Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32005D0938

2005/938/EÜ: Nõukogu otsus, 8. detsember 2005 , rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta

OJ L 348, 30.12.2005, p. 26–27 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 11 Volume 044 P. 56 - 57
Special edition in Romanian: Chapter 11 Volume 044 P. 56 - 57
Special edition in Croatian: Chapter 11 Volume 126 P. 129 - 130

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/938/oj

Related international agreement

30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/26

NÕUKOGU OTSUS,

8. detsember 2005,

rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta

(2005/938/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis kohustab rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere elusressursside kaitse ja majandamise vallas, osaline.

(2)

Ühendus on lepingu 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta osaline.

(3)

1998. aasta veebruaris võeti Vaikse ookeani idaosa tuunide ja delfiinide kaitset käsitleval 35. valitsustevahelisel kohtumisel vastu rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping (edaspidi “leping”). Leping kirjutati alla 21. mail 1998. aastal Washingtonis ja see jõustus 15. veebruaril 1999.

(4)

Praegu on lepingul 15 osalist, nimelt Boliivia, Columbia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu, Hispaania, Ameerika Ühendriigid, Vanuatu ja Venezuela.

(5)

Lepingu eesmärk on aastaste piirmäärade kaudu vähendada delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil Vaikse ookeani idaosas järk-järgult kuni nullilähedase tasemeni ning edendada lepinguga reguleeritava piirkonna tuunivarude pikaajalist säästlikku kasutamist.

(6)

Ühendus tunnustab lepingu tähtsust säästliku kalastamise kui muude liikide, eriti delfiinide ökoloogilise kaitse tagamise soodustamisel.

(7)

Ühenduse kalurid püüavad kala lepinguga reguleeritava piirkonna tuunivarudest ning tõhus osalemine lepingu rakendamises on ühenduse huvidega kooskõlas.

(8)

Ühendus allkirjastas (2) lepingu ja otsustas seda kohaldada ajutiselt (3) kuni Ameerika Troopikatuunide Komisjoniga (IATTC) ametlikuks ühinemiseks vajalike tingimuste täitmiseni.

(9)

Vastavalt kõnealuse lepingu XIV artiklile on Ameerika Troopikatuunide Komisjonil (IATTC) keskne koht lepingu rakendamise kooskõlastamisel ja IATTC raames võetakse vastu mitmed rakendusmeetmed.

(10)

Samal ajal anti Hispaania Kuningriigile luba ajutiselt ühineda IATTC asutamise konventsiooniga. (4)

(11)

Hispaania Kuningriik ühines IATTCga 2003. aasta juunis.

(12)

Ühendus ühineb ametlikult IATTCga, kui jõustub konventsioon, millega tugevdatakse IATTC, mis asutati 1949. aasta konventsiooniga Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica vahel (Antigua konventsioon), millele ühendus on alla kirjutanud. (5)

(13)

Kuni Antigua konventsiooni jõustumiseni on ühenduse sisuline osalemine IATTC töös ning sellest tulenevalt kogu lepingu alusel toimuvas tegevuses ja kõigis meetmetes tagatud Hispaania Kuningriigi ühenduse nimel IATTC liikmeksoleku kaudu.

(14)

Sellest tulenevalt saab ühendus nüüd kiita heaks lepingu, hakata täielikult täitma oma kohustusi ja võtta kogu vastutuse, mis tulenevad nii lepingust kui IATTC asutamise konventsioonist,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isik/isikud, kellel on õigus anda heakskiitmiskiri hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes on lepingu XXXII artikli kohaselt lepingu hoiulevõtja.

Brüssel, 8. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. HUTTON

(1)  9. juuni 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 132, 27.5.1999, lk 1.

(3)  EÜT L 147, 12.6.1999, lk 23.

(4)  EÜT L 155, 22.6.1999, lk 37.

(5)  ELT L 15, 19.1.2005, lk 9.

I LISA

LEPINGUGA REGULEERITAV PIIRKOND

Lepinguga reguleeritav piirkond hõlmab seda Vaikse ookeani piirkonda, mis piirneb Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikaga ning järgmiste joontega:

a)

Põhja-Ameerika rannikult paralleeli 40o põhjalaiust ristumiseni meridiaaniga 150o läänepikkust;

b)

meridiaani 150o läänepikkust ristumiseni paralleeliga 40o lõunalaiust;

c)

paralleel 40o lõunalaiust kuni Lõuna-Ameerika rannikuni.

II LISA

LAEVALT TOIMUV VAATLUSPROGRAMM

1.

Laevalt toimuva vaatlusprogrammi rakendamisel juhinduvad lepinguosalised käesolevast lisast. Selle programmi osana võib iga lepinguosaline käesoleva lisa sätete kohaselt rakendada ka oma riiklikku vaatlusprogrammi.

2.

Iga lepinguosaline nõuab, et tema laevadel, mis tegutsevad lepinguga reguleeritavas piirkonnas ja mille kandevõime on suurem kui 363 tonni (400 lühikest tonni), oleks lepinguga reguleeritavasse piirkonda tehtava kalastusretke vältel pardal vaatleja. Vähemalt 50 % iga lepinguosalise laevadel olevatest vaatlejatest peavad olema IATTC vaatlejad; ülejäänud võivad kuuluda lepinguosalise riiklikku vaatlusprogrammi, mis põhineb käesoleva lisa põhimõtetel või mis tahes muudel kriteeriumidel, mille on kinnitanud lepinguosaliste koosolek.

3.

Kõik vaatlejad peavad:

a)

olema läbinud lepinguosaliste kehtestatud eeskirjadele vastava tehnilise koolituse;

b)

olema ühe lepinguosalise riigi kodanikud või IATTC teadustöötajad;

c)

olema suutelised täitma käesoleva lisa punktis 4 sätestatud ülesandeid; ja

d)

kuuluma IATTC peetavasse vaatlejate nimekirja või, kui nad on riikliku vaatlusprogrammi esindajad, kuuluma seda programmi haldava lepinguosalise peetavasse vaatlejate nimekirja.

4.

Vaatleja ülesandeks on muu hulgas:

a)

koguda käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikku teavet selle laeva kalapüügi kohta, millele ta on vaatlejaks määratud;

b)

anda selle laeva kapteni kasutusse, millele ta on vaatlejaks määratud, kõik meetmed, mida lepinguosalised on käesoleva lepingu kohaselt võtnud;

c)

anda selle laeva kapteni kasutusse, millele ta on vaatlejaks määratud, delfiinide hukkumist käsitlev register kõnealuse laeva kohta;

d)

koostada käesoleva punkti kohaselt kogutud teabe alusel aruanded ja anda laeva kaptenile võimalus lisada aruannetesse mis tahes teavet, mida ta asjakohaseks peab;

e)

esitada kõnealused aruanded asjaomase riikliku programmi direktorile, et neid kasutataks vastavalt käesoleva lepingu VII lisa punktile 1; ja

f)

täita muid ülesandeid vastavalt lepinguosaliste kokkulepetele.

5.

Vaatlejad:

a)

käsitlevad konfidentsiaalsena kogu teavet püügitoimingute ja laevaomanike kohta, välja arvatud käesoleva lisa punkti 4 alapunktides d ja e märgitud juhtudel, ning annavad vaatlejaks määramisel selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku;

b)

täidavad selle lepinguosalise õigusnormidega kehtestatud nõudeid, kelle jurisdiktsiooni all on laev, millele nad on vaatlejaks määratud, kui need nõuded ei ole vastuolus käesoleva lisa sätetega;

c)

keelduvad väljastamast või kinnitamast mis tahes tõendeid või muid dokumente, mis käsitlevad laeva kalapüüki, kui lepinguosalised ei ole selleks luba andnud; ja

d)

järgivad laeva kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesolevas lisas kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja käesoleva lisa punktis 6 sätestatud laeva meeskonna kohustuste täitmist.

6.

Lepinguosaliste ja kaptenite kohustused vaatlejate suhtes hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

vaatlejatele võimaldatakse juurdepääs laeva personalile ja VIII lisas kindlaksmääratud püügivahenditele ja seadmetele;

b)

vaatlejate taotlusel võimaldatakse neile punktis 4 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laeval olemas:

i)

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

suure võimsusega binoklid muu hulgas delfiinide jälitamise ja ümbritsemise ajal nende kindlakstegemise hõlbustamiseks, kui nimetatud vahendid ei ole samal ajal laeva personali kasutuses; ja

iv)

elektroonilised sidevahendid;

c)

vaatlejatel on juurdepääs laeva töötekile võrkude ja kalade veest välja tõstmise ajal, samuti igale püügi ajal laeva pardale toodud elavale või surnud isendile, et koguda bioloogilisi näidiseid kooskõlas laevalt toimuva vaatlusprogrammiga või kui pädevad siseriiklikud asutused nõuavad seda kooskõlas riikliku vaatlusprogrammiga;

d)

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne meeskonnale pakutavaga;

e)

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks; ja

f)

lepinguosalised tagavad, et kaptenid, meeskond ja laevaomanikud ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

7.

Lepinguosalised:

a)

tagavad, et nende asjaomastes riiklikes vaatlusprogrammides osalevad vaatlejad koguvad teavet IATTC vaatlejatega samu nõudeid täites; ja

b)

esitavad selle kalapüügiretke lõppedes, mille jooksul andmed koguti, direktorile siseriiklike programmide raames kogutud töötlemata andmete koopiad koos kokkuvõtete ja aruannetega, mis vastavad IATTC vaatlejate koostatud kokkuvõtetele ja aruannetele.

8.

Kohe pärast iga kalapüügireisi lõppu, kus oli kaasas IATTC vaatleja, peab direktor kõiki konfidentsiaalsusnõudeid täites esitama sellele lepinguosalisele, kelle jurisdiktsiooni all kõnealune laev kala püüdis, töötlemata andmete koopiad, kokkuvõtted ja aruanded kõnealuse kalapüügiretke kohta.

9.

Kui direktor otsustab, et laeval toimuvas vaatlusprogrammis osaleva vaatleja võtmine laevale ei ole otstarbekas, võib muudest käesoleva lisa sätetest olenemata lepinguga reguleeritavas piirkonnas kalastav lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluv laev, mille saagi hulka ei satu delfiine, kasutada muudes lepinguosaliste poolt tunnustatud rahvusvahelistes programmides osalevat kogenud vaatlejat, kes kogub asjakohast teavet laevalt toimuva vaatlusprogrammi jaoks ja kinnitab direktorile, et kõnealuse laeva saagi hulka ei satu delfiine.

10.

Delfiinide hukkumise piirmääraga laevale ei määrata vaatlejaid, kui laeva kapten on kantud VII lisa punkti 1 alapunkti e kohaselt peetavasse pädevate kaptenite loendisse.

11.

Laevalt toimuvas vaatlusprogrammis osalevaid vaatlejaid võib direktori äranägemisel määrata kolmandate riikide laevadele, tingimusel, et asjaomane laev ja kapten täidavad kõiki käesoleva lisa nõudeid ja muid käesoleva lisa alusel kohaldatavaid nõudeid. Direktor peab sellisest määramisest kohe teatama lepinguosalistele.

12.

Maksud

a)

Lepinguosalised kehtestavad laevadele aastase maksu, millega kaetakse laevalt toimuva vaatlusprogrammi kulud. Nimetatud maksud arvestatakse iga laeva kandevõime põhjal või mõne muu standardi põhjal, mille lepinguosalised on kindlaks määranud.

b)

Samal ajal kui lepinguosaline esitab direktorile käesoleva lepingu IV lisas sätestatud laevade loendi, tasub ta ka käesoleva lisa punkti 11 alapunktis a ettenähtud maksu USA dollarites ja täpsustab, milliste laevade kohta maks tasuti.

c)

Vaatlejaid ei määrata laevale, mille käesoleva lisa punkti 11 alapunktiga b ette nähtud maksud ei ole tasutud.

13.

Vaatlusandmed

a)

Vaatlusandmete põhjal määratakse kindlaks, kas:

i)

laev on delfiinide hukkumise piirmäärast kinni pidanud või selle ületanud;

ii)

lepinguosaline on riiklikust delfiinide hukkumise piirmäärast kinni pidanud või selle ületanud; või

iii)

laevastik on iga delfiinide kogukonna kohta kehtestatud delfiinide hukkumise aastasest ülempiirist kinni pidanud või selle ületanud.

b)

Lepinguosalisel, kes soovib esitada vaatlusandmete kohta vastuväiteid, tuleb vastuväidet rahvusvahelisele vaekogule põhjendada ja esitada selle aluseks olevad tõendid.

c)

Rahvusvaheline vaekogu kontrollib lepinguosalise esitatud tõendeid ning esitab soovituse lepinguosaliste koosolekule läbiarutamiseks.

d)

Lepinguosalised tutvuvad rahvusvahelise vaekogu tõendite ja soovitusega ning teevad otsuse vastuväite põhjendatuse kohta ja vajaduse kohta vaatlusandmeid muuta.

III LISA

DELFIINIDE HUKKUMISE AASTASED ÜLEMPIIRID KOGUKONNA KOHTA

1.

Lepinguosalised kehtestavad koosolekul, mis kutsutakse kokku vastavalt käesoleva lepingu VIII artiklile, iga delfiinide kogukonna kohta delfiinide hukkumise aastase ülempiiri, mis määratakse kindlaks lepinguosaliste koosolekul parima kättesaadava teadusliku tõendusmaterjali põhjal ja mis on 0,2 %–0,1 % väikseimast hinnangulisest arvukusest (Nmin) vastavalt USA riikliku merekalastusteenistuse (US National Marine Fisheries Service) hinnangule või samaväärsele hindamisstandardile, mille võib välja töötada või mida võib soovitada teaduslik nõuandekogu, kuid käesoleva lepingu sätete kohaselt ei või aastane delfiinide hukkumise määr ühelgi juhul olla kõrgem kui viis tuhat. Aastal 2001 ja pärast seda on aastane ülempiir kogukonna kohta 0,1 % väikseimast hinnangulisest arvukusest (Nmin).

2.

Lepinguosalised korraldavad 1998. aastal või võimalikult kiiresti pärast seda teadusliku läbivaatuse ja 2001. aastaks püstitatud eesmärgi suunas toimunud arengu hindamise ning arutavad vajaduse korral soovitusi. Kui aastani 2001 ületab aastane hukkumiste tase mis tahes delfiinivarude puhul 0,2 % Nmin, lõpetatakse selleks aastaks igasugune kõnealuste varude ja kõnealuseid varusid sisaldavate segaparvede püük. Kui alates aastast 2001 ületab aastane hukkumiste tase mis tahes delfiinivarude puhul 0,1 % Nmin, lõpetatakse selleks aastaks igasugune kõnealuste varude ja kõnealuseid varusid sisaldavate segaparvede püük. Kui aastane hukkumiste ülempiir 0,1 % Nmin ületatakse kas ida koon-eeldelfiini või kirde tähnik-eeldelfiini varude puhul, korraldavad lepinguosalised teadusliku läbivaatuse ja hindamise ning arutavad uusi soovitusi.

3.

Käesoleva lepingu kohaldamisel kasutavad lepinguosalised praegu kehtivaid hinnanguid Vaikse ookeani idaosa delfiinivarude arvukuse kohta, mille on 1992. aastal rahvusvahelisele vaalapüügikomisjonile esitanud Wade ja Gerrodette ning mis põhineb USA riikliku merekalandusteenistuse uurimislaeva andmetel ajavahemiku 1986–1990 kohta, kuni lepinguosalised lepivad kokku ajakohastatud arvud. Arve on võimalik ajakohastada edaspidiste uurimisretkede andmete analüüsimise põhjal ning lepinguosaliste, IATTC ja muude teadusorganisatsioonide arvukusindeksite ja muude asjakohaste teaduslike andmete analüüsimise tulemusel.

4.

Lepinguosalised kehtestavad reaalajas toimiva vaatlejate aruandlussüsteemi, et tagada kogukonna kohta kehtestatud delfiinide hukkumise aastaste piirmäärade tõhus rakendamine.

5.

Kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestavad lepinguosalised süsteemi, mille alusel määratakse igale delfiinikogukonnale järgmiseks aastaks ja edaspidiseks kogukonna kohta kehtestatud delfiinide hukkumise aastased ülempiirid. See süsteem näeb ette, et käesoleva lisa punktis 1 nimetatud hukkumise piirmäärad jaotatakse lepinguosaliste laevade vahel, millel on IV lisa kohaselt õigus saada delfiinide hukkumise piirmäärasid. Nimetatud süsteemi kehtestamisel võtavad lepinguosalised arvesse parimat kättesaadavat teaduslikku tõendusmaterjali ja kõnealuste varude arvukust ning teisi muutujaid, mis määratakse kindlaks edaspidisel lepinguosaliste koosolekul.

IV LISA

DELFIINIDE HUKKUMISE PIIRMÄÄRAD

I.   Piirmäärade kehtestamine

1.

a)

Iga lepinguosaline esitab direktori kaudu enne iga aasta 1. oktoobrit teistele lepinguosalistele selliste oma jurisdiktsiooni all olevate laevade loendi, mille kandevõime on suurem kui 363 tonni (400 lühikest tonni) ja mis on taotlenud kogu järgmise aasta kohta delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamist, märkides ära ka muud laevad, mis tõenäoliselt töötavad järgmisel aastal lepinguga reguleeritavas piirkonnas.

b)

Iga lepinguosaline esitab direktori kaudu enne iga aasta 1. aprilli teistele lepinguosalistele selliste oma jurisdiktsiooni all olevate laevade loendi, mille kandevõime on suurem kui 363 tonni (400 lühikest tonni) ja mis on taotlenud delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamist sama aasta teiseks poolaastaks.

2.

Rahvusvaheline vaekogu esitab iga aasta 1. novembriks või hilisemaks kuupäevaks, kui vaekogu on nii kokku leppinud, lepinguosalistele selliste nõuetele vastavate laevade loendi, millel on õigus saada delfiinide hukkumise piirmäär kogu järgmise aasta kohta. Delfiinide hukkumise piirmäära saamiseks teise poolaasta kohta esitab rahvusvaheline vaekogu iga aasta 1. maiks või hilisemaks kuupäevaks, kui vaekogu on nii kokku leppinud, lepinguosalistele selliste nõuetele vastavate laevade loendi, millel on õigus saada delfiinide hukkumise piirmäär sama aasta teiseks poolaastaks.

3.

Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse laev nõuetele vastavaks, kui:

a)

asjaomased riiklikud asutused on tunnistanud, et laeval on olemas kõik VIII lisas nõutud delfiinide ohutust järgivad püügivahendid ja seadmed;

b)

laeva kapten ja meeskond on saanud heakskiidetud väljaõppe delfiinide vabastamis- ja päästmistehnikate alal, mis on võrreldav lepinguosaliste koosolekul kehtestatud standardiga;

c)

laeva kandevõime on suurem kui 363 tonni (400 lühikest tonni);

d)

laeva kapten loetakse tema varasema tegevuse alusel pädevaks; ja

e)

laeva ei loeta nõuetele mittevastavaks käesoleva lisa II jao tähenduses.

4.

Laeva ei loeta nõuetele vastavaks punkti 2 tähenduses, kui käesoleva lisa punktis 1 nimetatud taotluse esitamise kuupäeval töötab laev sellise lepinguosalise jurisdiktsiooni all, kelle kohaldatavad õigusnormid keelavad tema jurisdiktsiooni all olevatel laevadel püüda tuuni, kui see esineb koos delfiinidega; ühelegi lepinguosalisele ei kehtestata delfiinide hukkumise piirmäärasid selleks, et ta saaks lepinguga reguleeritavas piirkonnas anda kalapüügiluba laevadele, mis sõidavad niisuguse teise riigi lipu all, kelle kohaldatavad õigusnormid keelavad tema jurisdiktsiooni all olevatel laevadel püüda tuuni, kui see esineb koos delfiinidega.

5.

Iga üksiku laeva keskmise delfiinide hukkumise piirmäära arvutamiseks võetakse üldisest delfiinide kalapüügi käigus hukkumise piirmäärast (viis tuhat või lepinguosaliste kehtestatud madalam määr) 98 % või muu lepinguosaliste määratud vaba osa ning kõnealune keskmine piirmäär jagatakse lepinguosaliste vahel järgmiseks aastaks vastavalt käesoleva jao punktile 5.

6.

Keskmise delfiinide hukkumise piirmäära arvutamiseks jagatakse punktis 4 sätestatud üldise hukkumise piirmäära vaba osa selliste nõuetele vastavate laevade koguarvuga, mis taotlevad delfiinide hukkumise piirmäärade kehtestamist kogu aastaks. Delfiinide hukkumise piirmäärade jaotus lepinguosaliste vahel määratakse kindlaks, korrutades keskmise delfiinide hukkumise piirmäära selliste nõuetele vastavate laevade arvuga, mis taotlevad delfiinide hukkumise piirmäärade kehtestamist kogu aastaks ja tegutsevad lepinguosaliste jurisdiktsiooni all.

7.

Järelejäänud 2 % või muu lepinguosaliste määratud suurusega osa üldisest delfiinide hukkumise piirmäärast kalapüügil jäetakse delfiinide hukkumise piirmäärade eraldi reserviks, mille jaotamise otsustab direktor. Iga lepinguosaline võib taotleda, et direktor määraks delfiinide hukkumise piirmäärade reservi kuuluvad piirmäärad laevadele, mis püüavad tema jurisdiktsiooni all ja mis tavaliselt ei püüa tuuni lepinguga reguleeritavas piirkonnas, vaid võivad aeg-ajalt soovida osaleda lepinguga reguleeritavas piirkonnas toimuvas kalapüügis piiratud määral, tingimusel et kõnealused laevad, nende kaptenid ja meeskonnad vastavad käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud tegutsemis- ja väljaõppenõuetele ja käesoleva jao punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Mis tahes tahtmatu surmamise juhtumid, mille on põhjustanud laevad, mis tegutsevad lepinguga reguleeritavas piirkonnas sellise lepinguosalise jurisdiktsiooni all, kes ei ole oma laevadele taotlenud delfiinide hukkumise piirmäärasid, arvatakse samuti maha jaotatavast delfiinide hukkumise piirmäärade reservist.

8.

Laevale ei kehtestata delfiinide hukkumise piirmäära, välja arvatud juhul, kui selle aasta jooksul, mis eelneb aastale, mil laev taotleb delfiinide hukkumise piirmäära kehtestamist, vähemalt 5 % laeva kogupüükidest sisaldas delfiine ning kulduim-tuuni keskmine saak delfiine sisaldavates kogupüükides oli vähemalt kolm tonni püügi kohta. Vastasel korral ei või laev saada järgmisel aastal delfiinide hukkumise piirmäära, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid nõudeid ei olnud võimalik täita vääramatu jõu tõttu, nagu on kokku lepitud käesoleva lepingu IV lisa kohaselt. Käesolevat sätet ei kohaldata laeva suhtes, mis taotleb delfiinide hukkumise piirmäära esimest korda.

9.

Delfiinide hukkumise piirmäära ei kehtestata laevale, mille suhtes lepinguosalised on kindlaks teinud, et ta on osalenud rikkumistes, mis vähendavad rahvusvahelise delfiinikaitseprogrammi tõhusust, ning seda kinnitavad täitemeetmed, mida sellise laeva suhtes on rakendanud lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all ta tegutseb.

10.

Lepinguosalised, kelle nõuetele vastavad laevad hakkavad püüdma tuuni, mis esineb koos delfiinidega, kasutavad oma delfiinide hukkumise piirmäärasid vastutustundlikult, tingimusel et ükski laev ei saa omale delfiinide hukkumise piirmäära, mis on suurem kui see, mille rahvusvaheline vaekogu kehtestas aastaks 1997 ja mis on kantud La Jolla kokkuleppe kohaselt 19. ja 20. veebruaril 1997 peetud rahvusvahelise vaekogu 14. koosoleku protokolli. Ükski lepinguosaline ei kehtesta talle kuuluvatele nõuetele vastavatele laevadele suuremaid delfiinide hukkumise piirmäärasid kui need, mis on sellele lepinguosalisele kehtestatud käesoleva lisa I ja III jao alusel. Delfiinide hukkumise piirmäära esmakordsel kehtestamisel ei või ükski laev saada keskmisest delfiinide hukkumise piirmäärast suuremat piirmäära, välja arvatud juhul, kui tema näitajad delfiinide hukkumise vähendamisel, mida mõõdab rahvusvaheline vaekogu kahe eelneva aasta andmete põhjal, on paremad kui kogu rahvusvahelise laevastiku keskmised näitajad. Delfiinide hukkumise piirmäära esmakordsel kehtestamisel ei või ükski laev saada keskmisest delfiinide hukkumise piirmäärast suuremat piirmäära, kui ta on eelmise aasta jooksul toime pannud käesoleva lisa III jao punktis 4 sätestatud rikkumise, kui kõnealuse punkti kohaselt kehtestatud tingimustest ei tulene teisiti.

11.

Kui lepinguosalise laevade puhul hukkumiste koguarv saavutab või ületab käesoleva lisa alusel talle jagatud delfiinide hukkumise piirmäära, keelatakse kõikidel selle lepinguosalise jurisdiktsiooni all tegutsevatel laevadel püüda tuuni, mis esineb koos delfiinidega.

12.

Iga lepinguosaline teatab hiljemalt iga aasta 1. veebruaril direktorile talle eraldatud delfiinide hukkumise piirmäära esialgsest jaotusest oma laevade vahel. Ükski laev ei või alustada koos delfiinidega esineva tuuni püüki enne, kui direktor on sellise teate saanud.

II.   Delfiinide hukkumise piirmäärade kasutamine

1.

Kui laevale on kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäär kogu aastaks, kuid see laev ei püüa delfiine enne kõnealuse aasta 1. aprilli, või kui laevale on kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäär teiseks poolaastaks ja see laev ei püüa delfiine enne kõnealuse aasta 1. oktoobrit, või kui laevale on kalapüügiretke jaoks eraldatud delfiinide hukkumise piirmäär reservist ja see laev ei püüa kõnealuse kalapüügiretke ajal delfiine, kaotab ta kõnealuse delfiinide hukkumise piirmäära ning ei või kõnealusel aastal enam delfiine püüda, välja arvatud juhul, kui sellise olukorra põhjustas vääramatu jõud või erakorralised asjaolud. Olenemata VII lisa punkti 2 sätetest, mis käsitlevad rahvusvahelise vaekogu otsuste tegemist, loetakse erand, mida lepinguosaline taotleb mõnele oma laevadest seoses vääramatu jõu või erakorraliste asjaoludega, kokku lepituks rahvusvahelise vaekoguga, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise vaekogu valitsusi esindavate liikmete enamus toetab vastuväidet, mille mõni teine lepinguosaline on kõnealuse taotlusega seoses ametlikult ja põhjusega esitanud. Kõik eranditaotlused tuleb sekretariaati saata 1. aprilliks ning kõik ametlikud vastuväited tuleb sekretariaati saata 20. aprilliks. Kui laev on kaotanud delfiinide hukkumise piirmäära kaks korda järjest, ei ole tal järgmisel aastal õigust nimetatud piirmäära saada.

2.

Kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist töötab rahvusvaheline vaekogu koostöös IATTC teadustöötajatega välja süsteemi, mida soovitab kasutada delfiinide hukkumise piirmäärade kasutamise mõõtmiseks, et hoida ära põhjendamatuid piirmäärade taotlusi. Selline soovitatud süsteem esitatakse lepinguosaliste koosolekule läbiarutamiseks.

III.   Kaotatud või kasutamata delfiinide hukkumise piirmäärade kasutamine

1.

Piirmäärad, mille kohta direktor on II jao kohaselt kindlaks teinud, et need jäetakse kasutamata, või mis on muul põhjusel kaotatud, jaotatakse lepinguosaliste vahel pärast iga aasta 1. aprilli vastavalt käesoleva jao sätetele ümber.

2.

Hiljemalt iga aasta 1. mail jagab direktor I jao punktis 5 sätestatud valemi kohaselt lepinguosalistele need kogu aastaks kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäärad, mida neid omanud laevad ei ole kasutanud II jao kohaselt või mille nad on muul põhjusel kaotanud, kuid alles pärast seda, kui nimetatud valemeid on kontrollitud alapunktide a, b ja c kohaselt. Lepinguosalised võivad jaotada sellised täiendavad piirmäärad oma jurisdiktsiooni all olevatele nõuetele vastavatele laevadele kooskõlas käesoleva jao punktides 3, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud piirangute ja tingimustega.

a)

Ümberjaotamisel ei võeta arvesse neid laevu, mis on käesoleva punkti kohaselt piirmäärad kaotanud või neist muul põhjusel ilma jäänud, samuti laevu, mis taotlevad piirmäärasid teiseks poolaastaks pärast I jao punktis 1 sätestatud tähtaja möödumist.

b)

Enne ümberjaotamiseks saadaval olevate delfiinide hukkumise piirmäärade arvu kindlaksmääramist tuleb kõnealusest arvust maha arvata delfiinide arv, kelle hukkumise on põhjustanud need laevad, mis on kaotanud piirmäärad II jao punkti 1 kohaselt.

c)

Enne ümberjaotamiseks saadaval olevate delfiinide hukkumise piirmäärade arvu kindlaksmääramist vähendab direktor I jao punkti 5 kohaselt arvutatud keskmist delfiinide hukkumise piirmäära ühe kolmandiku võrra, et jaotada see laevade vahel, kes taotlevad piirmäärasid teiseks poolaastaks enne I jao punktis 1 nimetatud tähtaega. Teise poolaasta piirmäärad jaotab direktor lepinguosaliste vahel proportsionaalselt vastavalt kõnealuste lepinguosaliste jurisdiktsiooni all olevatele laevadele, mille suhtes kohaldatakse käesolevat punkti. Piirmäärad, mille lepinguosalised kehtestavad oma jurisdiktsiooni all olevatele laevadele teiseks poolaastaks, ei või olla suuremad kui üks kolmandik keskmisest delfiinide hukkumise piirmäärast, mis on arvutatud I jao punkti 5 kohaselt. Sellised laevad ei tohi delfiine püüda enne kõnealuse aasta 1. juulit.

3.

Iga lepinguosaline võib oma nõuetele vastavate ning käesoleva lisa I jao punkti 2 kriteeriume täitvate laevade piirmäärasid suurendada või vähendada, tingimusel, et ühelegi laevale kehtestatav muudetud piirmäär ei ületa 50 % talle algselt kehtestatud piirmäärast, välja arvatud juhul, kui tema näitajad delfiinide hukkumise vähendamisel, mida mõõdab rahvusvaheline vaekogu eelnevate aastate andmete põhjal, on üle 60 % kogu rahvusvahelise laevastiku näitajatest. Kui lepinguosaline muudab piirmäärasid, teatab ta sellest direktorile hiljemalt 20. maiks ja muudatused ei jõustu enne, kui direktorit on teavitatud.

4.

Lepinguosaline ei või suurendada delfiinide hukkumise piirmäära, kui rahvusvaheline vaekogu on kindlaks teinud ja lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all on laev, nõustub, et kõnealuse aasta või eelneva aasta jooksul on:

a)

laev püüdnud kala vaatlejata;

b)

laev püüdnud delfiine delfiinide hukkumise piirmäära omamata;

c)

laev püüdnud delfiine pärast talle kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäära ületamist;

d)

laev teadlikult püüdnud keelatud delfiinikogukonnast;

e)

kapten, meeskond või laevaomanik toime pannud mõne käesoleva lepingu II lisa punkti 6 alapunktis f nimetatud toimingu;

f)

laev tegelenud karistatava öise püügiga; või

g)

laev mis tahes delfiinidega seotud kalapüügi etapis kasutanud lõhkeainet.

Alapunktides a, b, c, d, f ja g kirjeldatud rikkumiste puhul loetakse, et lepingosaline on rahvusvahelise vaekogu otsusega nõus, kui ta ei esita vastulauset kuue kuu jooksul pärast rahvusvahelise vaekogu teadet võimalikust rikkumisest. Alapunktis e kirjeldatud rikkumise puhul loetakse, et lepingosaline on rahvusvahelise vaekogu otsusega nõus, kui ta ei esita vastulauset 12 kuu jooksul pärast rahvusvahelise vaekogu asjaomast teadet.

Lepinguosalise teadet selle kohta, et võimalikku rikkumist uuritakse, käsitatakse käesoleva punkti kohaldamisel vastuväitena juhul, kui sekretariaat saab teate kätte enne asjakohase kuue või kaheteistkümne kuu möödumist.

Sellistel juhtudel loetakse, et lepingosaline on rikkumisega nõus, kui ta ei lõpeta uurimist ega esita lõpptulemusi rahvusvahelisele vaekogule kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil rikkumisest lepinguosalisele teatati, välja arvatud järgmises punktis ette nähtud juhud.

Kui kõnealune lepinguosaline ei saa uurimist lõpetada kahe aasta jooksul, esitab ta rahvusvahelisele vaekogule uurimise ajakohastatud ülevaate ning uurimise lõpetamise arvatava tähtpäeva. Lepinguosaline esitab sellise ettekande igal rahvusvahelise vaekogu koosolekul seni, kuni juhtum on lahendatud. Kui ettekannet ei esitata, loetakse lepinguosaline kõnealuse võimaliku rikkumisega nõustunuks. Sekretariaat teavitab asjaomast lepinguosalist juhtumitest, mille puhul tähtaeg hakkab lõppema ning teavet on vaja ajakohastada.

5.

Laev ei vasta nõuetele, mille alusel lepinguosaline saaks eraldada täiendavaid piirmäärasid, kui selle pardal ei ole aasta ringi kõiki nõutud delfiinide ohutust tagavaid püügivahendeid ja seadmeid; piirmäärasid ei tohi suurendada ka laevadel, mis on ületanud oma esialgse piirmäära enne 1. aprilli, välja arvatud juhul, kui lepinguosaliste koosolek on rahvusvahelise vaekoguga nõu pidades otsustanud, et sellise olukorra põhjustas vääramatu jõud või erakorralised asjaolud.

6.

Kui laev ületab teataval aastal talle kehtestatud ning käesoleva lisa kohaselt kohandatud piirmäära ning kui rahvusvaheline vaekogu ei näe ette teisiti, arvab lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni alla laev kuulub, kõnealuse ületatud koguse ja lisaks 50 % sellest kogusest maha sellele laevale järgmisteks aastateks rahvusvahelise vaekogu poolt sätestataval viisil kehtestatavatest delfiinide hukkumise piirmääradest.

7.

Kui laev saavutab või ületab mis tahes ajal talle kehtestatud või käesoleva lisa kohaselt kohandatud piirmäära, lõpetab laev kohe delfiinidega koos esineva tuuni püügi..

IV.   Rakendamine

1.

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lisaga kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäärade süsteemi rakendamisel ei ületata III lisas kindlaks määratud aastaseid delfiinide hukkumise ülempiire kogukonna kohta.

2.

Kui tegemist on ebatavaliste või erakorraliste asjaoludega, mida käesolevas lisas ei ole käsitletud, võivad lepinguosalised võtta piirmäärade süsteemi rakendamiseks rahvusvahelise vaekogu soovitatud asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva lisa sätetega.

3.

Kui teataval aastal suureneb hukkumiste arv rahvusvahelise vaekogu arvamuse kohaselt märkimisväärselt, soovitab rahvusvaheline vaekogu korraldada lepinguosaliste koosoleku, kus uuritakse ja tehakse kindlaks hukkumiste põhjused ja töötatakse välja meetmed nende põhjustega tegelemiseks.

V LISA

TEADUSLIK NÕUANDEKOGU

1.

Lepinguosalised peavad ülal La Jolla kokkuleppe kohaselt loodud teaduslikku nõuandekogu, mis koosneb tehnikaala asjatundjatest ja abistab direktorit järgmistes uuringutega seotud küsimustes:

a)

kuidas muuta praegust seinnoodapüügitehnoloogiat nii, et sellega seotud delfiinide hukkumine väheneks,

b)

kuidas leida alternatiivseid püügiviise suure kulduim-tuuni püüdmiseks.

2.

Nõuandekogu ülesanded ja kohustused on:

a)

tulla kokku vähemalt üks kord aastas;

b)

vaadata läbi IATTC kavad, ettepanekud ja uurimisprogrammid, et need vastaksid punktis 1 sätestatud eesmärkidele;

c)

nõustada direktorit punktis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks korraldatavate uuringute kavandamisel, edendamisel ja juhtimisel; ja

d)

abistada direktorit uuringuteks vajalike rahastamisallikate leidmisel.

3.

Nõuandekogus on kõige rohkem 10 liiget, kellest kõige rohkem kaks võivad olla samast riigist ning kes on valitud teadlaste, kalapüügivahendite asjatundjate, kalatööstuse esindajate ja keskkonnaspetsialistide rahvusvahelisest kogukonnast. Direktor teeb ettepaneku nõuandekogu liikmete kohta, lähtudes nende tehnilisest asjatundlikkusest, ning lepinguosalised peavad iga liikme heaks kiitma.

VI LISA

RIIKLIKUD TEADUSLIKUD NÕUANDEKOMITEED

1.

Käesoleva lepingu XI artikli kohaselt loodud riiklike nõuandekomiteede ülesanneteks on muu hulgas:

—

võtta vastu ja vaadata läbi asjakohased andmed, sealhulgas andmed, mille direktor on esitanud siseriiklikele asutustele;

—

anda nõu ja esitada soovitusi oma valitsusele selliste meetmete ja toimingute kohta, mida tuleks võtta, et kaitsta ja majandada mere elusressursse lepinguga reguleeritavas piirkonnas;

—

esitada oma valitsusele soovitusi uurimisvajaduste asjus, sealhulgas uurimiste kohta, mis käsitlevad ökosüsteeme, klimaatilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalmajanduslikke tegureid, kalapüügi mõju ja käesolevas lepingus kaalutud meetmete mõju, püügitehnikaid ja -tavasid, püügivahendite tehnoloogiat, sealhulgas selektiivsete, keskkonnaohutute ja tasuvate kalapüügivahendite väljatöötamine ja kasutamine, ning koordineerida ja toetada kõnealust uurimistööd;

—

korraldada 1998. aasta lõpuks või võimalikult peatselt pärast seda teaduslik läbivaatus ja hindamine, mis käsitleb arengut 2001. aastaks püstitatud eesmärgi suunas, milleks on saavutada aastaseks delfiinide hukkumise ülempiiriks kogukonna kohta 0,1 % Nmin, ning esitada oma valitsusele asjakohased soovitused kõnealuste läbivaatuste ja hindamiste kohta ning korraldada aastal 2001 käesoleva lepinguga ettenähtud täiendavad hindamised;

—

tagada lepinguosaliste ja riiklike nõuandekomiteede vahel korrapärane ja õigeaegne teabevahetus, mis käsitleb tuuniga koos esinevate liikide püüki ja kaaspüüki, sealhulgas andmeid delfiinide hukkumise kohta, et töötada välja kaitset ja majandamist käsitlevad soovitused oma riigi valitsusele, samuti täitemenetlust ja teadusuuringuid käsitlevad soovitused, rikkumata sealjuures ärisaladuse suhtes kehtivaid konfidentsiaalsusnõudeid;

—

vajaduse korral nõu pidada teiste ekspertidega, et koguda võimalikult palju teavet, millest võiks olla kasu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks; ja

—

täita muid ülesandeid, mida vastava riigi valitsus on ette näinud.

2.

Riiklike nõuandekomiteede aruanded, sealhulgas aruanne nende koostööd käsitleva koosoleku kohta, tehakse lepinguosalistele ja avalikkusele kättesaadavaks nii, et järgitakse kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

3.

Lisaks XI artikli punkti 3 kohaselt korraldatavatele koosolekutele võib direktor kokku kutsuda koosolekuid, mille eesmärk on aidata kaasa riiklike nõuandekomiteede omavahelistele nõupidamistele.

4.

Riiklike nõuandekomiteede koosolekute ülesanne on:

—

vahetada teavet;

—

kontrollida käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks korraldatud IATTC uuringuid; ja

—

esitada direktorile soovitusi edaspidi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks korraldatava uurimisprogrammi kohta.

5.

Iga lepinguosaline määrab riikliku nõuandekomitee liikmed, kes koosolekul osalevad.

VII LISA

RAHVUSVAHELINE VAEKOGU

1.

Vastavalt käesoleva lepingu XII artiklile on rahvusvahelisel vaekogul järgmised ülesanded:

a)

koostada igal aastal selliste laevade loend, mis vastavad delfiinide hukkumise piirmäära saamise nõuetele vastavalt IV lisa tingimustele;

b)

analüüsida rahvusvahelise vaekogu esitatud aruandeid, mis käsitlevad kõikide käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate laevade tuunipüügiretki;

c)

teha kindlaks võimalikud rikkumised vastavalt lepinguosaliste koosolekul heakskiidetud võimalike rikkumiste loendile;

d)

teavitada direktori kaudu iga lepinguosalist tema lipu alla sõitvate või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate laevade võimalikest rikkumistest ja võtta vastu asjaomase lepinguosalise teave võetud meetmete kohta;

e)

pidada ajakohastatud protokolli meetmete kohta, mida lepinguosalised on võtnud kalalaevade kaptenitele vajaliku koolituse andmiseks, samuti pidada igalt lepinguosaliselt saadud teabe põhjal loendit selliste kalalaevakaptenite kohta, kes peavad täitma kehtestatud tehnilisi nõudeid;

f)

soovitada lepinguosaliste koosolekule asjakohaseid meetmeid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, eelkõige püügivahendite, seadmete ja püügitehnika osas, pidades silmas tehnoloogilisi parandusi, samuti luua kaptenitele ja meeskondadele asjakohased stiimulid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks;

g)

koostada ja esitada lepinguosaliste koosolekule aastaaruanne laevade tegevuse nende aspektide kohta, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, sealhulgas kokkuvõte võimalikest rikkumistest ja lepinguosaliste võetud meetmetest;

h)

soovitada lepinguosalistele, kuidas järk-järgult vähendada delfiinide hukkumist seoses kalapüügiga lepinguga reguleeritavas piirkonnas; ja

i)

täita muid lepinguosaliste koosoleku määratud ülesandeid.

2.

Rahvusvahelise vaekogu koosseisus on lepinguosaliste esindajad (edaspidi “valitsusi esindavad liikmed”), kolm selliste valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide esindajat, millel on tunnustatud pädevus käesoleva lepinguga seotud küsimustes ja mille tegutsemiskoht asub mõne lepinguosalise territooriumil, ning kolm esindajat tuunikala töötlevatest ettevõtetest, mis tegutsevad lepinguosaliste jurisdiktsiooni all lepinguga reguleeritavas piirkonnas (edaspidi “valitsusvälised liikmed”).

3.

Valitsusväliste liikmete ametiaeg on kaks aastat alates esimesest rahvusvahelise vaekogu koosolekust, mis nende valimisele järgneb.

4.

Valitsusvälised liikmed valitakse järgmise korra kohaselt:

a)

asjaomased valitsusvälised organisatsioonid võivad 60 päeva enne valitsusvälise liikme ametiaja lõppu esitada direktorile uued liikmekandidaadid. Esitada tuleb ka iga kandidaadi elulookirjeldus. Valitsusväliseid liikmeid võib korduvalt ametisse nimetada;

b)

kui direktor on kandidaatide andmed vastu võtnud, edastab ta need 10 päeva jooksul kirjalikult lepinguosalistele. Lepinguosalised saadavad direktorile oma hääled 20 päeva jooksul alates andmete väljasaatmisest. Sellise hääletamise tulemusena osutuvad valituks kolm kõige enam hääli saanud kandidaati igast valitsusvälisest sektorist; häälte poolest neljandaks jäänud kandidaat nimetatakse asendusliikmeks. Võrdse häälte arvu korral peab direktor paluma lepinguosalistel uuesti hääletada, et liige ja asendusliige kindlaks määrata;

c)

kui valitsusväline koht jääb kestvalt vabaks liikme surma, ametist lahkumise või kolmelt järjestikuselt rahvusvahelise vaekogu koosolekult puudumise tõttu, täidab asendusliige selle ametikoha kuni selle liikme ametiaja lõpuni. Kandidaat, kes jäi alapunktides a ja b nimetatud valimistel häälte poolest viiendaks, määratakse asendusliikmeks. Kui vabaneb veel kohti, teatab direktor sellest asjaomastele valitsusvälistele organisatsioonidele nii, et neil oleks võimalik esitada uued kandidaadid vastavalt alapunktides a ja b sätestatud valimiskorrale;

d)

iga asendusliige võib rahvusvahelise vaekogu koosolekutel osaleda, kuid tal ei ole sõnaõigust, kui kõik tema sektorit esindavad liikmed on kohal.

5.

Rahvusvaheline vaekogu peab aastas vähemalt kolm koosolekut, millest üks peetakse eelistatavalt koos lepinguosaliste korralise koosolekuga.

6.

Rahvusvaheline vaekogu võib korraldada lisakoosolekuid vähemalt kahe lepinguosalise taotlusel, tingimusel et enamik lepinguosalisi toetab seda taotlust.

7.

Rahvusvahelise vaekogu koosolekuid juhatab eesistuja, kes valitakse iga koosoleku alguses valitsusi esindavate liikmete poolt ning kes otsustab töökorraga seotud küsimused. Igal liikmel on õigus nõuda, et eesistuja otsused võetakse vastu käesoleva lisa punkti 9 kohaselt.

8.

Koosolekud peetakse hispaania ja inglise keeles ning rahvusvahelise vaekogu dokumendid koostatakse nendes kahes keeles.

9.

Rahvusvahelise vaekogu koosoleku otsused võetakse vastu valitsusi esindavate liikmete konsensuse alusel.

10.

Rahvusvahelise vaekogu koosolekutel osalemise suhtes kehtivad järgmised kriteeriumid:

a)

rahvusvahelise vaekogu koosolekul osalevate isikute arv lepinguosalise delegatsiooni koosseisus ei ole piiratud;

b)

iga IATTC liikmesriiki või käesolevale lepingule allakirjutanud võib esindada vaatleja;

c)

iga riiki, kes ei ole IATTC liikmesriik, ja iga riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kes ei ole käesoleva lepingu osaline, võib esindada vaatleja, kui sellest on rahvusvahelise vaekogu valitsusi esindavatele liikmetele ette teatatud ja kui keegi neist ei ole kirjalikku vastulauset esitanud;

d)

direktor võib kutsuda valitsusväliste organisatsioonide esindajaid osalema vaatlejatena, teatades sellest ette valitsusi esindavatele liikmetele ja kui keegi valitsusi esindavatest liikmetest ei ole esitanud kirjalikku vastulauset;

e)

alapunktides c ja d kirjeldatud juhtudel ei avalda direktor, milline lepinguosaline on vastulause esitanud;

f)

iga vaatlejat võib esindada kõige enam kaks isikut, kuid rahvusvahelise vaekogu valitsusi esindavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega antud nõusolekul võib neid olla rohkem.

11.

Kiireloomulistel juhtudel ja piiramata käesoleva lisa punkti 9 kohaldamist, võib rahvusvaheline vaekogu otsuseid vastu võtta valitsusi esindavate liikmete kirjaliku hääletamise teel, kasutades järgmist korda:

a)

ettepanek saadetakse kõikidele rahvusvahelise vaekogu liikmetele kirjalikult ja koos kõikide asjassepuutuvate dokumentidega vähemalt 14 päeva enne otsuse või meetme kavandatud jõustumiskuupäeva; hääled edastatakse direktorile vähemalt seitse päeva enne kavandatud jõustumiskuupäeva;

b)

ettepanek loetakse kiireloomuliseks, kui valitsusi esindavate liikmete lihthäälteenamus ei esita kirjalikku vastulauset; ettepanek võetakse vastu, kui ükski valitsusi esindavatest liikmetest ei esita kirjalikku vastulauset; ja

c)

direktor edastab ettepaneku koos selle juurde kuuluvate dokumentidega, võtab vastu ja loeb hääli ning teavitab rahvusvahelise vaekogu liikmeid hääletustulemustest kohe pärast hääletamise lõppu.

12.

Direktor täidab sekretäri kohustusi, milleks on:

a)

abistada rahvusvahelist vaekogu koosolekute kokkukutsumisel ja korraldamisel;

b)

esitada rahvusvahelise vaekogu ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas vorme, mis on ette nähtud täitmiseks vaatlejarühmale, ja vorme, mis käsitlevad andmeid laevade tegevuse, delfiinide hukkumise ning delfiinide ohutust tagavate seadmete ja püügivahendite olemasolu, seisukorra ja kasutamise kohta;

c)

protokollida kõik koosolekud ning koostada rahvusvahelise vaekogu tegevust käsitlevate eriaruannete ja dokumentide eelnõud;

d)

esitada igale lepinguosalisele arutamiseks soovitused ja teave, mis käsitlevad tema jurisdiktsiooni all olevate laevade poolt toime pandud võimalikke rikkumisi, mille on kindlaks teinud rahvusvaheline vaekogu;

e)

edastada rahvusvahelisele vaekogule lepinguosalistelt saadud teave, mis käsitleb rahvusvahelise vaekogu poolt kindlaks tehtud võimalike rikkumiste suhtes võetud meetmeid;

f)

avaldada rahvusvahelise vaekogu aastaaruanne ja teha see avalikkusele kättesaadavaks vastavalt lepinguosaliste koosoleku juhistele;

g)

esitada rahvusvahelise vaekogu liikmetele lepinguosalistelt saadud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis e nimetatud teave; ja

h)

täita muid lepinguosaliste määratud ülesandeid, mis on vajalikud rahvusvahelise vaekogu ülesannete täitmiseks.

13.

Lepinguosaliste koosolek võib muuta rahvusvahelise vaekogu töökorda. Rahvusvaheline vaekogu võib esitada soovitusi muudatuste tegemiseks.

14.

Rahvusvahelise vaekogu liikmed ja muud osalejad, keda on kutsutud osalema rahvusvahelise vaekogu koosolekutel vaatlejatena, käsitlevad kogu koosolekutel esitatud teavet käesoleva lepingu XVIII artiklis sätestatud konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

VIII LISA

LAEVADE TEGUTSEMISNÕUDED

1.

Käesolevas lisas tähendab:

a)

siil – võrgu osa, mille sügavus on ligikaudu 11 meetrit;

b)

taandumine – toiming, millega kinnipüütud delfiinid vabastatakse, lülitades võrgu väljavõtmise ajal laeva mootori(d) tagasikäigule, mille tulemusena vette jäänud võrk moodustab kanali ja kanali ülaosas paiknev ülemine võrgunöör läheb vee alla;

c)

kimp – ülemine võrgunöör kokkukogutuna;

d)

saagi koondamine – kalapüügitoimingute selline osa, kus saak koondatakse veepinna lähedale eesmärgiga see laeva pardale tõsta.

2.

Nõuded delfiinide ohutust tagavatele püügivahenditele ja -seadmetele

Lepinguga reguleeritud piirkonnas tegutseval laeval, mille kandevõime on rohkem kui 363 tonni (400 lühikest tonni), peab olema:

a)

seinnoot, mis on varustatud järgmiste omadustega delfiinide ohutust tagava kaitsevõrguga:

i)

pikkus vähemalt 330 meetrit (mõõdetuna enne paigaldamist), kuid võrkude puhul, mis on sügavamad kui 18 siilu, tuleb kaitsevõrgu minimaalse pikkuse arvutamisel korrutada 18-meetrine pikkus nooda sügavuse siilude arvuga. Delfiinide ohutust tagav kaitsevõrk tuleb paigaldada nii, et see kataks taandumiskanali piki ülemist võrgunööri, alates vööri viimasest kokkutõmmatud kimbust ja jätkudes vähemalt kahel kolmandikul vahemaal taandumiskanali ülaserval kuni kohani, kus noot kinnitub laeva ahtri külge. Kaitsevõrk koosneb väiksesilmalisest võrgust, mille võrgusilma suurus venitades ei ole suurem kui 1 1/4 tolli (3,2 cm) ja mis ulatub ülemisest võrgunöörist vähemalt kahe siilu sügavusele;

ii)

kumbki ots tähistatakse selgesti nähtava märgisega;

iii)

vahemaa korkide või ülemise võrgunööri ja väikese võrgusilmaga võrgu vahel ei või kuskil olla läbimõõdult suurem kui 1 3/8 tolli (3,5 cm);

b)

vähemalt kolm töökorras kiirpaati, mis on varustatud puksiirköite või -postide ja puksiirtrossidega;

c)

töökorras parv, mida saab kasutada delfiinide vaatlemiseks ja vabastamiseks;

d)

vähemalt kaks töökorras maski, mida saab kasutada veealuseks vaatluseks; ja

e)

töökorras kaugtulvar valgustugevusega vähemalt 140 000 luumenit.

3.

Delfiinide kaitse ning vabastamise nõuded ja keelud

Lepinguga reguleeritud piirkonnas tegutsev laev, mille kandevõime on rohkem kui 363 tonni (400 lühikest tonni), peab:

a)

sooritama taandumise iga püügi puhul, kus saagi hulka on sattunud delfiine, kuni elavate delfiinide vabastamine võrgust ei ole selle meetodi abil enam võimalik. Taandumise ajal peab vähemalt üks meeskonnaliige tegelema delfiinide vabastamisega;

b)

tegema kõik võimaliku, et vabastada pärast taandumist võrku allesjäänud elusaid delfiine, nii et kõik elusad delfiinid saaksid vabaks enne saagi koondamist;

c)

mitte sulgema elusaid delfiine võrku ega tõstma neid pardale;

d)

vältima kalapüügitoimingute ajal kinnipüütud delfiinide vigastamist või surmamist;

e)

lõpetama taandumise vähemalt 30 minutit pärast päikeseloojangut, mida lepinguosalised kontrollivad täpsetest ja usaldusväärsetest allikatest. Kui püük ei vasta sellistele nõuetele, loetakse see öiseks püügiks;

f)

mitte kasutama üheski delfiinidega seotud kalapüügi etapis mis tahes liiki lõhkeainet (veealuseid rakette ei loeta lõhkeaineks);

g)

mitte püüdma delfiine, kui delfiinide hukkumise piirmäär on saavutatud;

h)

tahtlikult delfiine mitte püüdma, kui laeval ei ole delfiinide hukkumise piirmäära; ja

i)

kindlate ajavahemike järel võrke reguleerima, et delfiinide kaitsevõrk oleks taandamise ajal õiges kohas vastavalt rahvusvahelise vaekogu kehtestatud kriteeriumidele.

Tuleb rõhutada, et eespool esitatud nõuded ei tohiks viia olukorrani, kus meeskonnaliikmed satuvad asjatult ohtu.

4.

Erandid

a)

Kui laevale ei ole kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäära, on ta käesoleva lisa punkti 2 nõuetest vabastatud, samuti ei pea ta sooritama käesoleva lisa punktis 3 nimetatud taandumist, kui see lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all laev on, ei otsusta teisiti.

b)

Laev, mis on delfiine püüdnud tahtmatult, üritab need delfiinid vabastada tema kasutuses olevate vahenditega, kaasa arvatud saagi tagasilaskmine, ja võtab arvesse käesoleva lisa punkti 3 nõudeid.

5.

Vaatlejate kohtlemine

Kaptenid, meeskond ja muu personal täidavad vaatlejate laeval viibimisega seotud kohustusi, mis on sätestatud II lisa punktis 6.

6.

Laevad kandevõimega alla 363 tonni (400 lühikest tonni)

Laev, mille kandevõime on 363 tonni (400 lühikest tonni) või vähem, ei tohi tahtlikult delfiine püüda.

IX LISA

TUUNISAAGI JÄLGIMISE JA KONTROLLIMISE PROGRAMMI OSAD

1.

Lepinguosalised kehtestavad V artikli punkti 1 alapunkti f kohaselt lepinguga reguleeritavas piirkonnast püütud tuunisaagi jälgimiseks ja kontrollimiseks programmi, mis koosneb järgmistest osadest:

a)

kaaluarvestuse kasutamine püütud, maale toimetatud, töödeldud ja eksporditud tuunikala jälgimiseks;

b)

täiendavad meetmed olemasoleva vaatlejasüsteemi parandamiseks, sealhulgas kriteeriumide kehtestamine väljaõppe ning järelevalve- ja aruandlussuutlikkuse ja -menetluste parandamise suhtes;

c)

sumba asukoha määramine, lastiruumi pitseerimise menetlus, järelevalve- ja kontrollimenetlused nii tekil kui sellest allpool või muude sama tõhusate meetodite rakendamine;

d)

laevadelt raadio ja faksi teel lähetatud tuunisaagi jälgimist ja kontrollimist käsitlevate teadete kohta aruandluse koostamine, nende teadete vastuvõtmine ja andmete salvestamine;

e)

sellise tuunisaagi jälgimine ja kontrollimine maalt kogu kalapüügi, ümberlaadimise ja konserveerimisprotsessi ajal, kasutades laevalt toimuva vaatlusprogrammi kaudu kalapüügiretkel kogutud andmeid;

f)

püütud, maale toimetatud ja töödeldud tuunikalatoodete korrapärane kontrollimine ja kohapealne ülevaatamine; ja

g)

kiire juurdepääsu tagamine asjaomastele andmetele.

2.

Iga lepinguosaline rakendab kõnealust programmi oma territooriumil, oma jurisdiktsiooni alla olevatel laevadel ja merepiirkondades, mille suhtes ta on suveräänne või omab suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni.

X LISA

VAATLEJATE LEPINGUOSALISTE KOOSOLEKUTEL OSALEMISE JUHISED JA KRITEERIUMID

1.

Direktor kutsub VIII artikli kohaselt kokku kutsutud lepinguosaliste koosolekule nende valitsustevaheliste organisatsioonide esindajad, kelle töö on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, samuti mittelepinguosalised, kelle osalemine võiks edendada käesoleva lepingu rakendamist.

2.

Valitsusvälistel organisatsioonidel, kellel on tunnustatud pädevus käesoleva lepinguga seotud küsimustes, on õigus osaleda kõikidel VIII artikli kohaselt kokku kutsutud lepinguosaliste koosolekul vaatlejatena, välja arvatud nendel koosolekutel, kus osalevad ainult otsustajad või delegatsioonide juhid.

3.

Valitsusväline organisatsioon, kes soovib osaleda vaatlejana lepinguosaliste koosolekul, teatab sellest direktorile vähemalt 50 päeva enne koosolekut. Direktor teatab lepinguosalistele selliste valitsusväliste organisatsioonide nimed vähemalt 45 päeva enne koosoleku algust.

4.

Kui lepinguosaliste koosolekust teatatakse ette vähem kui 50 päeva, on direktoril kutsete saatmise suhtes paindlikumad võimalused.

5.

Valitsusväline organisatsioon võib koosolekul vaatlejana osaleda, kui lepinguosaliste enamik ei ole esitanud ametlikku kirjalikku vastulauset vähemalt 30 päeva enne kõnealuse koosoleku algust.

6.

Iga vaatlejana osaleja võib:

a)

osaleda koosolekul kooskõlas käesoleva lisa punktiga 2, kuid mitte hääletada;

b)

koosoleku juhataja palvel esineda suuliste sõnavõttudega;

c)

koosoleku juhataja loal jagada koosolekul dokumente; ja

d)

teha muid asjakohaseid toiminguid, mille koosoleku juhataja heaks kiidab.

7.

Direktor võib nõuda valitsusväliste organisatsioonide vaatlejatelt asjakohast maksu ja nende osalemisega seotud kulude katmist (näiteks koopiate valmistamise maksumus).

8.

Kõikidele lepinguosaliste koosolekule lubatud vaatlejatele saadetakse või toimetatakse muul viisil sama dokumentatsioon, mis on üldiselt kättesaadav lepinguosalistele, välja arvatud konfidentsiaalseid äriandmeid sisaldavad dokumendid.

9.

Kõik lepinguosaliste koosolekule lubatud vaatlejad täidavad kõiki eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse teiste koosolekul osalejate suhtes.
Top

30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/28

Lisa

Tõlge

LEPING

Rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev

PREAMBUL

KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

OLLES TEADLIKUD, et 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) sisalduvate rahvusvahelise õiguse sätete kohaselt on kõik riigid kohustatud iseseisvalt või koostöös teiste riikidega võtma meetmeid, mis on vajalikud mere elusressursside kaitseks ja majandamiseks;

PIDADES SILMAS 1992. aasta Rio Keskkonna- ja Arengudeklaratsiooni põhimõtteid ning soovides rakendada 1995. aastal FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtteid ja nõudeid;

RÕHUTADES rahvusvahelise üldsuse poliitilist tahet aidata kaasa kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete tõhustamisele vastavalt 1993. aastal FAO konverentsil vastu võetud lepingule, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju;

VÕTTES ARVESSE, et ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul võeti resolutsiooni A/RES/50/24 kohaselt vastu kokkulepe 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (edaspidi “Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piirialade kalavarusid ja siirdekalu käsitlev kokkulepe”);

KINNITADES 1992. aasta La Jolla kokkuleppes ja 1995. aasta Panama deklaratsioonis võetud kohustusi;

RÕHUTADES eesmärke, milleks on likvideerida delfiinide hukkumine tuuni seinnoodapüügil Vaikse ookeani idaosas ning leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;

ARVESTADES tuunipüügi tähtsust lepinguosaliste elanikkonna toidu- ja sissetulekuallikana ning asjaolu, et kaitse- ja majandamismeetmed peavad olema kooskõlas nende vajadustega ja võtma arvesse kõnealuste meetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

TUNNUSTADES delfiinide tahtmatu surmamise märgatavat langust La Jolla kokkuleppe tulemusena;

OLLES VEENDUNUD, et teaduslikud tõendid näitavad, et La Jolla kokkuleppe alusel kehtestatud ja Panama deklaratsioonis nimetatud eeskirjade ja menetluste kohaselt rakendatud püügitehnika delfiinidega koos esineva tuuni püügiks on osutunud tõhusaks viisiks, kuidas tagada delfiinide kaitse ja tuunivarude ratsionaalne kasutamine Vaikse ookeani idaosas;

KINNITADES, et mitmepoolne koostöö on mere elusressursside kaitse ja säästva kasutamise eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusam vahend;

KOHUSTUDES tagama tuunivarude säästliku kasutamise Vaikse ookeani idaosas ja vähendama delfiinide tahtmatut surmamist tuunipüügil Vaikse ookeani idaosas järk-järgult kuni nullilähedase tasemeni; vältima ja vähendama võimalikult madala tasemeni tuuni noorvormide püüki ja vette tagasi laskmist ning tahtmatut mittesihtliikide püüki, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

I artikkel

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

tuun (tuunikala) – alamseltsi Scombroidei (Klawe, 1980) liigid, välja arvatud need, mis kuuluvad perekonda Scomber;

2.

delfiinid – sugukonna Delphinidae liigid, mis esinevad kaaspüügina kulduim-tuuni püügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas;

3.

laev – laev, mis püüab tuuni seinnoodaga;

4.

lepinguosalised – riigid või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes on nõustunud end käesoleva lepinguga siduma ja kelle suhtes leping on jõus;

5.

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon – piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele selle liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, sealhulgas õiguse nendes küsimustes organisatsiooni liikmesriikidele siduvaid otsuseid vastu võtta;

6.

IATTC – Ameerika Troopikatuunide Komisjon (Inter-American Tropical Tuna Commission);

7.

La Jolla kokkulepe – dokument, mis võeti vastu 1992. aasta juunis toimunud valitsustevahelisel kohtumisel;

8.

rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm – käesoleva lepingu kohaselt koostatud rahvusvaheline programm, mis põhineb Panama deklaratsiooniga vormistatud, muudetud ja laiendatud La Jolla kokkuleppel;

9.

laevalt toimuv vaatlusprogramm – II lisas määratletud programm;

10.

Panama deklaratsioon – 4. oktoobril 1995 Panama Vabariigis Panama Citys allakirjutatud deklaratsioon;

11.

direktor – IATTC uurimisdirektor.

II artikkel

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

1.

aastaste piirmäärade kehtestamise kaudu vähendada delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas järk-järgult kuni nullilähedase tasemeni;

2.

leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka, et kaotada delfiinide hukkumine kõnealuse kalapüügi käigus; ja

3.

tagada lepinguga reguleeritavas piirkonnas tuunivarude ja kõnealuse kalapüügiga seotud mere elusressursside pikaajaline säästlik kasutamine, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu eelkõige tuuni noorvormide ja mittesihtliikide püügi ja vette tagasilaskmise vältimisele ja vähendamisele võimalikult madala tasemeni.

III artikkel

Lepingu kohaldamisala

Käesoleva lepingu kohaldamisala (“lepinguga reguleeritav piirkond”) on kindlaks määratud I lisas.

IV artikkel

Üldmeetmed

IATTC raames lepinguosalised:

1.

võtavad meetmeid ökosüsteemide kaitse tagamiseks, samuti kaitse- ja majandamismeetmeid tuunivarude ja muude tuuni seinnoodapüügiga seotud mere elusressursside pikaajaliseks säästlikuks kasutamiseks lepinguga reguleeritavas piirkonnas, kasutades parimate kättesaadavate teadusuuringute tulemusi, ning kohaldavad ettevaatusprintsiipi kooskõlas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piirialade kalavarusid ja siirdekalu käsitleva kokkuleppega. Sellised meetmed kavandatakse nii, et nende abil oleks võimalik säilitada või taastada väljapüütud biomass vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalset tasakaalustatud toodangut, ja eesmärgiga säilitada või taastada kaasnevate elusressursside biomass vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalset tasakaalustatud toodangut; ja

2.

võtavad oma võimaluste kohaselt meetmeid, mille abil hinnata kulduim-tuuni noorvormide ja muude tuuni seinnoodapüügiga kaasnevate mere elusressursside saagi ja kaaspüügi suurust lepinguga reguleeritavas piirkonnas, ning kehtestavad VI artikliga ettenähtud meetmed muu hulgas selleks, et vältida ja vähendada võimalikult madala tasemeni tuuni noorvormide püüki ja vette tagasi laskmist ning tahtmatut mittesihtliikide püüki, et tagada kõikide nende liikide pikaajaline säästlik kasutamine, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis.

V artikkel

Rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm

Vastavalt rahvusvahelisele delfiinikaitseprogrammile ja arvestades käesoleva lepingu eesmärki, kohustuvad lepinguosalised muu hulgas:

1.

piirama delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas kõige rohkem viie tuhandeni aastas, kehtestades ja rakendades asjaomaseid meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

a)

sellise süsteemi juurutamine, mis ajendab laevakapteneid vähendama delfiinide tahtmatut surmamist, et kaotada delfiinide hukkumine selles püügipiirkonnas;

b)

IATTC raames kalalaevade kaptenite ja meeskondade tehnilise koolituse ja sertifitseerimise süsteemi loomine, mis hõlmab püügivahendeid ja nende kasutamist ning delfiinide ohutuse tagamise ja päästmise tehnikaid;

c)

uuringute edendamine ja toetamine IATTC raames, et parandada püügivahendeid, -seadmeid ja -tehnikat, sealhulgas eriti neid, mida kasutatakse koos delfiinidega esineva tuuni püügil;

d)

erapooletu süsteemi sisseseadmine delfiinide aastase hukkumise ülempiirile vastavate hukkumise piirmäärade kehtestamiseks vastavalt III ja IV lisale;

e)

VIII lisas sätestatud tegutsemisnõuete täitmise nõudmine laevadelt, millele on kehtestatud delfiinide hukkumise piirmäär või mis muul viisil töötavad lepinguga reguleeritavas piirkonnas;

f)

IX lisas sätestatud teguritel põhineva süsteemi loomine selliste tuunisaakide jälgimiseks ja kontrollimiseks, mis on püütud nii delfiine surmates või tõsiselt vigastades kui ka neid surmamata või vigastamata;

g)

käesoleva lepingu kohaselt lepinguosaliste poolt teadusuuringute tulemusena saadud täielike ja ajakohaste andmete vahetus, ja

h)

uuringute korraldamine, et leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;

2.

kehtestama delfiinide hukkumise aastased ülempiirid iga kogukonna kohta ning vaatama need ülempiirid läbi ja hindama nende toimet vastavalt III lisale, ja

3.

vaatama meetmed uuesti läbi lepinguosaliste koosolekul.

VI artikkel

Mere elusressursside säästlik kasutamine

IV artikli kohaselt kohustuvad lepinguosalised IATTC raames välja arendama ja rakendama meetmeid, mis tagavad mere elusressursside säästliku kasutamise tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis. Selleks kohustuvad lepinguosalised muu hulgas tegema järgmist:

1.

välja töötama ja rakendama programmi, mille alusel lepinguga reguleeritavas piirkonnas hinnatakse, kontrollitakse ja viiakse võimalikult madalale tasemele tuuni noorvormide ja mittesihtliikide kaaspüük;

2.

võimalikult laialdaselt edendama ja nõudma selektiivsete, keskkonnasäästlike ja tasuvate püügivahendite ja -tehnikate kasutamist;

3.

nõudma, et nende laevad, mis püüavad lepinguga reguleeritavas piirkonnas, laseksid nii palju kui võimalik elusalt vette tagasi tahtmatult püütud meres elavad kilpkonnalised ja muud ohustatud liigid, ja

4.

nõudma, et IATTC alustaks uuringuid, hindamaks, kas lepinguga reguleeritavas piirkonnas kalastavate laevade püügimaht kujutab endast ohtu tuunivarude ja muude mere elusressursside säästliku kasutamise suhtes, ning kui see on nii, siis uurima võimalikke meetmeid ja soovitama need vajaduse korral kasutusele võtta.

VII artikkel

Rakendamine riigi tasandil

Lepinguosalised võtavad oma seaduste ja menetluste kohaselt vastu vajalikud meetmed, mis tagavad käesoleva lepingu rakendamise ja täitmise, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste õigusnormide vastuvõtmise.

VIII artikkel

Lepinguosaliste koosolek

1.   Lepinguosalised kohtuvad regulaarselt, et arutada käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi ja võtta vastu asjakohaseid otsuseid.

2.   Lepinguosaliste korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas, eelistatavalt koos IATTC koosolekuga.

3.   Lepinguosalised võivad pidada ka erakorralisi koosolekuid, kui seda vajalikuks peetakse. Nimetatud koosolekud kutsutakse kokku mis tahes lepinguosalise nõudmisel ja tingimusel, et sellist nõudmist toetab enamik lepinguosalisi.

4.   Lepinguosaliste koosolek toimub siis, kui kvoorum on koos. Kvoorum on koos, kui enamik lepinguosalisi on kohal. See reegel kehtib ka käesoleva lepingu alusel moodustatud allorganite koosolekute kohta.

5.   Koosolekud peetakse hispaania ja inglise keeles ning lepinguosaliste koosoleku dokumendid koostatakse nendes kahes keeles.

IX artikkel

Otsuste tegemine

Kõik VIII artikli kohaselt kokkukutsutud koosoleku otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

X artikkel

Teaduslik nõuandekogu

La Jolla kokkuleppe kohaselt moodustatud teadusliku nõuandekogu ülesanded on sätestatud V lisas. Teadusliku nõuandekogu moodustamisel ja tegevuses juhindutakse V lisast.

XI artikkel

Riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed

1.   Kõik lepinguosalised moodustavad oma seaduste ja menetluste kohaselt riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed, kuhu kuuluvad iseenda nimel tegutsevad eksperdid, kaasa arvatud pädevad teadlased, nii avalikust kui ka erasektorist ja valitsusvälistest organisatsioonidest.

2.   Riiklike teaduslike nõuandekomiteede ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas VI lisas sätestatud toimingud.

3.   Lepinguosalised tagavad, et riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed teevad regulaarsete ja kokkulepitud ajal toimuvate koosolekute vormis koostööd kogutud andmete ja kalavarude seisundi läbivaatamisel ning käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalike nõuannete väljatöötamisel. Sellised koosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas koos lepinguosaliste korraliste koosolekutega.

XII artikkel

Rahvusvaheline vaekogu

La Jolla kokkuleppe kohaselt moodustatud rahvusvahelise vaekogu ülesanded on sätestatud VII lisas. Rahvusvahelise vaekogu moodustamisel ja tegevuses juhindutakse VII lisast.

XIII artikkel

Laevalt toimuv vaatlusprogramm

La Jolla kokkuleppe kohaselt kehtestatud laevalt toimuv vaatlusprogramm toimib vastavalt II lisale.

XIV artikkel

IATTC ülesanded

Kuna IATTC-l on käesoleva lepingu koordineerimisel ja rakendamisel keskne koht, nõuavad lepinguosalised IATTC-lt muu hulgas sekretariaadi tuge ja muude lepingus sätestatud või lepingu kohaselt kokku lepitud ülesannete täitmist.

XV artikkel

Rahastamine

Lepinguosalised osalevad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalike kulutuste rahastamises, kehtestades ja kogudes laevadelt makse, mille suuruse määravad lepinguosalised, ilma et see piiraks vabatahtlike rahaliste toetuste vastuvõtmist.

XVI artikkel

Täitmine

1.   Kõik lepinguosalised tagavad oma jurisdiktsiooni all olevate laevade puhul käesolevas lepingus sätestatud või selle kohaselt vastu võetud meetmete tõhusa täitmise. Eelkõige tagab iga lepinguosaline muu hulgas iga-aastase sertifitseerimis- ja inspekteerimisprogrammi kaudu, et tema jurisdiktsiooni all olevad laevad:

a)

vastavad VIII lisas sätestatud tegutsemistingimustele ja

b)

vastavad laevalt toimuva vaatluse suhtes esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud II lisas.

2.   Lepingu rikkumise korral kohaldab iga lepinguosaline rahvusvahelise vaekogu soovitusi arvestades ja siseriiklike õigusaktide kohaselt piisava raskusega sanktsioone, mis võimaldavad tagada käesoleva lepingu sätete ja nende alusel võetud meetmete täitmist ning ei lase rikkujail ebaseaduslikust tegevusest kasu saada. Tõsiste rikkumiste puhul võimaldavad sellised sanktsioonid kalapüügiloa väljastamisest keelduda, kalapüügiloa peatada või tühistada.

3.   Lepinguosalised loovad laevade kaptenitele ja meeskondadele stiimulid, et toetada käesoleva lepingu täitmist ja selle eesmärkide saavutamist.

4.   Lepinguosalised võtavad vastu käesoleva lepingu täitmist tagavad koostöömeetmed, mis põhinevad La Jolla kokkuleppe kohaselt tehtud otsustel.

5.   Kõik lepinguosalised teavitavad viivitamata rahvusvahelist vaekogu käesoleva lepingu kohaselt võetud täitemeetmetest ja nende tulemustest.

XVII artikkel

Läbipaistvus

1.   Käesoleva lepingu rakendamisel edendavad lepinguosalised läbipaistvust, vajaduse korral avalikkuse kaasamise kaudu.

2.   Valitsustevaheliste organisatsioonide esindajatele ja käesoleva lepingu rakendamisega seotud asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide esindajatele antakse võimalus osaleda VIII artikli kohaselt kokkukutsutud lepinguosaliste koosolekutel X lisas sätestatud juhiste ja kriteeriumide kohaselt vaatlejatena või vajaduse korral muus rollis. Nimetatud valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid saavad asjaomast teavet õigeaegselt vastavalt kõnealusele teabele juurdepääsu reguleerivale korrale, mille lepinguosalised võivad kehtestada.

XVIII artikkel

Konfidentsiaalsus

1.   Lepinguosaliste koosolekul kehtestatakse konfidentsiaalsusnõuded kõikidele organitele, kellele on käesoleva lepingu alusel võimaldatud juurdepääs teabele.

2.   Olenemata konfidentsiaalsusnõuetest, mille võib lõike 1 alusel kehtestada, võivad isikud, kellel on juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, avaldada selle teabe asjaomase lepinguosalise pädeva asutuse nõudmisel seoses kohtu- või haldusmenetlusega.

XIX artikkel

Koostöö teiste organisatsioonidega või muude menetluste raames

Lepinguosalised teevad koostööd allpiirkondlike, piirkondlike ja ülemaailmsete organisatsioonidega, mis tegelevad kalavarude kaitse ja majandamisega, ning osalevad asjaomastes menetlustes, et edendada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

XX artikkel

Vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida vaidluste teket. Iga lepinguosaline võib ühe või mitme muu lepinguosalisega nõu pidada mis tahes vaidluse asjus, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või kohaldamisega, et võimalikult kiiresti jõuda pooli rahuldava lahenduseni.

2.   Kui vaidlust sellise upidamise teel mõistliku aja jooksul ei lahendata, peavad kõnealused lepinguosalised omavahel nõu, et lahendada vaidlus võimalikult kiiresti rahumeelselt omavahel kokkulepitud viisil, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

XXI artikkel

Riikide õigused

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see kahjustaks või ohustaks ühegi riigi rahvusvaheliste õigustega tagatud suveräänsust, suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni, samuti mitte selle riigi seisukohta või vaateid mereõigusega seotud küsimustes.

XXII artikkel

Lepingus mitteosalevad riigid

1.   Lepinguosalised innustavad kõiki riike ja käesoleva lepingu XXIV artiklis nimetatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kes ei ole lepinguosalised, ühinema käesoleva lepinguga või võtma vastu sellega kooskõlas olevad õigusnormid.

2.   Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu ja rahvusvahelise õiguse alusel koostööd selle nimel, et laevad, mis sõidavad muude kui lepinguosaliste riikide lipu all, ei saaks teha käesoleva lepingu mõju kahjustavaid toiminguid. Sel eesmärgil juhivad lepinguosalised muu hulgas muude kui lepinguosaliste riikide tähelepanu neile kuuluvate laevade vastavatele toimingutele.

3.   Lepinguosalised vahetavad omavahel kas otse või direktori kaudu teavet, mis käsitleb muude kui lepinguosaliste laevade toiminguid, mis kahjustavad käesoleva lepingu mõju.

XXIII artikkel

Lisad

Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa ja kui ei ole selgesti sätestatud teisiti, hõlmab viide käesolevale lepingule ka selle lisasid.

XXIV artikkel

Allakirjutamine

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud Washingtonis 21. maist 1998 kuni 14. maini 1999 riikidele, mis piirnevad lepinguga reguleeritava alaga, samuti riikidele või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on IATTC liikmed või kelle laevad püüavad ajavahemikus, mil leping on allakirjutamiseks avatud, lepinguga reguleeritavas piirkonnas tuuni.

XXV artikkel

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

Käesolev leping tuleb lepinguosalistel ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita oma riigi seaduste ja protseduurireeglite kohaselt.

XXVI artikkel

Ühinemine

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes vastavad XXIV artikli nõuetele või keda kutsutakse lepingosaliste otsuse alusel lepinguga ühinema.

XXVII artikkel

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub pärast seda, kui neljas ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri on hoiulevõtjale hoiule antud.

2.   Pärast lõikes 1 nimetatud kuupäeva jõustub leping iga XXIV artikli nõuetele vastava riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes pärast seda, kui asjaomane riik on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud.

XXVIII artikkel

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu suhtes ei või teha reservatsioone.

XXIX artikkel

Ajutine kohaldamine

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes on selle ajutise kohaldamisega nõus, teatades oma nõusolekust hoiulevõtjale kirjalikult. Ajutine kohaldamine jõustub teate kättesaamise kuupäevast.

2.   Lepingu ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui leping jõustub kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest lõpetada lepingu ajutine kohaldamine.

XXX artikkel

Muudatused

1.   Iga lepinguosaline võib teha ettepaneku lepingu muutmiseks, tingimusel, et ta esitab kõnealuse muudatuse teksti hoiulevõtjale vähemalt 60 päeva enne lepinguosaliste koosolekut. Hoiulevõtja saadab selle teksti koopia kõikidele teistele lepinguosalistele.

2.   Käesoleva lepingu muudatused, mis on lepinguosaliste koosolekul ühehäälselt vastu võetud, jõustuvad kuupäeval, mil kõik lepinguosalised on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtjale hoiule andnud.

3.   Käesoleva lepingu lisasid võib muuta ühehäälselt lepinguosaliste koosolekul, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, jõustuvad lisa muudatused kõikide lepinguosaliste suhtes alates vastuvõtmisest.

XXXI artikkel

Lepingust taganemine

Mis tahes lepinguosaline võib lepingust taganeda igal ajal 12 kuu jooksul pärast seda, kui käesolev leping on selle lepinguosalise suhtes jõustunud, teatades oma taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teavitab sellest teisi lepinguosalisi 30 päeva jooksul alates kõnealuse teate saamisest. Lepingust taganemine jõustub kuus kuud pärast nimetatud teate vastuvõtmist.

XXXII artikkel

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu originaaltekstid antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes saadab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud riikidele ja lepinguosalistele, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD Washingtonis viieteistkümnendal mail 1998 inglise ja hispaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Top