31998L0029

Nõukogu direktiiv 98/29/EÜ,

7. mai 1998,

keskmise tähtajaga või pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete ühtlustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

(1) keskmise tähtajaga ja pikaajalisel ekspordikrediidikindlustusel on tähtis osa rahvusvahelises kaubanduses ja see on üks peamisi kaubanduspoliitilisi vahendeid;

(2) keskmise tähtajaga ja pikaajalisel ekspordikrediidikindlustusel on oluline osa kaubandussuhetes arengumaadega ja sellega toetatakse nende maade integreerumist maailmamajandusse, mis on üks ühenduse arengupoliitika eesmärkidest;

(3) liikmesriikides praegu kasutatavate keskmise tähtajaga ja pikaajalise ekspordikrediidikindlustuse ametlike süsteemide erinevused, mis on seotud kindlustuskatte, kindlustusmaksete ja kattepoliitikaga, võivad moonutada ettevõtetevahelist konkurentsi ühenduses;

(4) käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed ei tohiks ületada piiri, mis on vajalik ühtlustamise eesmärgi saavutamiseks, et tagada ekspordipoliitika põhinemine ühtsetel põhimõtetel ja vältida ettevõtetevahelise konkurentsi moonutamist ühenduses;

(5) olemasolevate konkurentsimoonutuste vähendamiseks on soovitav vastavalt asutamislepingu artiklile 112 ja ühtsete põhimõtete alusel ühtlustada erinevad ametlikud ekspordikrediidikindlustuse süsteemid nii, et need moodustaksid ühise kaubanduspoliitika lahutamatu osa;

(6) valitsuste (või valitsuste kontrollitavate spetsiaalsete institutsioonide) pakutavad ekspordikrediidigarantii või -kindlustuse programmid, mille kindlustusmaksed ei kata piisavalt programmide pikaajalisi tegevuskulusid ja kahjusid, on liigitatud keelatud ekspordisubsiidiumideks mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) [1] sõlmitud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga, eriti selle artikli 3 lõike 1 punktiga a ja selle I lisa punktiga j;

(7) krediidikindlustusandjate kehtestatud kindlustusmaksed peaksid vastama kindlustusega kaetud riskile;

(8) ühtlustamisega edendatakse riigi nimel või toetusel tegutsevate krediidikindlustusandjate koostööd ja tõhustatakse ettevõtete koostööd ühenduses vastavalt asutamislepingu artiklile 130;

(9) nii ühtlustamine kui ka koostöö on olulised ja otsustavad tegurid ühenduse eksportijate konkurentsivõime jaoks ühendusevälistel turgudel;

(10) Euroopa Ülemkogu poolt 1985. aasta juunis vastu võetud siseturu lõplikku moodustamist käsitlevas komisjoni valges raamatus rõhutatakse ühenduse ettevõtete vahelist koostööd soodustava keskkonna tähtsust;

(11) nõukogu moodustas oma 27. septembri 1960. aasta otsusega [2] krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühma;

(12) kõnealune koordineerimisrühm nimetas 15. mail 1991. aastal eksperdid igast tolleaegsest liikmesriigist, kes 1992. aasta ühtse turu ekspertide rühmana esitasid 27. märtsil 1992, 11. juunil 1993 ja 9. veebruaril 1994 ettepanekuid sisaldavad aruanded;

(13) nõukogu rakendas otsusega 93/112/EMÜ [3] ühenduse õiguse tasandil OECD kokkulepet riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kohta;

(14) nõukogu 27. oktoobri 1970. aasta direktiiv 70/509/EMÜ ühise krediidikindlustuspoliitika vastuvõtmise kohta avalik-õiguslike ostjatega keskmise tähtajaga ja pikaajaliste tehingute osas [4] ja nõukogu 27. oktoobri 1970. aasta direktiiv 70/510/EMÜ ühise krediidikindlustuspoliitika vastuvõtmise kohta eraõiguslike ostjatega keskmise tähtajaga ja pikaajaliste tehingute osas [5] tuleks asendada käesoleva direktiiviga;

(15) seda ekspordikrediidikindlustuse esialgset ühtlustamist tuleks käsitada esimese sammuna liikmesriikide eri süsteemide lähendamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigist pärit kaupade ja/või teenuste ekspordiga seotud tehingute kindlustuskatte suhtes, kui seda toetust antakse otseselt või kaudselt ühe või enama liikmesriigi nimel või toetusel ning kui kogu riskiperiood ehk tootmisperioodi hõlmav tagasimakseperiood on vähemalt kaks aastat.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata pakkumis-, ettemakse-, täitmis- ega garantiiaja garantii suhtes. Seda ei kohaldata ka kohapeal ärilepingu täitmiseks kasutatavate ehitusseadmete ja -materjalidega seotud riskide kindlustuskatte suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid tagavad, et iga institutsioon, kes annab liikmesriigi nimel või toetusel valitsuse esindajana või valitsuse kontrolli all ja/või valitsuse loal otseselt või kaudselt kindlustuskatte ekspordikrediidikindlustuse, garantii või liikmesriigi refinantseerimise vormis, edaspidi "kindlustajad", kindlustab tehingud, mis on seotud kaupade ja/või teenuste eksportimisega vastavalt lisa sätetele, kui need on mõeldud ühendusevälistele riikidele ning nende eest tasutakse ostja- või tarnijakrediidiga või sularahas.

Artikkel 3

Rakendusotsused

Komisjon teeb lisa punktis 46 nimetatud otsused artiklis 4 sätestatud korras.

Artikkel 4

Komitee

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul:

- lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi mitte rohkem kui ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest,

- võib nõukogu teha eelmises alapunktis osutatud tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

Artikkel 5

Aruandlus ja kontroll

Komisjon esitab 31. detsembriks 2001 nõukogule aruande käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel saadud kogemuste ja selle tulemusel saavutatud lähenemise kohta.

Artikkel 6

Seos teiste menetlustega

Käesoleva direktiiviga ettenähtud menetlused täiendavad otsusega 73/391/EMÜ [6] kehtestatud menetlusi.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/509/EMÜ ja direktiiv 70/510/EMÜ.

Artikkel 8

Õigusaktide ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. aprilliks 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. mai 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Beckett

[1] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 156.

[2] EÜT 66, 27.10.1960, lk 1339/60.

[3] EÜT L 44, 22.2.1993, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 97/530/EÜ (EÜT L 216, 8.8.1997, lk 77).

[4] EÜT L 254, 23.11.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT L 254, 23.11.1970, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 346, 17.12.1973, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 76/641/EMÜ (EÜT L 223, 16.8.1976, lk 25).

--------------------------------------------------

LISA

EKSPORDIKREDIIDIKINDLUSTUSE ÜHISED PÕHIMÕTTED

I PEATÜKK: KINDLUSTUSKATTE KOOSTISOSAD

1. jagu: Üldpõhimõtted ja -mõisted

1. Ühiste põhimõtete kehtivusala

a) Käesolevas lisas sätestatud ühiseid põhimõtteid kohaldatakse avalik-õigusliku või eraõigusliku ostjaga tarnijakrediidi tehingutele antava kindlustuskatte ning avalik-õigusliku või eraõigusliku laenuvõtjaga ostjakrediidi tehingutele antava kindlustuskatte suhtes.

b) Ühiseid põhimõtteid kohaldatakse kõigi punktis 4 määratletud riskide kindlustuskatte suhtes. Kindlustusandja võib siiski igal üksikjuhul eraldi otsustada, et kindlustuskatte andmine piirdub üksnes teatavate riskidega.

c) Kui vastavalt käesoleva lisa punktile 5 avalik-õiguslikuna käsitatav üksus tagab täielikult ja tingimusteta kõik eraõigusliku võlgniku kohustused, kohaldatakse avalik-õigusliku võlgniku puhul kehtivaid ühiseid põhimõtteid.

Käesolevas lisas tähendab "võlgnik" punktis 1.a osutatud ostjat või laenuvõtjat või nende kindlustatud tehingu garanti.

2. Tarnijakrediidi kirjeldus

a) Tarnijakrediidiks nimetatakse ühe või enama tarnija ning ühe või enama ostja vahelist liikmesriikidest pärit kaupade ja/või teenuste eksporti käsitlevat ärilepingut, millega ostja kohustub maksma tarnijale, kasutades selleks sularaha või krediiditehingut.

b) Tarnijakrediidi kindlustuskatet käsitlevaid sätteid kohaldatakse juhul, kui kindlustuskate antakse liikmesriigis vastavalt asutamislepingu artiklile 58 asutatud ettevõtetele.

c) Kui ärilepingut rahastatakse ostjakrediidist või muude rahastamiskokkulepete alusel, järgitakse eksportijale ärilepingu alusel antava kindlustuskatte puhul tarnijakrediidi kindlustuskatte suhtes kehtivaid sätteid.

3. Ostjakrediidi kirjeldus

a) Ostjakrediidiks nimetatakse ühe või enama finantsasutuse ning ühe või enama laenuvõtja vahelist laenulepingut liikmesriikidest pärit kaupade ja/või teenuste eksporti käsitleva ärilepingu rahastamiseks, millega laenuasutus kohustub ostja/laenuvõtja nimel maksma tarnijale tehingu eest sularahas ning ostja/laenuvõtja maksab laenuasutusele krediiditehingut kasutades.

b) Ostjakrediidi kindlustuskatet käsitlevaid sätteid kohaldatakse juhul, kui kindlustuskate antakse finantsasutustele olenemata nende registrisse kantud asukohast või registreerimiskohast, tingimusel et ostjakrediidiga kaasneb laenuvõtja tingimusteta kohustus maksta oma võlg tagasi rahastatava ärilepingu täitmisest olenemata.

c) Ostjakrediidi kindlustuskatet käsitlevaid sätteid kohaldatakse kindlustuskatte suhtes, mis on finantsasutusele antud seoses vabalt kaubeldavate maksevahenditega, mida see finantsasutus nõuetekohaselt hoiab ja mida ostja vastavalt ärilepingu rahastamise kokkuleppele maksab.

4. Kaasnevate riskide määratlus

a) Eraõiguslike võlgnike kommertsrisk on määratletud punktides 14, 15 ja 16.

b) Eraõiguslike võlgnike poliitiline risk on määratletud punktides 17–22 ning avalik-õiguslike võlgnike poliitiline risk punktides 15–22.

c) Tootmisrisk on määratletud punktis 6.b.

d) Krediidirisk on määratletud punktis 6.c.

5. Võlgniku seisund

a) Avalik-õigusliku võlgnikuna käsitatakse iga üksust, mis esindab mis tahes vormis avalikku võimu ning mida ei saa kohtulikul või halduslikul tasandil maksejõuetuks tunnistada. Selleks võib olla riiklik võlgnik, see tähendab üksus, kellel on riigi täielik usaldus ja tagatis, näiteks rahandusministeerium, keskpank või mõni teine avalik-õiguslik üksus, näiteks piirkondlik, munitsipaal- või riigi osalusega institutsioon, või muu avalik-õiguslik asutus.

b) Võlgniku seisundi hindamisel võtab kindlustusandja arvesse:

- võlgniku õiguslikku seisundit,

- võlgniku vastu võetavate õiguslike meetmete tegelikku mõju,

- võlgniku rahastamis- ja tuluallikaid; seejuures võetakse arvesse, et avalik võlgnik võib oma võlad tasuda, kasutades allikaid, mis ei ole seotud keskvalitsuse fondidega, näiteks kohalikest maksudest või avalike teenuste eest saadud tuludest,

- asukohajärgse riigi valitsuse mõjutus- või kontrollivõimalusi võlgniku üle.

c) Võlgnikku, keda ei saa eespool nimetatud kriteeriumide alusel pidada avalik-õiguslikuks võlgnikuks, käsitatakse põhimõtteliselt eraõigusliku võlgnikuna.

2. jagu: Kindlustuskatte rakendamisala

6. Kaetud riskid

a) Kaetud riskid on tootmis- või krediidiriskist tulenevad kahjuriskid.

b) Tootmisriskist tuleneva kahju puhul saabub kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja lepinguliste kohustuste täitmine või tellitud kaupade tootmine on peatatud kuueks järjestikuseks kuuks, tingimusel et selle peatamise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu punktides 14–22 loetletud ja kindlustusega kaetud kahju põhjust.

c) Krediidiriskist tuleneva kahju puhul saabub kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtjale ei ole tehtud asjakohase äri- või laenulepingu alusel talle ettenähtud makset kolme kuu jooksul pärast maksetähtaega, tingimusel et selle maksmatajätmise otseseks ja ainsaks põhjuseks on üks või mitu punktides 14–22 loetletud ja kindlustusega kaetud kahju põhjust.

d) Kui ostjakrediidiga seotud risk on tingimusteta tagatud, järgib kindlustusandja punktides 32 ja 33 ning punktis 47.a sätestatud põhimõtteid ja menetlusi.

7. Kindlustuskatte ulatus

a) Tootmisriski kindlustuskate hõlmab lepingu väärtuse piires kindlustusvõtja poolt lepinguliste kohustuste täitmisel või lepinguga ettenähtud kaupade tootmisel tehtud kulutusi, tingimusel et need tulenevad lepingu tegelikust täitmisest.

Tootmisriski kindlustuskate ei hõlma:

- kaupade ja/või teenustega seotud kulutusi, mille puhul krediidiriski kindlustuskate juba kehtib,

- summasid, mida kindlustusvõtja on maksnud kindlustusega kaetud lepingu alusel väljastatud täitmisgarantii katkemise tõttu; see ei takista kindlustusandjal katta selliseid riske väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala, ja

- summasid, mis vastavad kindlustusvõtja poolt võlgnikule makstavatele trahvidele ja kahjutasudele.

b) Krediidiriski kindlustuskate hõlmab ostja poolt vastavalt ärilepingule või laenuvõtja poolt vastavalt laenulepingule võlgnetavat summat (põhisumma ja intress), sealhulgas pärast maksetähtaega lisanduv intress (viiviseintress).

Krediidiriski kindlustuskate ei hõlma summasid, mis vastavad kindlustusvõtja poolt võlgnikule makstavatele trahvidele ja kahjutasudele.

8. Katteprotsent

a) Katteprotsent ja kindlustusandjalt nõutava hüvitise maksimumsumma määramise alus sätestatakse täpselt kindlustusandja poolt välja antud krediidikindlustuspoliisis.

b) Kui kindlustusandja annab katteprotsendi, mis on üle 95 %, järgib ta punktides 32 ja 33 ning punktis 47.a sätestatud põhimõtteid ja menetlusi.

9. Kindlustamata protsendimäär

Ilma et see piiraks punkti 8.b kohaldamist, peab kindlustusvõtja ise vastutama kindlustamata protsendimäära eest. Kindlustusandja võib otsustada, et kindlustusvõtja ei pea sellise kindlustamata protsendimäära eest täielikult või osaliselt vastutama.

10. Välisvaluutas tehtavate tehingute kindlustuskate

Kui tehingute eest tuleb maksta või neid rahastada ühes või mitmes välisvaluutas, võib kindlustuskatte anda ühes sellises välisvaluutas.

11. Välishanked

Ühest või mitmest liikmesriigist pärit isikutega sõlmitavad allhankelepingud on automaatselt hõlmatud kindlustuskattega vastavalt nõukogu 10. detsembri 1982. aasta otsusele 82/854/EMÜ eeskirjade kohta, mida kohaldatakse ekspordigarantiide ja ekspordi finantseerimise valdkonnas teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit isikutega sõlmitavate allhankelepingute suhtes. [1]

12. Kindlustuskatte jõustumise kuupäev

a) Ostjakrediidi kindlustuskate jõustub laenulepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel et krediidikindlustuspoliisis ja laenulepingus sätestatud eeltingimused on täidetud.

b) Tarnijakrediidi puhul jõustub tootmisriski kindlustuskate ärilepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel et krediidikindlustuspoliisis ja ärilepingus sätestatud eeltingimused on täidetud.

Krediidiriski kindlustuskate jõustub kuupäeval, mil kindlustusvõtja lepinguliste kohustuste täielik täitmine annab talle õiguse makse saamiseks, tingimusel et krediidikindlustuspoliisis ja ärilepingus sätestatud eeltingimused on täidetud. Krediidiriski kindlustuskate võib siiski jõustuda ka iga osalise tarne või lähetuse kuupäeval, tingimusel et kindlustusvõtjal on lepingu tingimuste kohaselt õigus kindlale ja lõplikule maksele, mille summa vastab tarnitud või lähetatud kaupade ja/või teenuste väärtusele.

3. jagu: Kahju põhjused ja vastutusest vabastamine

13. Kindlustusandja vastutus

Kindlustusandja vastutab juhul, kui kahju on otseselt ja eranditult põhjustatud ühest või mitmest kindlustuskattega kaetud punktides 14–22 nimetatud kahju põhjusest.

14. Maksejõuetus

Eraõigusliku võlgniku või tema võimaliku garandi maksejõuetus de jure või de facto.

15. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine

Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine võlgniku või tema võimaliku garandi poolt.

16. Omavoliline lepingu rikkumine või täitmisest keeldumine

Tarnijakrediidi korral ostja otsus katkestada või tühistada ärileping või keelduda kaupade ja/või teenuste vastuvõtmisest, ilma et tal oleks õigus seda teha.

17. Kolmanda riigi otsus

Muu riigi kui kindlustusandja või kindlustusvõtja riigi valitsuse meede või otsus, sealhulgas valitsuse sekkumiseks peetavad ametivõimude meetmed ja otsused, mis takistavad vastavalt laenu- või ärilepingu täitmist.

18. Moratoorium

Üldine moratoorium, mille kuulutab välja võlgniku riigi valitsus või sellise kolmanda riigi valitsus, mille kaudu tehakse laenu- või ärilepinguga seotud makseid.

19. Rahasummade ülekandmise takistamine või sellega viivitamine

Poliitilised sündmused, majandusraskused ning õigus- või haldusmeetmed väljaspool kindlustusandja riiki, mis takistavad laenu- või ärilepingu alusel makstavate summade ülekandmist või põhjustavad sellega viivitamist.

20. Võlgniku riigi õigussätted

Võlgniku riigis vastu võetud õigussätted, mille kohaselt võlgniku poolt kohalikus vääringus tehtud makseid käsitatakse võla kustutamisena, olenemata sellest, et need maksed ei kata vahetuskursside kõikumise tõttu äri- või laenulepingu valuutasse ümberarvestatuna enam summade ülekandmise päeval kehtivat võlasummat.

21. Kindlustusandja või kindlustusvõtja riigi otsus

Kindlustusandja või kindlustusvõtja riigi valitsuse meede või otsus, sealhulgas Euroopa Ühenduse meetmed ja otsused, mis on seotud liikmesriigi ja kolmandate riikide vaheliste kaubandussuhetega, näiteks ekspordikeeluga, kui asjaomane valitsus ei kata seda mõju mõnel muul viisil.

22. Vääramatu jõud

Väljaspool kindlustusandja riiki esinev vääramatu jõud, nagu näiteks sõda, sealhulgas kodusõda, revolutsioon, mäss, rahvarahutused, keeristorm, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, hiidlaine ja tuumaavarii, kui nende mõju ei ole kaetud mõne muu kindlustusliigiga.

23. Üldine vastutusest vabastamine

Kindlustusandjal peaks olema õigus keelduda vastutusest kahju korral, mis on otseselt või kaudselt seotud järgmisega:

a) kindlustusvõtja või tema nimel tegutseva isiku tegevus või tegevusetus;

b) kindlustusvõtja õigusi piiravad sätted, mis sisalduvad laenulepingus, ärilepingus või mõnes seonduvas dokumendis, sealhulgas asjaomaste garantii- või tagatiskokkulepetega seotud dokumendid;

c) kindlustusvõtja ja võlgniku vahel pärast laenu- või ärilepingu sõlmimist tehtud kokkulepe, mis takistab võla maksmist või põhjustab sellega viivitamist;

d) tarnijakrediidi puhul kohustuste täitmata jätmine allhankijate, lepinguosaliste või muude tarnijate poolt, kui seda ei ole põhjustanud punktides 17–22 loetletud kahju põhjustes kirjeldatud poliitilised sündmused.

4. jagu: Kahju hüvitamine

24. Ooteaeg

a) Ooteaeg vastab perioodile, mis on ette nähtud kaetud riski materialiseerumiseks vastavalt punktidele 6.b ja 6.c.

b) Ooteaega ei pea kohaldama:

- kui eraõigusliku võlgniku maksmata jätmise põhjuseks on tema maksejõuetus de jure või de facto,

- kahepoolse valitsustevahelise võla restruktureerimise lepingu puhul.

25. Hüvitamine ja õiguste loovutamine

a) Kindlustusvõtjal on õigus kahjude hüvitamisele pärast punktis 24 määratletud ooteaja lõppu, tingimusel et kindlustuse ja hüvitamisega seotud eeltingimused on täidetud, nõue on seaduslikult kehtiv ning kindlustusvõtja on pööranud riskijuhtimisele vajalikku tähelepanu.

b) Kindlustusandjal on õigus loovutada laenu- või ärilepinguga kindlustusvõtjale antud õigused.

26. Tagatud kohustused

Kui võlgniku kohustused kindlustusvõtja ees on tagatud garantii või mõne muu tagatisega, peab kindlustusvõtja võtma kõik kindlustuspoliisis nõutud meetmed, et tagada garantii või mõne muu tagatise kehtivus ja sissenõutavus ning tagatise tegelik sissenõudmine.

27. Hüvitise väljaarvutamine

Ilma et see piiraks punkti 31 sätete kohaldamist, ei maksa kindlustusandja hüvitise väljaarvutamisel kindlustusvõtjale summat, mis ületab tema tegeliku kogukahju suurust ja/või mis ületab summa, mida kindlustusvõtjal on tegelikult õigus laenuvõtjalt laenulepingu või ostjalt ärilepingu alusel saada.

28. Hüvitise maksmine

Hüvitis makstakse viivitamata ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ooteaja lõppu, tingimusel et kindlustusandjale on hüvitise nõude esitamisest viivitamata teatatud ning ta on saanud kogu vajaliku teabe, dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud nõude seaduslikkuse õigeaegseks tõendamiseks.

Tootmisriski kindlustuskattega seotud hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast ooteaja lõppu või, vajaduse korral, pärast eksperdi aruande saamist või pärast seda, kui kindlustusvõtja ja kindlustusandja on kokku leppinud hüvitise suuruse, vastavalt sellele, milline neist tähtaegadest on hilisem.

29. Hüvitise nõudega seotud vaidlused

Kui kahju, mille eest kindlustusvõtja hüvitist taotleb, on seotud vaieldavate õigustega, võib kindlustusandja hüvitise maksmise edasi lükata, kuni laenu- või ärilepingus ettenähtud kohus või vahekohus lahendab selle vaidluse kindlustusvõtja kasuks.

30. Kahepoolne valitsustevaheline võla restruktureerimise leping

a) Kui kindlustusega kaetud laenu- või ärilepingu kohta sõlmitakse kahepoolne valitsustevaheline võla restruktureerimise leping, järgib kindlustusvõtja nii selle laenu- või ärilepingu kindlustatud kui ka kindlustamata osade puhul restruktureerimislepingus sätestatud tingimusi. Kindlustusvõtja annab kindlustusandjale restruktureerimislepingu täitmisel vajalikku abi.

b) Kui kindlustatud summa sisaldub kahepoolses valitsustevahelises võla restruktureerimise lepingus, võib kindlustusandja pärast kahepoolse lepingu jõustumist loobuda punktis 28 ettenähtud ühekuulisest perioodist.

31. Lisakulud

Kahju minimeerimiseks või vältimiseks võetavatest meetmetest tulenevad lisakulud kaetakse vastavalt krediidikindlustuspoliisis ettenähtud kindlustuskatte protsendile, kui kindlustusandja on need heaks kiitnud. Lisakulud hõlmavad kohtukulusid ja muid kahju minimeerimise või vältimisega seotud õiguskulusid, kuid ei hõlma nõude kehtivuse tõendamiseks tehtud kulutusi.

Kui need kulud on siiski seotud summade või saabunud tähtajaga nõuetega, mille eest kindlustusandja ei ole kindlustuskatet andnud, lisatakse need proportsionaalselt kindlustatud või kindlustamata summadele või saabunud tähtajaga nõuetele.

II PEATÜKK: KINDLUSTUSMAKSE

32. Kindlustusmakse määramise üldpõhimõtted

Kindlustusmaksete osas taotletakse lähenemist. Sel eesmärgil peab ekspordikrediidi kindlustusmakse:

- vastama kindlustusega kaetud riskile (riigirisk, avalik risk ja/või isiklik risk),

- asjakohaselt kajastama määratud kindlustuskatte ulatust ja kvaliteeti,

- katma piisavalt pikaajalisi tegevuskulusid ja kahju.

33. Kindlustuskatte kvaliteet

Punktis 32 nimetatud kindlustuskatte kvaliteedi määramisel võtab kindlustusandja asjakohasel viisil arvesse kindlustuskatte protsenti, selle tingimuslikkust ning muid kindlustuskatte kvaliteeti mõjutavaid asjaolusid.

34. Riigiriski hindamine

Iga riigi või riikide kategooria puhul määratakse kindlustusmakse kindlaks asjakohase riigiriski hindamise alusel.

35. Võlgniku krediidivõime

Kindlustusmakse määramisel võtab kindlustusandja asjakohasel viisil arvesse võlgniku krediidivõimet ning tema seisundit vastavalt punktile 5.

36. Riskiperiood

Kindlustusmakse arvutamisel võtab kindlustusandja arvesse kogu riskiperioodi ning maksegraafikut ja intressi.

37. Garantiisumma

a) Kindlustusmakse tasutakse garantiisummalt ja see põhineb võimaluse korral kindlustusmakse miinimummääral. Miinimummäärasid väljendatakse protsentides kontrollväärtusest, nii nagu oleks kindlustusmakse saadud täies ulatuses kindlustuslepingu sõlmimise või garantii andmise kuupäeval; krediidiriski puhul on selleks kontrollväärtuseks vähemalt laenu põhisumma või ärilepingu (re)finantseeritav summa ning tootmisriski puhul lepingu koguväärtus, millest on lahutatud sissemakse.

b) Tootmisriski puhul võib garantiisummat vähendada maksimaalse prognoositava kahjuni.

38. Kindlustusmaksete tasumine

a) Kindlustusmakse kogusumma peab olema makstud krediidikindlustuspoliisi väljastamise või garantii andmise päevaks või äri- või laenulepingu täieliku jõustumise päevaks.

b) Kindlustusmakse võib tasuda osamaksetena või koos intressimääraga, tingimusel et selle praegune netoväärtus vastab punktis 38.a osutatud kindlustusmakse summale.

III PEATÜKK: RIIGIPÕHINE KATTEPOLIITIKA

39. Riigipõhise kattepoliitika määratlemine

a) Kindlustusandja määratleb oma suurust ja struktuurilisi majanduslikke piiranguid arvesse võttes oma riigipõhise kattepoliitika, lähtudes riigiriski hindamisest, igale riigile antud garantiide kogumahust ning riigiriskiportfelli koosseisust.

b) Riigipõhise kattepoliitika määramisel võtab kindlustusandja arvesse iga võlgnikust riigi liigitust.

c) Kindlustusandja võib siiski riigi liigitusest olenemata lõpetada teatava riigiga seotud äritegevuse kindlustamise või seda kindlustamist piirata.

40. Väljastatud garantii kogumahu määratlemine

Väljastatud garantii kogumaht määratakse kindlaks kindlustuskatte protsendi piires keskmise tähtajaga ja pikaajaliste äritehingute summa alusel vastavalt direktiivi artiklile 1.

41. Riigirisk

a) Väikseima riskiga riikide osas ei saa kindlustusandja oma kattepoliitikale põhimõtteliselt piiranguid kehtestada.

b) Teiste riikide puhul võib kindlustusandja kehtestada kattepoliitikale piiranguid.

c) Kindlustusandja, kes põhimõtteliselt ei anna kindlustuskatet riigile või teatavale riikide rühmale, võib siiski erandlikult anda kindlustuskatte teatavatele tehingutele kahepoolsest poliitikast või riiklikest huvidest tulenevatel põhjustel või juhul, kui kõnesolevaks tehinguks on olemas piisav hulk vabalt konverteeritavat välisvaluutat.

d) Eespool punktis b osutatud riikide puhul võib kindlustusandja määrata riskipiirangud kumulatiivselt või alternatiivselt, näiteks:

- kõnesoleva riigi väljastatud garantiide kogumahule,

- pakutava kindlustuskatte koguväärtusele,

- uute kindlustuskattega lepingute väärtusele,

- ühe tehingu kohta antava kindlustuskatte maksimumsummale.

Kindlustusandja võib suurendada ka kehtivat kindlustusmakset.

Teatava riigi riskipiirangust väiksemate summade puhul ei kehtestata kattepoliitikale piiranguid.

42. Riigipõhise kindlustuskatte eritingimused

Kindlustusandja võib igal juhul riigi liigitusest olenemata kohaldada teatava riigi suhtes süstemaatiliselt teatavaid kindlustuskatete tingimusi, näiteks:

- kõnesoleva riigi keskpanga või rahandusministeeriumi väljastatud makse- ja/või üleandmisgarantii,

- tühistamatu akreditiiv või pangagarantii,

- ooteaja pikendamine,

- kindlustuskatte protsendi vähendamine,

- teatavate tegevusalade või projektiliikide kindlustuskatte vähendamine.

IV PEATÜKK: TEATAMISMENETLUSED

43. Teatamismenetluste kohaldamisala

a) Kindlustusandjad kohaldavad I, II ja III peatükis sätestatud ühiste põhimõtete suhtes järgmisi menetlusi.

b) Need menetlused täiendavad nõukogu 13. detsembri 1973. aasta otsusega 73/391/EMÜ (nõustamis- ja teavitamiskorra kohta krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidi valdkonnas) [2] kehtestatud menetlusi.

44. Teatamismenetluste liigid

Komisjonile ja teistele kindlustusandjatele teatamise menetlusi on nelja liiki:

- iga-aastane teatis informatsiooni edastamiseks,

- teatis otsuse tegemiseks,

- eelteatis informatsiooni edastamiseks, ja

- järelteatis informatsiooni edastamiseks.

Esitatud andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele.

45. Iga-aastane teatis informatsiooni edastamiseks

a) Kindlustusandja esitab iga aasta lõpus, kuid hiljemalt järgmise aasta 30. aprilliks teistele kindlustusandjatele ja komisjonile tagasiulatuva aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta. See aruanne hõlmab kõiki võlgnikest riike ja sisaldab iga riigi kohta järgmisi andmeid:

- kindlustusandja pakutava kindlustuskatte kogusumma,

- väljaantud garantii kogumaht, nagu on määratletud punktis 40,

- saadud kindlustusmaksed,

- sissenõutud summad, ja

- makstud hüvitiste summa.

b) Kindlustusandja esitab iga aasta alguses, kuid hiljemalt 31. jaanuariks teistele kindlustusandjatele ja komisjonile aruande oma järgmiseks aastaks kavandatud või järgmisel aastal teostatava kattepoliitika kohta, sealhulgas kindlustuspiirangute liigid ja määrad ning tingimused, mida ta kavatseb kindlustuskatte suhtes süstemaatiliselt kohaldada.

46. Teatis otsuse tegemiseks

a) Ühenduse eksportijate või pankade konkureerivate pakkumiste korral vastab asjaomane kindlustusandja kohe kõigi teiste asjaomaste kindlustusandjate poolt informatsiooni saamiseks esitatud taotlustele kõnesoleva tehinguga seotud võlgniku seisundi kohta, nagu on määratletud punktis 5.

b) Kui võlgniku seisundi suhtes tekib lahkarvamusi, teevad asjaomased kindlustusandjad informatsiooni kättesaadavaks teistele kindlustusandjatele, et jõuda võlgniku seisundi osas ühisarvamusele.

c) Kui kindlustusandjad ei jõua võlgniku seisundi osas ühisarvamusele kümne tööpäeva jooksul alates infotaotluse esitamisest, esitavad asjaomased kindlustusandjad selle küsimuse koos asjakohase informatsiooniga komisjonile, kes teeb otsuse käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud korras.

47. Eelteatis informatsiooni edastamiseks

a) Kindlustusandja, kes kavatseb teha erandeid käesoleva lisa sätetest ning kehtestada teatava tehingu või teatava tehinguterühma või teatava sektori või sektorite või teatava riigi või riikide suhtes või üldiselt soodsamad kindlustuskatte tingimused, teatab sellest teistele kindlustusandjatele ja komisjonile vähemalt seitse päeva enne tema otsuse jõustumist ning esitab erandi tegemise põhjused, milleks võib olla näiteks vajadus kohaneda rahvusvahelise konkurentsiga, ja kehtestatava kindlustusmakse määra.

b) Kindlustusandja, kes kavatseb kehtestada madalama kindlustusmakse, kui on sätestatud tema iga-aastases teatises vastavalt punktile 45.b, teatab sellest teistele kindlustusandjatele ja komisjonile vähemalt seitse päeva enne tema otsuse jõustumist.

c) Kindlustusandja, kes kavatseb pärast teise kindlustusandja teatist vastavalt punktile a või b kehtestada veel soodsamad tingimused kui see teataja, teatab sellest teistele kindlustusandjatele ja komisjonile vähemalt seitse päeva enne tema otsuse jõustumist ning esitab kindlustusmakse määra, mille ta kavatseb kehtestada.

d) Kindlustusandja, kes kavatseb vastavalt punktile 41.c anda kindlustuskatte tehingutele, millega seotud võlgnikud on pärit riigist, millele ta tavaliselt kindlustuskatet ei anna, teatab sellest teistele kindlustusandjatele ja komisjonile vähemalt seitse päeva enne tema otsuse jõustumist ning esitab kindlustusmakse määra, mille ta kavatseb kehtestada.

48. Järelteatis informatsiooni edastamiseks

a) Kindlustusandja, kes otsustab teha erandeid käesoleva lisa sätetest ning kehtestada teatava tehingu või teatava tehinguterühma või teatava sektori või sektorite või teatava riigi või riikide suhtes või üldiselt vähemsoodsad kindlustuskatte tingimused, peab hiljemalt 31. jaanuariks esitama teistele kindlustusandjatele ja komisjonile teatise eelmise kalendriaasta kohta.

b) Kindlustusandja, kes otsustab kohandada üht või mitut valdkonda riigipõhises kattepoliitikas, mis on esitatud tema iga-aastases teatises vastavalt punktile 45.b, teatab sellest kohe teistele kindlustusandjatele ja komisjonile.

c) Kui kindlustusandja otsustab pärast teatamist vastavalt punktidele 47.a ja/või 47.b pakkuda samu tingimusi nagu teatise esitanud kindlustusandja, teatab ta sellest kohe teistele kindlustusandjatele ja komisjonile.

d) Iga kindlustusandja vastab kohe üksikasjalikult teiste kindlustusandjate või komisjoni poolt palutud selgitustele ja küsimustele oma tegevuse kohta.

49. Elektronposti kasutamine

Kõik teatised edastatakse tavaliselt elektronposti teel või vajaduse korral teisi asjakohaseid kirjaliku elekterside vahendeid kasutades.

[1] EÜT L 357. 18.12.1982, lk 20.

[2] EÜT L 346, 17.12.1973, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------