31997L0023

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/23/EÜ,

29. mai 1997,

surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekuid,[1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[2]

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras[3] vastavalt lepituskomitees 4. veebruaril 1997 kinnitatud ühistekstile

ning arvestades, et:

1) siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

2) liikmesriikides kehtivate õigusnormide sisus ja rakendusalas on erinevusi seoses inimeste ja, kui see on asjakohane, koduloomade või vara turvalisuse ja tervise kaitsmisega, kui tegu ei ole kehtivate ühenduse õigusaktidega reguleeritud surveseadmetega; selliste seadmete sertifitseerimis- ja järelevalvemenetlused erinevad liikmesriigiti; sellised erinevused võivad takistada ühendusesisest kaubandust;

3) siseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainuke viis vaba kaubanduse tõkete kõrvaldamiseks; liikmesriigid ei suuda üksi seda eesmärki rahuldaval viisil saavutada; käesolev direktiiv sätestab üksnes hädavajalikud nõuded selliste seadmete vabaks ringluseks, millele seda kohaldatakse;

4) seade, mille rõhk ei tohi ületada 0,5 baari, ei kujuta endast rõhuga seoses olulist ohtu; seetõttu ei peaks selle ühendusesisesele vabale liikumisele olema mingeid takistusi; käesolevat direktiivi kohaldatakse seadmetele, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari;

5) käesolev direktiiv on ühtlasi seotud seadmestikega, mis koosnevad mitmest kokkumonteeritud surveseadmest, moodustades ühtse ja toimiva terviku; sellised seadmestikud võivad olla lihtseadmestikud, näiteks keedukatlad, või keerulised seadmestikud, näiteks veetorukatlad; kui seadmestiku tootja on ette näinud selle turuleviimise ja kasutuselevõtmise seadmestikuna, mitte aga selle kokkumonteerimata osadena, siis peab kõnealune seadmestik olema kooskõlas käesoleva direktiiviga; teisalt ei reguleeri käesolev direktiiv surveseadmete kokkupanekut kohapeal ja kasutaja vastutusel, nagu tööstuspaigaldiste korral;

6) käesolev direktiiv ühtlustab survest tulenevat ohtu käsitlevaid siseriiklikke norme; muud ohud, mida kõnealused seadmed võivad vastavalt kätkeda, võivad kuuluda teiste selliseid ohte käsitlevate direktiivide reguleerimisalasse; surveseadmed võib kaasata toodete hulka, mis on lepingu artikli 100a alusel reguleeritud teiste direktiividega; mõnes kõnealustest direktiividest toodud sätted käsitlevad rõhust tulenevaid ohte; kõnealuseid sätteid loetakse piisavateks, et tagada asjakohane kaitse, kui selliste seadmetega seotud survest tulenev oht on vähene; seetõttu on alust kõnealuste seadmete väljajätmiseks käesoleva direktiivi reguleerimisalast;

7) rahvusvaheliste konventsioonidega reguleeritud surveseadmete puhul tuleb transpordi ja survega seotud ohte käsitleda niipea kui võimalik kõnealustel konventsioonidel põhinevate tulevaste ühenduse direktiividega või olemasolevate direktiivide täiendustega; kõnealused seadmed on käesoleva direktiivi reguleerimisalast vastavalt välja jäetud;

8) teatavat tüüpi surveseadmed, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari, ei kätke endas olulist survest tulenevat ohtu ning seetõttu ei tohiks kõnealuste seadmete ühendusesisest vaba liikumist takistada, kui nad on liikmesriigis seaduslikult toodetud või turule viidud; kõnealuste seadmete vaba liikumise tagamiseks ei ole vaja neid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kaasata; seetõttu on need käesoleva direktiivi reguleerimisalast selgesõnaliselt välja jäetud;

9) muud surveseadmed, mille maksimaalne lubatud surve ületab 0,5 baari ja mis kujutavad endast surve tõttu olulist ohtu, kuid mille suhtes on tagatud vaba liikumine ja asjakohane turvalisuse tase, on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud; kõnealuseid väljaarvamisi tuleks regulaarselt läbi vaadata, et teha kindlaks, kas on vaja ühenduse tasandil meetmeid võtta;

10) eeskirjad, mille eesmärgiks on kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, peavad järgima nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis (uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele)[4] sätestatud uut lähenemisviisi, millega nõutakse peamiste ohutusnõuete ja muude üldise huviga seotud nõudmiste määratlemist, alandamata seejuures olemasolevat põhjendatud turvalisuse taset liikmesriikides; selle resolutsiooniga nähakse ette, et ühes direktiivis tuleb käsitleda väga suurt tootehulka, et vältida sagedasi muudatusi ja direktiivide suurt arvu;

11) olemasolevad ühenduse direktiivid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta on mõjutanud positiivses suunas tõkete eemaldamist selles valdkonnas; kõnealused direktiivid hõlmavad nimetatud sektorit vaid vähesel määral; nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ lihtsurveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[5] on esimene kord, kui surveseadmete sektori suhtes kohaldatakse uut lähenemisviisi; käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiiviga 87/404/EMÜ reguleeritava valdkonna suhtes; hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaadatakse direktiivi 87/404/EMÜ kohaldamine üle, et teha kindlaks vajadus selle integreerimiseks käesoleva direktiiviga;

12) raamdirektiiv, nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/767/EMÜ surveanumaid ja nende inspekteerimismeetodeid puudutavaid ühiseid nõudeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[6] on valikuline; sellega nähakse ette menetlus selliste surveseadmete testimise ja sertifitseerimise kahepoolseks tunnustamiseks, mis ei toiminud rahuldavalt ja mis tuleb seetõttu asendada kehtivate ühendusesiseste meetmetega;

13) käesoleva direktiivi reguleerimisala peab põhinema mõiste surveseade üldmääratlusel, et võimaldada tooteid tehniliselt arendada;

14) surveseadmete turvalisuse tagamiseks on vaja täita olulisi ohutusnõudeid; kõnealused nõuded on veel jagatud üld- ja erinõueteks, millele surveseadmed vastama peavad; eelkõige erinõuded on mõeldud võtmaks arvesse surveseadmete konkreetseid tüüpe; teatavad III ja IV kategooria surveseadmete tüübid peavad läbima lõpphindamise, mis hõlmab lõppkontrolli ja survekatsetusi;

15) liikmesriigid peaksid lubama esitleda kaubandusmessidel surveseadmeid, mis ei ole veel kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega; esitlemise ajal tuleb inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohased ohutusmeetmed vastavalt kõnealuse liikmesriigi üldistele ohutuseeskirjadele;

16) põhinõuetele vastavuse tõendamise lihtsustamiseks on otstarbekad Euroopa tasemel ühtlustatud standardid, eelkõige surveseadmete projekteerimise, valmistamise ja katsetamise kohta, et võiks eeldada nendekohaste toodete vastamist nimetatud olulistele nõuetele; Euroopa tasemel ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud asutused ning need ei saa olla kohustuslikud; selleks on tunnustatud Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (Cenelec) kui asutusi, kes on pädevad vastu võtma ühtlustatud standardeid kooskõlas komisjoni ja nende kahe asutuse vahelist koostööd käsitlevate 13. novembril 1984 allakirjutatud üldsuunistega;

17) käesolevas direktiivis tähendab ühtlustatud standard tehnilist kirjeldust (Euroopa standardit või ühtlustamisdokumenti), mille on vastu võtnud ükskõik kumb või mõlemad eespool nimetatud asutused komisjoni taotluse alusel vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivile 83/189/EMÜ, milles sätestatakse tehniliste standardite ja normide kohta käiva teabe esitamise kord,[7] ning vastavalt eespool nimetatud üldsuunistele; seoses standardiseerimisega oleks soovitatav, et komisjoni abistaks direktiivis 83/189/EMÜ ettenähtud korras asutatud komitee; komitee konsulteerib vajaduse korral tehniliste ekspertidega;

18) surveseadmete tootmine nõuab ohutute materjalide kasutamist; ühtlustatud standardite puudumisel on otstarbekas määratleda korduvaks kasutamiseks ette nähtud materjalide omadused; kõnealuse määratlus tuleneb Euroopa tunnustusest materjalidele, kusjuures kõnealuseid tunnustusi väljastab üks konkreetselt selle jaoks määratud teavitatud asutustest; Euroopa tunnustusega kooskõlas olevad materjalid vastavad eeldatavalt käesoleva direktiivi põhinõuetele;

19) võttes arvesse surveseadmete kasutamisega seotud ohu olemust, on vaja kehtestada asjakohased meetmed direktiivide põhinõuetele vastavuse hindamiseks; nende menetluste väljatöötamisel tuleb silmas pidada surveseadmetega seotud ohu taset; seetõttu peab iga surveseadmete kategooria jaoks olema asjakohane menetlus või valik erinevaid võrdse rangusega menetlusi; vastuvõetud menetlused vastavad nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsusele 93/465/EMÜ vastavushindamismenetluste erinevate faaside moodulite ning CE-vastavusmärgiste kinnitamise ja kasutamise eeskirjade kohta, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides[8]; kõnealustele menetlustele lisatud üksikasjad on põhjendatud surveseadmete suhtes nõutava kontrolli laadiga;

20) liikmesriigid peaksid lubama kasutajainspektsioonidel käesoleva direktiivi raames läbi viia teatavaid vastavushindamise toiminguid; selleks sätestab käesolev direktiiv liikmesriikidele kriteeriumid kasutajainspektsioonide volitamiseks;

21) käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel võivad teatavad vastavushindamise menetlused nõuda iga artikli kontrollimist ja testimist kasutajainspektsiooni poolt surveseadmete lõpphindamise osana; muudel juhtudel tuleb ette näha kord, millega tagatakse, et teavitatud asutus võib lõpphindamise üle ette teatamata kontrollkäikude vormis järelevalvet teostada;

22) surveseadmed peavad üldreeglina kandma CE-märgistust, mille on seadmele kandnud tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja; CE-märgistus näitab, et surveseade vastab käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele CE-märgistuse kohta kehtivatele ühenduse direktiividele; käesolevas direktiivis määratletud surveseadmetele, mis kätkevad endas üksnes vähest surveohtu ja mille puhul ei ole sertifitseerimismenetlused seega põhjendatud, ei kinnitata CE-märgistust;

23) on asjakohane, et liikmesriigid võivad asutamislepingu artiklis 100a sätestatud korras võtta ajutisi meetmeid, millega piiratakse või keelatakse surveseadme turuleviimine, kasutuselevõtmine ja kasutamine, kui see kujutab konkreetset ohtu inimestele ja teatud juhtudel koduloomadele või omandile, tingimusel et need meetmed vastavad ühenduse kontrollimenetlusele;

24) iga käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaatidele tuleb teatada sellise otsuse põhjused ja nende kasutuses olevad edasikaebevõimalused;

25) on vaja sätestada üleminekukord, mis võimaldaks turustada ja kasutusele võtta surveseadmeid, mis on valmistatud vastavalt käesoleva direktiivi jõustumise ajal kehtinud siseriiklikele õigusaktidele;

26) lisades sätestatud nõuded peavad olema võimalikult selged, et kõigil kasutajatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel oleks kerge neid järgida;

27) 20. detsembril 1994 jõuti kokkuleppele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise modus vivendi osas, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud korras vastuvõetud õigusaktide rakendusmeetmeid,[9]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste surveseadmete ja seadmestike projekteerimise, valmistamise ja vastavushindamise suhtes, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1 Surveseade - surveanum, torustik, ohutus- ja rõhu all olev lisaseadis.

Vajaduse korral hõlmavad surveseadmed survestatud osade külge kinnitatud osi, näiteks äärikuid, otsikuid, liiteid, tugesid, tõstesangu jne.

2.1.1. Anum - anum, sealhulgas selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega, mis on ette nähtud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Anum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist.

2.1.2. Torustik - torustiku osad, mis on ette nähtud fluidumite transportimiseks, olles kokku ühendatud ja moodustades survesüsteemi. Torustik hõlmab vastavalt vajadusele eelkõige toru või torude, torustike, toruliitmike, kompensaatorite, voolikute või muude survekomponentide süsteemi. Torustikuks loetakse torudest koosnevaid soojusvaheteid, mille otstarve on õhu jahutamine või soojendamine.

2.1.3. Ohutusseadis - seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest. Sellised seadised on:

- seadised surve otseseks piiramiseks, näiteks kaitseklapid, kaitsemembraanid, sidestusvardad, juhitavad rõhuvabastussüsteemid (controlled safety pressure relief systems - CSPRS), ja

- piiramisseadeldised, mis kas aktiveerivad parandusmeetme või tagavad seiskamise või seiskamise ja sulgemise, näiteks survelülitid või temperatuurilülitid või fluidumitaseme lülitid ja ohutusmõõtmiste kontroll- ja reguleerseadeldised (safety related measurement control and regulation -SRMCR).

2.1.4. Lisaseadis - lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis.

2.1.5. Seadmestik - tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku ning milles on ette nähtud rõhu tekkimine.

2.2. Rõhk - atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, s.t ülerõhk. Sellest tulenevalt tähistatakse vaakumit negatiivse väärtusega.

2.3. Maksimaalne lubatud rõhk PS - tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne rõhk, mille jaoks seade on kavandatud.

See määratakse tootja poolt näidatud kohas. See peab olema kaitse- ja/või piiramisseadmete ühenduskohas või seadme peal või kui see pole võimalik, siis mis tahes ettenähtud kohas.

2.4. Maksimaalne/minimaalne lubatud temperatuur TS - tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne/minimaalne temperatuur, mille jaoks seade on kavandatud.

2.5. Maht (V) - kambri siseruumala, sealhulgas esimese ühenduse või keevise juures olevate otsikute ruumala, välja arvatud püsivate sisedetailide ruumala.

2.6. Nimimõõde (DN) - suuruse numbriline tähistus, mis on ühine kõigile torujuhtmestiku osadele, välja arvatud komponendid, mille puhul kasutatakse välisdiameetrit või keermesuurust. See on käepärane võrdlusotstarbeline ümmargune number, mis on tootmismõõtmetega nõrgalt seotud. Nimimõõdet märgitakse tähisega DN, millele järgneb number.

2.7. Fluidum - gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu. Fluidumis võib sisalduda ka tahke aine osakesi.

2.8. Püsiliited - liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades.

2.9. Euroopa tunnustus materjalidele - tehniline dokument, mis määratleb materjalide omadused, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks ühtlustatud standarditega reguleerimata surveseadmete tootmiseks.

3. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud järgmine:

3.1. torudest või torude süsteemist koosnevad magistraaltorustikud, mis on kavandatud fluidumi ülekandmiseks seadmest või seadmesse maal või merel, sealhulgas viimane sulgeseadis, mis asub seadme piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torustike jaoks kavandatud lisaseadmed. Kõnealune väljaarvamine ei kehti standardsete surveseadmete suhtes, mida võib leida rõhu alandamise või kompressorjaamades;

3.2. veevarustus-, veejaotus- ja -tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised;

3.3. seadmed, mis on reguleeritud direktiiviga 87/404/EMÜ lihtsate surveanumate kohta;

3.4. seadmed, mis on reguleeritud nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiviga 75/324/EMÜ aerosooliballoone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;[10]

3.5. seadmed, mis on ette nähtud järgmiste direktiivide ja nende lisadega määratletud sõidukite toimimiseks:

- nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[11]

- nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiv 74/150/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[12]

- nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiv 92/61/EMÜ, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust;[13]

3.6. seadmed mis on liigitatud käesoleva direktiivi artikli 9 alusel mitte kõrgemasse kui I kategooriasse ja mis on reguleeritud järgmiste direktiividega:

- nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/392/EMÜ masinaid ja seadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[14]

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[15]

- nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiiv 73/23/EMÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[16]

- nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta,[17]

- nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiiv 90/396/EMÜ gaasipõletusseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[18]

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinaid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;[19]

3.7. asutamisepingu artikli 223 lõike 1 punktis b nimetatud seadmed;

3.8. tuumatehnikas kasutamiseks kavandatud seadmed, mille rike võib põhjustada radioaktiivse lekke;

3.9. nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja mäetööstuses ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadmed, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku. See hõlmab puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadet, automaatseid sulgeseadmeid, torustiku kollektoreid ja kõiki nende tootmisetapi seadmeid;

3.10. kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor. Selliste seadmete hulka võivad kuuluda:

- mootorid, sealhulgas turbiinid ja sisepõlemismootorid,

- aurumootorid, gaasi-/auruturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed;

3.11. kõrgahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid;

3.12. kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kaitsekestad;

3.13. ülekandesüsteemides, näiteks elektri- ja sidesüsteemides, kasutatavad kaablite kaitsetorud ja -kestad;

3.14. laevad, raketid, õhusõidukid ja avamere ujuvrajatised, samuti spetsiaalselt nende pardale paigaldamiseks või seal käitamiseks mõeldud seadmed;

3.15. surveseadmed, mis koosnevad elastsest kestast, nt rehvid, õhkpadjad, pallid, täispuhutavad paadid ja muud sarnased surveseadmed;

3.16. väljalaske ja sisseimemise mürasummutid;

3.17. karboniseeritud jookide taara;

3.18. jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 500 baar × L ja maksimaalne lubatud rõhk ei ületa 7 baari;

3.19. seadmed, mis on reguleeritud ADR,[20] RID,[21] IMDG[22] ja ICAO konventsiooniga;[23]

3.20. radiaatorid ja torud veekuumutussüsteemides;

3.21. anumad, mis on ette nähtud mahutama vedelikke, mille gaasirõhk on alla 0,5 baari.

Artikkel 2

Turujärelevalve

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis nimetatud surveseadmeid ja seadmestikke võib turule viia ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste ja teatavatel juhtudel koduloomade tervist ja ohutust ega vara ohutust.

2. Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingu sätteid nõuetekohaselt järgides sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste surveseadmete või seadmestike kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda, et surveseadmeid või seadmestikke muudetakse käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

3. Kaubandusmessidel, näitustel, esitlemistel jne ei takista liikmesriigid artiklis 1 määratletud käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate surveseadmete või seadmestike esitlemist, tingimusel et nähtav märk näitab selgelt nende mittevastavust ja mittemüüdavust kuni tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja ei ole neid vastavusse viinud. Esitlemiste ajal tuleb inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid vastavalt kõigile kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse poolt sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Tehnilised nõuded

1. Punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 nimetatud surveseadmed peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele:

1.1. Anumad, välja arvatud punktis 1.2 märgitud, järgmise jaoks:

a) gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja ka need vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 bar kõrgem:

- 1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 25 bar × L, või mille rõhk PS on üle 200 bar (II lisa, tabel 1),

- 2. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 50 bar × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 bar, ning kõik käsitulekustutid ja hingamisaparaatide balloonid (II lisa, tabel 2);

b) vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 bar kõrgem:

- 1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 200 bar × L, või mille rõhk PS on üle 500 bar (II lisa, tabel 3),

- 2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 bar ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 10 000 bar × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 bar (II lisa, tabel 4).

1.2. Leegiga või muul moel kuumutatavad ülekuumeneda võivad surveseadmed, mis on mõeldud auru või ülekuumendatud vee tootmiseks temperatuuril üle 110 °C, mille maht on üle 2 liitri, ja kõik keedukatlad (II lisa, tabel 5).

1.3. Torustik, mis on ette nähtud järgmise jaoks:

a) gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 bar kõrgem:

- 1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 (II lisa, tabel 6),

- 2. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 32 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 1 000 bar (II lisa, tabel 7);

b) vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 bar kõrgem:

- 1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 2 000 bar (II lisa, tabel 8),

- 2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 bar, nimimõõde DN üle 200 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 5 000 bar (II lisa, tabel 9).

1.4. Ohutus- ja lisaseadised, mis on ette nähtud punktidega 1.1, 1.2 ja 1.3 reguleeritud seadmete jaoks, sealhulgas kui kõnealused seadmed kuuluvad seadmestiku koosseisu.

2. Artikli 1 punktis 2.1.5 määratletud seadmestikud, mis hõlmavad vähemalt ühte käesoleva artikli lõikega 1 reguleeritud surveseadet ja mis on loetletud käesoleva artikli punktides 2.1, 2.2 ja 2.3, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.1. Temperatuuril üle 110 °C auru või ülekuumendatud vee tootmiseks ettenähtud seadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte leegiga või muul moel kuumutatavat surveseadet, mis võib üle kuumeneda.

2.2. Muud seadmestikud, kui punktis 2.1 märgitud, kui tootja näeb ette nende turuleviimise ja kasutuselevõtmise seadmestikena.

2.3. Erandina käesoleva punkti sissejuhatavast lõigust peavad seadmestikud, mis on ette kuuma sooja vee tootmiseks temperatuuril alla 110 °C, mida köetakse käsitsi tahkekütustega ja mille PS × V on üle 50 bar × L, peavad vastama I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4 ning punkti 5 alapunktides a ja d märgitud olulistele nõuetele.

3. Surveseadmed ja/või seadmestikud, mis on allpool vastavalt punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 ning punktis 2 esitatud piire või nendega võrdsed, tuleb turvalise kasutamise tagamiseks projekteerida ja toota liikmesriigi hea inseneritava kohaselt. Surveseadmete ja/või seadmestikega peavad olema kaasas piisavad kasutusjuhised ning need peavad kandma märgistust, mis teeb võimalikuks tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja tuvastamise. Kõnealused seadmed ja/või seadmestikud ei tohi kanda artiklis 15 nimetatud CE-märgistust.

Artikkel 4

Vaba liikumine

1.1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artiklis 1 osutatud surveseadmete või seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist tootja poolt määratletud tingimustel, kui need vastavad käesolevale direktiivile ja kannavad CE-märgistust, mis näitab, et need on läbinud artikli 10 kohase vastavushindamise.

1.2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artikli 3 lõikele 3 vastavate surveseadmete või seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist.

2. Liikmesriigid võivad nõuda surveseadmete ja seadmestike ohutu ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks vajalikul määral I lisa punktides 3.3 ja 3.4 toodud teabe esitamist ühenduse ametlikus keeles (ametlikes keeltes), mis võib olla määratletud vastavalt asutamislepingule selle liikmesriigi poolt, kus seade või seadmestik lõppkasutajani jõuab.

Artikkel 5

Vastavuse eeldamine

1. Liikmesriigid käsitlevad surveseadmeid ja seadmestikke, mis kannavad artiklis 15 sätestatud CE-märgistust ja VII lisas ettenähtud EÜ vastavusavaldust, vastavana kõigile käesoleva direktiivi sätetele, sealhulgas artiklis 10 ettenähtud vastavushindamisele.

2. Surveseadmeid ja seadmestikke, mis vastavad ühtlustatud siseriiklikele standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, peetakse artiklis 3 märgitud olulistele nõuetele vastavaks. Liikmesriigid avaldavad eespool osutatud siseriiklike standardite viitenumbrid.

3. Liikmesriigid tagavad nõuetekohaste meetmete võtmise, et võimaldada mõlemal tööturu osapoolel siseriiklikul tasandil mõjutada ühtlustatud standardite ettevalmistamist ja järelevalvet.

Artikkel 6

Tehniliste standardite ja normide komitee

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 2 osutatud standardid ei vasta täielikult artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele, teatab asjaomane liikmesriik või komisjon sellest koos põhjendustega direktiivi 83/189/EMÜ artikli 5 alusel moodustatud alalisele komiteele. Komitee esitab viivitamata oma arvamuse.

Komitee arvamust arvesse võttes teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealused avaldatud ja artikli 5 lõikes 2 nimetatud standardid tuleks kõrvaldada või mitte.

Artikkel 7

Surveseadmete komitee

1. Komisjon võib võtta mis tahes asjakohaseid meetmeid järgmiste sätete rakendamiseks:

Kui liikmesriik leiab, et väga tõsistel turvalisusega seotud põhjustel

- peavad artikli 3 lõikes 3 märgitud surveseadme või surveseadmete kogumi suhtes kehtima artikli 3 lõike 1 nõuded või

- peavad artikli 3 lõikes 3 märgitud seadmestiku või seadmestike kogumi suhtes kehtima artikli 3 lõike 2 nõuded või

- peab surveseade või surveseadmete kogum erandina II lisa nõuetest olema liigitatud mõnda teise kategooriasse,

esitab ta komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse ja palub tal võtta vajalikud meetmed. Need meetmed võetakse vastu lõikes 3 sätestatud korras.

2. Komisjoni abistab alaline komitee, edaspidi komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide määratud esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

3. Komisjoni esindaja esitab komiteele lõike 1 kohaselt võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse; lisaks on igal liikmesriigil õigus paluda oma seisukoha protokolli kandmist.

Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komisjonile, kuidas arvamust on arvesse võetud.

4. Komitee võib täiendavalt käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamisega seotud küsimusi, mis komitee esimees on tõstatanud kas omal algatusel või mõne liikmesriigi taotlusel.

Artikkel 8

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et artiklis 1 nimetatud surveseadmed või seadmestikud, mis kannavad CE-märgistust ja mida kasutatakse ettenähtud otstarbel, kalduvad ohustama inimesi ja teatud juhtudel koduloomi või vara, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised seadmed või seadmestikud turult kõrvaldada, nende turuleviimist, kasutuselevõtmist või kasutamist keelata või nende vaba liikumist piirata.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavus tuleneb:

a) artiklis 3 nimetatud oluliste nõuete mittetäitmisest;

b) artikli 5 lõikes 2 nimetatud standardite ebaõigest kohaldamisest;

c) artikli 5 lõikes 2 nimetatud standardite puudustest;

d) artiklis 11 nimetatud Euroopa surveseadmete materjalide tunnustuse puudustest.

2. Komisjon peab viivitamata nõu asjaomaste pooltega. Kui komisjon leiab pärast kõnealust nõupidamist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele.

Kui komisjon leiab pärast kõnealust nõupidamist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajale. Kui lõikes 1 nimetatud otsus tuleneb standardite või Euroopa materjalide tunnustuse puudustest ja kui otsuse teinud liikmesriik jääb oma arvamuse juurde, teatab komisjon sellest viivitamata artiklis 6 nimetatud komiteele, et algatada artikli 6 lõikes 1 nimetatud menetlus.

3. Kui mittevastaval surveseadmel või seadmestikul on CE-märgistus, võtab pädev liikmesriik vajalikke meetmeid CE-märgistuste kinnitaja(te) vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse selle menetluse käigust ja lõpptulemusest.

Artikkel 9

Surveseadmete liigitus

1. Artikli 3 lõikes 1 märgitud surveseadmed liigitatakse vastavalt II lisale ohtlikkuse astme alusel laskuvas järjestuses kategooriatesse.

Kõnealuse liigituse kohaselt jaotatakse fluidumid vastavalt punktidele 2.1 ja 2.2 kahte gruppi.

2.1. 1. grupp hõlmab ohtlikke fluidumeid. Ohtlik fluidum on aine või valmistis, mis on reguleeritud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamise, pakendamise ja märgistamisega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)[24] artikli 2 lõike 2 mõistetega.

1. grupp hõlmab fluidumeid, mis on määratletud kui:

- plahvatusohtlikud,

- eriti tuleohtlikud,

- kergestisüttivad,

- tuleohtlikud (kui maksimaalne lubatud temperatuur on leekpunktist kõrgem),

- väga mürgised,

- mürgised,

- oksüdeerivad.

2.2. 2. grupp hõlmab kõiki muid fluidumeid, millele punktis 2.1 ei osutata.

3. Kui anum koosneb mitmest kambrist, liigitatakse see kõrgeimasse kategooriasse, mis kehtib üksikute kambrite suhtes. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, võetakse liigituse aluseks fluidum, mis vastab kõrgeimale kategooriale.

Artikkel 10

Vastavushindamine

1.1. Enne surveseadmete turuleviimist viib tootja käesolevas artiklis esitatud tingimuste kohaselt iga surveseadme puhul läbi ühe III lisas kirjeldatud vastavushindamismenetlustest.

1.2. Surveseadme suhtes CE-märgistuse kinnitamiseks kohaldatavad vastavushindamismenetlused määratakse kindlaks vastavalt artiklis 9 määratletud kategooriale, kuhu seade kuulub.

1.3. Erinevate kategooriate puhul kohaldatakse järgmisi vastavushindamismenetlusi:

- I kategooria

Moodul A

- II kategooria

Moodul A1

Moodul D1

Moodul E1

- III kategooria

Moodul B1 + D

Moodul B1 + F

Moodul B + E

Moodul B + C1

Moodul H

- IV kategooria

Moodul B + D

Moodul B + F

Moodul G

Moodul H1

1.4. Surveseadme suhtes kohaldatakse ühte vastavushindamismenetlustest, mille tootja võib valida vastava kategooria seadmete jaoks ette nähtud menetluste seast. Tootja võib ühtlasi otsustada kohaldada ühte kõrgema kategooria suhtes kohaldatavatest menetlustest, kui see on olemas.

1.5. Artikli 3 punkti 1.1 alapunktis a, punkti 1.1 alapunkti b esimeses taandes ja punktis 1.2 märgitud III ja IV kategooriasse kuuluvate seadmete kvaliteedi tagamise menetluste osana võib teavitatud asutus etteteatamata kontrollikäikude ajal võtta tootmis- või laoruumidest seadmete näidiseid, et teha või lasta teha I lisa punktis 3.2.2 nimetatud lõpphindamine. Selleks peab tootja esitama teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani. Teavitatud asutus peab esimese tootmisaasta jooksul tegema vähemalt kaks kontrollkäiku. Järgnevate kontrollkäikude sageduse määrab teavitatud asutus asjakohaste moodulite punktis 4.4 sätestatud kriteeriumide alusel.

1.6. Artikli 3 punktis 1.2 mooduli H menetluse all nimetatud III kategooria anumate ja seadmete ühekordse tootmise puhul teostab teavitatud asutus või laseb teostada iga seadme lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2.2. Selleks peab tootja esitama teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani.

2. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud seadmestike suhtes kohaldatakse üldist vastavushindamismenetlust, mis hõlmab järgmist:

a) iga seadmestikku moodustava artikli 3 lõikes 1 nimetatud surveseadme, mis ei ole eelnevalt vastavushindamismenetlust läbinud ja eraldi CE-märgistust saanud, hindamismenetlus määratletakse iga seadme kategooria alusel;

b) I lisa punktides 2.3, 2.8 ja 2.9 nimetatud seadmestiku erinevate osade integreerimise hindamine, mis määratakse kõrgeima kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava kategooria alusel, välja arvatud see, mida kohaldatakse mis tahes ohutusseadiste suhtes;

c) seadmestiku kaitse hindamine lubatud ekspluatatsioonipiiride ületamise vastu vastavalt I lisa punktidele 2.10 ja 3.2.3 viiakse läbi kaitstavate seadmete suhtes kehtiva kõrgeima kategooria alusel.

3. Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina lõigetest 1 ja 2 lubada kõnealuses liikmesriigis turule viia ja kasutusele võtta artikli 1 lõikes 2 märgitud surveseadmeid ja seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 märgitud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides.

4. Vastavushindamisega seotud dokumendid ja kirjavahetus koostatakse ühenduse ametlikus keeles (ametlikes keeltes), mille võib vastavalt asutamislepingule määratleda liikmesriik, milles asub kõnealuste menetluste läbiviimise eest vastutav organ, või nimetatud organi poolt tunnustatud keeles.

Artikkel 11

Euroopa tunnustus materjalidele

1. Üks artiklis 12 nimetatud spetsiaalselt selle ülesande täitmiseks määratud teavitatud asutustest väljastab ühe või mitme materjalitootja taotluse alusel Euroopa tunnustuse materjalidele, mis on määratletud artikli 1 punktis 2.9. Teavitatud asutus määrab ära ja teostab või korraldab asjakohaste kontrollimiste ja katsetuste teostamise, et tõendada materjalitüüpide vastavust käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele; materjalide puhul, mille kasutamine on tunnistatud ohutuks enne 29. novembrit 1999, arvestab teavitatud asutus kõnealuse vastavuse tõendamisel olemasolevate andmetega.

2. Enne Euroopa materjalide tunnustuse väljastamist teatab teavitatud asutus sellest liikmesriikidele ja komisjonile, saates neile asjakohase teabe. Liikmesriik või komisjon võib kolme kuu jooksul anda küsimuse koos omapoolse põhjendusega edasi direktiivi 83/189/EMÜ artikli 5 alusel loodud alalisele komiteele. Sellisel juhul esitab komitee viivitamata oma arvamuse.

Teavitatud asutus annab välja Euroopa tunnustuse materjalidele, võttes vajaduse korral arvesse komitee arvamust ja esitatud märkusi.

3. Surveseadmete materjalide Euroopa tunnustuse koopia saadetakse liikmesriikidele, teavitatud asutusele ja komisjonile. Komisjon avaldab ja ajakohastab Euroopa materjalide tunnustuse loetelu Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Surveseadmete tootmiseks kasutatavaid materjale, mis on kooskõlas Euroopa tunnustusega materjalidele, mille viited on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, peetakse I lisa kohaldatavatele olulistele nõuetelele vastavaks.

5. Euroopa tunnustuse surveseadmete materjalidele väljastanud teavitatud asutus tühistab kõnealuse tunnustuse, kui selgub, et seda poleks pidanud väljastama või kui materjalitüüp on reguleeritud ühtlustatud standardiga. Ta teatab tunnustuse tühistamisest viivitamata teistele liikmesriikidele, teavitatud asutustele ja komisjonile.

Artikkel 12

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuste nimed, kelle nad on määranud artiklites 10 ja 11 märgitud menetluste läbiviimiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid.

Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2. Liikmesriigid kohaldavad asutuste määramisel IV lisas sätestatud kriteeriume. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad IV lisas sätestatud kriteeriumidele.

3. Asutuse volitanud liikmesriik peab oma teatise tühistama, kui ta leiab, et asutus ei vasta enam lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele.

Ta teatab teatise tagasivõtmisest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 13

Tunnustatud kolmandad isikud

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kolmandatest isikutest organisatsioonide nimed, keda nad tunnustavad I lisa punktides 3.2.2 ja 3.1.3 märgitud ülesannete läbiviimiseks.

Komisjon avaldab tunnustatud organisatsioonide nimekirja ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2. Liikmesriigid kohaldavad organisatsioonide tunnustamisel IV lisas sätestatud kriteeriume. Eeldatakse, et organisatsioonid, kes vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud kriteeriumidele, vastavad IV lisas sätestatud kriteeriumidele.

3. Organisatsiooni tunnustanud liikmesriik peab oma tunnustuse tühistama, kui ta leiab, et organisatsioon ei vasta enam lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele.

Ta teatab tunnustuse tühistamisest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 14

Kasutajainspektsioonid

1. Erandina teavitatud asutuste poolt läbiviidavate ülesannete kohta käivatest sätetest võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil artiklis 1 nimetatud surveseadmete või seadmestike turuleviimist ja kasutajate poolt kasutuselevõtmist, mille vastavust olulistele nõuetele on hinnanud lõikes 8 märgitud kriteeriumide kohaselt määratud kasutajainspektsioon.

2. Kui liikmesriik on määranud kasutajainspektsiooni vastavalt käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele, ei tohi ta survest tuleneva ohu tõttu keelata, piirata või takistada surveseadmete või seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist käesolevas artiklis ettenähtud tingimustel, mille vastavust on käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumide alusel hinnanud teise liikmesriigi poolt määratud kasutajainspektsioon.

3. Surveseadmed ja seadmestikud, mille vastavust on hinnanud kasutajainspektsioon, ei kanna CE-märgistust.

4. Nimetatud surveseadmeid ja seadmestikke võib kasutada üksnes ettevõtetes, mida juhib grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub. Grupp kohaldab surveseadmete ja seadmestike projekteerimise, tootmise, inspekteerimise, hoolduse ja kasutamise suhtes ühtset turvapoliitikat.

5. Kasutajainspektsioonid töötavad üksnes grupi heaks, mille koosseisu nad kuuluvad.

6. Kasutajainspektsioonide poolt kohaldatavad vastavushindamismenetlused on III lisas kirjeldatud moodulid A1, C1, F ja G.

7. Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kasutajainspektsioonide nimed, millele nad on volitused andnud, ülesanded, mille jaoks need on määratud, ja iga inspektsiooni kohta loetelu ettevõtetest, mis vastavad lõike 4 sätetele.

8. Kasutajainspektsioonide määramisel kohaldavad liikmesriigid V lisas loetletud kriteeriume ja tagavad selle, et grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub, kohaldab lõike 4 teises lauses märgitud kriteeriume.

9. Kasutajainspektsiooni volitanud liikmesriik peab kõnealuse volituse tühistama, kui ta leiab, et kasutajainspektsioon ei vasta enam lõikes 8 nimetatud kriteeriumidele. Ta teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

10. Komisjon kontrollib ja hindab käesoleva artikli täitmist kolm aastat pärast artikli 20 lõikes 3 määratletud kuupäeva. Selleks edastavad liikmesriigid komisjonile igasuguse kasuliku teabe käesoleva artikli rakendamise kohta. Vajaduse korral lisatakse hinnangule ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks.

Artikkel 15

CE-märgistus

1. CE-märgistus koosneb tähtedest CE vastavalt VI lisas toodud näidisele:

CE-märgistusele peab järgnema tootmise juhtimise eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood vastavalt artikli 12 lõikele 1.

2. CE-märgistus kinnitatakse nähtaval, kergesti loetaval ja kustumatul kujul igale

- artikli 3 lõikes 1 nimetatud surveseadmele või

- artikli 3 lõikes 2 nimetatud seadmestikule,

mis on terviklik või olekus, mis võimaldab lõpphindamist I lisa punktis 3.2 kirjeldatud viisil.

3. CE-märgistust ei ole vaja kinnitada igale üksikule surveseadmele, mis moodustavad seadmestiku vastavalt artikli 3 lõikele 2. Kui CE-märgistust juba kandvad eraldiseisvad surveseadmed ühendatakse seadmestikuks, säilitavad nad kõnealuse märgise.

4. Kui surveseade või seadmestik kuulub teisi aspekte reguleerivate direktiivide rakendusalasse, mis näevad ette CE-märgistuse kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse kõnealuse surveseadme või seadmestiku vastavust ka nende direktiivide sätetele.

Kui tootja võib ühe või mitme sellise direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgistus vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida tootja on kohaldanud. Sellisel juhul tuleb kõnealuste direktiivide viiteandmed esitada Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud kujul asjakohasele surveseadmele või seadmestikule lisatavates kõnealuste direktiividega ettenähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.

5. Keelatud on kinnitada surveseadmetele ja seadmestikele selliseid märgiseid, mida nende tähenduse või kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-märgistusega. Muid märgiseid võib kanda surveseadmele või seadmestikule tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgistuse nähtavust ja loetavust.

Artikkel 16

Põhjendamatult kinnitatud CE-märgistus

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist:

a) kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-märgistus on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kohustatud muutma toote CE-märgistust käsitlevatele sätetele vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi kehtestatud tingimustel;

b) kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnealuse toote turuleviimist, turuleviimine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 17

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et õhutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid asutusi üksteisega koostööle ning edastada üksteisele ja komisjonile teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi täitmisel.

Artikkel 18

Otsused keeldumiste või kitsenduste kohta

Kõik vastavalt käesolevale direktiivile tehtud otsused, mis piiravad surveseadmete või seadmestike turuleviimist ja kasutuselevõtmist või nõuavad nende turult kõrvaldamist, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest heastamisvahenditest ja tähtaegadest, mida selliste heastamisvahendite suhtes kohaldatakse.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Alates 29. novembrist 1999 ei kohaldata direktiivi 76/767/EMÜ artiklit 22 käesoleva direktiiviga reguleeritud surveseadmete ja seadmestike suhtes.

Artikkel 20

Õigusnormide ülevõtmine ja üleminekusätted

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. maiks 1999. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad esimeses punktis osutatud meetmeid, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 29. novembrist 1999.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid peavad lubama surveseadmete ja seadmestike turuleviimist, mis vastavad nende territooriumil kehtivatele normidele käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeval kuni 29. maini 2002 ning lubama kõnealuste seadmete ja seadmestike kasutuselevõtmist pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 21

Direktiivi adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. mai 1997

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. GIL-ROBLES

Nõukogu nimel

eesistuja

A. JORRITSMA LEBBINK

I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1. Surveseadmete suhtes käesolevas lisas loetletud olulistest nõuetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele, mille puhul eksisteerib vastav oht.

2. Direktiivis sätestatud olulised nõuded on kohustuslikud. Nimetatud olulistes nõuetes sätestatud kohustusi kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealuste surveseadmete puhul eksisteerib vastav oht, kui neid kasutatakse tingimustes, mida tootja on põhjendatult ette näinud.

3. Tootjal on kohustus ohte analüüsida, et tuvastada need, mis kehtivad tema seadme puhul seoses rõhuga; seejärel peab ta seadme projekteerimisel ja valmistamisel arvestama analüüsi tulemusi.

4. Olulisi nõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada viisil, mis võtab arvesse tehnika taset ja käibelolevat tava projekteerimisel ja valmistamise, samuti tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi, mis on kooskõlas tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega.

1. ÜLDOSA

1.1. Surveseade tuleb projekteerida, valmistada ja kontrollida ning vajaduse korral seadmestada ja paigaldada viisil, mis tagab selle ohutuse kasutuselevõtmise korral tootja juhiste kohaselt või põhjendatult eeldatavates tingimustes.

1.2. Sobivaimaid lahendusi otsides peab tootja järgima järgmisi põhimõtteid nende esitamise järjekorras:

- kõrvaldama või vähendama ohte niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav,

- kohaldama asjakohaseid kaitsemeetmeid ohu vastu, mida ei saa kõrvaldada,

- vajaduse korral teavitama kasutajaid jääkohtudest ja ära märkima, kas on vaja võtta asjakohaseid erimeetmeid ohu vähendamiseks paigaldamise ja/või kasutamise ajal.

1.3. Kui on teada või selgesti ette näha võimalus väärkasutamiseks, peab surveseadme projekt võimaldama kõnealusest väärkasutusest tuleneva ohu vältimist või kui see ei ole võimalik, siis tuleb edastada piisav hoiatus selle kohta, et surveseadet ei tohi kõnealusel viisil kasutada.

2. PROJEKT

2.1. Üldosa

Surveseadmed tuleb projekteerida nõuetekohaselt, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, et tagada seadmete turvalisus kogu kavandatud kasutusea kestel.

Projekt peab hõlmama asjakohaseid ohutuskoefitsiente, rakendades igakülgseid meetodeid, mis teadaolevalt kaasavad ühtsel viisil piisavaid kindlusvarusid kõigi asjaomaste tõrkeviiside vastu.

2.2. Piisava tugevuse tagav projekt

2.2.1. Surveseadme projekteerimisel tuleb arvestada, et see taluks ettenähtud otstarbele vastavaid koormusi ja muid põhjendatult eeldatavaid töötingimusi. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:

- sise-/välisrõhk,

- ümbritseva õhu ja töötemperatuur,

- staatiline rõhk ja sisu mass töö- ja katsetingimustes,

- liiklusest, tuulest, maavärinast tulenev koormus,

- reaktsioonijõud ja -momendid, mis lähtuvad tugedest, kinnitustest, torustikust jne,

- korrosioon ja erosioon, väsimus jne,

- ebastabiilsete fluidumite lagunemine.

Arvestama peab mitmesuguste samaaegselt esineda võivate koormustega, kaaludes nende samaaegse esinemise tõenäosust.

2.2.2. Piisava tugevuse tagav projekt peab põhinema järgmisel:

- üldreeglina punktis 2.2.3 kirjeldatud arvutuslik meetod, mida täiendab vajaduse korral punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline projekteerimismeetod või

- punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline projekteerimismeetod ilma arvutusteta, kui maksimaalse lubatud rõhu PS ja mahu V korrutis on alla 6 000 bar × L või PS ja DN korrutis on alla 3 000 bar.

2.2.3. Arvutuslik meetod

a) Survekindlus ja muud koormusaspektid

Surveseadmete lubatud pinged peavad olema piiratud seoses põhjendatult eeldatavate ettenähtavate tõrkeviisidega töötingimustes. Selleks tuleb rakendada ohutustegureid, et kõrvaldada täielikult mis tahes tootmisest, tegelikest töötingimustest, pingetest, arvutusmudelitest ning materjali omadustest ja käitumisest tulenev määramatus.

Kõnealused arvutuslikud meetodid peavad tagama piisavad ohutusvarud, mis on kooskõlas punkti 7 nõuetega, kui neid kohaldatakse.

Eespool sätestatud nõudeid võib järgida, kohaldades ühte järgmistest meetoditest, kui see on asjakohane, vastavalt vajadusele teise meetodi täiendusena või sellega kombineerituna:

- arvutuslik projekteerimine,

- analüüsil põhinev projekteerimine,

- purunemismehaanikal põhinev projekteerimine.

b) Takistus

Kõnealuste surveseadmete vastusurve kindlaksmääramiseks tuleb kasutada asjakohaseid konstruktsiooniarvutusi.

Eelkõige:

- arvutuslik rõhk ei tohi olla maksimaalsest lubatud rõhust väiksem ning peab arvestama staatilise rõhu ja fluidumi dünaamilise rõhu ning ebastabiilsete fluidumite lagunemisega. Kui anum on jaotatud eraldi survekambriteks, peab vahesein olema projekteeritud kõrgeima võimaliku kambrirõhu alusel madalaima võimaliku rõhu suhtes kõrvalasuvas kambris,

- arvutuslikud temperatuurid peavad võimaldama asjakohast kindlusvaru,

- projekt peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki võimalikke temperatuuri ja rõhu kombinatsioone, mis võivad seadme põhjendatult eeldatavates töötingimustes ette tulla,

- maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsiooni tipud tuleb hoida ohututes piirides,

- survekindluse arvutustes tuleb dokumenteeritud andmete alusel rakendada materjali omadustele asjaomaseid väärtusi punktis 4 sätestatud nõuete kohaselt koos asjakohaste ohutusteguritega. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta järgmisi materjaliomadusi:

- voolavuspiir, suhteline voolavuspiir 0,2 % või 1,0 % vastavalt arvutuslikul temperatuuril,

- tõmbetugevus,

- ajast sõltuv tugevus ehk roomavuspiir,

- väsimuskarakteristika,

- Youngi moodul (elastsusmoodul),

- plastilise deformatsiooni asjakohane määr,

- löögisitkus,

- purunemissitkus,

- materjaliomaduste suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid liitetegureid sõltuvalt näiteks mittepurustava katsetuse liigist, ühendatavatest materjalidest ja ettenähtud töötingimustest,

- projekt peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki põhjendatult eeldatavaid seadme ettenähtud kasutusega esineda võivaid kulumismehhanisme (nt korrosioon, roomavus, väsimus). Punktis 3.4 märgitud juhistes tuleb juhtida tähelepanu konstruktsiooni erijoontele, mis on seotud seadme kasutuseaga, näiteks:

- roomavus: kavandatud töötunnid ettenähtud temperatuuril,

- väsimus: kavandatud töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel,

- korrosioon: kavandatud korrosioonipiir.

c) Stabiilsusnäitajad

Kui arvutatud paksus ei võimalda piisavat konstruktsioonilist stabiilsust, tuleb võtta olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, arvestades transpordi ja käsitsemisega seotud ohte.

2.2.4. Katseline projekteerimismeetod

Seadmete projekti võib kinnitada tervikuna või osaliselt seadme või seadmekategooria näidiseksemplaril läbiviidava asjakohase katseprogrammiga.

Katseprogramm peab enne katsetamist olema selgelt määratletud ja projekti vastavushindamismooduli eest vastutava teavitatud asutuse poolt tunnustatud, kui selline asutus on olemas.

Kõnealune programm peab määratlema katsetingimused ja vastuvõtmise või keeldumise kriteeriumid. Enne katset mõõdetakse katsetatavate seadmete materjalide oluliste mõõtmete ja omaduste tegelikke väärtusi.

Vajaduse korral peab katsetuste ajal olema võimalik jälgida surveseadme kriitilisi tsoone asjakohaste instrumentidega, mis suudavad piisava täpsusega registreerida deformatsioone ja pingeid.

Katseprogramm peab sisaldama järgmist:

a) survekatse, mille eesmärk on kontrollida, et maksimaalse lubatud rõhu suhtes määratletud tugevusvaruga rõhu juures ei esineks seadmel olulisi lekkeid või deformatsioone, mis ületavad etteantud piire.

Katserõhk tuleb määratleda erinevuste alusel, mis eksisteerivad geomeetriliste ja materjaliomaduste katsetingimustes esinevate väärtuste ja projekteerimisel kasutatud väärtuste vahel; see peab arvestama katse- ja projektitemperatuuri vahelisi erinevusi;

b) roomavuse või väsimuse riski korral asjakohased katsetused, mis määratletakse seadme jaoks sätestatud kasutustingimuste, näiteks hoiuaeg ettenähtud temperatuuril, töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel jne, alusel;

c) vajaduse korral täiendavad katsetused seoses teiste punktis 2.2.1 nimetatud teguritega, näiteks korrosioon, välised kahjustused jms.

2.3. Meetmed turvalise käsitsemise ja töö tagamiseks

Surveseadme määratletud töömeetod peab olema selline, mis välistab seadme kasutamisel mis tahes põhjendatult eeldatava ohu. Erilist tähelepanu tuleb vajaduse korral pöörata järgmisele:

- sulgemis- ja avamisseadistele,

- kaitseklappide ohtlikule väljapuhkele,

- seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu või vaakumi all olevatesse osadesse,

- pinnatemperatuurile, arvestades seadme ettenähtud kasutusotstarbega,

- ebastabiilsete fluidumite lagunemisele.

Eelkõige juurdepääsuluugiga surveseadmed peavad olema varustatud automaatse või käsiseadisega, mis võimaldab kasutajal hõlpsasti veenduda, et avamine ei kujuta endast mingit ohtu. Kui kaant saab kiiresti avada, peab surveseade olema varustatud seadisega, mis väldib kaane avamist ajal, kui fluidumi rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu.

2.4. Hindamismeetmed

a) Surveseadmed tuleb projekteerida ja valmistada viisil, mis võimaldab kõigi turvalisuse tagamiseks vajalike hindamiste läbiviimist.

b) Kui on vaja tagada seadme pidev turvalisus, peavad kättesaadavad olema vahendid seadme sisemise töökorra kindlakstegemiseks, näiteks juurdepääsuavad, läbi mille pääseb füüsiliselt surveseadme sisemusse, et seal ohutult ja ergonoomiliselt läbi viia asjakohased hindamised.

c) Surveseadme turvalise seisukorra tagamiseks võib kasutada muid meetmeid:

- kui seade on füüsiliselt sissepääsemiseks liiga väike või

- kui surveseadme avamine avaldab selle sisemusele kahjulikku toimet või

- kui praktika on näidanud, et seadmes sisalduv aine ei ole surveseadme materjalile kahjulik ja muid sisemisi kahjustusmehhanisme ei ole põhjendatult ette näha.

2.5. Tühjendus- ja ventileerimisvahendid

Vajaduse korral tuleb tagada piisavad vahendid surveseadme tühjendamiseks ja ventileerimiseks:

- et vältida kahjulikke toimeid, näiteks hüdraulilist lööki, vaakumist tulenevat kokkuvajumist, korrosiooni ja kontrollimatuid keemilisi reaktsioone. Kõik töö- ja katsetusfaasid, eriti survekatsetuste osas, tuleb läbi mõelda,

- et võimaldada turvalist puhastamist, hindamist ja hooldamist.

2.6. Korrosioon või muu keemiline toime

Vajaduse korral tuleb tagada piisav tolerants või kaitse korrosiooni või muu keemilise toime vastu, võttes kohaselt arvesse ettenähtud ja põhjendatult eeldatavat otstarvet.

2.7. Kulumine

Kui võivad tekkida tõsist erosiooni või abrasiooni soodustavad tingimused, tuleb võtta piisavaid meetmeid, et:

- minimeerida kõnealune toime asjakohase konstruktsiooniga, näiteks kasutades paksemat materjali, vooderdist või kattematerjale,

- võimaldada enim mõjutatavate osade väljavahetamist,

- juhtida punktis 3.4 märgitud juhistes tähelepanu jätkuva ohutu töö tagamiseks vajalikele meetmetele.

2.8. Seadmestikud

Seadmestikud peavad olema projekteeritud järgmiselt:

- kokkumonteeritavad osad on oma otstarbe täitmiseks sobivad ja töökindlad,

- kõik osad on nõuetekohaselt integreeritud ja asjakohasel viisil kokku monteeritud.

2.9. Täitmist ja tühjendamist puudutavad nõuded

Vajaduse korral tuleb surveseade projekteerida selliselt ja varustada lisaseadistega või ette näha nende lisamise võimalus, et oleks tagatud turvaline täitmine ja tühjendamine eelkõige järgmiste ohtude seisukohast:

a) täitmisel:

- ületäitmine või ülesurvestamine eelkõige seoses täitesuhte ja aururõhuga võrdlustemperatuuril,

- surveseadme ebastabiilsus;

b) tühjendamisel: survestatud fluidumi kontrollimatu vallapääsemine;

c) täitmisel või tühjendamisel: ebaturvaline ühendamine ja lahtiühendamine.

2.10. Kaitse surveseadmete lubatud piiride ületamise vastu

Kui põhjendatult eeldatavates tingimustes on võimalus lubatud piiride ületamiseks, peab surveseade olema varustatud sobivate kaitseseadiste või nende lisamise võimalusega, välja arvatud juhul, kui seadme kaitseks on ette nähtud muud seadmestiku koosseisu kuuluvad kaitseseadised.

Sobiv seadis või seadiste kombinatsioon tuleb kindlaks määrata seadme või seadmestiku eripära alusel.

Sobivad kaitseseadised ja nende kombinatsioonid hõlmavad järgmist:

a) artikli 1 punktis 2.1.3 määratletud ohutusseadised;

b) vajaduse korral asjakohased jälgimisseadised, näiteks indikaatorid ja/või häireseadmed, mis võimaldavad asjakohaste meetmete võtmist automaatselt või käsitsi, et hoida surveseadet lubatud piirides.

2.11. Ohutusseadised

2.11.1. Ohutusseadised peavad:

- olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et need oleksid töökindlad ja ettenähtud otstarbeks sobivad ning arvestaksid vajaduse korral seadmete hooldus- ja katsetamisnõuetega,

- olema sõltumatud muudest funktsioonidest, kui kõnealused muud funktsioonid ei saa nende ohutusfunktsiooni mõjutada,

- vastama asjakohastele projekteerimispõhimõtetele, et tagada sobiv ja töökindel kaitse. Kõnealused põhimõtted hõlmavad eelkõige veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat.

2.11.2. Rõhku piiravad seadised

Need seadised peavad olema projekteeritud selliselt, et surve ei ületa püsivalt maksimaalset lubatud rõhku PS; vajaduse korral on lubatud lühiajaline rõhutõus, mis on kooskõlas punktis 7.3 sätestatud spetsifikaadiga.

2.11.3. Temperatuuride jälgimisseadised

Nendel seadistel peab ohutuse eesmärgil olema piisav viiteaeg, mis on mõõtefunktsiooniga kooskõlas.

2.12. Väline tuli

Kui vaja, peab ohutusseade olema projekteeritud ja vajaduse korral varustatud sobivate lisaseadistega või võimalusega nende lisamiseks, vastamaks kahju piiramise nõuetele välise tulekahju korral, eriti seoses seadme ettenähtud otstarbega.

3. TOOTMINE

3.1. Tootmismenetlused

Tootja peab tagama projekteerimisfaasis paikapandud sätete pädeva elluviimise, rakendades asjakohaseid võtteid ja asjaomaseid menetlusi, eriti seoses allpool sätestatud aspektidega.

3.1.1. Koostisosade ettevalmistus

Koostissade ettevalmistamine (nt vormimine ja servade töötlus) ei tohi tekitada vigastusi või pragusid ega mehaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust.

3.1.2. Püsiliited

Püsiliited ja nendega piirnevad tsoonid peavad olema ilma mis tahes seadme ohutust vähendavate pinna- või sisemiste defektideta.

Püsiliidete omadused peavad vastama liidetavate materjalide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele, välja arvatud kui projektiarvutustes võetakse spetsiaalselt arvesse omaduste muid asjaomaseid väärtusi.

Surveseadmete puhul peavad seadmete survekindlust tagavate osade ja vahetult nende külge kinnitatud osade püsiliitmise läbi viima asjakohase pädevusega töötajad vastavalt sobivatele töömenetlustele.

II, III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad töömenetlused ja töötajad olema kinnitatud pädeva kolmanda isiku poolt, kelleks võib tootja valikul olla:

- teavitatud asutus,

- kolmas isik, kes on artiklis 13 ettenähtud korras liikmesriigi poolt tunnustatud.

Kõnealuste tunnustuste andmiseks peab kolmas isik teostama või laskma teostada asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud või samaväärseidhindamisi ja katsetusi.

3.1.3. Mittepurustavad katsed

Surveseadmete puhul peavad püsiliidete mittepurustavad katsed läbi viima vastava pädevusega töötajad. III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad kõnealused töötajad olema liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 13 tunnustatud kolmanda isiku poolt kinnitatud.

3.1.4. Termotöötlus

Kui on oht, et tootmisprotsess muudab materjali omadusi sellisel määral, et see kahjustab surveseadmete ohutust, tuleb asjakohases tootmisfaasis rakendada termotöötlust.

3.1.5. Jälgitavus

Tuleb sisse viia ja rakendada sobivaid menetlusi seadmete osades olevate materjali tuvastamiseks, mis aitavad sobival moel kaasa survekindlusele, alates vastuvõtmisest, seejärel tootmisprotsessi käigus ja kuni toodetud surveseadmete lõppkatsetuseni.

3.2. Lõpliku hinnangu andmine

Surveseadmele tuleb anda allpool kirjeldatud lõplik hinnang.

3.2.1. Lõppkontroll

Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli, mille käigus kontrollitakse visuaalselt ja kaasasolevate dokumentide hindamise teel vastavust direktiivi nõuetele. Arvesse võib võtta tootmise käigus läbiviidud katseid. Kui ohutuse tagamiseks on vajalik, tuleb seoses lõppkontrolliga seadmete iga osa seest ja väljast kontrollida, vajaduse korral tootmise käigus (nt kui hindamine lõppkontrolli käigus ei ole enam võimalik).

3.2.2. Survekatse

Surveseadmete lõpphindamine peab hõlmama survekindluse aspekti katsetamist, mis toimub üldjuhul hüdrostaatilise katse kujul rõhu juures, mis on vähemalt võrdne punktis 7.4 sätestatud väärtusega, kui see on asjakohane.

I kategooria seeriatootmises valmivate surveseadmete puhul võib seda katset sooritada statistilistel alustel.

Kui hüdrostaatiline katse on kahjulik või ebaotstarbekas, võib läbi viia muid tunnustatud väärtusega katsetusi. Muude katsetuste kui hüdrostaatilise rõhu katse puhul tuleb enne kõnealuste katsetuste läbiviimist rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks mittepurustavaid katsetusi või muid samaväärse kehtivusega meetodeid.

3.2.3. Ohutusseadmete kontroll

Seadmestike puhul peab lõpphindamine hõlmama ka ohutusseadmete kontrolli, mille eesmärgiks on kontrollida täielikku vastavust punktis 2.10 nimetatud nõuetele.

3.3. Märgistus ja sildistamine

Lisaks artiklis 15 nimetatud CE-märgistusele tuleb esitada järgmine teave:

a) kõigi surveseadmete puhul:

- tootja ja vajaduse korral tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimi ja aadress ning muud identifitseerimisvahendid,

- valmistamise aasta,

- surveseadme kirjeldus vastavalt selle olemusele, näiteks tüüp, seeria või partii tähis ja seerianumber,

- olulised lubatud maksimum-/miinimumpiirid;

b) surveseadme tüübist olenevalt täiendav teave turvalise paigaldamise, käitamise või kasutamise ja vajaduse korral hoolduse ja perioodilise ülevaatuse kohta, näiteks:

- surveseadme maht (V) liitrites (L),

- torustiku nimimõõde (DN),

- rakendatud survekatse rõhk (PT) baarides ja kuupäev,

- ohutusseadme reguleerimisrõhk baarides,

- surveseadme võimsus kilovattides (kW),

- toitepinge voltides (V),

- ettenähtud kasutusotstarve,

- täite suhtarv (kg/L),

- suurim täitemass, kg,

- pakendi mass, kg,

- tootegrupp;

c) vajaduse korral surveseadmete külge kinnitatud hoiatused, mis juhivad tähelepanu kasutusvigadele, mis kogemuste põhjal otsustades võivad esineda.

CE-märgistus ja nõutav teave peab olema esitatud surveseadmel või selle külge kindlalt kinnitatud andmesildil järgmiste eranditega:

- vajaduse korral võib kasutada asjakohast dokumentatsiooni, et vältida sama seadmestiku jaoks ettenähtud üksikosade, näiteks torustiku osade, korduvat märgistamist. See kehtib CE-märgistuse ja muu käesolevas lisas nimetatud märgistuse ja sildistamise kohta,

- kui surveseadmed on liiga väikesed, nt lisaseadised, võib punktis b märgitud teabe esitada sildil, mis on kinnitatud kõnealuse surveseadme külge,

- täidetava massi kohta võib kasutada silte või muid asjakohaseid meetmeid ja punktis c nimetatud hoiatusi, tingimusel et need püsivad asjakohase aja jooksul loetavana.

3.4. Kasutusjuhised

a) Surveseadmete turuleviimisel peavad nendega vastavalt vajadusele kaasas olema juhised kasutajale, mis sisaldavad kogu vajalikku ohutusteavet seoses järgmisega:

- paigaldamine, sealhulgas erinevate surveseadmete osade ühendamine,

- kasutussevõtt,

- kasutamine,

- hooldus, sealhulgas kasutajapoolsed kontrollimised;

b) juhised peavad hõlmama surveseadmetele punkti 3.3 kohaselt kinnitatud teavet, välja arvatud seeriatähis, ning nende juurde peavad vajaduse korral kuuluma tehnilised dokumendid, joonised ja skeemid, mis on vajalikud kõnealuste juhiste täielikuks mõistmiseks;

c) vajaduse korral peavad kõnealused juhised viitama ka ohtudele, mis tulenevad väärkasutusest vastavalt punktile 1.3, ja konstruktsiooni erijoontele punkti 2.2.3 kohaselt.

4. MATERJALID

Surveseadmete valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima selliseks rakenduseks kavandatud eluajal, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud väljavahetamine.

Keevituse kulumaterjalid ja muud liitematerjalid peavad asjakohasel viisil nii eraldiseisvana kui kokkuliidetud konstruktsiooni osana vastama üksnes punkti 4.1, punkti 4.2 alapunkti a ja punkti 4.3 esimese lõigu asjaomastele nõuetele.

4.1. Survestatud osade materjalid peavad:

a) olema asjakohaste omadustega kõigiks töötingimusteks, mida võib põhjendatult eeldada, ja kõigiks katsetingimusteks, ning eriti peavad nad olema piisavalt plastilised ja sitked. Vajaduse korral peavad materjalide omadused vastama punkti 7.5 nõuetele. Eelkõige tuleb materjale hoolikalt valida, et vältida vajaduse korral habrast purunemist; kui teatud põhjustel on vaja kasutada habrast materjali, tuleb võtta asjakohased meetmed;

b) olema keemiliselt piisavalt vastupidavad surveseadmes sisalduva fluidumi suhtes; tööohutuse tagamiseks vajalikud keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi olla seadme kavandatud eluea jooksul oluliselt mõjutatavad;

c) olema võimalikult vananemiskindlad;

d) sobima ettenähtud töötlemismenetlusteks;

e) olema valitud selliselt, et vältida olulisi ebasoovitavaid toimeid erinevate materjalide ühendamisel.

4.2. a) Surveseadmete tootja peab määratlema asjakohasel viisil väärtused, mis on vajalikud punktis 2.2.3 märgitud konstruktsiooniarvutusteks ning punktis 4.1 nimetatud materjalide olulised omadused ja nende käsitlemise;

b) tootja peab oma tehnilistes dokumentides esitama osad, mis puudutavad vastavust direktiivi materjalispetsifikatsioonidele ühel järgmistest kujudest:

- kasutades materjale, mis on kooskõlas ühtlustatud standarditega,

- kasutades materjale, mis on hõlmatud Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele vastavalt artiklile 11,

- konkreetse materjali hindamise teel;

c) III ja IV kategooria surveseadmete puhul peab punkti b kolmandas taandes märgitud erihindamise teostama teavitatud asutus, kes vastutab surveseadmete vastavushindamismenetluste eest.

4.3. Seadmete tootja peab võtma asjakohased meetmed tagamaks, et kasutatav materjal vastab nõutud spetsifikatsioonile. Eelkõige tuleb kõigi materjalide kohta saada materjali tootja koostatud dokumentatsioon, mis kinnitab vastavust spetsifikatsioonile.

II, III ja IV kategooria seadmete peamiste survestatud osade puhul peab see olema tootekohase sertifikaadi kujul.

Kui materjalitootjal on ühenduses registrisse kantud pädeva asutuse poolt sertifitseeritud asjakohane kvaliteedi tagamise süsteem ja pärast materjalide erihindamise läbimist tõendavad tootja poolt väljaantud sertifikaadid eeldatavalt vastavust käesoleva punkti asjaomastele nõuetele.

ERINÕUDED SURVESEADMETELE

Lisaks lõigete 1-4 kohaldatavatele nõuetele kohaldatakse lõigetega 5 ja 6 reguleeritud surveseadmete suhtes järgmisi nõudeid.

5. ARTIKLI 3 LÕIKES 1 MÄRGITUD LEEGIGA VÕI MUUL MOEL KUUMUTATAVAD SURVESEADMED, MIS VÕIVAD ÜLE KUUMENEDA

Kõnealused surveseadmed hõlmavad järgmist:

- artikli 3 punktis 1.2 osutatud auru või kuuma vee generaatorid, nagu leegiga kuumutatavad auru- ja kuumaveekatlad, ülekuumendid ja vaheülekuumendid, jäätmeküttekatlad, utilisaatorkatlad, elektrilised elektrood- või sukelkatlad, keedukatlad koos abiseadmetega ja vajaduse korral ka koos toitevee ettevalmistuse ja kütuse etteandesüsteemiga, ning

- artikli 3 punktis 1.1 osutatud seadmed, mis ei ole ette nähtud auru ja kuuma vee genereerimiseks, näiteks keemiliste ja muude sarnaste protsesside soojendusseadmed ning rõhu all olevad toidutöötlemise seadmed.

Kõnealused surveseadmed peavad põhinema arvutustel ning olema projekteeritud ja konstrueeritud viisil, mis väldib või viib miinimumini riski survekindluse oluliseks languseks ülekuumenemise tõttu. Eelkõige tuleb vastavalt vajadusele tagada, et:

a) rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid tööparameetrite, näiteks soojuskoormuse, soojuskulu ja vajaduse korral fluidumi taseme piiramiseks, et vältida kohaliku ja üldise ülekuumenemise ohtu,

b) vajaduse korral tagatakse proovide võtmise kohtad, võimaldamaks fluidumi omaduste hindamist, et vältida sadestiste ja/või korrosiooniga seotud ohte,

c) võetakse piisavaid meetmeid sadestise kahjustuse ohu kõrvaldamiseks,

d) tagatakse jääksoojuse turvalise eemaldamise võimalus pärast seiskamist,

e) võetakse meetmeid põlevate ainete ja õhu süttivate segude ohtliku kogunemise või leegi tagasilöögi vältimiseks.

6. ARTIKLI 3 PUNKTIS 1.3 MÄRGITUD TORUSTIK

Projekteerimisel ja valmistamine peavad tagama, et:

a) lubamatu ülepinge oht, mis tuleneb vabast nihkumisest või ülemäärastest jõududest, mis mõjub nt äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele, on piisavalt piiratud selliste meetmete, nagu tugede, liidete, kinnituste, seadistuste ja eelpingestamise abil;

b) kui torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, on olemas süsteem sadestiste ärajuhtimiseks ja eemaldamiseks madalatest kohtadest, et vältida hüdraulilisest löögist või korrosioonist tulenevaid kahjustusi;

c) arvestatakse nõuetekohaselt turbulentsi ja pööriste tekkest tuleneda võivate kahjustustega; kohaldatakse punkti 2.7 asjaomaseid osi;

d) võetakse asjakohaselt arvesse torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu;

e) kui torustik sisaldab 1. grupi fluidumeid, nähakse ette asjakohased meetmed väljaviigutorustiku isoleerimiseks, mille mõõtmed põhjustavad olulist ohtu;

f) tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks; vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal on selged markeeringud sees oleva fluidumi kohta;

g) hoolduse, kontrolli või remondi turvaliseks teostamiseks oleks maa-aluste torustike asukoht ja kulg registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides.

7. KVANTITATIIVSED ERINÕUDED TEATAVATELE SURVESEADMETELE

Üldreeglina kohaldatakse järgmisi sätteid. Kui neid siiski ei kohaldata, sealhulgas juhud, kui materjalidele ei ole otseselt viidatud ja ei kohaldata ühtlustatud standardeid, peab tootja näitama, et on võetud vastavad meetmed samaväärse üldise turvalisuse astme saavutamiseks.

Käesolev punkt on I lisa lahutamatu osa. Käesolevas punktis kehtestatud sätted täiendavad punktide 1-6 põhinõudeid surveseadmetele, mille suhtes neid kohaldatakse.

7.1. Lubatavad pinged

7.1.1. Tähised

Re/t, voolavuspiir näitab väärtust järgmisel arvutuslikul temperatuuri:

- ülemist voolavuspiiri, kui materjalil on ülemine ja alumine voolavuspiir,

- austeniitterase ja legeerimata alumiiniumi 1,0 % suhteline voolavuspiir,

- muudel juhtudel 0,2 % suhteline voolavuspiir.

Rm/20 näitab tõmbetugevuse miinimumväärtust 20 °C juures.

Rm/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril.

7.1.2. Lubatav üldine membraanipinge domineerival staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri piire, kus roomavus on tähtis, ei tohi ületada väiksemat järgmistest väärtustest vastavalt kasutatavale materjalile:

- ferriitterase, sealhulgas normaliseeritud (normaliseeritud valts-) terase ning välja arvatud peeneteraline terase ja spetsiaalselt kuumtöödeldud terase puhul, [pic]Re/t ja [pic] Rm/20 arvväärtusest,

- austeniitterase puhul:

- kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 30 %, [pic] Re/t arvväärtusest,

- või teise variandina ja kui selle katkevenivus ületab 35 %, [pic] Re/t ja [pic] Rm/t arvväärtusest,

- legeerimata või madalsüsinik-valuterase korral [pic] Re/t ja [pic] Rm/20 arvväärtusest,

- alumiiniumi puhul, [pic] Re/t arvväärtusest,

- alumiiniumisulamite puhul, välja arvatud dispersioonkõvendatud sulamid, [pic] Re/t ja [pic] Rm/20.

7.2. Liidete tugevustegurid

Keevisliidete tugevustegurid ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

- seadmete puhul, mis läbivad purustavad ja mittepurustavad katsetused, mis kinnitavad, et terves liidete seerial ei ilmne märgatavaid defekte: 1,

- seadmete puhul, mis läbivad valikulised mittepurustavad katsetused: 0,85,

- seadmete puhul, mis ei läbi mittepurustavaid katsetusi, välja arvatud visuaalne kontroll: 0,7.

Vajaduse korral tuleb arvesse võtta ka liite pinge laadi ning mehaanilisi ja tehnilisi omadusi.

7.3. Rõhku piiravad seadmed, eriti surveanumate puhul

Punktis 2.11.2 nimetatud hetkeline rõhutõus peab piirduma 10 % maksimaalsest lubatavast rõhust.

7.4. Hüdrostaatilise katse rõhk

Surveanumate puhul peab punktis 3.2.2 nimetatud hüdrostaatilise katse rõhk olema vähemalt:

- rõhk, mis vastab maksimaalsele koormusele, millega surveseade praktikas kokku puutuda võib, võttes arvesse selle maksimaalset lubatud rõhku ja maksimaalset lubatud temperatuuri, korrutatuna teguriga 1,25, või

- maksimaalne lubatud rõhk korrutatud teguriga 1,43, vastavalt sellele, kumb väärtus on suurem.

7.5. Materjali omadused

Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali omadustele seatud erinõudeid, siis eeldatakse, et teras on punkti 4.1 a) nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14 % ja ISO V-katsekehal määratud löögisitkuse energiaga 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt 20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur.

II LISA

VASTAVUSHINDAMISE TABELID

1. Tabelites on moodulite kategooriaid tähistatud järgmiselt:

I = Moodul A

II = Moodul A1, D1, E1

III = Moodulid B1 + D, B1 + F, B + E, B + C1, H

IV = Moodulid B + D, B + F, G, H1

2. Artikli 1 punktis 2.1.3 määratletud ja artikli 3 punktis 1.4 märgitud ohutusseadised liigitatakse IV kategooriasse. Erandina võib konkreetsete seadmete jaoks toodetud ohutusseadised liigitada samasse kategooriasse seadmetega, mida need kaitsevad.

3. Artikli 1 punktis 2.1.4 määratletud ja artikli 3 punktis 1.4 märgitud lisaseadised liigitatakse järgmise alusel:

- nende maksimaalne lubatud rõhk PS ja

- vastavalt vajadusele nende maht V või nimimõõde DN ja

- fluidumite grupp, mille jaoks need on ette nähtud,

ning vastavushindamise kategooria määramiseks tuleb kasutada asjakohast anumate või torustike tabelit.

Kui teises taandes loetakse asjakohaseks nii mahtu kui nimimõõdet, tuleb lisaseadis liigitada kõrgeimasse kategooriasse.

4. Piiristusjooned järgmistes vastavushindamistabelites näitavad iga kategooria ülempiiri.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

V(L)

Tabel 1

Artikli 3 punkti 1.1 alapunkti a esimeses taandes nimetatud anumad

Anumad, mis on ette nähtud ebapüsiva gaasi jaoks ja kuuluvad tabeli 1 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

V(L)

Tabel 2

Artikli 3 punkti 1.1 alapunkti a teises taandes nimetatud anumad

Käsitulekustutid ja hingamisseadmete balloonid tuleb erandlikult liigitada vähemalt III kategooriasse.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

V(L)

Tabel 3

Artikli 3 punkti 1.1 alapunkti b esimeses taandes nimetatud anumad

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

V(L)

Tabel 4

Artikli 3 punkti 1.1 alapunkti b teises taandes nimetatud anumad

Artikli 3 punktis 2.3 nimetatud seadmestikud, mis on ette nähtud sooja vee genereerimiseks, peavad erandlikult läbima EÜ projektihindamise (moodul B1) seoses nende vastavusega I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4, punkti 5 alapunktis a ja punkti 5 alapunktis d märgitud põhinõuetele, või täieliku kvaliteedi tagamise (moodul H).

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

V(L)

Tabel 5

Artikli 3 punktis 1.2 nimetatud surveseadmed

Keedukatelde projekteerimisega seoses on erandlikult nõutav vastavushindamismenetlus, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

DN

Tabel 6

Artikli 3 punkti 1.3 alapunkti a esimeses taandes nimetatud torustik

Torustik, mis on ette nähtud ebapüsivate gaaside jaoks ja kuulub tabeli 6 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

DN

Tabel 7

Artikli 3 punkti 1.3 alapunkti a teises taandes nimetatud torustik

Igasugune torustik, mis sisaldab fluidumeid temperatuuril üle 350 °C ja kuulub tabeli 7 alusel II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

DN

Tabel 8

Artikli 3 punkti 1.3 alapunkti b esimeses taandes nimetatud torustik

[ insert image]

PS (bar)

Artikli 3 lõige 3

DN

Tabel 9

Artikli 3 punkti 1.3 alapunkti b teises taandes nimetatud torustik

III LISA

VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS

Käesoleva lisa surveseadmeid käsitlevatest sätetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele.

Moodul A (sisene tootmiskontroll)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et surveseade vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse.

2. Tootja koostab punkti 3 kohased tehnilised dokumendid ja tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja säilitab seda kontrollimiseks asjaomaste siseriiklike asutuste poolt kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist.

Kui tootja ega tema esindaja ei ole ühenduses registrisse kantud, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib surveseadme ühenduse turule.

3. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseadme vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peavad tehnilised dokumendid käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ja sisaldama järgmist:

- surveseadme üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldus, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- katsete protokollid.

4. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab säilitama vastavusavalduse koopia koos tehniliste dokumentidega.

5. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks surveseadmete vastavus punktis 2 nimetatud tehnilistele dokumentidele ja nende suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

Moodul A1 (sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega)

Lisaks mooduli A nõuetele kohaldatakse järgmist.

Tootja peab andma lõpphinnangu ja järelevalvet selle üle teostab tootja valitud teavitatud asutus ette teatamata kontrollkäikude tegemisega.

Nende kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus:

- tagama, et tootja tegelikult annab lõpphinnangu vastavalt I lisa punktile 3.2,

- võtma tootmis- või laoruumidest kontrollimiseks surveseadmete tootenäidiseid. Teavitatud asutus hindab näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang.

Kui üks või mitu surveseadet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Tootja peab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele kinnitama selle asutuse tunnuskoodi.

Moodul B (EÜ tüübihindamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetluse seda osa, mille puhul teavitatud asutus kinnitab, et kavandatud toote näidis vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab esitama EÜ tüübihindamise taotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- tootja nime ja aadressi ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi,

- kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- punktis 3 kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Taotleja esitab teavitatud asutusele kavandatavat toodet esindava näidise, edaspidi tüüp. Teavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui neid on katseprogrammi alusel vaja.

Tüüp võib hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.

3. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseadme vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peavad tehnilised dokumendid käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ja sisaldama järgmist:

- tüübi üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- katsete protokollid,

- teave tootmisele sätestatud katsetuste kohta,

- I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutava kvalifikatsiooni ja tunnustamisega seotud teave.

4. Teavitatud asutus peab:

4.1. hindama tehnilisi dokumente, kontrollima, kas tüüp on valmistatud nendega kooskõlas ja tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud artiklis 5 nimetatud standardite asjaomaste sätete kohaselt, samuti need, mille projekteerimisel ei ole kõnealusete standardite asjaomaseid sätteid kohaldatud.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

- läbi vaatama projekteerimist ja valmistamismenetlusi kirjeldavad tehnilised dokumendid,

- hindama kasutatud materjale, kui need ei ole kooskõlas vastavate ühtlustatud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele, ja kontrollima materjalide tootja antud tõendit vastavalt I lisa punktile 4.3,

- kinnitama protseduurid surveseadme osade püsiliidete tegemiseks või kontrollima, et need oleksid eelnevalt tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- tegema kindlaks, et surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbiviival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 või 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või tunnustus;

4.2. tegema või laskma teha asjakohased hindamised ja vajalikud katsetused, et kindlaks teha, kas nendel juhtudel, kui ei ole järgitud artiklis 5 märgitud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivi olulistele nõuetele;

4.3. tegema või laskma teha asjakohased hindamised ja vajalikud katsetused, et kindlaks teha, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid standardeid, on neid tegelikult kohaldatud;

4.4. leppima taotlejaga kokku vajalike hindamiste ja katsetuste tegemise asukoha suhtes.

5. Kui tüüp vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ tüübihindamistõendi. Tõendis, mille kehtivusaeg on kümme aastat ja mis on uuendatav, peavad olema tootja nimi ja aadress, hindamise põhjal tehtud järeldused ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed.

Tõendile tuleb lisada tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses.

Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajale EÜ tüübihindamistõendit välja andmast, peab see asutus keeldumist üksikasjalikult põhjendama. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

6. Taotleja peab teatama teavitatud asutusele, kellel on EÜ tüübihindamistõendiga seotud tehnilised dokumendid, kõikidest kinnitatud surveseadmetes tehtud muudatustest; need tuleb täiendavalt kinnitada juhul, kui need võivad mõjutada direktiivi nõuete täitmist või seadmele ettenähtud kasutustingimusi. Selline täiendav kinnitus tuleb vormistada esialgse EÜ tüübihindamistõendi lisana.

7. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele asjakohast teavet tühistatud EÜ tüübihindamistõendite kohta ja taotluse korral ka väljaantud tõendite kohta.

Teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet EÜ tüübihindamistõendite tühistamiste või nende kinnitamisest keeldumiste kohta.

8. Teistel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele kättesaadavad.

9. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab koos tehniliste dokumentidega säilitama EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade koopiad kümme aastat pärast viimase surveseadme valmimist.

Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registrisse kantud, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

Moodul B1 (EÜ projektihindamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetluse seda osa, mille kohaselt teavitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab, et surveseadme projekt vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

I lisa punktis 2.2.4 sätestatud katselist projekteerimismeetodit ei tohi käesoleva mooduli kontekstis kasutada.

2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab esitama EÜ projektihindamistaotluse ühele teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress,

- kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- punktis 3 kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Taotlus võib hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.

3. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseadme vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peavad tehnilised dokumendid käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ja sisaldama järgmist:

- surveseadme üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- vajalik tõendusmaterjal projekteerimisel kasutatud lahenduste nõuetele vastavuse kohta; tõendusmaterjal peavad sisaldama tootja asjakohase labori või tootja nimel tehtud katsetuste tulemusi,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutava kvalifikatsiooni või tunnustustega seotud teave.

4. Teavitatud asutus peab:

4.1. hindama tehnilisi dokumente ja välja selgitama osad, mis on projekteeritud artiklis 5 osutatud standardite asjaomaste sätete kohaselt, samuti need, mille projekteerimisel ei ole kõnealusete standardite asjaomaseid sätteid kohaldatud.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

- hindama kasutatud materjale, kui need ei ole kooskõlas vastavate ühtlustatud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele,

- kinnitama protseduurid surveseadme osade püsiliidete tegemiseks või kontrollima, et need oleksid eelnevalt tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- tegema kindlaks, et surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbiviival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või tunnustus;

4.2. tegema asjakohased hindamised, et kindlaks teha, kas nendel juhtudel, kui ei ole järgitud artiklis 5 märgitud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivi olulistele nõuetele;

4.3. tegema asjakohased hindamised, et kindlaks teha, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid standardeid, on neid tegelikult kohaldatud.

5. Kui projekt vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ projektihindamistõendi. Tõend peab sisaldama taotleja nime ja aadressi, hindamiste põhjal tehtud järeldusi, tõendi kehtivuse tingimusi ja kinnitatud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

Tõendile tuleb lisada tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses.

Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajale EÜ projektihindamistõendit välja andmast, peab see asutus keeldumist üksikasjalikult põhjendama. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

6. Taotleja peab teatama EÜ projektihindamistõendiga seotud tehnilisi dokumente hoidvale teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud projektis tehtud muudatusest; need tuleb täiendavalt tunnustada juhul, kui need võivad mõjutada direktiivi nõuete täitmist või seadmele ettenähtud kasutustingimusi. Selline täiendav kinnitus tuleb vormistada esialgse EÜ projektihindamistõendi lisana.

7. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele asjakohast teavet tühistatud EÜ projektihindamistõendite kohta ja taotluse korral ka väljaantud tõendite kohta.

Teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet EÜ projektihindamistõendite tühistamiste või nende kinnitamisest keeldumiste kohta.

8. Teised teavitatud asutused võivad nõudmise korral saada asjakohast teavet:

- väljastatud EÜ projektihindamistõendite ja nende lisade kohta,

- tühistatud EÜ projektihindamistõendite ja nende lisade kohta.

9. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab koos punktis 3 nimetatud tehniliste dokumentidega säilitama EÜ projektihindamistõendite ja nende lisade koopiad kümme aastat pärast viimase surveseadme valmimist.

Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registrisse kantud, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

Moodul C1 (tüübivastavus)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetluse seda osa, mille kohaselt tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et surveseade vastab EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse.

2. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks surveseadmete vastavus EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja nende suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

3. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab vastavusavalduse ärakirja säilitama kümme aastat pärast viimase surveseadme valmimist.

Kui tootja ega tema esindaja ei ole ühenduses registrisse kantud, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib surveseadme ühenduse turule.

4. Tootja valitud teavitatud asutus teostab järelevalvet lõpphinnangu üle ette teatamata kontrollkäikude tegemisega.

Nende kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus:

- tagama, et tootja tegelikult annab lõpphinnangu vastavalt I lisa punktile 3.2,

- võtma tootmis- või laoruumidest kontrollimiseks surveseadmete tootenäidiseid. Teavitatud asutus hindab näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang.

Kui üks või mitu surveseadet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Tootja peab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele kinnitama selle asutuse tunnuskoodi.

Moodul D (tootmiskvaliteedi tagamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, kinnitab ja tagab, et asjaomane surveseade vastab EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse. CE-märgistusele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootmise ning toodete lõppkontrolli ja katsetamise osas ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalve all.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kõnealuse surveseadme kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kinnitatud tüübi tehnilised dokumendid ja EÜ tüübihindamistõendi või EÜ projektihindamistõendi ärakiri.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse EÜ tüübihindamistõendis või EÜ projektihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Need kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused,

- tootmisel ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised meetmed, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsetused ning nende sagedus,

- kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3,

- vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet nõutava kvaliteedi ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjaomase ühtlustatud standardiga, peavad eeldatavalt olema kooskõlas punktis 3.2 osutatud vastavate nõuetega.

Hindamist teostavas töörühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, kontrolli- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

- seadme kategooria,

- varasemate kontrollkäikude tulemused,

- parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus,

- vajaduse korral süsteemi tunnustamisega seotud eritingimused,

- tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha katsetusi või lasta neid teha kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katsete protokolli.

5. Tootja peab kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist säilitama siseriiklike asutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- punkti 3.3 viimases lõigus, punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele vajalikud andmed kvaliteedisüsteemi tunnustuste tühistamiste kohta ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide tunnustamiste kohta.

Kõik teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta või kvaliteedisüsteemide tunnustamisest keeldumiste kohta.

Moodul D1 (tootmiskvaliteedi tagamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 3 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et asjaomased surveseadmed vastavad nende suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse. CE-märgistusele tuleb lisada punktis 5 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2. Tootja peab koostama allpool kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseadme vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peavad tehnilised dokumendid käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ja sisaldama järgmist:

- surveseadme üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- katsete protokollid.

3. Tootja peab rakendama punkti 4 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootmise, toodete lõppkontrolli ja katsetamise suhtes ja tema suhtes kohaldatakse punktis 5 piiritletud järelevalvet.

4. Kvaliteedisüsteem

4.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kõnealuse surveseadme kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid.

4.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse nende suhtes kohaldatavate direktiivi nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Need kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused,

- tootmisel ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised meetmed, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsetused ning nende sagedus,

- kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või kinnitamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet nõutava kvaliteedi ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.

4.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 4.2 nimetatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjaomase ühtlustatud standardiga, peavad eeldatavalt olema kooskõlas punktis 4.2 osutatud vastavate nõuetega.

Hindamist teostavas töörühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

4.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 4.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

5. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

5.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

5.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

5.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

- seadme kategooria,

- varasemate kontrollkäikude tulemused,

- parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus,

- vajaduse korral süsteemi tunnustamisega seotud eritingimused,

- tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha katsetusi või lasta neid teha kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

6. Tootja peab kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist säilitama siseriiklike asutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punktis 2 nimetatud tehnilised dokumendid,

- punkti 4.1 teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 4.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- punkti 4.3 viimases lõigus, punkti 4.4 viimases lõigus ning punktides 5.3 ja 5.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele vajalikud andmed kvaliteedisüsteemi tunnustuste tühistamiste kohta ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide tunnustamiste kohta.

Kõik teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta või kvaliteedisüsteemide tunnustamisest keeldumiste kohta.

Moodul E (tootekvaliteedi tagamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, kinnitab ja tagab, et asjaomane surveseade vastab EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-märgistusele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootmise, toodete lõppkontrolli ja katsetamise suhtes ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 piiritletud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks surveseadmete osas esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kõnealuse surveseadme kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kinnitatud tüübi tehnilised dokumendid ja EÜ tüübihindamistõendi ärakiri.

3.2. Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga surveseadet hinnata ja läbi viia asjakohased katsetused, mis on sätestatud artiklis 5 osutatud vastava(te)s standardi(te)s, või samaväärsed katsetused, eelkõige I lisa punktis 3.2 osutatud lõpphindamine, et tagada vastavus selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Need kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused,

- pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused,

- vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle,

- kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjaomase ühtlustatud standardiga, peavad eeldatavalt olema kooskõlas punktis 3.2 osutatud vastavate nõuetega.

Hindamist teostavas töörühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedinäitajad rahuldavad punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- tehnilised dokumendid,

- kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

- seadme kategooria,

- varasemate kontrollkäikude tulemused,

- parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus,

- vajaduse korral süsteemi tunnustamisega seotud eritingimused,

- tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha katsetusi või lasta neid teha kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katsete protokolli.

5. Tootja peab kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist säilitama siseriiklike asutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- punkti 3.3 viimases lõigus, punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele vajalikud andmed kvaliteedisüsteemi tunnustuste tühistamiste kohta ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide tunnustamiste kohta.

Kõik teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta või kvaliteedisüsteemide tunnustamisest keeldumiste kohta.

Moodul E1 (tootekvaliteedi tagamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille puhul punktis 3 sätestatud kohustusi täitev tootja tagab ja kinnitab, et surveseade vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse. CE-märgistusele tuleb lisada punktis 5 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2. Tootja peab koostama allpool kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseadme vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peavad tehnilised dokumendid käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ja sisaldama järgmist:

- surveseadme üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- katsete protokollid.

3. Tootja peab rakendama punkti 4 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi surveseadmete lõppkontrolli ja katsetamise suhtes ning tema suhtes kohaldatakse punktis 5 piiritletud järelevalvet.

4. Kvaliteedisüsteem

4.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kõnealuse surveseadme kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid.

4.2. Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga surveseadme artiklit kontrollida ja tuleb läbi viia asjakohased katsed, mis on sätestatud artiklis 5 osutatud vastava(te)s standardi(te)s, või samaväärsed katsed ning eelkõige I lisa punktis 3.2 osutatud lõpphindamine, et tagada vastavus selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Need kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused,

- osade püsivaks liitmiseks kasutatud menetlused, mis on kinnitatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused,

- vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle,

- kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2.

4.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 4.2 nimetatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjaomase ühtlustatud standardiga, peavad eeldatavalt olema kooskõlas punktis 4.2 osutatud vastavate nõuetega.

Hindamist teostavas töörühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

4.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedinäitajad rahuldavad punktis 4.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

5. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

5.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

5.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- tehnilised dokumendid,

- kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

5.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

- seadme kategooria,

- varasemate kontrollkäikude tulemused,

- parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus,

- vajaduse korral süsteemi tunnustamisega seotud eritingimused,

- tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha katsetusi või lasta neid teha kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katsete protokolli.

6. Tootja peab kümme aastat pärast viimase surveseadme tootmist säilitama siseriiklike asutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punktis 2 nimetatud tehnilised dokumendid,

- punkti 4.1 teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 4.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- punkti 4.3 viimases lõigus, punkti 4.4 viimases lõigus ning punktides 5.3 ja 5.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele vajalikud andmed tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide tunnustamiste kohta.

Kõik teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta või kvaliteedisüsteemide tunnustamisest keeldumiste kohta.

Moodul F (tootetõendus)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et surveseade, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, on:

- EÜ tüübihindamistõendis esitatud tüübi kohane või

- EÜ projektihindamistõendis esitatud tüübi kohane

ja vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmismenetlusega tagatakse surveseadme vastavus:

- EÜ tüübihindamistõendis esitatud tüübile või

- EÜ projektihindamistõendis esitatud tüübile

ja vastavus selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab vastavusavalduse.

3. Et kontrollida surveseadmete vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele, teeb teavitatud asutus iga toote puhul punkti 4 kohased hindamised ja katsetused.

Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab vastavusavalduse ärakirja säilitama kümme aastat pärast viimase surveseadme valmimist.

4. Iga surveseadme kontroll hindamise ja katsetamise alusel

4.1. Iga surveseade tuleb üksikult üle vaadata ja läbi viia asjakohased hindamised ja katsetused, mis on sätestatud artiklis 5 osutatud asjaomas(t)es standardi(te)s või samaväärsed hindamised ja katsed, et kontrollida, kas see vastab tüübile ja selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

- kontrollima, kas surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbiviival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või kinnitus,

- kontrollima materjalide tootja antud tõendit vastavalt I lisa punktile 4.3,

- tegema I lisa punktis 3.2 nimetatud lõppkontrolli ja survekatsetuse või laskma need teha ning vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.

4.2. Teavitatud asutus kinnitab või laseb igale seadmele kinnitada oma tunnuskoodi ja annab tehtud katsetuste kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab tagama, et teavitatud asutuse väljaantud vastavustunnistused on taotluse korral kättesaadavad.

Moodul G (üksiktoote EÜ vastavustõendamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et surveseade, millele on antud punktis 4.1 nimetatud tõend, vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja peab kinnitama surveseadmele CE-märgistuse ja koostama vastavusavalduse.

2. Tootja peab esitama üksiktoote vastavustõendamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- tootja nimi ja aadress ning surveseadme asukoht,

- kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- tehnilised dokumendid,

3. Tehnilised dokumendid peavad võimaldama hinnata, kas surveseade vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele, ning aru saada surveseadme projekteerimisest, valmistamisest ja tööpõhimõtetest.

Tehnilised dokumendid peavad sisaldama järgmist:

- surveseadme üldkirjeldus,

- projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid,

- nimetatud jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jne,

- katsete protokollid,

- asjakohased andmed tootmis- ja katsetusmenetluste ning asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3.

4. Teavitatud asutus peab kontrollima iga surveseadme projekti ja konstruktsiooni ning tegema tootmise ajal asjakohased katsetusi, mis on sätestatud direktiivi artiklis 5 osutatud asjaomas(t)es standardi(te)s, või samaväärseid hindamisi ja katsetusi, et tagada seadme vastavuses selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

- hindama tehnilisi dokumente projekteerimise ja tootmismenetluste seisukohalt,

- hindama kasutatud materjale, kui need ei ole kooskõlas vastavate ühtlustatud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele, ja kontrollima materjalide tootja antud tõendit vastavalt I lisa punktile 4.3,

- kinnitama osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need on eelnevalt kinnitatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- kontrollima I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutavat kvalifikatsiooni ja tunnustamist,

- tegema I lisa punktis 3.2.1 märgitud lõppkontrolli, tegema või laskma teha I lisa punktis 3.2.2 osutatud survekatsetuse ja vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.

4.1. Teavitatud asutus peab igale surveseadmele kinnitama või laskma kinnitada oma tunnuskoodi ja koostama läbiviidud katsetuste kohta vastavustunnistuse. Tunnistust tuleb säilitada kümme aastat.

4.2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab tagama, et vastavusavaldus ja teavitatud asutuse väljaantud vastavustunnistus on taotluse korral kättesaadavad.

Moodul H (kvaliteedi täielik tagamine)

1. Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et kõnealune surveseade vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kinnitab igale surveseadmele CE-märgistuse ja koostab kirjaliku vastavusavalduse. CE-märgistusele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni, valmistamise, lõppkontrolli ja katsetamise osas ja olema punktis 4 piiritletud järelevalve all.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kõnealuse surveseadme kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse nende suhtes kohaldatavate direktiivi nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja sätted tuleb kirjalike meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peab võimaldama ühetaoliselt tõlgendada menetluslikke ja kvaliteedimeetmeid, näiteks kvaliteediprogramme, -projekte, -juhiseid ja -andmestikke.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- projekteerimise ja tootekvaliteediga seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused,

- projekteerimist käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid, ning kui artiklis 5 osutatud standardeid ei kohaldata täies ulatuses, vahendid, millega tagatakse, et surveseadmete suhtes kohaldatavad direktiivi olulised nõuded täidetakse,

- surveseadmete projekteerimisel kasutatavad projekteerimise järelevalve- ja kontrollimeetodid, menetlused ja süstemaatilised meetmed, eriti seoses materjalidega, mis vastavad I lisa punktile 4,

- vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed, eriti osade püsiva liitmise menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsetused ning nende sagedus,

- kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustuste kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3,

- vahendid, millega saavutada surveseadmetele esitatavate projekteerimis- ja kvaliteedinõuete ning kvaliteedisüsteemi tõhususe järelevalve.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjaomase ühtlustatud standardiga, peavad eeldatavalt olema kooskõlas punktis 3.2 osutatud vastavate nõuetega.

Hindamist teostavas töörühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedinäitajad rahuldavad punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on kindlustada, et tootja täidaks kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda projekteerimis-, tootmis-, kontrolli- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kvaliteedisüsteemi projekti käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsi tulemused, arvutused, katsetused jms,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, mis on sätestatud tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

- seadme kategooria,

- varasemate kontrollkäikude tulemused,

- parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus,

- vajaduse korral süsteemi tunnustamisega seotud eritingimused,

- tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha katsetusi või lasta neid teha kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib nõuetekohaselt. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab kümme aastat pärast viimase surveseadme tootmist säilitama siseriiklike asutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teise lõigu teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- punkti 3.3 viimases lõigus, punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama liikmesriikidele vajalikud andmed kvaliteedisüsteemi tunnustuste tühistamiste kohta ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide tunnustamiste kohta.

Kõik teavitatud asutused peavad samuti edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe tunnustatud kvaliteedisüsteemide tühistamiste kohta või kvaliteedisüsteemide tunnustamisest keeldumiste kohta.

Moodul H1 (kvaliteedi täielik tagamine koos projekti hindamise ja lõpphindamise järelevalvega)

1. Lisaks mooduli H nõuetele kohaldatakse järgmist:

a) tootja peab oma projektihindamistaotluse esitama teavitatud asutusele;

b) taotlus peab võimaldama surveseadme projekteerimisest, tootmisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata selle vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.

See peab sisaldama järgmist:

- projekteerimist käsitlevaid tehnilisi näitajaid, sealhulgas kohaldatud standardeid,

- vajalikke lisatõendeid nende sobivuse kohta, eelkõige juhul, kui artiklis 5 piiritletud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Tõendusmaterjal peab sisaldama tootja asjakohase labori või tootja nimel tehtud katsetuste tulemusi;

c) teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama, ja kui projekt vastab selle suhtes kohaldatava direktiivi sätetele, peab ta taotlejale väljastama EÜ projektihindamistõendi. Tõend peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja kinnitatud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid ning vajaduse korral surveseadme või lisaseadiste toimimise kirjeldust;

d) taotleja peab teatama EÜ projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest muudatusest kinnitatud projektis. Kui kinnitatud projekti muudatused võivad mõjutada direktiivi nõuetele vastavust või surveseadmele ettenähtud kasutustingimusi, peavad muudatused saama EÜ projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutuselt täiendava tunnustuse. Selline täiendav tunnustus tuleb vormistada esialgse EÜ projektihindamistõendi lisana;

e) kõik teavitatud asutused peavad ka teistele teavitatud asutustele edastama asjakohast teavet EÜ projektihindamistõendite tühistamiste või nende kinnitamisest keeldumiste kohta.

2. Tootja valitud teavitatud asutus teostab ranget järelevalvet lõpphinnangu üle vastavalt I lisa punktile 3.2, tehes ette teatamata kontrollkäike. Nende kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus läbi viima surveseadmete hindamise.

IV LISA

MIINIMUMKRITEERIUMID, MIDA TULEB TÄITA ARTIKLIS 12 MÄRGITUD TEAVITATUD ASUTUSTE JA ARTIKLIS 13 MÄRGITUD TUNNUSTATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄÄRAMISEL

1. Hindamisi ja vastavustõendamisi tegev asutus, selle direktor ja töötajad ei tohi olla kontrollitavate surveseadmete või seadmestike projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja või kasutaja ega ühegi mainitud osapoole volitatud esindaja. Nad ei tohi olla otseselt seotud surveseadmete või seadmestike projekteerimise, valmistamise, turustamise ega hooldusega ega esindada nende toimingutega tegelevaid osapooli. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet surveseadmete või seadmestike tootja ja teavitatud asutuse vahel.

2. Asutus ja selle töötajad peavad tegema hindamisi ja vastavustõendamisi suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrollitulemusi, eriti isikute või isikurühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemustega.

3. Asutuse käsutuses peab olema personal ja vahendid selleks, et täita kontrolli- ja järelevalvetegevusega seotud tehnilisi ja korralduslikke ülesandeid, teavitatud asutusel peab olema ka võimalik kasutada kontrollimiseks vajalikke seadmeid.

4. Kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nende tehtavaid kontrollimisi käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste kontrollimiste läbiviimisel,

- oskus koostada tehtud kontrolli kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda kõnealuste kontrollimiste hulgast ega tulemustest.

6. Asutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollimiste eest otseselt vastutav.

7. Asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus asutus tegutseb).

V LISA

KRITEERIUMID, MIDA TULEB TÄITA ARTIKLIS 14 MÄRGITUD KASUTAJAINSPEKTSIOONIDE VOLITAMISEL

1. Kasutajainspektsioon peab olema organisatsiooniliselt tuvastatav ja omama aruandlusmeetodeid grupis, millesse see kuulub, et tagada ja demonstreerida oma erapooletust. Inspektsioon ei tohi olla vastutav surveseadmete või seadmestike projekteerimise, valmistamise, tarnimise, paigaldamise, käitamise ega hoolduse eest ning ei tohi tegeleda asjadega, mis võivad olla vastuolus selle sõltumatuse ja aususega seoses kontrollimistegevusega.

2. Kasutajainspektsioon ja selle personal peavad vastavustõendamistoiminguid tegema suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võiksid mõjutada nende otsuseid või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikurühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemustega.

3. Kasutajainspektsiooni käsutuses peab olema personal ja vahendid selleks, et täita kontrolli- ja järelevalvetegevusega seotud tehnilisi ja korralduslikke ülesandeid, samuti juurdepääs eritõendamiste tegemiseks vajalikele seadmetele.

4. Kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nende tehtavaid kontrollimisi käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste kontrollimiste läbiviimisel,

- oskus koostada tehtud kontrolli kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda kõnealuste kontrollimiste hulgast ega tulemustest.

6. Kasutajainspektsioonil peab olema piisav vastutuskindlustus, välja arvatud juhul, kui vastutab grupp, millesse inspektsioon kuulub.

7. Kasutajainspektsiooni personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus määratud asutus tegutseb).

VI LISA

CE-MÄRGISTUS

CE-märgistus koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

[ insert image]

CE-märgistuse vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgistuse eri osad peavad olema umbkaudu ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

VII LISA

VASTAVUSAVALDUS

EÜ vastavusavaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimi ja aadress,

- surveseadme või seadmestiku kirjeldus,

- järgitud vastavushindamismenetlus,

- seadmestike puhul seadmestikku moodustavate surveseadmete kirjeldus ja järgitud vastavushindamismenetlused,

- vajaduse korral kontrolli läbi viinud teavitatud asutuse nimi ja aadress,

- vajaduse korral viide EÜ tüübihindamistõendile, EÜ projektihindamistõendile või EÜ vastavustunnistusele,

- vajaduse korral tootja kvaliteedi tagamise süsteemi üle järelevalvet teostava teavitatud asutuse nimi ja aadress,

- vajaduse korral viited rakendatud ühtlustatud standarditele,

- vajaduse korral muud kasutatud standardid ja spetsifikaadid,

- vajaduse korral viited rakendatud ühenduse direktiividele,

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimel juriidiliselt siduva avalduse allkirjastamiseks volitatud allakirjutaja andmed.

[1] EÜT C 246, 9.9.1993, lk 1 ja EÜT C 207, 27.7.1994, lk 5.

[2] EÜT C 52, 19.2.1994, lk 10.

[3] Euroopa Parlamendi 19. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C 128, 9.5.1994, lk 61), nõukogu 29. märtsi 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 147, 21.5.1996, lk 1), Euroopa Parlamendi 17. juuli 1996. aasta otsus (EÜT C 261, 9.9.1996, lk 68). Nõukogu 17. aprilli 1997. aasta otsus.

[4] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[5] EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[6] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 153. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[7] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[8] EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

[9] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 1.

[10] EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 94/1/EÜ (EÜT L 23, 28.1.1994, lk 28).

[11] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 95/54/EÜ (EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1).

[12] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[13] EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[14] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[15] EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.

[16] EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[17] EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.

[18] EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[19] EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

[20] ADR = ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe.

[21] RID = rahvusvaheline ohtlike kaupade raudteevedude kord.

[22] IMDG = rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri.

[23] ICAO = rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon.

[24] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 94/69/EÜ (EÜT L 381, 31.12.1994, lk 1).