14.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 160/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2006,

22. mai 2006,

millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) on sätestatud, et ühine kalanduspoliitika tagab vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimuses.

(2)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 ja selle rakendusmäärustele on ühtse kalanduspoliitika rakendamise üks keskseid eesmärke tõhustada ühenduse finantssekkumist selles sektoris. Üksteist rohkem täiendavad ning lihtsustatumad, ühtsemad ja kooskõlastatumad menetlused nii ühenduse sees kui suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on olulised finantssekkumise järjepidevuse ja asjakohasuse tagamiseks.

(3)	Tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga varem püstitatud eesmärke, mida on täiendatud sektorisiseste õiguslike ja poliitiliste vahenditega.

(4)

Lisaks tuleb kohandada ühenduse õigusakte kõnealuste eesmärkidega ja 2007.–2013. aasta finantsraamistiku suundumustega, järgides samas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4) samuti järgides lihtsustamise ja parema õigusloome nõudeid.

(5)	Ühenduse kulud võivad muu hulgas esineda määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja selle rakenduseeskirjades sätestatud korras võetud rahastamisotsuse, ühenduse toetuslepingu, riigihankelepingu, vastastikuse mõistmise memorandumite ja halduskokkulepete kujul.

(6)	Lisaks tuleb arvestada 19. juulil 2004 toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi kalandusalaste partnerluslepingute kohta.

(7)	On vaja selgelt määratleda ühendusepoolse rahastamise eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja oodatavad tulemused.

(8)	Tuleb ette näha eeskirjad, mis reguleeriksid kulude abikõlblikkust, ühenduse rahalise toetuse taset ja toetuse saamise tingimusi.

(9)	Liikmesriikide hea varustatus kõrgetasemeliste kontrollimiste läbiviimiseks on kõikide ühistes huvides. Ühendus peaks toetama liikmesriikide investeeringuid kontrollivaldkonda tagamaks, et liikmesriigid täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustusi.

(10)	Tuleb tagada komisjonile vajalikud rahalised vahendid ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalveks.

(11)	Ühendus peaks samuti rahastama ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri eelarvet agentuuri aastase tööplaani rakendamiseks, sh varustuse hankimise ja jooksvate kulude ning kohustuste täitmiseks tehtavate kulutuste katteks.

(12)

Kalamajanduse haldamine sõltub kalavarude bioloogilist olukorda ja kalalaevastike tegevust käsitlevate andmete kättesaadavusest. Ühendus peaks rahaliselt toetama ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist liikmesriikide poolt ning komisjoni korraldatavaid lisauuringuid ja katseprojekte.

(13)	Rahalised vahendid tuleks muuta kättesaadavaks, et saada regulaarselt teadusalaseid nõuandeid rahvusvahelistelt teadusorganisatsioonidelt, kes vastutavad kalandusalaste uuringute koordineerimise eest vetes, kus tegutsevad ühenduse kalalaevad.

(14)

Ühise kalanduspoliitika reformi tulemusel on tekkinud uusi vajadusi teadusalaste nõuannete järele eelkõige ökosüsteemidest lähtuva lähenemisviisi vastuvõtmise ja mitme liigiga püügipiirkondade halduse osas. Tuleb muuta kättesaadavaks rahaline hüvitis, mis võimaldaks nende valdkondade tunnustatud ekspertidel või asutustel, kus nad töötavad, rahuldada kõnealuseid uusi vajadusi.

(15)

Kalandussektori ja teiste huvigruppide vahelise dialoogi ja teabevahetuse edendamise seisukohalt on tähtis tagada, et tööstusharu ja teisi sidusrühmi teavitataks kavandatavatest algatustest võimalikult varajases järgus ning et ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja meetmed oleksid esitatud selges ja arusaadavas vormis.

(16)

Komisjoni otsusega 1999/478/EÜ (5) uuendatud kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) ülesandeid silmas pidades tuleks ACFAs esindatud Euroopa kutseorganisatsioonidele anda ACFA koosolekute ettevalmistamiseks rahalist toetust, et parandada riiklike organisatsioonide tegevuse koordineerimist Euroopa tasandil ja tagada tööstuste suurem ühtekuuluvus ühenduse huvisfääri kuuluvates küsimustes.

(17)	Parandamaks ühise kalanduspoliitika juhtimist ning tagamaks nõukogu otsusega 2004/585/EÜ (6) asutatud piirkondlike nõuandekomisjonide tegelikku töölerakendumist on oluline piirkondlikke nõuandkomisjone algjärgus rahaliselt toetada ning aidata katta suulise ja kirjaliku tõlke kulusid.

(18)	Piirkondlike nõuandekomisjonide ja ACFA töö kooskõlastamiseks on vaja hõlbustada ACFA esindaja osalemist piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel.

(19)	Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks osaleb ühendus aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja sõlmib kalanduskokkuleppeid, sh kalandusalaseid partnerluslepinguid.

(20)	Ühenduse jaoks on oluline rahastada avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude pikaajaliseks kaitseks ja säästvaks kasutamiseks kavandatud meetmeid.

(21)	Käesoleva määruse rakendamiseks ja määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete hindamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega ning määruse eesmärkide saavutamisega seotud kulutused peaksid kuuluma tehnilise abi rahastamismeetmete alla.

(22)	Vajalik on kehtestada ühise kalanduspoliitika vastavatesse valdkondadesse kuuluvate eri meetmete ühenduse ja riiklike programmide sisu käsitlev kord.

(23)	Asjakohane on kehtestada liikmesriikide kulude katteks antava ühenduse rahalise toetuse määrad.

(24)	Ajavahemikuks 2007–2013 tuleks kehtestada finantsraamistik kooskõlas komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Ehitades meie ühist tulevikku – laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013”.

(25)	Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse osas on vajalik tagada ühenduse finantshuvide kaitse, kohaldades nõuetekohaselt kõnealuste huvide kaitset käsitlevaid õigusakte, ning samuti tagada, et liikmesriigid ja komisjon korraldavad asjakohaseid kontrollimisi.

(26)	Ühendusepoolse rahastamise tõhususe tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata.

(27)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(28)

Nõukogu 27. märtsi 2000. aasta määrus (EÜ) nr 657/2000 kalandussektori ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise dialoogi tõhustamise kohta, (8) nõukogu 29. juuni 2000. aasta otsus nr 2000/439/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta kulude katmisel, mis tekivad liikmesriikides ühise kalanduspoliitika rakendamiseks andmete kogumisel ning uuringute ja katseprojektide rahastamisel, (9) ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/465/EÜ liikmesriikide kalanduse kontrollprogrammidele eraldatava ühenduse rahalise toetuse kohta (10) tuleb alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmete raamistik ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse rakendamiseks (edaspidi “ühenduse finantsmeetmed”).

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse finantsmeetmete suhtes järgmistes valdkondades:

a)	ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontroll ja rakendamine;

b)	kaitsemeetmed, andmete kogumine ja ühise kalanduspoliitika reguleerimisalasse kuuluvate kalavarude säästvat majandamist käsitlevate teadusalaste nõuannete parendamine;

c)	ühise kalanduspoliitika juhtimine;

d)	rahvusvahelised suhted ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse valdkonnas.

II   PEATÜKK

EESMÄRGID

Artikkel 3

Üldeesmärgid

III peatükis nimetatud ühenduse finantsmeetmed aitavad konkreetselt kaasa järgmiste üldeesmärkide saavutamisele:

a)	täiustada ühise kalanduspoliitika haldussuutlikkust ja selle eeskirjade kontrolli- ja rakendusvahendeid;

b)	tõhustada ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist;

c)	parandada teadusalaste nõuannete kvaliteeti vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;

d)	parandada tehnilist abi, millega toetatakse ühenduse kalalaevastiku haldamist vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;

e)	parandada kalandussektori ja teiste huvirühmade osalemist ühises kalanduspoliitikas ning edendada nende ja komisjoni vahelist dialoogi ja teabevahetust;

f)	rakendada kalanduspartnerluse lepingute ja muude kahe- ja mitmepoolsete lepingutega seotud meetmeid vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele, eelkõige avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks;

g)	rakendada mereõigusega seotud meetmeid.

Artikkel 4

Erieesmärgid kontrolli ja rakendamise valdkonnas

Artiklis 8 nimetatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada kalandustegevuse kontrolli tõhustamise eesmärki, et tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine nii ühenduse vetes kui neist väljaspool, rahastades järgmisi meetmeid:

a)	liikmesriikide võetud meetmed kalandusalase kontrollitegevuse suutlikkuse suurendamiseks või leitud puuduste kõrvaldamiseks;

b)	komisjoni talituste poolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise hindamine ja kontroll liikmesriikides;

c)	kontrollimeetmete koordineerimine, eelkõige riiklike inspekteerimis- ja seiresüsteemide ühise kasutamise kavandamise kaudu ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri abil.

Artikkel 5

Erieesmärgid andmekogumise ja teadusalaste nõuannete valdkonnas

Artiklites 9, 10 ja 11 nimetatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada eesmärki tõhustada andmete kogumist ja haldamist ning parandada teadusalaseid nõuandeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata kalavarude olukorda, kalapüügi määra, kalamajanduse mõju kalavarudele ja mere ökosüsteemile ning kalamajanduse tulemuslikkust nii ühenduse vetes kui neist väljaspool; liikmesriikidele antakse rahalist toetust, et nad koostaksid mitmeaastased kokkuvõtlike ja teaduspõhiste andmete kogumid, mis sisaldavad bioloogilisi, tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaandmeid.

Artikkel 6

Erieesmärgid juhtimise valdkonnas

Artiklis 12 nimetatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada eesmärki kaasata sidusrühmi ühise kalanduspoliitika kõikides etappides väljatöötamisest rakendamiseni ning teavitada neid ühise kalanduspoliitika eesmärkidest ja sellega seotud meetmetest ning vajaduse korral ka meetmete mõjust ühiskonnale ja majandusele.

Artikkel 7

Erieesmärgid rahvusvaheliste suhete valdkonnas

1.   Kalanduskokkulepete, sh kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimise ja sõlmimise valdkonnas aitavad artiklis 13 nimetatud ühenduse finantsmeetmed saavutada järgmisi eesmärke:

a)	tagada tööhõive kalandusest sõltuvates ühenduse piirkondades;

b)	kindlustada ühenduse kalandussektori jätkuv elujõud ja konkurentsivõime;

c)

arendada partnerluse kaudu kalavarude haldamise ja kontrolli suutlikkust kolmandates riikides säästva kalapüügi tagamiseks ning edendada kalandussektori majanduslikku arengut nendes riikides, parandades asjaomaste püügipiirkondade teaduslikku ja tehnilist hindamist ning kalandustegevuse, tervishoiu ja sektori majanduskeskkonna järelevalvet ja kontrolli;

d)	tagada ühenduse turu piisav varustamine.

2.   Seoses ühenduse osalemisega piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides aitavad artiklis 13 nimetatud ühenduse finantsmeetmed kaasa kalavarude kaitsmisele ja säästvale kasutamisele rahvusvahelisel tasandil nende varude majandamiseks asjakohaste meetmete vastuvõtmise kaudu.

III   PEATÜKK

ÜHENDUSE FINANTSMEETMED

Artikkel 8

Meetmed kontrolli ja rakendamise valdkonnas

Ühise kalanduspoliitika kontrolli ja rakendamise valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a)

liikmesriikidel ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel tekkivad kulud: i) investeeringud, mis on seotud haldusasutuste või erasektori kontrollitegevusega, sh uue kontrollimistehnoloogia rakendamine ja kontrollimisvahendite ostmine ja moderniseerimine; ii) koolitus- ja vahetusprogrammid avalikele teenistujatele, kes vastutavad järelevalve, kontrolli ja seire eest kalandusvaldkonnas; iii) inspekteerimis- ja vaatlussüsteemide katseprogrammide rakendamine; iv) tulude-kulude analüüs ning ka pädevate asutuste poolt seire-, kontrolli- ja järelevalvetegevuses läbiviidud auditite ja tehtud kulutuste hindamine; v) algatused, sh seminarid ja meediavahendite kasutamine, mille eesmärk on kalurite jt osaliste, nagu inspektorite, prokuröride ja kohtunike ning üldsuse hulgas suurendada teadlikkust seoses vajadusega võidelda vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügiga ning seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisega;

b)	kulutused, mis tulenevad Teadusuuringute Ühiskeskuse või mõne muu ühenduse nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetest uute tehnoloogiate kasutuselevõtu analüüsimiseks;

c)	kõik tegevuskulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika liikmesriikides rakendamise inspekteerimisega komisjoni inspektorite poolt, eelkõige kontrollkülastused, inspektorite turvaseadmed ja koolitus, koosolekud ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt;

d)	ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri eelarve rahastamine, et katta ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri aastase tööplaaniga seotud tööjõu-, haldus- ja tegevuskulusid, sh sidekulusid ja kosmosetehnoloogiaga seotud kulutusi.

Artikkel 9

Meetmed lähteandmete kogumise valdkonnas

1.   Lähteandmete kogumise valdkonnas rakendatakse ühenduse finantsmeetmeid liikmesriikide kuludele kalapüügi lähteandmete kogumisel ja haldamisel järgmistel eesmärkidel:

i)	eri kalalaevastike tegevuse ja püügivõimsuse muutuste hindamine;

ii)

kokkuvõtete koostamine, milleks kasutatakse ühenduse muude ühist kalanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide põhjal kogutud andmeid, ning lisateabe kogumine selleks, et — luua andmekogumisprogrammid, mis täiendavad kõnealuseid ühenduse muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi või mille eesmärk on saada andmeid nende kohustustega hõlmamata tegevusvaldkondadest, tehes seda vajaduse korral proovivõtmise alusel; — määrata kindlaks kokkuvõtlike andmete saamise kord; — tagada kokkuvõtlike andmete saamiseks kasutatud andmete kättesaadavus võimalikeks ümberarvutusteks;

iii)	saagi kogumahu hindamine varude ja laevarühmade kaupa, hõlmates sealhulgas vajaduse korral vette tagasiheitmist, ning vajaduse korral selle saagi liigitamine geograafiliste piirkondade ja ajavahemike järgi;

iv)	kalavarude hulga ja jaotumise hindamine. Hinnangud võivad põhineda nii kutselise püügi andmetel kui ka merel läbi viidud teadusuuringute käigus kogutud andmetel;

v)	kalandustegevuse keskkonnamõju hindamine;

vi)	püügisektori majandusliku ja sotsiaalse olukorra hindamine;

vii)	eri lossimistega seotud hindade jälgimise võimaldamine ning kõikide ühenduses ja sellest väljaspool asuvates sadamates toimuvate lossimiste ja impordi kajastamine;

viii)

vesiviljelussektori ja kalatööstuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra hindamine uuringute ja proovide alusel, mis on piisavalt ulatuslikud, et tagada usaldusväärne hinnang.

2.   Lõike 1 punktis viii määratletud lähteandmed peavad hõlmama järgmist:

a)	kalalaevastike kohta: i) müügi- ja muud tulud; ii) tootmiskulud; iii) andmed, mille alusel saab loendada ja liigitada töökohti merel;

b)	kalatööstuse kohta: i) tootmismaht ja toodangu väärtus artikli 30 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt kindlaks määratavate tooteliikide kaupa; ii) ettevõtete ja töökohtade arv; iii) tootmiskulude muutused ja koostis.

Artikkel 10

Meetmed lisaandmete kogumise valdkonnas

1.   Lisaandmete kogumise valdkonnas võib komisjon läbi viia uuringuid ja katseprojekte. Tegevusvaldkonnad, mis võivad ühenduse finantsmeetmete jaoks olla abikõlblikud, hõlmavad järgmist:

a)	metodoloogilised uuringud ja projektid, mis on suunatud artiklis 9 nimetatud andmete kogumise meetodite tõhustamisele ja standardiseerimisele;

b)	uurimuslikud andmekogumisprojektid, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesiviljelus, kalanduse ja vesiviljeluse seos keskkonnaga ning töökohtade loomise võimalused kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas;

c)	majanduslikud ja biomajanduslikud analüüsid ning simulatsioonid seoses ühise kalanduspoliitika alusel kavandatavate otsustega, sealhulgas taastamis- ja majandamiskavade ning ühise kalanduspoliitika mõju hindamisega;

d)	kalanduse selektiivsus, sealhulgas püügivahendite ja -tehnikatega seotud selektiivsus, ning seoste uurimine püügimahu, püügikoormuse ja suremuse vahel igas püügipiirkonnas;

e)	ühise kalanduspoliitika rakendamise parandamine, eriti kulutasuvuse osas;

f)	sidemete hindamine ja haldamine kalandustegevuse ning vesiviljeluse ja vee-ökosüsteemide vahel.

2.   Kõikide lõike 1 alusel teostatavate uuringute ja katseprojektide rahastamine ei tohi ületada 15 % iga-aastastest eraldistest, mis on määratud artikli 9 ja käesoleva artikli alusel rahastatavatele meetmetele.

Artikkel 11

Meetmed teadusalaste nõuannete valdkonnas

Teadusalaste nõuannete valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a)	riiklike uurimisasutustega teadusalaste nõuannete andmiseks sõlmitud partnerluslepingutest tulenevad kulud;

b)

kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskusega või mõne muu ühenduse nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, mis käsitlevad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF) sekretariaaditeenuste tagamist ning kalavarude olukorra hindamist käsitlevate andmete eelanalüüsi ja koostamist;

c)	hüvitised, mis makstakse STECFi liikmetele ja/või nende poolt kutsutud ekspertidele töörühmades ja täiskogu istungitel osalemise ja seal tehtud töö eest;

d)	hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või korraldavad haldustöötajatele või huvirühmadele koolitust teadusalaste nõuannete tõlgendamise kohta;

e)	maksed rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad kalavarude hindamise eest.

Artikkel 12

Meetmed juhtimise valdkonnas

Juhtimise valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a)	reisi- ja majutuskulud Euroopa kutsorganisatsioonide liikmetele, kellel on vaja reisida, et valmistada ette kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) istungeid;

b)	piirkondlike nõuandekomisjonide istungitel ACFA poolt teda esindama määratud esindajate osalemise kulud;

c)	tegevuskulud algusjärgus (viis aastat) ning piirkondlike nõuandekomisjonide istungite kirjaliku ja suulise tõlke kulud vastavalt otsusele 2004/585/EÜ;

d)

kulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja meetmete, eelkõige komisjoni ettepanekute selgitamisega ning komisjoni algatusel kõnealust valdkonda käsitleva asjakohase teabe edastamisega kalatööstusele ja muudele asjaomastele rühmadele, hõlmates järgmisi meetmeid: i) asjaomaste rühmade erivajadusi käsitlevate dokumentide (kirjalike, audiovisuaalsete ja elektrooniliste) koostamine ja levitamine; ii) laialdase juurdepääsu tagamine eelkõige komisjoni ettepanekuid käsitlevatele andmetele ja selgitavale materjalile kalanduse peadirektoraadi veebilehe väljatöötamise, korrapäraste trükiste avaldamise ning arvamusliidritele teabe- ja koolitusseminaride korraldamise kaudu.

Artikkel 13

Meetmed rahvusvaheliste suhete valdkonnas

1.   Rahvusvaheliste suhete valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a)	kulud, mis tulenevad kalanduskokkulepetest ja kalandusalastest partnerluslepingutest, mille üle ühendus on pidanud läbirääkimisi või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega;

b)	kulud, mis tulenevad ühenduse kohustuslikest maksetest rahvusvaheliste organisatsioonide eelarvetesse;

c)	kulud, mis tulenevad ühenduse liikmesusest ÜRO organisatsioonides ja sellele eraldatavatest vabatahtlikest toetustest, ning kulud, mis on seotud ühenduse liikmesusega muudes mereõiguse alal tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides ja nendele eraldatavate vabatahtlike toetustega;

d)	vabatahtlikud rahalised toetused, et valmistada ette ühendusele huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomist või rahvusvaheliste lepingute sõlmimist;

e)	vabatahtlikud rahalised toetused rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavate teadustööde või -programmide jaoks, mis pakuvad ühendusele erilist huvi;

f)

rahalised toetused tegevusele (lepinguosaliste töö-, mitteametlikud ja erakorralised koosolekud), millega toetatakse ühenduse huvisid rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevdatakse koostööd ühenduse partneritega nendes organisatsioonides. Sel juhul kantakse kolmandate riikide esindajate rahvusvaheliste foorumite raames toimuvatel läbirääkimistel ja koosolekutel osalemise kulud siis, kui nende osavõtt on ühenduse huvide seisukohalt vajalik.

2.   Lõike 1 punktide a ja b alusel rahastatavaid meetmeid peaks rakendatama eelkõige nende määruste ja otsuste põhjal, mis käsitlevad kalanduskokkulepete ja/või -protokollide sõlmimist ühenduse ja kolmandate riikide vahel, ning nende määruste ja otsuste alusel, mis käsitlevad rahvusvahelisi kalandusorganisatsioone käsitlevate kokkulepete allkirjastamist ühenduse poolt.

Artikkel 14

Tehniline abi

Ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete rakendamiseks ja hindamiseks ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega, näiteks uuringud, kohtumised, ekspertide kaasamine, teave, teadlikkuse parandamine, koolitus- ja kirjastustegevus, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiaga, sealhulgas teabevahetuse arvutivõrkudega, ajutise personali kulusid ning muid haldus- või tehnilise abi kulusid, mis võivad komisjonil tekkida.

IV   PEATÜKK

KAASRAHASTAMISE MÄÄRAD

Artikkel 15

Järelevalve- ja kontrollisüsteemi valdkonna kaasrahastamise määrad

Artikli 8 punktis a nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50 % abikõlblikest kuludest. Siiski võib komisjon meetmete puhul, mis on nimetatud artikli 8 punkti a alapunktis i, välja arvatud laevade ja õhusõidukite ost, ning alapunktides iii ja v, otsustada sellise määra kasuks, mis ületab 50 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 16

Lähteandmete kogumise valdkonna kaasrahastamise määrad

Artiklis 9 nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei tohi kaasrahastamise määr ületada 50 % abikõlblikest avaliku sektori kuludest, mis tekivad artikli 23 lõikes 1 sätestatud programmi elluviimisel.

Artikkel 17

Lisaandmete kogumise valdkonna kaasrahastamise määrad

Artiklis 10 nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50 % abikõlblikest kuludest nende meetmete puhul, mida rakendatakse pärast projektikonkurssi. Ülikoolid ja avalikud uurimisasutused, millelt nende asukohamaa õiguse alusel nõutakse piirkulude kandmist, võivad esitada ettepanekuid kuni 100 % kohta projekti täideviimisel tekkivatest piirkuludest.

Artikkel 18

ACFA liikmete reisi- ja majutuskulude rahastamismäärad

1.   Artikli 12 punktides a ja b nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas määratakse rahastamise määr vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.   Rahakasutusõigus antakse komisjoniga sõlmitud rahastamislepingu alusel igale ACFA täiskogu liikmeskonda kuuluvale kutseorganisatsioonile võrdeliselt tema õigustega ACFA täiskogul ja vastavalt olemasolevatele rahalistele vahenditele.

3.   Reiside arv, mille kulud võib iga organisatsioon kanda istungite ettevalmistamiseks, põhineb nimetatud rahakasutusõigusel ja kutseorganisatsiooni ühe liikme keskmisel reisikulul. 20 % rahakasutusõigusega ette nähtud summast jätab iga kutseorganisatsioon ettevalmistavate istungite korraldamisega otseselt seotud logistika- ja halduskulude katteks.

V   PEATÜKK

RAHASTAMISE KORD

1.   JAGU

Järelevalve- ja kontrollisüsteemide valdkonna rahastamise kord

Artikkel 19

Sissejuhatav säte

Ühenduse rahalist toetust liikmesriikide poolt vastu võetud riiklikele programmidele ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamiseks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 20

Kavandamine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile ühenduse finantsmeetmete kohaldamise taotluse igal aastal 31. jaanuariks.

Nimetatud taotlustele tuleb lisada iga-aastane kalanduse kontrollikava, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	iga-aastase kalanduse kontrollikava eesmärgid;

b)	olemasolevad inimressursid;

c)	olemasolevad finantsressursid;

d)	olemasolevate laevade ja õhusõidukite arv;

e)	loetelu projektidest, millele taotletakse rahalist toetust;

f)	projektide elluviimiseks kavandatavad kogukulud;

g)	projekti täitmise kava iga projekti kohta, mis on nimetatud iga-aastases kalanduse kontrollikavas;

h)	loetelu näitajatest, mida kasutatakse kõnealuse kontrollikava tõhususe hindamiseks.

2.   Iga projekti puhul tuleb kalanduse kontrollikavas märkida üks artikli 8 punktis a nimetatud meede ning meetme eesmärk, kirjeldus, omanik, asukoht, hinnangulised kulud, järgitav haldusmenetlus ja elluviimise ajakava.

3.   Laevade ja õhusõidukite puhul tuleb iga-aastases kalanduse kontrollikavas samuti märkida järgmine:

a)	millisel määral kasutavad pädevad asutused neid kontrolli eesmärgil (esitatakse nende kasutamise protsendina aasta kogutegevusest);

b)	mitu tundi või päeva aastas kasutatakse neid tõenäoliselt kalandusalase kontrolli eesmärgil;

c)	moderniseerimise korral nende eeldatav kasutusiga.

Artikkel 21

Komisjoni otsus

1.   Liikmesriikide esitatud kalanduse kontrollikavade põhjal tehakse igal aastal otsused riiklikele programmidele antava ühenduse rahalise toetuse kohta artikli 30 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

2.   Lõikes 1 nimetatud otsuste puhul antakse eelis nendele meetmetele, mis on kõige sobivamad järelevalve-, kontrolli- ja seiretegevuse tõhususe parandamiseks, võttes samuti arvesse liikmesriikide suutlikkust juba heaks kiidetud programmide rakendamisel.

3.   Lõikes 1 nimetatud otsustega määratakse kindlaks:

a)	igale liikmesriigile artikli 8 punktis a nimetatud meetmete rakendamiseks antava rahalise toetuse üldsumma;

b)	rahalise toetuse määr;

c)	mis tahes tingimus, mida kohaldatakse ühenduse eeskirjade alusel makstava rahalise toetuse suhtes.

2.   JAGU

Andmete kogumise valdkonna rahastamise kord

Artikkel 22

Sissejuhatav säte

Ühenduse rahalist toetust artiklis 9 nimetatud kalandusalaste lähteandmete kogumisel ja haldamisel liikmesriikide poolt kantavate kulude katteks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 23

Kavandamine

1.   Teaduslikeks hinnanguteks vältimatult vajalikke andmeid hõlmav ühenduse programm määratletakse artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

2.   Iga liikmesriik koostab siseriikliku andmete kogumise ja haldamise programmi. Programmis kirjeldatakse nii üksikasjalike andmete kogumist kui kokkuvõtlike andmete saamiseks vajalikku töötlemist vastavalt artiklis 5 nimetatud eesmärkidele.

3.   Iga liikmesriik lisab oma siseriiklikku programmi sellega seotud elemente vastavalt lõike 1 alusel koostatud ühenduse programmile.

4.   Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt rahalist abi siseriiklike programmide nendele osadele, mis vastavad ühenduse programmi asjakohastele osadele.

Artikkel 24

Komisjoni otsus

1.   Liikmesriikide esitatud programmide põhjal tehakse igal aastal otsused riiklikele programmidele antava ühenduse rahalise toetuse kohta artikli 30 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

2.   Lõikes 1 nimetatud otsuste puhul eelistatakse meetmeid, mis on kõige asjakohasemad parandamaks ühise kalanduspoliitika jaoks vajalike andmete kogumist.

3.   Lõikes 1 nimetatud otsustega määratakse kindlaks:

a)	igale liikmesriigile artiklis 9 nimetatud meetmete rakendamiseks antava rahalise toetuse üldsumma;

b)	rahalise toetuse määr;

c)	mis tahes tingimus, mida kohaldatakse ühenduse eeskirjade alusel makstava rahalise toetuse suhtes.

VI   PEATÜKK

RAHALISTE VAHENDITE ERALDAMINE

Artikkel 25

Eelarvelised vahendid

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsraamistiku piires.

Artikkel 26

Ühenduse toetuse kumuleerumine

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed ei saa toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Käesoleva määruse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe muude saadavate toetuste ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta.

VII   PEATÜKK

KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 27

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja mis tahes alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (11) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (13)

2.   Käesoleva määruse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise suhtes, kaasa arvatud programmi alusel kehtestatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise suhtes, mille on põhjustanud ettevõtja tegevus või tegevusetus, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduste täidetavat eelarvet.

3.   Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks rikkumisi, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramine, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud ning muudatus on vastuolus meetme laadi või rakendamise tingimustega.

Artikkel 28

Kontroll ja finantskorrektsioonid

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad teostada käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse kohapealseid auditeid vähemalt kümnepäevase etteteatamisega, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, igal ajal kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul pärast seda, kui komisjon on sooritanud lõpliku makse.

Komisjoni ja kontrollikoja ametnikel või nende esindajatel, kellel on nõuetekohased volitused kohapealsete auditite läbiviimiseks, on juurdepääs arveraamatutele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul koostatud või säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud käesoleva määruse alusel rahastatud kuludega.

Eespool nimetatud auditeerimisvolitused ei mõjuta siseriiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi seaduste alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad ei osale muu hulgas koduvisiitides või isikute ametlikus küsitlemises asjaomase liikmesriigi õiguse raames. Siiski on neil juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

Kui käesoleva määruse alusel antav ühenduse rahaline toetus määratakse hiljem lõplikuks abisaajaks olevale kolmandale osapoolele, siis algne abisaaja, kes on ühenduse rahalise toetuse saaja, peab esitama komisjonile kogu asjakohase teabe asjaomase lõpliku abisaaja kohta.

Sel eesmärgil peavad abisaajad kättesaadavana säilitama kõik seotud dokumendid kuni kolmeaastase perioodi jooksul lõpliku makse sooritamisest.

Komisjon võib lisaks nõuda, et asjaomane liikmesriik teostaks kohapeal auditeid, mida rahastatakse artiklite 8 ja 9 alusel. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad võivad sellisest auditist osa võtta.

2.   Kui komisjon leiab, et ühenduse rahalisi vahendeid ei ole kasutatud käesolevas määruses või mis tahes muus kohaldatavas ühenduse õigusaktis kehtestatud tingimuste kohaselt, teatab ta sellest abisaajatele, sealhulgas kõikidele lõplikele abisaajatele lõike 1 tähenduses, kes peavad ühe kuu jooksul sellise teate saamisest saatma komisjonile oma märkused.

Kui abisaaja ei vasta nimetatud ajavahemiku jooksul või tema märkuste alusel komisjon oma arvamust ei muuda, siis komisjon kas vähendab antavat rahalist toetust, tühistab selle või peatab maksed.

Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud tingimustel.

3.   Komisjon tagab, et on olemas asjakohane kord artikli 53 lõike 7 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 165 kohaselt rahastatavate meetmete kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

4.   Riikliku suveräänsuse põhimõtte kohaselt võib komisjon korraldada või lasta korraldada artikli 13 punkti a alusel rahastavate meetmete jaoks kolmandatele riikidele makstud rahaliste vahendite finantsauditeid ainult kokkuleppel kolmanda riigiga.

Artikkel 29

Hindamine ja aruanded

1.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete üle teostatakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.

2.   Komisjon tagab rahastatavate meetmete korrapärase sõltumatu välishindamise.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a)	hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)	hiljemalt 30. augustiks 2012 teate käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise jätkamise kohta;

c)	hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 1 ette nähtud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse 20 tööpäeva.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 31

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad artikli 8 punktis a ja artiklis 9 sätestatud meetmete jaoks võib koostada artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras.

Artikkel 32

Vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 657/2000 ja otsused nr 2000/439/EÜ ning nr 2004/465/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

---

(1)  15. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1242/2004 (ELT L 236, 7.7.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

(5)  EÜT L 187, 20.7.1999, lk 70. Otsust on muudetud otsusega 2004/864/EÜ (ELT L 370, 17.12.2004, lk 91).

(6)  ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. Otsust on muudetud komisjoni otsusega 2006/191/EÜ (ELT L 66, 8.3.2006, lk 50).

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7.

(9)  EÜT L 176, 15.7.2000, lk 42. Otsust on muudetud otsusega 2005/703/EÜ (ELT L 267, 12.10.2005, lk 26).

(10)  ELT L 157, 30.4.2004, lk 114. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/2/EÜ (ELT L 2, 5.1.2006, lk 4).

(11)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(12)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

---