32000L0076

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ,

4. detsember 2000,

jäätmete põletamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt [4] vastavalt lepituskomisjonis 11. oktoobril 2000 heaks kiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Viiendas keskkonnaalases tegevuskavas "Säästvuse poole — ühenduse keskkonna- ja säästva arengu alane tegevuskava", mida on täiendatud selle läbivaatamist käsitleva otsusega nr 2179/98/EÜ, [5] seatakse eesmärgiks, et teatavate saasteainete nagu lämmastikoksiidide (NOx), vääveldioksiidi (SO2), raskmetallide ja dioksiinide ohtlikke koormusi ja tasemeid ei tohiks ületada, samas kui õhu omaduste puhul on eesmärgiks seatud, et kõik inimesed peaksid olema tegelikult kaitstud tunnustatud terviseriskide eest, mida põhjustab õhusaaste. Lisaks sellele seab kava eesmärgiks tuvastatud allikatest lähtuvate dioksiiniheitmete vähendamise 90 % 2005. aastaks (võrreldes 1985. aasta tasemega) ja kõikide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg) ja plii (Pb) heitmete vähendamise vähemalt 70 % võrreldes 1995. aasta tasemega.

(2) Püsivate orgaaniliste saasteainete protokoll, millele ühendus kirjutas alla piiriülese õhusaaste kauglevi käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (ÜRO-EMK) konventsiooni raames, seab dioksiinide ja furaanide heitmetele järgmised õiguslikult siduvad piirväärtused: 0,1 ng/m3 MK (mürgisuskordaja järgi) rajatistes, kus põletatakse tunnis üle 3 tonni tahkeid olmejäätmeid, 0,5 ng/m3 MK rajatistes, kus põletatakse tunnis üle 1 tonni haiglajäätmeid, ja 0,2 ng/m3 MK rajatistes, kus põletatakse tunnis üle 1 tonni ohtlikke jäätmeid.

(3) Raskmetallide protokoll, millele ühendus kirjutas alla piiriülese õhusaaste kauglevi käsitleva ÜRO-EMK konventsiooni raames, sätestab õiguslikult siduvad heitmete piirväärtused, mis tahkete osakeste puhul on ohtlike ja haiglajäätmete põletamisel 10 mg/m3 ning elavhõbeda puhul ohtlike jäätmete põletamisel 0,05 mg/m3 ja olmejäätmete põletamisel 0,08 mg/m3.

(4) Rahvusvahelise Vähiuuringute Keskuse ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohaselt tekitab mõni polütsükliline aromaatne süsivesinik (PAS) pahaloomulisi kasvajaid. Seetõttu võivad liikmesriigid muude saasteainete hulgas seada piirväärtused ka PASide heitmetele.

(5) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Edasised meetmed põhinevad ettevaatuspõhimõttel. Käesoleva direktiiviga nähakse põletus- ja koospõletusrajatistele ette miinimumnõuded.

(6) Lisaks sätestatakse asutamislepingu artiklis 174, et ühenduse keskkonnapoliitika peab kaasa aitama inimeste tervise kaitsmisele.

(7) Seetõttu eeldab keskkonna ja inimeste tervise heatasemeline kaitse rangete käitamistingimuste, tehniliste nõuete ja heitmete piirväärtuste kehtestamist ja säilitamist jäätmete põletus- ja koospõletusrajatiste suhtes, mis asuvad ühenduses. Kehtestatavad piirväärtused peaksid vältima või võimaluse piires vähendama kahjulikku mõju keskkonnale ja sellest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

(8) Komisjoni teatis ühenduse jäätmekäitluskava läbivaatamise kohta seab esikohale jäätmetekke vältimise, millele järgneb taaskasutamine ja lõpuks ohutu kõrvaldamine; 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis ühenduse jäätmekäitluskava kohta [6] kinnitas nõukogu oma veendumust, et jäätmetekke vältimine peaks olema mõistlikus jäätmepoliitikas esikohal, pidades silmas jäätmetekke võimalikult suurt vähendamist ja jäätmete kahjulikke omadusi.

(9) Oma 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis rõhutab nõukogu ka jäätmete kasutamist käsitlevate ühenduse nõuete tähtsust, vajadust kohaldada põletusrajatiste suhtes sobivaid heitmenorme, vajadust töötada olemasolevate põletusrajatiste kohta välja järelevalvemeetmed ja vajadust, et komisjon kaaluks ühenduse õigusnormide muutmist seoses energiat ärakasutava jäätmepõletusega, et vältida põletatavate või koospõletatavate jäätmete ulatuslikku vedu ühenduses.

(10) Kõikidele jäätmete põletus- ja koospõletusrajatistele on vaja kehtestada ranged eeskirjad, et vältida piiriülest vedu rajatistesse, mille käitamiskulud on leebemate keskkonnanormide tõttu väiksemad.

(11) Ühenduse teatises "Tuleviku energia: taastuvad energiaallikad — ühenduse tegevuskava käsitlev valge raamat" võetakse eelkõige arvesse biomassi kasutamist energia tootmisel.

(12) Nõukogu direktiivis 96/61/EÜ [7] sätestatakse reostuse vältimiseks ja tõrjeks ühtne lähenemisviis, milles kaalutakse rajatise keskkonnamõju kõiki tahke üheskoos. Olmejäätmete põletusrajatised, mille võimsus ületab 3 tonni tunnis, ja ohtlike jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutusrajatised, mille võimsus ületab 10 tonni päevas, kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

(13) Käesolevas direktiivis sätestatud heitmete piirväärtuste järgimist tuleks käsitleda direktiivi 96/61/EÜ nõuete täitumiseks vajaliku, kuid mitte piisava eeldusena. Nende nõuete täitmine võib eeldada rangemaid heitmete piirväärtusi käesolevas direktiivis sätestatud saasteainete puhul, heitmete piirväärtusi muude ainete ja keskkondade osas ning muid asjakohaseid tingimusi.

(14) Tööstusel on kümne aasta pikkune kogemus põletusrajatistest lähtuvate saasteaineheitmete vähendamise võtete rakendamisel.

(15) Olmejäätmete põletusrajatistest lähtuva õhusaaste vältimist ja vähendamist käsitlevad nõukogu direktiivid 89/369/EMÜ [8] ja 89/429/EMÜ [9] on kaasa aidanud põletusrajatistest õhku paisatavate heitmete vähendamisele ja ohjele. Nüüd tuleks kehtestada rangemad eeskirjad ja need direktiivid seetõttu tühistada.

(16) Ohtlikel ja ohututel jäätmetel tehakse peaasjalikult vahet jäätmete omaduste põhjal enne põletamist või koospõletamist, aga mitte heitmete erinevuste põhjal. Ohtlike ja ohutute jäätmete põletamise või koospõletamise suhtes tuleks kohaldada heitmete samu piirväärtusi, kuid põletamis- või koospõletamisvõtted ja -tingimused ning jäätmete vastuvõtmisel kohaldatavad järelevalvemeetmed peaksid jääma erinevaks.

(17) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse võtma nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/30/EÜ, mis käsitleb vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemeid välisõhus. [10]

(18) Kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 % sisaldavate ohtlike jäätmete põletamine peab olema kooskõlas teatavate käitamistingimustega, et hävitada võimalikult palju orgaanilisi saasteaineid nagu dioksiinid.

(19) Kloori sisaldavate jäätmete põletamisel jääb järele suitsugaasi. Selliseid jääke tuleks töödelda nii, et nende kogus ja kahjulik mõju oleks võimalikult väike.

(20) Võib olla põhjendatud teha piiritletud tähtajaks ja eritingimusel erandeid mõne saasteaine heitmete piirväärtustest.

(21) Ohtlike jäätmete teatava sorditud põleva osa suhtes, mis ei sobi ringlussevõtmiseks, tuleks kehtestada tingimused, et lubada korrapäraste mõõtmiste sagedust vähendada.

(22) Jäätmete põletamist käsitlev terviktekst suurendab õiguslikku selgust ja rakendatavust. Ohtlike ja mitteohtlike jäätmete põletamist ja koospõletamist peaks käsitlema üks direktiiv, mis võtaks täielikult arvesse ohtlike jäätmete põletamist käsitleva nõukogu 16. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/67/EÜ [11] sisu ja ülesehitust. Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada ka direktiiv 94/67/EÜ.

(23) Jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [12] artikkel 4 kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et jäätmeid taaskasutatakse või need kõrvaldatakse nii, et see ei ohustaks inimeste tervist ega kahjustaks keskkonda. Selleks sätestatakse kõnealuse direktiivi artiklites 9 ja 10, et iga jäätmeid töötlev rajatis või ettevõtja peab saama pädevatelt asutustelt loa, mis muu hulgas käsitleb võetavaid ettevaatusabinõusid.

(24) Põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse ärakasutamist ning põletus- või koospõletusrajatiste käitamisest tulenevate jääkide võimalikult suurt vähendamist ja ringlussevõttu käsitlevad nõuded aitavad jäätmeliikide osas saavutada direktiivi 75/442/EMÜ artikli 3 eesmärke.

(25) Käesoleva direktiivi kohaldamisalast jäetakse välja põletus- ja koospõletusrajatised, kus töödeldakse üksnes loomseid jäätmeid, mida käsitleb direktiiv 90/667/EMÜ. [13] Komisjon kavatseb teha ettepaneku muuta direktiivi 90/667/EMÜ nõudeid, et kehtestada loomsete jäätmete põletamise ja koospõletamise suhtes ranged keskkonnanormid.

(26) Põletus- või koospõletusrajatise luba peab olema kooskõlas ka kõikide direktiivides 91/271/EMÜ, [14] 96/61/EÜ, 96/62/EÜ, [15] 76/464/EMÜ [16] ja 1999/31/EÜ [17] sätestatud kohalduvate nõuetega.

(27) Ei tohiks lubada, et ohtlike jäätmete koospõletamine rajatistes, mis ei ole mõeldud eeskätt jäätmete põletamiseks, põhjustab jäätmete põletamiseks mõeldud rajatistele lubatust suuremaid saasteainete heitmeid heitgaaside selles osas, mis sellisest koospõletamisest tekivad, mistõttu sellist koospõletamist tuleks asjakohaselt piirata.

(28) Heitmete jälgimiseks on vaja heatasemelisi mõõtmisvõtteid, et tagada saasteainete heitmete piirväärtustest kinnipidamine.

(29) Põletus- ja koospõletusrajatiste heitgaaside puhastamisel tekkinud väljutatava heitvee suhtes heitmete piirväärtuste kehtestamine piirab saasteainete pääsu õhust vette.

(30) Tuleks kehtestada sätted juhtudeks, mil heitmete piirväärtusi ületatakse, samuti puhastus- või mõõteseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete puhuks.

(31) Tagamaks kogu ühenduses loaandmismenetluse läbipaistvus, peaks üldsusel olema juurdepääs teabele, et ta saaks osaleda otsuste tegemisel uusi lubasid ja lubade uuendamist käsitlevate taotluste kohta. Üldsusele peaksid olema kättesaadavad aruanded, mis käsitlevad rohkem kui kolm tonni jäätmeid tunnis põletavate rajatiste toimimist ja järelevalvet, et olla teadlik nende võimalikust mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele.

(32) Komisjon peaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule esitama aruande, mis põhineb käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustel, uutel teaduslikult põhjendatud teadmistel, tehnoloogia arengul, heitmeohjevõtete vallas saavutatud edusammudel, jäätmekäitluses ja rajatiste käitamisel omandatud kogemustel ning keskkonnanõuete arengul, et teha vajaduse korral ettepanekuid kohandada käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

(33) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/468/EÜ, [18] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(34) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise; need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärk on vältida või võimaluse piires vähendada jäätmete põletamisest ja koospõletamisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige õhu, pinnase ja pinna- ja põhjavee saastamist heitmetega ning sellest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

See eesmärk saavutatakse rangete käitamistingimuste ja tehniliste nõuete abil, ühenduses asuvatele jäätmete põletus- ja koospõletusrajatistele heitmete piirväärtuste kehtestamisega ja direktiivi 75/442/EMÜ nõuete täitmise kaudu.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolev direktiiv hõlmab põletus- ja koospõletusrajatisi.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on järgmised rajatised siiski välja arvatud:

a) rajatised, mis töötlevad üksnes järgmisi jäätmeid:

i) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;

ii) toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

iii) värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära;

iv) puidujäätmed, välja arvatud puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle sisaldada võivad puidujäätmed, eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;

v) korgijäätmed;

vi) radioaktiivsed jäätmed;

vii) loomakorjused, nagu on sätestatud direktiivis 90/667/EMÜ

,

viii) jäätmed, mis tekivad nafta ja gaasi otsimisel ja kasutamisel avamererajatistes ja mis põletatakse seal;

b) katsetusrajatised, mida kasutatakse uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, et parandada põlemist, ja kus töödeldakse alla 50 tonni jäätmeid aastas.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) jäätmed — mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a;

2) ohtlikud jäätmed — mis tahes tahked või vedelad jäätmed, nagu on määratletud ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ [19] artikli 1 lõikes 4.

Käesolevas direktiivis sisalduvaid erinõudeid ohtlikele jäätmetele ei kohaldata järgmiste ohtlike jäätmete suhtes:

a) põlevad vedelad jäätmed, sealhulgas õlijäätmete kõrvaldamist käsitleva nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/439/EMÜ [20] artiklis 1 määratletud õlijäätmed, juhul kui need vastavad järgmistele tingimustele:

i) polüklooritud aromaatsete süsivesinike, näiteks polüklooritud difenüülide (PCB) või pentaklooritud fenooli (PCP) sisaldus massi järgi ei ole suurem, kui asjakohastes ühenduse õigusaktides on sätestatud;

ii) neid jäätmeid ei peeta ohtlikuks põhjusel, et nendes sisalduvate muude direktiivi 91/689/EMÜ II lisas loetletud koostisainete kogused või sisaldused on sellised, mis on direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisega vastuolus; ja

iii) väikseim kütteväärtus on vähemalt 30 MJ/kg;

b) kõik põlevad vedelad jäätmed, mille põlemisel vahetult tekkivad suitsugaasid ei põhjusta muid heitmeid või suurema saasteainesisaldusega heitmeid kui need, mis tekivad direktiivi 93/12/EMÜ [21] artikli 1 lõikes 1 määratletud gaasiõli põlemisel;

3) segatud olmejäätmed — majapidamisjäätmed ning kaubandusest, tööstusest ja asutustest pärinevad jäätmed, mis oma laadi ja koostise tõttu sarnanevad majapidamisjäätmetele, välja arvatud tekkekohas eraldi kogutavad, otsuse 94/3/EÜ [22] lisa rubriigis 20 01 osutatud osad ja muud selle lisa rubriigis 20 02 osutatud jäätmed;

4) põletusrajatis — mis tahes paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mida kasutatakse jäätmete soojustöötluseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. See hõlmab jäätmete põletamist oksüdeerimise teel ja muud soojustöötlust nagu utmine, gaasistamine või plasmatöötlus, kuivõrd saadavad ained seejärel põletatakse.

See mõiste hõlmab tegevuskohta ja kogu põletusrajatist, sealhulgas kõiki põletusliine, jäätmete vastuvõtu-, säilitus- ja kohapealseid eeltöötlusseadmeid, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, heitgaaside töötlemisseadmeid, kohapealseid seadmeid jääkide ja heitvee töötlemiseks ja ladustamiseks, korstnat ning seadmeid ja süsteeme põletamise juhtimiseks ja põletustingimuste pidevaks ülesmärkimiseks ja jälgimiseks;

5) koospõletusrajatis — mis tahes paikne või liikuv rajatis, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine ja:

- milles kasutatakse põhi- või lisakütusena jäätmeid, või

- kus jäätmeid töödeldakse kõrvaldamise eesmärgil soojusega.

Kui koospõletamine toimub nii, et rajatise peamine otstarve ei ole energia või aineliste toodete tootmine, vaid hoopis jäätmete soojustöötlemine, käsitletakse rajatist punktis 4 määratletud põletusrajatisena.

See mõiste hõlmab tegevuskohta ja kogu rajatist, sealhulgas kõiki koospõletusliine, jäätmete vastuvõtu-, säilitus- ja kohapealseid eeltöötlusseadmeid, jäätmete etteandesüsteeme, kütuse- ja õhuvarustussüsteeme, heitgaaside töötlemisseadmeid, jääkide ja heitvee töötlemise ja ladustamise kohapealseid seadmeid, korstnat ning põletamise juhtimise ja põletustingimuste pideva ülesmärkimise ja jälgimise seadmeid ja süsteeme;

6) olemasolev põletus- või koospõletusrajatis — põletus- või koospõletusrajatis:

a) mis tegutseb ja millele on antud kehtivate ühenduse õiguse kohane luba enne 28. detsembrit 2002; või

b) mis on heaks kiidetud või registreeritud kui põletus- või koospõletusrajatis ja millele on enne 28. detsembrit 2002 väljastatud kehtivate ühenduse õigusnormide kohane luba, tingimusel et rajatis võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2003; või

c) millele on enne 28. detsembrit 2002 esitatud pädeva asutuse arvates täielik loataotlus, tingimusel et rajatis võetakse kasutusele hiljemalt 28. detsembril 2004;

7) nimivõimsus — põletusrajatise ahjude põletusvõimsuste summa, nagu on piiritlenud ehitaja ja kinnitanud käitaja, võttes asjakohaselt arvesse eelkõige jäätmete kütteväärtust, mis on väljendatud tunnis põletatavate jäätmete kogusena;

8) heide — ainete, võngete, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine rajatise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

9) heitmete piirväärtused — heitmete mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada;

10) dioksiinid ja furaanid — kõik I lisas loetletud polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid;

11) käitaja — iga füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või valitseb rajatist või kellele on siseriiklike õigusnormide kohaselt antud majanduslik otsustusõigus rajatise tehnilise toimimise üle;

12) luba — pädeva asutuse tehtud kirjalik otsus (või mitu sellist otsust), millega antakse luba rajatist käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad rajatise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut rajatist või rajatise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab üks ja sama käitaja;

13) jääk — direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a jäätmetena määratletud mis tahes vedel või tahke aine (sealhulgas koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm, gaasi töötlemise tahked saadused, heitvee töötlemisest tulenevad setted, kasutatud katalüsaatorid ja kasutatud aktiivsüsi), mis tekib põletamisel või koospõletamisel, heitgaaside või heitvee töötlemisel või muu põletus- või koospõletusrajatises toimuva menetluse tulemusel.

Artikkel 4

Taotlus ja luba

1. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 või direktiivi 91/689/EMÜ artikli 3 kohaldamist, ei käitata ühtki põletus- või koospõletusrajatist sellekohase loata.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, sisaldab pädevale asutusele esitatav põletus- või koospõletusrajatist käsitlev loataotlus nende meetmete kirjeldust, mille eesmärk on tagada, et:

a) rajatis kavandatakse, varustatakse ja seda käitatakse nii, et täidetakse käesoleva direktiivi nõudeid, võttes arvesse põletatavate jäätmete liike;

b) põletamisel ja koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimaluse piires ära, näiteks ühendatud soojus- ja energiatootmise, tootmisauru või kaugkütte abil;

c) jääkide kogus ja kahjulikkus väheneb võimalikult palju ja need võetakse võimaluse korral ringlusse;

d) jäägid, mida ei saa vältida, vähendada ega ringlusse võtta, kõrvaldatakse siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaselt.

3. Luba antakse üksnes juhul, kui taotlusest ilmneb, et õhku väljutatavate heitmete puhul on mõõtmisvõtted kooskõlas III lisaga ja vette väljutatavate heitmete puhul III lisa punktidega 1 ja 2.

4. Põletus- või koospõletusrajatisele pädeva asutuse antud luba vastab direktiivides 91/271/EMÜ, 96/61/EÜ, 96/62/EÜ, 76/464/EMÜ ja 1999/31/EÜ sätestatud kohalduvatele nõuetele ja selles:

a) loetletakse selgesõnaliselt nende jäätmete liigid, mida võib töödelda. Võimalust mööda koostatakse loend vähemalt Euroopa jäätmeloendis sätestatud jäätmeliikide põhjal ja vajaduse korral sisaldab see teavet jäätmete koguse kohta;

b) nimetatakse rajatise koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise osas;

c) täpsustatakse proovivõtmis- ja mõõtmismenetlused, mida kasutatakse iga õhu- ja veesaasteaine korrapärase mõõtmiskohustuse täitmiseks.

5. Ohtlikke jäätmeid põletavale põletus- või koospõletusrajatisele pädeva asutuse antud loas tuleb lisaks lõikele 4:

a) loetleda nende ohtlike jäätmete liigid ja kogused, mida võib töödelda;

b) täpsustada nende ohtlike jäätmete väikseimad ja suurimad massivoolud, väikseimad ja suurimad kütteväärtused ja selliste saasteainete nagu PCB, PCP, kloor, fluor, väävel ja raskmetallid suurim lubatud sisaldus.

6. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid loetleda loas nimetatavad jäätmeliigid, mida võib täpsustatud liiki koospõletusrajatistes koos põletada.

7. Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, vaatab pädev asutus loa tingimused korrapäraselt läbi ja vajadusel ajakohastab neid.

8. Kui ohutute jäätmete põletus- või koospõletusrajatise käitaja kavatseb tegevust muuta nii, et see hõlmaks ohtlike jäätmete põletamist või koospõletamist, käsitletakse seda direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses olulise muudatusena ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 lõiget 2.

9. Kui põletus- või koospõletusrajatis ei täida loa tingimusi, eelkõige õhku ja vette väljutatavate heitmete piirväärtuste osas, võtab pädev asutus täitmise tagamiseks meetmeid.

Artikkel 5

Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine

1. Põletus- või koospõletusrajatise käitaja võtab jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise osas kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida või võimaluse piires vähendada kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige õhu, pinnase ja pinna- ja põhjavee saastumist, samuti lõhnu ja müra ning otsest ohtu inimeste tervisele. Need meetmed vastavad vähemalt lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

2. Enne jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse määrab käitaja jäätmete massi liikide kaupa, võimaluse korral Euroopa jäätmeloendi kohaselt.

3. Enne ohtlike jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse peab käitaja omama teavet jäätmete kohta, et muu hulgas veenduda artikli 4 lõikes 5 täpsustatud loatingimuste täitmises. See teave sisaldab:

a) kogu haldusteavet jäätmete tekkimise kohta, mis sisaldub lõike 4 punktis a nimetatud dokumentides;

b) jäätmete füüsilist ja võimaluse piires keemilist koostist ning muud teavet, mida on vaja, et hinnata nende sobivust kavandatud põletamismenetluseks;

c) jäätmetega seotud ohte, aineid, millega neid ei tohi segada, ja nende käitlemisel võetavaid ettevaatusabinõusid.

4. Enne ohtlike jäätmete lubamist põletus- või koospõletusrajatisse teeb käitaja jäätmete vastuvõtmisel vähemalt järgmist:

a) kontrollib direktiiviga 91/689/EMÜ nõutavaid ja vajaduse korral Euroopa Ühenduses, ühendusse sisse ja ühendusest välja veetavate jäätmete järelevalvet käsitleva nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 [23] ning ohtlike kaupade vedu käsitlevate määrustega nõutavaid dokumente;

b) kui see on asjakohane, välja arvatud näiteks nakkusohtlike haiglajäätmete puhul, võtab esindavaid proove, võimaluse korral enne mahalaadimist, et nende uurimisega veenduda jäätmete vastavuses lõikes 3 sätestatud teabele ja et pädevad asutused saaksid määratleda töödeldavate jäätmete laadi. Neid proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast põletamist.

5. Pädevad asutused võivad teha erandeid lõigetest 2-4 selliste tööstusrajatiste ja ettevõtjate puhul, kes põletavad või koospõletavad üksnes oma jäätmeid nende tekitamise kohas, tingimusel et täidetakse käesoleva direktiivi nõudeid.

Artikkel 6

Käitamistingimused

1. Põletusrajatiste käitamisel saavutatakse selline põlemistase, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende põletuskadu on alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse sobivaid jäätmete eeltöötlusvõtteid.

Põletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850°C mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis. Selliste ohtlike jäätmete põletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb vähemalt kaheks sekundiks saavutada temperatuur 1100°C.

Põletusrajatise iga liin varustatakse vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab ise tööle hakkama, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850°C või 1100°C, sõltuvalt olukorrast. Samuti kasutatakse seda rajatise käivitamisel ja seiskamisel tagamaks, et sõltuvalt olukorrast säiliks temperatuur 850°C või 1100°C kogu kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

Käivitamisel ja seiskamisel või siis, kui põlemisgaasi temperatuur langeb sõltuvalt olukorrast allapoole 850°C või 1100°C, ei lasta abipõletisse kütust, mis võib põhjustada suuremaid heitmeid kui need, mis tekivad gaasiõli, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 75/716/EMÜ artikli 1 lõikes 1, veeldatud gaasi või maagaasi põlemisel.

2. Koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et jäätmete koospõletamisel tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850°C. Selliste ohtlike jäätmete koospõletamisel, mis sisaldavad kloorina väljendatud halogeenitud orgaanilisi aineid üle 1 %, tuleb saavutada temperatuur 1100°C.

3. Põletus- ja koospõletusrajatised kasutavad isetoimivat süsteemi, mis välistab jäätmete etteandmise:

a) käivitamishetkest kas temperatuuri 850°C või sõltuvalt olukorrast 1100°C või lõike 4 kohaselt piiritletud temperatuuri saavutamiseni;

b) siis, kui ei hoita temperatuuri 850°C või sõltuvalt olukorrast 1100°C või lõike 4 kohaselt piiritletud temperatuuri;

c) siis, kui käesoleva direktiiviga nõutavad pidevad mõõtmised osutavad, et mõnda heitmete piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häirete või rikete tõttu.

4. Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse osas lubada erandeid lõikes 1 ja temperatuuri puhul lõikes 3 sätestatud ning loas piiritletud tingimustest, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra. Käitamistingimuste muutumine ei või põhjustada rohkem jääke ega jääke, mis sisaldavad orgaanilisi saasteaineid rohkem kui need, mis tuleneksid lõike 1 tingimuste kohasest käitamisest.

Pädevad asutused võivad teatavate jäätmeliikide või teatava soojustöötluse osas lubada erandeid lõikes 2 ja temperatuuri puhul lõikes 3 sätestatud ning loas piiritletud tingimustest, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Liikmesriigid võivad kehtestada selliste erandite tegemise korra. Sellise erandi lubamise tingimuseks on vähemalt heitmete piirväärtusi käsitlevate V lisa sätete täitmine kogu orgaanilise süsiniku ja süsinikoksiidi osas.

Kui paberimassi- ja paberitööstus koospõletab oma jäätmeid olemasolevates koorekateldes jäätmete tekkekohas, on sellise erandi lubamise tingimuseks vähemalt heitmete piirväärtusi käsitlevate V lisa sätete täitmine kogu orgaanilise süsiniku osas.

Liikmesriik teatab kõikidest käesoleva lõike alusel määratavatest käitamistingimustest ja tehtud ülevaatuste tulemustest komisjonile osana aruandekohustuse põhjal antavast teabest.

5. Põletus- ja koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et välditaks selliste heitmete pääsemist õhku, mis põhjustavad märkimisväärset õhusaastet maapinna lähedal; eelkõige väljutatakse heitgaasid juhitavalt ja õhu omadusi käsitlevate ühenduse asjakohaste normide kohaselt korstna kaudu, mille kõrgus on selline, et inimeste tervis ja keskkond oleksid kaitstud.

6. Kogu põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära.

7. Nakkusohtlikud haiglajäätmed tuleks suunata otse ahju, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

8. Põletus- või koospõletusrajatist juhib füüsiline isik, kes on pädev seda juhtima.

Artikkel 7

Õhusaaste piirväärtused

1. Põletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks V lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

2. Koospõletusrajatised kavandatakse, varustatakse, ehitatakse ja käitatakse nii, et heitgaaside puhul ei ületataks II lisas sätestatud või II lisa kohaselt piiritletud heitmete piirväärtusi.

Kui koospõletusrajatises eralduvast soojusest üle 40 % tekib ohtlike jäätmete põletamisel, kohaldatakse V lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

3. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse artiklis 11 esitatud tingimuste alusel.

4. Segatud töötlemata olmejäätmete koospõletamisel määratakse piirväärtused kindlaks V lisa kohaselt, kusjuures II lisa ei kohaldata.

5. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada heitmete piirväärtused polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele või muudele saasteainetele.

Artikkel 8

Heitgaaside puhastamisest tuleneva vee väljutamine

1. Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee väljutamiseks põletus- või koospõletusrajatisest on vaja pädevate asutuste luba.

2. Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee väljutamist veekeskkonda piiratakse võimalust mööda ja vähemalt kooskõlas IV lisas sätestatud heitmete piirväärtustega.

3. Kui mõni loa eritingimus seda lubab, võib heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett väljutada veekeskkonda pärast eraldi töötlust, tingimusel et:

a) heitmete piirväärtuste osas täidetakse asjakohaste ühenduse, siseriiklike ja kohalike õigusaktide nõudeid; ja

b) IV lisas nimetatud saasteainete sisaldused massi järgi ei ületa selles lisas sätestatud heitmete piirväärtusi.

4. Heitmete piirväärtused kehtivad kohas, kus heitgaaside puhastamisel tekkiv heitvesi, mis sisaldab IV lisas nimetatud saasteaineid, väljutatakse põletus- või koospõletusrajatisest.

Kui heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett töödeldakse kohapeal üheskoos muu kohapeal tekkiva heitveega, teeb käitaja artiklis 11 osutatud mõõtmised:

a) heitgaaside puhastamisel tekkivas heitvees enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

b) muus heitvees enne selle suunamist ühisesse heitveetöötlusseadmesse;

c) kohas, kus töödeldud heitvesi väljutatakse põletus- või koospõletusrajatisest lõplikult.

Käitaja teeb asjakohased ainesisalduse arvutused, et piiritleda heitmete sisaldus lõplikult väljutatavas heitvees, mis ilmselt tulenevad heitgaaside puhastamisest, et teha kindlaks, kas heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes IV lisas sätestatud heitmete piirväärtustest peetakse kinni.

IV lisas esitatud heitmete piirväärtuste järgimiseks ei või heitvett mingil juhul lahjendada.

5. Kui heitgaaside puhastamisel tekkivat heitvett, mis sisaldab IV lisas nimetatud saasteaineid, töödeldakse väljaspool põletus- või koospõletusrajatist üksnes seda laadi heitvee töötlemiseks mõeldud töötlusrajatises, kehtivad IV lisas esitatud heitmete piirväärtused kohas, kus heitvesi väljub töötlusrajatisest. Kui see väljaspool asuv töötlusrajatis ei ole mõeldud üksnes põletamisel tekkiva heitvee töötlemiseks, teeb käitaja lõike 4 punktide a–c kohaselt asjakohased ainesisalduse arvutused, et piiritleda need heitmete sisalduse lõplikult väljutatavas heitvees, mis ilmselt tulenevad heitgaaside puhastamisest, et teha kindlaks, kas heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes IV lisas sätestatud heitmete piirväärtustest peetakse kinni.

IV lisas esitatud heitmete piirväärtuste järgimiseks ei või heitvett mingil juhul lahjendada.

6. Loas:

a) kehtestatakse lõike 2 kohaselt piirväärtused IV lisas nimetatud saasteainete heitmetele, et täita lõike 3 punktis a osutatud nõudeid;

b) sätestatakse heitvee pidevaks järelevalveks vähemalt pH-väärtus, temperatuur ja vooluhulk.

7. Põletus- ja koospõletusrajatiste alad ja asjakohased jäätmete ladustamisalad kavandatakse ja neid kasutatakse nii, et kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusnormidega välditaks saasteainete lubamatut ja juhuslikku sattumist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Lisaks sellele luuakse võimalused põletus- või koospõletusrajatise alalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks.

Ladustamisvõimalused peavad mahult olema piisavad, et sellest veest saaks proove võtta ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.

8. Ilma et see piiraks asutamislepingu sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada heitmete piirväärtused polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele või muudele saasteainetele.

Artikkel 9

Jäägid

Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jääkide kogust ja kahjulikkust vähendatakse võimalikult palju. Võimaluse korral võetakse jäägid ringlusse vahetult rajatises või väljaspool seda kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusnormidega.

Kuivade tolmsete jääkide nagu katlatolmu ja põlemisgaaside töötlemisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine toimub nii, et välditaks nende sattumist keskkonda, näiteks kinnistes mahutites.

Enne põletus- ja koospõletusrajatiste jääkide kõrvaldamis- või ringlussevõtuviiside otsustamist tehakse asjakohased katsed, et määrata kindlaks erinevate põletamisjääkide füüsikalised ja keemilised omadused ning saastavus. Eelkõige tuleb uurida kogu jäätmete lahustuvat osa ja raskmetallide lahustuvat osa.

Artikkel 10

Järelevalve ja jälgimine

1. Paigaldatakse mõõteseadmed ja kasutatakse võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid, tingimusi ja massisisaldusi.

2. Mõõtmisnõuded sätestatakse pädevate asutuste väljastatavas loas või sellele lisatud tingimustes.

3. Õhku ja vette väljutatavate heitmete isetoimivate jälgimisseadmete paigaldamise ja toimimise järele valvatakse ning seadmeid katsetatakse kord aastas. Taadelda tuleb vähemalt kord iga kolme aasta tagant, tehes võrdlusvõtete abil üheaegseid mõõtmisi.

4. Proovivõtmis- ja mõõtmiskohad määrab kindlaks pädev asutus.

5. Õhku ja vette väljutatavaid heitmeid mõõdetakse korrapäraselt kooskõlas III lisa punktidega 1 ja 2.

Artikkel 11

Mõõtmisnõuded

1. Liikmesriigid tagavad kas loatingimuste või üldkohaldatavate eeskirjadega, et õhu osas täidetakse lõikeid 2-12 ja 17 ja vee osas lõikeid 9 ja 14-17.

2. III lisa kohaselt tehakse põletus- ja koospõletusrajatistes järgmisi õhusaasteainete mõõtmisi:

a) järgmiste ainete pidev mõõtmine: lämmastikoksiidid, tingimusel et heitmetele on seatud piirväärtused, süsinikoksiid, kogutolm, kogu orgaaniline süsinik, vesinikkloriid, vesinikfluoriid ja vääveldioksiid;

b) järgmiste käitamisnäitajate pidev mõõtmine: temperatuur põlemiskambri seina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud esindavas punktis, heitgaasi hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus;

c) vähemalt kaks raskmetallide, dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

3. Heitgaaside viibeaega, vähimat temperatuuri ja hapnikusisaldust mõõdetakse sobival viisil vähemalt üks kord põletus- või koospõletusrajatise kasutussevõtmisel ja võimalikult ebasoodsates käitamistingimustes.

4. Vesinikfluoriidi pidevast mõõtmisest võib loobuda, kui vesinikkloriidi töödeldakse nii, et vesinikkloriidi heitmete piirväärtuse ületamine on välistatud. Sel juhul mõõdetakse vesinikfluoriidi heitmeid korrapäraselt lõike 2 punktis c sätestatud viisil.

5. Veeaurusisaldust ei ole vaja pidevalt mõõta, kui heitgaasiproov kuivatatakse enne heitmete analüüsimist.

6. Pädev asutus võib loas sätestada, et vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi osas tehakse põletus- või koospõletusrajatistes pideva mõõtmise asemel lõike 2 punktis c sätestatud korrapäraseid mõõtmisi, kui käitaja suudab tõestada, et nimetatud saasteainete heitmed ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi.

7. Pädev asutus võib loas sätestada, et korrapäraste mõõtmiste sagedust vähendatakse raskmetallide puhul kahelt korralt aastas ühele korrale kahe aasta tagant ning dioksiinide ja furaanide puhul kahelt korralt aastas ühele, kui koospõletamisel või põletamisel tekkivad heitmed jäävad allapoole 50 % vastavalt II või V lisa kohaselt kehtestatud piirväärtustest ja artiklis 17 sätestatud korras on välja töötatud alused nõuete täitmise hindamiseks. Need hindamisalused põhinevad vähemalt teise lõigu punktide a ja d sätetel.

Mõõtmissagedust võib lubada vähendada 1. jaanuarini 2005 isegi selliste hindamisaluste puudumisel, kui:

a) koospõletatavad või põletatavad jäätmed koosnevad üksnes ohutute jäätmete teatavatest sorditud põlevatest osadest, mis ei sobi ringlusse, millel on teatavad omadused ning mis on üksikasjalikumalt piiritletud punktis d osutatud hinnangu põhjal;

b) nende jäätmete kohta kehtivad siseriiklikud kvaliteedinõuded, millest on teatatud komisjonile;

c) nende jäätmete koospõletamine ja põletamine on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohaste jäätmekäitluskavadega;

d) käitaja suudab pädevale asutusele tõestada, et heitmed jäävad kõikides tingimustes märgatavalt allapoole II või V lisas raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitmetele seatud piirväärtusi; selline hinnang põhineb asjakohaste jäätmete omadusi käsitleval teabel ja nimetatud saasteainete heitmete mõõtmistel;

e) kvaliteedinõuded ja korrapäraste mõõtmiste uus sagedus on loas täpsustatud; ja

f) kõik käesolevas lõikes osutatud mõõtmissagedust käsitlevad otsused ning teave asjakohaste jäätmete koguse ja omaduste kohta edastatakse igal aastal komisjonile.

8. Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse järgmiste tingimuste alusel ja hapniku puhul VI lisas esitatud valemi kohaselt:

a) põletusrajatiste heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 11 %, kuiv gaas;

b) direktiivis 75/439/EMÜ määratletud õlijäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi puhul temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 3 %, kuiv gaas;

c) kui ohtlike jäätmeid põletatakse või koospõletatakse hapnikuga rikastatud keskkonnas, saab mõõtmiste tulemusi teisendada pädeva asutuse sätestatud hapnikusisalduse alusel, mis määratakse olukorra kohaselt;

d) koospõletamisel teisendatakse mõõtmistulemused II lisa kohaselt arvutatud hapniku kogusisalduse alusel.

Kui saasteainete heitmeid vähendatakse heitgaaside töötlemise teel ohtlikke jäätmeid töötlevas põletus- või koospõletusrajatises, toimub teisendamine esimeses lõigus sätestatud hapnikusisalduste alusel üksnes siis, kui hapnikusisaldus, mida on mõõdetud samal ajavahemikul kui asjakohase saasteaine sisaldust, ületab normikohast hapnikusisaldust.

9. Kõik mõõtmistulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada sobival viisil, et pädevad asutused saaksid nende endi kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas direktiivis sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.

10. Õhku väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) - ükski keskmine päevaväärtus ei ületa V lisa punktis a või II lisas esitatud heitmete piirväärtusi,

- 97 % keskmistest päevaväärtustest ei ületa aasta jooksul V lisa punkti e esimeses taandes esitatud heitmete piirväärtust;

b) kas ükski keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa V lisa punkti b A-veerus sätestatud heitmete piirväärtusi või, kui see on asjakohane, 97 % keskmistest poole tunni väärtustest ei ületa aasta jooksul V lisa punkti b B-veerus sätestatud heitmete piirväärtusi;

c) ükski raskmetallidele ning dioksiinidele ja furaanidele ettenähtud vaatlusaja keskmistest väärtustest ei ületa kõnealuses V lisa punktides c ja d või II lisas esitatud heitmete piirväärtusi;

d) V lisa punkti e teise taande või II lisa sätteid on täidetud.

11. Keskmised poole tunni ja 10 minuti väärtused määratakse tegeliku käitamisaja jooksul (välja arvatud see osa käivitus- ja seiskamisajast, mil jäätmeid ei põletata) mõõdetud väärtuste põhjal pärast III lisa punktis 3 piiritletud usaldusvahemiku väärtuse mahaarvamist. Keskmised päevaväärtused leitakse kinnitatud keskmiste väärtuste põhjal.

Kehtiva keskmise päevaväärtuse saamiseks võib pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu mis tahes päeval arvestamata jätta kuni viis keskmist poole tunni väärtust. Pideva mõõtmise süsteemi rikete või hoolduse tõttu võib aastas arvestamata jätta kuni kümme keskmist päevaväärtust.

12. Vaatlusaja keskmised väärtused ja vesinikfluoriidi, vesinikkloriidi ja vääveldioksiidi korrapäraste mõõtmiste keskmised väärtused leitakse artikli 10 lõigete 2 ja 4 ja III lisa nõuete kohaselt.

13. Niipea kui ühenduses on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, otsustab komisjon artiklis 17 sätestatud korras kuupäeva, millest alates tuleb õhku eralduvate raskmetallide, dioksiinide ja furaanide heitmeid III lisa kohaselt pidevalt mõõta.

14. Heitvee väljutamiskohas tehakse järgmisi mõõtmisi:

a) artikli 8 lõike 6 punktis b nimetatud näitajate pidev mõõtmine;

b) hõljuvainete koguhulga päevased pistelised mõõtmised; liikmesriigid võivad selle asemel ette näha läbivooluga võrdelise, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmise;

c) läbivooluga võrdelise, 24 tunni vältel võetava esindava proovi mõõtmine vähemalt kord kuus selliste artikli 8 lõikes 3 osutatud saasteainete osas, mis on loetletud IV lisa punktides 2–10;

d) dioksiinide ja furaanide mõõtmine vähemalt kord kuue kuu tagant; esimese 12 käitamiskuu jooksul toimub mõõtmine siiski vähemalt iga kolme kuu tagant. Kui liikmesriigid on kehtestanud piirväärtused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike või muude saasteainete heitmetele, võivad nad piiritleda asjakohaste mõõtmiste sageduse.

15. Saasteainete massi töödeldud heitvees jälgitakse kooskõlas ühenduse õigusnormidega, kusjuures jälgimine ja mõõtmiste sagedus sätestatakse loas.

16. Vette väljutatavate heitmete piirväärtustest on kinni peetud, kui:

a) hõljuvainete (saasteaine nr 1) koguhulga puhul ei ületa asjakohaseid IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi 95 % ja 100 % mõõdetud väärtustest;

b) raskmetallide (saasteained nr 2-10) puhul ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi rohkem kui üks aasta jooksul mõõdetud väärtustest; või kui liikmesriik näeb ette rohkem kui 20 proovi võtmise aastas, ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtusi rohkem kui 5 % neist proovidest;

c) dioksiinide ja furaanide (saasteaine nr 11) puhul ei ületa IV lisas esitatud heitmete piirväärtust kaks korda aastas mõõdetavad väärtused.

17. Kui mõõtmised osutavad, et käesolevas direktiivis sätestatud õhku või vette väljutatavate heitmete piirväärtusi on ületatud, teatatakse sellest viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 12

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine

1. Ilma et see piiraks nõukogu direktiivide 90/313/EMÜ [24] ja 96/61/EÜ kohaldamist, tehakse põletus- või koospõletusrajatiste uusi lubasid käsitlevad taotlused üldsusele piisavaks ajaks kättesaadavaks ühes või mitmes avalikus kohas, näiteks kohalikes asutustes, et üldsus saaks nende kohta märkusi teha enne, kui pädev asutus otsuse teeb. Kõnealune otsus ning vähemalt loa ärakiri ja kõik edasised muudatused tehakse samuti üldsusele kättesaadavaks.

2. Olenemata direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõikest 2 tehakse põletus- ja koospõletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus on vähemalt kaks tonni tunnis, üldsusele kättesaadavaks rajatise toimimist ja jälgimist käsitlev aastaaruanne, mille käitaja esitab pädevale asutusele. See aruanne käsitleb vähemalt rajatise töö kulgu ning õhku ja vette väljutatavaid heitmeid võrrelduna käesoleva direktiivi heitmenormidega. Pädev asutus koostab ja teeb üldsusele kättesaadavaks loendi põletus- ja koospõletusrajatistest, mille nimivõimsus on vähem kui kaks tonni tunnis.

Artikkel 13

Ebatavalised käitamistingimused

1. Pädev asutus sätestab loas puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete suurima lubatud aja, mille jooksul sätestatud ainete sisaldused võivad õhku väljutatavates heitmetes ja puhastatud heitvees ületada heitmetele kehtestatud piirväärtusi.

2. Suure rikke korral vähendab käitaja töömahtu või peatab töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

3. Kui heitmete piirväärtusi ületatakse, ei jätkata põletus- või koospõletusrajatises või põletusliinil mitte mingil juhul jäätmete põletamist katkestamatult rohkem kui neli tundi, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 3 punkti c kohaldamist; lisaks sellele kestab sellistes tingimustes käitamine aasta jooksul kokku alla 60 tunni. Seda 60tunnist piirmäära kohaldatakse kogu rajatise nende liinide suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama suitsugaaside puhastusseadmega.

4. Tolmu kogusisaldus põletusrajatise õhusaastes ei ületa mingil juhul 150 mg/m3, väljendatud poole tunni keskmisena; lisaks sellele ei ületata õhusaaste piirväärtusi süsinikoksiidi ja kogu orgaanilise süsiniku osas. Täita tuleb kõiki artiklis 6 osutatud tingimusi.

Artikkel 14

Läbivaatamissäte

Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, esitab komisjon enne 31. detsembrit 2008 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustel, eelkõige uute rajatiste osas, ja heitmeohjevõtete vallas tehtud edusammudel ning jäätmekäitluses omandatud kogemustel. Lisaks sellele põhineb aruanne tehnoloogia arengul, rajatiste käitamisel saadud kogemustel ja keskkonnanõuetel. Kõnealune aruanne sisaldab eraldi osa II lisa punkti II.1.1 kohaldamise ja eelkõige selle kohta, kas nimetatud punkti joonealuses märkuses osutatud olemasolevate tsementahjude puhul on majanduslikult ja tehnilist võimalik järgida kõnealuses lisas uutele tsementahjudele kehtestatud lämmastikoksiidide heitmete piirväärtust. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi asjakohaste sätete läbivaatamiseks. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku muuta II lisa punkti II.3 siiski enne kõnealuse aruande esitamist, kui suuri jäätmekoguseid suunatakse muud liiki koospõletusrajatistesse kui need, mida käsitletakse II lisa punktides II.1 ja II.2.

Artikkel 15

Aruandlus

Käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevad aruanded koostatakse nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 5 sätestatud korras. Esimene aruanne hõlmab 28. detsembrile 2002 järgnevat kolme täisaastat ja on kooskõlas direktiivi 94/67/EÜ artiklis 17 ja direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikes 3 osutatud tähtaegadega. Selleks koostab komisjon õigeks ajaks sobiva küsimustiku.

Artikkel 16

Direktiivi kohandamine tulevikus

Komisjon muudab artikli 17 lõikes 2 sätestatud korras artikleid 10, 11 ja 13 ning I ja III lisa, et kohandada need tehnika edusammude või uute teadmistega, mis käsitlevad heitmete vähendamisest tulenevat kasu tervisele.

Artikkel 17

Korralduskomitee

1. Komisjoni abistab korralduskomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

28. detsembrist 2005 tunnistatakse kehtetuks:

a) direktiivi 75/439/EMÜ artikli 8 lõige 1 ja lisa;

b) direktiiv 89/369/EMÜ;

c) direktiiv 89/429/EMÜ;

d) direktiiv 94/67/EÜ.

Artikkel 19

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistused käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad karistussätetest komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2002 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi lisades sisalduvaid konkreetseid üleminekusätteid, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid olemasolevate rajatiste suhtes 28. detsembrist 2005.

2. Uute rajatiste, s.o artikli 3 punktis 6 sisalduva mõistega "olemasolev põletus- või koospõletusrajatis" või käesoleva artikli lõikega 3 hõlmamata rajatiste suhtes kohaldatakse artiklis 18 nimetatud direktiivide asemel käesolevat direktiivi 28. detsembrist 2002.

3. Paikseid või liikuvaid rajatisi, mis on mõeldud energia või aineliste toodete tootmiseks ja mis tegutsevad ja millele on vajaduse korral antud kehtivate ühenduse õigusnormide kohane luba ning mis hakkavad jäätmeid koospõletama hiljemalt 28. detsembril 2004, käsitletakse olemasolevate koospõletusrajatistena.

Artikkel 21

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. detsembril 2002. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga korraldatavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. detsember 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Védrine

[1] EÜT C 13, 17.1.1998, lk 6 jaEÜT C 372, 2.12.1998, lk 11.

[2] EÜT C 116, 28.4.1999, lk 40.

[3] EÜT C 198, 14.7.1999, lk 37.

[4] Euroopa Parlamendi 14. aprilli 1999. aasta arvamus (EÜT C 219, 30.7.1999, lk 249), nõukogu 25. novembri 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 25, 28.1.2000, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 16. novembri 2000. aasta otsus ja nõukogu 20. novembri 2000. aasta otsus.

[5] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1ja EÜT L 275, 10.10.1998, lk 1.

[6] EÜT C 76, 11.3.1997, lk 1.

[7] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[8] EÜT L 163, 14.6.1989, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[9] EÜT L 203, 15.7.1989, lk 50. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[10] EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.

[11] EÜT L 365, 31.12.1994, lk 34.

[12] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 350/96/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

[13] Nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiv 90/667/EMÜ, millega kehtestatakse loomsete jäätmete kõrvaldamist, töötlemist ja turustamist ning haigusetekitajate vältimist loomset päritolu või kalast valmistatud söötades käsitlevad loomatervishoiueeskirjad ning muudetakse direktiivi 90/425/EMÜ (EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[14] Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ linnaheitvee töötlemise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40). Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/15/EÜ (EÜT L 67, 7.3.1998, lk 29).

[15] Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiv 96/62/EÜ välisõhu omaduste hindamise ja ohjamise kohta (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55).

[16] Nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[17] 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ jäätmeladestuskohtade kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

[18] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[19] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[20] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[21] Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/12/EMÜ teatavate vedelkütuste väävlisisalduse kohta (EÜT L 74, 27. 3.1993, lk 81). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/32/EÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13).

[22] Komisjoni 20. detsembri 1993. aasta otsus 94/3/EÜ, millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmeloend (EÜT L 5, 7.1.1994, lk 15).

[23] EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2408/98 (EÜT L 298, 7.11.1998, lk 19).

[24] Nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiiv 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------

I LISA

Dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide samaväärsuskordajad

Dioksiinide ja furaanide kogusisalduse leidmiseks tuleb järgmiste dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide massis väljendatud sisaldusi enne liitmist korrutada järgmiste samaväärsuskordajatega:

| | Mürgisuskordaja |

2, 3, 7, 8 | — tetraklorodibensodioksiin (TCDD) | 1 |

1, 2, 3, 7, 8 | — pentaklorodibensodioksiin (PeCDD) | 0,5 |

1, 2, 3, 4, 7, 8 | — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1, 2, 3, 6, 7, 8 | — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1, 2, 3, 7, 8, 9 | — heksaklorodibensodioksiin (HxCDD) | 0,1 |

1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 | — heptaklorodibensodioksiin (HpCDD) | 0,01 |

— oktaklorodibensodioksiin (OCDD) | 0,001 |

2, 3, 7, 8 | — tetraklorodibensofuraan (TCDF) | 0,1 |

2, 3, 4, 7, 8 | — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) | 0,5 |

1, 2, 3, 7, 8 | — pentaklorodibensofuraan (PeCDF) | 0,05 |

1, 2, 3, 4, 7, 8 | — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1, 2, 3, 6, 7, 8 | — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1, 2, 3, 7, 8, 9 | — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

2, 3, 4, 6, 7, 8 | — heksaklorodibensofuraan (HxCDF) | 0,1 |

1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 | — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) | 0,01 |

1, 2, 3, 4, 7, 8, 9 | — heptaklorodibensofuraan (HpCDF) | 0,01 |

— oktaklorodibensofuraan (OCDF) | 0,001 |

--------------------------------------------------

II LISA

ÕHUSAASTE PIIRVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE JÄÄTMETE KOOSPÕLETAMISEKS

Kui mõnes käesoleva lisa tabelis ei ole esitatud kindlat koguheitmete piirväärtust (C), kasutatakse järgmist valemit (segamisreegel).

Iga asjakohase saasteaine ja jäätmete põletamisel tekkivas heitgaasis sisalduva süsinikoksiidi piirväärtus arvutatakse järgmiselt:

+++++ TIFF +++++

Vjäätmed :

üksnes jäätmete põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse loas täpsustatud väikseima kütteväärtusega jäätmete põhjal ja teisendatakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste alusel.

Kui ohtlike jäätmete põletamisel eraldub soojust rajatise eraldatava soojuse koguhulgast alla 10 %, tuleb Vjäätmed arvutada sellise (tingliku) jäätmekoguse põhjal, mis põletamise korral annaks 10 % kõnealusest koguhulgast, kusjuures koguhulk on muutumatu.

Cjäätmed : põletusrajatistele V lisaga kehtestatud asjakohaste saasteainete ja süsinikoksiidi heitmete piirväärtused.

Vmenetlus : rajatise käitamisel, sealhulgas rajatises tavaliselt kasutatavate lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel tekkiva heitgaasi maht, mis leitakse hapnikusisalduste põhjal, mille alusel tuleb heitmed ühenduse või siseriiklike eeskirjade kohaselt teisendada. Kui selliseid rajatisi käsitlevad eeskirjad puuduvad, tuleb kasutada tegelikku hapnikusisaldust heitgaasis, mida ei ole lahjendatud menetluses mittevajaliku õhu lisamisega. Muudel tingimustel teisendamine on sätestatud käesolevas direktiivis.

Cmenetlus : käesoleva lisa tabelitega teatavatele tööstusharudele kehtestatud heitmete piirväärtused või selliste tabelite või väärtuste puudumisel rajatiste suitsugaasides sisalduvate asjakohaste saasteainete ja süsinikoksiidi heitmete piirväärtused, mis on kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, mis on selliste rajatiste suhtes kehtestatud tavaliselt lubatud kütuste (välja arvatud jäätmed) põletamisel. Selliste õigusnormide puudumisel kasutatakse loas piiritletud heitmete piirväärtusi. Kui loas ei ole selliseid väärtusi piiritletud, kasutatakse tegelikke massis väljendatud sisaldusi.

C : käesoleva lisa tabelitega teatavatele tööstusharudele ja teatavatele saasteainetele kehtestatud koguheitmete piirväärtused ja hapnikusisaldus või selliste tabelite või väärtuste puudumisel süsinikoksiidi ja asjakohaste saasteainete koguheitmete piirväärtused, mis asendavad käesoleva direktiivi erilisades sätestatud heitmete piirväärtusi. Hapniku kogusisaldus, mis asendab teisendamiseks vajalikku hapnikusisaldust, arvutatakse eespool osutatud sisalduse põhjal, võttes arvesse osamahte.

Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas lisas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

II.1. Jäätmeid koospõletavaid tsementahje käsitlevad erisätted

Keskmised päevaväärtused (pideva mõõtmise puhul). Vaatlusajad ja muud mõõtmisnõuded nagu on sätestatud artiklis 7. Kõikide väärtuste puhul on ühikuks mg/m3 (dioksiinid ja furaanide puhul ng/m3). Keskmisi poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Heitmete piirväärtuste järgimise kindlakstegemiseks tehtud mõõtmiste tulemused teisendatakse järgmiste tingimuste alusel: temperatuur 273 K, rõhk 101,3 kPa, hapnikku 10 %, kuiv gaas.

II.1.1. C — koguheitmete piirväärtused

Saasteaine | C |

Kogutolm | 30 |

HCl | 10 |

HF | 1 |

NOx olemasolevate rajatiste puhul | 800 |

NOx uute rajatiste puhul | 500 [1] |

Cd + Tl | 0,05 |

Hg | 0,05 |

Sb + As + Pb + Cr + Co + Cu + Mn + Ni + V | 0,5 |

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 |

Pädevad asutused võivad 1. jaanuarini 2008 lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate märgmenetlust kasutavate tsementahjude või vähem kui kolm tonni jäätmeid tunnis põletavate tsementahjude osas, tingimusel et loaga nähakse lämmastikoksiidide koguheitmete piirväärtuseks ette kõige rohkem 1200 mg/m3.

Pädevad asutused võivad 1. jaanuarini 2008 lubada tolmu käsitlevaid erandeid vähem kui kolm tonni jäätmeid tunnis põletavate tsementahjude osas, tingimusel et loaga nähakse tolmu koguheitmete piirväärtuseks ette kõige rohkem 50 mg/m3.

II.1.2. C — vääveldioksiidi ja orgaanilise süsiniku koguheitmete piirväärtused

Saasteaine | C |

SO2 | 50 |

Kogu orgaaniline süsinik | 10 |

Pädevad asutused võivad lubada erandeid juhul, kui orgaaniline süsinik ja vääveldioksiid ei tulene jäätmete põletamisest.

II.1.3. Süsinikoksiidi heitmete piirväärtused

Pädev asutus võib kehtestada süsinikoksiidi heitmete piirväärtused.

II.2. Jäätmeid koospõletavaid põletusrajatisi käsitlevad erisätted

II.2.1. Keskmised päevaväärtused

Kui tulevaste ühenduse õigusaktide kohaselt kehtestatakse suurtele põletusrajatistele rangemad heitmete piirväärtused, asendavad viimased asjakohaste rajatiste ja saasteainete suhtes järgmistes tabelites sätestatud heitmete piirväärtusi (Cmenetlus), ilma et see piiraks direktiivi 88/609/EMÜ kohaldamist. Sel juhul kohandatakse järgmised tabelid artiklis 17 sätestatud korras viivitamata nendele rangematele heitmete piirväärtustele.

Keskmiseid poole tunni väärtusi on vaja üksnes keskmiste päevaväärtuste arvutamiseks.

Cmenetlus:

Cmenetlus tahkete kütuste puhul, väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50-100 MWth | 100-300 MWth | > 300 MWth |

SO2

üldjuhul | | 850 | 850-200(sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 Mwth-le) | 200 |

kodumaiste kütuste puhul | | või väävlitustamismäär ≥ 90 % | või väävlitustamismäär ≥ 92 % | või väävlitustamismäär ≥ 95 % |

NOx | | 400 | 300 | 200 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid koospõletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide ja vääveldioksiidi käsitlevaid erandeid olemasolevate 100-300 MWth koospõletusrajatiste osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat ja põletatakse tahkeid kütuseid, tingimusel et loas on Cmenetlus väärtuseks sätestatud lämmastikoksiidide puhul kõige rohkem 350 mg/Nm3 ja vääveldioksiidide puhul kõige rohkem 850-400 mg/Nm3 (sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 MWth-le).

Cmenetlus biomassi puhul, väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %):

"Biomass" tähendab tooteid, mis koosnevad täielikult või osaliselt põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, milles sisalduvat energiat saab ära kasutada, ja artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktides i–v loetletud jäätmeid.

Saasteaine | < 50 MWth | 50-100 MWth | 100-300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | | 200 | 200 | 200 |

NOx | | 350 | 300 | 200 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate 100-300 MWth koospõletusrajatiste osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat ja põletatakse biomassi, tingimusel et loas on Cmenetlus väärtuseks sätestatud kõige rohkem 350 mg/Nm3.

Cmenetlus vedelkütuste puhul, väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 3 %):

Saasteaine | < 50 MWth | 50-100 MWth | 100-300 MWth | > 300 MWth |

SO2 | | 850 | 850-200(sirgjooneline vähenemine 100 MWth-lt 300 Mwth-le) | 200 |

NOx | | 400 | 300 | 200 |

Tolm | 50 | 50 | 30 | 30 |

II.2.2. C — koguheitmete piirväärtused

C on väljendatud ühikus mg/Nm3 (O2 sisaldus 6 %). Kõik keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 30 minuti ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

Saasteaine | C |

Cd + Tl | 0,05 |

Hg | 0,05 |

SB + AS + PB + CR + CO + CU + MN + NI + V | 0,5 |

C on väljendatud ühikus ng/nm3 (o2 sisaldus 6 %). kõik keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 6 ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

Saasteaine | C |

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 |

II.3. ERISÄTTED JÄÄTMEID KOOSPÕLETAVATE TÖÖSTUSHARUDE KOHTA, MIS EI OLE HÕLMATUD PUNKTIDEGA II.1 VÕI II.2

II.3.1. C — KOGUHEITMETE PIIRVÄÄRTUSED

C on väljendatud ühikus ng/nm3. kõik keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 6 ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

Saasteaine | C |

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 |

C on väljendatud ühikus mg/nm3. kõik keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 30 minuti ja kõige rohkem 8 tunni jooksul:

SAASTEAINE | C |

CD + TL | 0,05 |

HG | 0,05 |

[1] Lämmastikoksiidide heitmete piirväärtuste rakendamisel ei käsitleta uute rajatistena selliseid tsementahje, mis tegutsevad ja millele on antud kehtivate ühenduse õigusnormide kohane luba ning mis alustavad jäätmete koospõletamist pärast artikli 20 lõikes 3 märgitud kuupäeva.

--------------------------------------------------

III LISA

Mõõtmisvõtted

1. Õhu- ja veesaasteainete sisalduste määramiseks tehtavad mõõtmised peavad olema esindavad.

2. Kõikide saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proove võetakse ja analüüsitakse ning isetoimivaid mõõtmissüsteeme taadeldakse võrdlusmõõtmisvõtetega kooskõlas CEN normidega. CEN normide puudumisel kohaldatakse ISO, siseriiklikke või rahvusvahelisi norme, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete esitamise.

3. Päevaste heitmete piirväärtuste puhul ei ületa üksiku mõõtmistulemuse usaldusvahemiku (95 %) väärtused järgmisi protsendimäärasid heitmete piirväärtustest:

Süsinikoksiid: | 10 % |

Vääveldioksiid: | 20 % |

Lämmastikdioksiid: | 20 % |

Kogutolm: | 30 % |

Orgaanilise süsiniku koguhulk: | 30 % |

Vesinikkloriid: | 40 % |

Vesinikfluoriid: | 40 %. |

--------------------------------------------------

IV LISA

Heitgaaside puhastamisel tekkiva heitvee suhtes kohaldatavad heitmete piirväärtused

Saasteained | Heitmete piirväärtused massisisaldustena filtreerimata proovides |

| |

1. Hõljuvainete koguhulk, määratletud direktiivis 91/271/EMÜ | 95%30 mg/l | 100%45 mg/l |

2. Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) | 0,03 mg/l |

3. Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) | 0,05 mg/l |

4. Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) | 0,05 mg/l |

5. Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) | 0,15 mg/l |

6. Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) | 0,2 mg/l |

7. Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr) | 0,5 mg/l |

8. Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) | 0,5 mg/l |

9. Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) | 0,5 mg/l |

10. Tsink ja selle ühendid, väljendatud tsingina (Zn) | 1,5 mg/l |

11.Dioksiinid ja furaanid, määratletud I lisa kohaselt arvutatud üksikute dioksiinide ja furaanide summana | 0,3 ng/l |

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada hõljuvainete koguhulka käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, kui loas on sätestatud, et 80 % mõõdetud väärtustest ei ületa 30 mg/l ja ükski neist ei ületa 45 mg/l.

--------------------------------------------------

V LISA

ÕHUSAASTE PIIRVÄÄRTUSED

a) Keskmised päevaväärtused

Kogutolm | 10 mg/m3 |

Gaasilised ja aurulised orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku koguhulgana | 10 mg/m3 |

Vesinikkloriid (HCl) | 10 mg/m3 |

Vesinikfluoriid (HF) | 1 mg/m3 |

Vääveldioksiid (SO2) | 50 mg/m3 |

Lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud lämmastikdioksiidina, olemasolevate põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute põletusrajatiste puhul | 200 mg/m3 [1] |

Lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud lämmastikdioksiidina, olemasolevate põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus on kõige rohkem 6 tonni tunnis | 400 mg/m3 [1] |

Pädevad asutused võivad lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, mille:

- nimivõimsus on kõige rohkem 6 tonni tunnis, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 500 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2008,

- nimivõimsus on rohkem kui 6, kuid kõige rohkem 16 tonni tunnis, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 400 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2010,

- nimivõimsus on rohkem kui 16, kuid vähem kui 25 tonni tunnis ja mis ei väljuta vett, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 400 mg/m3, kusjuures selliseid erandeid võib lubada 1. jaanuarini 2008.

1. jaanuarini 2008 võivad pädevad asutused lubada tolmu käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, tingimusel et loaga nähakse ette, et keskmised päevaväärtused ei ületa 20 mg/m3.

b) Keskmised poole tunni väärtused

| (100 %) A | (97 %) B |

Kogutolm | 30 mg/m3 | 10 mg/m3 |

Gaasilised ja aurulised orgaanilised ained, väljendatud orgaanilise süsiniku koguhulgana | 20 mg/m3 | 10 mg/m3 |

Vesinikkloriid (HCl) | 60 mg/m3 | 10 mg/m3 |

Vesinikfluoriid (HF) | 4 mg/m3 | 2 mg/m3 |

Vääveldioksiid (SO2) | 200 mg/m3 | 50 mg/m3 |

Lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), väljendatud lämmastikdioksiidina, olemasolevate põletusrajatiste puhul, mille nimivõimsus ületab 6 tonni tunnis, ja uute põletusrajatiste puhul | 400 mg/m3 [2] | 200 mg/m3 [2] |

1. jaanuarini 2010 võivad pädevad asutused lubada lämmastikoksiide käsitlevaid erandeid olemasolevate põletusrajatiste osas, mille nimivõimsus on 6-16 tonni tunnis, tingimusel et keskmine poole tunni väärtus ei ületa A-veeru puhul 600 mg/m3 või B-veeru puhul 400 mg/m3.

c) Kõik keskmised väärtused, mis on mõõdetud kõige vähem 30 minuti ja kõige rohkem 8 tunni jooksul

Kaadmium ja selle ühendid, väljendatud kaadmiumina (Cd) | kokku 0,05 mg/m3 | kokku 0,1 mg/m3 [3] |

Tallium ja selle ühendid, väljendatud talliumina (Tl) |

Elavhõbe ja selle ühendid, väljendatud elavhõbedana (Hg) | 0,05 mg/m3 | 0,1 mg/m3 [3] |

Antimon ja selle ühendid, väljendatud antimonina (Sb) | kokku 0,5 mg/m3 | kokku 1 mg/m3 [3] |

Arseen ja selle ühendid, väljendatud arseenina (As) |

Plii ja selle ühendid, väljendatud pliina (Pb) |

Kroom ja selle ühendid, väljendatud kroomina (Cr) |

Koobalt ja selle ühendid, väljendatud koobaltina (Co) |

Vask ja selle ühendid, väljendatud vasena (Cu) |

Mangaan ja selle ühendid, väljendatud mangaanina (Mn) |

Nikkel ja selle ühendid, väljendatud niklina (Ni) |

Vanaadium ja selle ühendid, väljendatud vanaadiumina (V) |

Need keskmised väärtused hõlmavad ka asjakohaste raskmetallide ja nende ühendite heitmete gaasilisi ja aurulisi vorme.

d) Keskmised väärtused leitakse kõige vähem 6 ja kõige rohkem 8 tunni jooksul. Heitmete piirväärtus tähistab dioksiinide ja furaanide kogusisaldust, mis on arvutatud mürgisuskordajate abil I lisa kohaselt.

Dioksiinid ja furaanid | 0,1 ng/m3 |

e) Süsinikoksiidi (CO) sisaldus põlemisgaasides ei ületa järgmisi piirväärtusi (välja arvatud käivitus- ja seiskamisjärgus):

- 50 mg/m3, määratletud päeva keskmise väärtusena,

- 150 mg/m3 vähemalt 95 % puhul kõikidest mõõtmistest, määratletud iga 10 minuti keskmise väärtusena, või 100 mg/m3 kõikide mõõtmiste puhul, määratletud iga poole tunni keskmise väärtusena mis tahes 24 tunnise ajavahemiku jooksul.

Pädevad asutused võivad lubada erandeid põletusrajatiste osas, kus kasutatakse keevkihttehnoloogiat, tingimusel et loas on süsinikoksiidi (CO) heitmete piirväärtuseks sätestatud kõige rohkem 100 mg/m3 keskmise tunniväärtusena.

f) Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas lisas sätestatud erandeid käsitlevad eeskirjad.

[1] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid põletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamist.

[2] 1. jaanuarini 2007 ei kehti lämmastikoksiidide heitmete piirväärtus üksnes ohtlikke jäätmeid põletavatele rajatistele, ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

[3] 1. jaanuarini 2007 keskmised väärtused olemasolevate rajatiste puhul, millele on antud käitamisluba enne 31. detsembrit 1996 ja kus põletatakse üksnes ohtlikke jäätmeid.

--------------------------------------------------

VI LISA

Valem heitmesisalduse arvutamiseks juhul, kui hapnikusisaldus protsentides on normikohane

+++++ TIFF +++++

ES = arvutatud heitmesisaldus juhul, kui hapnikusisaldus protsentides on normikohane

EM = mõõdetud heitmesisaldus

OS = normikohane hapnikusisaldus

OM = mõõdetud hapnikusisaldus

--------------------------------------------------