31999R1268

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999,

21. juuni 1999,

ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 12. ja 13. detsembri 1997. aasta istungjärgu otsustega nähakse ette tõhustatud ühinemiseelne strateegia Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide jaoks ning ühinemiseelne eristrateegia Küprose jaoks.

(2) Euroopa Ülemkogu otsustega nähakse ette, et käesoleva määrusega ettenähtud abi antakse praegu kümnele Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigile.

(3) Ühendus on otsustanud anda ühinemiseelse abina eritoetust ühinemist taotlevatele riikidele, et võtta meetmeid nendes riikides praegu toimuva majandus- ja sotsiaalreformi toetuseks ning valmistada ette ja hõlbustada nende majanduse integreerumist ühenduse majandusse.

(4) Ühenduse toetus ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil ning nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1267/1999 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) [5] alusel antav ühendus abi tuleb kooskõlastada nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) [6] ning nende suhtes kohaldatakse nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 622/98 (abi kohta kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta) [7] tingimuslikkuse sätteid.

(5) Euroopa Ülemkogu 12. ja 13. detsembri 1997. aasta Luxembourgi istungjärgu otsuste lõikega 17 nähakse ette, et laienemisprotsessi kaasatud riikidele antav rahaline toetus põhineb toetuse jagamisel võrdse kohtlemise põhimõttel, sõltumata ühinemise ajast, pöörates erilist tähelepanu enim tuge vajavatele riikidele.

(6) Ühenduse ühinemiseelse abi üle otsustades peab eelkõige lahendama kandidaatriikide majanduse säästva kohandamise esmatähtsad probleemid ja hõlbustama neil rakendada acquis communautaire'i, keskendudes eelkõige ühisele põllumajanduspoliitikale (CAP).

(7) Ühinemiseelne põllumajandusabi peab järgima reformitud ühise põllumajanduspoliitika prioriteete; sellist abi tuleks kohaldada iga riigi jaoks esmatähtsate valdkondade suhtes, näiteks põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemise, turustamise, toidu kvaliteedikontrolli ning veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli struktuuri parandamine ja tootjate ühenduste moodustamine; peaks olema võimalik rahastada maapiirkondade arendamise integreeritud projekte, et toetada kohalikke algatusi ja põllumajanduse keskkonnameetmeid, parandada talumajapidamiste efektiivsust ja kohandada infrastruktuuri, ning meetmeid, mis kiirendaksid struktuurilist ümberkorraldamist.

(8) Põllumajandussektoris rakendatakse ühenduse abi mitmeaastaste programmide kujul, mis on kooskõlas struktuuripoliitika raames kohaldatavate rakenduskavade suuniste ja põhimõtetega, et hõlbustada kandidaatriikides rakendada kehtivaid põhimõtteid ja menetlusi.

(9) Kooskõlas nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, [8] võib ühte meedet teatava ajavahemiku jooksul rahastada ainult ühe ühenduse rahastamisvahendi kaudu, Euroopa Investeerimispanga (EIP) puhul kohaldatakse panga enda abi andmist käsitlevaid eeskirju.

(10) Ühenduse vahendid ei tohiks asendada iga kandidaatriigi enda rahalisi vahendeid ja ühenduse abi moodustab osa projektide teostamiseks vajalikust rahalisest toetusest.

(11) Ühinemiseelset abi põllumajandussektorile tuleb anda rahalise toetuse kujul vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [9] kehtestatud rahastamiseeskirjadele.

(12) Eelarve täitmist korraldava asutuse poolt käesoleva määruse preambulis määratud vahendite eraldamisel kandidaatriikidele tuleks arvesse võtta riigi jõukust sisemajanduse kogutoodangu, põllumajandusega tegeleva tööjõu, põllumajandusliku kõlviku ja vajaduse korral territoriaalsete iseärasuste alusel.

(13) Kandidaatriigid peaksid oma kava esitama niipea kui võimalik, et ühinemiseelsete meetmete rakendamine 1. jaanuarist 2000 ei viibiks.

(14) Need programmid peab koostama ning neid peab rakendama ja jälgima vastavalt struktuurifondide eeskirjadele, et hõlbustada acquis communautaire'i ülevõtmist.

(15) Enne ühenduse vahendite eraldamist tuleb teha üksikasjalik eelhindamine, et tagada programmi vastavus tegelikele vajadustele, võimaldada ühenduse sekkumise paindlikkust, nii et võetaks arvesse asjakohast informatsiooni ja meetmete esimesi tulemusi, ning tugevdada järelevalvet ja järelhindamist, et tagada eeldatava mõju tõhusus.

(16) Tuleb ette näha järelevalvekomitee, mis abistab komisjoni iga programmi jälgimises.

(17) Vajalikud otsused tuleb teha määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras ja finantsküsimuste puhul määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 13 sätestatud korras.

(18) Aruanded ühinemiseelse põllumajandusabi rakendamise edusammude kohta tuleb esitada parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

(19) Üleminekuperioodil 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001 tuleks kõiki viiteid eurole üldjuhul käsitada viitena eurole kui rahaühikule vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) [10] artikli 2 teisele lausele.

(20) Kõnealuste meetmete rakendamine aitab kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele; asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused ette nähtud ainult artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRGID JA MEETMELIIGID

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva määrusega luuakse säästvale põllumajandusele ja maaelu säästvale arengule ühinemiseelsel perioodil antava ühenduse abi raamistik järgmiste kandidaatriikide jaoks: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari.

2. Ühenduse abi vastab ühinemispartnerluse raames ettenähtud tingimustele ja on seotud eelkõige sellega, et:

a) aidata kaasa acquis communautaire'i rakendamisele ühise põllumajanduspoliitika ja sellega seonduva poliitika suhtes;

b) lahendada esmatähtsad ja eriprobleemid, et kohandada säästvalt kandidaatriikide põllumajandussektorit ja maapiirkondi.

Artikkel 2

Meetmed

Kooskõlas kandidaatriikide poolt ja artikli 4 lõikes 3 määratletud prioriteetidega on põllumajanduse ja maaelu arengule antav abi seotud ühe või mitme järgmise meetmega, mis vastavad asjakohasele acquis communautaire'ile:

- investeeringud põllumajandusettevõtetesse,

- põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemise ja turustamise parandamine,

- kvaliteedi-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli struktuuri, toiduainete kvaliteedi ja tarbijakaitse parandamine,

- keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna alalhoidmiseks kavandatud põllumajandusliku tootmise meetodid,

- majandustegevuse arendamine ja mitmekesistamine, mis pakub lisategevusalasid ja alternatiivset sissetulekut,

- talumajapidamise asendus- ja juhtimisteenuse loomine,

- tootjate ühenduste moodustamine,

- külade renoveerimine ja arendamine ning maapiirkondade kultuuripärandi kaitsmine,

- maaparandus ja ümberkruntimine,

- maaregistrite asutamine ja ajakohastamine,

- tööalase koolituse parandamine,

- maapiirkondade infrastruktuuri arendamine ja parandamine,

- põllumajanduse veevarude majandamine,

- metsamajandus, sealhulgas põllumajanduslike piirkondade metsastamine, investeeringud erametsaomanike metsamajandusettevõtetesse ning metsamajandussaaduste töötlemine ja turustamine,

- käesoleva määrusega hõlmatud meetmeid puudutav tehniline abi, sealhulgas programmi ettevalmistamise ja järelevalve abistamiseks mõeldud uuringud ning teavitamis- ja avalikustamistöö.

II JAOTIS

ABI

Artikkel 3

Täiendavus ja tehniline abi

1. Ühenduse meede täiendab või edendab vastavaid siseriiklikke meetmeid. Selle seavad tihedas koostöös ning asjakohasel tasandil sisse komisjon, kandidaatriik, pädevad asutused ja organid ning majanduspartnerid ja töösuhte pooled. Selline koostöö hõlmab meetmete ettevalmistamist, rakendamist, sealhulgas rahastamist ja hindamist, ning järelevalvet ja järelhindamist.

2. Komisjon teeb tehnilise abi raames algatusi ja võtab meetmeid tagamaks, et ühenduse meetmed toetavad artiklis 1 nimetatud esmatähtsaid eesmärke ja lisavad väärtust siseriiklikele algatustele.

Artikkel 4

Programmitöö

1. Käesoleva määruse raames võetavate meetmete kohta põllumajanduse ja maapiirkondade säästvaks arenguks tuleb koostada kava kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil. Kava valmistavad ette kandidaatriigi määratud pädevad asutused ja kandidaatriigid esitavad need komisjonile pärast asjakohase tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega konsulteerimist.

2. Kava koostatakse 2000. aastal algava seitsmeaastase ajavahemiku kohta ja, kui artikli 1 lõike 2 kohaldamisest ei tulene teisiti, sisaldab kava järgmist:

- praeguse olukorra kvantifitseeriv kirjeldus erinevuste, mahajäämuse ja arengupotentsiaali kohta, ühenduse abiga võetud eelmiste meetmete peamised tulemused, kasutatud rahalised vahendid ja kättesaadavate tulemuste hindamine,

- ettepandud strateegia kirjeldus, selle kvantitatiivsed eesmärgid, valitud prioriteedid ja geograafiline ulatus,

- eelhindamine, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele,

- üldine suunav rahastamistabel, kus võetakse kokku ettenähtud siseriiklikud, ühenduse ja vajaduse korral erasektori rahalised vahendid, mis vastavad igale kavaga seoses vastuvõetud maaelu arengu prioriteedile, sealhulgas vajaduse korral EIP ja muude rahvusvaheliste rahastamisvahendite kaudu rahastatavad meetmed,

- iga programmitöö perioodi aasta suunav rahastamisprofiil programmi iga rahastamisallika kohta,

- kui see on asjakohane, siis teave asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta,

- pädevate asutuste ja programmi elluviimise eest vastutavate organite nimetused, sealhulgas makseasutuse nimetus,

- "lõplike abisaajate" määratlus, kelleks võivad olla meetmete rakendamise eest vastutavad organisatsioonid või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Kui riigiabi annavad muud kandidaatriikide määratud asutused, on lõplikud abisaajad need institutsioonid, kes avaliku abi andmise otsustavad,

- kavade rakendamiseks kavandatavate meetmete kirjeldus, eelkõige abikavad, sealhulgas konkurentsieeskirjade hindamiseks vajalikud punktid,

- sätted, mis tagavad programmi nõuetekohase rakendamise, sealhulgas järelevalve ja hindamise ning hindamise kvantitatiivsete näitajate määratluse ja kontrollimise ning karistamise korra,

- pädevate asutuste ja organite ning asjakohaste majanduspartnerite, töösuhte poolte ja keskkonnapartnerite kaasamiseks peetud konsultatsioonide tulemused ja vastuvõetud sätted.

3. Kandidaatriigid tagavad oma kavades keskkonnakaitsenormidega kooskõlas, et esmatähtsad on meetmed, mis parandavad turu efektiivsus-, kvaliteedi- ja tervishoiunorme, ning meetmed, mille abil luuakse maapiirkondades uusi töökohti.

4. Kui kandidaatriigiga ei ole kokku lepitud teisiti, esitatakse kava hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

5. Iga kandidaatriigi kava põhjal kiidab komisjon määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras kuue kuu jooksul alates kava esitamisest heaks põllumajanduse ja maaelu arengu programmi, tingimusel et kogu asjakohane informatsioon on kättesaadav. Komisjon hindab esitatud kava, et otsustada eelkõige, kas see vastab käesolevale määrusele.

6. Vajaduse korral võib programmi läbi vaadata ja seda muuta, kui järgmised tegurid seda nõuavad:

- sotsiaalmajanduslik areng, asjakohane uus informatsioon, asjaomaste meetmete rakendamise tulemused, sealhulgas järelevalve ja hindamise tulemused, ja vajadus kohandada kasutada oleva abi suurust,

- ühinemispartnerluse raames võetud meetmete ja acquis communautaire'i ülevõtmiseks ettenähtud siseriikliku programmi arvestamine,

- artikliga 15 ettenähtud vahendite ümberjaotamine.

Artikkel 5

Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

1. Et hinnata programmis sisalduvate meetmete tõhusust, on antava abi eelduseks eel- ja vahehindamine, pidev järelevalve ja järelhindamine, mille alusel hinnatakse meetmete edukust ja nende mõju võetud eesmärkidega võrreldes.

2. Komisjon ja kandidaatriik valvavad programmi rakendamise järele. Järelevalvet teostatakse ühiselt kokkulepitud korras.

Järelevalvet teostatakse eelnevalt kokkulepitud ja kehtestatud konkreetsete materiaalsete, keskkonna- ja finantsnäitajate alusel.

Kandidaatriigid esitavad komisjonile hiljemalt järgmise aasta esimese poolaasta lõpus iga-aastase arenguaruande, mis sisaldab vähemalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 37 nimetatud informatsiooni.

3. Iga maaelu arengu programmi jaoks moodustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 35 järelevalvekomitee.

Artikkel 6

Vastavus

Meetmed, millele on antud ühenduse abi, peavad vastama ühinemispartnerlusega võetud kohustustele ja acquis communautaire'i ülevõtmiseks ettenähtud siseriikliku programmi põhimõtetele.

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed peavad vastama Euroopa lepingute sätetele, sealhulgas sätetele, mis käsitlevad nende lepingute rakendamist riigiabi suhtes.

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed peavad vastama ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele, eelkõige ühise turukorralduse eesmärkidele, ja ühenduse struktuurimeetmetele. Meetmed ei tohi häirida kaubavahetust.

III JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 7

Vahendid

1. Käesoleva määruse alusel antakse ühenduse abi aastatel 2000–2006. Eelarve täitmist korraldav asutus kinnitab iga aasta assigneeringud finantsperspektiivi piires.

2. Ühenduse rahalist toetust maaelu arengu programmi elluviimiseks antakse avansina või osaliselt ja täielikult rahastades vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 30 sätestatud põhimõtetele.

Finantsabi väljamaksed võib teha avansina programmi rakendamiseks või korvates kulutused.

3. Rahaeraldiste jaotus igale kandidaatriigile ühinemiseelse abina käesoleva määruse alusel põhineb järgmistel objektiivsetel kriteeriumidel:

- põllumajandusega tegelev elanikkond,

- põllumajandusmaa,

- sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta ostujõu pariteedi järgi,

- konkreetne territoriaalne olukord.

4. Artikli 4 lõikes 2 nimetatud ajavahemikus võib kuni 2 % vahendite aastaeraldistest kulutada selleks, et rahastada komisjoni algatusel ettevalmistavateks uuringuteks, vahetusteks, hindamiseks ja kontrollimiseks võetud meetmeid.

Artikkel 8

Ühenduse osaluse määr

1. Ühenduse osalus võib ulatuda kuni 75 %ni abikõlblikest siseriiklikest kogukuludest.

Artikli 2 viimases alapunktis ja artikli 7 lõikes 4 nimetatud meetmete puhul võib ühenduse osalus rahastamises ulatuda kuni 100 %ni abikõlblikest kogukuludest.

2. Tulusate investeeringute puhul võib riigiabi ulatuda kuni 50 %ni abikõlblikust kogumaksumusest, millest ühenduse osalus võib ulatuda kuni 75 %ni. Ühenduse osalus ei tohi ületada riigiabi kohta ettenähtud abi määra ja kumulatsiooni ülempiiri.

3. Rahaline toetus ja maksed väljendatakse eurodes.

Artikkel 9

Finantskontroll

1. Rahaline toetus vastab määrusega (EÜ) nr 1258/1999 ettenähtud põhimõtetele.

Komisjon teeb käesoleva määruse alusel kulutusi kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega vastavalt komisjoni ja kandidaatriigi koostatavale finantsprotokollile.

2. Komisjon võtab artiklis 12 sätestatud korras vastu programmi juhtimise meetodid, sätted selle elluviimise järelevalveks ja kontrollimiseks, eeskirjade eiramise ärahoidmise ja kontrollimise süsteemi ja alusetult makstud summade sissenõudmise korra. Nende meetmete vastuvõtmine on artikli 4 lõikes 5 nimetatud programmi heakskiitmise eeltingimus.

3. Ilma et see piiraks abi saavate riikide tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad kohapeal teha tehnilist või finantsauditit, sealhulgas pistelist kontrolli ja lõppauditit.

Artikkel 10

Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine

1. Kui meetme rakendamine ei õigusta mingit osa sellele eraldatud finantseeringust, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et kandidaatriik või kandidaatriigi poolt meetme rakendamiseks määratud asutused teeksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2. Pärast läbivaatamist võib komisjon asjaomasele meetmele antavat abi vähendada või selle peatada, kui läbivaatamine tõendab eeskirjade eiramist või meetme laadi või rakendamise tingimusi mõjutavat olulist muudatust, millel ei ole komisjoni heakskiitu.

3. Enammakstud summad tagastatakse komisjonile. Tagastamata summadele lisatakse vastavalt finantsmääruse sätetele viivis.

Artikkel 11

Artikli 7 lõike 2 rakendamiseks jaotab komisjon kasutada olevad vahendid kandidaatriikide vahel. Komisjon teatab oma otsuse seitsme aasta eraldiste suunava jaotuse kohta igale kandidaatriigile kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.

IV JAOTIS

RAKENDUSEESKIRJAD

Artikkel 12

1. Komisjon võtab käesoleva määruse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Komisjon võtab üksikasjalikud finantseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 13 sätestatud korras. Need on eelkõige seotud eelarvedistsipliini järgimist tagavate asjakohaste sätetega.

V JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 13

Aruanded

Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel antava ühenduse abi kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Nendes aruannetes kirjeldab komisjon eelkõige artiklis 1 esitatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Teave ja avalikustamine

1. Artikli 4 lõikega 5 ettenähtud programmid tuleb kandidaatriikides piisavalt avalikustada.

2. Avalikustamine hõlmab eelkõige:

- potentsiaalsete abisaajate ja majandusorganisatsioonide teavitamist saada olevast abist,

- üldsuse teavitamist ühenduse osast seoses abiga.

Selleks kavandatud ettepanekud ja vastuvõetud meetmed teatatakse komisjonile.

Artikkel 15

Euroopa Liiduga ühinedes kaotab riik õiguse saada toetust käesoleva määruse alusel. Vahendid, mis kandidaatriigi Euroopa Liiduga ühinedes vabanevad, jaotatakse ümber artikli 1 lõikes 1 nimetatud teistele kandidaatriikidele. Ümberjaotamine põhineb kandidaatriigi toetusevajadustel ja toetuse vastuvõtmise võimel ning artikli 7 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidel.

Nõukogu teeb komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse, millega määratakse ümberjaotamise üldised põhimõtted.

Teises lõigus nimetatud nõukogu otsust silmas pidades otsustab komisjon kasutada olevate vahendite ümberjaotamise teiste abi saavate riikide vahel artikli 12 lõikes 1 sätestatud korras.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Verheugen

[1] EÜT C 175, 9.6.1998, lk 7 jaEÜT C 27, 2.2.1999, lk 18.

[2] Arvamus on esitatud 6. mail 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 101, 12.4.1999.

[4] EÜT C 93, 6.4.1999.

[5] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73.

[6] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

[7] EÜT L 85, 20.3.1998, lk 3.

[8] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[9] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[10] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

--------------------------------------------------