EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005L0094

Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005 , linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

OJ L 10, 14.1.2006, p. 16–65 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 270M, 29.9.2006, p. 5–54 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 069 P. 3 - 52
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 069 P. 3 - 52
Special edition in Croatian: Chapter 03 Volume 014 P. 270 - 319

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; kehtetuks tunnistatud 32016R0429 ja 32020R0687

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/94/oj

14.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 10/16


NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/94/EÜ,

20. detsember 2005,

linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on tõsine, äärmiselt nakkav kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused gripiviirused. Need viirused võivad edasi levida ka imetajatele, sealhulgas sigadele ja inimestele.

(2)

Et elusad kodulinnud on loetletud asutamislepingu I lisas, on ühenduse üheks veterinaaria valdkonda kuuluvaks ülesandeks parandada kodulindude tervislikku seisundit, soodustades sellega kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemist ning tagades kõnealuse sektori arengu. Lisaks tuleb ühenduse poliitikate ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3)

Gripiviirustel on palju erinevaid viirusetüvesid. Oht, mida erinevad gripiviiruse tüved kujutavad endast loomade ja inimeste tervisele, on väga erinev ning viiruste kiirete mutatsioonide ja geneetilise materjali erinevate tüvede vahel ümberpaiknemise võimaluste tõttu mõneti ettearvamatu.

(4)

Mõnede lindudelt pärinevate gripiviiruse tüvedega nakatumine võib kodulindudel põhjustada episootilise ulatusega taudipuhanguid ning põhjustada nende seas ulatuslikke häireid ja suremust, mis võib ähvardada eeskätt kodulinnukasvatuse üldist tulusust.

(5)

Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse meetmed kehtestati nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiiviga 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed, (3) et tagada loomade tervise kaitse ja aidata kaasa linnukasvatussektori arengule.

(6)

Direktiiviga 92/40/EMÜ kehtestatud meetmed tuleks põhjalikult läbi vaadata, võttes arvesse uuemaid teadusandmeid linnugripi ohu kohta loomade ja inimeste tervisele, uute laborikatsete ja vaktsiinide väljatöötamist ning ühenduses ja kolmandates riikides hiljuti esinenud kõnealuse taudi puhangutest saadud õppetunde.

(7)

Uute ühenduse meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusameti viimaseid seisukohti ning rahvusvahelise episootiaameti maismaaloomade tervishoiu eeskirja ning maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatusse seoses linnugripiga tehtud muudatusi.

(8)

Lindudelt pärinevad teatud gripiviirused võivad teatud tingimustes mõjuda ka inimestele ja kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele. Käesoleva direktiivi sätted, mille eesmärgiks on võidelda põllumajandusloomade haigestumise vastu, võiksid kaudselt kaasa aidata inimeste terviseprobleemide ennetamisele. Praeguses etapis on selliste probleemide lahendamine siiski peamiselt liikmesriikide ülesandeks.

(9)

Ühenduse tasandil käsitletakse gripiviirustest tekitatud ohtu inimeste tervisele peamiselt muude meetmete ja õigusaktidega. Need puudutavad eelkõige Haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskust mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004, (4) komisjoni välja antud soovitusi gripipandeemiaks valmisolekuks ja sellele reageerimise kavandamiseks, Euroopa Liidu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ning gripi järelevalve Euroopa süsteemi loomist.

(10)

On siiski asjakohane, et komisjon hindaks koos Haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskusega vajadust võtta ühenduse tasandil täiendavaid inimeste tervist, töötajate tervist ja ohutust käsitlevaid meetmeid lisaks käesoleva direktiivi loomade tervist käsitlevatele meetmetele, et käsitleda lindudelt pärinevate teatud gripiviiruste põhjustatud ohtu inimestele ja eelkõige nakatunud loomadega kokku puutunud töötajatele ning esitada mis tahes vajalikud õigusaktide ettepanekud.

(11)

Praeguste teadmiste kohaselt on niinimetatud madala patogeensusega linnugripi viiruste põhjustatud terviseriskid väiksemad riskidest, mida põhjustavad kõrge patogeensusega linnugripi viirused, mis tekivad teatavate madala patogeensusega viiruste mutatsioonide tulemusena.

(12)

Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse õigusaktid peaksid liikmesriikidele andma võimaluse võtta tauditõrjemeetmeid vastu paindlikult ja proportsionaalselt, võttes arvesse eri viirusetüvede erinevat ohtlikkuse taset, kõnealuste meetmete tõenäolist sotsiaalset ja majanduslikku mõju põllumajandussektorile ja teistele asjaomastele sektoritele, ning tagades samas, et iga konkreetse haigusstsenaariumi korral võetakse kõige asjakohasemaid meetmeid.

(13)

Madala patogeensusega linnugripi viiruste kõrge patogeensusega viirusteks muteerumise võimalust arvestades tuleks hoolt kanda kodulindude nakatumise varase avastamise eest, et sellele kiiresti reageerida ja võtta vastu asjakohaseid ja proportsionaalseid tauditõrje- ja likvideerimismeetmeid, mis peaksid sisaldama liikmesriikide teostatavat aktiivse järelevalve süsteemi. Niisugust järelevalvet tuleks korraldada üldiste suuniste kohaselt, mida tuleks kohandada vastavalt kõnealuses valdkonnas ilmnenud uutele teadmistele ja arengusuundadele.

(14)

Linnugripi nakkuskahtluse korral, mille aluseks võivad olla kliinilised või laboratoorsed uuringud või muud nakkuskahtlusele viitavad põhjused, tuleks koheselt algatada ametlik uurimine, et vajadusel oleks võimalik võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid. Niisuguseid meetmeid tuleks tugevdada kohe, kui nakkuskahtlus on kinnitust leidnud; meetmed peaksid sealhulgas hõlmama lindudest tühjendamist nakatunud ja nakatumisohus olevates ettevõtetes.

(15)

Madala patogeensusega linnugripi viiruse avastamisel võivad tõrjemeetmed erineda kõrge patogeensusega linnugripi viiruse avastamise korral kohaldatavatest meetmetest, kuna nimetatud kahe olukorra riskitase on erinev.

(16)

Tauditõrjemeetmeid ja eelkõige piirangutsoonide kehtestamist tuleks samuti vastavalt muuta, võttes arvesse kodulindude arvukust ja muid riskitegureid piirkonnas, kus nakkus avastati.

(17)

Taudipuhangu korral on vaja ära hoida nakkuse edasilevimist ning selleks tuleb hoolikalt jälgida ja piirata kodulindude liikumist ning saastumisohus olevate toodete kasutamist, tugevdada bio-ohutusmeetmeid kodulinnukasvatuse kõigil tasanditel, puhastada ja desinfitseerida nakatunud ettevõte, kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonid taudikolde ümber ning vajaduse korral viia läbi vaktsineerimine.

(18)

Kõrge patogeensusega linnugripi tõrjeks võetavate ühenduse meetmete aluseks peaks olema eelkõige rajatiste tühjendamine nakatunud linnukarjadest vastavalt loomade heaolu käsitlevatele ühenduse õigusaktidele.

(19)

Nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/119/EÜ loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel (5) sätestatakse miinimumnõuded loomade kaitse kohta nende tapmisel või surmamisel, sealhulgas tauditõrje eesmärgil. Neid reegleid kohaldatakse täies ulatuses käesoleva direktiivi kohase tapmise või surmamise suhtes.

(20)

Linnugripi vastu vaktsineerimine võib olla tulemuslik abinõu lisaks muudele tauditõrjemeetmetele ning võimaldab vältida kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude massilist surmamist ja hävitamist. Praeguste teadmiste kohaselt võib eeldada, et vaktsineerimine võib lisaks hädaolukorras lühiajalise meetmena kasutamisele osutuda kasulikuks samuti taudi ärahoidmise pikaajalise meetmena olukorras, kus on tavalisest suurem linnugripiviiruste metsloomadelt või muudest allikatest sissetoomise oht. Seetõttu tuleks kehtestada nii erakorralist vaktsineerimist kui ka profülaktilist vaktsineerimist käsitlevad sätted.

(21)

Kuigi vaktsineeritud kodulinnud on kliiniliste haigusnähtude eest kaitstud, võivad nad nakatuda ja soodustada sellega nakkuse edasist levimist. Sellepärast tuleb koos vaktsineerimisega kehtestada ühenduse tasandil asjakohased järelevalve- ja piirangumeetmed. Selleks peab vaktsineerimise strateegia võimaldama teha vahet nakatunud ja vaktsineeritud loomade vahel. Vaktsineeritud kodulindudest valmistatud tooted, näiteks linnuliha ja toidumunad, tuleks seejärel viia turule kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega, sealhulgas käesoleva direktiiviga.

(22)

Ühendusel ja liikmesriikidel peaks olema ka võimalus luua linnugripivaktsiini varusid, millega kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde erakorralise olukorra puhul vaktsineerida.

(23)

Tuleks vastu võtta sätted, millega tagatakse linnugripi ühtlustatud diagnoosimismenetluste ja -meetodite kasutamine, sealhulgas ühenduse referentlaboratooriumi ja liikmesriikide referentlaboratooriumide töö.

(24)

Tuleks vastu võtta sätted, millega tagatakse liikmesriikide vajalikul tasemel ettevalmistus, et tulemuslikult toime tulla ühe või mitme linnugripipuhangu tagajärjel tekkiva eriolukorraga, koostades selleks eelkõige situatsioonplaane ja moodustades tauditõrjekeskusi.

(25)

Kui linnugripp avastatakse importimise ajal karantiinikeskuses või -rajatises, nagu see on sätestatud komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ (millega sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused), (6) tuleb sellest teatada komisjonile. Liikmesriikides aset leidvate taudipuhangute korral ei ole nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) (7) ettenähtud teatamine siiski asjakohane.

(26)

Puhastamine ja desinfitseerimine peaks olema ühenduse linnugripitõrjet käsitleva poliitika lahutamatu osa. Desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist. (8)

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (9) kehtestatakse loomsete kõrvalsaaduste kogumise, veo, ladustamise, käitlemise, töötlemise ja kasutamise või kõrvaldamise eeskirjad, mis kehtivad sealhulgas episootiliste haiguste tõrjeks surmatud loomade suhtes, et need ei ohustaks inimeste ja loomade tervist. Kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega luuakse surnud loomade kõrvaldamise üldine raamistik. Tuleks sätestada, et vajaduse korral võtavad komiteed vastu täiendavaid või teistsuguseid erimeetmeid linnugripi tõrjemeetmete tugevdamiseks.

(28)

Munade suhtes, mis pärinevad ettevõtetest, kus peetakse linnugrippi nakatumise kahtlusega linde, võib teatavatel tingimustel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid) (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. (11)

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Teaduslike ja tehniliste teadmiste arengu arvesse võtmiseks tuleb ette näha võimalus teha vajaduse korral käesoleva direktiivi lisades viivitamata muudatusi.

(31)

Gripiviiruste etteaimamatust arvestades tuleb tagada sujuv menetlus, mis võimaldab vajaduse korral ühenduse tasandil kiiresti vastu võtta täiendavaid või spetsiifilisemaid tõrjemeetmeid seoses kodulindude või muude loomaliikide nakatumisega.

(32)

Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude hulgas linnugripi puhkemise korral kohaldatavad minimaalsed tõrjemeetmed. Samas võivad liikmesriigid võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid haldus- ja sanitaarmeetmeid. Lisaks peaks käesoleva direktiiviga ette nägema, et liikmesriikide asutused võivad kohaldada mitmesugustest haigusolukordadest tulenevate terviseriskide ulatusega proportsionaalseid meetmeid.

(33)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on linnukasvatussektori arengu tagamise ja loomade tervise kaitse edendamise põhieesmärkide saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada linnugripi vältimise ja tõrje eri- ja miinimummeetmeid käsitlevad eeskirjad. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(34)

Käesoleva direktiivi rakendusmeetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (12)

(35)

Ühenduse õigusaktide selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks direktiiv 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga,

(36)

Nõukogu julgustab kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punktiga 34 liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:

a)

teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine ning pädevate asutuste ja põllumajandustöötajate teadlikkuse ja valmisoleku tõstmine nimetatud loomataudiga seotud ohtude suhtes;

b)

minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas linnugripi puhangute esinemise ja linnugripiviiruste imetajatele võimaliku ülekandumise varajase avastamise korral;

c)

muud meetmed, mille eesmärgiks on ära hoida lindudelt pärinevate gripiviiruste levik muudele liikidele.

2.   Liikmesriikidele jäetakse õigus võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid meetmeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   linnugripp– I lisa punktis 1 kirjeldatud gripinakkus;

2.   kõrge patogeensusega linnugripp (KPLG)– I lisa punktis 2 kirjeldatud linnugripi nakkus;

3.   madala patogeensusega linnugripp (MPLG)– I lisa punktis 3 kirjeldatud linnugripi nakkus;

4.   kodulinnud– kõik linnud, keda kasvatatakse või peetakse liha, toidumunade või muude toodete tootmiseks, ulukivarude täiendamiseks või vastavate linnuliikide tootmiseks ette nähtud mis tahes aretusprogrammi täitmise eesmärgil;

5.   metslind– vabaduses elav lind, keda ei peeta üheski punktis 8 esitatud määratlusele vastavas ettevõttes;

6.   muu vangistuses peetav lind– lind, kes ei ole kodulind ja keda peetakse vangistuses mis tahes punktis 4 nimetamata eesmärgil, sealhulgas etenduste, võiduajamiste, näituste, võistluste, aretamise ja müügi eesmärgil;

7.   ametlikult registreeritud haruldased kodulinnutõud või muud vangistuses peetavad linnutõud või -liigid– kodu- või muud vangistuses peetavad linnud, kelle pädev asutus on artiklis 62 sätestatud situatsioonplaanis ametlikult haruldasteks tõugudeks või liikideks tunnistanud;

8.   ettevõte– mis tahes põllumajanduslik või muu rajatis, sealhulgas haudejaam, tsirkus, loomaaed, lemmiklinnukauplus, linnuturg ja lindla, kus kodu- või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse või kasvatatakse. Selle mõistega ei hõlmata siiski tapamajasid, veovahendeid, karantiiniruume ning -keskuseid, piiripunkte ja laboreid, millele pädev asutus on andud loa hoida linnugripiviirust;

9.   kaubanduslik linnukasvatusettevõte– ettevõte, kus kodulinde kasvatatakse kaubanduslikel eesmärkidel;

10.   mittekaubanduslik ettevõte– ettevõte, kus omanikud peavad kodu- või muid vangistuses peetavaid linde:

11.   piiritletud kodulinnukasvatusala või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusala– üks või mitu ühise bio-ohutuse korraldussüsteemi alla kuuluvat linnukasvatusettevõtet, milles peetakse linnugripi suhtes selgelt eristatavas tervislikus seisundis olevate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude alamkogumit, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid järelevalve-, kontrolli- ja bio-ohutusmeetmeid;

12.   linnukari– kõik ühes tootmisüksuses olevad kodu- või muud vangistuses peetavad linnud;

13.   tootmisüksus– ettevõttesisene üksus, mille puhul ametlik veterinaararst on veendunud, et see on kõigist teistest sama ettevõtte üksustest täiesti sõltumatu oma asukoha ja seal peetavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude igapäevase hooldamise osas;

14.   ühepäevased tibud– kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel toidetud ja vähem kui 72 tunni vanused muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid, olenemata sellest, kas neid on toidetud või mitte;

15.   diagnostikakäsiraamat– artikli 50 lõikes 1 sätestatud diagnostikakäsiraamat;

16.   nakatumiskahtlusega kodu- või muud vangistuses peetavad linnud– kõik kodu- või muud vangistuses peetavad linnud, kellel avalduvad sellised kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või reaktsioonid laborikatsetele, mille puhul ei saa välistada linnugripi esinemist;

17.   omanik– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kelle omandisse kodu- või muud vangistuses peetavad linnud kuuluvad või kelle ülesandeks on nende pidamine kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil;

18.   pädev asutus– liikmesriigi asutus, kes on pädev käesoleva direktiivi kohaselt läbi viima füüsilist kontrolli või haldusformaalsusi, või asutus, kellele on vastav pädevus delegeeritud;

19.   ametlik veterinaararst– pädeva asutuse määratud veterinaararst;

20.   ametlik järelevalve– pädeva asutuse poolt ettevõttes läbi viidav kodu- või muude vangistuses peetavate lindude või imetajate hoolikas seire seoses linnugripiga;

21.   ametlik kontroll– pädeva asutuse võetavad meetmed selle kontrollimiseks, et käesoleva direktiivi nõudeid ja nimetatud asutuse antud juhiseid nõuete järgimise kohta täidetakse või et need on täidetud;

22.   surmamine– imetaja, kodulinnu või muu vangistuses peetava linnu surma põhjustav tegevus, v.a tapmine;

23.   tapmine– protsess, mis põhjustab imetaja või kodulinnu surma verekaotuse tõttu ja inimtoiduks kasutamise eesmärgil;

24.   kõrvaldamine– loomsete kõrvalsaaduste kogumine, vedu, ladustamine, käitlemine, töötlemine ja kasutamine või kõrvaldamine vastavalt:

25.   ühenduse vaktsiinipank– sobivad ruumid, mis on vastavalt artikli 58 lõikele 1 ette nähtud ühenduse linnugripivaktsiini varude säilitamiseks;

26.   kontaktettevõte– ettevõte, millest linnugripp võib pärineda või kuhu linnugripp võib olla sisse toodud selle asukoha tõttu, inimeste, kodu- või muude vangistuses peetavate lindude või veovahendite liikumise tagajärjel või mõnel muul viisil;

27.   taudikahtlus– pädeva asutuse poolt väljendatud linnugripi esinemise kahtlus ettevõttes;

28.   taudipuhang– pädeva asutuse poolt kinnitatud linnugripi esinemine ettevõttes;

29.   esmane taudipuhang– taudipuhang, millel ei ole epidemioloogilist seost nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) (14) artikli 2 lõike 2 punktis p määratletud samas liikmesriigi piirkonnas varem aset leidnud taudipuhanguga või sama liikmesriigi teises piirkonnas toimunud esimene taudipuhang;

30.   nakatunud loomade vaktsineeritud loomadest eristamise (DIVA) strateegia– vaktsineerimisstrateegia, mis võimaldab teha vahet vaktsineeritud/nakatunud ja vaktsineeritud/nakatumata loomade vahel, kasutades selleks epideemilise e. väliviiruse vastaste antikehade avastamiseks mõeldud diagnostilist testi ja vaktsineerimata testlinde;

31.   imetaja– klassi Mammalia kuuluv loom, välja arvatud inimene;

32.   rümp– surnud või surmatud kodu- või muu vangistuses peetav lind või selle osad, mis on inimtoiduks kõlbmatu(d).

II   PEATÜKK

ENNETAV BIO-OHUTUS, JÄRELEVALVE, TEAVITAMINE JA EPIDEMOLOOGILINE UURIMINE

Artikkel 3

Ennetavad bio-ohutusmeetmed

Artikli 64 lõikes 2 osutatud korra kohaselt võib kehtestada ennetavaid bio-ohutusmeetmeteid käsitlevaid erisätteid.

Artikkel 4

Järelevalveprogrammid

1.   Liikmesriigid viivad läbi järelevalveprogramme eesmärgiga:

a)

avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumine linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7;

b)

aidata riskide korrapäraselt ajakohastatava hindamise põhjal suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega lindudel.

2.   Lõike 1 alapunktis a osutatud järelevalveprogrammid peavad järgima komisjoni poolt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt koostatud juhiseid.

Artikkel 5

Teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevat asutust teavitatakse kohustuslikus korras ja viivitamata linnugripi kahtlusest ja selle esinemise juhtudest.

2.   Lisaks ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad loomade taudipuhangutest teavitamist, teavitavad liikmesriigid II lisa kohaselt komisjoni kõigist pädeva asutuse kinnitatud linnugripi esinemise juhtudest tapamajades, veovahendites, piiripunktides ja muudes ühenduse piiridel ning karantiinirajatistes asuvates kohtades või keskustes, mille tegevust reguleeritakse kodu- või muude vangistuses peetavate lindude sissevedu käsitlevate ühenduse õigusaktidega.

3.   Liikmesriigid teatavad kõigist imetajatel linnugripi suhtes läbi viidud järelevalve tulemustest.

Artikkel 6

Epidemioloogiline uurimine

1.   Liikmesriigid tagavad epidemioloogiliste uurimiste alustamise küsimustike alusel, mis koostatakse artikliga 62 ette nähtud situatsioonplaanide raames.

2.   Epidemioloogiline uurimine hõlmab vähemalt järgmist:

a)

ajavahemiku pikkus, mille jooksul linnugripp võib olla esinenud ettevõttes või muul alal või veovahendites;

b)

linnugripi võimalik päritolu;

c)

kõigi kontaktettevõtete väljaselgitamine;

d)

kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, isikute, imetajate, veovahendite või mis tahes materjalide või muude vahendite, mille kaudu linnugripp võis levida, liikumine.

3.   Pädev asutus arvestab epidemioloogilise uurimise tulemusi:

a)

otsuse tegemisel selle kohta, kas kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud täiendavaid tauditõrjemeetmeid; ning

b)

käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite tegemisel.

4.   Kui epidemioloogiline uurimine näitab, et linnugripp võib olla tulnud teistest liikmesriikidest või edasi kandunud teistesse liikmesriikidesse, teatatakse uurimistulemustest viivitamata komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele.

III   PEATÜKK

TAUDIPUHANGU KAHTLUS

Artikkel 7

Taudipuhangu kahtluse korral ettevõtete suhtes kohaldatavad meetmed

1.   Taudikahtluse korral algatab pädev asutus koheselt uurimise, et diagnostikakäsiraamatu kohaselt linnugripi esinemist kas kinnitada või välistada ja ettevõte ametliku järelevalve alla võtta. Pädev asutus tagab ka lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete järgimise.

2.   Pädev asutus tagab ettevõttes järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

kodulinnud, muud vangistuses peetavad linnud ja kõik koduloomadena peetavad imetajad loendatakse või vajaduse korral hinnatakse nende arvu kodulinnukategooriate või muude vangistuses peetavate linnuliikide kaupa;

b)

koostatakse nimestik, milles esitatakse liigiti ettevõttes juba haigestunud, surnud või tõenäoliselt nakatuvate kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja kõigi koduloomadena peetavate imetajate ligikaudne arv; kogu taudikahtluse kestel täiendatakse iga päev seda nimestikku koorunud lindude, sündinud ning surnud loomade ja lindude arvuga ning taotluse korral esitatakse nimestik pädevale asutusele;

c)

kõik kodu- ja muud vangistuses peetavad linnud viiakse ettevõtte siseruumidesse ja hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia nende kokkupuude metslindudega miinimumini;

d)

kodu- või muid vangistuses peetavaid linde ei tohi ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia;

e)

ilma pädeva asutuse loata ei või ettevõttest välja viia kodu- või muude vangistuses peetavate lindude rümpasid, kodulinnuliha ja sealhulgas rupskeid (“kodulinnuliha”), linnusööta (“sööt”), söödanõusid, materjale, jäätmeid, väljaheiteid, kodu- või muude vangistuses peetavate lindude sõnnikut (“sõnnik”), läga, kasutatud allapanu ega midagi muud, millega linnugripp võib edasi kanduda, ning tuleb järgida asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid, et viia linnugripi levimise oht miinimumini;

f)

ettevõttest ei tohi välja viia mune;

g)

inimeste, koduloomadena peetavate imetajate, veovahendite ja seadmete ettevõttesse sisenemine ja sealt väljumine toimub pädeva asutuse loal ja tema kehtestatud tingimuste kohaselt;

h)

kodu- või muude vangistuses peetavate lindude majutamiseks mõeldud hoonete ja ettevõtte enda sisse- ja väljapääsude juures kasutatakse vastavalt pädeva asutuse juhistele sobivaid desinfektsioonivahendeid.

3.   Pädev asutus tagab epidemioloogilise uurimise läbiviimise vastavalt artiklile 6 (“epidemioloogiline uurimine”).

4.   Olenemata lõikest 1 võib pädev asutus ette näha proovide esitamist muudel juhtudel. Sellistes olukordades võib pädev asutus tegutseda ilma, et ta võtaks mõningaid või kõiki lõikes 2 osutatud meetmeid.

Artikkel 8

Taudipuhangu kahtluse korral ettevõtetes kohaldatavate teatavate meetmete suhtes tehtavad erandid

1.   Pädev asutus võib riskide hindamise põhjal ja kohaldatud ettevaatusabinõusid ning väljaviidavate lindude ja toodete sihtkohta arvestades lubada teha erandeid artikli 7 lõike 2 punktides c–e sätestatud meetmete suhtes.

2.   Pädev asutus võib samuti lubada erandeid artikli 7 lõike 2 punktist h muude vangistuses peetavate lindude puhul, keda peetakse mittekaubanduslikes ettevõtetes.

3.   Artikli 7 lõike 2 punkti f silmas pidades võib pädev asutus lubada munade saatmist:

a)

otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki sätetele ning neid käidelda ja töödelda kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega; kui pädev asutus annab välja niisuguse loa, kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi; või

b)

kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Taudipuhangu kahtluse korral ettevõtetes kohaldatavate meetmete kestus

Artiklis 7 sätestatud meetmeid, mida ettevõtetes tuleb taudikahtluste korral kohaldada, kohaldatakse seni, kuni pädev asutus on veendunud, et linnugripi esinemise kahtlus ettevõttes on välistatud.

Artikkel 10

Epidemioloogilise uurimise põhjal kohaldatavad täiendavad meetmed

1.   Pädev asutus võib epidemioloogilise uurimise esialgsete tulemuste põhjal kohaldada lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid, eriti juhul, kui ettevõte asub kodulindude suure asustustihedusega piirkonnas.

2.   Kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ning linnumunade, samuti linnukasvatussektoris kasutatavate veovahendite suhtes võib liikmesriigi kindlaksmääratud piirkondades või kogu liikmesriigis kehtestada ajutisi liikumispiiranguid.

Kõnealust piirangut võib laiendada koduloomadena peetavate imetajate liikumisele, kuid sellisel juhul ei tohi selle kestus olla üle 72 tunni, välja arvatud üksnes õigustatud põhjusel.

3.   Ettevõtte suhtes võib kohaldada artiklis 11 sätestatud meetmeid.

Kui tingimused võimaldavad, võib kõnealuste meetmete kohaldamisel piirduda üksnes nakatumiskahtlusega kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ja nendega seotud tootmisüksustega.

Taudipuhangu kahtluse kinnitamiseks või selle võimaluse välistamiseks võetakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule surmatud kodu- või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt proovid.

4.   Ettevõtte ümber võib kehtestada ajutise kontrolltsooni ja kohaldada selles tsoonis asuvate ettevõtete suhtes vastavalt vajadusele kas mõningaid või kõiki artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmeid.

IV   PEATÜKK

KÕRGE PATOGEENSUSEGA LINNUGRIPP (KPLG)

1.   JAGU

Ettevõtetes, eraldiasuvates tootmisüksustes ning kontaktettevõtetes kohaldatavad meetmed

Artikkel 11

Taudipuhangu korral ettevõtetes kohaldatavad meetmed

1.   KPLG puhangu korral tagab pädev asutus artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud meetmete kohaldamise.

2.   Kõik kodu- ja muud vangistuses peetavad linnud ettevõttes surmatakse ametliku järelevalve all viivitama. Surmamine toimub viisil, millega välditakse linnugripi levimist eelkõige veo ajal.

Liikmesriigid võivad linnugripi edasise leviku riski hindamise alusel siiski teha erandeid teatud kodu- ja muude vangistuses peetavate linnuliikide surmamise suhtes.

Pädev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, et piirata linnugripi võimalikku levikut ettevõttest metslindudele.

3.   Kõik ettevõttes olevad rümbad ja munad kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

4.   Kodulinnud, kes on ettevõttes korjatud munadest juba koorunud ajavahemikus KPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 7 lõikes 2 esitatud meetme kohaldamiseni, paigutatakse ametliku järelevalve alla ja nende suhtes viiakse läbi diagnostikakäsiraamatu kohane uurimine.

5.   Ettevõttes ajavahemikus KPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 7 lõikes 2 esitatud meetme kohaldamiseni tapetud kodulindude liha ja korjatud munad otsitakse võimaluse korral üles ja kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

6.   Kõik ained ja jäätmed, mis võivad olla saastunud, nagu näiteks sööt, hävitatakse või töödeldakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, mis tagab linnugripiviiruse hävimise.

7.   Tõenäoliselt saastunud sõnniku, läga ja allapanu suhtes kasutatakse ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust.

8.   Pärast rümpade kõrvaldamist kasutatakse lindude pidamiseks kasutatud ehitiste, karjamaade või maade, tõenäoliselt saastunud seadmete ning kodu- või muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatud veovahendite suhtes ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust.

9.   Muid vangistuses peetavaid linde või koduloomadena peetavaid imetajaid ei tohi ilma pädeva asutuse loata ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia. Kõnealust piirangut ei kohaldata selliste koduloomadena peetavate imetajate suhtes, kes pääsevad üksnes inimeste elamispiirkondadesse.

10.   Esmase taudipuhangu korral kohaldatakse isoleeritud viiruse suhtes selle geneetilise alatüübi kindlakstegemiseks diagnostikakäsiraamatu kohast laboratoorset menetlust.

Vastavalt artikli 51 lõikele 1 saadetakse kõnealune isoleeritud viirus võimalikult kiiresti ühenduse referentlaboratooriumisse.

Artikkel 12

Erandid

1.   Liikmesriigid koostavad artikli 11 lõikega 2 ning artiklitega 13 ja 14 ette nähtud üksikasjalikud erandite lubamise eeskirjad, mis hõlmavad asjakohaseid alternatiivmeetmeid ja -tingimusi. Sellised erandid põhinevad pädeva asutuse poolt läbi viidud riskide hinnangul.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 kohaselt tehtud eranditest.

3.   Komisjon vaatab pärast artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 kohast erandi tegemist olukorra koheselt läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning võimalikult kiiresti toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees (“komitee”).

4.   Kõiki artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 alusel lubatud erandeid arvestades võib linnugripi leviku tõkestamise meetmeid vastu võtta artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 13

Teatavaid ettevõtteid käsitlevad erandid

1.   Pädev asutus võib lubada erandeid artikli 11 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud meetmetest KPLG puhangute korral mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmiklinnukaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringuteks või ohustatud liikide ja ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide kaitse eesmärgil, tingimusel et sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

2.   Pädev asutus tagab, et lõike 1 kohase erandi tegemisel kehtivad sellest mõjutatud kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude suhtes järgmised tingimused:

a)

nad viiakse ettevõtte siseruumidesse ja neid hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia nende kokkupuude metslindudega miinimumini;

b)

nende suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet ja kontrolli diagnostikakäsiraamatu kohaselt, neid ei paigutata ümber enne, kui laboratoorsed uuringud on näidanud, et nad ei kujuta endast enam KPLG edasise leviku suhtes märkimisväärset ohtu; ning

c)

neid ei tohi päritoluettevõttest välja viia, v.a tapmiseks või teise ettevõttesse, mis asub:

i)

samas liikmesriigis, järgides seejuures pädeva asutuse juhiseid; või

ii)

teises liikmesriigis, vastavalt kokkuleppele sihtliikmesriigiga.

3.   Pädev asutus võib artikli 11 lõikes 5 sätestatud meetmete suhtes lubada erandeid munade saatmisel otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile ning nende käitlemisel ja töötlemisel kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükiga.

Kõigi selliste lubade suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi.

Artikkel 14

Eraldiasuvates tootmisüksustes toimuvate KPLG puhangute korral kohaldatavad meetmed

Pädev asutus võib KPLG puhangu korral teha kahest või enamast eraldi asuvast tootmisüksusest koosnevas ettevõttes erandeid artikli 11 lõike 2 esimese lõiguga ette nähtud meetmetest tootmisüksuste suhtes, milles olevatel kodu- või muudel vangistuses peetavatel lindudel ei kahtlustata KPLG olemasolu, kui sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

Kõnealuseid erandeid tehakse kahe või enama eraldiasuva tootmisüksuse puhul ainult juhul, kui ametlik veterinaararst on nende tootmisruumide ehitust, mõõtmeid, kasutust, lindude majutusviisi, toitmist, veevarustust, seadmeid ning töötajate ja külastajate ettevõtetes viibimist silmas pidades veendunud, et üksused on oma asukoha ja neis peetavate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude igapäevase hoolduse osas teistest tootmisüksustest täiesti sõltumatud.

Artikkel 15

Kontaktettevõtetes kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus teeb epidemioloogilise uurimise põhjal otsuse, kas käsitleda ettevõtet kontaktettevõttena.

Pädev asutus tagab kontaktettevõtetes artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmete kohaldamise seni, kuni diagnostikakäsiraamatu kohaselt on välistatud KPLG esinemise võimalus neis ettevõtetes.

2.   Pädev asutus võib kohaldada epidemioloogilise uurimise tulemuste alusel kontaktettevõtetes artiklis 11 sätestatud meetmeid eelkõige juhul, kui kontaktettevõte asub kodulindude suure asustustihedusega piirkonnas.

Põhikriteeriumid, mida tuleb silmas pidada artiklis 11 sätestatud meetmete kohaldamisel kontaktettevõtetes, on esitatud IV lisas.

3.   Et kinnitada või välistada diagnostikakäsiraamatu kohaselt KPLG viiruse esinemist neis kontaktettevõtetes, tagab pädev asutus surmatud kodu- ja muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt proovide võtmise.

4.   Pädev asutus tagab, et iga ettevõtte, kus kodu- või muud vangistuses peetavad linnud on surmatud ja kõrvaldatud ning linnugripi esinemine on seejärel kinnitust leidnud, tõenäoliselt saastunud ehitiste ja seadmete ning kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud materjalide veoks kasutatud veovahendite suhtes kasutatakse ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust.

2.   JAGU

Kaitse-, järelevalve- ja täiendavad piirangutsoonid

Artikkel 16

Kaitse- ja järelevalvetsoonide ning täiendavate piirangutsoonide kehtestamine KPLG puhangute korral

1.   KPLG puhangu järel kehtestab pädev asutus viivitamata:

a)

ettevõtte ümber vähemalt kolme kilomeetrise raadiusega kaitsetsooni;

b)

ettevõtte ümber vähemalt kümne kilomeetrise raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka kaitsetsooni.

2.   Kui leiab kinnitust KPLG puhang muude vangistuses peetavate lindude juures, mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmiklinnukaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringuteks või ametlikult registreeritud haruldaste muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide, kes ei ole kodulinnud, kaitse eesmärgil, võib pädev asutus pärast riski hindamist teha 2.–4. jao sätetele vajalikke erandeid seoses kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamisega ja nende suhtes kohaldatavate meetmetega tingimusel, et sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

3.   Lõikes 1 sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)

epidemioloogiline uurimine;

b)

geograafilised iseärasused, eelkõige looduslikud piirid;

c)

ettevõtete paiknemine ja kaugus ning kodulindude hinnanguline arv;

d)

kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude liikumis- ja kauplemismarsruudid;

e)

kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, nende rümpade, sõnniku, allapanu või kasutatud allapanu igasuguse kaitse- ja järelevalvetsoonide sisese liikumise kontrollimiseks vajalike töötajate ja rajatiste olemasolu, eelkõige juhul, kui surmamisele ja kõrvaldamisele määratud kodu- ja muud vangistuses peetavad linnud tuleb nende päritoluettevõttest välja toimetada.

4.   Pädev asutus võib lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvesse võttes kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või kõrvale täiendavaid piirangutsoone.

5.   Kui kaitse-, järelevalve- või täiendav piirangutsoon jääb mitme liikmesriigi territooriumile, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tsooni kehtestamisel koostööd.

Artikkel 17

Nii kaitse- kui järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus tagab kaitse- ja järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

kehtestatakse kord, mis võimaldab jälgida kõike, mis võib linnugripiviirust levitada, sealhulgas kodulinde, muid vangistuses peetavaid linde, liha, mune, rümpasid, sööta, allapanu, nakatunud kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega kokkupuutes olnud inimesi ja linnulihatööstusega seotud veovahendeid;

b)

omanikud peavad pädeva asutuse nõudmisel andma viimasele igasugust vajalikku teavet ettevõttesse toodavate või sealt välja viidavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ja munade kohta.

2.   Pädev asutus võtab kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et kõik inimesed, kes viibivad nendes kaitse- ja järelevalvetsoonides, mille suhtes on kehtestatud piirangud, oleksid neist piiranguist täielikult teadlikud.

Kõnealust teavet võib neile edastada hoiatussiltide, meediakanalite, nagu näiteks ajakirjanduse ja televisiooni, või muude asjakohaste vahendite abil.

3.   Kui epidemioloogilised andmed või muud tõendid seda kinnitavad, võib pädev asutus ohustatud ettevõtetes ja piirkondades läbi viia ennetava tõrjeprogrammi, sealhulgas kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ennetava tapmise või surmamise.

4.   Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikes 3 sätestatud meetmeid, peavad komisjoni sellest viivitamata teavitama ning komisjon vaatab olukorra koos asjaomaste liikmesriikide ja komiteega võimalikult kiiresti läbi.

3.   JAGU

Kaitsetsoonides kohaldatavad meetmed

Artikkel 18

Loendus ja ametliku veterinaararsti visiidid ning järelevalve

Pädev asutus tagab kaitsetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

võimalikult kiiresti viiakse läbi ettevõtete loendus;

b)

ametlik veterinaararst külastab võimalikult kiiresti kõiki kaubanduslikke ettevõtteid, et teostada neis kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude kliiniline läbivaatus ja vajadusel diagnostikakäsiraamatu kohane proovide kogumine laboratoorsete uuringute jaoks; andmed selliste külastuste ja nende käigus avastatu kohta kuuluvad säilitamisele; enne kaitsetsooni kaotamist külastab ametlik veterinaararst mittekaubanduslikke ettevõtteid;

c)

viivitamata rakendatakse diagnostikakäsiraamatule vastavat täiendavat järelevalvet, et avastada linnugripi võimalik edasi levimine kaitsetsoonis olevates ettevõtetes.

Artikkel 19

Kaitsetsoonides asuvates ettevõtetes kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab kaitsetsoonides asuvates ettevõtetes järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

kõik kodu- ja muud vangistuses peetavad linnud viiakse ettevõtte siseruumidesse ja hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia nende kokkupuude metslindudega miinimumini;

b)

rümbad kõrvaldatakse võimalikult kiiresti;

c)

elusate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liha, sööda, sõnniku, läga ja allapanu veoks kasutatud veovahendite ning muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide suhtes kasutatakse viivitamata ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust;

d)

kõigi töötajate ja muude isikute poolt kasutatavate ettevõtetesse sisenevate ja sealt väljuvate tõenäoliselt saastunud veovahendite suhtes kasutatakse viivitamata ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust;

e)

ilma pädeva asutuse loata ei või ettevõttesse tuua kodulinde, muid vangistuses peetavaid linde ja muid koduloomadena peetavaid imetajaid. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus:

i)

neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega, ja

ii)

neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus neis elavaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse;

f)

igasugusest ettevõtetes täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib diagnostikakäsiraamatu kohaselt läbi vajalikud uurimised;

g)

kõik ettevõtetesse tulevad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi levimise vältimiseks vajalikke bio-ohutusnõudeid;

h)

omanik säilitab taudijärelevalve ja -tõrje huvides andmed kõikide ettevõtet, v.a eluruume, külastanud isikute kohta ja peab need pädeva asutuse nõudmisel tegema kättesaadavaks. Selliseid andmeid ei tule säilitada siis, kui selliste ettevõtete nagu loomaaia ja loomapargi külastajatel ei ole juurdepääsu aladele, kus linde peetakse.

Artikkel 20

Kasutatud allapanu, sõnniku ja läga ettevõtetest kõrvaldamise või laialilaotamise keeld

Pädev asutus tagab, et kaitsetsoonis asuvates ettevõtetes on kasutatud allapanu, sõnniku ja läga kõrvaldamine või laialilaotamine keelatud, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks loa annab. Lubada võib aga bio-ohutusmeetmete kohast sõnniku- ja lägavedu ettevõtetst selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vaheladustuskohta, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud linnugripiviirused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud erieeskirjadele.

Artikkel 21

Laadad, turud ja muud kogunemised ning varude täiendamine

Pädev asutus tagab turgude, laatade, näituste ja muude kodu- või muude vangistuses peetavate lindude kokkutoomist eeldavate ürituste keelustamise kaitsetsoonides.

Pädev asutus tagab, et kaitsetsoonides ei lasta vabadusse ulukivarude täiendamiseks mõeldud kodu- või muid vangistuses peetavaid linde.

Artikkel 22

Lindude, linnumunade, kodulinnuliha ja rümpade ühest paigast teise viimise ja veo keelustamine

1.   Pädev asutus tagab kaitsetsoonide piirides kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude, munade ja rümpade ettevõtetest maanteedele (välja arvatud ettevõttesisestele teedele) toimetamise ja nende raudteeveo keelustamise.

2.   Pädev asutus tagab, et kodulinnaliha vedu tapamajadest, lihalõikusettevõtetest ja külmhoonetest on keelatud, välja arvatud juhul, kui liha on toodetud:

a)

kodulindudest, mis pärinevad väljastpoolt kaitsetsoone ning mida on hoitud ja veetud kaitsetsoonist pärit kodulinnulihast eraldi; või

b)

vähemalt 21 päeva enne kaitsetsoonis asuva ettevõtte oletatavat esimest nakatumist ning mida on alates tootmisest säilitatud ja veetud pärast nimetatud päeva toodetud lihast eraldi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldusid ei kohaldata siiski kaitsetsooni läbivatel maanteedel või raudteedel kauba mahalaadimiseta või peatusteta toimuvate transiitvedude suhtes.

Artikkel 23

Koheselt tapale viidavate kodulindude otseveo korral tehtavad erandid ning kodulinnuliha liikumine või töötlemine

1.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus anda loa määratud tapamajja koheselt tapale viidavate kaitsetsoonis asuvast ettevõttest pärit kodulindude otseveoks järgmistel tingimustel:

a)

ametlik veterinaararst teostab päritoluettevõttes kliinilise läbivaatuse 24 tunni jooksul tapale saatmisest;

b)

vajaduse korral on kodulindudega nende päritoluettevõttes tehtud diagnostikakäsiraamatule vastavaid laboratoorseid uuringuid, mille tulemused olid soodsad;

c)

kodulinde veetakse pädeva asutuse poolt pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)

määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse ja ta nõustub kodulindude vastuvõtmisega ning seejärel annab ta väljasaatmiskoha pädevale asutusele kinnituse tapmise kohta;

e)

kaitsetsoonist toodud kodulinde hoitakse teistest kodulindudest eraldi ja tapetakse teistest kodulindudest eraldi või teistel aegadel, soovitavalt tööpäeva lõpul; sellele järgnev puhastamine ja desinfitseerimine lõpetatakse enne, kui hakatakse teisi kodulinde tapma;

f)

ametlik veterinaararst tagab, et määratud tapamajas viiakse läbi üksikasjalik kodulindude läbivaatus nende saabumisel ja pärast nende tapmist;

g)

tapetud lindude liha ei satu ei ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubavahetusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (15) II lisas, kui käesoleva direktiivi artikli 64 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt ei otsustata teisiti;

h)

liha omandatakse, tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse ühendusesisesesse ja rahvusvahelisse kaubavahetusse saadetavast lihast eraldi ja kasutatakse nii, et see ei satuks ühendusesisesesse või rahvusvahelisse kaubavahetusse saadetavatesse lihatoodetesse, välja arvatud juhul, kui:

i)

seda on töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ III lisas sätestatud viisil; või

ii)

artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt otsustatakse teisiti.

2.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus anda loa kaitsetsoonis asuvasse määratud tapamajja koheselt tapale viidavate väljastpoolt kaitsetsooni pärinevate kodulindude otseveoks ja selliste kodulindude liha edasiseks liikumiseks tingimusel, et:

a)

määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse ja ta nõustub kodulindude vastuvõtmisega ning seejärel annab ta väljasaatmiskoha pädevale asutusele kinnituse tapmise kohta;

b)

kaitsetsoonist toodud kodulinde hoitakse teistest kodulindudest eraldi ja tapetakse teistest kodulindudest eraldi või teistel aegadel;

c)

toodetud kodulinnuliha tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse eraldi kaitsetsoonist pärit muude kodulindude lihast;

d)

kõrvalsaadused kõrvaldatakse.

Artikkel 24

Ühepäevaste tibude otseveo korral tehtavad erandid

1.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada kaitsetsoonis asuvatest ettevõtetest pärit ühepäevaste tibude otsevedu samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või selle ettevõtte varjualusesse, mis asub soovitavalt väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone, järgmistel tingimustel:

a)

neid veetakse pädeva asutuse poolt pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

b)

veo ajal ja sihtkoha ettevõttes kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid;

c)

sihtkoha ettevõte võetakse pärast ühepäevaste tibude saabumist ametliku järelevalve alla;

d)

kaitse- või järelevalvetsoonist välja viimisel peavad kodulinnud vähemalt 21 päevaks jääma sihtkoha ettevõttesse.

2.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada väljastpoolt kaitse- ja järelevalvetsoone pärinevatest munadest välja hautud ühepäevaste tibude otsevedu mis tahes teise samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse, mis asub soovitavalt väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja tööhügieenile tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud muude vastavates tsoonides paiknevatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või ühepäevaste tibudega.

Artikkel 25

Munema hakkavate kodulindude otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada munema hakkavate kodulindude otsevedu soovitavalt kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse või selle varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde:

a)

ametlik veterinaararst viib läbi päritoluettevõttes olevate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ning eelkõige äraviimisele kuuluvate lindude kliinilise läbivaatuse;

b)

vajaduse korral on päritoluettevõttes peetavate kodulindude suhtes läbi viidud diagnostikakäsiraamatu kohasedlaboratoorsed uuringud, mis on andnud soodsaid tulemusi;

c)

munema hakkavaid kodulinde veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)

sihtkoha ettevõte või varjualune võetakse pärast munema hakkavate kodulindude kohalesaabumist ametliku järelevalve alla;

e)

kaitse- või järelevalvetsoonist välja viimisel peavad kodulinnud vähemalt 21 päevaks jääma sihtkoha ettevõttesse.

Artikkel 26

Haude- ja toidumunade otseveo korral tehtavad erandid

1.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada haudemunade otsevedu kas ettevõttest kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse pädeva asutuse määratud haudejaama (“määratud haudejaam”), või järgmiste tingimuste esinemisel kaitsetsoonis asuvast ettevõttest määratud haudejaama:

a)

haudemunade päritolukarjad on diagnostikakäsiraamatu kohaselt läbi vaadatud ja neis ettevõtetes linnugripi esinemist ei kahtlustata;

b)

haudemune ja nende pakendit desinfitseeriti enne teelesaatmist ja nende munade päritolu on võimalik kindlaks teha;

c)

haudemune veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)

määratud haudejaamas kohaldatakse pädeva asutuse juhistele vastavaid bio-ohutusmeetmeid.

2.   Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada haudemunade otsevedu:

a)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

b)

munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega; või

c)

kõrvaldamiseks.

Artikkel 27

Rümpade otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada rümpade otsevedu tingimusel, et need veetakse minema nende kõrvaldamiseks.

Artikkel 28

Veovahendite puhastamine ja desinfitseerimine

Pädev asutus tagab artiklites 23–27 sätestatud vedudel kasutatavate veovahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise viivitamata pärast vedu kas ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 29

Meetmete kestus

1.   Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 21 päeva jooksul alates nakatatud ettevõtte artiklis 48 sätestatud ühe või mitme nõude kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise päevast kuni ajani, mil kaitsetsoonis asuvates ettevõtetes on diagnostikakäsiraamatu kohaselt läbi viidud uuringud.

2.   Kui käesolevas jaos nimetatud meetmete kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse endises kaitsetsoonis artiklis 30 sätestatud meetmeid seni, kuni nende kohaldamise võib artikli 31 sätete kohaselt lõpetada.

4.   JAGU

Järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

Artikkel 30

Järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

võimalikult kiiresti viiakse läbi kõikide kaubanduslike linnukasvatusettevõtete loendus;

b)

kodulindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ja munade liikumine järelevalvetsoonis keelustatakse, välja arvatud juhul, kui selleks annab loa pädev asutus, kes tagab linnugripi levikut tõkestavate bio-ohutusmeetmete kohaldamise; kõnealust keeldu ei kohaldata järelevalvetsooni ilma peatumata või kaupa maha laadimata läbivate maantee- ja raudteetransiitvedude suhtes;

c)

kodulindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ning munade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse ettevõtetesse, tapamajadesse, pakendamiskeskustesse või munatoodete valmistamise ettevõttesse on keelatud; pädev asutus võib siiski anda loa järgmiste lindude ja linnukasvatussaaduste otsevedudeks:

i)

määratud tapamajja artikli 23 lõike 1 punktide a, b ja d kohaseks koheseks tapmiseks viidavad kodulinnud;

pädev asutus võib anda loa kaitsetsoonis asuvasse määratud tapamajja koheselt tapale viidavate väljastpoolt kaitse- ja järelevalvetsooni pärinevate kodulindude otseveoks ja selliste kodulindude liha edasiseks liikumiseks;

ii)

munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla ja muneva hakkavad kodulinnud peavad jääma sihtkoha ettevõttesse vähemalt 21 päevaks;

iii)

ühepäevaste tibude vedu:

 

samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või selle varjualusesse tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja ettevõte võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla ning ühepäevased tibud jäävad sihtkoha ettevõttesse vähemalt 21 päevaks, või

 

mis tahes teise ettevõttesse, kui tibud on välja hautud väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone asuvatest ettevõtetest pärit haudemunadest, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja bio-ohutust garanteerivatele töötingimustele tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud teiste vastavates tsoonides asuvatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või ühepäevaste tibudega;

iv)

haudemunade vedu järelevalvetsoonis või väljaspool seda paiknevasse määratud haudejaama; enne ärasaatmist munad ja nende pakend desinfitseeritakse ning kõnealuste munade päritolu peab olema võimalik kindlaks teha;

v)

toidumunade otsevedu määratud pakendamiskeskusesse tingimusel, et munad on pakitud ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

vi)

munade vedu munatooteid valmistavasse ettevõttesse, mis asub järelevalvetsoonis või sellest väljaspool, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käidelda ja töödelda kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega;

vii)

munade vedu nende kõrvaldamiseks;

d)

kõik järelevalvetsoonis asuvatesse ettevõtetesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi leviku tõkestamiseks kohaldatavaid bio-ohutusmeetmeid;

e)

elusate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatavad veovahendid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt viivitamata pärast saastumist;

f)

kodu- ja muid vangistuses peetavaid linde ega koduloomi ei või ilma pädeva asutuse loata kodulinde pidavasse ettevõttesse tuua ega sealt välja viia. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus:

i)

neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega, ja

ii)

neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus neis piirkondades elavaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse.

g)

igasugusest ettevõtetes täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib diagnostikakäsiraamatu kohaselt läbi vajalikud uurimised;

h)

kasutatud allapanu, sõnniku ja läga kõrvaldamine või laialilaotamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab; lubada võib bio-ohutusmeetmete kohast sõnnikuvedu järelevalvetsoonis asuvatest ettevõtetest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vahelattu, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud linnugripiviirused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või erieeskirjadele, mis võidakse vastu võtta artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt;

i)

laadad, turud, näitused või muud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude kokkutoomisega seotud üritused on keelatud;

j)

ulukivarude täiendamiseks kasvatatud kodulinde ei lasta vabadusse.

Artikkel 31

Meetmete kestus

Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 30 päeva jooksul alates nakatatud ettevõtte artikli 48 kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise päevast.

5.   JAGU

Täiendavates piirangutsoonides kohaldatavad meetmed

Artikkel 32

Täiendavates piirangutsoonides kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus võib ette näha kõigi või mõnede 3. ja 4. jaos sätestatud meetmete kohaldamise artikli 16 lõikes 4 nimetatud täiendavates piirangutsoonides (“täiendavad piirangutsoonid”).

2.   Kui epidemioloogilised andmed või muud tõendid seda kinnitavad, võib pädev asutus täiendavates piirangutsoonides asuvates ja IV lisa kriteeriumide kohaselt ohustatud ettevõtetes ja aladel läbi viia ennetava tõrjeprogrammi, sealhulgas kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ennetava tapmise või surmamise.

Kõnealuste ettevõtete taasasustamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid kohaldavad liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

4.   Komisjon vaatab olukorra võimalikult kiiresti läbi koos asjaomaste liikmesriikidega ning komitees.

5.   Ilma et see piiraks nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (16) põhjal tehtud otsuste kohaldamist, võib linnugripi leviku tõkestamiseks vastu võtta täiendavaid järelevalve-, bio-ohutus- ja tõrjemeetmeid artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

6.   JAGU

Erandid ja täiendavad bio-ohutusmeetmed

Artikkel 33

Erandid

1.   Liikmesriigid määratlevad üksikasjaliku korra, mille alusel nad võivad lubada artiklites 16 ja 23–27 sätestatud erandeid, sealhulgas asjakohaseid alternatiivseid meetmeid ja tingimusi. Sellised erandid põhinevad pädeva asutuse poolt läbi viidud riskide hindamisel.

2.   Kui leiab kinnitust KPLG esinemine haudejaamas, võib pädev asutus riskide hindamise põhjal teha erandeid 3. ja 4. jaos sätestatud meetmetest.

3.   KPLG puhangute korral mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide kaitse eesmärgil, võib pädev asutus teha erandeid artikli 18 punktides b ja c, artiklis 22 ning artikli 30 punktides b, c ja f sätestatud meetmetest.

4.   3. ja 4. jaos sätestatud meetmete suhtes tehtavate eranditena võivad liikmesriigid KPLG puhangute korral riskide hindamisele tuginedes kohaldada konkreetseid meetmeid seoses võistlustuvide kaitse- ja järelevalvetsoonidesse sissetoomise, sealt väljaviimise ja neis tsoonides ühest kohast teise toimetamisega.

5.   Lõigetes 1–4 sätestatud erandeid lubatakse ainult juhul, kui sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

6.   Lõigetes 1–4 sätestatud erandite lubamisel teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni.

7.   Komisjon vaatab kõigil juhtudel olukorra läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

Lõigetes 1–4 sätestatud erandeid arvestades võib kohaldada linnugripi leviku tõkestamise meetmeid artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

8.   Mis tahes kodulinde (sealhulgas ühepäevaseid tibusid), muid vangistuses peetavaid linde, haudemune, kasutatud allapanu, sõnnikut või läga, mis pärineb ettevõttest, millele on käesoleva artikliga antud erand, ei tohi turustada väljaspool asjaomast liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui nii otsustatakse artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 34

Täiendavad bio-ohutusmeetmed

1.   Lisaks 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetmetele võib pädev asutus anda linnugripi leviku tõkestamiseks korralduse täiendavate bio-ohutusmeetmete rakendamiseks asjaomase liikmesriigi kaitse- ja järelevalvetsoonides ja täiendavates piirangutsoonides, samuti piiritletud kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude kasvatusaladel asuvates ettevõtetes.

Kõnealused meetmed võivad olla piirangud, mis kehtestatakse söödaveo, munade kogumise, kodulindude tapamajadesse vedamise, rümpade kõrvaldamiseks nende kokkukogumisega seotud veovahendite või isikute liikumise suhtes ja muu töötajate, veterinaararstide või põllumajandusseadmete tarnijate liikumise suhtes.

2.   Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni.

3.   Komisjon vaatab olukorra võimalikult kiiresti läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning komitees.

4.   Ilma et see piiraks nõukogu otsuse 90/424/EMÜ põhjal tehtud otsuste kohaldamist, võib linnugripi leviku tõkestamiseks vastu võtta täiendavaid järelevalve-, bio-ohutus- ja tõrjemeetmeid artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

7.   JAGU

Meetmed, mida kohaldakase kõrge patogeenusega linnugripi (KPLG) esinemiskahtluse ja kinnitust leidnud esinemise korral teatavatel väljaspool ettevõtteid asutavatel aladel ja veovahendites

Artikkel 35

Tapamajades ja veovahendites KPLG esinemise kahtluse korral läbiviidav uurimine

Kui kahtlustatakse KPLG esinemist tapamajades või veovahendites või selle esinemine leiab kinnitust, algatab pädev asutus viivitamata uurimise kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude päritoluettevõttes, et selle esinemist diagnostikakäsiraamatu kohaselt kinnitada või välistada.

Artikkel 36

Tapamajades kohaldatavad meetmed

1.   Tapamajas KPLG esinemise kahtluse või kinnitust leidnud esinemise korral tagab pädev asutus riskide hindamise põhjal kõigi tapamajas olevate kodulindude surmamise või tapmise ametliku järelevalve all ja võimalikult kiiresti.

Pärast kodulindude tapmist tuleb nende liha ja kõik kõrvalsaadused ning mis tahes muude tapmis- ja töötlemisprotsessi käigus saastuda võinud kodulindude liha ja kõrvalsaaduseid hoida eraldi ja ametliku järelevalve all kuni diagnostikakäsiraamatu kohase uurimise lõpuleviimiseni.

2.   Kui KPLG esinemine leiab kinnitust, kõrvaldatakse kodulindude liha ja mis tahes kõrvalsaadused, mis pärinevad tapmis- ja töötlemisprotsessi käigus saastuda võinud mis tahes kodulindude lihast ja kõrvalsaadustest, ametliku järelevalve all võimalikult kiiresti.

Artikkel 37

Piiripunktides või veovahendites kohaldatavad meetmed

1.   Piiripunktides või veovahendites KPLG esinemise kahtluse või kinnitust leidnud esinemise korral tagab pädev asutus riskide hindamise põhjal kõigi piiripunktis või veovahendis olevate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ametliku järelevalve all surmamise, tapmise või nende isoleerimise kodu- ja muudest vangistuses peetavatest lindudest kuni diagnostikakäsiraamatu kohase uurimise lõpuleviimiseni. Pädev asutus kohaldab vajadusel artiklis 7 sätestatud meetmeid.

Pädev asutus või lubada kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude viimise teise kohta nende surmamiseks, tapmiseks või isoleerimiseks.

Pädev asutus võib teha otsuse mitte tappa või surmata neid piiripunktis olevaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde, kes ei ole nakatumiskahtlusega kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega kokku puutunud.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud kodulindude tapmist tuleb nende liha ja mis tahes kõrvalsaadused hoida tapmis- ja töötlemisprotsessi käigus saastuda võinud muude kodulindude lihast ja mis tahes kõrvalsaadustest eraldi ja ametliku järelevalve all kuni diagnostikakäsiraamatu kohase uurimise lõpuleviimiseni.

3.   Kui KPLG esinemine leiab kinnitust, kõrvaldatakse nende kodulindude liha ja mis tahes kõrvalsaadused tapmis- ja töötlemisprotsessi käigus saastuda võinud muude kodulindude lihast ja kõrvalsaadustest ametliku järelevalve all võimalikult kiiresti.

Artikkel 38

Tapamajades, piiripunktides või veovahendites kohaldatavad täiendavad meetmed

Tapamajas, piiripunktis või veovahendis KPLG esinemise kahtluse või sellele kinnituse saamise korral tagab pädev asutus järgmiste täiendavate meetmete kohaldamise:

a)

kodu- või muid vangistuses peetavaid linde ei tooda tapamajja, piiripunkti ega veovahendisse enne, kui punktis b sätestatud ja artikli 48 ühe või mitme menetluse kohasest puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 24 tundi; piiripunktis võib sissetoomise keeldu laiendada ka muudele loomadele;

b)

saastunud ehitised, seadmed ja veovahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku veterinaararsti järelevalve all ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt;

c)

viiakse läbi epidemioloogiline uurimine;

d)

nakatunud kodulindude või rümpade päritoluettevõttes ja kontaktettevõtetes kohaldatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmeid;

e)

kui epidemioloogilise uurimise ja artiklis 35 sätestatud täiendavate uurimiste tulemused ei näita vastupidist, kohaldatakse päritoluettevõttes artiklis 11 sätestatud meetmeid;

f)

viiruse alaliigi väljaselgitamiseks viiakse isoleeritud linnugripiviirusega läbi diagnostikakäsiraamatu kohane laboratoorne menetlus.

V   PEATÜKK

MADALA PATOGEENSUSEGA LINNUGRIPP (MPLG)

1.   JAGU

Kinnitust leidnud taudipuhangu korral ettevõtetes kohaldatavad meetmed

Artikkel 39

Kohaldatavad meetmed

1.   MPLG puhangute korral tagab pädev asutus artikli 7 lõike 2 punktides a, b, c, e, g ja h, artikli 7 lõikes 3 ning käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud meetmete kohaldamise riskide hindamise põhjal ja vähemalt V lisas loetletud kriteeriume arvestades.

2.   Pädev asutus tagab, et ettevõte tühjendatakse kodulindudest ja sellistest muudest vangistuses peetavatest linnuliikidest, kellel on avastatud MPLG, ametliku järelevalve all ja linnugripi edasilevimist tõkestaval viisil.

Tühjendamine võib hõlmata ka muid ettevõttes olevaid vangistuses peetavaid linde sõltuvalt ohust, mida nad põhjustavad linnugripi levitajatena, samuti teisi ettevõtteid, mida võib epidemioloogilise uuringu põhjal pidada kontaktettevõteteks.

Enne tühjendamist ei tohi kodu- ega muid vangistuses peetavaid linde ilma pädeva asutuse loata ettevõttesse tuua ega sealt välja viia.

3.   Lõike 2 kohaldamisel viiakse tühjendamine läbi vastavalt direktiivile 93/119/EÜ ja pädev asutus otsustab, kas kodu- või muud vangistuses peetavad linnud:

a)

surmatakse võimalikult ruttu või

b)

tapetakse määratud tapamajas vastavalt lõikele 4.

Kui tühjendamine viiakse läbi tapmise teel määratud tapamajas, kohaldatakse kodulindude suhtes edasist järelevalvet ja uuringuid.

Kodulinde ei tohi ettevõttest tapamajja viia enne, kui pädev asutus on veendunud, et MPLG edasise leviku oht on minimaalne, võttes seejuures eelkõige arvesse riskide hindamist ning kooskõlas diagnostikakäsiraamatuga sooritatud uurimisi ja laboriuuringuid, mille eesmärgiks on teha kindlaks viiruse eritumise määr kodulindudel.

4.   Lõike 3 kohast tapmist määratud tapamajas võib sooritada ainult tingimusel, et:

a)

kodulinnud saadetakse ettevõttest otse määratud tapamajja;

b)

ettevõtte eest vastutav ametlik veterinaararst pitseerib iga saadetise enne lähetamist või see tuleb pitseerida tema järelevalve all;

c)

iga saadetis on pitseeritud kuni määratud tapamajja jõudmiseni;

d)

järgitakse pädeva asutuse poolt ette nähtud bio-ohutusmeetmeid;

e)

määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust tuleb teavitada ja ta peab olema nõus kodulinde vastu võtma;

f)

elusate kodulindude ja muude saastuda võivate materjalide või ainete veoks kasutatavad veovahendid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast saastumist võimalikult kiiresti ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt; ning

g)

selliste kodulindude kõrvalsaadused tapamajas kõrvaldatakse.

5.   Pädev asutus tagab, et ametliku järelevalve all kõrvaldatakse:

a)

rümbad ja

b)

ettevõttes olevad haudemunad.

6.   Pädev asutus tagab järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

ettevõttes ajavahemikul MPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete kohaldamiseni kogutud haudemunade päritolu tehakse võimaluse korral kindlaks ja munad hautakse välja ametliku järelevalve all;

b)

ettevõttes ajavahemikul MPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete kohaldamiseni kogutud munadest juba välja hautud kodulinnud võetakse võimalusel ametliku järelevalve alla ja neid uuritakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule;

c)

ettevõttes juba olevad ja enne lõike 2 sätete kohast lindudest tühjendamist veel toodetavad munad veetakse tingimusel, et MPLG levimise oht on viidud miinimumini:

i)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

ii)

munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega; või

iii)

kõrvaldamiseks.

d)

kõiki tõenäoliselt saastunud aineid või materjale töödeldakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt, või need kõrvaldatakse;

e)

tõenäoliselt saastunud sõnniku, läga ja allapanu suhtes kasutatakse ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust;

f)

pärast lindudest tühjendamist kodu- või muude vangistuses peetavate lindude pidamiseks kasutatud hoonete, tõenäoliselt saastunud seadmete ning rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide vedamiseks kasutatud veovahendite suhtes kohaldatakse viivitamata ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust;

g)

koduloomadena peetavaid imetajaid ei tohi ilma pädeva asutuse loata ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus:

i)

neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega, ja

ii)

neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus neis piirkondades elavaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse.

h)

esmase MPLG puhangu korral viiakse viiruse alamtüübi määramiseks läbi isoleeritud viiruse laboratoorsed uuringud vastavalt diagnostikakäsiraamatule; vastavalt artikli 51 lõikele 1 saadetakse isoleeritud viirus võimalikult kiiresti ühenduse referentlaboratooriumisse.

7.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud meetmete kohaldamisest.

Artikkel 40

Teatavate ettevõtete suhtes tehtavad erandid

1.   MPLG puhangu korral mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmiklindude kaupluses, loomapargis või tarastatud aladel, kus peetakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide kaitse eesmärgil, võib pädev asutus lubada teha artikli 39 lõikes 2 ja artikli 39 lõike 5 punktis b sätestatud meetmetest erandeid tingimusel, et kõnealused erandid ei ohusta tauditõrjet.

2.   Pädev asutus tagab, et lõikes 1 sätestatud erandi tegemisel kehtivad sellest mõjutatud kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude suhtes järgmised tingimused:

a)

nad viiakse ettevõtte siseruumidesse ja neid hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia nende kokkupuude metslindudega miinimumini;

b)

nende suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet ja neid tuleb kontrollida diagnostikakäsiraamatu kohaselt, neid ei paigutata ümber enne, kui laboratoorsed uuringud on näidanud, et nad ei kujuta endast enam MPLG edasise leviku suhtes märkimisväärset ohtu; ning

c)

neid ei tohi päritoluettevõttest välja viia, v.a tapmiseks või teise ettevõttesse, mis asub:

i)

samas liikmesriigis, järgides seejuures pädeva asutuse juhiseid; või

ii)

teises liikmesriigis, vastavalt kokkuleppele sihtliikmesriigiga.

3.   MPLG puhangute korral haudejaamades võib pädev asutus riskide hindamise põhjal lubada erandeid mõnede või kõigi artiklis 39 sätestatud meetmete suhtes.

4.   Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni viitavamata kõigist lõigete 1 ja 3 kohaselt lubatud eranditest.

6.   Komisjon vaatab olukorra võimalikult kiiresti läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning komitees.

7.   Kõiki lõikes 1 sätestatud erandeid arvesse võttes võib linnugripi levikut tõkestavad meetmed vastu võtta artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

2.   JAGU

Eraldiasuvad tootmisüksused ja kontaktettevõtted

Artikkel 41

Eraldiasuvates tootmisüksustes MPLG puhangute korral kohaldatavad meetmed

1.   MPLG puhangu korral kahest või enamast eraldiasuvast tootmisüksusest koosnevas ettevõttes võib pädev asutus lubada artikli 39 lõikes 2 sätestatud meetmetest erandite tegemist tootmisüksuste suhtes, milles peetavad kodulinnud on terved, tingimusel et kõnealused erandid ei ohusta tauditõrjet.

2.   Liikmesriigid koostavad lõikes 1 sätestatud erandite kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, võttes arvesse saadaolevaid loomatervishoiualaseid garantiisid ja nähes ette asjakohased alternatiivmeetmed.

3.   Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni kõigist lõike 1 põhjal lubatud eranditest.

4.   Komisjon vaatab olukorra võimalikult kiiresti läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning komitees.

5.   Kõiki lõikes 1 sätestatud erandeid arvesse võttes võib linnugripi levikut tõkestavad meetmed vastu võtta artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 42

Kontaktetevõtetes kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus teeb epidemioloogilise uurimise põhjal otsuse, kas käsitleda ettevõtet kontaktettevõttena.

Pädev asutus tagab kontaktettevõtetes artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmete kohaldamise seni, kuni MPLG esinemine on diagnostikakäsiraamatu kohaselt välistatud.

2.   Pädev asutus võib kohaldada epidemioloogilise uurimise tulemuste alusel kontaktettevõtetes artiklis 39 sätestatud meetmeid eelkõige juhul, kui kontaktettevõte asub kodulindude suure asustustihedusega piirkonnas.

IV lisas on esitatud põhikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta artiklis 39 sätestatud meetmete kohaldamisel kontaktettevõtetes.

3.   Pädev asutus tagab kodulindudelt proovide võtmise nende surmamisel, et diagnostikakäsiraamatu kohaselt oleks võimalik kinnitada või välistada MPLG viiruse esinemist kõnealustes kontaktettevõtetes.

4.   Pädev asutus tagab, et iga ettevõtte, kus kodu- või muud vangistuses peetavad linnud on tapetud või surmatud ja kõrvaldatud ning MPLG esinemine on seejärel kinnitust leidnud, ehitiste ja karjamaade, kus linde on hoitud, hoovide ja tõenäoliselt saastunud seadmete ning kodulindude, muude lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud materjalide või ainete veoks kasutatud veovahendite suhtes kasutatakse ühte või mitut artiklis 48 sätestatud menetlust.

3.   JAGU

Piirangtsoonide kehtestamine

Artikkel 43

Piirangutsoonide kehtestamine MPLG puhangute korral

Pädev asutus kehtestab pärast MPLG puhangut viivitamata ettevõtte ümber vähemalt ühe kilomeetri raadiusega piirangutsooni.

Artikkel 44

Piirangutsoonis kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus tagab piirangutsoonis järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

võimalikult kiiresti viiakse läbi kõigi kaubanduslike ettevõtete loendus;

b)

kõigis kaubanduslikes linnukasvatusettevõtetes, mis asuvad vähemalt kuni ühe kilomeetri raadiuses ettevõttest, viiakse läbi diagnostikakäsiraamatule vastavad laboratoorsed uuringud;

c)

igasugune kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ning munade liikumine piirangutsooni või piirangutsoonis toimub ainult pädeva asutuse loal ja muude tema poolt vajalikuks peetavate tauditõrjemeetmete kohaselt; nimetatud piirang ei laiene piirangutsooni ilma peatumata või kaupa maha laadimata läbivatele maantee- ja raudteetransiitvedudele;

d)

kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ning munade piirangutsoonist väljaviimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab järgmisi otsevedusid:

i)

kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse tapamajja;

ii)

elusate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või varjualusesse, kus ei ole teisi kodulinde. Elusad kodulinnud peavad sinna jääma 21 päevaks ja ettevõte võetakse nende saabumise järgselt järelevalve alla;

iii)

ühepäevaste tibude vedu:

 

samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või selle varjualusesse; ühepäevased tibud peavad sinna jääma 21 päevaks ja ettevõte võetakse nende saabumise järgselt järelevalve alla; või

 

väljaspool piirangutsooni asuvatest ettevõtetest pärit munadest väljahautud tibude vedu mis tahes teise ettevõttesse, tingimusel et vastav haudejaam võib tänu oma logistikale ja bio-ohutust garanteerivatele töötingimustele tagada, et nimetatud munade kokkupuutumine mis tahes teiste piirangutsoonis asuvatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või ühepäevaste tibudega on välistatud;

iv)

haudemunade vedu määratud haudejaama; enne ärasaatmist munad ja nende pakend desinfitseeritakse ning kõnealuste munade päritolu peab olema võimalik kindlaks teha;

v)

toidumunade vedu pakendamiskeskusesse tingimusel, et munad on pakitud ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

vi)

munade vedu munatooteid valmistavasse ettevõttesse, mis asub piirangutsoonis või sellest väljaspool, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käidelda ja töödelda kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega;

vii)

munade vedu nende kõrvaldamiseks;

e)

rümbad kõrvaldatakse;

f)

kõik piirangutsoonis asuvatesse ettevõtetesse e saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi leviku tõkestamiseks vajalikke bio-ohutusmeetmeid;

g)

elusate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatavad veovahendid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt viivitamata pärast saastumist;

h)

kodu- ja muid vangistuses peetavaid linde ega koduloomadena peetavaid imetajaid ei või ilma pädeva asutuse loata ettevõttesse tuua ega sealt välja viia. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus:

i)

neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega, ja

ii)

neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus neis piirkondades elavaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse;

i)

kasutatud allapanu või sõnniku kõrvaldamine või laialilaotamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab; lubada võib bio-ohutusmeetmeid järgivat sõnniku- või lägavedu piirangutsoonis asuvatest ettevõtest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vahelattu, kusjuures töötlemise eesmärk on võimalike linnugripiviiruste hävitamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või erieeskirjadele, mis võidakse vastu võtta artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt;

j)

keelatud on laatade, turgude, näituste ja muude kodu- või muude vangistuses peetavate lindude kokkutoomisega seotud ürituste korraldamine, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab;

k)

kodu- või muid vangistuses peetavaid linde ei tohi ulukivarude täiendamiseks vabadusse lasta.

2.   Lisaks käesolevas jaos sätestatud meetmetele võib pädev asutus riskide hindamise põhjal kohaldada täiendavaid meetmeid; ta teavitab sellest komisjoni.

3.   Võib vastu võtta täiendavaid linnugripi levikut tõkestavaid meetmeid vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 45

Meetmete kestus

Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse:

a)

vähemalt 21 päeva alates ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt läbi viidud esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamise päevast seni, kuni pädevad asutused leiavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt piirangutsoonis läbi viidud uurimiste ja laboratoorsete uuringute tulemuste ning riskide hindamise põhjal, et MPLG levimise oht on kaduvväike;

b)

vähemalt 42 päeva alates taudipuhangu kindlakstegemise päevast seni, kuni pädevad asutused leiavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt piirangutsoonis läbi viidud uurimiste ja laboratoorsete uuringute tulemuste ning riskide hindamise põhjal, et MPLG levimise oht on kaduvväike; või

c)

mõne muu perioodi jooksul ja tingimustel, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Artikkel 46

Erandid

1.   Kui MPLG esinemine haudejaamas on kinnitust leidnud, võib pädev asutus teha riskide hindamise põhjal erandeid kõigi või mõnede artiklites 43 ja 44 sätestatud meetmete suhtes.

2.   MPLG puhangute korral mittekaubanduslikus linnukasvatusettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmiklinnukaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringuteks või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide kaitse eesmärgil, võib pädev asutus teha erandeid käesolevas jaos sätestatud meetmetest, tingimusel et sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

3.   Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandite lubamisest.

4.   Komisjon vaatab olukorra võimalikult kiiresti läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning komitees.

5.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid arvesse võttes võib kohaldada linnugripi leviku tõkestamise meetmeid artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

VI   PEATÜKK

MEETMED, MILLE EESMÄRK ON LINDUDELT PÄRINEVATE VIIRUSTE MUUDELE LIIKIDELE LEVIKU ÄRAHOIDMINE

Artikkel 47

Sigade ja muude liikidega tehtavad laboratoorsed uuringud ja muud nende suhtes võetavad meetmed

1.   Pädev asutus tagab, et pärast mis tahes ettevõtettes linnugripi olemasolu kohta kinnituse saamist viiakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule läbi vajalikud laboratoorsed uuringud kõikide ettevõttes olevate sigadega, et kinnitada või välistada nende sigade praegust või varasemat linnugripi viirusega nakatumist.

Enne uuringu tulemuste selgumist ei tohi sigu ettevõttest välja viia.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud laboratoorsed uuringud kinnitavad gripiviiruste esinemist sigadel, võib pädev asutus anda korralduse nimetatud sigade viimiseks teistesse seakasvatusettevõtetesse või määratud tapamajadesse, tingimusel et järgnenud asjakohaste uuringute tulemuste kohaselt on linnugripi levimise oht kaduvväike.

3.   Kui lõikes 1 sätestatud laboratoorsetest uuringutest ilmneb tõsine oht tervisele, surmatakse sead vastavalt direktiivile 93/119/EMÜ võimalikult kiiresti ametliku järelevalve all ja sellisel viisil, et linnugripi viiruse levimine, eriti vedamisel, oleks välistatud.

4.   Pärast mis tahes ettevõttes linnugripi esinemise kahtlusele kinnituse saamist võib pädev asutus riskide hindamise põhjal kohaldada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid mis tahes muude ettevõttes viibivate imetajate suhtes, samuti võib pädev asutus laiendada nimetatud meetmeid kontaktettevõtetele.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni katsetulemustest ja lõigete 1–4 kohaselt kohaldatud meetmetest komitee kaudu.

6.   Kui linnugripi viiruse esinemine ettevõttes olevatel sigadel või mis tahes muudel imetajatel on kinnitust leidnud, võib pädev asutus teostada järelevalvet vastavalt diagnostikakäsiraamatule, et teha kindlaks linnugripi viiruse edasine levik.

7.   Artikli 64 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt võib võtta täiendavaid meetmeid, et tõkestada lindudelt pärinevate viiruste levimist muudele liikidele.

VII   PEATÜKK

PUHASTAMINE, DESINFITSEERIMINE JA TAASASUSTAMINE

Artikkel 48

Puhastamine, desinfitseerimine ja menetlused linnugripi viiruse kõrvaldamiseks

Liikmesriigid tagavad, et:

a)

linnugripi viirustega saastunud või tõenäoliselt saastunud ettevõtete ja nendes asuvate ainete või materjalide puhastamine, desinfitseerimine ja töötlemine toimub ametliku järelevalve all ja vastavalt:

i)

ametliku veterinaararsti juhistele ning

ii)

VI lisas esitatud puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise menetlustele ning põhimõtetele.

b)

ettevõttes, milles linnugripi esinemine on kinnitust leidnud, kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude poolt kasutatud mis tahes maad või karjamaad ei kasutata kodulindude ega muude vangistuses peetavate lindude poolt seni, kuni pädev asutus on kindel, et mis tahes esinenud linnugripiviirus on kõrvaldatud või inaktiveeritud;

c)

linnugripi viirustega saastunud või tõenäoliselt saastunud tapamajade, veovahendite, treilerite ja piiripunktide ning seal asuvate ainete või materjalide puhastamine, desinfitseerimine ja töötlemine toimub ametliku järelevalve all ja vastavalt ametliku veterinaararsti juhistele;

d)

kõik seal asuvad linnugripi viirustega saastunud või tõenäoliselt saastunud seadmed, materjalid ja ained, mida ei ole võimalik tulemuslikult puhastada ja desinfitseerida või töödelda, hävitatakse;

e)

pädev asutus annab loa desinfitseerimisvahendite kasutamiseks ja määrab nende kasutuse kontsentratsiooni.

Artikkel 49

Ettevõtete taasasustamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklites 11 ja 39 sätestatud meetmete kohaldamist järgivad liikmesriigid käesoleva artikli lõikeid 2–6.

2.   Kaubanduslike linnukasvatusettevõtete taasasustamine ei toimu enne kui 21 päeva pärast artiklis 48 sätestatud lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamise kuupäeva.

3.   21 päeva jooksul alates kaubanduslike linnukasvatusettevõtete taasasustamise päevast kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)

ametlik veterinaararst teostab vähemalt ühe kodulindude kliinilise läbivaatuse; nimetatud kliiniline läbivaatus või kõige viimane kliiniline läbivaatus (juhul, kui viiakse läbi rohkem kui üks läbivaatus) viiakse läbi eespool nimetatud 21-päevase ajavahemiku lõpule võimalikult lähedasel ajal;

b)

viiakse läbi diagnostikakäsiraamatule vastavad laboratoorsed uuringud;

c)

taasasustamisperioodi ajal surnud kodulinde uuritakse diagnostikakäsiraamatu kohaselt;

d)

kõik kaubanduslikku linnukasvatusettevõttesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi tõkestamiseks ette nähtud asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;

e)

taasasustamisperioodi ajal ei tohi kodulinde kaubanduslikust linnukasvatusettevõttest välja viia ilma pädeva asutuse loata;

f)

omanik peab registrit toodangut iseloomustavate andmete, sealhulgas haigestumuse ja suremuse kohta; registrit tuleb korrapäraselt ajakohastada;

g)

kõigist punktis f osutatud toodanguandmetes toimunud olulistest muutustest ja muudest kõrvalekalletest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

4.   Riskide hindamise põhjal võib pädev asutus teha korralduse lõikes 3 sätestatud menetluste kohaldamiseks ka muudes ettevõtetes peale kaubanduslike linnukasvatusettevõtete või kaubanduslikes linnukasvatusettevõtetes peetavate muude liikide suhtes.

5.   Kontaktettevõtete kodulindudega taasasustamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt riskide hindamise alusel.

VIII   PEATÜKK

DIAGNOSTIKAMEETODID, DIAGNOSTIKAKÄSIRAAMAT JA REFERENTLABORATOORIUMID

Artikkel 50

Diagnostikameetodid ja diagnostikakäsiraamat

1.   Liikmesriigid tagavad, et kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel linnugripi avastamiseks või imetajatel linnugripi viiruse avastamiseks vajalik diagnoosimine, proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud viiakse läbi kooskõlas diagnostikakäsiraamatuga, et tagada ühetaolised meetodid selle viiruse diagnoosimiseks.

Kõnealune käsiraamat võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt 3. august 2006. Kõik käsiraamatu hilisemad muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

2.   Lõikes 1 osutatud diagnostikakäsiraamatus kehtestatakse vähemalt järgmised nõuded:

a)

minimaalsed bio-ohutusnõuded ja kvaliteedistandardid, mida peavad järgima linnugripi diagnoosimiseks katseid teostavad volitatud laborid;

b)

linnugripi esinemiskahtluse kinnitamiseks või välistamiseks tehtavatel kliinilistel ja surmajärgsetel läbivaatustel järgitavad kriteeriumid ja menetlused;

c)

linnugripi esinemiskahtluse kinnitamiseks või välistamiseks kodu- või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt laboratoorsete uuringute jaoks proovide võtmisel järgitavad kriteeriumid ja menetlused; siia hulka kuuluvad ka käesoleva direktiivi kohaselt korraldatavatel seroloogilistel või viroloogilistel läbivaatustel kasutatavad proovivõtumeetodid;

d)

linnugripi diagnoosimiseks kasutatavadlaboriuuringud, sh:

i)

diferentsiaaldiagnostilised uuringud;

ii)

KPLG ja MPLG viiruste eristamiseks tehtavad uuringud;

iii)

vaktsineeritud ja loodusliku linnugripi viiruse tüvega nakatatud lindude eristamiseks sobivad uuringud;

iv)

laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid;

e)

isoleeritud linnugripiviiruste liigitamisel kasutatavad laboritehnikad.

3.   Liikmesriigid tagavad, et linnugripiviiruste, nende genoomide ja antigeenide ning uuringutel, diagnoosimisel või vaktsiinide tootmisel kasutatavate vaktsiinide käsitlemine või kasutamine toimub üksnes pädeva asutuse volitatud laborites, kus on tagatud vajalike bio-ohutusnõuete järgimine.

Volitatud kohtade, asutuste või laborite nimestik edastatakse 30. septembriks 2007 komisjonile ja seda ajakohastatakse pidevalt.

Artikkel 51

Referentlaboratooriumid

1.   VII lisa punktis 1 nimetatud laboratoorium on linnugripi korral ühenduse referentlaboratoorium (edaspidi nimetatud “ühenduse referentlaboratoorium”).

Ühenduse referentlaboratoorium täidab kõnealuse VII lisa punktis 2 loetletud ülesandeid ja kohustusi, ilma et see piiraks otsuse 90/424/EMÜ kohaldamist.

2.   Liikmesriigid määravad oma referentlaboratooriumid ja teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nendega seotud üksikasjadest ning kõigist hilisematest muudatustest. Komisjon avaldab ja ajakohastab selliste referentlaboratooriumide nimekirja.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende referentlaboratooriumid:

a)

täidavad VIII lisas sätestatud ülesandeid ja kohustusi;

b)

vastutavad igas liikmesriigis kasutatavate diagnostikameetodite ja vastavate normide kooskõlastamise eest vastavalt VIII lisas sätestatule, samuti ühenduse referentlaboratooriumiga ühenduse pidamise eest.

4.   Ühenduse referentlaboratooriumid teevad tihedat koostööd ja hoiavad suhteid rahvusvahelise episootiaameti (OIE) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) referentlaboratooriumiga linnugripi korral ja vajadusel muude rahvusvaheliselt tunnustatud ühenduse laboratooriumidega, et tagada liikmesriikide ja kolmandate riikide referentlaboratooriumide koolitus ja toetamine ning nende töö kõrge tase.

IX   PEATÜKK

VAKTSINEERIMINE

1.   JAGU

Üldine vaktsineerimiskeeld

Artikkel 52

Linnugripivaktsiinide tootmine, müük ja kasutamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et:

a)

nende territooriumil on keelatud linnugripivastane vaktsineerimine, v.a 2. ja 3. jaos sätestatud tingimustel;

b)

linnugripivaktsiinide käitlemine, tootmine, hoidmine, tarnimine, jaotamine ja müümine toimub nende territooriumil ametliku järelevalve all;

c)

kasutatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (17) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (18) kohaselt lubatud vaktsiine.

2.   Artikli 64 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt võib vastu võtta ühenduses linnugripivaktsiini varude tarne- ja hoidmistingimusi reguleerivad eeskirjad.

2.   JAGU

Erakorraline vaktsineerimine

Artikkel 53

Kodu- või muude vangistuses peetavate lindude erakorraline vaktsineerimine

1.   Kui riskianalüüs näitab, et esineb tõsine ja otsene oht linnugripi levimiseks liikmesriigis või liikmesriiki, võib kõnealune liikmesriik taudipuhangu ohjeldamiseks kehtestada kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude erakorralise vaktsineerimise kooskõlas käesoleva jao sätetega lühiajalise meetmena ühel või mitmel järgmisel juhul:

a)

kõnealuses liikmesriigis esineb taudipuhang;

b)

lähedal asuvas liikmesriigis esineb taudipuhang; või

c)

linnugripi esinemine kodulindudel ja muudel vangistuses peetavatel lindudel on kinnitust leidnud kolmandas lähedal asuvas riigis.

2.   Kui liikmesriik soovib läbi viia lõike 1 sätete kohast erakorralist vaktsineerimist, esitab ta komisjonile kinnitamiseks erakorralise vaktsineerimise kava.

Kõnealune kava peab olema kooskõlas DIVA strateegiaga ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

olukord seoses taudiga, mis on põhjustanud erakorralise vaktsineerimise vajaduse;

b)

geograafiline piirkond, kus erakorraline vaktsineerimine läbi viiakse ja seal asuvate ettevõtete arv ning selliste ettevõtete arv, kus vaktsineerimine läbi viiakse, kui need arvud üksteisest erinevad;

c)

vaktsineeritavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad või vajaduse korral kodu- või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusala, kus vaktsineerimine läbi viiakse;

d)

vaktsineeritavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv;

e)

vaktsiini omaduste kokkuvõte;

f)

erakorralise vaktsineerimise kampaania kavandatav kestus;

g)

vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liikumist reguleerivad sätted, mis ei piira IV peatüki 3., 4. ja 5. jaos ja V peatüki 3. jaos sätestatud meetmete kohaldamist;

h)

kontaktettevõtetes erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsuse tegemise kriteeriumid;

i)

vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude registri pidamine ning neid käsitlevate andmete registreerimine;

j)

erakorralise vaktsineerimise alla kuuluvates ettevõtetes ja erakorralise vaktsineerimise piirkonna teistes ettevõtetes läbi viidavad kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mille eesmärk on epidemioloogilise olukorra ja erakorralise vaktsineerimise kampaania tulemuslikkuse jälgimine ning vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liikumise kontrollimine.

3.   Artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võib kehtestada üksikasjalikud erakorralise vaktsineerimise eeskirjad.

Artikkel 54

Erakorralise vaktsineerimise kavade kinnitamine

1.   Komisjon vaatab artikli 53 lõikes 2 sätestatud erakorralise vaktsineerimise kava viivitamata läbi koos asjaomase liikmesriigiga ja arutab olukorda võimalikult kiiresti komitees.

2.   Erakorralise vaktsineerimise kava kinnitatakse vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Erakorralise vaktsineerimise kava kinnitamisega võivad kaasneda kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ja nende toodete liikumist piiravad meetmed. Kõnealusteks meetmeteks võivad olla kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kohaldatavad piirangud ja piirangualade kehtestamine.

Artikkel 55

Erandid

1.   Erandina artiklist 54 võivad liikmesriigid teostada erakorralist vaktsineerimist enne erakorralise vaktsineerimise kava kinnitamist järgmistel tingimustel:

a)

enne erakorralise vaktsineerimise alustamist teavitatakse komisjoni erakorralise vaktsineerimise kavast ja erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsusest;

b)

asjaomane liikmesriik keelustab kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ja linnukasvatussaaduste liikumise, välja arvatud IX lisas sätestatud tingimustel;

c)

erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsus ei ohusta tauditõrjet.

2.   Kui liikmesriik kohaldab lõikes 1 sätestatud erandit, vaadatakse taudiolukord ja erakorralise vaktsineerimise kava komitees läbi võimalikult kiiresti.

3.   Kohaldatavaid meetmeid võib heaks kiita või muuta artikli 64 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

3.   JAGU

Profülaktiline vaktsineerimine

Artikkel 56

Kodu- või muude vangistuses peetavate lindude profülaktiline vaktsineerimine

1.   Kooskõlas käesoleva jao sätetega võivad liikmesriigid kehtestada kodu- või muude vangistuses peetavate lindude profülaktilise vaktsineerimise pikaajalise meetmena, kui nad leiavad, et riskianalüüsist lähtudes on nende territooriumi teatud piirkondade, teatud liiki linnukasvatusettevõtete või kodu- või muude vangistuses peetavate lindude teatud kategooriate või nende lindude piiritletud kasvatusalade puhul olemas suur linnugripiga nakatumise oht.

2.   Kui liikmesriik tahab läbi viia lõikes 1 nimetatud profülaktilist vaktsineerimist, esitab ta komisjonile kinnitamiseks profülaktilise vaktsineerimise kava.

Kõnealune kava peab olema kooskõlas DIVA strateegiaga ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

profülaktilise vaktsineerimise põhjuste selge kirjeldus koos haiguslooga;

b)

piirkond, linnukasvatusettevõtte tüüp või kodu- või muude vangistuses peetavate lindude teatavad kategooriad või kodu- või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalad, kus profülaktiline vaktsineerimine läbi viiakse, ning seal piirkonnas asuvate ettevõtete arv ning selliste ettevõtete arv ja tüüp, kus vaktsineerimine läbi viiakse, kui need arvud on erinevad;

c)

vaktsineeritavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad või vajaduse korral vaktsineeritav kodu- või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusala;

d)

vaktsineeritavate kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv;

e)

vaktsiini omaduste kokkuvõte;

f)

profülaktilise vaktsineerimise kampaania eeldatav kestus;

g)

vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liikumist reguleerivad sätted, mis ei piira IV peatüki 3., 4. ja 5. jaos ja V peatüki 3. jaos sätestatud meetmete kohaldamist;

h)

vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude registri pidamine ning neid käsitlevate andmete registreerimine;

i)

epidemioloogilise olukorra ja profülaktilise vaktsineerimise kampaania tulemuslikkuse jälgimiseks ning vaktsineeritud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude liikumise kontrollimiseks diagnostikakäsiraamatu kohaselt tehtavad laboratoorsed uuringud nendes ettevõtetes, kus on kavas profülaktiline vaktsineerimine läbi viia samaaegselt teostatava järelevalve ja kontrolliga vajalikul hulgal vaktsineerimispiirkonnas asuvates teistes ettevõtetes või kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusaladel.

3.   Üksikasjalikud profülaktilise vaktsineerimise eeskirjad võib kehtestada vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 57

Profülaktilise vaktsineerimise kava kinnitamine

1.   Komisjon vaatab artikli 56 lõikes 2 osutatud profülaktilise vaktsineerimise kava koheselt läbi koos asjaomase liikmesriigiga ja arutab olukorda võimalikult kiiresti komitees.

2.   Profülaktilise vaktsineerimise kava kinnitatakse vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Profülaktilise vaktsineerimise kava kinnitamisega võib kaasneda piirangute kehtestamine kodu- või muude vangistuses peetavate lindude ja linnukasvatussaaduste liikumise suhtes. Kõnealusteks meetmeteks võivad olla kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kohaldatavad piirangud ja piirangualade kehtestamine.

4.   JAGU

Vaktsiinipangad

Artikkel 58

Ühenduse vaktsiinipank

1.   Direktiivi 2001/82/EÜ või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt kasutamiseks lubatud ühenduse linnugripivaktsiini varude säilitamiseks võib artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt luua ühenduse vaktsiinipanga.

2.   Liikmesriikidel on juurdepääs ühenduse vaktsiinipangale komisjonile esitatava taotluse alusel.

3.   Kui see on ühenduse huvides, võib komisjon tarnida vaktsiine kolmandatele riikidele.

Ilma et see piiraks ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute kohaldamist, võimaldatakse kolmandatele riikidele juurdepääs ühenduse vaktsiinipangale vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele ning põhjalikule komisjoni ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise tehnilise ja rahanduskoosöö korrale, mis võetakse vastu nimetatud menetluse kohaselt.

Artikkel 59

Liikmesriikide vaktsiinipangad

1.   Liikmesriigid võivad artiklis 62 sätestatud situatsioonplaanide alusel moodustada või ülal pidada oma vaktsiinipanku direktiivi 2001/82/EÜ artiklite 5 kuni 15 kohaselt kasutamiseks lubatud linnugripivaktsiini varude hoidmiseks, mida kasutatakse erakorralisel või profülaktilisel vaktsineerimisel.

2.   Vaktsiinipanku omavad liikmesriigid teatavad komisjonile neis hoitavate vaktsiinide liigid ja kogused.

X   PEATÜKK

ÜHENDUSE KONTROLL, KARISTUSED JA SITUATSIOONPLAANID

Artikkel 60

Ühenduse kontroll

Komisjoni eksperdid võivad koostöös pädeva asutusega läbi viia kohapealset kontrolli, kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühetaoliseks kohaldamiseks vastavalt komisjoni 4. veebruari 1998. aasta otsusele 98/139/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni ekspertide liikmesriikides tehtava veterinaariaalase kohapealse kontrolli üksikasjalikud eeskirjad) (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (20) artiklile 45.

Artikkel 61

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad nende käesoleva direktiivi põhjal vastu võetud õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile artikli 67 lõike 1 esimeses taandes esitatud kuupäevaks, samuti teatavad nad komisjonile viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 62

Situatsioonplaanid

1.   Liikmesriigid koostavad X lisale vastavad situatsioonplaanid, milles täpsustatakse taudi puhkemisel kohaldatavaid riigisiseseid meetmeid, ning esitavad need plaanid komisjonile kinnitamiseks.

2.   Situatsioonplaan võimaldab juurdepääsu rajatistele, seadmetele, töötajatele ning kõigile muudele taudipuhangu kiireks ja tulemuslikuks likvideerimiseks vajalikele materjalidele. Selles näidatakse ära kõigi kaubanduslike linnukasvatusettevõtete arv ja asukoht. Situatsioonplaanis peaks olema esitatud nende kodulindude maksimaalne arv liikide kaupa, kes võivad nendes kaubanduslikes ettevõtetes viibida. Liikmesriigid peaksid samuti andma hinnangu selle kohta, kui suurt kogust vaktsiini nad vajaksid erakorralise vaktsineerimise korral.

3.   Kehtestatakse sätted tiheda koostöö korraldamiseks erinevate sektorite pädevate asutuste vahel, eelkõige nende asutuste vahel, kelle vastutusalas on loomade tervis, rahvatervis, keskkonnaprobleemid ning töötajate tervise ja ohutuse küsimused, et eelkõige tagada põllumajandustöötajate, kodulinnukasvatussektori töötajate ja avalikkuse õigeaegne riskidest teavitamine.

4.   Komisjon vaatab situatsioonplaanid läbi, et teha kindlaks, kas need võimaldavad saavutada soovitud eesmärke, ja soovitab asjaomasele liikmesriigile vajalikke muudatusi, et tagada eelkõige nende vastavus teiste liikmesriikide eesmärkidega.

Situatsioonplaanid kinnitatakse vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele. Kõik plaani hilisemad muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

5.   Liikmesriigid ajakohastavad oma situatsioonplaane vähemalt kord iga viie aasta järel ja esitavad need komisjonile kinnitamiseks vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele.

6.   Lisaks lõigetes 1–4 ette nähtud meetmetele võib artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võtta linnugripi kiiret ja tulemuslikku likvideerimist tagavad täiendavad eeskirjad, kaasa arvatud tauditõrjekeskusi, ekspertrühmi ja reaalajas toimuvat hoiatamist käsitlevad sätted.

XI   PEATÜKK

RAKENDUSVOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 63

Rakendusvolitused

1.   Artikli 64 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võetakse vastu käesoleva direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige eeskirjad, millega reguleeritakse:

a)

rümpade kõrvaldamist ja

b)

saastunud või saastumiskahtlusega sööda, allapanu, kasutatud allapanu, sõnniku ja läga liikumist ja töötlemist.

2.   Otsused teaduse ja tehnika progressi arvestavate muudatuste tegemiseks lisadesse tehakse vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele.

3.   Käesolevas direktiivis sätestatud tauditõrje miinimummeetmeid täiendavad epidemioloogilisest olukorrast tingitud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele.

4.   Ilma et see piiraks nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ (veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega) (21) artiklis 9 või nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (22) artiklis 10 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamist, võetakse vastavalt artikli 64 lõikes 3 osutatud menetlusele vastu artikli 2 punktis 1 osutatutest erinevate lindudelt pärinevate gripiviiruste tõsisest terviseohtlikkusest tingitud ajutised erakorralised meetmed.

Artikkel 64

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (23) kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Kõnealuse otsuse artikli 5 lõikes 6 kehtestatud perioodi pikkuseks määratakse 15 päeva.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

XII   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 92/40/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2007. Viiteid direktiivile 92/40/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 66

Üleminekusätted

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 92/40/EMÜ artikli 17 lõike 4 kohaselt kinnitatud ja 1. juulil 2007 kehtivaid linnugripi tõrje situatsioonplaane.

Samas esitavad liikmesriigid 30. septembriks 2007 komisjonile kõnealustesse situatsioonplaanidesse käesoleva direktiiviga vastavusse viimiseks tehtavad muudatused.

Kõnealused muudetud plaanid kinnitatakse vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2.   Kuni käesoleva direktiivi ülevõtmiseni võib vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud menetlusele võtta linnugripi tõrje kohta vastu täiendavaid üleminekusätteid.

Artikkel 67

Direktiivi ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2007. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 69

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsembril 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT


(1)  Arvamus on estitatud 1. detsembril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Arvamus on estitatud 28. septembril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(6)  EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/279/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 17).

(7)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/216/EÜ (ELT L 67, 5.3.2004, lk 27).

(8)  EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10).

(10)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(11)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(12)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(13)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(14)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(15)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(16)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(17)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(18)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(19)  EÜT L 38, 12. 2.1998, lk 10.

(20)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud variant on avaldatud ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(21)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

(22)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(23)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).


I LISA

(osutatud artiklis 2)

Linnugripi mõiste

1.   linnugripp– A-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude nakkushaigus:

2.   kõrge patogeensusega linnugripp (KPLG)– kodu- või muude vangistuses peetavate lindude nakkushaigus, mida põhjustavad:

3.   madala patogeensusega linnugripp (MPLG)– kodu- või muude vangistuses peetavate lindude nakkushaigus, mida põhjustavad linnugripiviiruste alatüübid H5 või H7, mis ei kuulu punktis 2 esitatud määratluse alla.


II LISA

(osutatud artikli 5 lõikes 2)

Haigusest teavitamine ja täiendav epidemioloogiline teave, mida liikmesriigid peavad esitama

1.

24 tunni jooksul pärast seda, kui esmane taudipuhang on kinnitust leidnud või pärast linnugripi avastamist tapamajas või veovahendis teatab asjaomane liikmesriik vastavalt direktiivi 82/894/EMÜ artiklis 5 osutatud menetlusele:

a)

teavitamise kuupäeva;

b)

teavitamise kellaaja;

c)

asjaomase liikmesriigi nime;

d)

haiguse nimetuse;

e)

linnugripipuhangute arvu või tapamajas või veovahendis avastatud positiivsete leidude arvu;

f)

kuupäeva, mil tekkis esimene taudikahtlus;

g)

kuupäeva, mil kahtlus kinnitust leidis;

h)

kahtluse kinnitamiseks kasutatud meetodid;

i)

selle, kas haiguse esinemine leidis kinnitust ettevõttes, tapamajas või veovahendis;

j)

tapamajas või veovahendis toimunud taudipuhangu või linnugripi positiivse leiu geograafilise asukoha;

k)

kohaldatud tauditõrjemeetmed.

2.

Linnugripi avastamise korral tapamajas või veovahendis peab asjaomane liikmesriik esitama lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:

a)

tapamajas või veovahendis olevate haiguskahtlusega kodu- või muude vangistuses peetavate lindude hinnanguline arv kategooriate kaupa;

b)

tapamajas või veovahendis olevate surnud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude hinnanguline arv kategooriate kaupa;

c)

kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude kategooriate kaupa kindlaks tehtud haigestumus ja nende kodulindude hinnanguline arv, kelle puhul on linnugripp kinnitust leidnud;

d)

tapamajas või veovahendis surmatud või tapetud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude hinnanguline arv;

e)

kõrvaldatud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude hinnanguline arv;

f)

tapamaja puhul selle kaugus lähimast kodu- või muude vangistuses peetavate lindude kaubanduslikust kasvatusettevõttest;

g)

nakatunud kodulindude või rümpade päritoluettevõtte või -ettevõtete asukoht.

3.

Sekundaarsete taudipuhangute korral tuleb punktides 1 ja 2 osutatud teave edastada direktiivi 82/894/EMÜ artikli 4 lõikes 1 kehtestatud tähtaegade jooksul.

4.

Asjaomane liikmesriik tagab, et pärast linnugripipuhangute või taudi tapamajas või veovahendis avastamise korral nõutava teabe esitamist vastavalt punktidele 1, 2 ja 3 saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele võimalikult kiiresti kirjalik aruanne, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

ettevõttes, tapamajas või veovahendis olnud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude surmamise või tapmise ja nende rümpade kõrvaldamise kuupäev;

b)

kogu teave linnugripi oletatava või kindlakstehtud päritolu kohta;

c)

andmed loomade liikumise kontrollimeetmete tulemuslikuks täitmiseks kehtestatava kontrollisüsteemi kohta;

d)

linnugripiviiruse tapamajas või veovahendis avastamise korral viiruse geneetiline tüüp;

e)

kodu- või muude vangistuses peetavate lindude surmamise või tapmise korral kontaktettevõtetes või ettevõtetes, kus leidub linnugripiviirusega nakatumise kahtlusega kodu- või muid vangistuses peetavaid linde, esitatakse järgmised andmed:

i)

surmamise või tapmise kuupäev ja igas ettevõttes surmatud või tapetud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude hinnanguline arv kategooriate kaupa;

ii)

kõigi kontaktettevõtete epidemioloogilised seosed nakkusallikaga või muud põhjused, mis on sundinud kõigis kahtlusalustes ettevõtetes kahtlustama linnugripi esinemist;

iii)

kui kontaktettevõtetes olevaid kodu- või muid vangistuses peetavaid linde ei surmatud ega tapetud, tuleb esitada nende surmamisest või tapmisest hoidumise põhjused.

5.

Kui kinnitatakse linnugripi esinemine imporditavatel või sisse toodavatel elusatel kodulindudel, muudel vangistuses peetavatel lindudel või kodulinnukasvatussaadustel ühenduse piiridel, piiripunktides või importi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaselt tegutsevates karantiinikeskustes või -rajatistes, peab pädev asutus viivitamata teavitama komisjoni kõnealusest kinnitusest ja võetud meetmetest.

6.

Kui järelevalve tulemusena avastatakse tõsine oht tervisele, tuleb komisjoni ja liikmesriike sellest teavitada 24 tunni jooksul.


III LISA

(osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 3)

Luba munade kõrvaldamiseks ettevõttest vastavalt artikli 8 lõikele 3 ja artikli 13 lõikele 3

Pädev asutus võib anda loa vedada mune ettevõttest kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 3 sätestatud tingimustega ettevõttesse, mis on määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt volitatud munatoodete valmistamise ettevõte (“määratud ettevõte”), järgmistel tingimustel:

1.

ettevõttest väljaviimiseks loa saamiseks tuleb munad saata nakkuskahtlusega ettevõttest otse määratud ettevõttesse; nakkuskahtlusega ettevõtte eest vastutav ametlik veterinaararst peab iga saadetise enne lähetamist pitseerima või see tuleb pitseerida tema järelevalve all ja see peab olema pitseeritud kuni määratud ettevõttesse jõudmiseni;

2.

munade päritoluettevõtte eest vastutav ametlik veterinaararst teatab määratud ettevõtte eest vastutavale pädevale asutusele munade sinna saatmise kavatsusest;

3.

määratud ettevõtte eest vastutav pädev asutus tagab:

a)

punktis 1 osutatud munade hoidmise teistest munadest eraldi nende kohalesaabumisest kuni töötlemiseni;

b)

selliste munade koorte kõrvaldamise;

c)

munade pakendi hävitamise või puhastamise ja desinfitseerimise selliselt, et hävitatakse kõik linnugripiviirused;

d)

punktis 1 osutatud munade vedu puhastatud ja desinfitseeritud veovahendites. Bio-ohutusmeetmeid kohaldatakse munade veoga seotud töötajate, seadmete ja veovahendite suhtes.


IV LISA

(osutatud artikli 15 lõikes 2, artikli 32 lõikes 2 ja artikli 42 lõikes 2)

Peamised kriteeriumid ja riskitegurid, mida tuleb silmas pidada kontaktettevõtetes ja ettevõtetes ning täiendavate piirangutsoonide riskipiirkondades meetmete kohaldamise kohta otsuse tegemisel

Soovituslikud kriteeriumid

Ettevõtete lindudest tühjendamise poolt

Ettevõtete lindudest tühjendamise vastu

Kliinilised tunnused, mis viitavad linnugripi esinemisele kontaktettevõttes

Kliinilised tunnused ei viita linnugripi esinemisele kontaktettevõttes ja epidemioloogiline seos puudub

Domineerivad kodulinnuliigid on haigusele väga vastuvõtlikud

Domineerivad kodulinnuliigid on haigusele vähe vastuvõtlikud

Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude viimine ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud, kontaktettevõtetesse pärast nendesse nakatunud ettevõtetesse viiruse sissetoomise tõenäolist aega

Kodulinde ja muid vangistuses peetavaid linde ei ole teadaolevalt viidud ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud, kontaktettevõtetesse pärast nendesse nakatunud ettevõtetesse viiruse sissetoomise tõenäolist aega

Kontaktettevõtted asuvad kodulindude suure asustustihedusega piirkonnas

Kontaktettevõtted asuvad kodulindude väikese asustustihedusega piirkonnas

Haigus on esinenud mõnda aega ja tõenäoliselt on viirus levinud enne tauditõrjemeetmete kohaldamist ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Haigus esineb, kuid viirus on levinud piiratud ulatuses enne tauditõrjemeetmete kohaldamist ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Kontaktettevõtted asuvad kuni 500 meetri (1) kaugusel ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Kontaktettevõtted asuvad rohkem kui 500 meetri (1) kaugusel ettevõtetest, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Kontaktettevõtetel on kokkupuude rohkem kui ühe ettevõtetega, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Kontaktettevõtetel puudub kokkupuude ettevõtetega, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud

Epideemia levik ei ole kontrolli all ja ettevõtete arv, kus linnugripi esinemine on kinnitust leidnud, tõuseb

Epideemia levik on kontrolli all


(1)  Kodulindude väga suure asustustiheduse korral tuleb kaaluda vahemaa pikendamist.


V LISA

(osutatud artikli 39 lõikes 1)

Ettevõtetes meetmete kohaldamise kohta otsuse tegemise kriteeriumid MPLG esinemise korral

Kodulindude ja munade liikumise ning ettevõtetes olevate lindude hävitamise küsimuste otsustamisel vastavalt artikli 39 lõikele 1 võtab pädev asutus arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)

kõnesolevad liigid;

b)

ettevõtete arv lähtekoha ettevõtete ümbruses asuvas piirkonnas;

c)

määratud tapamajade, haudejaamade ja pakendamiskeskuste asukohad;

d)

ettevõtetes ning kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude kasvatusaladel lindude veo ja tapmise korral kohaldatavad bio-ohutusmeetmed;

e)

veomarsruut;

f)

tõendid taudi leviku kohta;

g)

oht inimeste tervisele või ohu puudumine;

h)

kõnesolevate toodete edasine töötlemine;

i)

sotsiaalmajanduslik ja muu mõju.


VI LISA

(osutatud artiklis 48)

Ettevõtete puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise põhimõtted ja menetlused

1.

Artiklis 48 sätestatud puhastamisel, desinfitseerimisel ja töötlemisel kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid ja -menetlusi:

a)

puhastamine ja desinfitseerimine ning vajaduse korral meetmete võtmine näriliste ja putukate hävitamiseks toimub ametliku järelevalve all ja vastavalt ametliku veterinaararsti juhistele;

b)

kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid peavad olema pädeva asutuse poolt lubatud ja tagama linnugripiviiruse hävitamise;

c)

desinfitseerimisvahendeid tuleks kasutada kas vastavalt tootja soovitustele või ametliku veterinaararsti ja/või pädeva asutuse juhistele, kui need on olemas;

d)

desinfitseerimisvahendite ja desinfitseerimismenetluste valikul tuleb arvestada töödeldavate ettevõtete, veovahendite ja muude objektide iseärasusi;

e)

rasvatustamis- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise tingimused ei tohi nende tõhusust kahjustada; eelkõige tuleb jälgida, et oleksid täidetud sellised tootja määratud tehnilised näitajad nagu rõhk, miinimumtemperatuur ja nõutav kontaktaeg;

f)

kõigi desinfitseerimisvahendite kasutamisel kehtivad järgmised üldnõuded:

i)

allapanu ja väljaheited immutatakse desinfitseerimisvahendiga põhjalikult läbi;

ii)

maapinda, põrandaid, rampe ja seinu pestakse ja puhastatakse põhjaliku hõõrumise ning küürimise teel; eelnevalt tuleb tulemuslikku puhastamist ja desinfitseerimist takistavad seadmed või sisseseade võimalikult suurel määral eemaldada või maha monteerida;

iii)

seejärel kantakse tootja soovitatud minimaalseks kontaktajaks veelkord peale desinfitseerimisvahend;

g)

rõhu all pritsitavate puhastusvedelike kasutamisel tuleb vältida juba puhastatud osade uuesti saastumist;

h)

puhastada, desinfitseerida või hävitada tuleb ka seadmed, rajatised, esemed või mis tahes objektid, mis võivad olla saastunud;

i)

tuleb vältida desinfitseeritud objektide uuesti saastumist;

j)

käesoleva direktiivi kohaselt nõutav puhastamine ja desinfitseerimine tuleb ettevõttes või sõidukiregistris dokumenteerida ja võtta vastav kinnitus järelevalvet teostavalt ametlikult veterinaararstilt või tema järelevalve all olevalt isikult (kui on nõutav ametlik kinnitus);

k)

puhastatakse ja desinfitseeritakse nii töötajate veoks kui ka muudeks vedudeks kasutatavad veovahendid.

2.

Nakatunud ettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine toimub järgmiste põhimõtete ja menetluste kohaselt:

a)

esmane puhastamine ja desinfitseerimine:

i)

kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude surmamisel tuleb linnugripiviiruse leviku vältimiseks või vähendamiseks võtta kõik vajalikud meetmed; kõnealused meetmed peavad hõlmama ajutiste desinfitseerimisseadmete paigaldamist, kaitseriietusega varustamist, dušše, kasutatud seadmete, tööriistade ja tööruumide saastumisest puhastamist ning ventilatsiooniseadmete vooluvõrgust väljalülitamist;

ii)

surmatud kodu- või muude vangistuses peetavate lindude rümpasid tuleb pihustada desinfitseerimisvahendiga;

iii)

kõrvaldamiseks ettevõttest välja viidavate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude vedu toimub suletud ja lekkimiskindlate veovahenditega või konteineritega ametliku järelevalve all nii, et linnugripiviiruse levik oleks välistatud;

iv)

niipea kui surmatud kodu- või muud vangistuses peetavad linnud on kõrvaldamiseks minema toimetatud, tuleb neid ettevõtte osi, kus neid peeti, samuti surmamise või surmajärgse läbivaatuse käigus saastunud muude hoonete osi, hoove jms pihustada artikli 48 nõuete kohaselt kasutamiseks lubatud desinfitseerimisvahenditega;

v)

lindude surmamise käigus või surmajärgse läbivaatuse käigus maha sattunud veri või koetükid tuleb hoolikalt kokku koguda ja koos surmatud kodu- või muude vangistuses peetavate lindudega kõrvaldada;

vi)

desinfitseerimisvahend peab pinnale jääma vähemalt 24 tunniks;

b)

lõplik puhastamine ja desinfitseerimine:

i)

sõnnik ja kasutatud allapanu tuleb kõrvaldada ja punkti 3 alapunkti a kohaselt töödelda;

ii)

rasv ja mustus tuleb rasvatustamisvahendi abil kõigilt pindadelt eemaldada ja pinnad tuleb puhastada veega;

iii)

külma veega pesemise järel tuleb pinnad uuesti desinfitseerimisvahendiga üle pihustada;

iv)

seitsme päeva pärast tuleb ettevõtteid töödelda rasvatustamisvahendiga, seejärel veega loputada, desinfitseerimisvahendiga pihustada ja uuesti veega loputada.

3.

Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine toimub järgmiste põhimõtete ja menetluste kohaselt:

a)

sõnnik ja kasutatud allapanu kas:

i)

töödeldakse auruga vähemalt 70 °C juures;

ii)

põletatakse;

iii)

maetakse maha nii sügavale, et metslinnud ja muud loomad sellele juurde ei pääse; või

iv)

laotakse virna, pihustatakse desinfitseerimisvahendiga ja jäetakse vähemalt 42 päevaks seisma;

b)

läga tuleb pärast nakkusohtliku materjali viimast lisandumist jätta vähemalt 60 päevaks seisma, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab säilitamisaega lühendada, kuna läga on ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt tulemuslikult töödeldud ning viiruse hävimine on tagatud.

Pädev asutus võib anda loa tõenäoliselt saastunud sõnniku ja allapanu veoks kas määratud töötlemistehasesse, kus seda töödeldakse viisil, mis tagab gripiviiruste täieliku hävimise, või hävitamise või töötlemise eelsesse vahelattu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või käesoleva direktiivi artikli 63 lõikes 1 osutatud erieeskirjadele. Kõnealune vedu toimub suletud ja lekkimiskindlate veovahendite või konteineritega ametliku järelevalve all nii, et linnugripiviiruse levimine oleks välistatud.

4.

Samas võib pädev asutus punktide 1 ja 2 osas tehtava erandina kehtestada puhastamise ja desinfitseerimise erimenetlused, arvestades seejuures ettevõtte tüüpi ja kliimatingimusi. Pädev asutus teatab komisjonile kõnealuse erandi kohaldamisest ja erimenetluste üksikasjadest.

5.

Kui pädev asutus on veendunud, et mõnda ettevõtet või selle osa ei ole mis tahes põhjusel võimalik puhastada ega desinfitseerida, võib ta keelata isikute, veovahendite, kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude või koduloomadena peetavate imetajate või mis tahes esemete ja olendite sisenemise kõnealusesse ettevõttetesse vähemalt 12 kuu jooksul, ilma et see piiraks artikli 48 lõike b kohaldamist.


VII LISA

(osutatud artikli 51 lõikes 1)

Ühenduse referentlaboratoorium linnugripi korral

1.

Ühenduse referentlaboratoorium linnugripi korral on:

Veterinary Laboratories Agency (VLA), New Haw, Weybridge, Surrey KT 15 3NB, United Kingdom.

2.

Ühenduse referentlaboratooriumi ülesanded ja kohustused on järgmised:

a)

komisjoniga kooskõlastatult koordineerida liikmesriikides linnugripi diagnoosimiseks kasutatavaid meetodeid, konkreetsemalt:

i)

liigitada, ladustada ja tarnida linnugripi viirusetüvesid seroloogiliste testide ja antiseerumite valmistamise jaoks;

ii)

tarnida liikmesriikides tehtavate katsete ja kasutatavate reaktiivide standardiseerimise eesmärgil liikmesriikide referentlaboratooriumitele standardseid seerumeid ja muid võrdlusreaktiive;

iii)

moodustada ja säilitada linnugripi viirusetüvede ja isolaatide kogu;

iv)

korraldada ühenduse tasandil perioodiliselt diagnostikamenetluste võrdluskatseid;

v)

koguda ja kõrvutada andmeid ja teavet ühenduses kasutatavate diagnostikameetodite ja läbiviidud katsete tulemuste kohta;

vi)

kirjeldada uusimate olemasolevate meetoditega linnugripiviiruseid, et õppida paremini tundma linnugripi epidemioloogiat, omandada teadmisi viiruse epidemioloogia ning kõrge patogeensusega ja potentsiaalselt patogeensete viirusetüvede tekke kohta;

vii)

püsida linnugripi järelevalve, epidemioloogia ja tõkestamise alal toimuvate ülemaailmsete arengute esirinnas;

viii)

säilitada teadmisi linnugripiviiruse ning teiste asjakohaste viiruste kohta, et võimaldada kiiret diferentsiaaldiagnoosimist;

ix)

omandada teadmisi linnugripi kontrollimiseks kasutatavate immunoloogiliste veterinaarravimite valmistamise ja kasutamise kohta;

b)

olla aktiivselt abiks ühenduses toimuvate taudipuhangute diagnoosimisel, võttes selleks diagnoosi kinnitamiseks, iseloomustamiseks ja uurimiseks vastu lindudelt pärinevaid isoleeritud gripiviiruseid, ning võtta vastu esmastes haiguskolletes isoleeritud viiruseid kolmandatest riikidest, kellel on ühenduse vastavate õigusaktide põhjal ühendusse elusate kodulindude ja kodulinnuliha importimise luba; saadud isoleeritud viirustega teeb ühenduse referentlaboratoorium eelkõige järgmist:

i)

teostab nukleotiidide järjestuse määramist, et määrata kindlaks tuletatud aminohappe järjestus hemaglutiniini molekuli lõhustumispiirkonnas;

ii)

määrab kindlaks veenisisese patogeensuse indeksi;

iii)

määrab antigeenid;

iv)

teeb epidemioloogiliste uuringute juures abistavaid fülogeneetilisi analüüse;

c)

abistada laboratoorse diagnoosi spetsialistide koolitamisel või ümberõppel vastavate tehnikate ühendusesisest ühtlustamist silmas pidades;

d)

valmistada ette liikmesriikide referentlaboratooriumide iga-aastaste nõupidamiste programmid ja töödokumendid;

e)

aidata liikmesriikides läbi viia kodu- ja metslindudel esineva linnugripi uuringuid varustades liikmesriike vastava programmi raames antigeenide ja kinnitatud katsemenetlustega ning koostada kokkuvõtlik aruanne uuringute tulemustest;

f)

vaadelda linnugripiviirustest tulenevat võimalikku zoonootilist mõju ja teha koostööd inimestel esinevat grippi uurivate rahvusvaheliselt tunnustatud laboritega;

g)

komisjoniga konsulteerides töötada välja kriisi- ja situatsioonplaan, milles sisalduvad rahvusvahelise episootiaametiga (OIE) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) linnugripi referentlaboratooriumiga ja vajadusel teiste rahvusvaheliselt tunnustatud ühenduse laboratooriumidega tehtavat koostööd käsitlevad sätted.


VIII LISA

(osutatud artikli 51 lõikes 3)

Liikmesriikide referentlaboratooriumide ülesanded ja kohustused

1.

Liikmesriikide referentlaboratooriumid tagavad, et linnugripiviiruse avastamiseks korraldatavate laborikatsete läbiviimine ja isoleeritud viiruste geneetiliste tüüpide määramine toimub kõigis liikmesriikides vastavalt diagnostikakäsiraamatule. Selleks võivad nad sõlmida erikokkuleppeid ühenduse referentlaboratooriumiga või teiste liikmesriikide laboratooriumitega.

2.

Liikmesriikide referentlaboratooriumid esitavad lindudelt pärinevad isoleeritud gripiviirused nende täieliku iseloomustuse saamiseks koheselt ühenduse referentlaboratooriumile:

a)

kõigist esmastest linnugripi puhangukolletest;

b)

sekundaarsete puhangute korral puhangute arvu suhtes representatiivsel hulgal;

c)

kui kodulindudel, muudel vangistuses peetavatel lindudel või imetajatel avastatakse I lisa punktis 1 nimetatutest erinevaid gripiviiruseid, mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele.

3.

Iga liikmesriigi referentlaboratoorium vastutab kõigis kõnealuses liikmesriigis tegutsevates linnugripi diagnostikalaborites kasutatavate normide ja diagnostikameetodite kooskõlastamise eest. Selleks ta:

a)

võib varustada üksikuid laboreid diagnostiliste reaktiividega;

b)

kontrollib asjaomases liikmesriigis kasutatavate diagnostiliste reaktiivide kvaliteeti;

c)

korraldab korrapäraselt võrdluskatseid;

d)

säilitab puhangukolletest isoleeritud linnugripiviiruseid ja kõiki teisi kõnealuses liikmesriigis avastatud lindudelt pärinevaid isoleeritud gripiviiruseid;

e)

teeb koostööd inimestel esinevat grippi uurivate liikmesriikide laboritega.


IX LISA

(osutatud artikli 55 lõike 1 punktis b)

Erakorralise vaktsineerimise korral kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja linnukasvatussaaduste liikumise suhtes kehtivad nõuded

1.

Liikmesriigid tagavad, et artikli 55 kohaselt vaktsineeritud kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ning linnukasvatussaaduste liikumist kontrollitakse diagnostikakäsiraamatu kohaselt vastavalt punktides 3–8 sätestatule.

2.

Kõiki veovahendeid, mida kasutatakse elusate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, nende munade või kodulindude liha veoks vastavalt käesolevale lisale, puhastatakse põhjalikult, desinfitseeritakse või töödeldakse ühe või mitme artiklis 48 sätestatud menetluse kohaselt viivitamata pärast nende kasutamist.

3.

Elusate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ja nende munade liikumise suhtes vaktsineerimisalal kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

haudemunad:

i)

pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata aretuskarjast, mille kontrollimine diagnostikakäsiraamatu kohaselt on andnud soodsaid tulemusi;

ii)

on enne ärasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii)

veetakse otse siht-haudejaama;

iv)

nende liikumine on haudejaamas kontrollitav;

b)

munad pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille kontrollimine vastavalt diagnostikakäsiraamatule on andnud soodsaid tulemusi, ning need veetakse:

i)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid, või

ii)

munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega.

c)

ühepäevased tibud:

i)

pärinevad punktis a esitatud tingimustele vastavatest haudemunadest;

ii)

paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde:

d)

elusad kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud:

i)

on olnud linnugripi vastu vaktsineeritud, kui vaktsineerimisprogramm seda ette näeb;

ii)

on olnud diagnostikakäsiraamatu kohaselt kontrollitud ja kontrolli tulemused on olnud soodsad;

iii)

paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde:

e)

tapale viidavad kodulinnud:

i)

on enne veovahenditele laadimist diagnostikakäsiraamatu kohaselt üle kontrollitud;

ii)

saadetakse otse määratud tapamajja koheseks tapmiseks.

4.

Elusate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ja nende munade liikumise suhtes väljaspool vaktsineerimisala asuvatest ettevõtetest vaktsineerimisalal asuvatesse ettevõtetesse kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

haudemunad:

i)

veetakse otse siht-haudejaama;

ii)

nende liikumine on haudejaamas kontrollitav;

b)

munad veetakse:

i)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid, või

ii)

munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükis sätestatule ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega.

c)

ühepäevased tibud paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde;

d)

elusad kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud:

i)

paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde:

ii)

vaktsineeritakse sihtkoha ettevõttes, kui see on ette nähtud vaktsineerimisprogrammiga;

e)

tapale viidavad kodulinnud saadetakse otse määratud tapamajja koheseks tapmiseks;

5.

Elusate kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude ja nende munade liikumise suhtes vaktsineerimisalal asuvatest ettevõtetest väljaspool vaktsineerimisala asuvatesse ettevõtetesse kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

haudemunad:

i)

pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata aretuskarjast, mille kontrollimine diagnostikakäsiraamatu kohaselt on andnud soodsaid tulemusi;

ii)

on enne ärasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii)

veetakse otse siht-haudejaama;

iv)

nende liikumine on haudejaamas kontrollitav;

b)

munad pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille kontrollimine vastavalt diagnostikakäsiraamatule on andnud soodsaid tulemusi, ning need veetakse:

i)

pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid, või

ii)

munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki sätetele ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega.

c)

ühepäevased tibud:

i)

ei ole vaktsineeritud;

ii)

on koorunud haudemunadest, mis vastavad punkti 2 alapunktis a, punkti 3 alapunktis a või punkti 4 alapunktis a esitatud tingimustele;

iii)

paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde;

d)

elusad kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud:

i)

ei ole vaktsineeritud;

ii)

on olnud diagnostikakäsiraamatu kohaselt kontrollitud ja kontrolli tulemused on olnud soodsad;

iii)

paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde;

e)

tapale viidavad kodulinnud:

i)

on enne veovahenditele laadimist diagnostikakäsiraamatu kohaselt üle kontrollitud ja kontrolli tulemused on olnud soodsad;

ii)

saadetakse otse määratud tapamajja koheseks tapmiseks;

6.

Vaktsineerimisalal peetud kodulindude liha suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

kui tegemist on vaktsineeritud kodulindude lihaga, peavad kodulinnud:

i)

olema vaktsineeritud vaktsiiniga, mis on vastavuses DIVA strateegiaga;

ii)

olema diagnostikakäsiraamatu kohaselt regulaarselt kontrollitud ja nendega tehtud katsete tulemused peavad olema negatiivsed;

iii)

olema 48 tunni jooksul enne veovahenditele laadimist ametlikuveterinaararsti poolt kliiniliselt läbi vaadatud ja vajaduse korral peab volitatud veterinaararst teostama kõigi ettevõttes peetavate testlindude läbivaatuse;

iv)

olema saadetud otse määratud tapamajja koheseks tapmiseks;

b)

kui on tegemist tapale saadetud vaktsineerimata kodulindude lihaga, peavad kodulinnud olema diagnostikakäsiraamatu kohaselt kontrollitud.

7.

Pädev asutus võib anda loa rümpade ja munade ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil äraviimiseks.

8.

Muid piiranguid pakendatud munade ja tapetud kodulindude liha liikumise suhtes vastavalt käesolevale lisale ei kohaldata.

9.

Erakorralise vaktsineerimise kampaania algusest kuni erakorralise vaktsineerimise kava kinnitamiseni artikli 54 kohaselt ja ilma et see piiraks ühenduse täiendavate meetmete kohaldamist, on keelatud kodulindude (sealhulgas ühepäevased tibud) ja muude vangistuses peetavate lindude liikumine liikmesriigi territooriumilt välja, välja arvatud juhtudel, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on selleks loa andnud.


X LISA

(osutatud artikli 62 lõikes 1)

Situatsioonplaanide kriteeriumid

Situatsioonplaanid peavad vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

1.

Luuakse kõiki liikmesriigis kohaldatavaid tõrjemeetmeid koordineeriv riiklik kriisikeskus.

2.

Koostatakse nimekiri kohalikest tauditõrjekeskustest, kes peavad olema kohapealsete tõrjemeetmete koordineerimiseks piisavalt varustatud.

3.

Esitatakse üksikasjalikud andmed tõrjemeetmete rakendamisel osalevate töötajate, nende oskuste ja vastutuse ning töötajate instrueerimise kohta, võttes arvesse individuaalset kaitsevajadust ning linnugripi potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.

4.

Kõik kohalikud tauditõrjekeskused peavad suutma taudipuhanguga otseselt või kaudselt seotud isikute ja organisatsioonidega kiiresti ühendust võtta.

5.

Tagatakse tauditõrjemeetmete tõhusaks rakendamiseks vajalike seadmete ja materjalide kättesaadavus.

6.

Esitatakse üksikasjalikud juhtnöörid nakkus- või saastumiskahtluse ja nendele kahtlustele kinnituse saamise korral võetavate meetmete kohta, sealhulgas rümpade kõrvaldamiseks kavandatud abinõude kohta.

7.

Töötatakse välja koolitusprogrammid välitöödel ja haldusmenetlustes vajalike oskuste säilitamiseks ning arendamiseks.

8.

Diagnostikalaboritel peavad olema ruumid surmajärgse läbivaatuse korraldamiseks, nad peavad suutma läbi viia seroloogilisi, histoloogilisi jms uuringuid ning säilitama kiirdiagnoosimise oskused. Korraldada tuleb proovide kiire vedu. Situatsioonplaanis peab samuti olema ära näidatud laboratooriumi katsete läbiviimise võime ja olemasolevad vahendid taudipuhanguga tegelemiseks.

9.

Tuleb koostada põhjalik mitme stsenaariumiga vaktsineerimiskava, milles näidatakse ära vaktsineerimisele kuuluvad kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude populatsioonid, hinnanguliselt vajalik vaktsiinikogus ja selle kättesaadavus.

10.

Nähakse ette piirkonnas tegutsevate kaubanduslike linnukasvatusettevõtete registreerimisandmete kättesaadavus, ilma et see piiraks muude asjakohaste kõnealuses valdkonnas kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

11.

Nähakse ette ametlikult registreeritud haruldaste kodu- ja muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide tunnustamine.

12.

Nähakse ette kodulindude suure asustustihedusega piirkondade väljaselgitamine.

13.

Nähakse ette sätted situatsioonplaanide rakendamiseks vajalike seadusjärgsete volituste tagamiseks.


XI LISA (1)

Vastavustabel

Käesolev direktiiv

Direktiiv 92/40/EMÜ

Artikli 1 lõike 1 punktid a ja c

Artikli 1 lõike 1 punkt b

Artikli 1 esimene lõik

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 punkt 1

III lisa

Artikli 2 punkt 2

III lisa kolmas lõik

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punktid 4–15, 17, 20, 21 ja 22–32

Artikli 2 punkt 16

Artikli 2 punkt b

Artikli 2 punkt 18

Artikli 2 punkt d

Artikli 2 punkt 19

Artikli 2 punkt e

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 3

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 punkt g

Artikli 6 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikli 6 lõiked 3 ja 4

Artikli 7 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 7 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 7 lõike 2 punktid e ja g

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 7 lõike 2 punkt f

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 7 lõike 2 punkt h

Artikli 4 lõike 2 punkt f

Artikli 7 lõige 3

Artikli 4 lõike 2 punkt g

Artikli 7 lõige 4

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikli 4 lõige 5

Artikkel 10

Artikli 11 lõige 1

Artikli 5 lõige 1, sissejuhatus

Artikli 11 lõike 2 esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 11 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 5 lõike 1 punkt a

Artikli 11 lõige 4

Artikli 5 lõike 1 punkt d

Artikli 11 lõige 5

Artikli 5 lõike 1 punktid c ja d

Artikli 11 lõiked 6 ja 7

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 11 lõige 8

Artikli 5 lõike 1 punkt e

Artikli 11 lõige 9

Artikli 11 lõige 10

III lisa 3. peatüki punkt 3

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 6

Artikkel 15

Artikkel 8

Artikli 16 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 16 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 16 lõige 5

Artikli 9 lõige 6

Artikli 17 lõige 1

Artikkel 10

Artikli 17 lõige 2

Artikkel 13

Artikli 17 lõiked 3 ja 4

Artikli 18 punkt a

Artikli 9 lõike 2 punkt a

Artikli 18 punkt b

Artikli 9 lõike 2 punkt b

Artikli 18 punkt c

Artikli 19 punkt a

Artikli 9 lõike 2 punkt c

Artikli 19 punktid b, c ja d

Artikli 19 punkt e esimene lause

Artikli 9 lõike 2 punkt f sissejuhatus

Artikli 19 punkti e teine lause ning punktid f, g ja h

Artikkel 20

Artikli 9 lõike 2 punkt g

Artikkel 21

Artikli 9 lõike 2 punkt h

Artikli 22 punktid 1 ja 3

Artikli 9 lõike 2 punkt e

Artikli 22 punkt 2

Artikkel 23 lõige 1

Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt i

Artikkel 23 lõige 2

Artikli 24 lõige 1

Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt ii

Artikli 24 lõige 2

Artikkel 25

Artikli 26 lõige 1

Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt iii

Artikli 26 lõige 2

Artikkel 27

Artikli 9 lõike 2 punkt e

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikli 9 lõige 3

Artikli 30 punkt a

Artikli 9 lõike 4 punkt a

Artikli 30 punktid b ja c

Artikli 9 lõike 4 punktid b, c ja d

Artikli 30 punktid d, e, g ja j

Artikli 30 punkt f

Artikli 9 lõike 4 punkt b

Artikli 30 punkt h

Artikli 9 lõike 4 punkt e

Artikli 30 punkt i

Artikli 9 lõike 4 punkt f

Artikkel 31

Artikli 9 lõige 5

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 47

Artikkel 48

Artikkel 11

Artikkel 49

Artikli 5 lõike 1 punkt f

Artikkel 50

Artikli 51 lõige 1

V lisa

Artikli 51 lõiked 2 ja 3

Artikkel 14

Artikli 51 lõige 4

Artikkel 52

Artikli 53 lõige 1

Artikli 16 sissejuhatus

Artikli 53 lõige 2

Artikli 16 punkti a esimene lõik

Artikli 53 lõige 3

Artikli 16 punkt b

Artikkel 54

Artikli 16 punkt b

Artikkel 55

Artikli 16 punkti a teine lõik

Artikkel 56

Artikkel 57

Artikkel 58

Artikkel 59

Artikkel 60

Artikkel 18

Artikkel 61

Artikkel 62

Artikkel 17

Artikli 63 punktid 1 ja 3

Artikli 63 punkt 2

Artikkel 20

Artikkel 64

Artikkel 21

Artikkel 65

Artikkel 66

Artikkel 67

Artikkel 22

Artikkel 68

Artikkel 69

Artikkel 23

I lisa punkt 1

III lisa

I lisa punkt 2

III lisa kolmas lõik

I lisa punkt 3

II lisa

III lisa

I lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

II lisa

VII lisa

V lisa

VIII lisa

IX lisa

X lisa

VI lisa

XI lisa


(1)  Vastavustabel kuulub läbivaatamisele.


Top