tagurpidi kondensatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C20. Normaaltemperatuuril ja -rõhul on vedelas olekus.)

649-346-00-X

265-047-3

64741-47-5

P

Maagaas (nafta), vedel gaasikondensaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna maagaasist gaasi ümbertöötamisseadmes kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C8.)

649-347-00-5

265-048-9

64741-48-6

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrokrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 180 °C.)

649-348-00-0

265-071-4

64741-69-1

P

Raskbensiin (nafta), raske hüdrokrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)

649-349-00-6

265-079-8

64741-78-2

P

Raskbensiin (nafta), demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 230 °C.)

649-350-00-1

265-089-2

64741-87-3

P

Raskbensiin (nafta), happega töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)

649-351-00-7

265-115-2

64742-15-0

P

Raskbensiin (nafta), raske keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)

649-352-00-2

265-122-0

64742-22-9

P

Raskbensiin (nafta), kerge keemiliselt neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse happejääkide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C.)

649-353-00-8

265-123-6

64742-23-0

P

Raskbensiin (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni katalüütilisel deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)

649-354-00-3

265-170-2

64742-66-1

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C. Sisaldab tõenäoliselt 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)

649-355-00-9

265-187-5

64742-83-2

P

Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete voogude destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)

649-356-00-4

265-199-0

64742-95-6

P

Aromaatsed süsivesinikud, C6-10, happega töödeldud, neutraliseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-357-00-X

268-618-5

68131-49-7

P

Destillaadid (nafta), C3-5, 2-metüül-2-buteenirikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu süsivesinike destillatsioonist, tavaliselt C3 kuni C5, peamiselt isopentaan ja 3-metüül-1-buteen. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C3 kuni C5, peamiselt 2-metüül-2-buteenist.)

649-358-00-5

270-725-7

68477-34-9

P

Destillaadid (nafta), polümeeritud aurufaasiliste krakkproduktide destillaadid, C5-12 fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse polümeeritud aurkrakitud naftadestillaadi destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12.)

649-359-00-0

270-735-1

68477-50-9

P

Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C5-12 fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C12.)

649-360-00-6

270-736-7

68477-53-2

P

Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C5-10 fraktsioon, segatud kerge aurkrakitud raskbensiini C5-fraktsiooniga; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-361-00-1

270-738-8

68477-55-4

P

Ekstraktid (nafta), külm happeekstraktsioon, C4-6; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis tekib küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C6, peamiselt pentaanide ja amüleenide, külmhappeekstraktsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C4 kuni C6, peamiselt C5.)

649-362-00-7

270-741-4

68477-61-2

P

Destillaadid (nafta), pentaanieemaldamisseadme tipufraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasifraktsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)

649-363-00-2

270-771-8

68477-894-4

P

Jäägid (nafta), butaanieemaldamiskolonni jääk; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega jääk butaanifraktsiooni destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)

649-364-00-8

270-791-7

68478-12-6

P

Jääkõlid (nafta), jääkfraktsioon isobutaani eralduskolonnist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega jääk butaani-buteenifraktsiooni atmosfäärsest destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6.)

649-365-00-3

270-795-9

68478-16-0

P

Raskbensiin (nafta), laiafraktsiooniline destillaat õlikoksistamisseadme vedelproduktidest; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib õlikoksistamisseadme vedelproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C15, ning on keemistemperatuuriga umbes 43 °C kuni 250 °C.)

649-366-00-9

270-991-4

68513-02-0

P

Raskbensiin (nafta), aurkrakitud keskmine aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 220 °C.)

649-367-00-4

271-138-9

68516-20-1

P

Raskbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud lai fraktsioon otsedestillatsioonist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 220 °C.)

649-368-00-X

271-262-3

68527-21-9

P

Raskbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud kerge fraktsioon otsedestillatsioonist; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt nõrgumise protsessil, et kõrvaldada polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 93 °C kuni 180 °C.)

649-369-00-5

271-263-9

68527-22-0

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, aromaatne; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 110 °C kuni 165 °C.)

649-370-00-0

271-264-4

68527-23-1

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, debenseenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 218 °C.)

649-371-00-6

271-266-5

68527-26-4

P

Raskbensiin (nafta), aromaatseid ühendeid sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-372-00-1

271-635-0

68603-08-7

P

Bensiin, pürolüüs, butaanieemaldamisseadme jääkfraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C5.)

649-373-00-7

271-726-5

68606-10-0

P

Raskbensiin (nafta), kerge, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 100 °C.)

649-374-00-2

272-206-0

68783-66-4

P

Maagaasi kondensaadid; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldub ja/või kondenseerub maagaasist transportimisel ning võetakse puurkaevust ja/või tootmisest, kogumisest, sügavatest ülekande- ja jaotustorustikest, skraberitest jne. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C8.)

649-375-00-8

272-896-3

68919-39-1

J

Destillaadid (nafta), raskbensiini stabiliseerimisdesorber; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib raskbensiini stabiliseerimisprodukti desorbeerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-376-00-3

272-932-8

68921-09-5

P

Raskbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt reformitud, aromaatsete ühendite vaba fraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele aromaatsete ühendite selektiivsel absorptsioonil katalüütiliselt reformitud kergest raskbensiinist. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja tsüklilistest ühenditest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 66 °C kuni 121 °C.)

649-377-00-9

285-510-3

85116-59-2

P

Bensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis koosneb peamiselt parafiinidest, tsükloparafiinidest, aromaatsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt üle C3, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 260 °C.)

649-378-00-4

289-220-8

86290-81-5

P

Aromaatsed süsivesinikud, C7-8, dealküülimisproduktid, destillatsioonijäägid; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-379-00-X

292-698-0

90989-42-7

P

Süsivesinikud, C4-6, pentaanieemaldamiskolonni kerge fraktsioon, aromaatsed hüdrogeenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena pentaanieemaldamiskolonnist enne aromaatsete voogude hüdrogeenimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6, enamasti pentaanidest ja penteenidest, ning on keemistemperatuuriga umbes 25 °C kuni 40 °C.)

649-380-00-5

295-298-4

91995-38-9

P

Destillaadid (nafta), kuumas aurkrakitud raskbensiin, C5-rikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kuumal temperatuuril töödeldud aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C4 kuni C6, valdavalt C5.)

649-381-00-0

295-302-4

91995-41-4

P

Ekstraktid (nafta), katalüütiliselt reformitud kerge raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni lahusti-ekstraktsioonist. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)

649-382-00-6

295-331-2

91995-68-5

P

Raskbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud naftafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C7 parafiinidest ja tsükloparafiinidest keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 100 °C.)

649-383-00-1

295-434-2

92045-53-9

P

Raskbensiin (nafta), kerge, C5-rikas, demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5, enamasti C5, ning on keemistemperatuuriga umbes –10 °C kuni 35 °C.)

649-384-00-7

295-442-6

92045-60-8

P

Süsivesinikud, C8-11, raskbensiini krakkimisseadmest, tolueenifraktsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 205 °C.)

649-385-00-2

295-444-7

92045-62-0

P

Süsivesinikud, C4-11, raskbensiini krakkimisseadmest; aromaatsete ühendite vaba; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud raskbensiinist pärast benseeni ja tolueeni sisaldavate fraktsioonide ning kõrgemal temperatuuril keeva fraktsiooni väljadestilleerimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 205 °C.)

649-386-00-8

295-445-2

92045-63-1

P

Raskbensiin (nafta), kerge kuumas aurkrakitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini fraktsioonimisel pärast kuumas töötlemist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 80 °C.)

649-387-00-3

296-028-8

92201-97-3

P

Destillaadid (nafta), C6-rikas; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest C5 kuni C7, C6-rikas, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 70 °C.)

649-388-00-9

296-903-4

93165-19-6

P

Bensiin, pürolüüs, hüdrogeenitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Destillatsioonifraktsioon pürolüüsbensiini hüdrogeenimisest, keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 200 °C.)

649-389-00-4

302-639-3

94114-03-1

P

Destillaadid (nafta), aurkrakitud, C8-12 fraktsioon, polümeeritud, kerge destillaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud naftadestillaatide C8-12 polümeeritud fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C8 kuni C12.)

649-390-00-X

305-750-5

95009-23-7

P

Ekstraktid (nafta); raske lahustibensiin, saviga töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta raske lahustibensiiniekstrakti töötlemisel pleekmullaga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 180 °C.)

649-391-00-5

308-261-5

97926-43-7

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, debenseenitud, termiliselt töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse debenseenitud kerge aurkrakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 95 °C kuni 200 °C.)

649-392-00-0

308-713-1

98219-46-6

P

Raskbensiin (nafta), kerge aurkrakitud, termiliselt töödeldud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge aurkrakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 80 °C.)

649-393-00-6

308-714-7

98219-47-7

P

Destillaadid (nafta), C7-9, C8-rikas, hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud nafta kerge fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C7 kuni C9, valdavalt C8 parafiinid ja tsükloparafiinid, keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 130 °C.)

649-394-00-1

309-862-5

101316-56-7

P

Süsivesinikud, C6-8, hüdrogeenitud sorptsioon-dearomatiseeritud, tolueeni rafinatsioon; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tolueeni sorptsioonil süsivesinike fraktsioonist, mis saadakse krakitud ja katalüütiliselt hüdrogeenitud bensiinist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C6 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 135 °C.)

649-395-00-7

309-870-9

101316-66-9

P

Raskbensiin (nafta), hüdrodesulfureeritud laiafraktsiooniline õlikoksistamisseadme destillaat; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 196 °C.)

649-396-00-2

309-879-8

101316-76-1

P

Raskbensiin (nafta), kerge demerkaptaanitud; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini demerkaptaanimisel merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 130 °C.)

649-397-00-8

309-976-5

101795-01-1

P

Süsivesinikud, C3-6, C5-rikas, aurkrakitud raskbensiin; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C3 kuni C6, valdavalt C5.)

649-398-00-3

310-012-0

102110-14-5

P

Süsivesinikud, C5-rikas, ditsüklopentadieeni sisaldav; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5 süsivesinikest ja ditsüklopentadieenist ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 170 °C.)

649-399-00-9

310-013-6

102110-15-6

P

Jäägid (nafta), kerged aurkrakitud, aromaatsed; madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise või sarnaste protsesside produktide destillatsioonil pärast väga kergete produktide eraldamist, mille tulemuseks on süsiniku aatomite arvuga C5 ja üle selle süsivesinikke sisaldav jääk. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga üle C5 ning keeb temperatuuril umbes üle 40 °C juures.)

649-400-00-2

310-057-6

102110-55-4

P

Süsivesinikud, C ≥ 5, C5-6-rikas, madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-401-00-8

270-690-8

68476-50-6

P

Süsivesinikud, C5-rikas, madala keemispunktiga raskbensiin — määratlemata

649-402-00-3

270-695-5

68476-55-1

P

Aromaatsed süsivesinikud, C8-10; kergõli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga

649-403-00-9

292-695-4

90989-39-2

P

Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kahetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)

649-435-00-3

265-060-4

64741-59-9

 

Destillaadid (nafta), keskmised katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kolmetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)

649-436-00-9

265-062-5

64741-60-2

 

Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10 kuni C22, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 370 °C.)

649-438-00-X

265-084-5

64741-82-8

 

Destillaadid (nafta), kerged hüdrodesulfureeritud katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal kahetsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)

649-439-00-5

269-781-5

68333-25-5

 

Destillaadid (nafta), kerge aurkrakitud raskbensiin; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide korduval destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C10–C18.)

649-440-00-0

270-662-5

68475-80-9

 

Destillaadid (nafta), krakitud aurkrakitud naftadestillaadid; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib destilleerides krakitud aurkrakitud destillaati ja/või selle fraktsioonimisprodukte. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt C10 kuni madala molekulmassiga polümeerideni.)

649-441-00-6

270-727-8

68477-38-3

 

Gaasiõlid (nafta), aurkrakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)

649-442-00-1

271-260-2

68527-18-4

 

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud termiliselt krakitud keskmised; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisseadme hüdrodesulfureeritud lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)

649-443-00-7

285-505-6

85116-53-6

 

Gaasiõlid (nafta), termiliselt krakitud, hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli

649-444-00-2

295-411-7

92045-29-9

 

Jäägid (nafta), hüdrogeenitud aurkrakitud raskbensiin; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrogeenitud aurkrakitud raskbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 350 °C.)

649-445-00-8

295-514-7

92062-00-5

 

Jäägid (nafta), aurkrakitud raskbensiini destillatsioonijääk; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kolonni põhjast raskbensiini kõrgtemperatuurse aurufaasilise krakkimise jääkvedelike separeerimisel. Keemistemperatuur on umbes 147 °C kuni 300 °C ning annab valmisõli viskoossusega 18 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)

649-446-00-3

295-517-3

92062-04-9

 

Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojuskandjana. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 190 °C kuni 340 °C. Sisaldab tõenäoliselt orgaanilisi väävliühendeid.)

649-447-00-9

295-991-1

92201-60-0

 

Jäägid (nafta), aurkrakitud, kuumas töödeldud raskbensiin; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jäägina aurkrakitud, konstantsel temperatuuril töödeldud raskbensiini destillatsioonist, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 350 °C.)

649-448-00-4

297-905-8

93763-85-0

 

Gaasiõlid (nafta), kerge vaakum, termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerges vaakumis termiliselt krakitud nafta katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C14 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 270 °C kuni 370 °C.)

649-450-00-5

308-278-8

97926-59-5

 

Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon koksistamisseadmest; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C21, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 360 °C.)

649-451-00-0

309-865-1

101316-59-0

 

Destillaadid (nafta), rasked aurkrakitud; krakitud gaasiõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise raskete jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt tugevalt alküülitud rasketest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 400 °C.)

649-452-00-6

309-939-3

101631-14-5

 

Destillaadid (nafta), rasked hüdrokrakitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C39, ning on keemistemperatuuriga umbes 260 °C kuni 600 °C.)

649-453-00-1

265-077-7

64741-76-0

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, ja moodustab valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-454-00-7

265-090-8

64741-88-4

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, ja moodustab valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-455-00-2

265-091-3

64741-89-5

L

Jääkõlid (nafta), asfalteenid lahusega eemaldatud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustuva fraktsioonina jäägist C3-C4-solvendiga asfalteenide eemaldamisel. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-456-00-8

265-096-0

64741-95-3

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-457-00-3

265-097-6

64741-96-4

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina lahusti-ekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-458-00-9

265-098-1

64741-97-5

L

Jääkõlid (nafta), lahusti-rafineeritud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustumatu fraktsioonina jäägi lahusti-rafineerimisest, kasutades polaarset orgaanilist lahustit nagu fenool või furfuraal. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-459-00-4

265-101-6

64742-01-4

L

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-460-00-X

265-137-2

64742-36-5

L

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-461-00-5

265-138-8

64742-37-6

L

Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-462-00-0

265-143-5

64742-41-2

L

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-463-00-6

265-146-1

64742-44-5

L

Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-464-00-1

265-147-7

64742-45-6

L

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-465-00-7

265-155-0

64742-52-5

L

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-466-00-2

265-156-6

64742-53-6

L

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-467-00-8

265-157-1

64742-54-7

L

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-468-00-3

265-158-7

64742-55-8

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-469-00-9

265-159-2

64742-56-9

L

Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-470-00-4

265-160-8

64742-57-0

L

Jääkõlid (nafta), lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõlist lahusti-kristallisatsioonil pikkade hargnenud ahelaga süsivesinike eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)

649-471-00-X

265-166-0

64742-62-7

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, ning moodustab valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-472-00-5

265-167-6

64742-63-8

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-473-00-0

265-168-1

64742-64-9

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist lahusti-kristallisatsioonil normaalahelaga parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-474-00-6

265-169-7

64742-65-0

L

Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-475-00-1

265-172-3

64742-68-3

L

Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-476-00-7

265-173-9

64742-69-4

L

Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-477-00-2

265-174-4

64742-70-7

L

Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-478-00-8

265-176-5

64742-71-8

L

Nafteensed õlid (nafta), komplekselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete süsivesinike eraldamisel tahke ainena töötlemisel sellise agendiga nagu karbamiid. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 oC juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-479-00-3

265-179-1

64742-75-2

L

Nafteensed õlid (nafta), komplekselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-480-00-9

265-180-7

64742-76-3

L

Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad, kõrge viskoossusega; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja lahusti-deasfalteeritud jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 112 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-481-00-4

276-736-3

72623-85-9

L

Määrdeõlid (nafta), C15-30, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli ja raske vaakumgaasiõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 15 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-482-00-X

276-737-9

72623-86-0

L

Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja lahusti-deasfalteeritud jääkõli katalüütilisel hüdrogeenimisel kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 32 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)

649-483-00-5

276-738-4

72623-87-1

L

Määrdeõlid (nafta); baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-ekstraktsioonist ja deparafiinimisest. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50.)

649-484-00-0

278-012-2

74869-22-0

L

Destillaadid (nafta), komplekselt deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega 19 10-6 m2.s-1 või rohkem 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-485-00-6

292-613-7

90640-91-8

L

Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C12 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)

649-486-00-1

292-614-2

90640-92-9

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud raske parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-487-00-7

292-616-3

90640-94-1

L

Süsivesinikud, C20-50, lahusti-deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud raske parafiinse destillaadi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-488-00-2

292-617-9

90640-95-2

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30.)

649-489-00-8

292-618-4

90640-96-3

L

Destillaadid (nafta), lahusti-deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30.)

649-490-00-3

292-620-5

90640-97-4

L

Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

649-491-00-9

292-656-1

90669-74-2

L

Jääkõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; baasõli — määratlemata

649-492-00-4

294-843-3

91770-57-9

L

Destillaadid (nafta), deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C25 kuni C39, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 44 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)

649-493-00-X

295-300-3

91995-39-0

L

Destillaadid (nafta), deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C21 kuni C29, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 13 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)

649-494-00-5

295-301-9

91995-40-3

L

Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud, deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega vedelate süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud naftadestillaatide rekristallisatsioonil.)

649-495-00-0

295-306-6

91995-45-8

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud kerged nafteensed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel hüdrogeenimisel ning eemaldades aromaatsed süsivesinikud lahusti-ekstraktsioonil. Koosneb peamiselt nafteensetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 13-15 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-496-00-6

295-316-0

91995-54-9

L

Määrdeõlid (nafta), C17-35, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

649-497-00-1

295-423-2

92045-42-6

L

Määrdeõlid (nafta), hüdrokrakitud mittearomaatsed lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

649-498-00-7

295-424-8

92045-43-7

L

Jääkõlid (nafta), hüdrokrakitud happega töödeldud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib happega töödeldud hüdrokrakitud raskete parafiinide destillatsioonijäägist parafiinide eraldamisel solvendiga ning mis keeb temperatuuril umbes üle 380 °C.)

649-499-00-2

295-499-7

92061-86-4

L

Parafiinõlid (nafta), rasked lahusti-rafineeritud deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse väävlit sisaldavast parafiinsest toorõlist. Koosneb peamiselt lahusti-rafineeritud deparafiinitud määrdeõlist viskoossusega 65 10-6 m2.s-1 50 °C juures.)

649-500-00-6

295-810-6

92129-09-4

L

Määrdeõlid (nafta), baasõlid, parafiinsed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli rafineerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, nafteenidest ning parafiinidest, moodustades valmisõli viskoossusega 23 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-501-00-1

297-474-6

93572-43-1

L

Süsivesinikud, hüdrokrakitud parafiinsed destillatsioonijäägid, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

649-502-00-7

297-857-8

93763-38-3

L

Süsivesinikud, C20-50, jääkõli hüdrogeenimine, vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata

649-503-00-2

300-257-1

93924-61-9

L

Destillaadid (nafta), rasked lahusti-rafineeritud hüdrogeenitud; hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

649-504-00-8

305-588-5

94733-08-1

L

Destillaadid (nafta), lahusti-rafineeritud hüdrokrakitud kerged; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta jäägi lahusti-dearomaatimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)

649-505-00-3

305-589-0

94733-09-2

L

Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahusti-deparafiinitud hüdrokrakitud destillaatõli; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillatsioonijäägi lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)

649-506-00-9

305-594-8

94733-15-0

L

Määrdeõlid (nafta), C18-40, lahusti-deparafiinitud hüdrogeenitud rafinaadõli; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud naftadestillaadist lahusti-ekstraktsioonil saadud hüdrogeenitud rafinaadi lahusti-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)

649-507-00-4

305-595-3

94733-16-1

L

Süsivesinikud, C13-30, aromaatsete ühendite rikas, lahusti-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata

649-508-00-X

305-971-7

95371-04-3

L

Süsivesinikud, C16-32, aromaatsete ühendite rikas, lahusti-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata

649-509-00-5

305-972-2

95371-05-4

L

Süsivesinikud, C37-68, deparafiinitud deasfalteeritud hüdrogeenitud vaakumdestillatsioonijäägid; baasõli — määratlemata

649-510-00-0

305-974-3

95371-07-6

L

Süsivesinikud, C37-65, deasfalteeritud hüdrogeenitud vaakumdestillatsiooni jäägid; baasõli — määratlemata

649-511-00-6

305-975-9

95371-08-7

L

Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud lahusti-rafineeritud kerged; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)

649-512-00-1

307-010-7

97488-73-8

L

Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud lahusti-rafineeritud rasked; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C19 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 390 °C kuni 550 °C.)

649-513-00-7

307-011-2

97488-74-9

L

Määrdeõlid (nafta), C18-27; hüdrokrakitud lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

649-514-00-2

307-034-8

97488-95-4

L

Süsivesinikud, C17-30, hüdrogeenitud, lahusti-deasfalteeritud atmosfäärse destillatsiooni jääk, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena lahusti-deasfalteeritud jäägi katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 400 °C. Moodustab valmisõli viskoossusega 4 10-6 m2.s-1 umbes 100 °C juures.)

649-515-00-8

307-661-7

97675-87-1

L

Süsivesinikud, C17-40, hüdrogeenitud, lahusti-deasfalteeritud destillatsioonijääk, kerged vaakumdestillatsiooni fraktsioonid; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena lahusti-deasfalteeritud jäägi viskoossusega 8 10-6 m2.s-1 umbes 100 °C juures, katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 500 °C.)

649-516-00-3

307-755-8

97722-06-0

L

Süsivesinikud, C13-27, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 9.5 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 240 °C kuni 400 °C.)

649-517-00-9

307-758-4

97722-09-3

L

Süsivesinikud, C14-29, lahusti-ekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 16 10-6 m2.s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C14 kuni C29, ning on keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 425 °C.)

649-518-00-4

307-760-5

97722-10-6

L

Süsivesinikud, C27-42, dearomaaditud; baasõli — määratlemata

649-519-00-X

308-131-8

97862-81-2

L

Süsivesinikud, C17-30 hüdrogeenitud destillaadid, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata

649-520-00-5

308-132-3

97862-82-3

L

Süsivesinikud, C27-45, nafteenne vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata

649-521-00-0

308-133-9

97862-83-4

L

Süsivesinikud, C27-45, dearomaaditud; baasõli — määratlemata

649-522-00-6

308-287-7

97926-68-6

L

Süsivesinikud, C20-58, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

649-523-00-1

308-289-8

97926-70-0

L

Süsivesinikud, C27-42, nafteensed; baasõli — määratlemata

649-524-00-7

308-290-3

97926-71-1

L

Jääkõlid (nafta), aktiivsöega töödeldud, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel aktiivsöega kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)

649-525-00-2

309-710-8

100684-37-5

L

Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud, lahusti-deparafiinitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel pleekmullaga kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)

649-526-00-8

309-711-3

100684-38-6

L

Määrdeõlid (nafta), C25, lahusti-ekstraheeritud, deasfalteeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumdestillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt üle C25, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 32 10-6 m2.s-1 kuni 37 10-6 m2.s-1 100 °C juures.)

649-527-00-3

309-874-0

101316-69-2

L

Määrdeõlid (nafta), C17-32, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C32, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 17 10-6 m2.s-1 kuni 23 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-528-00-9

309-875-6

101316-70-5

L

Määrdeõlid (nafta), C20-35, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C35, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 37 10-6 m2.s-1 kuni 44 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-529-00-4

309-876-1

101316-71-6

L

Määrdeõlid (nafta), C24-50, lahusti-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide lahusti-ekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C24 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 16 10-6 m2.s-1 kuni 75 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-530-00-X

309-877-7

101316-72-7

L

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, aromaatseid ühendeid sisaldav; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Aromaatne kontsentraat, mis saadakse vee lisamisel raske nafteense destillaatlahusti ekstraktile ja ekstraheerimislahustile.)

649-531-00-5

272-175-3

68783-00-6

L

Ekstraktid (nafta), lahusti-rafineeritud raske parafiinne destillaatlahusti, destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina lahusti-rafineeritud raske parafiinse destillaadi re-ekstraktsioonil. Koosneb küllastunud ja aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-532-00-0

272-180-0

68783-04-0

L

Ekstraktid (nafta), rasked parafiinsed destillaadid, lahusti-deasfalteeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina raske parafiinse destillaadi lahusti-ekstraktsioonil.)

649-533-00-6

272-342-0

68814-89-1

L

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske nafteense destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-534-00-1

292-631-5

90641-07-9

L

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib raske parafiinse destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C21 kuni C33, ning on keemistemperatuuriga umbes 350 °C kuni 480 °C.)

649-535-00-7

292-632-0

90641-08-0

L

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib kerge parafiinse destillaatlahusti ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C17 kuni C26, ning on keemistemperatuuriga umbes 280 °C kuni 400 °C.)

649-536-00-2

292-633-6

90641-09-1

L

Ekstraktid (nafta), hüdrogeenitud parafiinne kerge destillaatlahusti,; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina keskmise parafiinse ülemise lahustifraktsiooni destillaadi lahusti-ekstraktsioonil ning mida hüdrogeenitakse katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C36.)

649-537-00-8

295-335-4

91995-73-2

L

Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti katalüütilisel hüdrogeenimisel peamiselt väävliühendite kõrvaldamise tingimustel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C30. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseerunud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)

649-538-00-3

295-338-0

91995-75-4

L

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, happega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida rafineeritakse väävelhappega. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)

649-539-00-9

295-339-6

91995-76-5

L

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi lahusti-ekstraktsioonil ning mida töödeldakse vesinikuga orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C40, moodustades valmisõli viskoossusega üle 10-5 m2.s-1 40 °C juures.)

649-540-00-4

295-340-1

91995-77-6

L

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil ning mida töödeldakse vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)

649-541-00-X

295-342-2

91995-79-8

L

Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või nõrgumise protsessil kõrvaldamaks polaarsete komponentide jälgi ja lisandeid. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti 4 kuni 6 tsükliga aromaatseid süsivesinikke.)

649-542-00-5

296-437-1

92704-08-0

L

Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-543-00-0

297-827-4

93763-10-1

L

Ekstraktid (nafta), lahusti-deparafiinitud raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahusti-deparafiinitud lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2.s-1 40 °C juures.)

649-544-00-6

297-829-5

93763-11-2

L

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida on töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)

649-545-00-1

309-672-2

100684-02-4

L

Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide lahusti-ekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mida on töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C16 kuni C32.)

649-546-00-7

309-673-8

100684-03-5

L

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil, mida on töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)

649-547-00-2

309-674-3

100684-04-6

L

Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli lahusti-ekstraktsioonil, mida on töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C13 kuni C30.)

649-548-00-8

309-675-9

100684-05-7

L

Jääkõli (nafta); jääkõli

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlifraktsioonina lahusti õlitustamisest või vaha “higistamisest”. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20 kuni C50.)

649-549-00-3

265-171-8

64742-67-2

L

Jääkõli (nafta), hüdrogeenitud; jääkõli

649-550-00-9

295-394-6

92045-12-0

L

Raskesti sulavad keraamilised kiud; eriotstarbelised kiud, välja arvatud need, mis on toodud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas; [sünteetilised juhusuunalised klaaskiud (silikaatkiud), mille leelisoksiidide ja leelismuldoksiidide (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) sisaldus ei ole suurem kui 18 % massist]

650-017-00-8

 

 

R

3. liide

Punkt 29 — 1. kategooria mutageensed ained

 

4. liide

Punkt 29 — 2. kategooria mutageensed ained

Aine

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märkused

Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid

015-106-00-2

211-653-8

680-31-9

 

Dietüülsulfaat

016-027-00-6

200-589-6

64-67-5

 

Kroom(VI)trioksiid

024-001-00-0

215-607-8

1333-82-0

E

Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaat-dihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid

024-005-00-2

239-056-8

14977-61-8

 

Kaaliumkromaat

024-006-00-8

232-140-5

7789-00-6

 

Naatriumkromaat

024-018-00-3

231-889-5

7775-11-3

E

Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]

601-004-01-8

203-448-7 [1]

106-97-8 [1]

C, S

isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]

20-857-2 [2]

75-28-5 [2]

1,3-butadieen buta-1,3-dieen

601-013-00-X

203-450-8

106-99-0

D

Benseen

601-020-00-8

200-753-7

71-43-2

E

Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen

601-032-00-3

200-028-5

50-32-8

 

1,2-dibromo-3-kloropropaan

602-021-00-6

202-479-3

96-12-8

 

Etüleenoksiid; oksiraan

603-023-00-X

200-849-9

75-21-8

 

Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan

603-055-00-4

200-879-2

75-56-9

E

2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan

603-060-00-1

215-979-1

1464-53-5

 

Metüülakrüül-amidometoksüatsetaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)

607-190-00-X

401-890-7

77402-03-0

 

Metüülakrüül-amidoglükolaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)

607-210-00-7

403-230-3

77402-05-2

 

2-nitrorolueen

609-065-00-5

201-853-3

88-72-2

E

4,4’-oksüdianiliin [1] ja selle soolad

p-aminofenüüleeter [1]

612-199-00-7

202-977-0 [1]

101-80-4 [1]

E

Etüleenimiin; asiridiin

613-001-00-1

205-793-9

151-56-4

 

Karbendasiim (ISO)

metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat

613-048-00-8

234-232-0

10605-21-7

 

Benomüül (ISO)

metüül-1-(butüülkarbamool)bensimidasool-2-üülkarbamaat

613-049-00-3

241-775-7

17804-35-2

 

1,3,5-tris-(oksiranüülmetüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6(1H,3H,5H)-trioon; TGIC

615-021-00-6

219-514-3

2451-62-9

 

Akrüülamiid

616-003-00-0

201-173-7

79-06-1

 

1,3,5-tris-[(2S ja 2R)-2,3-epoksüpropüül]-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon

616-091-00-0

423-400-0

59653-74-6

E

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)

649-062-00-6

270-755-0

68477-73-6

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-063-00-1

270-756-6

68477-74-7

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-064-00-7

270-757-1

68477-75-8

H, K

Katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-065-00-2

270-758-7

68477-76-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus 1 kuni C4.)

649-066-00-8

270-760-8

68477-79-2

H, K

Gaasid (nafta), C3-5 olefiinne-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri.)

649-067-00-3

270-765-5

68477-83-8

H, K

Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus 4.)

649-068-00-9

270-767-6

68477-85-0

H, K

Gaasid (nafta), deetaniseerimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)

649-069-00-4

270-768-1

68477-86-1

H, K

Gaasid (nafta), isobutaanieraldamiskolonni tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo atmosfääridestilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-070-00-X

270-769-7

68477-87-2

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme gaas, kuiv, propaanirikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Sisaldab peamiselt propeeni, ka mõningal määral etaani ja propaani.)

649-071-00-5

270-772-3

68477-90-7

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-072-00-0

270-773-9

68477-91-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase depropaanimisseadme tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)

649-073-00-6

270-777-0

68477-94-1

H, K

Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-074-00-1

270-778-6

68477-95-2

H, K

Gaasid (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsionaator, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

649-075-00-7

270-782-8

68477-99-6

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioneeriva destillatsiooni kogujast; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-076-00-2

270-802-5

68478-21-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-077-00-8

270-803-0

68478-22-8

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioonimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-078-00-3

270-804-6

68478-24-0

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioneerimisseadme stabilisaatorist; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini fraktsioonival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-079-00-9

270-806-7

68478-26-2

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonival stabilisatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)

649-080-00-4

270-813-5

68478-32-0

H, K

Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)

649-081-00-X

270-814-0

68478-33-1

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-082-00-5

270-815-6

68478-34-2

H, K

Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja kondenseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-083-00-0

270-990-9

68512-91-4

H, K

Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni raskbensiini heksaanieraldamiskolonni eelfraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-084-00-6

271-000-8

68513-15-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikerikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.) Võib sisaldada vähesel hulgal ka vesinikku ja vesiniksulfiidi.)

649-085-00-1

271-001-3

68513-16-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)

649-086-00-7

271-002-9

68513-17-7

H, K

Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas

(Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes –11,7 °C – 27,8 °C.)

649-087-00-2

271-010-2

68513-66-6

H, K

Süsivesinikud, C1-4; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilisel krakkimisel ja absorberioperatsioonidest ning toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus –164 °C kuni –0,5 °C.)

649-088-00-8

271-032-2

68514-31-8

H, K

Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaniseeritud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaniseerimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus –164 °C kuni –0,5 °C.)

649-089-00-3

271-038-5

68514-36-3

H, K

Süsivesinikud, C1-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus –164 °C kuni –42 °C.)

649-090-00-9

271-259-7

68527-16-2

H, K

Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas

649-091-00-4

271-261-8

68527-19-5

H, K

Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-092-00-X

271-624-0

68602-83-5

H, K

Süsivesinikud, C2-4; naftagaas

649-093-00-5

271-734-9

68606-25-7

H, K

Süsivesinikud, C3; naftagaas

649-094-00-0

271-735-4

68606-26-8

H, K

Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-095-00-6

271-737-5

68606-27-9

H, K

Gaasid (nafta), depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimise heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse depropaanimisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)

649-096-00-1

271-742-2

68606-34-8

H, K

Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas

(Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-097-00-7

272-183-7

68783-07-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-098-00-2

272-203-4

68783-64-2

H, K

Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaniseeritud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes –51 °C kuni –34 °C.)

649-099-00-8

272-205-5

68783-65-3

H, K

Gaasid (nafta), toorõli fraktsioneerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-100-00-1

272-871-7

68918-99-0

H, K

Gaasid (nafta), heksaanieraldamisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud raskbensiini voogude fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-101-00-7

272-872-2

68919-00-6

H, K

Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioneeriva stabilisaatori heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-102-00-2

272-878-5

68919-05-1

H, K

Gaasid (nafta), raskbensiini unifitseeriva desulfureerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini unifitseerival desulfurisatsioonprotsessil ning eraldatakse saadud raskbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-103-00-8

272-879-0

68919-06-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-104-00-3

272-882-7

68919-09-5

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3-C4 desorberi toite fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt C3-süsivesinikest.)

649-105-00-9

272-893-7

68919-20-0

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-106-00-4

272-883-2

68919-10-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-107-00-X

273-169-3

68952-76-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini ja destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-108-00-5

273-170-9

68952-77-2

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja raskbensiini lahutusseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, raskbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-109-00-0

273-175-6

68952-81-8

H, K

Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioonival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-110-00-6

273-176-1

68952-82-9

H, K

Gaasid (nafta), kergelt aurufaasis krakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4.)

649-111-00-1

273-265-5

68955-28-2

H, K

Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel ja kogu väljavoolava vedeliku fraktsioonimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-112-00-7

273-270-2

68955-34-0

H, K

Süsivesinikud, C4; naftagaas

649-113-00-2

289-339-5

87741-01-3

H, K

Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas

649-114-00-8

292-456-4

90622-55-2

H, K

Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt propeenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes –70 °C kuni 0 °C.)

649-115-00-3

295-404-9

92045-22-2

H, K

Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes –12 °C kuni 5 °C.)

649-116-00-9

295-405-4

92045-23-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaniseeritud, C4-fraktsioon; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaniseerimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)

649-117-00-4

295-463-0

92045-80-2

H, K, S

Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadiga, C3-5 ja C3-5 küllastumata, butadieenivabad; naftagaas

649-119 -00-5

307-769-4

97722-19-5

H, K

Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas

(Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-120-00-0

270-746-1

68477-65-6

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosneb peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)

649-121-00-6

270-747-7

68477-66-7

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)

649-122-00-1

270-748-2

68477-67-8

H, K

Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-123-00-7

270-749-8

68477-68-9

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisatsioonil. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-124-00-2

270-759-2

68477-77-0

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destilleerimisel ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-125-00-8

270-761-3

68477-80-5

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)

649-126-00-3

270-762-9

68477-81-6

H, K

Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

649-127-00-9

270-763-4

68477-82-7

H, K

Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja eteeniga. Sisaldab valdavalt selliseid süsivesinikke nagu metaan, etaan ja eteen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)

649-128-00-4

270-766-0

68477-84-9

H, K

Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-129-00-X

270-774-4

68477-92-9

H, K

Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)

649-130-00-5

270-776-5

68477-93-0

H, K

Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2-süsivesinikega.)

649-131-00-0

270-779-1

68477-96-3

H, K

Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2-süsivesinikega.)

649-132-00-6

270-780-7

68477-97-4

H, K

Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-133-00-1

270-781-2

68477-98-5

H, K

Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)

649-134-00-7

270-783-3

68478-00-2

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-135-00-2

270-784-9

68478-01-3

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-136-00-8

270-785-4

68478-02-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-137-00-3

270-787-5

68478-03-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-138-00-9

270-788-0

68478-04-6

H, K

Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-139-00-4

270-789-6

68478-05-7

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioneerimisabsorberist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-140-00-X

270-805-1

68478-25-1

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-141-00-5

270-807-2

68478-27-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-142-00-0

270-808-8

68478-28-4

H, K

Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-143-00-6

270-809-3

68478-29-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni raskbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-144-00-1

270-810-9

68478-30-8

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni raskbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini katalüütilisel reformingul ning kogu väljavoolu fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-145-00-7

270-999-8

68513-14-4

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-146-00-2

271-003-4

68513-18-8

H, K

Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib reformingureaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-147-00-8

271-005-5

68513-19-9

H, K

Gaasid (nafta), õli destillatsiooni eralduv rafineerimisgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke C1 kuni C6) või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)

649-148-00-3

271-258-1

68527-15-1

H, K

Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori pentaanieraldamisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul järgneva pentaanieraldamisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)

649-149-00-9

271-623-5

68602-82-4

H, K

Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-150-00-4

271-625-6

68602-84-6

H, K

Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)

649-151-00 -X

271-750-6

68607-11-4

H, K

Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedelik-aur separatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-152-00-5

272-182-1

68783-06-2

H, K

Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-153-00-0

272-338-9

68814-67-5

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)

649-154-00-6

272-343-6

68814-90-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4 kuni C5.)

649-155-00-1

272-775-5

68911-58-0

H, K

Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)

649-156-00-7

272-776-0

68911-59-1

H, K

Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-157-00-2

272-873-8

68919-01-7

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-158-00-8

272-874-3

68919-02-8

H, K

Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-159-00-3

272-875-9

68919-03-9

H, K

Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-160-00-9

272-876-4

68919-04-0

H, K

Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-161-00-4

272-880-6

68919-07-3

H, K

Gaasid (nafta), toorõli atmosfääridestillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse toorõli destilleerimisel esimesest tornist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-162-00-X

272-881-1

68919-08-4

H, K

Gaasid (nafta), toorõli fraktsioonimisel saadud gaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toorõli fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-163-00-5

272-884-8

68919-11-9

H, K

Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)

649-164-00-0

272-885-3

68919-12-0

H, K

Jääkgaas (nafta), raskbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)

649-165-00-6

273-173-5

68952-79-4

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni raskbensiini hüdrodesulfurisatsioonist. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-166-00-1

273-174-0

68952-80-7

H, K

Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-167-00-7

273-269-7

68955-33-9

H, K

Gaasid (nafta), toorõli destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-168-00-2

273-563-5

68989-88-8

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-169-00-8

295-397-2

92045-15-3

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelikust vedelfaasi separeerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)

649-170-00-3

295-398-8

92045-16-4

H, K

Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reformerist ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-171-00-9

295-399-3

92045-17-5

H, K

Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-172-00-4

295-400-7

92045-18-6

H, K

Gaasid (nafta), raskbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse raskbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka looduslikku gaasi.)

649-173-00-X

295-401-2

92045-19-7

H, K

Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas

(Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-174-00-5

295-402-8

92045-20-0

H, K

Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli krakkimisproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propeenist, keemistemperatuuriga umbes –51 °C kuni —1 °C.)

649-177-00-1

268-629-5

68131-75-9

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja raskbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud raskbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-178-00-7

269-617-2

68307-98-2

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt polümeriseeritud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-179-00-2

269-618-8

68307-99-3

H, K

Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud raskbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-180-00-8

269-619-3

68308-00-9

H, K

Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-181-00-3

269-620-9

68308-01-0

H, K

Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-182-00-9

269-630-3

68308-10-1

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-183-00-4

269-623-5

68308-03-2

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-184-00-X

269-624-0

68308-04-3

H, K

Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse mitmesuguste süsivesinikvoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-185-00-5

269-625-6

68308-05-4

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud raskbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud raskbensiini ja destilleeritud süsivesinikvoogude fraktsioonimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)

649-186-00-0

269-626-1

68308-06-5

H, K

Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6.)

649-187-00-6

269-627-7

68308-07-6

H, K

Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni raskbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5.)

649-188-00-1

269-629-8

68308-09-8

H, K

Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propaan-propeentoite etaanieemaldamis-seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propeeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-189-00-7

269-631-9

68308-11-2

H, K

Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimis-seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)

649-190-00-2

269-632-4

68308-12-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga ligikaudu vahemikus –48 °C kuni 32 °C.)

649-191-00-8

270-071-2

68409-99-4

H, K

Alkaanid, C1-2; naftagaas

649-193-00-9

270-651-5

68475-57-0

H, K

Alkaanid, C2-3; naftagaas

649-194-00-4

270-652-0

68475-58-1

H, K

Alkaanid, C3-4; naftagaas

649-195-00-X

270-653-6

68475-59-2

H, K

Alkaanid, C4-5; naftagaas

649-196-00-5

270-654-1

68475-60-5

H, K

Küttegaasid; naftagaas

(Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)

649-197-00-0

270-667-2

68476-26-6

H, K

Küttegaasid, naftasaaduste töötlemise heitgaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega kergete gaaside segu, mis tekib toorõli destilleerimisel ja raskbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –217 °C kuni –12 °C.)

649-198-00-6

270-670-9

68476-29-9

H, K

Süsivesinikud, C3-4; naftagaas

649-199-00-1

270-681-9

68476-40-4

H, K

Süsivesinikud, C4-5; naftagaas

649-200-00-5

270-682-4

68476-42-6

H, K

Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas

649-201-00-0

270-689-2

68476-49-3

H, K

Naftagaasid, veeldatud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toorõli destilleerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C7 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –40 °C kuni 80 °C.)

649-202-00-6

270-704-2

68476-85-7

H, K, S

Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu allutamisel demerkaptaanimis-protsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C7 ning on keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu –40 °C kuni 80 °C.)

649-203-00-1

270-705-8

68476-86-8

H, K, S

Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikkad; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata süsivesinike, valdavalt butaani ja isobutaani (süsiniku aatomite arv tavaliselt C3 kuni C6) , destilleerimisel. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4, peamiselt isobutaanist.)

649-204-00-7

270-724-1

68477-33-8

H, K

Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikkad; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike (mille süsiniku aatomite arv on tavaliselt C3 kuni C6) destilleerimisel. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C6, peamiselt piperüleenidest.)

649-205-00-2

270-726-2

68477-35-0

H, K

Gaasid (nafta), butaani fraktsioneeriva destillatsiooni tipugaasid; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destilleerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)

649-206-00-8

270-750-3

68477-69-0

H, K

Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destilleerimisel. Koosneb valdavalt etaanist, eteenist, propaanist ja propeenist.)

649-207-00-3

270-751-9

68477-70-3

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieemaldamis-seadme heitgaas, C4-rikas, happevaba; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C4.)

649-208-00-9

270-752-4

68477-71-4

H, K

Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud raskbensiini butaanieemaldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud raskbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)

649-209-00-4

270-754-5

68477-72-5

H, K

Jääkgaas (nafta), isomeeritud raskbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest; naftagaas

(Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud raskbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)

649-210-00-X

269-628-2

68308-08-7

H, K"

5. liide

Punkt 30 — 1. kategooria reproduktiivtoksilised ained

Aine

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märku-sed

Süsinikmonooksiid

006-001-00-2

211-128-3

630-08-0

 

Pliiheksafluorosilikaat

009-014-00-1

247-278-1

25808-74-6

 

Pliiühendid, välja arvatud mujal loetelus nimetatud

082-001-00-6

 

 

A, E

Pliialküülid

082-002-00-1

 

 

A, E

Pliiasiid

082-003-00-7

236-542-1

13424-46-9

 

Pliikromaat

082-004-00-2

231-846-0

7758-97-6

 

Pliidiatsetaat

082-005-00-8

206-104-4

301-04-2

 

Triplii-bis(ortofosfaat)

082-006-00-3

231-205-5

7446-27-7

 

Pliiatsetaat

082-007-00-9

215-630-3

1335-32-6

 

Plii(II)metaansulfonaat

082-008-00-4

401-750-5

17570-76-2

 

C.I. pigment kollane 34;

(aine on identifitseeritud värvide indeksis numbriga C.I. 77603.)

082-009-00-X

215-693-7

1344-37-2

 

C.I. pigment punane 104;

(aine on identifitseeritud värvide indeksis numbriga C.I. 77605.)

082-010-00-5

235-759-9

12656-85-8

 

Pliivesinikarsenaat

082-011-00-0

232-064-2

7784-40-9

 

1,2-dibromo-3-kloropropaan

602-021-00-6

202-479-3

96-12-8

 

2-bromopropaan

602-085-00-5

200-855-1

75-26-3

E

Varfariin; 4-hüdroksü-3-(3-okso-1-fenüülbutüül)kumariin

607-056-00-0

201-377-6

81-81-2

 

Plii-2,4,6-trinitroresortsiinoksiid, pliistüfnaat

609-019-00-4

239-290-0

15245-44-0

 

6. liide

Punkt 30 — 2. kategooria reproduktiivtoksilised ained

Aine

Indeksinumber

EÜ number

CASi number

Märku-sed

Linuroon (ISO)

3-(3,4-diklorofenüül)-1-metoksü-1-metüüluurea

006-021-00-1

206-356-5

330-55-2

E

6-(2-kloroetüül)- 6(2-metoksüetoksü)- 2,5,7,10-tetraoksa-6-silaanundekaan; etakelasiil

014-014-00-X

253-704-7

37894-46-5

 

Flusilasool (ISO): bis(4-fluorofenüül)-(metüül)-(1H-1,2,4-triasool-1-üülmetüül)-silaan

014-017-00-6

85509-19-9

E

Järgmiste ainete segu: 4-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-4H-1,2,4-triasool; 1-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-1H-1,2,4-triasool

014-019-00-7

403-250-2

E

Kaaliumdikromaat

024-002-00-6

231-906-6

7778-50-9

E

Ammooniumdikromaat

024-003-00-1

232-143-1

7789-09-5

E

Naatriumdikromaatanhüdraat

024-004-00-7

234-190-3

10588-01-9

E

Naatriumdikromaatdihüdraat

024-004-01-4

234-190-3

7789-12-0

E

Naatriumkromaat

024-018-00-3

231-889-5

7775-11-3

E

Nikkeltetrakarbonüül

028-001-00-1

236-669-2

13463-39-3

 

Kaadmiumfluoriid

048-006-00-2

232-222-0

7790-79-6

E

Kaadmiumkloriid

048-008-00-3

233-296-7

10108-64-2

E

Kaadmiumsulfaat

048-009-00-9

233-331-6

10124-36-4

E

Benso[a]püreen; benso[d, e,f]krüseen

601-032-00-3

200-028-5

50-32-8

 

1-bromopropaan

Propüülbromiid

n-propüülbromiid

602-019-00-5

203-445-0

106-94-5

 

1,2,3-trikloropropaan

602-062-00-X

202-486-1

96-18-4

D

Difenüüleeter; oktabromoderivaat

602-094-00-4

251-087-9

32536-52-0

 

2-metoksüetanool; etüleenglükooli monometüüleeter; metüülglükool

603-011-00-4

203-713-7

109-86-4

 

2-etoksüetanool; etüleenglükooli monoetüüleeter; etüülglükool

603-012-00-X

203-804-1

110-80-5

 

1,2-dimetoksüetaan

etüleenglükooli dimetüüleeter

EGDME

603-031-00-3

203-794-9

110-71-4

 

2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool oksiraanmetanool

603-063-00-8

209-128-3

556-52-5

E

2-metoksüpropanool

603-106-00-0

216-455-5

1589-47-5

 

Bis(2-metoksüetüül)eeter

603-139-00-0

203-924-4

111-96-6

 

R-2,3-epoksü-1-propanool

603-143-002

404-660-4

57044-25-4

E

1,2-bis(2-metoksüetoksü)etaan

TEGDME;

trietüleenglükooli dimetüül-eeter

triglüüm

603-176-00-2

203-977-3

112-49-2

 

4,4'-isobutüületülideendifenool; 2,2-bis (4'-hüdroksüfenüül)-4-metüülpentaan

604-024-00-8

401-720-1

6807-17-6

 

Tetrahüdrotiopüraan-3-karboksaldehüüd

606-062-00-0

407-330-8

61571-06-0

 

2-metoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monometüüleeteratsetaat; metüülglükoolatsetaat

607-036-00-1

203-772-9

110-49-6

 

2-etoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monoetüüleeteratsetaat; etüülglükoolatsetaat

607-037-00-7

203-839-2

111-15-9

 

2-etüülheksüül-3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüülmetüül-tioatsetaat

607-203-00-9

279-452-8

80387-97-9

 

Bis(2-metoksüetüül)ftalaat

607-228-00-5

204-212-6

117-82-8

 

2-metoksüpropüülatsetaat

607-251-00-0

274-724-2

70657-70-4

 

Fluasifop-butüül (ISO); butüül (RS)-2-[4-(5-trifluorometüül-2-püridüüloksü)fenoksü]pro-pionaat

607-304-00-8

274-125-6

69806-50-4

 

Vinklosoliin (ISO); N-3,5-diklorofenüül-5-metüül-5-vinüül-1,3-oksasolidiin-2,4-dioon

607-307-00-4

256-599-6

50471-44-8

 

Metoksüäädikhape

607-312-00-1

210-894-6

625-45-6

E

Bis(2-etüülheksüül)ftalaat; di-(2-etüülheksüül)ftalaat: DEHF

607-317-00-9

204-211-0

117-81-7

 

Dibutüülftalaat; DBF

607-318-00-4

201-557-4

84-74-2

 

(+/-) tetrahüdrofurfurüül (R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-üüloksü)fenüüloksü]propio-naat

607-373-00-4

414-200-4

119738-06-6

E

1,2-benseendikarboksüülhape, dipentüülester, hargnenud ja hargnemata ahelaga [1]

n-pentüül-isopentüülftalaat [2]

Di-n-pentüülftalaat [3]

Di-isopentüülftalaat [4]

607-426-00-1

284-032-2 [1]-[2]

205-017-9 [3]-[4]

84777-06-0 [1]-[2]

131-18-0 [3]

42925-80-4 [4]

 

Bensüülbutüülftalaat

BBP

607-430-00-3

201-622-7

85-68-7

 

1,2-benseendikarboksüülhape

Di-C7-11 hargnenud ja hargnemata ahelaga alküülestrid

607-480-00-6

271-084-6

68515-42-4

 

Järgmiste ainete segu: dinaatrium 4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-hüdroksü-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat;

trinaatrium 4-(3-etoksükarbonüül-4-(5-(3-etoksükarbonüül-5-oksido-1-(4-sulfonatofenüül)pürasool-4-üül)penta-2,4-dienülideen)-4,5-dihüdro-5-oksopürasool-1-üül)benseensulfonaat;

607-487-00-4

402-660-9

 

Dinokap (ISO)

609-023-00-6

254-408-0

39300-45-3

E

Binapakrüül (ISO); 2-sek-butüül-4,6-dinitrofenüül-3-metüülkrotonaat

609-024-00-1

207-612-9

485-31-4

 

Dinoseb; 6-sek-butüül-2,4-dinitrofenool

609-025-00-7

201-861-7

88-85-7

 

Dinosebi soolad ja estrid, välja arvatud mujal siin loetelus nimetatud

609-026-00-2

 

 

 

Dinoterb; 2-tert-butüül-4,6-dinitrofenool

609-030-00-4

215-813-8

1420-07-1

 

Dinoterbi soolad ja estrid

609-031-00-X

 

 

 

Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter

609-040-00-9

217-406-0

1836-75-5

 

Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat

611-004-00-2

209-765-7

592-62-1

 

2-[2-hüdroksü-3-(2-klorofenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]-7-[2-hüdroksü-3-(3-metüülfenüül)karbamoüül-1-naftüülaso]fluoreen-9-oon

611-131-00-3

420-580-2

 

Asafenidiin

611-140-00-2

68049-83-2

 

Tridemorf (ISO); 2,6-dimetüül-4-tridetsüülmorfoliin

613-020-00-5

246-347-3

24602-86-6

 

Etüleentiouurea; imidasolidiin-2-tioon; 2-imidasoliin-2-tiool

613-039-00-9

202-506-9

96-45-7

 

Karbendasiim (ISO)

metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat

613-048-00-8

234-232-0

10605-21-7

 

Benomüül (ISO)

metüül-1-(butüülkarbamoüül)bensimidasool-2-üülkarbamaat

613-049-00-3

241-775-7

17804-35-2

 

Tsükloheksimiid

613-140-00-8

200-636-0

66-81-9

 

Flumioksasiin (ISO); N-(7-fluoro-3,4-dihüdro-3-okso-4-prop-2-ünüül-2H-1,4-bensoksasiin-6-üül)tsükloheks-1-een-1,2-dikarboksamiid

613-166-00-X

103361-09-7

 

(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)-[(1H-1,2,4-triasool-1-üül)-metüül]oksiraan

613-175-00-9

406-850-2

106325-08-0

 

3-etüül-2-metüül-2-(3-metüülbutüül)-1,3-oksasolidiin

613-191-00-6

421-150-7

143860-04-2

 

Järgmiste ainete segu: 1,3,5-tris(3-aminometüülfenüül)-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-trioon;

3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-1-polü[3,5-bis(3-aminometüülfenüül)-2,4,6-triokso-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-1-üül]-1,3,5-(1H,3H,5H)-triasiin-2,4,6-triooni oligomeeride segu

613-199-00-X

421-550-1

 

N,N-dimetüülformamiid; dimetüülformamiid

616-001-00-X

200-679-5

68-12-2

 

N,N-dimetüülatsetamiid

616-011-00-4

204-826-4

127-19-5

E

Formamiid

616-052-00-8

200-842-0

75-12-7

 

N-metüülatsetamiid

616-053-00-3

201-182-6

79-16-3

 

N-metüülformamiid

616-056-00-X

204-624-6

123-39-7

E

7. liide

Asbesti sisaldavate toodete märgistamise erisätted

1.   Kõikidel asbesti sisaldavatel toodetel või nende pakendil peab olema järgmiselt määratletud märgis:

a)

näidisele vastav märgis peab olema vähemalt 5 cm kõrge (H) ja 2,5 cm lai;

b)

see peab koosnema kahest osast:

ülemine osa (h1 = 40 % H) sisaldab valget a-tähte mustal taustal;

alumine osa (h2 = 60 % H) sisaldab selgesti loetavat standardsõnastust mustas ja/või valges kirjas punasel taustal;

c)

kui toode sisaldab kroküdoliiti, asendatakse standardsõnastuses tekst „sisaldab asbesti” tekstiga „sisaldab kroküdoliiti/sinist asbesti”.

Liikmesriigid võivad punkti 1 kohaldamisest vabastada tooted, mis on ette nähtud turule viimiseks nende territooriumil. Sellest hoolimata peab nende toodete märgisel olema tekst „sisaldab asbesti”;

d)

kui märgis trükitakse otse tootele, piisab ühest värvist, mis kontrasteerub taustavärviga.

Image

2.   Käesolevas liites osutatud märgis paigaldatakse vastavalt järgmistele reeglitele:

a)

igale kõige väiksemale tarneüksusele;

b)

kui tootes on asbestipõhiseid komponente, piisab sellest, kui üksnes need komponendid on varustatud märgisega. Märgise nõudmine pole kohustuslik, kui pakendi väiksus või sobimatus muudab võimatuks märgise paigaldamise komponendile.

3.   Asbesti sisaldavate pakendatud toodete märgistamine

3.1.

Asbesti sisaldavate pakendatud toodete pakendil on selgesti loetaval ja kustutamatul märgisel järgmised andmed:

a)

sümbol ja asjakohased ohuviited vastavalt käesolevale lisale;

b)

ohutusjuhised, mis peavad olema koostatud vastavalt käesolevas lisas osutatud üksikasjadele, kuivõrd need on kõnealuse toote puhul asjakohased.

Kui pakendil antakse ohutusalast lisateavet, ei tohi see nõrgendada vastavalt punktidele a ja b esitatud andmeid ega olla nendega vastuolus.

3.2.

Punktile 3.1 vastaval märgistamisel tuleb kasutada:

pakendile kindlalt paigaldatud märgist; või

pakendi külge kindlalt seotud märgist; või

trükkimist otse pakendile.

3.3.

Asbesti sisaldavaid tooteid, mis pakendatakse üksnes lahtisesse plastik- või muusse samalaadsesse materjali, käsitatakse pakendatud toodetena ning märgistatakse vastavalt punktile 3.2. Kui tooted sellisest pakendist eraldatakse ja neid viiakse turule pakendamata kujul, varustatakse iga kõige väiksem tarneüksus punktile 3.1 vastava märgistusega.

4.   Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamine

Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamisel vastavalt punktile 3.1 tuleb kasutada:

asbesti sisaldavale tootele kindlalt paigaldatud märgist või

sellise toote külge kindlalt seotud märgist või

trükkimist otse tootele

või kui eespool osutatud viise ei saa mõistlikkuse piires kasutada näiteks toote väiksuse, toote omaduste sobimatuse või teatavate tehniliste raskuste tõttu, tuleb kasutada käsilehte punktile 3.1 vastava märgistusega.

5.   Ilma, et see piiraks tööohutust ja -hügieeni käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist, lisatakse tootele, mida vastavalt selle kasutamiskontekstile võidakse töödelda või viimistleda, ohutusjuhised, mis võivad olla kõnealuse toote puhul asjakohased, ning eriti järgmised juhised:

võimaluse korral kasutada välistingimustes või hea ventilatsiooniga ruumis,

soovitatav on kasutada käsitööriistu või aeglaseid tööriistu, mis on vajaduse korral varustatud asjakohase tolmuimuvahendiga. Kiirete tööriistade kasutamise korral peaksid need alati olema varustatud tolmuimuvahendiga,

võimaluse korral niisutada enne puurimist või lõikamist,

tolm niisutada ning paigutada korralikult suletavasse anumasse ja ohutul viisil kõrvaldada.

6.   Koduseks kasutamiseks ette nähtud tootel, mida ei ole hõlmatud 5. jaos ning mille kasutamise käigus tõenäoliselt satuvad keskkonda asbestikiud, peab vajaduse korral olema järgmine ohutusjuhis: „kulumise korral asendada”.

7.   Asbesti sisaldavate toodete märgistus peab olema selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus toode turule viiakse.

8. liide

Punkt 43 — asovärvained

Aromaatsete amiinide loetelu

 

CASi number

Indeksinumber

EÜ number

Aine

1

92-67-1

612-072-00-6

202-177-1

bifenüül-4-üülamiin

4-aminobifenüül ksenüülamiin

2

92-87-5

612-042-00-2

202-199-1

bensidiin

3

95-69-2

 

202-441-6

4-kloro-o-toluidiin

4

91-59-8

612-022-00-3

202-080-4

2-naftüülamiin

5

97-56-3

611-006-00-3

202-591-2

o-aminoasotolueen

4-amino-2',3-dimetüülasobenseen

4-o-toluüülaso-o-toluidiin

6

99-55-8

 

202-765-8

5-nitro-o-toluidiin

7

106-47-8

612-137-00-9

203-401-0

4-kloroaniliin

8

615-05-4

 

210-406-1

4-metoksü-m-fenüleendiamiin

9

101-77-9

612-051-00-1

202-974-4

4,4'-metüleendianiliin

4,4'-diaminodifenüülmetaan

10

91-94-1

612-068-00-4

202-109-0

3,3'-diklorobensidiin

3,3'-diklorobifenüül-4,4'-üleendiamiin

11

119-90-4

612-036-00-X

204-355-4

3,3'-dimetoksübensidiin

o-dianisidiin

12

119-93-7

612-041-00-7

204-358-0

3,3'-dimetüülbensidiin

4,4'bi-o-toluidiin

13

838-88-0

612-085-00-7

212-658-8

4,4'-metüleendi-o-toluidiin

14

120-71-8

 

204-419-1

6-metoksü-m-toluidiin p-kresidiin

15

101-14-4

612-078-00-9

202-918-9

4,4'-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)

2,2'-dikloro-4,4'-metüleendianiliin

16

101-80-4

 

202-977-0

4,4'-oksüdianiliin

17

139-65-1

 

205-370-9

4,4'-tiodianiliin

18

95-53-4

612-091-00-X

202-429-0

o-toluidiin

2-aminotolueen

19

95-80-7

612-099-00-3

202-453-1

4-metüül-m-fenüleendiamiin

20

137-17-7

 

205-282-0

2,4,5-trimetüülaniliin

21

90-04-0

612-035-00-4

201-963-1

o-anisidiin

2-metoksüaniliin

22

60-09-3

611-008-00-4

200-453-6

4-aminoasobenseen

9. liide

Punkt 43 — asovärvained

Asovärvide loetelu

 

CASi number

Indeksinumber

EÜ number

Aine

1

Määratlemata

Komponent 1:

CASi nr: 118685-33-9

C39H23ClCrN7O12S· 2Na

Komponent 2:

C46H30CrN10O20S2·3Na

611-070-00-2

405-665-4

Järgmiste ainete segu: dinaatrium-(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftolato)(1-(5-kloro-2-oksidofenüülaso)-2-naftolato)kromaat(1-);

trinaatrium-bis(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftolato)kromaat(1-)

10. liide

Punkt 43 — asovärvained

Katsemeetodite loend

Euroopa standardiorganisatsioon (77)

Standardi alus ja nimetus

Alusdokument

Viide asendatud standardile

CEN

Nahk — Keemilised katsed — Teatavate asovärvainete tuvastamine värvitud nahkades

CEN ISO/TS 17234:2003

PUUDUB

CEN

Tekstiil — Teatavate asovärvainetest saadavate aromaatsete amiinide tuvastamise meetodid — 1. osa: Teatavate ilma ekstraheerimiseta eraldatavate asovärvainete kasutamise tuvastamine

EN 14362-1:2003

PUUDUB

CEN

Tekstiil — Teatavate asovärvainetest saadavate aromaatsete amiinide tuvastamise meetodid — 2. osa: Kiudude ekstraheerimisega eraldatavate teatavate asovärvainete kasutamise tuvastamine

EN 14362-2:2003

PUUDUB


(1)  ELT C 112, 30.4.2004, lk 92, ja ELT C 294, 25.11.2005, lk 38.

(2)  ELT C 164, 5.7.2005, lk 78.

(3)  Euroopa Parlamendi 17. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 27. juuni 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 276 E, 14.11.2006, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus.

(4)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/139/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 94).

(6)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/8/EÜ (ELT L 19, 24.1.2006, lk 12).

(7)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(9)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(10)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/78/EÜ (ELT L 271, 30.3.2006, lk 56).

(11)  EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32).

(12)  ELT L 50, 20.2.2004, lk 44.

(13)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(14)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(15)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

(16)  ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.

(17)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(18)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(19)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(20)  Komisjoni 5. märtsi 1991. aasta direktiiv 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks (EÜT L 76, 22.3.1991, lk 35). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/58/EÜ (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 24).

(21)  Komisjoni 20. juuli 1993. aasta direktiiv 93/67/EMÜ, millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ teatatud ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted (EÜT L 227, 8.9.1993, lk 9).

(22)  Komisjoni 25. novembri 1993. aasta direktiiv 93/105/EÜ, millega sätestatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21).

(23)  Komisjoni 25. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/21/EÜ, nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 13 lõike 1 viiendas taandes osutatud ühenduse õigusaktide loetelu kohta (EÜT L 103, 28.4.2000, lk 70).

(24)  Komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3).

(25)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(26)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(27)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

(28)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(29)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(30)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(31)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(32)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1901/2006 (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1).

(33)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(34)  EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(35)  EÜT L 84, 27.3.1999, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/252/EÜ (ELT L 91, 29.3.2006, lk 48).

(36)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(37)  EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/116/EÜ (ELT L 379, 24.12.2004, lk 81).

(38)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(39)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(40)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/136/EÜ (ELT L 349, 12.12.2006, lk 42).

(41)  Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3600/92, millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2266/2000 (EÜT L 259, 13.10.2000, lk 27).

(42)  Komisjoni 6. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 703/2001, milles sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained, mida kontrollitakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teises etapis, ning vaadatakse läbi kõnealuste ainete puhul ettekandjateks määratud liikmesriikide loetelu (EÜT L 98, 7.4.2001, lk 6).

(43)  Komisjoni 14. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1744/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 23).

(44)  Komisjoni 25. juuli 2003. aasta otsus 2003/565/EÜ, millega pikendatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatud ajavahemikku (ELT L 192, 31.7.2003, lk 40).

(45)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/140/EÜ (ELT L 414, 30.12.2006, lk 78).

(46)  ELT L 307, 24.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1849/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 63).

(47)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(48)  EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(49)  EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(50)  EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(51)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 7. Parandus on avaldatud ELT L 229, 29.6.2004, lk 5. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1195/2006 (ELT L 217, 8.8.2006, lk 1).

(52)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(53)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(54)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(55)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 920/2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3).

(56)  ELT L 63, 6.3.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 777/2006 (ELT L 136, 24.5.2006, lk 9).

(57)  Üldiselt, mida ulatuslikumad on andmed ja pikem katsete kestus, seda väiksem on määramatuse tase ja hindamisteguri suurus. Hindamistegurit 1 000 kohaldatakse tavaliselt erinevaid troofilisi tasandeid esindavate liikide põhjal saadud kolmest lühiajalisest L(E)C50 väärtusest kõige madalamale ja tegurit 10 erinevaid troofilisi tasandeid esindavate liikide põhjal saadud kolmest pikaajalisest NOEC väärtustest kõige madalamale.

(58)  Kui valmistise turuleviimise eest vastutav isik suudab tõendada, et sellise aine identifitseerimine ohutuskaardil, mis on klassifitseeritud üksnes ärritavaks, välja arvatud ained, millele on omistatud riskilause R41, või ärritavaks koos ühe või mitme direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktis 2.3.4 nimetatud omadusega või kahjulikuks või kahjulikuks koos ühe või mitme direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktis 2.3.4 nimetatud omadusega, omades üksnes akuutset surmavat mõju, ohustab tema intellektuaalomandi konfidentsiaalsust, võib ta kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ VI lisa B osa sätetega viidata kõnealusele ainele kas nimetuse abil, mis määratleb kõige olulisemad funktsionaalsed keemilised rühmad, või mõne muu alternatiivse nimetuse abil.

(59)  EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(60)  EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(61)  Kuna see teave puudutab üksnes aineid, ei saa seda esitada valmististe puhul. Kui nimetatud teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see valmistise kõikide koostisainete kohta, mis tuleb ohutuskaardil loetleda kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3.

(62)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/111/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).

(63)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/110/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 24).

(64)  Käesolevat lisa kohaldatakse — seda vajaduse korral kohandades — artikli 7 kohaselt registreeritavate toodete valmistajate suhtes ja teiste allkasutajate suhtes, kes peavad käesoleva määruse alusel katseid läbi viima.

(65)  Märkus: samuti kohaldatakse tingimusi, mille puhul ei nõuta katsemeetodeid käsitleva komisjoni määruse artikli 13 lõikes 3 määratletud asjakohastes katsemeetodites esitatud konkreetse katse tegemist, ja mida veerus 2 ei ole korratud.

(66)  Käesolevat lisa kohaldatakse — seda vajaduse korral kohandades — artikli 7 kohaselt registreeritavate toodete valmistajate ja teiste allkasutajate suhtes, kes peavad käesoleva määruse alusel katseid läbi viima.

(67)  Märkus: samuti kohaldatakse veerust 2 välja jäetud tingimusi, mis on esitatud katsemeetodeid käsitlevas artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruses sisalduvates asjakohastes katsemeetodites ja mille puhul ei nõuta konkreetse katse tegemist.

(68)  Käesolevat lisa kohaldatakse — seda vajaduse korral kohandades — artikli 7 kohaselt registreeritavate toodete valmistajate ja teiste allkasutajate suhtes, kes peavad käesoleva määruse alusel katseid läbi viima.

(69)  Märkus: samuti kohaldatakse veerust 2 välja jäetud tingimusi, mis on esitatud katsemeetodeid käsitlevas artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruses sisalduvates asjakohastes katsemeetodites ja mille puhul ei nõuta konkreetse katse tegemist.

(70)  Käesolevat lisa kohaldatakse — seda vajaduse korral kohandades — artikli 7 kohaselt registreeritavate toodete valmistajate suhtes ja teiste allkasutajate suhtes, kes peavad käesoleva määruse alusel katseid läbi viima.

(71)  Märkus: samuti kohaldatakse veerust 2 välja jäetud tingimusi, mis on esitatud katsemeetodeid käsitlevas artikli 13 lõikes 3 määratletud komisjoni määruses sisalduvates asjakohastes katsemeetodites ja mille puhul ei nõuta konkreetse katse tegemist.

(72)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(73)  Krüsotiilil on kaks CASi numbrit, kooskõlastatud Euroopa Kemikaalide Bürooga.

(74)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 426/2006 (ELT L 79, 16.3.2006, lk 1).

(75)  EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(76)  Käesoleva punkti tähenduses on lapsehooldusvahend toode, mis on ette nähtud lapse uinumise, rahustamise, hügieeni või toitmise hõlbustamiseks või imemise lapsele hõlpsamaks muutmiseks.

(77)  ESO: Euroopa standardiorganisatsioonid:

 

CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brüssel; tel (32-2) 550 08 11, faks (32-2) 550 08 19, http://www.cenorm.be.

 

CENELEC: rue de Stassart 36, B-1050 Brüssel; tel (32-2) 519 68 71, faks (32-2) 519 69 19, http://www.cenelec.org.

 

ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis; tel (33) 492 94 42 00, faks (33) 493 65 47 16, http://www.etsi.org.


Top