32003R1785

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1785/2003,

29. september 2003,

riisituru ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kehtestamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev.

(2) Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EMÜ) nr 3072/95 riisituru ühise korralduse kohta [4] on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna määrus vajab edasist muutmist, tuleks see selguse huvides asendada uuega. Määrus (EÜ) nr 3072/95 tuleks järelikult tunnistada kehtetuks.

(3) Euroopa riisiturul on täheldatav tõsine tasakaalustamatus. Riikliku sekkumisega ladustatud riisi kogus on väga suur; see võrdub umbes veerandiga ühenduse riisitoodangust ja tõenäoliselt suureneb aja jooksul veelgi. Tasakaalustamatus on tekkinud mitmel põhjusel, milleks on viimastel turustusaastatel stabiliseerunud kodumaise toodangu kasv, jätkuv impordi suurenemine ja põllumajanduslepingu kohaste toetustega seotud ekspordipiirangud. Praegust tasakaalustamatust võib veelgi suurendada ja selle tõenäoliselt tulevaste aastate jooksul vastuvõetamatule tasemele viia EBA-lepingu rakendamisest tulenev impordi suurenemine kolmandatest riikidest.

(4) See probleem tuleb lahendada riisituru ühise korralduse läbivaatamisega nii, et riisitoodang võetakse kontrolli alla, parandatakse turu tasakaalu ja ladusat toimimist ning suurendatakse ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet, järgides samal ajal ka teisi asutamislepingu artikli 33 eesmärke, mille hulgas on toojate tulutoetuste nõuetekohane säilitamine.

(5) Kõige sobivam lahendus on nähtavasti sekkumishinna tunduv alandamine ja selle korvamiseks põllumajandusettevõtete tulutoetuste ja põllukultuuridest oleneva, traditsiooniliste tootmispiirkonda riisitoodangut peegeldava abi sisseseadmine. Kaks viimast abinõu on lülitatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusesse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjatele. [5]

(6) Et vältida sekkumissüsteemi muutumist omaette müügikanaliks, tuleks sekkumisametite kaudu ostetavaid koguseid piirata 75000 tonnini aastas ning piirduda sekkumisperioodi määramisel nelja kuuga.

(7) Ühenduse ühtse riisituru loomine nõuab ühtse kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril. Kaubandussüsteem, mis täiendab sekkumissüsteemi ja sisaldab ühtse tollitariifistiku maksumäärade järgi kohaldatavaid imporditollimakse ja eksporditoetusi, peaks põhimõtteliselt ühenduse turu stabiliseerima. Kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(8) Kolmandate riikidega toimuva riisikaubanduse mahu jälgimiseks tuleks ette näha impordi- ja ekspordilitsentside süsteem, millesse kuuluv tagatise nõue garanteerib, et toimingud, mille kohta litsentse on taotletud, sooritatakse.

(9) Enamikul juhtudel on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutes kindlaks määratud põllumajandussaadustele kohaldatavad tollimaksud sätestatud ühises tollitariifistikus. Kuid mõningate riisitoodete suhtes teeb lisamehhanismide sisseseadmine vajalikuks erandite tegemise.

(10) Et vältida või kõrvaldada teatavate põllumajandustoodete impordist tuleneda võivaid kahjulikke mõjusid ühenduse turul, tuleks ühe või mitme sellise toote importimisel kohaldada teatavate tingimuste täitmise korral täiendavat imporditollimaksu.

(11) Teatud tingimustel on asjakohane anda komisjonile volitused avada ja hallata tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest nõukogu otsustest.

(12) Sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduses ja maailmaturul kehtivate hindade erinevusel põhinev ja WTO põllumajanduslepingu [6] piiresse jääv eksporditoetus, peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises riisikaubanduses. Nende eksporditoetuste suhtes peaks kehtima koguse- ja väärtuspiirangud.

(13) Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste määramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga seotud eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada toetuste kohustuslik eelkinnitamine ja võimalus muuta diferentseeritud eksporditoetuste puhul ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat eksporditoetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(14) Koguseliste piirangute järgmise tagamine eeldab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist. Seetõttu tuleks toetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavaid piirnorme arvestades, mis olenevad iga asjaomase tootega seotud konkreetsest olukorrast. Sellest reeglist tuleks erandeid lubada üksnes töödeldud saaduste puhul, mida ei ole loetletud asutamislepingu I lisas ja mille suhtes koguselisi piirangud ei kehti, ning toiduabiprogrammide puhul, mis on vabastatud kõikidest piirangutest. Tuleks ette näha erandid haldusreeglite rangest järgimisest, kui eksporttooted, mille eest antakse eksporditoetust, tõenäoliselt ei ületa ettenähtud koguselisi piiranguid.

(15) Kaubandussüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks tuleks sätestada sise- ja välistöötlemise korra reguleerimine, või kui turuolukord seda nõuab, selle keelamine.

(16) Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Ühtne turu- ja tollimaksumehhanism võib erandlikel asjaoludel siiski osutuda ebapiisavaks. Et ühenduse turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta, peaks ühendus sellistel juhtudel saama viivitamata võtta kasutusele kõikki vajalikke meetmeid. Kõik need meetmed peaksid olema vastavuses WTO lepingutest tulenevate kohustustega.

(17) Võttes arvesse maailmaturu hindade mõju siseturu hindadele, tuleks ette näha asjakohased siseturu stabiliseerimise meetmed.

(18) Siseriikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seega peaks ühise turu korraldusega hõlmatud toodete suhtes kohaldama riigi abi reguleerivaid asutamislepingu sätteid.

(19) Et võtta arvesse ühenduse kõige äärepoolsemate piirkondade tarnijaid ja tootehindade erinevust, mis võib tuleneda nende toodete veo- ja turustamiskuludest, on soovitatav võimaldada ühendusel määrata subsiidium nendele kaubasaadetistele, mis pärinevad asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 nimetatud olukorras olevatest liikmesriikidest ning mis on mõeldud tarbimiseks nendes piirkondades, täpsemalt Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangus.

(20) Kuna ühine riisiturg pidevalt areneb, peaksid liikmesriigid ja komisjon varustama üksteist jätkuvalt neid arengusuundi käsitleva teabega.

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [7]

(22) Praktiliste ja erilise iseloomuga probleemide lahendamiseks peaks komisjonil olema volitus võtta vastu eriolukorrameetmeid.

(23) Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega seotud liikmesriikide kulutused peaks kandma ühendus vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta. [8]

(24) Riisituru ühine korraldus peaks asjakohasel viisil ja samaaegselt arvesse võtma asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke.

(25) Üleminek korralduselt, mis vastab määrusele (EÜ) nr 3072/95 ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta, riisi standardkvaliteeti kindlaksmääravale määrusele (EÜ) nr 3073/95, [9] käesolevas määruses sätestatud korraldusele, võib põhjustada raskusi, mida ei käsitleta käesolevas määruses. Nende raskuste ületamiseks tuleks komisjonil võimaldada võtta üleminekumeetmeid.

(26) Et vältida koorimata riisi turu tõsist häirumist 2003/2004. turustusaasta viimastel kuudel, tuleb vähendada sekkumisametite poolt varutavat kogust teatavale varem kindlaks määratud kogusele.

(27) Sätestada tuleks uue ühise turukorralduse kohaldamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Riisituru ühine korraldus käsitleb siseturgu ja kaubandust kolmandate riikidega ning hõlmab järgmisi tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

| |

a) | 1006 10 21–1006 10 98 | Koorimata riis |

1006 20 | Kooritud (pruun) riis |

1006 30 | Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata |

b) | 1006 40 00 | Purustatud riis |

c) | 1102 30 00 | Riisijahu |

1103 19 50 | Riisitangud ja -jahu |

1103 20 50 | Riisigraanulid |

1104 19 91 | Helvestatud riis |

1104 19 99 | Valtsitud riis |

1108 19 10 | Riisitärklis |

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses on mõisted koorimata riis, kooritud riis, poolkroovitud riis, kroovitud riis, ümarateraline riis, keskmiseteraline riis, pikateraline riis ja purustatud riis määratletud I lisas.

Ebakvaliteetsete ja katkiste terade mõisted määratletakse II lisas.

2. Artikli 26 lõikes 2 osutatud korras tegutsev komisjon:

a) määrab kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi konverteerimiskursi, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse;

b) võib muuta lõikes 1 nimetatud mõisteid.

Artikkel 3

Kõikide artiklis 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.

Artikkel 4

Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks nende meetmete kohaldamist, mis on sätestatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjatele. [10]

II PEATÜKK

SISETURG

Artikkel 5

1. Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu saadetavate ja seal tarbimiseks mõeldud toodetele võib määrata kindla subsiidiumi, kui tooted kuuluvad CN-koodi 1006 alla (välja arvatud kood 10061010) ja on pärit asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 nimetatud olukorras olevatest liikmesriikidest.

Selle subsiidiumi kindlaksmääramisel võetakse kõnealuste toodete maailmaturunoteeringute või -hindade ja ühenduse turu noteeringute või hindade erinevuse alusel arvesse Réunioni turu tarnevajadusi ning vajaduse korral nende Réunioni tarnitud toodete hindu.

2. Subsiidiumi suuruse määrab komisjon kindlaks korrapäraste ajavahemike järel. Vajaduse tekkides võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kõnealuse ajavahemiku kestel subsiidiumi siiski muuta.

Subsiidiumi suuruse määrab komisjon kindlaks pakkumismenetluse korras.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Subsiidiumi suurus määratakse kindlaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 6

1. Koorimata riisi sekkumishind on 150 eurot tonni eest. Sekkumishind määratakse standardkvaliteediga riisile, mille mõiste on määratletud III lisas.

2. Sekkumishind kehtib hulgimüügietapil lattu tarnitud toodetele enne mahalaadimist. See kehtib kõigis komisjoni määratud sekkumisametites. Sekkumiskeskuste loetelu võetakse vastu pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist ja see sisaldab eelkõige ületootmise alade sekkumiskeskusi, millel on piisavalt ruume ja tehnilist varustust ning mille asukoht on transpordi seisukohalt soodne.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

1. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. juulini ostavad sekkumisametid aastas 75000 tonni piiresse jäädes kokku neile pakutud koorimata riisi kogused, juhul kui need eelkõige koguse ja kvaliteedi poolest vastavad edaspidi kindlaksmääratavatele tingimustele.

2. Kui pakutava koorimata riisi kvaliteet erineb standardkvaliteedist, mida arvestades sekkumishind on määratud, kohandatakse sekkumishinda seda tõstes või alandades. Teatavate sortide kasvatamise soodustamiseks võib sekkumishinnale kohaldatava hinnalisa või selle vähendamise kindlaks määrata.

3. Sekkumisametid pakuvad edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel müügiks, kolmandatesse maadesse ekspordiks või siseturule tarnimiseks lõike 1 kohaselt kokkuostetud koorimata riisi.

4. Sekkumisametite teostatava ülevõtmise ja realiseerimise korra ja tingimused ning kõik muud sekkumisega seotud eeskirjad sätestab komisjon.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 8

1. Erimeetmeid võib võtta, et:

- vältida artikli 7 laialdast kohaldamist ühenduse teatavates piirkondades,

- katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 9

Liikmesriigid annavad komisjonile üksikasjalikku riisisortide järgi liigendatud teavet riisikasvatuspiirkondade toodangu, saakide ning tootjate ja töötlejate valduses olevate varude kohta. Niisugune teave põhineb tootjate ja töötlejate kohustuslike deklaratsioonide süsteemil, mille on rajanud ning mida haldab ja kontrollib liikmesriik.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ka peamiste riisitoomispiirkondade riisihindadest.

Käesoleva artikli ja eelkõige teabe edastuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

III PEATÜKK

KAUBAVAHETUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 10

1. Artiklis 1 loetletud toodete ühendusse importimisel või ühendusest eksportimisel on nõutav impordi- või ekspordilitsents.

Liikmesriigid väljastavad litsentsi igale taotlejale, olenemata tema registrijärgsest asukohast ühenduses ning ilma, et see piiraks artiklite 13, 14 ja 15 kohaldamiseks võetavaid meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Litsentsid väljastatakse tagatise esitamisel, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul. Välja arvatud vääramatu jõu korral, jääb tagatise esitaja sellest kas täielikult või osaliselt ilma, kui kõnealuse aja jooksul importi või eksporti ei toimu või see toimub üksnes osaliselt.

2. Litsentside kehtivusaeg ja muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

I jagu

Impordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 11

1. Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodetele ühise tollitariifistiku imporditollimaksu.

2. Olenemata lõikest 1 võrdub imporditollimaks:

a) CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi puhul sekkumishinnaga, mida on suurendatud:

i) 80 % võrra CN-koodide 10062017 ja 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul;

ii) 88 % võrra muude CN-koodide kui 10062017 või 10062098 alla kuuluva kooritud riisi puhul,

millest on lahutatud impordihind,

ja

b) CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud riisi puhul sekkumishinnaga, millele on liidetud edaspidi arvutatav protsendimäär ja millest on lahutatud impordihind.

Käesoleva lõike kohaselt arvutatud imporditollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

Punktis b nimetatud protsendimäär arvutatakse, kohandades punktis a nimetatud vastavat protsendimäära, mille käigus võetakse arvesse ümberarvestuskurss, töötluskulud ja kõrvalsaaduste väärtus ning liidetakse seejärel tulemusele tootmisharu kaitseks vajalik summa.

3. Olenemata lõikest 1, ei võeta tollimaksu Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangust pärinevalt, CN-koodide 100610, 100620 ja 10064000 alla kuuluvate toodete impordilt, mis on mõeldud tarbimiseks kohapeal.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 12

1. Et vältida või kõrvaldada artiklis 1 loetletud toodete impordist tingitud võimalikku kahjulikku mõju ühenduse turule, tuleb juhul, kui on täidetud komisjoni poolt lõike 3 kohaselt määratud tingimused, maksta ühe või mitme sellise toote impordil täiendavat imporditollimaksu lisaks artiklis 11 sätestatud maksumäärale, välja arvatud juhul, kui impordi põhjustatavad häired ühenduse turul ei ole tõenäolised või kui tollimaksude toime oleks kavandatud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne, piiramata seejuures artikli 11 lõike 2 kohaldamist.

2. Ühenduse poolt Maailma Kaubandusorganisatsioonile teatatud hinnatasemest ("käivitushind") madalama hinnaga toimuva impordi puhul võib nõuda täiendavat imporditollimaksu.

Kui aastal, mil ilmneb või võib ilmneda lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju, ületab impordimaht turulepääsu võimalustel põhineva taseme, mida määratletakse kolme eelmise aasta vastava sisetarbimise protsendina ("käivituskogus"), võib kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Impordihinnad, mida võetakse arvesse täiendava imporditollimaksu esimese lõigu kohasel kehtestamisel, määratakse kindlaks asjaomase saadetise CIF-impordihinna alusel.

Selleks võrreldakse CIF-impordihindu kõnealuse toote tüüpiliste hindadega maailmaturul või ühenduse imporditurul.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Nendes üksikasjalikes eeskirjades täpsustatakse eelkõige tooted, mille suhtes võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu.

Artikkel 13

1. Komisjon avab ja haldab artiklis 1 loetletud toodete tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest või muudest nõukogu õigusaktidest, vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Tariifikvootide haldamisel võib kasutada ühte või mitut järgmist viisi või nende kombinatsiooni:

a) viis, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees");

b) viis, mis jaotab kvoodid taotluste esitamise ajal taotletud koguste alusel (üheaegse läbivaatamise viis);

c) viis, mille puhul võetakse arvesse tavapäraseid kaubavooge ("vanade olijate/uute tegijate" valimise viis).

Kasutada võib ka muid asjakohaseid viise. Kõnealuste haldusviiside puhul tuleb vältida põhjendamatut vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Iga haldusviisi rakendamisel tuleb vajalikul puhul pidada nõuetekohaselt silmas ühenduse turu tarnenõudeid ja selle turu tasakaalu säilitamise vajadust.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, määratakse kindlaks nende haldusviis ning nendega hõlmatakse vajadusel järgmist:

a) tagatised, mis kinnitavad toote laadi, lähteriiki ja päritolu;

b) dokumendi tunnustamine, mida kasutatakse punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimused ja kehtivusaeg.

II jagu

Ekspordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 14

1. Määral, mis on vajalik nende ekspordi võimaldamiseks maailmaturunoteeringute või -hindade alusel ning asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste piirides võib järgmiste toodete nimetatud noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega:

a) artiklis 1 loetletud tooted, mida eksporditakse edasise töötluseta;

b) artiklis 1 loetletud tooted, mida eksporditakse IV lisas loetletud kaupadena.

Punktis b nimetatud toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui need, mida kohaldatakse edasise töötluseta eksporditavate toodete suhtes.

2. Koguste määramiseks, mida võib eksportida eksporditoetusega, kohaldatakse viisi, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga asjaomasel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside kõige tõhusamat kasutamist ja võtab arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, tegemata vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) teeb haldusnõudeid arvesse võttes ettevõtjatele kõige vähem tüli;

c) välistab vahetegemise asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Nad võivad erineda olenevalt sihtkohast, kui see on tingitud olukorrast maailmaturul või teatavate turgude konkreetsetest nõuetest. Toetused määratakse kindlaks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumiskutsega toodetele, mille suhtes selline kord on enne kehtinud.

Komisjon võib korrapäraste ajavahemike järel määratavaid toetusi vajaduse korral nende ajavahemike jooksul kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta.

4. Toetuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

a) senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

i) riisi ja purustatud riisi hindu ja kättesaadavust ühenduse turul,

ii) riisi ja purustatud riisi hindu maailmaturul;

b) riisituru ühise korralduse eesmärke, mis peavad tagama tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu sellel turul;

c) piiranguid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest;

d) ühenduse turu häirete vältimise tähtsust;

e) kavandatava ekspordi majanduslikke aspekte;

f) artikli 1 lõike 1 punktides a ja b loetletud toodete puhul kõige soodsamaid hindu kolmandate riikide sihtkohtades nende riikide impordi seisukohalt.

Artikkel 15

1. Artiklis 1 loetletud, edasise töötluseta eksporditavate toodete eest antakse toetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

2. Artiklis 1 loetletud, edasise töötluseta eksporditavate toodete suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul

või kus kohane,

b) tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast. Sel juhul ei või kohaldatav summa ületada litsentsil osutatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse iga liiki kuritarvitamise vältimiseks võib võtta asjakohaseid meetmeid.

3. Lõigete 1 ja 2 reguleerimisala võib laiendada artiklis 1 loetletud toodetele, mida eksporditakse IV lisas loetletud kaupadena vastavalt määruse (EÜ) nr 3448/93 [11] artiklis 16 sätestatud korrale. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu kooskõlas nimetatud korraga.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisest võib artikli 26 lõikes 2 osutatud korras kõrvale kalduda nende toodete puhul, mille eest makstakse toetust toiduabiprogrammide raames.

Artikkel 16

1. Artikli 26 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata eksporditoetustele kohaldatava korrigeeriva summa. Vajadusel võib komisjon korrigeerivaid summasid siiski muuta.

2. Esimest lõiget võib kohaldada artiklis 1 loetletud toodetele, mida eksporditakse IV lisas loetletud kaupadena.

Artikkel 17

1. Artikli 1 punktides a ja b loetletud toodete eest makstakse toetust, kui esitatakse tõendusmaterjal, et:

a) tooted on täies mahus saadud ühendusest nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta ühenduse tolliseadustikku kehtestava määruse (EMÜ) nr 2913/92 [12] artikli 23 tähenduses, välja arvatud nimetatud artikli lõike 6 kohaldamisala;

b) tooted on eksporditud ühendusest;

c) diferentseeritud toetuse puhul on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 2 punkti b kohaldamist. Sellest ettekirjutusest võidakse teha erandeid artikli 26 lõikes 2 osutatud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

Artikli 26 lõikes 2 osutatud korras võib võtta lisameetmeid.

2. Kolmandatest riikidest imporditava ja kolmandatesse riikidesse taaseksporditava riisi eest ei anta toetust, kui eksportija ei esita tõendusmaterjali, et:

a) eksporditav toode on sama, mis enne imporditi; ja

b) kauba vabasse ringlusse laskmisel on sellelt võetud tollimaksu.

Sellistel juhtudel võrdub iga toote toetus importimisel tasutud tollimaksuga, kui see tollimaks on väiksem kui kohaldatav toetus. Kui importimisel tasutud tollimaks on suurem kui kohaldatav toetus, kohaldatakse tollimaksumäära.

Artikkel 18

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste piirangute järgimine tagatakse ekspordilitsentside alusel, mida väljastatakse kõnealuste toodete kohta sätestatud võrdlusperioodideks. Seoses WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 19

Käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas jaotamata ja kasutamata ekspordikoguste ümberjaotamist käsitlevad sätted võetakse vastu artiklis 26 lõikes 2 osutatud korras. Need üksikasjalikud eeskirjad võivad sisaldada sätteid, mis käsitlevad eksporditoetuse saamiseks nõutavat toodete kvaliteeti.

IV lisa muudetakse artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

III jagu

Üldsätted

Artikkel 20

1. Riisituru ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikul määral võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud hääletamise korras komisjoni ettepanekul kas täielikult või osaliselt keelata artiklis 1 loetletud toodete puhul sise- või välistöötlemise korra kasutamise.

2. Kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erakordse pakilisusega ja ühenduse turg on või võib olla sise- või välistöötlemise korra tõttu häiritud, teeb komisjon erandina lõikest 1 liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsuse vajalike meetmete kohta artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. Nendest meetmetest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele, neid kohaldatakse viivitamata ja need ei tohi kehtida kauem kui kuus kuud. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse ühe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolse meetmete kohta tehtud otsuse suunata nõukogusse ühe nädala jooksul alates selle teatavakstegemise kuupäevast. Nõukogu võib komisjoni otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kinnitada, muuta või tühistada.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse esitamise kuupäevast seda kinnitanud, muutnud ega tühistanud, loetakse komisjoni otsus kehtetuks.

Artikkel 21

1. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja üksikasjalikke rakenduseeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur, sealhulgas I lisas loetletud mõisted, moodustavad osa ühisest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või sellekohaselt vastuvõetud sätetes ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi kolmandate riikidega kauplemisel:

a) kohaldada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada ühtegi koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 22

1. Kui artiklis 1 loetletud ühe või mitme toote noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustatust ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib võtta asjakohaseid meetmeid. Neid meetmeid võib võtta kaitseabinõuna äärmise vajaduse korral.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 23

1. Kui import või eksport põhjustab või ähvardab põhjustada ühenduse turul artiklis 1 nimetatud ühe või mitme tootega seotud tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist, võib kauplemisel riikidega, kes ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed, kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

2. Lõikes 1 nimetatud olukorra tekkimisel teeb komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsuse vajalike meetmete kohta. Neist meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolse meetmete kohta tehtud otsuse suunata nõukogusse kolme tööpäeva jooksul alates selle teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Ta võib kõnealuse meetme kvalifitseeritud häälteenamusega kas muuta või tühistada ühe kuu jooksul alates selle nõukogusse suunamise kuupäevast.

4. Käesoleva artikli sätete kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 24

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 25

1. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks ja riisi käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

2. Üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, missugune teave on vajalik, samuti teabe edastamise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 26

1. Komisjoni abistab nõukogu 29. septembri 2003. aasta, teraviljaturu ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1784/2003 [13] artikli 25 kohaselt asutatud teraviljaturu korralduskomitee (edaspidi "komitee").

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 27

Komitee võib arutada kõiki küsimusi, mis selle eesistuja on sinna suunanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Artikkel 28

Eriolukorras vajalikke ja põhjendatud meetmeid võetakse praktiliste ja konkreetsete probleemide lahendamiseks artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Need meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest osadest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 29

Liikmesriikide kulutuste suhtes, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja selle rakendussätteid.

Artikkel 30

Käesolevat määrust kohaldatakse nii, et samal ajal oleks nõuetekohaselt arvesse võetud asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärgid.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

1. Määrused (EÜ) nr 3072/95 ja (EÜ) nr 3073/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

2. Artikli 26 lõikes 2 osutatud korras võib võtta üleminekumeetmeid.

Artikkel 32

1. Ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini 2004 määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 4 kohaselt sekkumisametite ostetavad kogused ei tohi ületada 100000 tonni.

2. Lõikes 1 nimetatud kogust võib komisjon muuta turu olukorda kajastava bilansi alusel. Seejuures kohaldatakse artikli 26 lõikes 2 osutatud korda.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 33

1. Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2004/2005. turustusaastast.

Artikleid 9 ja 32 kohaldatakse siiski alates 1. aprillist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] Arvamus on esitatud 5. juunil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] ELT C 208, 3.9.2003, lk 72.

[3] Arvamus on esitatud 2. juulil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 411/2002 (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 27).

[5] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[6] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[9] EÜT L 329, 30.12.1995, lk 33.

[10] ELT 270, 21.10.2003, lk 1.

[11] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 15).

[12] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

[13] ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

--------------------------------------------------

I LISA

Mõisted,

mida on nimetatud artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus

1. a) Koorimata riis – riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud tera väliskest;

b) kooritud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud ainult tera väliskest. Selle määratluse alla kuuluvad näiteks niisugustele kaubanduslikele kirjeldustele vastavad tooted nagu "pruun riis", "cargo riis", "loonzain" ja "riso sbramato";

c) poolkroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, osa idust ja kogu viljakesta välimine kiht või osa sellest, kuid mitte sisemised kihid;

d) kroovitud riis – riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, viljakesta nii välimine kui sisemine kiht ja kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul või vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, ja kus pikisuunalised valged triibud võivad olla säilinud vaid kuni 10 % teradel.

2. a) a) Ümarateraline riis – riis, mille terade pikkus ei ületa 5,2 mm ning tera pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui 2;

b) keskmiseteraline riis – riis, mille terade pikkus on üle 5,2 mm, kuid mitte üle 6,0 mm ning tera pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui 3;

c) pikateraline riis –

i) pikateraline riis A – riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja mille tera pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 2, kuid väiksem kui 3;

ii) pikateraline riis B – riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ja mille tera pikkuse ja laiuse suhe on 3 või suurem kui 3;

d) terade mõõtmine – täielikult kroovitud riisi terasid mõõdetakse järgmisel viisil:

i) võetakse partiist tüüpiline proov;

ii) proovi sõelutakse nii, et sõelale jääksid ainult terved, sealhulgas valmimata terad;

iii) keskmise leidmiseks tehakse kaks mõõtmist, mõlemas 100 tera;

iv) tulemused esitatakse millimeetrites, ümardatuna kümnendkohani.

3. Purustatud riis – riis, mille kildude pikkus ei ületa 3/4 terve tera keskmisest pikkusest.

--------------------------------------------------

II LISA

Ebakvaliteetsete ja katkiste terade määratlused,

millele on viidatud artikli 2 lõike 1 teises lõigus

A. Terved terad

Terad, mille tipust on eemaldatud ainult osa, sõltumata eri jahvatusetappide omadustest.

B. Kärbitud terad

Terad, mille kogu tipp on eemaldatud.

C. Katkised terad või terade killud

Terad, millel on eemaldatud suurem osa kui tipp; katkiste terade hulka kuuluvad:

- suured katkised terad (teratükid, mis on pikemad kui pool tera, kuid ei moodusta tervet tera),

- keskmised katkised terad (teratükid, mis on vähemalt veerandi tera pikkused, kuid väiksemad suurte katkiste terade miinimumsuurusest),

- peened purustatud terad (teratükid, mis on väiksemad kui veerand tera, kuid liiga suured, et läbida 1,4 mm avadega sõela),

- killud (väikesed teratükid või -osakesed, mis läbivad 1,4 mm avadega sõela); lõhestunud terad (tükid, mis on tekkinud tera lõhenemisel pikisuunas).

D. Rohelised terad

Terad, mis ei ole täiesti küpsed.

E. Terad, millel on loomulikke väärarenguid

Loomulik väärareng tähendab pärilikku või mittepärilikku väärarengut, võrreldes sordi tüüpiliste morfoloogiliste tunnustega.

F. Kriitjad terad

Terad, mille pinnast on vähemalt kolm neljandikku tuhm ja kriitjas.

G. Punasetriibulised terad

Terad, millel on pikisuunas terakestast jäänud erineva intensiivsuse ja varjundiga punaseid triipe.

H. Täpilised terad

Terad, millel on väike selgelt piiritletud ja enam-vähem korrapärase kujuga tume sõõr; täpiliste terade hulka kuuluvad ka sellised, millel on ainult pinnal õrnad mustad triibud; triipudel ja täppidel ei tohi olla kollast või tumedat ranti.

I. Värvunud terad

Terad, mille väikesel pinnaosal on loomulik värv selgelt muutunud; laigud võivad olla eri värvi (mustjad, punakad, pruunid); sügavaid musti triipe käsitatakse samuti laikudena. Kui laikude värv (must, roosa, punakaspruun) on kohe silmahakkava tugevusega ja kui laigud katavad vähemalt poole tera pinnast, tuleb teri käsitada kollaste teradena.

J. Kollased terad

Terad, mille loomulik värv on täielikult või osaliselt muutunud ja mis on saanud sidruni- või ruske tooni muul viisil kui kuivamise tõttu.

K. Klaasjad terad

Terad, mille värv on kogu pinnal ühtlaselt veidi muutunud muul viisil kui kuivamise tõttu; selle muutuse tõttu on terad värvunud hele-kollakaspruuniks.

--------------------------------------------------

III LISA

Koorimata riisi standardkvaliteedi mõiste

Standardkvaliteediga koorimata riis on:

a) veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning lõhnatu;

b) maksimaalse niiskusesisaldusega 13 %;

c) kroovitud riisi sisaldusega 63 % tervete terade massist (lubatud kuni 3 % kärbitud teri), millest kroovitud riisi rikutud terade massiprotsent on:

–CN-koodide 10061027 ja 10061098 alla kuuluvad koorimata riisi kriitjad terad: | 1,5 % |

–muude kui CN-koodide 10061027 ja 10061098 alla kuuluvad koorimata riisi kriitjad terad: | 2,0 % |

–punasetriibulised terad: | 1,0 % |

–täpilised terad: | 0,50 % |

–värvunud terad: | 0,25 % |

–kollased terad: | 0,02 % |

–klaasjad terad: | 0,05 %. |

--------------------------------------------------

IV LISA

CN-kood | Kirjeldus |

ex0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu kääritatud või hapendatud piim ja koor, lõhna- või maitseainetega või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |

040310 | – jogurt: |

04031051–04031099 | – – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

040390 | – muud: |

04039071–04039099 | – – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex1704 | Suhkrukondiitritooted (sealhulgas valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |

17049051–17049099 | – – muud |

ex1806 | Šokolaad ja muud toiduained, mis sisaldavad kakaod, välja arvatud need, mis kuuluvad rubriikidesse 180610, 18062070, 18069060, 18069070 ja 18069090 |

ex1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

19011000 | – jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

19012000 | – segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |

190190 | – muud: |

19019011–19019019 | – – linnaseekstrakt |

| – – muud: |

19019099 | – – – muud |

ex1902 | Pastatooted, keedetud või keetmata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, või muul viisil toiduks töödeldud nagu spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

19022091 | – – – keedetud |

19022099 | – – – muud |

190230 | – muud pastatooted |

19024090 | – – muud |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); eelnevalt keedetud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata teravili (v.a mais) terade, helveste või muul viisil töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu) |

ex1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber ja muud nendetaolised tooted: |

19059020 | Armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber ja muud nendetaolised tooted |

ex2004 | Muud köögiviljad, ilma äädika või äädikhappeta toiduks töödeldud või konserveeritud, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

| – kartulid: |

| – – muud: |

20041091 | – – – jahu või helvestena |

ex2005 | Muud köögiviljad, ilma äädika või äädikhappeta toiduks töödeldud või konserveeritud, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

| – kartulid: |

20052010 | – – jahu või helvestena |

ex2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, nende toodete alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

210112 | – – tooted, mis on valmistatud nende ekstraktide, essentside ja kontsentraatide või kohvi alusel: |

21011298 | – – – muud |

210120 | – tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende ekstraktide, essentside ja kontsentraatide alusel või tee või mate alusel valmistatud tooted: |

21012098 | – – – muud |

210500 | Jäätis, kakaoga või kakaota |

2106 | Mujal nimetamata toiduained: |

| – muud: |

21069010 | – – fondüüjuust |

| – – muud: |

21069092 | – – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või mille massis on vähem kui 1,5 % piimarasvu, vähem kui 5 % sahharoosi või isoglükoosi, vähem kui 5 % glükoosi või tärklist |

21069098 | – – – muud |

ex3505 | Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud tärklised); tärkliste, dekstriinide või muude modifitseeritud tärkliste (v.a rubriiki 35051050 kuuluvad tärklised) alusel valmistatud liimid |

ex3809 | Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid): |

380910 | – tärklisainete alusel |

--------------------------------------------------

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 3072/95 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artiklid 1 ja 2 |

Artikkel 2 | Artikkel 3 |

Artikkel 3 | Artikkel 6 |

Artikkel 4 | Artikkel 7 |

Artikkel 5 | Artikkel 8 |

Artikkel 6 | – |

- | Artikkel 4 |

Artikkel 7 | - |

Artikkel 8a | Artikkel 6 |

Artikkel 8b | Artikkel 7 |

Artikkel 8c | Artikkel 8 |

Artikkel 8d | Artikkel 9 |

Artikkel 8e | - |

Artikkel 9 | Artikkel 10 |

Artikkel 10 | Artikkel 5 |

- | Artikkel 9 |

Artikkel 11 | Artikkel 11 |

Artikkel 12 | Artikkel 12 |

Artikkel 13 | Artiklid 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 |

Artikkel 14 | Artikkel 20 |

Artikkel 15 | Artikkel 21 |

Artikkel 16 | Artikkel 22 |

Artikkel 17 | Artikkel 23 |

Artikkel 18 | - |

Artikkel 19 | Artikkel 24 |

- | – |

Artikkel 21 | Artikkel 25 |

Artikkel 22 | Artikkel 26 |

Artikkel 23 | Artikkel 27 |

- | Artikkel 28 |

Artikkel 24 | Artikkel 30 |

Artikkel 25 | Artikkel 31 |

Artikkel 26 | Artikkel 29 |

- | Artikkel 32 |

Artikkel 27 | Artikkel 33 |

Lisa A | I lisa |

- | - |

Lisa B | IV lisa |

Lisa C | V lisa |

Määrus (EÜ) nr 3073/95 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | III lisa |

Lisa | II lisa |

--------------------------------------------------