31998F0428

Ühismeede,

29. juuni 1998,

mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa kohtute võrgu loomise kohta

(98/428/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli K.3 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi algatust,

võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tegevuskava, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 17. juunil 1997 Amsterdamis, ja eelkõige selles sisalduvat soovitust nr 21,

pidades meeles kõnealuse algatuse ja eespool nimetatud tegevuskava soovituse nr 19 kooskõlastamise vajadust,

võttes arvesse järeldusi, mis tehti 8.–10. mail 1996 ja 19.–20. juunil 1997 Brüsselis toimunud seminaridel "Euroopa kohtute võrk ja organiseeritud kuritegevus", mille korraldas osaliselt Euroopa Liidu poolt rahastatud programmi raames Belgia Justiitsministeerium, ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni tööd,

pidades meeles 22. aprilli 1996. aasta ühismeedet (96/277/JSK), mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks, [1]

ning arvestades, et:

tuleb veelgi tõhustada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige võitluses raskete kuritegude vastu, mida sageli panevad toime tõelised hargmaised kuritegelikud ühendused;

liikmesriikide vahel õigusalase koostöö tulemuslikuks tõhustamiseks tuleb Euroopa Liidu tasandil võtta struktuurimeetmeid, mis võimaldaksid luua vajalikke otsekontakte õigusasutuste ning teistes liikmesriikides õigusalase koostöö ja raskete kuritegude menetlemise eest vastutavate asutuste vahel;

käesolev ühismeede ei piira olemasolevate konventsioonide ja lepingute, eelkõige 20. aprillil 1959 allakirjutatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

I JAOTIS

EUROOPA KOHTUTE VÕRGU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Loomine

Luuakse liikmesriikide vaheliste õigusalaste kontaktasutuste võrk (edaspidi "Euroopa kohtute võrk").

Artikkel 2

Koosseis

1. Võttes arvesse liikmesriikide riigiõiguslikke norme, õigustavasid ja sisemist struktuuri, koosneb Euroopa kohtute võrk rahvusvahelise õigusalase koostöö eest vastutavatest keskasutustest ja kohtutest või teistest pädevatest asutustest, kellel on rahvusvahelise koostöö valdkonnas konkreetseid kohustusi, mis on kas üldist laadi või seotud teatavate raskete kuriteoliikidega nagu näiteks organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, narkokaubandus või terrorism.

2. Igas liikmesriigis luuakse kooskõlas siseriiklike eeskirjade ja ülesannete jaotusega üks või mitu kontaktasutust, tagades et oleks hõlmatud kogu liikmesriigi territoorium ja kõiki rasked kuriteoliigid.

3. Iga liikmesriik tagab, et kontaktasutuses või -asutustes osatakse peale riigikeele piisavalt veel üht Euroopa Liidu keelt, pidades silmas vajadust suhelda teiste liikmesriikide kontaktasutustega.

4. Kui ühismeetmes 96/277/JSK nimetatud sidekohtunikul on artiklis 4 kontaktasutustele antud ülesannetega analoogilisi ülesandeid, võib sidekohtuniku ametisse nimetanud liikmesriik siduda ta enda sätestatud korras Euroopa kohtute võrguga.

5. Komisjon määrab tema pädevusse kuuluvate valdkondadega seotud kontaktasutuse.

Artikkel 3

Võrgu tegevus

Euroopa kohtute võrk tegutseb eelkõige kolmel järgmisel viisil:

a) hõlbustab artiklis 4 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike kontaktide loomist liikmesriikide kontaktasutuste vahel;

b) korraldab artiklites 5—7 sätestatud korras liikmesriikide esindajate regulaarseid koosolekuid;

c) annab artiklites 8—10 sätestatud korras pidevalt ajakohastatud taustteavet, eelkõige asjakohase telekommunikatsioonivõrgu vahendusel.

II JAOTIS

VÕRGUSISESED KONTAKTID

Artikkel 4

Kontaktasutuste ülesanded

1. Kontaktasutused on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada liikmesriikide vahel õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises. Nad on kättesaadavad oma riigi kohalikele õigusasutustele ja teistele pädevatele asutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele ning teistele pädevatele asutustele, et võimaldada neil luua kõige asjakohasemaid otsekontakte.

Vajaduse korral võivad nad asjaomaste valitsusasutuste vahelise kokkuleppe alusel kohtuda teiste liikmesriikide kontaktasutustega.

2. Kontaktasutused annavad oma riigi kohalikele õigusasutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele vajalikku õigusalast ja praktilist teavet, et võimaldada neil tõhusalt koostada õigusalase koostöö taotlusi või tõhustada üldiselt õigusalast koostööd.

3. Kontaktasutused tõhustavad õigusalase koostöö kooskõlastamist juhtudel, kui ühe liikmesriigi kohalike õigusasutuste taotluste rahuldamiseks on teises liikmesriigis vaja kooskõlastatud tegutsemist.

III JAOTIS

EUROOPA KOHTUTE VÕRGU REGULAARSED KOOSOLEKUD

Artikkel 5

Regulaarsete koosolekute eesmärk

1. Euroopa kohtute võrgu regulaarsete koosolekute eesmärgid on:

a) võimaldada kontaktasutustel üksteisega tutvuda ning vahetada kogemusi eelkõige võrgu töö kohta;

b) tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamise kohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostöö raames, pidades silmas eelkõige Euroopa Liidu võetud meetmete rakendamist.

2. Euroopa kohtute võrgu raames saadud kogemusi jagatakse Euroopa Liidu pädevatele töörühmadele, kes saavad neid kasutada lähtealusena õigusnormide võimaliku muutmise ja rahvusvahelise õigusalase koostöö praktilise tõhustamise arutamisel.

Artikkel 6

Koosolekute sagedus

1. Euroopa kohtute võrgu esimene koosolek toimub kolme kuu möödumisel alates käesoleva ühismeetme jõustumisest.

2. Edaspidi tuleb Euroopa kohtute võrk kokku vastavalt võrgu liikmete vajadustele perioodiliselt ja ad hoc põhimõttel nõukogu eesistuja kutsel, kes võtab arvesse ka liikmesriikide soove.

Artikkel 7

Koosolekute toimumise paik

1. Koosolekud toimuvad üldjuhul nõukogu ruumides Brüsselis kooskõlas nõukogu kodukorraga.

2. Siiski tuleks ette näha koosolekuid ka liikmesriikides, et kõikide liikmesriikide kontaktasutused saaksid lisaks vastuvõtva liikmesriigi kontaktasutustele kohtuda ka teiste selle riigi asutustega ning tutvuda asjakohase riigi konkreetsete organitega, kelle ülesanded on seotud rahvusvahelise õigusalase koostööga või teatavate raskete kuritegude vastu võitlemisega.

IV JAOTIS

EUROOPA KOHTUTE VÕRGUS KÄTTESAADAV TEAVE

Artikkel 8

Euroopa kohtute võrgus levitatava teabe sisu

Kontaktasutustele peab olema pidevalt kättesaadav järgmist nelja liiki teave:

1) kõikide liikmesriikide kontaktasutuste täielikud andmed ning vajaduse korral selgitused nende ülesannete kohta siseriiklikul tasandil;

2) kõikide liikmesriikide õigusasutuste üldnimekiri ja kohalike asutuste nimistu;

3) ülevaatlik õigusalane ja praktiline teave kõikide liikmesriikide kohtu- ja menetlussüsteemide kohta;

4) asjakohaste õigusaktide tekstid ning kehtivate konventsioonide puhul deklaratsioonide ja reservatsioonide tekstid.

Artikkel 9

Teabe ajakohastamine

1. Euroopa kohtute võrgus levitatavat teavet tuleb pidevalt ajakohastada.

2. Iga liikmesriigi ülesanne on kontrollida võrgus levitatavate andmete õigsust ning teatada nõukogule viivitamata, kui ühega artiklis 8 nimetatud neljast punktist seonduvaid andmeid on vaja muuta.

3. Nõukogu peasekretariaat vastutab käesoleva ühismeetme alusel loodud võrgu haldamise eest. Peasekretariaat vastutab eelkõige artiklis 8 nimetatud teabe Euroopa kohtute võrgu liikmetele kättesaadavaks tegemise ja võrgu toimimiseks vajaliku teabe pideva ajakohastamise eest.

V JAOTIS

TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRK

Artikkel 10

Aruanne telekommunikatsioonivõrgu kohta

1. Nõukogu arutab kuue kuu jooksul alates käesoleva ühismeetme jõustumisest aruande põhjal, mille eesistuja koostab pärast Euroopa kohtute võrguga konsulteerimist, kas võrk tuleks ühendada telekommunikatsioonivõrgu kaudu.

2. Nõukogu sätestab telekommunikatsioonivõrgu konfiguratsiooni nõuded otsuses, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktiga b.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldamine

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse käesoleva ühismeetme sätteid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kanalisaarte ja Mani saare suhtes.

Artikkel 12

Euroopa kohtute võrgu töö hindamine

Nõukogu teostab Euroopa kohtute võrgu töö esmase hindamise pärast käivitusfaasi, mis lõpeb üks aasta pärast käesoleva ühismeetme jõustumist.

Edaspidi hindab nõukogu Euroopa kohtute võrgu tööd eesistuja algatusel iga kolme aasta järel, tuginedes võrgu koostatud aruandele.

Pärast esimese kolme aasta aruande läbivaatamist arutab nõukogu võrgu tööst ja Europoli volituste arenemisest saadud kogemuste põhjal, missugune asend ja roll võiks võrgul olla Europoli suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub üks kuu pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 14

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Luxembourg, 29. juuni 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Cook

[1] EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

NÕUKOGU DEKLARATSIOON

Nõukogu teatab, et Euroopa kohtute võrgu loomist käsitleva ühismeetme artikkel 11 ei piira teiste õigusaktide territoriaalset kohaldamist.

--------------------------------------------------