32002L0063

Komisjoni direktiiv 2002/63/EÜ,

11. juuli 2002,

millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiivi 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, [1] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2000/57/EÜ, [2] eriti selle artiklit 6,

võttes arvesse nõukogu 24. juuli 2002. aasta direktiivi 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja selle pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, [3] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2002/42/EÜ, [4] eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/363/EMÜ loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, [5] viimati muudetud direktiiviga 2002/42/EÜ, eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2002. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimsetes saadustes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, [6] viimati muudetud direktiiviga 2002/42/EÜ, eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiividega 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ nähakse ette ametlikud läbivaatused ja kontrollid, et tagada taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide järgimine. Kõnealuste direktiividega nähakse samuti ette, et ühenduse proovivõtumeetodid võib kehtestada komisjon.

(2) Puu- ja köögiviljades sisalduvate pestitsiidide jääkide proovivõtumeetodid on sätestatud komisjoni 24. juuli 1979. aasta direktiiviga 79/700/EMÜ millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks. [7]

(3) On asjakohane ajakohastada kõnealuseid meetodeid, et võtta arvesse tehnika arengut ja kehtestada nii loomsetes kui taimsetes saadustes sisalduvate pestitsiidide jääkide proovivõtumeetodid.

(4) Pestitsiidide jääkide kindlaksmääramise proovivõtumeetodid jääkide piirnormide järgimise kontrollimiseks on koostanud ja kooskõlastanud Codex Alimentarius’e komisjon. Ühendus on soovitatud meetodeid toetanud ja need heaks kiitnud. On asjakohane asendada olemasolevad meetodid Codex Alimentarius’e komisjoni poolt väljatöötatud ja kooskõlastatud meetoditega.

(5) Seepärast tuleks direktiiv 79/700/EMÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga.

(6) Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga ettenähtud sätteid kohaldatakse taimsete ja loomsete saaduste proovivõtmisel pestitsiidide jääkide taseme kindlaksmääramiseks vastavalt direktiividele 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ ning need ei mõjuta nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes) [8] III ja IV lisas täpsustatud proovivõtmise strateegiat, proovide kogust ja proovivõtmise sagedust.

Artikkel 2

Liikmesriigid nõuavad, et direktiivi 76/895/EMÜ artikliga 6, direktiivi 86/362/EMÜ artikliga 8, direktiivi 86/363/EMÜ artikliga 8 ja direktiivi 90/642/EMÜ artikliga 6 ettenähtud kontrollide puhul viiakse proovivõtmine läbi vastavalt käesoleva direktiivi lisas kirjeldatud meetoditele.

Artikkel 3

Direktiiv 79/700/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.

Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 11. juuli 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26.

[2] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 76.

[3] EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37.

[4] EÜT L 134, 22.5.2002, lk 36.

[5] EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43.

[6] EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71.

[7] EÜT L 207, 15.8.1979, lk 26.

[8] Codex Alimentarius’e komisjoni dokument CAC/GL 33-1999. FAO Rooma. ftp://ftp.fao.org/codex/standard/volume2a/en/GL_033e.pdf

--------------------------------------------------

LISA

PROOVIVÕTUMEETODID PESTITSIIDIDE JÄÄKIDE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS TAIMSETES JA LOOMSETES SAADUSTES JÄÄKIDE PIIRNORMIDE JÄRGMISE KONTROLLIMISE EESMÄRGIL

1. EESMÄRK

Puu- ja juurviljas ning loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide taseme ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud proovid võetakse vastavalt allpool kirjeldatud meetoditele.

Kõnealuste proovivõtutoimingute eesmärk on saada partiist analüüsimiseks representatiivne proov, et teha kindlaks nõukogu direktiivide 76/895/EEC, 86/362/EEC, 86/363/EEC ja 90/642/EEC lisades kehtestatud pestitsiidide jääkide piirnormide järgimine ning, ühenduse jääkide piirnormide puudumisel, muude jääkide piirnormide, näiteks Codex Alimentarius’e komisjoni kehtestatud jääkide piirnormide järgimine. Kehtestatud meetodid ja toimingud hõlmavad Codex Alimentarium’i komisjoni poolt soovitatud meetodeid ja toiminguid.

2. PÕHIMÕTTED

Ühenduse jääkide piirnormid põhinevad heade põllumajandustavade kohastel andmetel ning nende eesmärgiks on tagada, et jääkide piirnormidele vastavad toorained ja toorainetest saadud toiduained oleksid toksikoloogiliselt vastuvõetavad.

Taimedes, munades või piimasaadustes sisalduvate jääkide piirnormide puhul võetakse arvesse piirnormi, mis eeldatavalt esineb liitproovis, mis on saadud töödeldud toote mitmest ühikust ning mis peaks olema partii keskmisele jääkida tasemele tüüpiline. Lihas ja linnulihas sisalduvate jääkide piirnormi puhul võetakse arvesse piirnormi, mis eeldatavalt esineb eraldi töödeldud loomade või lindude kudedes.

Sellest tulenevalt kohaldatakse lihas ja linnulihas sisalduvate jääkide piirnormi ühtsest üksikproovist saadud lähteproovi suhtes ning taimsetes saadustes, munades ja piimasaadustes sisalduvate jääkide piirnormi kohaldatakse ühest kuni kümnest üksikproovist saadud liitproovi suhtes.

3. MÕISTETE MÄÄRATLEMINE

Analüüsitav kogus

Analüüsitavast proovist võetud materjali representatiivne kogus, mis on jääkide kontsentratsiooni mõõtmiseks nõuetekohase suurusega.

Märkus.

Analüüsitava koguse võtmiseks võib kasutada proovivõtuseadet.

Analüüsitav proov

Laboriproovist analüüsimiseks ettevalmistatud materjal, mis on saadud analüüsitava tootekoguse eraldamise teel [1] [2] ning mis seejärel segatakse, jahvatatakse, peenestatakse jne, et saada minimaalse valikuveaga analüüsitavad kogused.

Märkus.

Analüüsitava proovi ettevalmistamine peab kajastama jääkide piirnormide kehtestamisel kasutatavat protseduuri ning seega võib analüüsitav tootekogus sisaldada osi, mida tavaliselt ei tarbita.

Lähteproov/koondproov

Muude toodete kui liha ja linnuliha puhul partiist võetud üksikproovide kombineeritud ja hästi segatud lähteproov. Liha ja linnuliha puhul käsitatakse üksikproovi võrdsena lähteprooviga.

Märkused.

a) Üksikproovidest peab saama piisavalt materjali, et võimaldada võtta lähteproovist kõik laboriproovid.

b) Kui üksikproovi(de) kogumise ajal valmistatakse ette eraldi laboriproovid, on lähteproov partiist proovide võtmise ajal laboriproovide summa.

Laboriproov

Laborisse saadetud või labori poolt vastuvõetud proov. Lähteproovist eraldatud materjali representatiivne kogus.

Märkused.

a) Laboriproov võib olla kogu lähteproov või selle osa.

b) Laboriproovi(de) valmistamiseks ei tohiks ühikuid lõigata või murda, välja arvatud juhul, kui tabelis 3 on ette nähtud ühikute jaotamine.

c) Võib ette valmistada paralleelsed laboriproovid.

Partii

Samal ajal tarnitud toidumaterjali kogus, millel puhul proovivõtja teab või eeldab, et sellel on ühtlikud omadused päritolu, tootja, sordi, pakendaja, pakendi tüübi, märgistuse, kaubasaatja jms osas. Kahtlane partii on partii, mille puhul mingil põhjusel kahtlustatakse ülemäärast jääkide sisaldust. Mittekahtlane partii on partii, mille puhul ei ole põhjust kahtlustada, et see võib sisaldada ülemääraseid jääke.

Märkused.

a) Kui saadetis koosneb partiidest, mille puhul saab kindlaks teha, et need on saadud eri kasvatajate vms käest, tuleks iga partiid eraldi käsitleda.

b) Saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist.

c) Kui suure saadetise puhul ei ole iga partii suurust või mõõtmeid kehtestatud, võib igat vagunit, veoautot, trümmi jne käsitada eraldi partiina.

d) Partiid võib segada näiteks liigitamis- või töötlemisprotsesside kaupa.

Üksikproov/valim

Partii ühest kohast võetud üks või mitu ühikut.

Märkused.

a) Partii koht, kust üksikproov võetakse, peaks soovitatavalt olema juhuslikult valitud, kuid kui see on füüsiliselt raskesti teostatav, peaks see olema juhuslikult valitud koht partii juurdepääsetavast osast.

b) Üksikproovi jaoks nõutavate ühikute arvu peaks kindlaks määrama nõutavate laboriproovide miinimumsuuruse ja arvu järgi.

c) Kui taimsete saaduste, munatoodete ja piimasaaduste puhul võetakse partiist üle ühe üksikproovi, peaks iga proov vastama ligikaudselt sarnasele osale lähteproovist.

d) Ühikud võivad olla võetud juhuslikult, et võtta üksikproovi(de) kogumise ajal paralleelsed laboriproovid, juhul kui ühikud on keskmise suurusega või suured ning lähteproovi segamine ei muudaks laboriproovi(proove) representatiivsema(te)ks või kui segamine võiks ühikuid (nt munad, pehmed puuviljad) kahjustada.

e) Kui üksikproove võetakse teatavate ajavahemike järel partii pealelaadimise või mahalaadimise ajal, käsitatakse proovivõtukohana teatud ajahetke.

f) Üksikproovi(de) saamiseks ei tohiks ühikuid lõigata või murda, välja arvatud juhul, kui tabelis 3 on ette vähtud ühikute jaotamine.

Proov

Ühikute kogumist valitud üks ühik või mitu ühikut või suuremast materjalikogusest valitud materjali osa. Representatiivne proov peab käesolevate soovituste kohaldamisel olema partiid, lähteproovi, looma jne esindav selles olevate pestitsiidide jääkide osas ning ei pea olema esindav muude omaduste osas.

Proovivõtmine

Proovi koostamiseks ja moodustamiseks kasutatav menetlus.

Proovivõtuseade

i) Tööriist, näiteks kühvel, kulp, puur, nuga või varras, mida kasutatakse ühiku eraldamiseks puistematerjalist, pakenditest (nt vaadid, suured juustud) või liha või linnuliha ühikutest, mis on liiga suured, et neid saaks käsitada üksikproovidena.

ii) Tööriist, näiteks proovijagaja, mida kasutatakse lähteproovist laboriproovi valmistamiseks või analüüsitavast proovist analüüsitava koguse valmistamiseks.

Märkused.

a) Konkreetseid proovivõtuseadmeid kirjeldatakse ISO [3] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1979. Rahvusvaheline standard ISO 950: teravili – proovide võtmine (teradena). [4] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1979. Rahvusvaheline standard ISO 951: kaunviljad kottides – proovide võtmine. [5] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1980. Rahvusvaheline standard ISO 1839: proovide võtmine – tee. ja IDF [6] Rahvusvaheline Piimandusföderatsioon, 1995. Rahvusvaheline IDF standard 50C: piim ja piimasaadused – proovivõtumeetodid. standarditega.

b) Selliste materjalide puhul nagu lahtised lehed, võib proovivõtuseadmena käsitada proovivõtja kätt.

Proovivõtja

Isik, keda on proovide võtmiseks koolitatud ja kellel on vajadusel asjakohaste asutuste luba proovide võtmiseks.

Märkus.

Proovivõtja vastutab kõikide toimingute eest, mis tehakse enne laboriproovi(de) valmistamist, pakendamist ja lähetamist ning nende tegemise ajal. Proovivõtja peab mõistma, et järjekindel juhindumine sätestatud proovivõtukorrast on vajalik ning samuti peab ta esitama proovide kohta täieliku dokumentatsiooni ja tegema laboriga tihedat koostööd.

Proovi suurus

Ühikute arv või materjali kogus, millest proov koosneb.

Ühik

Väikseim eraldi kogus partiis, mis tuleks võtta, et moodustada üksikproovi või selle osa.

Märkused.

Ühikud tuleks identifitseeridüksnes eksperimendi korras järgmiselt.

a) Värske puu- ja köögivili. Iga terve puuvili, köögivili või nende looduslik kobar (nt viinamarjad) peaksid moodustama ühiku, välja arvatud juhul, kui need on väikesed. Pakendatud väikeste toodete ühikuid võib identifitseerida vastavalt punktile d. Kui proovivõtuseadet saab kasutada ilma materjali kahjustamata, võib ühikuid moodustada selle seadme abil. Üksikuid mune, värskeid puu- või köögivilju ei tohi ühikute tekitamiseks lõigata või purustada.

b) Suured loomad või nende kehaosad või organid. Ühe ühiku peaks moodustama konkreetne terviklik kehaosa või organ või selle osa. Kehaosasid või organeid võib ühikute tekitamiseks lõigata.

c) Väikesed loomad või nende kehaosad või organid. Iga terviklik loom või looma terviklik kehaosa või organ võib moodustada ühiku. Kui need on pakendatud, võib ühikuid identifitseerida vastavalt punktile d. Ühikuid võib moodustada proovivõtuseadme abil, kui selle kasutamine ei mõjuta jääke.

d) Pakendatud materjalid. Väikseimaid eraldi pakendeid tuleks käsitada ühikutena. Kui kõige väiksemad pakendid on väga suured, tuleks neist proove võtta nii nagu punktis e kirjeldatud puistematerjalide puhul. Kui kõige väiksemad pakendid on väga väikesed, võib ühiku moodustada pakendite hulk.

e) Puistematerjalid ja suured pakendid (nt vaadid, juustud jne), mis on liiga suured, et neid saaks käsitada üksikproovidena. Ühikud moodustatakse proovivõtuseadme abil.

4. PROOVIVÕTUMENETLUSED [7] ISO soovitused teraviljast proovide võtmise kohta (vt joonealune märkus 3) või muude lahtiselt veetavate kaupade kohta, kui nii nõutakse.

4.1. Ettevaatusabinõud

Kõikides etappides tuleb vältida proovide saastumist ja riknemist, sest see võib mõjutada analüüsitulemusi. Igast partiist, mille nõuetele vastavust kontrollitakse, tuleb võtta eraldi proovid.

4.2. Üksikproovide kogumine

Partiist võetavate üksikproovide minimaalne arv määratakse kindlaks tabelis 1 ning liha või linnuliha kahtlase partii puhul tabelis 2. Iga üksikproov tuleks võtta partii juhuslikult valitud kohast, kui see on teostatav. Üksikproovid peavad sisaldama piisavas koguses materjali, et võimaldada võtta partii puhul nõutavaid laboriproove.

Märkus.

Terade, [8] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1979. Rahvusvaheline standard ISO 950: teravili – proovide võtmine (teradena). kaunviljade [9] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1979. Rahvusvaheline standard ISO 951: kaunviljad kottides – proovide võtmine. ja tee [10] Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, 1980. Rahvusvaheline standard ISO 1839: proovide võtmine – tee. puhul nõutavaid proovivõtuseadmeid kirjeldatakse ISO soovitustes ning piimasaaduste [11] Rahvusvaheline Piimandusföderatsioon, 1995. Rahvusvaheline IDF standard 50C: piim ja piimasaadused – proovivõtumeetodid. puhul nõutavaid proovivõtuseadmed on kirjeldatud Rahvusvahelise Piimandusföderatsiooni poolt.

Tabel 1 Partiist võetavate üksikproovide minimaalne arv

| Partiist võetavate üksikproovide minimaalne arv |

a)Liha ja linnuliha

Mittekahtlane partii | 1 |

Kahtlane partii | Määratakse kindlaks vastavalt tabelile 2 |

b)Muud tooted

i)Pakendatud või lahtised tooted, mida võib pidada hästi segatuks või homogeenseks | 1 (Partiid võib segada näiteks liigitamis- või töötlemisprotsesside kaupa) |

ii)Pakendatud või lahtised tooted, mis ei pruugi olla hästi segatud või homogeensed | Suurtest ühikutest koosnevate toodete puhul, mis võivad olla taimset päritolu esmased toiduained, peaks üksikproovide minimaalne arv vastama laboriproovi puhul nõutavate ühikute minimaalsele arvule. |

kas: |

partii mass kilogrammides | |

< 50 | 3 |

50–500 | 5 |

>500 | 10 |

või: |

konservide, kastide või muude mahutite arv partiis |

1–25 | 1 |

26–100 | 5 |

> 100 | 10 |

Tabel 2 Juhuslikult valitud üksikproovide arv, mida nõutakse vähemalt ühe nõuetele mittevastava proovi avastamiseks liha- või linnulihapartiis nõuetele mittevastavate jääkide teatava esinemissageduse puhul partiis

Nõuetele mittevastavate jääkide esinemissagedus partiis | Proovide minimaalne arv (no), mis on vajalikud nõuetele mittevastava jäägi avastamiseks järgmise tõenäosusega: |

| | |

% | 90 % | 95 % | 99 % |

90 | 1 | — | 2 |

80 | — | 2 | 3 |

70 | 2 | 3 | 4 |

60 | 3 | 4 | 5 |

50 | 4 | 5 | 7 |

40 | 5 | 6 | 9 |

35 | 6 | 7 | 11 |

30 | 7 | 9 | 13 |

25 | 9 | 11 | 17 |

20 | 11 | 14 | 21 |

15 | 15 | 19 | 29 |

10 | 22 | 29 | 44 |

5 | 45 | 59 | 90 |

1 | 231 | 299 | 459 |

0,5 | 460 | 598 | 919 |

0,1 | 2301 | 2995 | 4603 |

Märkused.

a) Tabeli puhul on eeldatud juhuslikku proovivõtmist

b) Kui tabelis 2 osutatud üksikproovide arv on suurem kui 10 % kogu partiist, võib võetud üksikproovide arv olla väiksem ning seda tuleks arvutada järgmiselt:

n =

n

- 1

/N

kus

n = võetavate üksikproovide minimaalne arv

no = tabelis 2 osutatud üksikproovide arv

N = ühikute arv partiis, mille puhul on võimalik saada üksikproove.

c) Kui võetakse ainult üks üksikproov, on nõuete eiramise avastamise tõenäosus sarnane nõuetele mittevastavate jääkide esinemissagedusega.

d) Täpsete või alternatiivsete tõenäosuste ning nõuete eiramise teistsuguse esinemissageduse arvutamiseks võib võetavate proovide arvu saamiseks kasutada järgmist valemit:

=

1 - in

kus p on tõenäosus, i on nõuetele mittevastavate jääkide esinemissagedus partiis (mõlemad on väljendatud murdarvudena, mitte protsendimääradena) ja n on proovide arv.

4.3. Lähteproovi ettevalmistamine

Liha ja linnuliha puhul kasutatavad toimingud on kirjeldatud tabelis 3. Iga üksikproovi käsitatakse eraldi lähteproovina.

Taimekasvatussaaduste, munade ja piimasaaduste puhul kasutatavad toimingud on kirjeldatud tabelites 4 ja 5. Lähteproovi saamiseks tuleks üksikproove kombineerida ja hästi segada, kui see on teostatav.

Kui segamine ei ole lähteproovi valmistamiseks asjakohane või teostatav, võib järgida järgmist korda. Kui segamine või lähteproovi jaotamine võib ühikuid kahjustada (ja seega jääke mõjutada) või kui suuri ühikuid ei saa jääkide ühtlikuma jaotumise tekitamiseks segada, võib ühikuid eraldada juhuslikult, et võtta üksikproovi(de) kogumise ajal paralleelsed laboriproovid. Sel juhul peaks kasutatavaks tulemuseks olema analüüsitud laboriproovidest saadud kehtivate tulemuste keskmine.

Tabel 3 Liha ja linnuliha: üksikproovide kirjeldus ja laboriproovide miinimumsuurus

| Kaupade liigitus [12] | Näited | Võetava üksikproovi laad | Iga laboriproovi minimaalne suurus |

Loomsed toidutoorained

1. | Imetajate liha |

Märkus:rasvlahustuvate pestitsiidide jääkide piirnormide rakendamiseks tuleb proove võtta vastavalt punktile 2. |

1.1. | Suured imetajad, rümbad ja poolrümbad, tavaliselt 10 kg | Veised, lambad, sead | Kogu vahelihas või selle osa, millele võib vajadusel olla lisatud kaelalihas | 0,5 kg |

1.2. | Väikeimetajad, terved rümbad | Küülikud | Terved rümbad või tagaveerandid | 0,5 kg pärast naha ja kontide eemaldamist |

1.3. | Imetajate liha tükid, lahtised, värsked/jahutatud/külmutatud, pakendatud või mitte | Veerandrümbad, karbonaadid, praelõigud, abaosad | Terviklik(ud) ühik(ud) või suure ühiku osa | 0,5 kg pärast kondi eemaldamist |

1.4. | Imetajate liha tükid, pakkimata, külmutatud | Veerandrümbad, karbonaadid | Tootepakendi külmutatud ristlõige või eraldi terviklikud lihatükid (või osad) | 0,5 kg pärast kondi eemaldamist |

2. | Imetajate rasvkude, sealhulgas rümbas sisalduv rasv |

Märkus:punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 kohaselt võetud rasvaproove võib kasutada selleks, et kontrollida, kas rasv või kogu toode vastab kehtestatud jääkide piirnormidele. |

2.1. | Suured imetajad tapmise ajal, terve rümp või poolrümp, tavaliselt 10 kg | Veised, lambad, sead | Ühelt loomalt lõigatud neeru- või kõhurasv või nahaalune rasvkude | 0,5 kg. |

2.2. | Väikeimetajad tapmise ajal, terve rümp või poolrümp, 10 kg | Ühelt või mitmelt loomalt pärit kõhurasv või nahaalune rasvkude | 0,5 kg |

2.3. | Imetajate liha tükid | Reietükid, karbonaadid, lihalõigud | Kas ühiku(te)lt lõigatud nähtav rasv | 0,5 kg |

või terve(d) ühik(ud) või terve(te) ühiku(te) osad, mille puhul rasv ei ole lõigatav | 2 kg |

2.4. | Imetaja lahtine rasvkude | Proovivõtuseadmega vähemalt kolmest kohast võetud ühikud | 0,5 kg |

3. | Imetajate rups |

3.1. | Imetaja maks, värske, jahutatud, külmutatud | Terve(d) maks(ad) või maksa osad | 0,4 kg |

3.2. | Imetaja neer, värske, jahutatud, külmutatud | Ühelt või kahelt loomalt võetud üks neer või mõlemad neerud | 0,2 kg |

3.3. | Imetaja süda, värske, jahutatud, külmutatud | Terve(d) süda(med), või üksnes vatsakese osa, kui see on suur | 0,4 kg |

3.4. | Muu imetajate rups, värske, jahutatud, külmutatud | Ühelt või mitmelt loomalt võetud ühiku oa või terve ühik või lahtiselt külmutatud tootelt võetud ristlõige | 0,5 kg |

4. | Linnuliha |

Märkus:rasvlahustuvate pestitsiidide jääkide piirnormide rakendamiseks tuleb proove võtta vastavalt punktile 5. |

4.1. | Suured linnurümbad > 2 kg | Kalkunid, haned, kuked, kohikuked ja pardid | Kintsud, koivad ja muu tume liha | 0,5 kg pärast naha ja kontide eemaldamist |

4.2. | Keskmise suurusega linnurümbad 500 g – 2 kg | Kanad, pärlkanad, noored kanad | Vähemalt kolmelt linnult võetud kintsud, koivad ja muu tume liha | 0,5 kg pärast naha ja kontide eemaldamist |

4.3. | Väikesed linnurümbad < 500 g | Vutid, tuvid | Vähemalt kuue linnu rümbad | 0,2 kg lihaskude |

4.4. | Värsked, jahutatud, külmutatud linnulihatükid, pakendatud jae- või hulgimüügiks | Koivad, veerandrümbad, rinnad ja tiivad | Pakendatud ühikud või üksikud ühikud | 0,5 kg pärast naha ja kontide eemaldamist |

5. | Kodulindude rasv, sealhulgas rümbas sisalduv rasv |

Märkus:punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt võetud rasvaproove võib kasutada selleks, et kontrollida, kas rasv või kogu toode vastab kehtestatud jääkide piirnormidele. |

5.1. | Linnud tapmise ajal, terve rümp või osa rümbast | Kanad, kalkunid | Vähemalt 3 linnult võetud kõhurasv | 0,5 kg |

5.2. | Linnulihatükid | Koivad, rinnalihas | Kas ühiku(te)lt lõigatud nähtav rasv | 0,5 kg |

või terve(d) ühik(ud) või terve(te) ühiku(te) osad, mille puhul rasv ei ole lõigatav | 2 kg |

5.3. | Linnu lahtine rasvkude | | Proovivõtuseadmega vähemalt kolmest kohast võetud ühikud | 0,5 kg |

6. | Kodulinnurups |

6.1. | Söödav linnurups, v.a hane ja pardi rasvmaks ja muud sarnased hinnalised tooted | | Vähemalt kuuest linnust võetud ühikud või tootepakendi ristlõige | 0,2 kg |

6.2. | Hane ja pardi rasvmaks ja muud sarnased hinnalised tooted | | Ühest linnust või tootepakendist koosnev ühik | 0,05 kg |

Töödeldud loomsed toiduained

7. | Teisesed loomsed toiduained, kuivatatud liha Söödavad loomsed saadused, töödeldud loomsed rasvad, sealhulgas sulatatud või ekstraheeritud rasvad Tavaliselt müügipakendisse pakitud kasutusvalmis toodetud loomsed saadused (üks koostisosa), kuumtöödeldud või mitte, pakendiga või ilma, selliste vähemtähtsate koostisainetega nagu lõhna- ja maitseained, vürtsid ja maitseained või ilma Toodetud loomsed saadused (mitu koostisosa), sealhulgas mitme koostisosaga nii loomsetest kui taimsetest saadustest koosnevad toiduained juhul, kui loomset päritolu koostisosa(d) on valdav(ad). |

7.1. | Imetaja- või linnuliha, tükeldatud, kuumtöödeldud, konserveeritud, kuivatatud, sulatatud või muul viisil töödeldud tooted, sealhulgas mitmest koostisoast koosnevad tooted | Sink, vorst, veisehakkliha, kanapasteet | Pakendatud ühikud või tootepakendi representatiivne ristlõige või proovivõtuseadmega võetud ühikud (sh mahlad, nende olemasolu korral) | 0,5 kg või 2 kg, kui rasvasisaldus < 5 % |

Tabel 4 Taimsed saadused: üksikproovide kirjeldus ja laboriproovide miinimumsuuruse

| Kaupade liigitus [12] | Näited | Võetava üksikproovi laad | Iga laboriproovi minimaalne suurus |

Taimsed toidutoorained

1. | Kõik värsked puuviljad |

Kõik värsked köögiviljad, sealhulgas kartulid ja suhkrupeedid, kuid välja arvatud maitsetaimed |

1.1. | Väiksed värsked saadused, mille ühikud kaaluvad tavaliselt < 25 g | Marjad, herned, oliivid | Terved ühikud või pakendid või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 1 kg |

1.2. | Keskmise suurusega värsked saadused, mille ühikud kaaluvad tavaliselt 25–250 g | Õunad, apelsinid | Terved ühikud | 1 kg (vähemalt 10 ühikut) |

1.3. | Suured värsked saadused, mille ühikud kaaluvad tavaliselt > 250 g | Kapsad, kurgid, viinamarjad (kobarad) | Terve(d) ühik(ud) | 2 kg (vähemalt 5 ühikut) |

2. | Kaunviljad | Kuivatatud oad; kuivatatud herned | 1 kg |

Teravili | Riis, nisu | 1 kg |

Pähklipuu viljad | Välja arvatud kookospähklid | 1 kg |

Kookospähklid | 5 ühikut |

Õliseemned | Maapähklid | 0,5 kg |

Jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks ettenähtud seemned | Kohvioad | 0,5 kg |

3. | Maitsetaimed | Värske petersell | Terved ühikud | 0,5 kg |

Muud värsked maitsetaimed | 0,2 kg |

(Kuivatatud maitsetaimede kohta vt käesoleva tabeli punkt 4) |

Vürtsid | Kuivatatud | Terved ühikud või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,1 kg |

Töödeldud taimsed toiduained

4. | Teisesed taimsed toiduained, kuivatatud puuviljad, köögiviljad, maitsetaimed, humal, jahvatatud teraviljasaadused Taimsed saadused, teed, taimeteed, taimeõlid, mahlad ja mitmesugused muud tooted, nt töödeldud oliivid ja tsitrusviljade melass Tavaliselt müügipakendisse pakitud kasutusvalmis toodetud taimsed saadused (üks koostisosa), kuumtöödeldud või mitte, pakendiga või ilma, selliste vähemtähtsate koostisainetega nagu lõhna- ja maitseained, vürtsid ja maitseained või ilma Toodetud taimsed saadused (mitu koostisosa), sealhulgas loomsete koostisosadega tooted juhul, kui taimsed koostisosad on valdavad, leivad ja muud küpsetatud teraviljatooted |

4.1. | Kõrge ühikuväärtusega tooted | | Pakendid või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,1 kg [13] |

4.2. | Väikese mahuga tahked saadused | Humal, tee, taimetee | Pakendatud ühikud või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,2 kg |

4.3. | Muud tahked tooted | Leib, jahu, kuivatatud puuviljad | Pakendid või muud terved ühikud või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,5 kg |

4.4. | Vedelproduktid | Taimeõlid, mahlad | Pakendatud ühikud või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,5 l või 0,5 kg |

Tabel 5 Munatooted ja piimasaadused: üksikproovide kirjeldus ja laboriproovide miinimumsuurus

| Kaupade liigitus [12] | Näited | Võetava üksikproovi laad | Iga laboriproovi minimaalne suurus |

Loomsed toidutoorained

1. | Kodulinnumunad |

1.1. | Munad, v.a vuttide jms lindude munad | | Terved munad | 12 tervet kanamuna, 6 tervet hane- või pardimuna |

1.2. | Vuttide jms lindude munad | | Terved munad | 24 tervet muna |

2. | Piim | | Terved ühikud või proovivõtuseadmega võetud ühikud | 0,5 l |

Töödeldud loomsed toiduained

3. | Teisesed loomsed toiduained, teisesed piimasaadused, nt lõss, kontsentreeritud piim ja piimapulbrid Söödavad loomsed saadused, piimarasv, piimasaadused, nt või, võiõli, rõõsk koor, koorepulber, kaseiin Toodetud loomsed saadused (üks koostisosa), toodetud piimasaadused, nt jogurt, juust Toodetud loomsed saadused (mitu koostisosa), toodetud piimasaadused (sealhulgas taimsete koostisosadega tooted juhul, kui loomsed koostisosad on valdavad, nt töödeldud juustutooted, juustuvalmistised, maitsestatud jogurt, magustatud kondenspiim. |

3.1. | Joogipiim, piimapulber, kontsentreeritud piim ja rõõsk koor, koorejäätis, koor, jogurt | | Pakendatud ühik(ud) või proovivõtuseadmega võetud ühik(ud) | 0,5 l (vedelad tooted) või 0,5 kg (tahked tooted) |

| i)Lahtist kontsentreeritud piima ja rõõska koort tuleb enne proovivõtmist põhjalikult segada, et mahuti põhja ja seinte külge jäänud materjal lahti tuleks ja ülejäänud vedelikuga hästi seguneks. Enne laboriproovi võtmist tuleks võtta umbes 2–3 l vedelikku ja see uuesti korralikult läbi segada. |

| ii)Lahtisest piimapulbrist tuleks proovid võtta aseptiliselt, liikudes kuiva puuriga ühtlasel kiirusel läbi pulbri. |

| iii)Lahtist rõõska koort peaks enne proovivõtmist varbkolviga põhjalikult segama, kuid tuleb vältida vahustamist ja loksutamist. |

3.2. | Või ja võiõli | Või, vadakuvõi, piimarasva sisaldavad väherasvased võided, veevaba piimarasv | Terve(d) pakendatud ühik(ud) või selle/nende osad või proovivõtuseadmega võetud ühik(ud) | 0,2 kg või 0,2 l |

3.3. | Juustud, sealhulgas sulatatud juustud |

| 0,3 kg ühikud või raskemad | | Terved ühikud või proovivõtuseadmega lõigatud ühikud | 0,5 kg |

| Ühikud < 0,3 kg | | 0,3 kg |

| Märkus:Ümmarguse põhjaga juustudelt tuleks proovivõtmiseks lõigata kaks keskpunktist lähtuvat viilu. Kandilise põhjaga juustudelt tuleks lõigata kaks külgedega paralleelset viilu. |

3.4. | Vedelad, külmutatud või kuivatatud munatooted | | Proovivõtuseadmega aseptiliselt võetud ühikud | 0,5 kg |

4.4. Laboriproovi ettevalmistamine

Kui lähteproov on laboriproovi jaoks ettenähtust suurem, tuleks see representatiivse koguse saamiseks jaotada. Proovivõtuseadet, neljaksjaotamist või muud asjakohast suuruse vähendamise meetodit võib kasutada, kuid värskete taimesaaduste ühikuid või terveid mune ei tohiks lõigata ega purustada. Vajaduse korral peaks paralleelsed laboriproovid võtma selles etapis, kuid samuti võib neid valmistada kirjeldatud alternatiivset meetodit kasutades. Laboriproovide miinimumsuurused on esitatud tabelites 3, 4 ja 5.

4.5. Proovivõtuprotokoll

Proovivõtja peab registreerima partii laadi ja päritolu; partii omaniku, tarnija või vedaja; proovivõtu kuupäeva ja koha; ning muu asjakohase teabe. Kõik kõrvalekalded soovitatud proovivõtumeetodist tuleb registreerida. Iga paralleelse laboriprooviga peab kaasas olema protokolli allkirjastatud koopia ning teist koopiat peab säilitama proovivõtja. Veel üks proovivõtuprotokolli koopia tuleks anda partii omanikule või tema esindajale, olenemata sellest, kas neile tuleb anda laboriproov või mitte. Kui proovivõtuprotokollid koostatakse elektroonilisel kujul, tuleb need edastada samadele saatjatele ning säilitada sarnane kontrollitav kontrolljälg.

4.6. Laboriproovi pakkimine ja vedu

Laboriproov tuleb panna puhtasse inertsest materjalist pakendisse, mille puhul on tagatud kindel kaitse saastumise, vigastuste ja lekkimiste eest. Pakend tuleks pitseerida, kindlalt etiketistada ning sellele tuleb lisada proovivõtuprotokoll. Vöötkoodi kasutamise puhul soovitatakse esitada ka tähtnumbriline teave. Proov tuleb viia laboratooriumisse võimalikult kiiresti. Tuleb vältida proovide riknemist veo ajal, st värskeid proove tuleb hoida jahedas ja külmutatud proovid peavad jääma külmutatuks. Liha ja linnuliha proovid tuleks enne lähetamist külmutada, välja arvatud juhul, kui proovid jõuavad laboratooriumisse enne, kui need jõuavad rikneda.

4.7. Analüütilise proovi ettevalmistamine

Laboriproovile tuleks anda kordumatu tunnus, mis koos teabega vastuvõtmise kuupäeva ja proovi suuruse kohta tuleks lisada proovivõtuprotokollile. Analüüsitava toote osa, [16] [17] st analüüsitav proov, tuleks võtta võimalikult kiiresti. Kui jääkide taseme arvutamisel tuleb hõlmata osi, mida ei analüüsita, [12] Näiteks ei analüüsita luuviljaliste puuviljade puhul luuseemneid, kuid jääkide taseme arvutamisel eeldatakse, et need on kaasa arvatud, kuid ei sisalda jääkaineid. Vt joonealune märkus 12. peab eraldatud osade massi registreerima.

4.8. Analüüsitava koguse ettevalmistamine ja säilitamine

Analüüsitav proov tuleb vajadusel tükeldada ning korralikult segada, et võimaldada saada representatiivseid analüüsitavaid koguseid. Analüüsitava koguse suurus peaks sõltuma analüüsimeetodist ja segamise tõhususest. Tükeldamise ja segamise viisid tuleks registreerida ning need ei tohiks mõjutada analüüsitavas koguses sisalduvaid jääke. Vajadusel tuleks analüüsitavat proovi töödelda eritingimustes, nt temperatuuril alla null kraadi, et vähendada kahjulikku mõju. Kui töötlemine võib jääke mõjutada ning praktilised alternatiivsed meetodid ei ole teostatavad, võib analüüsitav kogus koosneda tervetest ühikutest või tervetest ühikutest eraldatud segmentidest. Kui selline analüüsitav kogus koosneb vähestest ühikutest või segmentidest, ei ole see tõenäoliselt analüüsitavat proovi esindav ning seepärast tuleb analüüsida piisavas koguses paralleelselt võetud koguseid, et viidata keskväärtuse määramatusele. Kui analüüsitavaid koguseid tuleb enne analüüsimist säilitada, ei tohiks säilitamise meetod ja kestus mõjutada kogustes sisalduvate jääkide taset. Vajadusel tuleb võtta täiendavaid koguseid, et analüüse korrata ja kinnitada.

4.9. Skemaatilised ülevaated

Eespool kirjeldatud toimingute skemaatilised ülevaated on esitatud joonealuses märkuses 8 osutatud dokumendis.

5. JÄÄKIDE PIIRNORMIDE JÄRGIMISE KINDLAKSTEGEMISE KRITEERIUMID

Analüüsitulemused tuleb saada partiist võetud ühest või mitmest laboriproovist, mis on saadud analüüsiks sobivas seisundis. Tulemustele tuleb lisada heakskiidetud kvaliteedikontrolli andmed [13] Pestitsiidide jääkide analüüsi kvaliteedi kontrolli meetodid. Dokument SANCO/3103/2000; muudatused on esitatud komisjoni veebisaidil.. Kui leitakse et jääkide tase ületab lubatud jääkide piirnormi, tuleb jäägi tunnusandmeid kinnitada ja esialgsest laboriproovist saadud ühe või mitme täiendava analüütilise koguse analüüsimisega jäägi kontsentratsiooni kontrollida.

Jääkide piirnorme kohaldatakse lähteproovi suhtes.

Partii vastab jääkide piirnormidele, kui analüüsitulemus(ed) ei ületa jääkide piirnormi.

Kui lähteproovi analüüsitulemused ületavad jääkide piirnormi, tuleb partii nõuetele mittevastavuse kohta otsuse tegemisel arvesse võtta järgmist:

i) võimaluse korral ühest või mitmest laboriproovist saadud tulemusi; ja

ii) analüüsi õigsust ja täpsust, nagu on osutatud täiendavate kvaliteedikontrolli andmetega.

[1] EÜ toiduainete klassifikatsioon: direktiivi 86/362/EMÜ I lisa ja direktiivi 86/363/EMÜ I lisa, mõlemad muudetud direktiiviga 93/57/EÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 1) ja direktiivi 90/642/EMÜ I lisa, muudetud direktiiviga 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14).

[2] Toodete koostisosa, mille suhtes kohaldatakse piirnorme: direktiivi 90/642/EMÜ (muudetud direktiiviga 93/58/EMÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 6) I lisa.

[12] EÜ toiduainete klassifikatsioon: direktiivi 86/362/EMÜ I lisa ja direktiivi 86/363/EMÜ I lisa, mõlemad muudetud direktiiviga 93/57/EÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 1) ja direktiivi 90/642/EMÜ I lisa, muudetud direktiiviga 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14).

[13] EÜ toiduainete klassifikatsioon: direktiivi 86/362/EMÜ I lisa ja direktiivi 86/363/EMÜ I lisa, mõlemad muudetud direktiiviga 93/57/EÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 1) ja direktiivi 90/642/EMÜ I lisa, muudetud direktiiviga 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14).

[14] Eriti kõrge väärtusega tootest võib võtta väiksema laboriproovi, kuid selliselt toimimise põhjuse peab märkima proovivõtuprotokolli.

[15] EÜ toiduainete klassifikatsioon: direktiivi 86/362/EMÜ I lisa ja direktiivi 86/363/EMÜ I lisa, mõlemad viimati muudetud direktiiviga 93/57/EÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 1) ja direktiivi 90/642/EMÜ I lisa, viimati muudetud direktiiviga 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14).

[16] EÜ toiduainete klassifikatsioon: direktiivi 86/362/EMÜ I lisa ja direktiivi 86/363/EMÜ I lisa, mõlemad muudetud direktiiviga 93/57/EÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 1) ja direktiivi 90/642/EMÜ I lisa, muudetud direktiiviga 95/38/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 14).

[17] Toodete koostisosa, mille suhtes kohaldatakse piirnorme: direktiivi 90/642/EMÜ (muudetud direktiiviga 93/58/EMÜ (EÜT L 211, 23.8.1993, lk 6) I lisa.

--------------------------------------------------